W3 uudised

Otsing 'venemaa*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused kuupäeva järgi

06.07.2022 20:10 (39.72) Pullerits: Kes lubas Venemaa sportlased Eestisse võistlema? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Tunne oli selline, nagu oleks koduhoovis noaga selga löödud. (Miks, sellest kirjutasin kiretult ka Postimehes.)Juba alates kõige esimesest päevast, mil Venemaa tungis kallale Ukrainale, olen oma avalikes sõnavõttudes võidelnud selle eest, et Venemaa ja tema sõdimist toetava Valgevene sportlased ei pääseks teistesse riikidesse võistlema. Kui algul jäid paljud rahvusvahelised spordialaliidud ses küsimuses äraootavale positsioonile, siis peagi andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee neile soovituse, et Venemaa ja Valgevene sportlastel ärgu olgu enam rahvusvahelistele võistlustele asja. Enamik alaliite, v.a rahvusvaheline tennise- ja autospordiliit, on seda soovitust ka kuulda võtnud ja järginud.Olin kindel, et ühelgi spordivõistluste korraldajal Eestis ei tule mõttessegi, et võiks meie külje alla ning meid ajast aega ähvardanud, ohustanud ja okupeerinud Venemaa esindajaid starti lubada. Kuidas ma eksisin!Eestis populaarseid ja rahvarohkeid spordivõistlusi, sh Tartu suusamaratoni korraldava Klubi Tartu Maraton maikuu lõpus peetud Tartu rattaralli protokollist leiab kolm tulemust, mille omanikud on pärit Venemaalt.Championchipi küljel, kuhu tulemused laekusid (ekraanipilt paremal), on 128 kilomeetri distantsil 213. koha saanud Mikhail Petrochenko (sünd. 1988) ja 60 kilomeetri sõidus 917. koha saanud Marat Kadyrmaev (sünd. 1960) märkinud end Venemaa esindajateks.Sportose tulemuste arhiivist näeb, et Petrochenko on Tartu rattarallil osalenud ka kolmel eelneval korral ning seal on ta oma klubiks märkinud FreeCyclists Saint-Petersburg.Marat Kadyrmaev, kes on rattarallidel ja -maratonidel ning triatlonidel Eestis osalenud palju aastaid, töötab Peterburi transpordifirmas juhtival kohal.Rattaralli 60 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 164. koha Venemaa esindaja Oleg Novikov (sünd. 1963), kes on märkinud oma klubiks Pskov Road Race, eesti keeles Pihkva Maanteesõit. Ta on sama klubi liikmena osalenud ka neljal eelmisel Tartu rattarallil.Klubi Tartu Maraton teise kevadise suurürituse, 8. mail peetud Tartu maastikumaratoni protokolli süüvides tuli sealgi välja kaks osalejat, kes teatavad, et nende päritoluriik on Venemaa. 42 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 108. koha Iurii Rogov (sünd. 1975), kes on esindatavaks klubiks märkinud Tallinna Tehnikaülikooli, aga esindatavaks riigiks Venemaa. Sportose arhiivis on see ainuke tulemus tema nimel.Maastikumaratoni 24 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 501. koha Aleksei Mamchits (sünd. 1974), kes on oma elukohaks märkinud Pihkva. Ta on löönud kaasa ka kuue aasta tagusel Tallinna maratonil. Aprilli keskel, kui kirjutasin spordisanktsioonide teemal kolumni vastupidavusalade ajakirja Jooksja, kinnitasid mulle Mati Lilliallik ja Ain-Alar Juhanson, kes on tuntud Tallinna maratoni ja Tallinna Ironmani korraldajatena, et pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas venemaalastel nende võistlustele enam asja ei ole. «Nulltolerants,» ütles Lilliallik Venemaa inimeste võimaliku osalemise kohta. «Teist varianti ei tohi ollagi.» Ning lisas: «Ei tahaks kedagi sealt [Venemaalt ja Valgevenest] näha.»Juhanson ütles, et oli üks esimesi võistluste korraldajaid Eestis, kes Venemaa esindajate kaasalöömisele käe ette pani. Ta lisas, et Venemaa esindajatel ei maksa isegi pettuse teel starti trügida, näiteks pannes end kirja Läti või Leedu esindajana, sest võistlusmaterjalide kättesaamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument.Küsisin Venemaalt pärit inimeste starti lubamise kohta ka Klubilt Tartu Maraton, kelle pressiesindaja vastas, et ei näe võimalust mulle selle kohta kommentaare jagada.Polegi kommentaare vaja, sest sõnade asemel räägivad faktid. Need said just eelnevates lõikudes esitatud. Mis oli kui noahoop selga kahes mõttes. Esiteks, olen Klubi Tartu Maraton üritustel osalenud kümneid kordi ja lugenud neid alati aasta oodatumate sündmuste sekka. Teiseks, samal ajal kui olen suunanud paljude kirjutiste fookuse Venemaa sportlaste isoleerimisele suures spordis – näiteks viimati pühendusin sellele, et hoida silm peal, kas siseministeerium ikkagi kehtestab Rally Estonia ajaks Eestisse sissesõidukeelu Venemaa parimale rallipaarile Nikolai Grjazin ja Konstantin Aleksandrov (jah, kehtestas) –, on mu kodulinnas tegutsev MTÜ andnud silmagi pilgutamata rohelise tule agressorriigi Venemaa esindajatele oma üritustel.Saatsin eelmise nädala reede hommikul Klubi Tartu Maraton mitmele aadressile küsimuse, millega klubi põhjendab ja õigustab Venemaa esindajate osalema lubamist oma võistlustele, ning palusin vastust esmaspäevaks. Vastuseks tuli pressiesindaja lühike kiri, et klubi kollektiiv on suvepuhkusel 1. augustini.Mu süda, hing ja aju tõrguvad mõistmast, kuidas sai võimalikuks, et sellal kui teised võistluste korraldajad nii Eestis kui välismaal Venemaa esindajaid starti ei luba, saavad nad Eesti hinnatud ja populaarsetel spordiüritustel osaleda, nagu poleks maailmas meie kõrval midagi muutunud. Kui lugeda, kuulata, vaadata kas või üksainus kord, kuidas Venemaa hävitab Ukraina linnu ja külasid ning tapab sealseid inimesi, siis mis moodi saab anda kohutava sõja vallapäästnud Venemaa esindajatele loa ja võimaluse, et tulge aga pealegi Eestisse võistlema? Ma ei mõista, kuidas kellegi südametunnistus saab seda lubada. Praegu paistab, et samamoodi läheb edasi. Septembrikuisele Tartu rattamaratonile registreerunute nimekirjast (ekraanipilt paremal) leiab Dmitry Lebedinsky (sünd. 1977, varem kohtab protokollidest ka nimekuju Dmitrii Lebedinskii), kes on ülesandmislehel jätnud riigi nime märkimata, kuid esindatava meeskonnana on pannud kirja Pskov Ski Team, Pihkva Suusaklubi.Nii et tere tulemast Eestisse, Ukrainas tapatalgusid korraldava Venemaa esindaja?... Sel juhul teatan, et mina Tartu rattamaratonil ei osale. See oleks moraalselt vastuvõetamatu.Foto 1: Tartu tänavuse rattaralli lõpusirge. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Rattur Tartu tänavuse rattaralli stardi ootel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

01.04.2022 12:11 (37.83) Pullerits: Venemaa tõrjumine spordis kogub hoogu [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Venemaa spordil on vesi ahjus. Venemaa olümpiakomitee asepresident Igor Levitin esines arvamusavaldusega, et pärast seda, kui lääs on Venemaad tõrjuma hakanud – arusaadavalt Ukrainale kallale tungimise pärast, mida venelased muidugi tunnistada ei taha –, peaks Venemaa naasma spordis nõukogude aja nn ise hakkama saamise spordisüsteemi juurde.Asepeaminister Dmitri Tšernõšenko, Gazprom-Media tegevjuht, kelle ELi riikides asuv vara on nüüd külmutatud, kaebleb: «Rahvusvahelisest spordist on saanud poliitilise võitluse võimsaim instrument, kui kõiki [olümpia] harjumuspäraseid aluspõhimõtteid ja ideaale on rikutud.» Ta väidab, et olümpiahartat on rikkunud just need, kes on selle kirjutanud. Ja jätkab: «Spordi humanitaarmissioon hävib meie silme all. Tähtis on koos püsida. Need väljakutsed ühendavad meid. Venemaal on eriline roll, me hoiame neid väärtusi alles siis, kui kõik on need jalge alla pühkinud.»Võiks ju öelda klassikaks saanud lausega, et «Dmitri Tšernõšenko, idi nahhui!», aga ütleme pigem liigsete emotsioonideta, et eks kiunu ju see koer, kes on kiviga pihta saanud. Ja seda, et Venemaa on pihta saanud, tõestab Venemaa spordist kostuv ulgumine täielikult.Venelased korraldasid Moskvas koguni kahepäevase foorumi, et arutada, mis nüüd saab, kui neid rahvusvahelisele areenile enam võistlema ei lasta ja rahvusvahelised võistlused neilt ära on võetud. Seal siis pakkuski Levitin välja, et tuleb naasta kodumaise spordi juurte, st nõukogude aja süsteemi juurde.Ta turgutas end tõdemusega, et mäletate, nõukogude ajal ka tõrjuti NSV Liidu sportlasi, aga ikkagi olid nad maailma tugevamad. Selles ta muidugi eksib. Ei tõrjutud Nõukogude sportlasi ühtigi. Alati said nad esineda punalipu all nii olümpial, MMidel ja EMidel, samuti Euroopa jalgpalli karikasarjades. Ainsad, kes siis venelasi tõrjusid, olid nad ise, kui ei söandanud oma sportlasi välismaale võistlema lubada või lasid neid piiri taha ainult läbi tiheda kontrolli. Ja ega ammustel aegadel kuigi palju välisvõistlusi olnudki. Levitin rääkis foorumil, et nüüdisajal valitsevad spordis liiga palju lääne ametnikud, kuid märkis, et õnneks on olemas ka välisettevõtted, sponsorid, andes mõista, et küllap on nad kindlasti Venemaa sportlastega koostööst huvitatud.Kuid ta unustab ära paar asja. Esiteks, sport on nii palju muutunud, et keegi ei saa nüüdisajal tugevaks ainult omasugustega treenides ja võisteldes (vt Eesti jalgpalli saamatus). Teiseks, enam pole see aeg, mil sai dopingu abil endale eeliseid luua. Nüüd ei pääse sa rahvusvahelisel areenil startigi, kui sul pole ette näidata kuue kuu pikkust tõestatud dopinguvaba perioodi (on ju nii, eks, lähtudes Adamsi süsteemist?). Ja kolmandaks, ilmselt ei ole pimedusega löödud venelased märganud, et paljud sponsorid on loobunud venelasi toetamast, sest kes see tahab end siduda sõjardite riigi esindajaga; arvata võib, et niipea ei julge ükski välisfima end venelastega siduda, sest mainekahju, mis sellest tekib, saab olema avaliku surve ajel suur ja kauakestev.Nii et Levitin ja tema mõttekaaslased, sh Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin (fotol ülal vasakul), kes samuti tol foorumil nõukogu aja süsteemi taastamise poolt sõna võttis, elavad omaloodud mullis, kus soovmõtlemisega tekitatud paralleelmaailmal ei ole tegelikkusega mingit pistmist.Venelased võivad küll end lohutada sellest, et FIFA ja UEFA pole neid veel oma ridadest välja visanud, ja tunda rõõmu sellest, et FIFA muutis vene keele koguni oma töökeeleks – veel üks põhjus põlata jalgpalli –, kuid need on siiski üksikud erandid, mis ei muuda suurt pilti. (Venemaa nahaalsuse näitajaks jalgpallis on see, et ta on väljendanud huvi korraldada 2028. aasta EM-turniir.) Suur pilt ja trendinäitaja on see, et rahvusvaheline laskesuusaföderatsioon IBU peatas Venemaa ja Valgevene liikmeks olemise.Suurt pilti iseloomustab ka see, et järjekordne putini pooldajast Vene sportlane leiab, et talle tehakse liiga. Ujumise kahekordne olümpiavõitja Jevgeni Rõlov (fotol vasakul) kaebleb, et rahvusvaheline ujumisliit FINA on alustanud tema vastu distsiplinaarmenetlust seoses tema osalemisega Putini sõjahüsteeriat ülespiitsutaval üritusel Lužnikis. Aga sõja õhutajal, nagu Rõlov, kes kannab z-tähte, ei saagi ju olla kohta rahvusvahelises spordielus. Kuidas ta saab olla nii loll, et ta sellest aru ei saa?!Suurt trendi näitab see, et Inglismaa nõuab, et kui Venemaa ja Valgevene individuaalalade sportlased tahavad osa võtta Inglismaa pinnal toimuvatest võistlustest, peavad nad esitama kirjaliku avalduse, milles mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ja see käib, muide, ka Wimbledoni tenniseturniiri kohta, mis tähendab, et seesuguse avalduse peavad esitama ka Daniil Medvedev (meeste nr 2, fotol ülal paremal) ja Arina Sabalenka (naiste nr 5, foto all vasakul). Briti spordiministri Nigel Huddlestoni (üle-eelmisel parempoolsel fotol) kinnitusel peavad Venemaa sportlased, kes tahavad Inglismaal võistelda, ühtlasi tõendama, et nad ei saa Vene või Valgevene riigi ega putini käest raha, ja peavad lubama, et ei esine avaldustega Venemaa sõjalise kallaletungi poolt Ukraina vastu. Kuid see ei ole veel kõik! Nad ei saa esineda Venemaa lipu all ega tohi kanda rahvusvärve. Ja veel üks asi, lisas Huddleston: kui mõni alaliit või muu ühendus soovib Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemist võistlustel üleüldse keelustada, siis tema toetab neid liite ja ühendusi. (Kahju, et sellist eelkirjeldatud avaldust ei nõua Inglismaa võistkonnaaladel esinevatelt venelastelt.)Järgmise nädala kolmapäeval saame juba täpsemalt teada, kes Venemaa tippsportlastest toetab selle riigi sõda alustanud presidenti ja kes mitte, sest sel päeval korraldab ukrainlaste esihävitaja Pekingi taliolümpia medalivõitjatele vastuvõtu. Vene sportlastel on siiski veel mitu päeva aega vaagida, kuhu minna ja mida teha. Kes vastuvõtule läheb, satub agressoriga ühele pildile, mida näeb terve maailm.Foto 1: Venemaa majandusministri visiit Eestisse juulis 2006. Muuga sadamas pildil vasakult Venemaa majandusminister Igor Levitin, Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/ScanpixFoto 2: Plakat meeleavaldusel Liibanonis Beirutis 27. märtsil 2022. Foto autor: EPA/ScanpixFoto 3: Tüdrukute enesekaitsetrenn Ukrainas Lvivis 22. märtsil 2022. Foto autor: EPA/ScanpixFoto 4: Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin. Foto autor: AFP/Scanpix Foto 5: Briti spordiminister Nigel Huddleston. Foto autor: Action Images / Reuters / ScanpixFoto 6: Jevgeni Rõlov. Foto autor: Reuters/Scanpix Foto 7: Daniil Medvedev. Foto autor: AFP/ScanpixFoto 8: Arina Sabalenka. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix

25.10.2022 10:21 (37.83) Pullerits: Kes lubas Venemaa sportlased Eestisse võistlema? https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Leiame koos ekspertidega vastused ka sinu kõige keerulisematele küsimustele [raamatupidaja.ee]

Tunne oli selline, nagu oleks koduhoovis noaga selga löödud. (Miks, sellest kirjutasin kiretult ka Postimehes.)Juba alates kõige esimesest päevast, mil Venemaa tungis kallale Ukrainale, olen oma avalikes sõnavõttudes võidelnud selle eest, et Venemaa ja tema sõdimist toetava Valgevene sportlased ei pääseks teistesse riikidesse võistlema. Kui algul jäid paljud rahvusvahelised spordialaliidud ses küsimuses äraootavale positsioonile, siis peagi andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee neile soovituse, et Venemaa ja Valgevene sportlastel ärgu olgu enam rahvusvahelistele võistlustele asja. Enamik alaliite, v.a rahvusvaheline tennise- ja autospordiliit, on seda soovitust ka kuulda võtnud ja järginud.Olin kindel, et ühelgi spordivõistluste korraldajal Eestis ei tule mõttessegi, et võiks meie külje alla ning meid ajast aega ähvardanud, ohustanud ja okupeerinud Venemaa esindajaid starti lubada. Kuidas ma eksisin!Eestis populaarseid ja rahvarohkeid spordivõistlusi, sh Tartu suusamaratoni korraldava Klubi Tartu Maraton maikuu lõpus peetud Tartu rattaralli protokollist leiab kolm tulemust, mille omanikud on pärit Venemaalt.Championchipi küljel, kuhu tulemused laekusid (ekraanipilt paremal), on 128 kilomeetri distantsil 213. koha saanud Mikhail Petrochenko (sünd. 1988) ja 60 kilomeetri sõidus 917. koha saanud Marat Kadyrmaev (sünd. 1960) märkinud end Venemaa esindajateks.Sportose tulemuste arhiivist näeb, et Petrochenko on Tartu rattarallil osalenud ka kolmel eelneval korral ning seal on ta oma klubiks märkinud FreeCyclists Saint-Petersburg.Marat Kadyrmaev, kes on rattarallidel ja -maratonidel ning triatlonidel Eestis osalenud palju aastaid, töötab Peterburi transpordifirmas juhtival kohal.Rattaralli 60 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 164. koha Venemaa esindaja Oleg Novikov (sünd. 1963), kes on märkinud oma klubiks Pskov Road Race, eesti keeles Pihkva Maanteesõit. Ta on sama klubi liikmena osalenud ka neljal eelmisel Tartu rattarallil.Klubi Tartu Maraton teise kevadise suurürituse, 8. mail peetud Tartu maastikumaratoni protokolli süüvides tuli sealgi välja kaks osalejat, kes teatavad, et nende päritoluriik on Venemaa. 42 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 108. koha Iurii Rogov (sünd. 1975), kes on esindatavaks klubiks märkinud Tallinna Tehnikaülikooli, aga esindatavaks riigiks Venemaa. Sportose arhiivis on see ainuke tulemus tema nimel.Maastikumaratoni 24 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 501. koha Aleksei Mamchits (sünd. 1974), kes on oma elukohaks märkinud Pihkva. Ta on löönud kaasa ka kuue aasta tagusel Tallinna maratonil. Aprilli keskel, kui kirjutasin spordisanktsioonide teemal kolumni vastupidavusalade ajakirja Jooksja, kinnitasid mulle Mati Lilliallik ja Ain-Alar Juhanson, kes on tuntud Tallinna maratoni ja Tallinna Ironmani korraldajatena, et pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas venemaalastel nende võistlustele enam asja ei ole. «Nulltolerants,» ütles Lilliallik Venemaa inimeste võimaliku osalemise kohta. «Teist varianti ei tohi ollagi.» Ning lisas: «Ei tahaks kedagi sealt [Venemaalt ja Valgevenest] näha.»Juhanson ütles, et oli üks esimesi võistluste korraldajaid Eestis, kes Venemaa esindajate kaasalöömisele käe ette pani. Ta lisas, et Venemaa esindajatel ei maksa isegi pettuse teel starti trügida, näiteks pannes end kirja Läti või Leedu esindajana, sest võistlusmaterjalide kättesaamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument.Küsisin Venemaalt pärit inimeste starti lubamise kohta ka Klubilt Tartu Maraton, kelle pressiesindaja vastas, et ei näe võimalust mulle selle kohta kommentaare jagada.Polegi kommentaare vaja, sest sõnade asemel räägivad faktid. Need said just eelnevates lõikudes esitatud. Mis oli kui noahoop selga kahes mõttes. Esiteks, olen Klubi Tartu Maraton üritustel osalenud kümneid kordi ja lugenud neid alati aasta oodatumate sündmuste sekka. Teiseks, samal ajal kui olen suunanud paljude kirjutiste fookuse Venemaa sportlaste isoleerimisele suures spordis – näiteks viimati pühendusin sellele, et hoida silm peal, kas siseministeerium ikkagi kehtestab Rally Estonia ajaks Eestisse sissesõidukeelu Venemaa parimale rallipaarile Nikolai Grjazin ja Konstantin Aleksandrov (jah, kehtestas) –, on mu kodulinnas tegutsev MTÜ andnud silmagi pilgutamata rohelise tule agressorriigi Venemaa esindajatele oma üritustel.Saatsin eelmise nädala reede hommikul Klubi Tartu Maraton mitmele aadressile küsimuse, millega klubi põhjendab ja õigustab Venemaa esindajate osalema lubamist oma võistlustele, ning palusin vastust esmaspäevaks. Vastuseks tuli pressiesindaja lühike kiri, et klubi kollektiiv on suvepuhkusel 1. augustini.Mu süda, hing ja aju tõrguvad mõistmast, kuidas sai võimalikuks, et sellal kui teised võistluste korraldajad nii Eestis kui välismaal Venemaa esindajaid starti ei luba, saavad nad Eesti hinnatud ja populaarsetel spordiüritustel osaleda, nagu poleks maailmas meie kõrval midagi muutunud. Kui lugeda, kuulata, vaadata kas või üksainus kord, kuidas Venemaa hävitab Ukraina linnu ja külasid ning tapab sealseid inimesi, siis mis moodi saab anda kohutava sõja vallapäästnud Venemaa esindajatele loa ja võimaluse, et tulge aga pealegi Eestisse võistlema? Ma ei mõista, kuidas kellegi südametunnistus saab seda lubada. Praegu paistab, et samamoodi läheb edasi. Septembrikuisele Tartu rattamaratonile registreerunute nimekirjast (ekraanipilt paremal) leiab Dmitry Lebedinsky (sünd. 1977, varem kohtab protokollidest ka nimekuju Dmitrii Lebedinskii), kes on ülesandmislehel jätnud riigi nime märkimata, kuid esindatava meeskonnana on pannud kirja Pskov Ski Team, Pihkva Suusaklubi.< Raamatupidaja Kas sa ikka tead, et kõik Raamatupidaja.ee teemaveebi tasulised tellijad saavad meilt küsida oma töös ette tulevaid küsimusi? Teemade ring on lai: raamatupidamine, maksu-, äri-, tööõigus jne.

27.03.2022 18:21 (30.26) Toimumas on ajaloo suurim lennukirööv [trip.ee]

Formaalselt saab ajaloo suurim lennukirööv teoks esmaspäeval 28. märtsil, kui Venemaa lennufirmadel kukub tähtaeg, mil nad peavad EL ja USA kehtestatud sanktsioonide tõttu tagastama liisingfirmadele rohkem kui 400 lennukit. Et seni pole Venemaa lennufirmad lennukeid tagastama asunud, on liisingfirmad lootuse lennukeid tagasi saada juba maha matnud. Venemaa poolt kinnihoitavate lennukite koguväärtuseks hinnatakse ligi 10 miljardit dollarit, mis on konkurentsitult suurim summa lennukite liisimise ja kindlustamise ajaloos. Kõige rohkem Venemaa lennukeid on Iirimaa liisingfirmade portfellis, kuid pankrotilainet see ei tohiks põhjustada, sest Venemaal asuvate lennukite osakaal jääb enamasti alla 10% ja liisingfirmad loodavad osa raha kindlustuse ja deposiitide kaudu tagasi saada, kuigi kindlustusfirmade otsustusprotsess võib võtta aastaid. Teoreetiliselt on liisingfirmadel võimalik kasutada ka Venemaa pankade antud tagatisi, kuid pole selge, kas ja kuidas see praktikas teostatav on. Kokku on liisingfirmadel tagasinõue rohkem kui 500 lennukile, millest 78 on õnnestunud välisriikides arestida. Sellegipoolest tuleb korstnasse kirjutada 400+ lennukit. Lennukite ümbervormistamine Venemaa registrisse Pärast seda, kui Iirimaa ja Bermuda registrid tühistasid Venemaa lennukite lennusertifikaadid, kaotasid 515 Venemaa lennufirmade kasutuses olnud lennukit lennuloa ja liisingfirmadel tekkis alus lennukite tagasinõudeks. Selle asemel asuti Venemaal lennukeid kiirkorras kandma Venemaa registrisse, nagu oleks tegemist Venemaale kuuluva varaga. Selline tegevus on täiesti ebaseaduslik, sest Chicago ja Kaplinna konventsioonide järgi ei saa lennuk korraga olla mitmes registris. Venemaa registrisse kandmisel ei nõuta samas ühtegi dokumenti, mis tõendaks lennuki omandisuhet või tõendit, et lennuk ei kuulu välismaa registritesse. Mõned lennufirmad, nagu UTair Airlines, olid isegi valmis lennukeid liisingfirmadele tagastama, kuid Venemaa valitsus muutis selle võimatuks. Nimelt heast tahtest üksi ei piisa, presidendi dekreedi kohaselt on iga lennuki tagastamiseks vaja valitsuse eriluba. Teadaolevalt ei plaani Venemaa lennukeid riigistada, vaid kohustada tasuma nende eest rublades. Sanktsioonide tõttu ei saa liisingfirmad läbirääkimistesse asuda ehk oodatakse edasi makseid eurodes ja dollarites. Isegi, kui lennukid juhtumisi tulevikus tagastatakse, ei pruugi neil olla erilist väärtust, kui lennukeid pole nõuetekohaselt hooldatud. Mis lennukitest edasi saab? Venemaale kehtestatud sanktsioonid tähendavad, et lennukitootjatel ja teistel tarnijatel on võimatu Venemaale tarnida varuosi ja teha lennukitele tehnilist hooldust. Kui varuosi mõneks ajaks veel jagub, siis juurdepääs lennukite ja mootorite hooldusraamatutele on suletud, milleta lennukeid ja mootoreid pole nõuetekohaselt võimalik hooldada ei Venemaal ega ka üheski teises riigis. See tähendab, et varastatud lennukeid saab eriloaga kasutada vaid Venemaa siseliinidel ja lendamiseks mõnda eriti sõbralikku riiki, nagu Valgevene. Hinnanguliselt ei saa välismaale lennata 72% suurtest lennukitest. Seega võib tšarterlennud Venemaalt Türki, Egiptusesse või Taisse seni toiminud mahtudes selgelt ära unustada. Tšarterlennud muidugi päriselt ei lõppe, aga neid teostatakse pigem 100-kohaliste Suhhoidega (mille hoolduse ja varuosadega võib samuti probleeme tekkida) või Türgi puhul koostöös Turkish Airlinesiga. Sellisele hulgale lennukitele, nagu Venemaal nüüd on, pole siseriiklikult kindlasti rakendust. Samas peavad reisikorraldajad tahes-tahtmata rohkem orienteeruma riigisiseste reiside pakkumisele. Ja midagi pole teha – varuosade puudumisel tuleb hakata neid osadelt lennukitelt ära kruvima ja võib arvata, et aja jooksul tekib suur hulk lennukeid, mida enam lendamiseks kasutada ei saa. Loomulikult otsitakse võimalust saada varuosasid hämaraid teid pidi, aga nendega on jälle see häda, et neid võib küll kasutada, aga sellise lennuki turuväärtus on sisuliselt null, kuna ametlikult ei loeta sellist lennukit lennukõlblikuks. Kokkuvõtteks Ilmselt hakkab Venemaa ametlik retoorika jälle hädaldama, kuidas neid lennukite liisingute tasumisel kiusatakse ja kuidas nad kokkuvõttes lihtsalt on sunnitud need lennukid endale jätma. Liisingfirmad pankrotti ei lähe, kuid väga kahtlane, kas lähemate kümnendite jooksul ükski Lääne liising- või kindlustusfirma Venemaa lennufirmadega mingit tegemist soovib teha. Võimalikke probleeme võib seadusetus riigis kuhjaga tekkida, samas pole sealne turg sellises suurusjärgus, mille kadumine kedagi väga mõjutaks. Aga kindel on see, et riiklikult sanktsioneeritud miljardite dollarite suurune lennukirööv läheb hoiatava näitena halvas mõttes ajalukku ja Venemaa lennundus lendab ajas kümnendeid tagasi. Ja Aeroflot võib oma plaani peagi saada 5-tärni lennufirmaks aastakümneteks ära unustada.

04.09.2014 21:10 (28.37) Pullerits: Kas Venemaa sportlased tuleb Eestist eemale hoida? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ei jagu Euroopas jõudu ja mõttelendu, rääkimata suurte protsesside hoomamisest ja nende mõjutamisest. Valitseb hambutus. Mis siis üle jääb? Ega jäägi muud üle, kui väike inimene peab haarama initsiatiivi ning ütlema suurtele, mida ja kuidas teha, et ka tolku tõuseks.Neljapäevase Postimehe arvamusküljel argumenteerisin, miks on tagumine aeg hakata boikoteerima Venemaa spordivõistlusi ja Venemaad spordivõistlustel, eriti jalgpallis ja jäähokis, kahel alal, mis venelastele korda ja südamesse lähevad, ning miks boikotile esitatavad vastuväited stiilis, et «milleks karistada poliitikute sigaduste eest sportlasi», võib väheväärtuslikena kanalisatsioonist alla lasta.Mõtlesin ka sellele, kas näiteks Klubi Tartu Maraton ning teised siinsete suurte võistluste korraldajad peaks midagi ette võtma, et tõrjuda Venemaa inimesi meie jõuproovidelt. Küsimuses on mastaapi. Näiteks Tartu rattaralli pikal distantsil oli tänavu kõige rohkem välismaalasi stardis just Venemaalt – 121. Jooksumaratonil samuti – 49. (Võrdluseks: rattarallil Soome esindajaid 59 ja Läti esindajaid 48, jooksumaratonil Läti esindajaid 31 ja Soome esindajaid kõigest 9. Ja veel: siin ei saa Läti esindajate kohta öelda lätlased ega Soome esindajate kohta soomlased, sest me ei tea, kui palju oli Läti esindajate seas näiteks venelasi ja kui palju Soome esindajate hulgas näiteks somaallasi.) Tartu suusamaratonil 2012 (inglise keeles lisataks: the last year about which figures are publicly available) oli Soome esindajaid stardis 289, Venemaa esindajaid 149 ja Läti esindajaid 81. Tartu rattamaratonil 2011 (taas: viimatised sellekohased avalikud andmed) oli Läti esindjaid 289 ja Venemaa esindajaid 63 ehk ühe võrra rohkem kui Leedu esindajaid.Niisiis moodustavad Venemaalt tulnud inimesed küllaltki märkimisväärse osa mitte ainult välismaalaste üldarvust Klubi Tartu Maraton üritustel, vaid moodustavad tähelepandava osa kogu osalejaskonnast.Kas me võiks Ukrainas alustatud sõja vastu protestimiseks keelata Venemaa sportlaste osalemise Eestis peetavatel rahvaspordiüritustel?Jah, keelata võiks – aga mis on selle mõte? Postimehes avaldatud kolumnis argumenteerisin jalgpalli MM-turniiri Venemaalt äravõtmise ja jäähoki MMil Venemaa meeskonna vastu mängimisest keeldumist sellega, et niisugused sammud tähendaks Venemaale nonde kahe ala sealset populaarsust arvestades küllalti valusat hoopi eneseuhkuse pihta. Niisugused sammud pälviks üleilmset tähelepanu. Aga kui me keelaks Venemaa sportlaste osalemise Eesti massispordiüritustel, siis kes seda märkaks? Hüva, võib-olla mõni Läti või Soome väljaanne kajastaks seda – ja soomlaste puhul ei julge ma küll uskuda, et nende fookus ei langeks eestlaste sammu hukkamõistmisele –, aga laiem üleilmne tähelepanu, rääkimata Venemaale tugeva ninanipsu andmisest, jääks küll ära.Seetõttu, midagi pole parata, tuleb meil Venemaa esindajatega ka peatsel rattamaratonil mõõtu võtta. Ma loodan, et iga Eesti startija annab endast parima, et võimalikult paljud Venemaa esindajad selja taha jätta. Nagu mina korraldasin Võru rattarallil, enne finišisirget kurvis pisut riskides, lõpuspurdi, peaasi, et Venemaa sõitjast mööda saada. Ja ma sain! Priit Pullerits – Venemaa 1:0.******Sand Flats Recreation Area seen from Hell's Revenge Trail, Moab, Utah, 25. aprill 2012. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Venemaa jäähokimeeskonna maailmameistritiitli tähistamine Moskvas tänavu mais. Foto autor: AFP/ScanpixFoto 2: Venelastele läheb hoki kohutavalt korda - siin uisutab jääl nende president Vladimir Putin. Just seetõttu tulebki Venemaad jäähokis boikoteerida. Foto: ITAR-TASS/ScanpixFoto 3: Venemaa president Vladimir Putin vaatab koos ROKi presidendi sakslase Thomas Bachiga, kuidas USA alistab Sotši olümpial alagrupimängus Venemaa. Foto: ITAR-TASS/Scanpix

16.03.2022 10:56 (28.37) Millest kirjutavad Venemaa turismiportaalid? (16. märts) [trip.ee]

Järgnev on kokkuvõte põhilistest teemadest, millest Venemaa turismiportaalides viimaste päevade jooksul räägitud on. Kõigepealt - olukord muutub väga kiiresti Ühe päevaga võib paljugi muutuda ja kõikvõimalikke uudised tuleb peale suures tempos. Liisitud lennukite natsionaliseerimine Venemaa president võimaldas valitsusel otsustada, mis viisil tuleb natsionaliseerida Venemaa lennufirmade käsutuses olevad, kuid välismaa liisingfirmadele kuuluvat lennukit. Aerofloti, S7 Airlinesi, Rossiya, Azur Airi ja Ural Airlinesi 515 liisitud lennuki turuväärtus on hinnanguliselt ligikaudu kümme miljardit eurot. Enamasti on need saadud Iirimaal tegutsevate liisingfirmade finantseerimisel. Kui Venemaa otsustab lennukeid turuhinnaga mitte tagastada, on neil ettenähtavas tulevikus võimatu ühtegi lennukitehingut teha. Sellised lennukid ei saa Venemaalt peale Valgevene ja veel mõne riigi lennata, sest Bermuuda ja Iirimaa registrid on tühistanud Venemaal kasutatavate lennufirmade lennuload. Õnnelikumas seisus on need lennufirmad ja reisikorraldajad, kellel oli väljaostetud lennuk kas Venemaa või mõnes teises registris, mida nüüd agaralt Venemaa registrisse ümber registreeritakse. Juttu on olnud ka skeemitamisest, et kanda lennukid välismaale lendamiseks näiteks Türgi registrisse, aga tundub, et see niisama lihtne pole. Lisaprobleem on muidugi Airbusi ja Boeingu varuosade puudumine. Vapramad räägivad nende asendamisest Venemaal toodetuga või hankida neid hämaraid teid pidi, kuid kõrgthnoloogiliste osade asendamine pole ei lihtne ega kiire. Ja Venemaal toimetavaid lennukeid ei taha kindlustada või järelkindlustada ükski Lääne kindlustusfirma. Asendust on lühikeses perspektiivis raske leida, sest Venemaal on vaid üks riiklik kindlustusfirma, mis sellist kindlustust oleks võimeline pakkuma. Palju kära on Suhhoi Superjetist, kui asneduslennukist, aga selles on vaid 100 istekohta. Suurt laia kerega lennukit ei asenda see kuidagi. Ja eks nad ise tea kõige paremini nende töökindluse kohta. Rahvusvahelistest maksesüsteemidest lahtiühendamine Visa, MasterCardi ja Amexi tegevuse lõpetamine Venemaal ning lahtiühendamine SWIFT rahvusvahelisest maksesüsteemist tähendab, et Venemaa reisikorraldajatel on väga keeruline turismiteenuste eest tasuda. Näiteks reisikorraldajate partnerid India ookeani saartel (Maldiivid, Seišellid, Mauritius) ei saa otse makseid saada. Lahendusena üritatakse kasutada kolmandate riikide pankasid, kuid vähemalt hetkel on see piisavalt keeruline. Samas kardavad paljud pangad Venemaaga arveldamist, kuna see võib kaasa tuua USA sanktsioonid. Venelased ei saa turismireisidelt koju Senimaani viibib välismaal puhkamas umbes 30 000 Venemaa turisti. Kuna kojutoomislende napib ja Visa või MC-ga enam automaadist raha ei saa, on paljude olukord üsna nukker. Venemaa saatkondadest välismaal ei näi suuremat abi olema, öeldakse, et vaadake ise. Osad vaatavadki, leides ise tagasilennuks piletid. Kaugematest riikidest nagu Kuuba või Mehhiko, võivad piletid üsna kalliks osutuda. Kuid Aeroflot, kellel endal turistide tagasivedamisega probleeme, hüvitaks piletitest ainult tühise osa. Põhimõtteliselt tuleks reisi eest topelt tasuda. Mis saab rubla kursist? Kuna rubla kurssi on pea võimatu ette teada, siis prognoositakse, et Venemaa kehtestab rangelt kontrollitava tehnilise kursi, mis võiks olla umbes 90 rubla 1 dollari eest. Eraisikud ei saa selle kursiga valuutat osta, kuid see võiks vähendada spekulatiivset tegurit. Kuhu Venemaa turistid võiks lähiajal reisida? Pakutakse, et lähitulevikus keskendub Venemaa reisikorraldajate tegevus väljamineva turismi vallas kahele riikide rühmale: Esimene on need riigid, kus hotellides on levinud kõik-hinnas hotellides puhkamise süsteem. Sellise pakettreisiga kohapeal erilisi lisakulusid ei kaasne. Sellised riigid võiksid potentsiaalselt olla Türgi, Tuneesia, Egiptus, osaliselt ka Maldiivid ja Araabia Ühendemiraadid. Teiseks need riigid, kus aktsepteeritakse Venemaa Mir-kaarte. On vaid kuus riiki, kus kõik või valdav enamus kohalikest müügipunktidest (millel on terminalid) ja sularahaautomaadid aktsepteerivad Venemaa maksesüsteemi Mir kaarte. Need on Valgevene, Armeenia, Usbekistan, Kõrgõzstan, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. Hädad Instagrami sulgemise pärast Instagrami blokeerimine Venemaal on sundinud sundinud reisifirmasid põhjalikult ümber vaatama ka turundustegevust. Reisifirmad olid Instagramis aktiivsed, mõnele oligi Instagram peamine turunduskanal. Asenduseks soovitatakse turundustegevuseks VKontakte või Telegrami lehti, ka Odnaklassniki lehte. Samas pole nende populaarsus Instagrami tasemel ja audientsi ülesehitamine võtab aega.

04.04.2022 16:36 (28.37) Ülevaade: kuidas Venemaa oma lennundust päästab [trip.ee]

Pärast Lääneriikide sanktsioonide kehtestamist ähvardas Venemaa lennutransporti lennukiteta jäämine, kuna valdav osa lennukitest oli liisitud Airbusid ja Boeingud ning nende lennukite lennusertifikaadid peatati ja liisinglepingud lõpetati. Venemaa lahendas olukorra sellele riigile iseloomulikus võtmes – lennukid jäeti liisingfirmadele tagastamata (ehk ärandati) ja kanti ebaseaduslikult Venemaa lennuregistrisse. Röövimise tulemusena on nüüd hulk lennukeid küll olemas, aga üksikuid erandeid välja jättes välisriikidesse nendega konfiskeerimisohu tõttu lennata ei saa ja Venemaa siselendudel hakkavad Läänes toodetud lennukeid peagi kummitama hooldusprobleemid, sest tootjad originaalvaruosasid ei tarni ja hooldusraamatud pole enam kättesaadavad. Pole kahtlust, et mõnda aega toimetatakse Venemaal välismaiste lennukitega rahulikult edasi, kannibaliseerides osad lennukid varuosadeks. Ilma nõuetekohase hoolduseta lennuki turuväärtus on olematu, kuid Venemaal sellest vaevalt et hoolitakse. Pikemas perspektiivis nähakse aga ette taastada Venemaa enda lennukitööstus. Venemaa plaan: toota aastaks 2030 500 kodumaist lennukit Kuna 30 aasta jooksul pole Venemaa lennukitööstusele erilist tähelepanu pööratud, siis pole ime, et sealsed lennufirmad soetasid põhiliselt Lääneriikide lennukeid. Kuna Airbuside ja Boeingute ostmine tuleb nüüd pikemaks ajaks ära unustada, teatas Vene Föderatsiooni transpordiminister Vitali Saveljev plaanist Venemaa lennufirmade tarbeks toota aastaks 2030 üle 500 kodumaise lennuki. Jutt käib lennukite MS-21, SSJ-100, Il-114, Tu-214 ja Il-96 seeriatootmise suurendamisest. Lihtne arvutus näitab, et selle ülesande täitmiseks tuleks aastas Venemaal toota vähemalt 70 lennukit. Seda oleks sama palju, kui oli Nõukogude Liidus tipphetkedel 1980-ndatel aastatel. Ainult et siis toodeti lennukeid ka Taškendis ja Harkivis, mis nüüd on välismaal ning Saratovis, kus tehas läks pankrotti. Vene Föderatsioonis on kõige rohkem toodetud 35 lennukit aastal 2017. Neist 31 olid Suhhoi SSJ-100, mis sisaldasid märkimisväärsel hulgal Lääne komponente. Nüüd on vaja kiiremas korras kõik komponendid ise toota. Pole selge, kuidas ja kunas see täpselt toimuma peaks hakkama. Igal juhul pole see ülesanne, mida oleks võimalik kiirelt lahendada. Aga tehastesse on vaja ka vastavaid koosteliine ja sinnna töötama oskustega spetsialiste. Kust need nüüd äkki võetakse, arvestades, et masinatest oli suurem osa Lääneriikide toodang ja spetsialistide väljaõpetamine võtab oma aja? MS-21 Teoreetiliselt on MS-21 väga hea lennuk, mis võiks konkurentsi pakkuda A320-le ja B737-le. Ainus probleem – nende tootmine, mis pidi algama sel aastal, ei alga mitte enne 2024 või 2025 aastat. MS-21 oli rahvusvaheline projekt, kus umbes 40% komponentidest olid välismaist päritolu. 2018. aastal hakati Läänes toodetud komponente asendama Venemaal toodetuga, kuid see protsess pole veel kaugeltki lõppenud. Kui esialgu plaaniti lennukile Pratt & Whitney mootorit, siis nüüd asendatakse see Venemaal toodetud PD-14 mootoriga. Sellega on jälle see probleem, et see mootor alles ootab sertifitseerimist ja mootorite masstootmiseni läheb aastaid. MS-21 seeriatootmise algust kavandati esialgu juba aastaks 2018, kuid USA sanktsioonid on seda kõvasti edasi lükanud. Optimistlikumal juhul algab MS-21 masstootmine 2027 või 2028 aastal ehk lähema 5 aasta jooksul seda lennukit lennufirmade käsutusse arvestataval hulgal ei jõua. Suhhoi Superjet 100 SSJ-100 oli loodud rahvusvahelises koostöös ja Läänes toodetud komponentide osakaal originaal SSJ-100-l moodustas 55-60%. Sanktsioonide tõttu otsitakse neile asendust, kuid see pole lihtne protsess. Praegu pole sellele lennukile isegi mootorit panna – Prantsusmaa Safran lõpetas nii tarned kui hoolduse, Venemaal toodetud PD-14 mootor saab parimal juhul sertifitseeritud 2023. aastal, kuid seeriatootmiseni läheb aega. SSJ-100 arendati rahvusvahelises koostöös Kriisieelsete plaanide järgi pidi 2022. aastal valmima 20 SSJ-100 lennukit, kuid üsna tõenäoliselt seda ei juhtu. Superjet 100 lennukit ei suudaks toota ükski kommertsalustel töötav erafirma, sest kasumis püsimiseks peaks aastane tootmismaht olema vähemalt 32-34 lennukit. Võib arvata, et sama kehtib ka kõikide teiste Venemaal toodetavate lennukite puhul. Pikemat ülevaadet SSJ-100 arendusest ja lennukiga seotud probleemidest saab lugeda siin: Suhhoi Superjet 100 – lennuk, mis ei vedanud välja. Il-114, Tu-214 ja Il-96 Tegemist on lennukitega, mille esimesed lennud jäävad 1990-ndatesse. Il-114 on turbopropeller mootoriga lennuk, mida ehitati 20 tükki. Viimastel aastatel üritatakse selle tootmist veidi moderniseeritumal kujul taastada, kuid põhiliselt jutuks on see jäänudki. Tu-214 on lennuk, mis ei ela ega sure. 2020. ja 2021. aastal toodeti seda üks lennuk aastas. Laia kerega Il-96 lennukeid pole iialgi toodetud üle 3 aastas. 2021. aastal toodeti neid vananenud koosteliinil 2 tükki. Selleks, et masstootmist käivitada, oleks vaja Lääneriikides toodetud roboteid. Ehk jälle on tootmisest lihtsam rääkida, kui tegelikult toota. Võimalik eksport Nagu SSJ-100 ajalugu on tõestanud, sai Suhhoisid välismaale müüa ainult väga odava hinnaga ja seda kahel põhjusel: see lennuk vajab kaugelt rohkem remonditunde, kui ükskõik milline konkurent ja lennuki remontimine on varuosade tarneahela puudulikkuse tõttu äärmiselt aeganõudev. Praegu ei soovi SSJ-100 lennukeid väljaspool Venemaad enam mitte keegi. Il-96 on peale Venemaa kasutusel veel Kuubas. Äkki soetavad veel ühe? Tu-204-ga lendab Põhja-Korea Air Koryo, äkki võtavad samuti veel ühe? Venemaal toodetud lennukeid ongi võimalik müüa ainult väikestes kogustes riikidesse, kus valikuvõimalused puuduvad. Euroopasse on müük võimatu juba kasvõi seetõttu, et Euroopa Lennuohutusagentuur EASA on Venemaa lennukite lennusertifikaadid peatanud. Kokkuvõtteks Venemaa valitsuse plaanid toetuda edaspidi kodumaisele toodangule ja valmistada aastaks 2030 Venemaal 500 uut lennukit on muidugi suurejoonelised, aga pole näha, et selleks oleks olemas reaalsed eeldused. Lennukite tootmine sisaldab tänapäeval palju rahvusvahelist koostööd ja leida Läänes aastatega kogunenud kompetentsile ja tehnoloogiatele kiiresti asendus Venemaalt pole pehmelt öeldes usutav. Pole efektiivseid koosteliine, pole roboteid, pole piisavalt spetsialiste. Ja rajada tuleb ka lennukite hooldust võimaldav infrastruktuur – midagi, millele pole Venemaal kunagi suuremat tähelepanu pööratud. Tundub, et lähematel aastatel tehakse Venemaal pigem kõik selleks, et saaks Läänest ärandatud lennukitega võimalikult kaua toimetada. Plaan, et Venemaa suudab uue kümnendi alguseks oma vajadused ära katta puhtalt kodumaal toodetud lennukitega, on määratud juba ette läbi kukkuma, sest selleks pole lihtsalt eeldusi. Venemaa lennukitööstuse 30 kaotatud aastat ei tee tagasi ka valitsuse vastava korraldusega. Pigem tuleks küsida, mis hetkel tekib Venemaal olukord, kus siseriiklikke lende hakatakse kokku tõmbama töökorras lennukite puudumise tõttu? Venemaa ametlikku põhjendust teame juba ette: kõiges on süüdi Venemaale Lääneriikide poolt "ebaseaduslikult" kehtestatud sanktsioonid.

08.04.2022 11:56 (28.37) Euroopa Liit võttis vastu viienda sanktsioonipaketi ja töötab edasi järgmistega [Välisministeerium]

Euroopa Liit võttis täna, 8. aprillil vastu viienda sanktsioonipaketi, mis sisaldab energiasanktsioone, uusi krüptovara tehingute piiranguid, sadamatesse sisenemise keeldu Venemaa lipu all sõitvatele laevadele, maanteeveo keeldu Venemaa ja Valgevene ettevõtetele ning täiendavaid ekspordi- ja uusi impordikeeldusid. Venemaa ettevõtetel ei lubata osaleda liikmesriikide riigihangetes ja sealsetele avalik-õiguslikele asutustele välistatakse igasugune rahaline toetus. Sanktsiooninimekirja on lisatud 216 Venemaa võimudele lähedal seisvat isikut ja 18 finants-, sõjatööstuse ja transpordisektoriettevõtet, sealhulgas neli olulist Venemaa panka. Viimased eemaldatakse SWIFT-süsteemist ja neil keelatakse osaleda mis tahes finantstehingutes Euroopa Liidus. „Meil on moraalne kohustus ja vastutus Venemaa alustatud agressioonile vastu seista. Astume need sammud, et Venemaa peataks oma julma sõjategevuse ja koletud sõjakuriteod. Uus sanktsioonide pakett on selle saavutamiseks väga oluline samm, kuid räägime läbi ka juba järgmisi piiranguid. Eesti peab põhjendatuks kõiki meetmeid, mis oleksid mõjusad ja milles suudame partneritega toimivad lahendused leida,” ütles välisminister Eva-Maria Liimets. „Me peame Venemaale sanktsioonide kehtestamisel jõudma kokkulepeteni nende energiatarnete piiramiseks. Samuti tuleb kehtestada piiravad meetmed Venemaa sõjaväelastele, kelle jõhkrad teod on vapustanud tervet maailma,” selgitas välisminister Liimets vajadust uute sanktsioonide järele. „Teeme oma partnerite ja lähimate liitlastega pidevat tööd, et Venemaal ja Valgevenel ei oleks võimalik juba kehtivatest sanktsioonidest kõrvale hoida. Selge on see, et seni kuni Venemaa jätkab Ukraina ründamist ja paneb seal toime hirmsaid sõjakuritegusid, peab Euroopa Liit leidma võimalusi neile veenvalt vastata.“ Euroopa Liidu viies sanktsioonipakett sisaldab energiasanktsioone – kivisöe ja teiste tahkete fossiilsete kütuste impordikeeldu, mille hind on umbes 4 miljardit eurot aastas. Eesti ettepanekul lisati paketti uued krüptovara tehingute piirangud. Venemaa lipu all sõitvatele laevadele on ette nähtud Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld. Keelatakse Venemaa maismaatranspordi operaatorite tegevus Euroopa Liidus, mis tähendab seda, et Venemaa ettevõtted ei saa enam Euroopa Liidus ega Euroopa Liidu kaudu oma kaupu vedada. Täna kehtestatud ekspordikeelud 10 miljardi euro väärtuses hõlmavad kvantarvuteid ja tundlikku tehnoloogiat, samuti vedeldatud maagaasi tehnoloogiat. Uued impordikeelud väärtuses 5,5 miljardit eurot kärbivad Venemaa oligarhide rahavooge. Samuti keelatakse Venemaa ettevõtetel osaleda Euroopa Liidu liikmesriikide riigihangetes ja välistatakse Venemaa avalik-õiguslikele asutustele igasugune rahaline toetus. Lisateave sanktsioonide kohta välisministeeriumi kodulehel ELi sanktsioonikaart Euroopa Liidu Nõukogu infoleht Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

16.06.2005 17:20 (26.48) Selgusid Wimbledoni naisüksikmängu 1. ringi paarid [ERR Sport]

16.02.2022 12:51 (26.48) Pullerits: Mida teha olümpial Venemaa sportlastega? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kas panite tähele, kuidas reageeris Pekingi olümpial meeste 30 km suusavahetusega sõidu finišis kolmandaks jäänud soomlane Iivo Niskanen, kui kaksikvõidu saanud venelased tulid teda tervitama? Libises neist mööda, ilma et oleks teinud katsetki pidurdada ja põhjalikumalt üksteist õnnitleda või tervitada; lõi möödaminnes üksnes patsi, isegi ei vaadanud õieti venelaste poole.Ja mulle meeldis see.See võis kõik olla mõistagi juhus, sest vahetult pärast finišeerimist teinekord nii pealiskaudselt emotsioone vahetataksegi, ent praeguses geopoliitilises olukorras omandas Niskaneni ükskõiksus kahe konkurendi suhtes minu silmis sümboolse tähenduse. Niiviisi, külmalt ja osavõtmatult, peabki suhtuma Venemaa sportlastesse. Mitte üksnes sellepärast, et Venemaa spordisüsteem on dopingust läbiimbunud, mistõttu juba mitmendat olümpiat järjest ei saa Venemaa sportlased võistelda oma riigilipu all.Põhipõhjus on selles, et Venemaa sportlased esindavad riiki, mis on sõjakas, agressiivne, vaenulik, tülinoriv, ohuks kogu Euroopale, sh Eestile.Mu kõrvad jäävad kurdiks sellele äraleierdatud jutule, et ei maksa sporti segada poliitikaga ja ega siis sportlased ole selles süüdi, et nende riik on vaenulik, sõjakas, agressiivne, jõhkrutsev. Aga vaat – on küll süüdi. Kui sportlased käituks normaalsete, südametunnistusega kodanikena, oleks nad ammu pidanud panema sabad sõlme ja alustama sellest, et üheskoos moodustada rinne, mis võitleb dopingu väljajuurimise eest Venemaa spordist. Nad ei ole selles suunas poolt sammugi teinud. Pigem on kõlanud nende suust solvunud etteheited, et taas tehakse Venemaa sportlastele liiga.Kui Venemaa sportlased ei saa hakkama isegi sellega, et võidelda omal alal dopingu suhtes nulltolerantsi eest, siis on mõistagi lootusetu neilt soovida, et nad väljendaks kuidagi ka seda, mida nad tunnevad ja mõtlevad oma riigi sõjardliku tegevuse suhtes. Nad on Putini tegevuse vaikimisi heakskiitjad. Nüüd öelge, milline rahu armastav, ausa südametunnituse ja kaine mõistusega inimene saab olla grammigi jagu sellise maa selliste sportlaste poolt! Kui nemad ei väljenda oma nõutuks ja kurvaks tegevat suhtumist oma riigi sõjardlikku tegevusse – ma ei ole naiivne, et hakata nõudma, et nad peaks hakkama esinema hukkamõistvate avaldustega –, tuleb meil väljendada neisse suhtumise kaudu enda taunivat hoiakut nende kodumaasse. See on sel üleilmsel peol meie parim ja ilmselt ka ainus võimalus.Inspireerivaim lugu sel teemal, kuidas tuleb Vene sportlastega käituda, ilmus kohe aasta algul Postimehes: «Olümpiavõitja pragas venelanna tähelepanuta jätnud välismaalastega: ta vajas keppi, aga keegi ei pakkunud seda». Just nii peabki venelastega olümpial käituma, tabas mind äratundmine! Ei ole ilus teist sportlast nimme takistada, aga kui Venemaa sportlasel on näiteks abi vaja, kuna suusakepp on murdunud, siis ei tohiks ükski Lääne inimene talle abi osutada. Tuleb lihtsalt kõrval seista, näha ja välja näidata, et näed teise halba olukorda – aga mitte teha isegi ühtki liigutust, mis näitaks, et kavatsed appi minna. Või teine olukord. Ühel laskesuusatamise olümpia-eelsel MK-etapil nägin, kuidas Läti sportlane jäi Venemaa sportlasele tõusul ette. Ta võttis kõrvale. Vale liigutus! Ei, ma ei ütle seda, et peaks Venemaa sportlast nimme takistama, aga ei pea ka talle ühtki sammu vastu tulema. Sellisel juhul tuleks jätkata oma tavapärasel trajektooril liikumist ja las siis Vene sportlane ise rabab selle nimel, et mööda pääseda.Sellised on olümpial mõned võimalused, et näidata välja Venemaa sportlastele ja telepildi kaudu kogu maailmale, kuidas eluterve ja rahuarmastav maailm suhtub Venemaa relvatäristamisse. Selle väljanäitamata jätmine on sama hea kui vaikiv toetus agressiivsele Venemaale.Selle foonil tuleb siiralt kiita Eva-Lotta Kiibust, kes erinevalt oma treenerist Anna Levandist mõistis hukka Vene iluuisutaja Kamila Valijeva (fotol paremal) positiivse dopinguproovi. Kiibus ütles: «Dopingu koha pealt võin öelda aga nii palju, et mina olen väga radikaalne ja see [dopingu tarvitamine] on kindel ei. Positiivne proov on positiivne proov.» Levandi aga õigustas Valijevat, isegi kiitis talle takka: «Mitte ükski doping ei õpeta uisutama tasemel, kus Kamilla uisutab. Ei neljakordsed, ei uisutamisoskused – ma tahaks ise teada, milline doping võiks sellist uisutamist teha? Ma ise hakkan sööma, kui selline on olemas.» Kas ma peaks selle teema siin kuidagi kokku võtma? Ei pea. Kõik on selletagi selge.Fotod 1 ja 2: Soomlane Iivo Niskanen sõidab suusavahetusega sõidu finišialas mööda selle võitnud venelasest Aleksandr Bolšunovist, tema poole vaatamata. Fotode autor: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix; AFP/ScanpixFoto 3: Eduard Latõpov, kes kukutas meeste laskesuusatamise teatesõidu viimases tiirus Venemaa liidrikohalt kolmandaks, on pärast lõpetamist langenud lumele. Foto autor: AP/ScanpixFoto 4: Meeste laskesuusatamise teatesõidu viimane lasketiir. Vasakult: Philipp Nawrath (Saksamaa), Vetle Sjaastad Christiansen (Norra), Quentin Fillon Maillet (Prantsusmaa ja venelane Eduard Latõpov. Foto autor: AP/ScanpixFoto 5: Venelanna Anastasija Tatalina kukub vigursuusatamise pargisõidu finaalis. Foto autor: Chine Nouvelle / Sipa / ScanpixFoto 6: Venelased rõõmustavad pärast 4x10 km teatesuusatamise olümpiavõitu. Foto autor: AFP/ScanpixFoto 7: Vene iluuisutaja Kamila Valijeva esinemas Pekingi olümpial lühikavaga. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix

20.02.2007 13:00 (24.59) Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa aastakõne [ERR Uudised]

Riigikogu vÃ¤liskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ettekanne riigikogus vÃ¤lispoliitika arutelul.Lugupeetud Riigikogu esimees, austatud vÃ¤lisminister,ekstsellentsid,lugupeetud kolleegid,Hiljuti lugesin Louis Pasteurâ€™i ja Nikola Tesla mÃµtteavaldusi, milles geeniuse loogikaga sÃµnastati Ã¼lisuure otsese ja paratamatu sÃµltuvus Ã¼livÃ¤ikesest. Kui teaduses on seda korduvalt tÃµestatud, siis inimkonna kogemus, eriti viimastel kÃ¼mnenditel viitab Ã¼heselt, et samad seaduspÃ¤rasused mÃµjutavad mikroarengute kaudu ka makropoliitilisi protsesse. Riigikogu X koosseisu vÃ¤liskomisjon ei kuulu ehk maailmapoliitika suurte tegijate hulka, kuid ometi on meil eeldused minna Eesti 21. sajandi ajalukku ja seda nii sisu kui vormi poolest. Kui me pÃ¤rast valimisi pisut vÃ¤hem kui nelja aasta eest tÃ¶Ã¶d alustasime, kuulusid vÃ¤liskomisjoni koosseisu nii Eesti tÃ¤nane riigipea Toomas Hendrik Ilves, kui ka kÃµigi aegade kÃµrgeimat poliitilist positsiooni maailmas omav eestlane Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. VÃ¤liskomisjonis toimusid debatid Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga Ã¼hinemise mÃµttekusest, me menetlesime Eesti ja teiste 2004. aastal Euroopa Liiduga Ã¼hineda soovivate riikide Ã¼hinemislepingu ratifitseerimise seaduse eelnÃµu ning PÃµhja-Atlandi lepinguga Ã¼hinemise seaduse eelnÃµu. MÃµlemad ajaloolised dokumendid vÃµeti hiljem Riigikogus ka vastu. VÃ¤liskomisjonis anti pikkade arutelude kÃ¤igus viimane lihv Eesti vÃ¤lissuhtlemise jaoks oluliste vÃ¤lissuhtlemisseaduse ning vÃ¤listeenistuse seaduse eelnÃµudele. Omaette ettekande vÃµiks koostada Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja kahe naaberriigi vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnÃµu menetluskÃ¤igu kohta. VÃ¤liskomisjon korraldas lisaks tavapÃ¤rastele istungitele ka avalikke istungeid, vÃ¤ljasÃµiduistungeid ja Ã¼hisistungeid nii Euroopa Liidu asjade komisjoni, riigikaitsekomisjoni, pÃµhiseaduskomisjoni kui ka kultuurikomisjoniga. VÃ¤liskomisjon arutas ja andis komisjoni arvamuse mitmete Eesti vÃ¤lis- ja julgeolekupoliitika seisukohast oluliste teemade kohta alates PÃ¤Ã¤steameti Afganistani missioonist 2003. aasta oktoobris kuni komisjoni seisukohtadeni Eesti energiajulgeoleku teemal, mis kinnitati komisjoni eilsel istungil. Mitmed meie komisjoni liikmed olid nende hulgas, tÃ¤nu kellele vÃµeti Euroopa NÃµukogu Parlamentaarses Assamblees vastu kommunistlike reÅ¾iimide kuritegusid hukkamÃµistev resolutsioon. JÃ¤rgmise Riigikogu koosseisu vÃ¤liskomisjonile soovitame kindlasti jÃ¤tkata koostÃ¶Ã¶d Eesti mÃµttekodadega eriti suurt sÃ¼venemisastet ja erialateadmist nÃµudvate teemade kÃ¤sitlemisel. Meie tellisime mitmeid uurimusi, mis said aluseks pÃµhjalikele kuulamistele ja aruteludele vÃ¤liskomisjonis, mis tavaliselt pÃ¤Ã¤disid komisjoni jÃ¤relduste ja soovitustega. MÃµttekaks ja jÃ¤tkamist vÃ¤Ã¤rivaks tuleb pidada vÃ¤liskomisjoni kohtumisi oma Balti kolleegidega ning komisjoni esimehe osavÃµttu PÃµhjamaade ja Baltimaade parlamentide vÃ¤liskomisjonide esimeeste kohtumistest ja visiitidest. Riigikogu X koosseisu vÃ¤liskomisjoni liikmed kÃ¤isid tÃ¶Ã¶visiidil kokku neljateistkÃ¼mnes riigis, neist olulisemad olid lÃ¤hetused Ameerika Ãœhendriikidesse, Hiina ja Venemaale. Siinkohal tahan tÃ¤nada kÃµiki vÃ¤liskomisjoni liikmeid, eriti aga Marko Mihkelsoni, kes on aktiivselt tÃ¶Ã¶tanud nii komisjoni esimehe kui aseesimehena. Head kuulajad,MÃ¶Ã¶dunud neli aastat on suuresti muutnud Euroopa poliitilist maastikku â€“ Euroopa Liit on otsustavalt laienenud. Konfliktid paljudes liiduvÃ¤listes riikides ja piirkondades on aga tuntavalt Ã¤genenud ja nende vaigistamise katsed pole olnud kuigi edukad. Ootamatult on meie soojenevas maailmas teemaks tÃµusnud kÃ¼lma sÃµja uued ilmingud. Kas tÃµesti Winston Churchilli kunagi Fultonis peetud kÃµne sai sisulise jÃ¤tku hiljuti MÃ¼ncheni julgeolekukonverentsil, kus jÃ¤iseid etteheiteid tegi kÃµigile peaaegu et kÃµiges Venemaa president Vladimir Putin? Oma osa said nii NATO kui ka OSCE, mis president Putini hinnangul on muutumas koguni teatud riikide vulgaarseks instrumendiks. Ã•igupoolest on ju Venemaa tippesindajad, ka president Putin ise kÃµiki neid sÃ¼Ã¼distusi varemgi esitanud. Esmakordne oli vaid kriitika niivÃµrd jÃµuline koondamine ning selle esitamine tavatult prominentsele kuulajaskonnale. KÃµnekas oli ka see, millest kÃµnes ei rÃ¤Ã¤gitud â€“ paljud kogu maailmale jÃ¤tkuvat muret pÃµhjustavad pingekolded ja ebademokraatlikud riigid jÃ¤ttis president Putin ju mainimata. Tavatult karm oli president Putin USA aadressil. Moskva ja Kreml on arvamusel, et Ameerika Ãœhendriikide domineerimisega muudab unipolaarse maailmakorra idee tÃ¤nast maailma ohtlikumaks. Washingtoni ja paljude teiste pealinnade analÃ¼Ã¼tikud aga nÃ¤evad ohtu hoopis Venemaas, selle riigi agressiivses relvakaubanduses ning katses kasutada oma tÃ¤na veel suuri energiavarusid poliitilise surve avaldamiseks. Seda on oma kortereis ja kontoreis tunda saanud juba tosina riigi kodanikud. Riigikogu vÃ¤liskomisjon on Eesti energiajulgeolekut pidanud niivÃµrd oluliseks, et pÃ¼hendasime sellele teemale vÃ¤hemasti tosin istungit, neist Ã¼ks oli avalik istung Riigikogu Valges saalis. Kuulamiste ja arutelude kÃ¤igus vÃ¤lja tÃ¶Ã¶tatud seisukohad edastatakse Vabariigi Valitsusele. Neist soovitustest vÃµib olulisemateks pidada vajadust Eesti senisest veelgi aktiivsemaks tÃ¶Ã¶ks tagamaks kokkulepete sÃµlmimist Euroopa Liidu Ã¼htse energiaturu kujundamisel ning Euroopa Liidu Ã¼htsete seisukohtade vÃ¤ljatÃ¶Ã¶tamisel lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisteks Venemaaga. Meie kÃµigi huvides on tÃ¤nasest tulemuslikum atlandiÃ¼lene koostÃ¶Ã¶ energiajulgeoleku vallas. Riigikogu vÃ¤liskomisjon peab oluliseks, et energiajulgeoleku kÃ¼simused pÃ¼siksid jÃ¤tkuvalt NATO tÃ¤helepanu keskpunktis alliansi kompetentsi piirides. KÃµik meist olenev tuleb teha Eesti ja Balti regiooni energiavarustuse mitmekesistamiseks. TÃµepoolest, mida rohkem on meil uusi elektri- ja gaasiÃ¼hendusi erinevate riikidega, seda suurem on Eesti ja kogu Balti piirkonna julgeolek. Eesti ja Soome vahelise elektriÃ¼henduse loomine oli Ãµige samm sel teel ning toetada tuleb ka Leedu ja Poola vahelise elektrisilla vÃ¤ljaehitamist. Ignalina uue tuumajaama projekti edasiarendamisel tuleks rangelt arvesse vÃµtta selle Ãµiguslikke, tehnilisi ja keskkonnaaspekte. Austatud kuulajad, Venemaa on Eestile endiselt oluline, kuigi samas komplitseeritud naaberriik. MÃ¶Ã¶dunud nelja aasta jooksul on vÃ¤liskomisjoni liikmed kasutanud kÃµiki vÃµimalusi jÃ¤tkamaks tÃ¶Ã¶kontakte oma Vene kolleegidega. PÃµhjalikult ja printsipiaalselt menetlesime piirilepingute ratifitseerimise seadust ning vÃµtsime palju vastakaid arvamusi tekitanud seaduse koos enamuse tahtel lisatud preambuliga vastu. Venemaa-poolse Ã¤geda reaktsiooni kutsusid esile ka suhteliselt hiljuti vastu vÃµetud ning presidendi poolt vÃ¤lja kuulutatud sÃµjahaudade kaitse seadus ning keelatud rajatise kÃµrvaldamise seadus, mida riigipea otsustas mitte vÃ¤lja kuulutada. Kuna vÃ¤liskomisjoni liikmetel nagu ka Riigikogu tÃ¤iskogul puudub nendes kÃ¼simustes Ã¼hine seisukoht, siis loodame erakondade arvamuste vÃ¤ljatoomisele fraktsioonide sÃµnavÃµttudes. Ãœldsust huvitab, kas TÃµnismÃ¤e pronksmonumendi Ã¼mber toimuv on pelk Ã¼ksikjuhtumite jada vÃµi osa hoopis laiemast probleemistikust nii sise- kui vÃ¤lispoliitikas. Vastamist ootavad kÃ¼simused, kas, kuidas ja kelle initsiatiivil kahe naaberriigi vahel tekkinud pingeid maandada ning kelle tÃµttu ja huvides lahkhelid tekkisid. Piirilepingute kontekstis LÃ¤ti eeskuju meile ei sobi, sest vaatamata probleemi sisulisele sarnasusele erineb see vormiliselt seda otsustavamalt.Paljud poliitilised arengud Venemaal teevad Riigikogu vÃ¤liskomisjonile muret. JÃ¤tkuvalt puudutavad need ennekÃµike inimÃµiguste ja demokraatlike vÃ¤Ã¤rtuste olukorda Venemaal, kes aktiivselt teeb samalaadseid etteheiteid teistele riikidele ja rahvastele. Ometi on just VenemaalÂ suuri probleeme kÃµigi oma naabritega, kaasa arvatud pikaajalise mÃµttekaaslase Valgevenega. Meid kÃµiki hÃ¤irib meediavabaduse ahistamine, naaberriikidele poliitilise ja majandusliku surve agressiivne avaldamine, rahvuslikul alusel toimuvad repressioonid. Omaette ja lÃµpuni kaugeltki veel selgitamata tagamaadega probleemistik on seotud jÃµhkrate, vÃµimalik et koguni poliitiliselt motiveeritud mÃµrvadega, mis tumestavad ja pingestavad Venemaa suhteid maailma kÃµigi demokraatlike riikidega. Euroopa Liidul seisavad ees lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised Venemaaga uue partnerlus- ja koostÃ¶Ã¶leppe sÃµlmimiseks. VÃ¤liskomisjoni hinnangul tuleb lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel otsustavalt kÃ¤sitleda Ã¤sjamainitud probleeme ja teemasid ning kaitsta Eesti ja Euroopa Liidu Ã¼htelangevaid vÃ¤Ã¤rtushinnanguid. Ilmtingimata ei tohi probleeme konsensusliku kompromissi saavutamiseks mitte vÃ¤hemtÃ¤htsateks vÃµi teisejÃ¤rgulisteks taandada ega rahustada end lootuses, et Venemaa kohati pretsedenditu tegutsemine ning retoorika iseeneslikult konsolideerib Euroopa Liidu riike ja rahvaid. Oluline on Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sÃµlmitud nelja niinimetatud Ã¼hisruumi tegevuskavade jÃ¤tkuv elluviimine. Meie jaoks omavad erilist tÃ¤hendust ja pakuvad vÃµimalusi regionaalse ja piiriÃ¼lese koostÃ¶Ã¶ teiste hulgas ka PÃµhjamÃµÃµtme mÃµnedki aspektid. Lugupeetud kuulajad, Riigikogu X koosseisu vÃ¤liskomisjon pÃ¼hendas Venemaa temaatikale mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rselt palju tÃ¤helepanu. LÃ¤bi mitmete istungite vÃ¤ldanud Venemaa strateegia kuulamiste tulemusel koostasime 2005. aasta kevadel vÃ¤liskomisjoni mitmekÃ¼lgsed ja pÃµhjalikud nelja pÃµhivaldkonda jagatud soovitused Vabariigi Valitsusele. Ãœheks peakÃ¼simuseks suhetes Venemaaga peab vÃ¤liskomisjon Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu vÃ¤lis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel soosides Euroopa Liidu Venemaa poliitika avatust, solidaarsust, Ã¼htsust ja jÃ¤rjekindlust. LÃ¤birÃ¤Ã¤kimised raskesti defineeritavat suverÃ¤Ã¤nset demokraatiat viljeleva Venemaaga saavad kindlasti olema rasked, osalt kindlasti sellepÃ¤rast, et hiljuti avaldatud Euroopa Liidu-Venemaa Keskuse tellimusel lÃ¤biviidud kÃ¼sitluse kohaselt ei pea koguni 71% venelastest end eurooplasteks ega isegi euraaslasteks mitte. 45% vastanuist nÃ¤eb Euroopa Liidus ohtu, mis vÃµib kaasa tuua Venemaa rahandus-majandusliku sÃµltumatuse minetamise. KÃµigele vaatamata on oluline, et Venemaa oleks kaasatud kÃµigi tasandite arutellu tÃ¤htsate kÃ¼simuste Ã¼le alates energiapoliitikast kuni globaalsete kliimaohtude kaardistamiseni vÃ¤lja. Eesti peaks tulevikuski suhetes Venemaaga lÃ¤htuma konstruktiivse partnerluse pÃµhimÃµtetest ja pidama oluliseks poliitilist dialoogi erinevatel tasanditel. Oma panuse selleks on andnud ka Riigikogu X koosseisu liikmed, eriti need, kes kuuluvad vÃ¤liskomisjoni ning Eesti-Vene parlamendirÃ¼hma koosseisu. Eesti jaoks on tÃ¤htis ka Venemaal elavate soome-ugri pÃµlisrahvaste kaugeltki mitte rahuldav olukord. VÃ¤liskomisjon tÃµi 13. juunil 2006 avaldatud hÃµimurahvaste-teemaliste kuulamiste jÃ¤reldustes esile, et Eesti peab oma hoiakut Venemaal elavate soome-ugri rahvaste toetuseks jÃµulisemalt vÃ¤ljendama ning hÃµimurahvaste keele ja kultuuri kaitseks suunatud tegevust senisest rohkem toetama. Lisaks deklaratiivsetele avaldustele on oluline leida vÃµimalusi ja sÃ¼vendada koostÃ¶Ã¶vorme Euroopa Liidu soome-ugri liikmesriikide (Eesti, Soome ja Ungari) ning Vene FÃ¶deratsiooni vahel hÃµimurahvaste toetamiseks ning soome-ugri rahvastele suunatud riiklike programmide kooskÃµlastamiseks ja Ã¼histe jÃµupingutuste tulemusena elluviimiseks. Austatud kuulajad,Nii Venemaal kui Ameerika Ãœhendriikides vahetuvad jÃ¤rgmisel aastal riigipead. Kuigi vahel tundub, et tÃ¤nast Valge Maja peremeest kritiseerivad nii omad kui vÃµÃµrad tasub Riigikogu vÃ¤liskomisjonil nelja-aastasest tÃ¶Ã¶st kokkuvÃµtet tehes kuulajaile meelde tuletada president George Bushi meelekindlat ja otsustavat toetust Eesti pÃ¼Ã¼dlustele Ã¼hineda NATO ja ka Euroopa Liiduga. KÃµigile Balti riikidele jÃ¤Ã¤b kauaks meelde president Bushi julge ja printsipiaalne kÃµne Riias 2005. aasta mais, mille ta pidas enne Moskvasse tÃ¶Ã¶visiidile sÃµitmist. Liitlase ja sÃµbratundeid vÃ¤ljendasid ka USA presidendi lausungid lÃ¼hikese Tallinna visiidi ajal mÃ¶Ã¶dunud aasta lÃµpus enne viimast NATO tippkohtumist. Eestile on liitlassuhted NATO ja USA-ga jÃ¤tkuvalt erakordselt olulised. Riigikogu pikendas Eesti vÃ¤eÃ¼ksuse mandaati Iraagis peaaegu Ã¼ksmeelse otsuse kohaselt kuni Ã¼he aasta vÃµrra. Riigikogu uus koosseis kindlasti jÃ¤lgib ja analÃ¼Ã¼sib pidevalt muutuvaid arenguid selles riigis ning otsustab vajadusel mandaadi jÃ¤tkumise vÃµi koguni lÃ¼hendamise Ã¼le. Â Keeruline on endiselt olukord Afganistanis. Ka selle riigi Ã¼lesehitusega seotud probleemid on palju laiemad kui esmapilgul paistab. Usust, militaarsusest, solidaarsusest ja vabadusvÃµitlusest mÃµjutatud islamimaailmas toimub pidevalt muutusi ja arenguid, mitte alati aga ei suuda lÃ¤Ã¤nemeelsed jÃµud selle tÃµsiasjaga piisavalt adekvaatselt ja kiiresti arvestada. VÃ¤liskomisjon jagab Vabariigi Valitsuse seisukohta Euroopa Liidu senisest suurema vastutuse vÃµtmise vajalikkusest Afganistanis. Eestile on oluline NATO julgeolekuoperatsiooni ISAF-i kÃ¤ekÃ¤ik, seda eriti peagi saabuval kevadel, mil Taliban muutub tavaliselt agressiivsemaks. Afganistan kuulub Eesti arengukoostÃ¶Ã¶ prioriteetsete riikide hulka. Eesti tsiviileksperdi ja diplomaadi tÃ¶Ã¶ Helmandi provintsis aitab kindlasti kaasa piirkonna paremale mÃµistmisele ja ka vajalike kontaktide tekkimisele kohalike vÃµimudega. Vaatamata tÃ¤na veel ebapiisavale humanitaarprojektide rahastamisele vÃ¤Ã¤rib mÃ¤rkimist Eesti pisut Ã¼le miljoni krooni suurune abi Helmandi keskhaiglale seadmete hankimiseks. Tasub toetada Eesti diplomaadi tegevusvaldkonna laiendamist Afganistanist ka selle naaberriiki Pakistani, sellist vÃµimalust arutasin hiljuti Pakistani uue suursaadikuga Eestis.Omaette probleemiks on kujunenud Iraagi ja Afganistani naaberriigi Iraani arengud. Populistlikke kÃµnesid harrastav president Ahmadinejad vÃ¤idab, et Iraan tegeleb vaid rahumeelsete tuumaprojektidega. Teheranis peetakse kindlasti soovitavaks USA jÃ¤tkuvat sidumist ebapopulaarse konfliktiga Iraagis, mis annaks iraanlastele vÃµimaluse oma plaane rahulikult arendada ja teostada. Eesti toetab Euroopa Liidu seisukohta dialoogi jÃ¤tkamise vajalikkusest Teheraniga vaatamata Iraani vastastele sanktsioonidele ÃœRO JulgeolekunÃµukogus detsembris heaks kiidetud meetmete kohaselt. Mainitud JulgeolekunÃµukogu resolutsioon annab alust loota, et JulgeolekunÃµukogu viie liikme ja ka antud probleemi lahendamisel aktiivse Saksamaa kooskÃµlastatud ja jÃ¤rjepidev tegevus Iraani tuumaambitsioonidele rahumeelse lahenduse leidmisel on vÃµimalik. See aga eeldab mÃµlema poole tahet, seda viimast nÃ¤ib Iraanil seni kahjuks nappivat.LÃ¤his-Ida regiooni suundumusi mÃµjutab lÃ¤hitulevikus loodetavasti Fatahâ€™ ning Hamasi poolt alla kirjutatud vÃµimujagamislepe ehk Meka deklaratsioon. Eile taasalanud kolmepoolsetelt rahukÃµnelustelt vÃµib edu ning LÃ¤Ã¤ne poliitilise ja majandusboikoti lÃµppu loota vaid juhul, kui Hamas taandub oma jÃ¤igast positsioonist ning tunnustab Iisraeli riiki, loobub vÃ¤givallast ja peab kinni Iisraeli ja Palestiina vahel sÃµlmitud lepetest. Eesti peab ka tulevikus toetama rahvusvahelise humanitaarabi andmist Palestiina rahvale. Head kuulajad, Euroopa Liidu eesistujariigiks on kuni juulini Saksamaa. See annab vÃµimaluse ja lisab lootust olulisteks arenguteks Euroopa Liidu pÃµhiseaduse lepingu ja Lissaboni strateegia tuleviku osas. Paari nÃ¤dala pÃ¤rast vaagitakse Euroopa Ãœlemkogul Euroopa Liidu konkurentsivÃµime tÃµstmise vÃµimalusi. Meeldiv oli lugeda Euroopa Komisjoni eduaruannet Lissaboni strateegia tÃ¤itmise kohta, kus Eesti kuulub nende kuue liikmesriigi hulka, kellele komisjon ei pidanud vajalikuks anda Ã¼htegi ametlikku soovitust poliitika korrigeerimiseks ja selle elluviimise parandamiseks. See tÃ¤hendab, et Eesti majanduskasvu ja tÃ¶Ã¶hÃµive tegevuskava elluviimist peavad Euroopa Liidu tippasjatundjad eeskujulikuks. Loodetavasti vÃµtavad Euroopa Liidu riigipead Ãœlemkogul vastu ka Euroopa Liidu energeetikaalase tegevuskava ja rÃµhutatavad Ã¼henduse Ã¼ha suurenevat rolli rahvusvahelises kliimakaitsepoliitikas. Euroopa Liidu aluseks saanud Rooma lepete poolesajandal juubeli tÃ¤histamisel Saksamaal 25. mÃ¤rtsil on kavas vastu vÃµtta nn Berliini deklaratsioon, mis loodetavasti annab kindla suuna ja signaali pÃµhiseaduse leppe edasise kÃ¤ekÃ¤igu kohta. Eesti toetab jÃ¤tkuvalt leppe tervikteksti, mille on juba ratifitseerinud 16 riigi parlamendid. Ometi jÃ¤tkub Euroopas piisavalt ka neid prominentseid poliitikuid, kes pooldavad pÃµhiseaduse kÃ¤rbitud versiooni, mis sisaldaks ainult Euroopa Liidule hÃ¤davajalikke vÃ¤Ã¤rtushinnanguid ja elemente. Euroopa Liidu laienemist, Euroopa naabruspoliitikat ja Balkani regiooni temaatikat kÃ¤sitlesime pikemalt mÃ¶Ã¶dunud aasta 7. detsembril toimunud arutelul. Kuid lubage mul lÃ¼hidalt peatuda Kosovo tuleviku staatuse kÃ¼simusel, mille lahendust on oodatud juba aastaid. ÃœRO peasekretÃ¤ri eriesindaja Martti Ahtisaari ettepanek anda Kosovole piiratud iseseisvus rahvusvahelise kohaloleku ja laialdaste tagatistega rahvusvÃ¤hemuste Ãµigustele pole ei Belgradi ja Kosovo serblasi ega ka radikaalsemat osa Kosovo albaanlastest kahjuks veennud. See kindlasti komplitseerib kÃ¼simuse edasist arutamist ning vastava resolutsioonini jÃµudmist ÃœRO JulgeolekunÃµukogus mÃ¤rtsis. Riigikogu vÃ¤liskomisjon leidis pÃ¤rast pÃµhjalikku Martti Ahtisaari projekti arutelu, et see loob vÃµimalused selle Ã¼likeeruka probleemistiku lahendamiseks. Siinkohal on oluline ka antud piirkonna teiste riikide toetus Kosovo staatuse kÃ¼simuse lahendamisel. Austatud kuulajad,Riigikogu XI koosseisu ja selle vÃ¤liskomisjoni ootavad ees keerulised Ã¼lesanded ja teemad. Kui mainida vaid Euroopa Liidu ees seisvaid lahendamist vajavaid kÃ¼simusi, siis Ã¼heks olulisemaks on kindlasti Euroopa Liidu pÃµhiseaduse leppe kÃ¤ekÃ¤ik ja sellest tulenevalt ka Euroopa Liidu edasine laienemine. KÃµigi teiste liikmesriikide kÃµrval on siin oma sÃµna Ã¶elda ka Eestil. Pidevalt muutuvates tingimustes tuleb veel kord Ã¼le vaadata ja lÃ¤bi vaielda Eesti prioriteedid ÃœRO-s, millele Eesti on seni pigem vÃ¤he, kui piisavalt tÃ¤helepanu pÃ¶Ã¶ranud. Kindlasti tuleks suurendada Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti nende juhtkonnas. MÃ¶Ã¶duv aasta tÃµi mÃµnegi sellekohase hea uudise. Kindlasti kujuneb jÃ¤rgmise Riigikogu koosseisu vÃ¤liskomisjoni Ã¼heks oluliseks arutelu teemaks see, millises suunas arendada Euroopa Liidu liikmesriigi Eesti diplomaatilist esindatust Euroopas ja kogu maailmas. Kas keskenduda peamiselt nii-Ã¶elda vÃµtmeriikidele vÃµi hoopis esitada ettepanekuid Euroopa Liidu Ã¼histe saatkondade ja konsulaarteenuseid pakkuvate esinduste rajamise suhtes? See hoiaks miljardilistes kogustes kÃµigi liikmesriikide raha kokku ning oleks ennekÃµike kasulik nii maailmas kui Euroopaski enamuse moodustavateleÂ vÃ¤ikestele riikidele.Oma arvamust peab jÃ¤rgmine vÃ¤liskomisjon jÃ¤tkuvalt kujundama ning vajadusel ka muutma mitmete meist kaugete ja pidevalt muutuvate tuliste konfliktikollete suhtes, kÃ¼lmutatud konfliktide kohta meie naabruses, kuid ka suuresti unustatud konfliktide osas, nÃ¤iteks Birmas. Seda panid meile sÃ¼damele Ã¤sjasel kohtumisel vÃ¤liskomisjoni liikmetega Birma opositsiooni esindajad.Oma panust tuleb vÃµimaluse korral veelgi suurendada Ukraina, Gruusia, Moldova, kuid ka Valgevene kÃµigekÃ¼lgsel abistamisel ja suunamisel demokraatlike riikide hulka. Riigikogu X koosseisu vÃ¤liskomisjonil on Ãµnnestunud luua asjalikult tÃ¶ised kontaktid oma kolleegidega Balkani riikides, ka neid huvitab ja innustab Eesti kogemus. Alanud koostÃ¶Ã¶d on igati pÃµhjust jÃ¤tkata. Austatud kolleegid ja lugupeetud vÃ¤lisminister,Maailm meie Ã¼mber muutub ja areneb katkematult Ã¼ha keerulisemaks. Vaatamata sellele vÃµi Ãµigupoolest just selle tÃµttu tekib ka vÃ¤ikestel riikidel pidevalt uusi vÃµimalusi ja koguni kohustusi soovi ja oskuse korral mÃµjutada protsesse, mida Ã¼ksmeelselt peetakse globaalseteks. TÃ¤nan teid koostÃ¶Ã¶ ja tÃ¤helepanu eest!

05.03.2014 13:50 (24.59) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Ukrainas ei tohi luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale [Välisministeerium]

Nr 83-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus, et Ukraina kriis on suurim julgeoleku ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti. „Venemaa on viinud väed Krimmi ning see on Ukraina vastane agressioon – see on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine,“ rõhutas ta.Venemaa peab Paeti sõnul lõpetama agressiooni Ukrainas ning taastama kriisieelse olukorra oma sõjaväelaste paiknemisel. „Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas,“ lisas ta. „Äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk on katkine ja tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi,“ ütles Eesti välisminister. Ta lisas, et Venemaa sekkumine on vastuolus mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega – ÜRO põhikirjaga, Helsinki lõppaktiga, 1997. aasta Venemaa-Ukraina baaslepingutega ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga. „Venemaa rikub selgelt rahvusvahelist õigust ning pingestab Ukraina kriitilist situatsiooni veelgi. See on täpselt risti vastupidine sellega, mida Ukrainal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja kellelegi. Seda pole vaja Ukrainale, Krimmi elanikele ega Venemaale,“ rõhutas Paet. Hetkel on Ukraina valitsuse andmetel 11 Ukraina sõjaväebaasi blokeeritud 1800 vene sõjaväelase, 60 sõjaväemasina ja 10 soomuki poolt ning kokku on Vene territooriumilt sõjalaevade, helikopterite ja transpordilennukitega Krimmi saadetud 16 000 sõjaväelast. „Vene sõdurid blokeerivad ja kontrollivad jätkuvalt olulisi valitsusasutusi ja sõjalisi objekte Krimmis – parlamenti, kõiki tsiviil- ja sõjaväe lennuvälju, mõningaid siderajatisi, raadiojaamu, tolli-, sõjaväe- ja rannavalvebaase, Ukraina mereväe peakorterit,“ loetles Paet. „Venemaa peamine eesmärk on ilmselgelt Ukraina valitsuse muutus ja Ukraina poliitika oma otsese mõju alla saamine, et tagada Ukraina liitumine Euraasia Liidu ja Tolliliiduga oma mõju kindlustamiseks,“ lisas ta. „Arenguid Ukrainas ja edaspidiseid samme on arutanud ja arutavad Põhja-Atlandi Nõukogu, Euroopa Liidu välisministrid, ÜRO julgeolekunõukogu, OSCE ja Euroopa Nõukogu, homme kaaluvad EL edasisi samme ELi riigipead ja valitsusjuhid,“ lisas ta. Paeti sõnul ei tohi viimaste päevade sündmused luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale. „Edasi kaalub rahvusvaheline kogukond võimalusi piirangute või sanktsioonide rakendamiseks. Näiteks on peatunud mitmed koostööprojektid USA ja Venemaa vahel ning USA on juba peatanud oma osaluse G8 tippkohtumise ettevalmistamisel,“ lausus Eesti välisminister. „Homsel EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide Ülemkogul saavad samuti kõne alla tulla majanduslikud piirangud ning rakenduda võib liikumispiirangute kehtestamine ühes EL-i ja Venemaa vahelise viisavabaduslepingu üle peetavate läbirääkimiste peatumisega,“ lisas ta. Eesti välisministri sõnul on väga oluline, et Ukraina ja Venemaa hakkaksid omavahel sisuliselt rääkima. „Ukraina valitsus on selleks korduvalt valmisolekut väljendanud ning rahvusvaheline kogukond on pakkunud oma abi kõneluste vahendamisel,“ ütles Paet Riigikogus. „Ukrainas viibivad hetkel kohal OSCE rahvusvähemuste volinik, eesistuja eriesindaja ja meediavolinik. Ettevalmistamisel on ka OSCE missiooni Ukrainasse lähetamine, mille eesmärgiks on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ning püüd selle süvenemist ennetada. Eesti on valmis selles missioonis osalema,“ kinnitas Paet. Rahvusvaheline kogukond peab Eesti välisministri sõnul aitama Ukraina uut valitsust riigisisese olukorra stabiliseerimisel. „Läbi tuleb viia põhiseaduslik reform ning vabad ja ausad presidendivalimised. Ukraina ühiskonna konsolideerimisel ja rahulikule arenguteele tagasipöördumisel tuleb jälgida seda, et kaasataks kõik ühiskonna osad,“ märkis Paet. „Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuurist kõrvale jääda, ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Ukraina ees seisvate tõsiste reformide juures on oma abi pakkumas ka Eesti,“ lisas ta. Ukraina majandus on väga keerulises olukorras. „Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on riigi jalgadel püsimine äärmiselt küsitav,“ ütles Eesti välisminister. „Rahvusvaheline valuutafond saadab järgmise nädala alguses Ukrainasse eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. EL-i välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada.“ Paeti sõnul on kogu olukorra edasises arengus üheks määravaks teljeks küsimus gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse odava hinnaga. See kasvatab võlga veelgi,“ lausus Paet. „Välistada ei saa teisigi ja radikaalsemaid samme Venemaa poolt, ehkki sel juhul kannatavad tugevasti Venemaa enda sissetulekud. Nii on väga oluline välja töötada alternatiivstsenaariumid juhuks, kui see nii läheb,“ lisas ta. Korruptsioon ja riigiraha väärkasutus on Eesti välisministri sõnul üks peamine põhjus, miks Ukraina kriisi jõudis. „Katastroofiliste tagajärgedeni viinud valitsemisviis oli see, mille vastu Ukraina rahvas otsustavalt usalduse kaotas. Endiste valitsejate hoolimatus süvendas vaesust ja rahulolematust,“ ütles Paet. Ta lisas, et korruptsioon on Ukraina ühiskonda lõhestanud pikalt ning see on viinud miinimumini paljude usu oma riigi juhtidesse ja institutsioonidesse. „EL-i välisministrite nõukogu otsustas esmaspäeval, et Ukraina riigikassa vahendeid kuritegelikult kasutanud või inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute varad külmutatakse,“ märkis Paet. Eesti välisministri kinnitusel on äärmiselt oluline, et Ukrainal oleks EL-iga liitumise perspektiiv. „Euroopa Liit peab selle lõppude lõpuks suutma ka selgelt välja öelda – inimesed hukkusid Maidanil snaiprite kuulide läbi, sest tahtsid, et nende riik kiiremini Euroopale läheneks,“ ütles Paet Riigikogus. Viimastel päevadel on Euroopa komisjon ja Kaubanduse peadirektoraat alustanud tehnilisi ettevalmistusi ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse (Autonomous Trade Measures) vastuvõtmiseks, mis tähendab Ukraina kaupade tariifivaba pääsu EL-i turule. „Jätkuvalt on EL-i poolt laual pakkumine allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud, kui Ukraina ise selleks valmis on. Praegu on nimetatud valmisoleku eelduseks Ukraina uue presidendi ametisse valimine vabadel valimistel,“ märkis välisminister Paet. Välisminister Paeti sõnul on hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks astunud. „Kavatseme seda suunda kindlasti ka jätkata,“ lausus Paet. „Eesti on eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele seni 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti on otsustanud ka kahekordistada stipendiumide arvu Ukraina tudengitele, et nad Eesti ülikoolidesse õppima tuleksid. Eelmisel aastal toetas Eesti arengukoostöö raames erinevaid projekte Ukraina suunal 340 000 euroga. Paet peatus oma kõnes ka Ukraina sündmuste võimalikul mõjul Eestile. „Eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks,“ märkis Paet. „Kaitsekulutused 2 % SKTst – selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame,“ lisas Eesti välisminister. Lõpetuseks rõhutas Paet, et iseseisva riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjusel ei ole vastuvõetav. „Rahvusvaheline õigus on siduv kõigile osalistele. Sellest peab aru saama ka Venemaa,“ märkis Paet Riigikogus. „Vastasel juhul me pöördume tagasi seaduste-eelsesse aega, kus maksis üksnes tugevama õigus. Ma olen veendunud, et seda ei soovi mitte ükski inimene, riik ega rahvusvaheline organisatsioon,“ lisas välisminister. Kõne terviktekst on leitav järgmiselt lingilt: http://www.vm.ee/?q=node/19349 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

26.08.2019 11:39 (24.59) Suhhoi Superjet 100 – lennuk, mis ei vedanud välja [trip.ee]

Suhhoi Superjet 100 on Venemaa esimene tsiviilotstarbeline lennukiarendusprojekt peale Nõukogude Liidu lagunemist, mis on mõeldud asendama vananenud TU-134 ja Jak-42 lennukeid. SSJ100 on standardkonfiguratsioonis 75-100 reisijat mahutav regionaallennuk, mis on sarnane näiteks Nordica kasutuses olevate Bombardieridega. Muuseas kasutab Aeroflot Superjet 100 lennukeid vaheldumisi Boeing 737-800-ga näiteks lendudel Moskvast Tallinnasse. Venemaa jaoks on Suhhoi Superjet näol tegemist prestiižiprojektiga, mis peab demonstreerima Venemaa lennukitööstuse suutlikkust taas valmistada tehnoloogiliselt tasemel lennukeid. Paraku on sel lennukil mõõnasid kaugelt rohkem kui tõuse ja seda ka Venemaa enda allikate põhjal. Probleeme on jagunud algusest saati Kui SSJ 100 ajalugu, mille esimene kommertslend toimus aastal 2011, ühte lausesse kokku võtta, siis on tegemist järjestikuse hunniku probleemidega, mis on seda lennukit saatnud järjekindlalt alates planeerimisest kuni tänase päevani välja. Selle väljatöötamine viibis, selleks on kulutatud arutu hulk raha, selle esimene kommertsklient Armenia Armavia tagastas lennuki, viidates ebanormaalselt suurele remondivajadusele, demonstratsioonlend Indoneesias Jakarta lähistel kihutas vastu mäge, sellest lennukist on loobunud või loobumas kõik väljaspool Venemaad asuvad lennufirmad (mille ülesloetlemiseks piisab ühe käe sõrmedest), ka Venemaal on suur osa lennukitest remondivajaduse tõttu pargitud, lennuki varuosade tarneahel on välja ehitamata. Superjet 100 lennukit ei suudaks toota ükski kommertsalustel töötav erafirma. Selle aasta esimesel poolaastal kahanes lennukeid tootva Sukhoi Civil Aircraft Company (SCAC, osa United Aircraft Corporationist) lennukitootmisest tekkiv käive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7 korda, 232,7 miljonilt US dollarilt 32,05 miljoni dollarini. Kui see number konteksti panna, siis kogu sellest käibest piisaks heal juhul ühe kasutatud Airbusi väiksemat sorti lennuki ostmiseks ehk lennukitootmise mõistes käive puudub. Kasumis püsimiseks peaks aastane tootmismaht olema vähemalt 32-34 lennukit. Mainitud mikrokäibe tekitasid 2019 I PA jooksul tarnitud kolm lennukit. Et kolm uut lennukit müüakse samasuguse hinnaga, mis maksab Airbusi või Boeingu üks mitte kõige uuem lennuk, räägib vist nii mõndagi. Tõsi, võrdlus pole täpne, sest SSJ100 konkurendiks on suuremate A320/319/318 asemel Embraer 190 ja Bombardier CRJ100, kuid ka Embraeri puhul saaks sama raha eest kolme lennuki asemele kätte ühe lennuki. Suhhoi pole otseselt halb lennuk oma lennuomaduste poolest. Seda lihtsalt pole võimalik kallimalt müüa kahel põhjusel: see lennuk vajab kaugelt rohkem remonditunde, kui ükskõik milline konkurent ja lennuki remontimine on varuosade tarneahela puudulikkuse tõttu äärmiselt aeganõudev. See, mida need vähesed lennufirmad, mis SSJ100 lennukeid opereerivad, teevad, on lennunduses üsna ainulaadne viimase võimaluse lahendus – selleks, et saada varuosi, jäetakse osad lennukid maa peale ja krutitakse neilt vajalikud osad maha, et teised lennukid saaksid lennata. Jättes kõrvale Tai valitsuse, mõned eralennukid ja muu sellise, siis tavaliste lennufirmade kogemus Superjet 100 lennukitega on olnud parajalt masendav. Neid kogemusi üleliia palju muidugi pole. Euroopas katsetas Suhhoidega ainult üks lennufirma Superjet 100 lennukitel on teatav märk maas ka Euroopas, kui Nordicaga sarnane lennuteenust pakkuv CityJet kasutas SSJ100 lennukeid Brussels Airlinesile teenust pakkudes. Pidev remontimine ja varuosade puudus tähendas seda, et hulk lende jäid lennukite puudumisel ära (92 lendu 22 päeva jooksul) ja lepingu lõppemisel 2018 aasta lõpus Brussels Airlines lepingut Iiri CityJetiga ei pikendanud. CityJeti seitsmest SSJ100 lennukist istuvad praegu kuus tegevusetult maa peal (vist polnud parim äriplaan), üks on õnnestunud maha müüa. Tellimus ja ostuoptsioonid tootjale olid kordades suuremad. 2018. aasta novembris sõlmis Sloveenia Adria Airways kavatsuste lepingu osta 15 SSJ100 lennukit, kuid kavatsuseks see jäigi. Mehhiko ja Interjet Teine lennufirma, kes Superjet 100 lennukeid kasutab, on Mehhiko probleemides vaevlev odavlennufirma Interjet. Tegemist on Aerofloti järel suuruselt teise lennufirmaga SSJ 100 lennukite arvu poolest. Väidetavalt sai Interjet Superjetid kätte ülisoodsalt (10 lennukit ühe A320 ettemaksu hinnaga, mis on lennuki hinnast 15-30 %), kuid rõõm soodsast hinnast asendus peagi probleemidega, mis sundis osasid lennukeid varuosade jaoks lammutama. Varuosade puuduse kompenseerimiseks maksis tootja Interjetile 40 miljonit dollarit. Nüüd tahab Interjet kõik oma SSJ100 lennukid maha müüa (22 lennukist on 21 müügikõlbulikud), kuid peale Venemaa liising- ja lennufirmade on potentsiaalseid ostjaid vaatamata ülisoodsale hinnale rakse leida. Praegu on Interjetil töös vaid 6 Superjeti, kõik ülejäänud lennukid on pargitud. Ka Venemaa lennufirmad hoiduvad sellest lennukist Sisuliselt püsib Venemaa lennkukitootmist konsolideeriva United Aircraft Corporationi osana tegutseva Suhhoi poolt toodetav Superjet ainult tänu riikliku Aerofloti tellimustele, kes lihtsalt ei saa "ei" öelda. Kuid ka Aeroflotil on tänu sellele lennukile (neid on hetkel 49) küllaga probleeme ja võimalusel asendatakse see Airbusi ja Boeingu lennukitega. Näidet pole vaja kaugelt otsida – kui varem opereeris Aeroflot Tallinn – Moskva liini ainult Superjetiga, siis nüüd tehakse seda vaheldumisi Boeing 737-800 lennukitega. Siin võib asi olla muidugi tingitud ka kasvanud nõudlusest, kuid märk sellegipoolest. Mais loobus 10 Superjet 100 ostuoptsioonist Jamal Airlines, mis tegutseb Venemaa gaasiväljadel Jamal Neenetsi autonoomses ringkonnas. Põhjus: selle lennuki liiga suured opereerimis- ja hoolduskulud. Jamal Airlines on Aerofloti järel Venemaa suuruselt teine Superjet 100 lennukeid kasutav lennufirma. Nüüd on otsustatud Superjeti asemel tellida Airbusilt A320 ja A321 lennukeid. Olevat töökindlamad. Peale mais Aerofloti Murmanskist Moskvasse lennanud Superjet 100 toimunud 41 inimelu nõudnud õnnetust kerkis õhku küsimus, kas seda tüüpi lennuk on lendamiseks ikka piisavalt ohutu? Lende siiski jätkati, kuid pärast õnnetust keeldusid reisijad sellega lendamast ning Aeroflot oli sunnitud asenduseks pakkuma Airbusi lennuki. Konkurentsiamet uurib Suhhoide teema on jõudnud ka Venemaa konkurentsiameti vaatevälja. Nimelt on avastatud, et Superjet 100 teenindavatel liinidel on lennupiletite hinnad keskmiselt 20% kõrgemad, kui teiste lennukitüüpidega lendudel samadel liinidel. Superjeti tulevik Nagu märgitud, siis Suhhoi Superjet on prestiižiprojekt ja selle tootmist vaatamata kõikidele puudustele kinni ei panda. Üks tulevikuvõimalus on lennukite müümine sellistele riikidele nagu Iraan. Praegu ei saa seda teha, sest 60% lennukis sisalduvast tehnoloogiast on toodetud välismaal ja müük Iraanile ei saa toimuda ilma USA nõusolekuta. Venemaa üritab sõltuvust välispäritolu komponentidest vähendada (varem oli see 70%) ja toota kõik vajaminev (kaasa arvatud lennukite mootorid) ise, kuid lennukitootmises oleks see väga erandlik, sest lennukite tarneahel on väga rahvusvaheline. Pole võimalik, et sa suudad ühtlaselt heal tasemel toota kõiki komponente. Seega, Superjet lennukite senine halb kvaliteet saab minna ainult hullemaks. Lennukite tootmine on siiski vaid üks osa kogu protsessist. Sama tähtis on ka lennukite hooldus. Kui Suhhoide hooldusvõimekus püsib senisega samal tasemel, siis on ühe lennuki asemel vaja osta kolm lennukit. Üks lendab ja kahest ülejäänust saab vajalikke varusosasid maha kruttida. Irkut MC-21 ei paista parem Teadmata kvaliteet ja lennukite hoolduvõimekuse puudulikkus on ka põhjused, miks Venemaa uuest Irkut MC-21 lennukist ei saa iialgi B737 ja A320 ülemvõimu murdjat, kuigi konkurents lennukitootjate magusaimas sektoris oleks vägagi teretulnud. Teine põhjus - Irkutski lennukitehas suudab aastas toota lennukeid vaid veidi rohkem, kui Airbus või Boeing ühe kuu jooksul. Kolmas põhjus - peale Venemaa enda lennufirmade ja Azerbajan Airlinesi tellimused puuduvad. MC-21 tootmise algus lükkus edasi 2020. a. lõppu tänus USA sanktsioonidele ja probleemidele lennuki tiivaga. Müügihitti ei saa ilmselt ka sellest lennukist. Hilisem parandus: Nordica lendab nüüd Bombardieridega, mitte Embraeriga.

06.07.2022 14:31 (24.59) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Suti kõne Riigikogus Soome ja Rootsi NATOga liitumise ühinemisprotokolli ratifitseerimise eel [Välisministeerium]

Lugupeetud Riigikogu, Venemaa sõda Ukrainas on segi paisanud senised arusaamised ja tõekspidamised mitte ainult Euroopa, vaid ka üleilmses julgeolekukorralduses. Venemaa julm sõda on toonud kaasa sügavad muutused demokraatliku maailma arusaamises julgeolekust, rahvusvahelisest õigusest, riikide ja üksikisikute turvalisusest. Ukraina peab selle sõja võitma ja Venemaa selle kaotama. Me ei saa lubada minevikust pärit Venemaa jõupoliitika võimutsemist. See on jõupoliitika, mille eesmärgiks on riikide suveräänsuse ja rahvaste vabaduse hävitamine. Sellise poliitika võidutsemine on eksistentsiaalne oht Eestile! Kui Venemaa ei lahku kaotajana, jääb see jõupoliitika püsima. Demokraatliku allianssina seisame me sellisele eelmise sajandi hullumeelsusele vastu. - Ühiselt ja ühtselt. Me tugevdame ja laiendame allianssi sõjalist kaitset vabadele riikidele. Seda põhjusel, et ühe riigi suveräänsus pole teise riigi võtta ega anda. Me seisame vabaduse eest. Täna on liitlased ühtsemad kui kunagi varem. See ei ole puhtalt suu soojaks öeldud jutupunkt. Seda kinnitavad NATO Madridi tippkohtumisel langetatud otsused. Eesti saavutas oma tippkohtumisel oma eesmärgid, eeskätt meie piirkonna kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamises. Liitlased määratlesid kohtumisel selgelt, et Venemaa on kõige suurem ja otsesem oht alliansile. Eestis on see oht alati olnud iseenesestmõistetav. Aga kindlasti ei olnud see enne Venemaa sõda Ukrainas iseenesestmõistetav liidus, kus on kokku 30 liitlasriiki üle Põhja-Atlandi. Tippkohtumisel tugevdasime koostööd partneritega, andes selge sõnumi – me kaitseme ühtselt oma väärtusi, vabadust, elulaadi ja demokraatiat ning uks uutele liikmetele on NATOs endiselt avatud. Vaatamata sellele, et sõda Ukrainas on kestnud juba üle 132 päeva, kinnitasid liitlased Madridis, et uks Ukrainale NATOga liitumiseks ei ole sulgenud. Enne sissetungi Ukrainasse, nõudis Venemaa, et NATO peab kerima enda piirid tagasi aastasse 1997 ning tekitama Balti riikidest puhvertsooni Venemaa külje all. Selle asemel sai Venemaa NATO kaitsehoiaku tugevdamise meie piirkonnas ja lisaks veel 1300km uut piiriala NATOga - See on üks suurim julgeolekualane ja geopoliitiline muudatus Euroopas, pärast külma sõja lõppu. Ei ole küsimustki selles, et Soome ja Rootsi taotlused on kooskõlas Põhja-Atlandi lepingu artikliga 10, sest Soome ja Rootsi on Euroopa riigid, kes on valmis edendama Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid ning panustama Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse. Nii on NATO maailma tugevaima kaitseorganisatsioonina jätkuvalt atraktiivne ja tema vajalikkuses ei ole küsimustki. Niisamuti tõestab Soome ja Rootsi liitumine Venemaa eesmärkide nurjumist. Mul on väga hea meel, et Soome, Rootsi ja Türgi kolmepoolsetel kõnelustel jõuti Madridis kõiki kolme riiki rahuldava lahenduseni. Kokkuleppe lähtus põhimõttest, et kõigi liitlaste huvid ja julgeolekuohud võetakse arvesse. Seda tunnistades sündiski Madridis ajalooline otsus kutsuda Soome ja Rootsi nende ühinemistaotluse alusel allianssiga liituma. Tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsioon sõnastab väga selgelt: „Soome ja Rootsi liitumine teeb nad turvalisemaks, NATO tugevamaks ja suurendab veelgi Euroatlandi piirkonna julgeolekut“. Nii oleme täna siin Riigikogu saalis selleks, et arutada Soome ja Rootsi soovi üle NATOga liituda ning kinnitada see otsus Eesti rahva tahteavaldusena. Valitsus kiitis Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide eelnõud heaks päev pärast nende ühinemistaotluse esitamist ning andis volituse nende protokollide allakirjutamiseks. Eile kirjutas suursaadik Jüri Luik Eesti esindajana alla Soome ja Rootsi liitumisprotokollidele. Nii nagu seda tegid kõikide teiste liitlaste esindajad. Soomet ja Rootsit võib vaieldamatult pidada NATO kõige lähemateks ja võimekamateks partneriteks. Soome ja Rootsi puhul on tegemist demokraatlike, sõjaliselt võimekate ning NATO struktuuridega tugevalt lõimitud riikidega. Mõlemaga on toimunud pikaajaline regulaarne ja avatud poliitiline dialoog ning praktiline koostöö. Seda nii kahepoolselt kui ka NATO formaatides. Soome ja Rootsi osalevad aktiivselt NATO missioonidel ja operatsioonidel, samuti ühisõppustel NATO vägedega ning vahetavad NATOga vajalikku informatsiooni. Üks olulisi koostöövaldkondi on koostalitlusvõime tagamine, mis võimaldab Soome ja Rootsi kaitseväel osaleda koos NATO ja teiste partnerriikidega rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides. See tähendab, et Soome ja Rootsi kokkupuuted NATOga ulatavad juba pikalt tagasi ajalukku. Soome ja Rootsi partnerlussuhted NATOga said alguse 1994. aastal, mil mõlemad riigid liitusid programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Soome ja Rootsi osalevad aktiivselt NATO ja rahupartnerluse õppustel. Soome on NATO-le deklareerinud erinevate maaväe-, inseneri-, mere- ja õhukaitseüksuste valmisoleku osaleda NATO õppustel ja operatsioonidel. Soomes asub ELi hübriidohtude vastase võitluse oivakeskus, mille töös osalevad ka NATO liitlased, teiste seas Eesti. Soome ja NATO teevad tihedat koostööd kübervaldkonnas 2017. aastal sõlmitud poliitilise raamkokkuleppe alusel. Nii Soome kui ka Rootsi osalevad panustavate partnerite staatuses Tallinnas asuvas NATO küberkaitse oivakeskuses. 1996. aastal panustas Soome esimest korda NATO juhitud sõjalisse operatsiooni, saates oma pataljoni NATO rahuvalvevägede koosseisu Bosnias ja Hertsegoviinas. Aastatel 2002–2014 osales Soome NATO sõjalisel operatsioonil ISAF, seejärel NATO väljaõppemissioonil Afganistanis, kuni selle lõppemiseni 2021. aasta septembris. Praegu osalevad nii Soome kui ka Rootsi NATO juhtimise all Kosovo rahuvalvevägedes KFOR ning NATO Iraagi missioonil. Rootsi panustas NATO juhitud sõjalisse operatsiooni esimest korda 1995. aastal, saates oma pataljoni NATO rahuvalvevägede koosseisu Bosnias ja Hertsegoviinas. Ka Rootsi osales NATO ISAFi missioonis Afganistanis aastatel 2003–2014 ja seejärel NATO väljaõppemissioonis Afganistanis kuni selle lõppemiseni. Samuti on Soome ja Rootsi võtnud NATO tugevdatud kiirreageerimisjõudude, ehk NRFi lisarolli. NATO ja Soome ning NATO ja Rootsi vahel on alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumid, mis võimaldavad vastavalt Soome või Rootsi nõusolekul kasutada riigi territooriumi liitlasvägede logistiliseks toetamiseks, kui need on transiidil läbi Soome või asuvad kohapeal seoses kriisiolukorra või õppustega. Soome ja Rootsi toetavad aktiivselt NATO usaldusfondide projekte teistes partnerriikides, näiteks Ukrainas, Georgias, Moldovas ja mujal. Austatud Riigikogu, Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse käivitati 25. veebruaril Soome ja Rootsi taotlusel nende riikide süvendatud koostöö raamistik NATOga. Sellega suurendati infovahetust, tegevuste koordineerimist ja strateegilist kommunikatsiooni. Lisaks said Soome ja Rootsi õiguse osaleda enamikul Põhja-Atlandi nõukogu istungitel, säilitades seejuures täieliku autonoomia julgeolekupoliitikat käsitlevate riigisiseste otsuste langetamisel. Soome 2022. aasta kaitse-eelarve on 1,96% SKTst, ehk 5,1 miljardit EUR. Aprillis otsustati tänavusele kaitse-eelarvele lisada veel 700 mln eurot, millega kasvab kaitse-eelarve kokku 5,8 mld euroni, ehk 2,23% SKTst. Rootsis moodustab kaitse-eelarve 2022. aastal 1,3% SKTst, kuid valitsus on seadnud eesmärgiks jõuda kahe protsendini lähiaastatel. Viimase 30 aasta jooksul on Soomel ja Rootsil olnud suured teened Eesti Kaitseväe väljaõppele ja varustamisele kaasaaitamises, samuti piirkondliku julgeoleku tugevdamises toetades mitmeid Balti riike ühendavaid projekte, nt Balti Kaitsekolledž. Kokkuvõttes kinnitab eelpool öeldu, et Soome ja Rootsi on Euroopa pikaaegsed julgeolekusse panustajad, kelle liitumine NATOga tugevdab allianssi poliitiliselt, sõjaliselt ja strateegiliselt. Samuti näitab see seda, et on juba ammu aeg käes, mil me võtame Soome ja Rootsi enda allianssi liikmeteks. Ühinemisläbirääkimiste ja heakskiitmisprotsessi ajal on Soomel ja Rootsil teiste partneritega võrreldes vaatleja eristaatus, mis tähendab liitlastega sarnast positsiooni, aga ilma hääleõiguseta. Peale ratifitseerimiskirjade laekumist Washingtoni saavad Soomest ja Rootsist NATO täisliikmed. Lugupeetud Riigikogu, Madridi tippkohtumisel vastu võetud uus strateegiline kontseptsioon sedastab, et „NATO on Euro-Atlandi julgeolekule asendamatu. See garanteerib meie rahu, vabaduse ja heaolu. Liitlastena seisame ühiselt, et kaitsta meie julgeolekut, väärtusi ja demokraatlikku elukorraldust“. Soome ja Rootsi ühinemiskutsega avas NATO oma uksed seitsmendat korda pärast külma sõja lõppu. Eesti huvides on Soome ja Rootsi kiire ühinemine NATOga ning mõlema riigi sujuv lõimumine NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. Kinnitan teile, et NATO uksed jäävad ka järgmistele riikidele avatuks - seal hulgas ka Ukrainale - ning mitte ükski kolmas riik ja kõige vähem just Venemaa, ei otsusta selle üle, kes NATOga liitub ja kes mitte. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tugevdab otseselt Eesti julgeolekut. Loomulikult ei lahenda seekordne laienemine kõiki Eesti ja kolme Balti riigi julgeolekumuresid. On selge, et pidev töö NATOs Eesti ja meie regiooni julgeolekuolukorra tugevdamisel jätkub. Oluline on viia kiiresti ellu Madridi tippkohtumise otsused ning tänane ratifitseerimine on üks osa sellest. Nii on mul au paluda valitsuse nimel Riigikogu tegema ajaloolist otsust ja hääletama Soome ja Rootsi NATOga liitumise protokollide heakskiitmise poolt. On igati kohane kui Eesti on esimeste riikide seas, kes selle protsessi lõpuni viib. See oleks sümbolina väga kõnekas ja teistele liitlastele eeskujuks – on ju Soome ja Rootsi meie naabrid ja mõttekaaslased ning meid seob ühine ajalugu. Tänan tähelepanu eest! Kõik uudised

01.07.2005 17:40 (24.59) Venemaale avaldatakse survet [ERR Uudised]

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson näeb Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margelovi viimaste seisukohtade taga Venemaa soovi piirilepetega siiski oma parlamendis edasi liikuda. Mihkelsoni sõnul on Eesti partnerid nii Euroopa Liidust kui Ameerika Ühendriikidest andnud Venemaale selgelt mõista, et oodatakse lepete ratifitseerimist Venemaal. Kui esmaspäeval teatas Vene välisministeerium, et piirilepet ei tule ja Venemaa loobub oma allkirjast piirilepetel, siis täna Postimehes avaldatud intervjuus peab Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov Venemaa reaktsioonist tähtsamaks küsimust, mida edasi teha. Margelov tunnistas, et Venemaa järsu reaktsiooni põhjustas piirilepete ratsifitseerimise seaduse preambulas tehtud viide Tartu rahule. "Ma usun, et ka tänane Margelovi seisukohavõtt Postimehes viitab sellele, et Venemaa soovib siiski tegelikult ka nende lepingutega Venemaa parlamendis edasi liikuda," rääkis Mihkelson.Margelovi soov on alustada augusti lõpus Pihkvas nii Eesti kui Venemaa seadusandjate konsultatsioonidega. Veel paneb Margelov ette kaasata rahvusvahelise õiguse tippeksperte ning arutleb kas tuleks osa jutuajamisest viia Venemaa-Euroliidu tasandile. Venemaa esmaspäevase avalduse järel, kus Venemaa lubas oma allkirjast piirileppel loobuda, pöördus Euroopa Liidu Nõukogu poole arupärimisega Europarlamendi väliskomisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves. Selles tõdetakse, et liikmesriikide piir on ka Euroopa Liidu piir ning seega on Venemaa otsus negatiivne ka Euroopa Liidu suhtes. Eesti parlamendi väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson peab Euroopa Liidu toetust Eestile siin väga oluliseks. "Nagu ka Rootsi tegi täna ametliku positsioonivõtu, selles osas on ka teiste Euroopa Liidu riikide nii diplomaatiliste kanalite kaudu kui ka ametlikult välja öeldu väga oluline selleks, et tõesti Venemaa mõistaks, et siin ei ole suuremat teist teed, kui asuda ka piirilepinguid ratifitseerima ka Venemaa parlamendis," lausus Mihkelson. Ta kinnitab, et sõnumid, mida Eesti on saanud nii Euroopa Liidust kui Ameerika Ühendriikidest näitavad väga selgelt suhtumist. "Eesti on oma otsuse ja sammu teinud, Eesti on ratifitseerinud piirilepingud ja Venemaal ei ole mitte mingisugustki alust selle küsimusega kunstlikult venitada. Ehk siis Venemaale on väga selgelt mõista antud, et ka neilt oodatakse ratifitseerimist," märkis Mihkelson. Tiina Jaakson, AK

23.11.2006 08:30 (24.59) Mihkelson: Euroopa pole Venemaa lõa otsas [ERR Uudised]

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul pole Euroopa sõltuvuse tõttu gaasi- ja naftatarnetest Venemaa lõa otsas."Ei saaks kuidagi öelda, et Euroopa on lõa otsas," ütles Mihkelson ETV hommikuprogrammis Terevisioon. "Pigem on Euroopas poliitilist juhtimist vähevõitu. Euroopa liidrid, erinevate riikide juhid on võib-olla ise pisut nagu lonkavad pardid, et oskaks ise kujundada päris head ja järjekindlat poliitikat Venemaa suunal." Mihkelsoni arvates on Euroopa küll sõltuv Venemaa gaasist ja see sõltuvus on kasvamas, kuid samas on ka Venemaa sõltuv Euroopast."Samas võiks öelda, et ka Venemaa on Euroopa lõa otsas. Need sissetulekud, mis Venemaa viimastel aastatel on saanud maailma väga kõrgetest nafta ja ka gaasi hindadest, on tänu sellele, et tal on Euroopas nii palju häid kliente," lausus Mihkelson.Mihkelson leiab, et hoolimata Eesti ja Venemaa lahkarvamustest paljudes küsimustes tuleb omavahel suhelda, sest ilma selleta pole võimalik ühistele positsioonidele jõuda."Euroopa Liidul on algamas uus läbirääkimiste protsess Venemaaga. Partnerlus-koostöölepe saab justkui ajaliselt osta ja tuleb hakata uut lepet vormima ja tegelikult meil Euroopa Liidu liikmesriigina ei ole lihtsalt võimalik, et me aktiivselt ei võtaks seal positsioone," selgitas ta.Paljuski annab Mihkelsoni hinnangul Venemaale nii suure jõu kätte see, et Euroopal puudub ühtne ja järjekindel positsioon Venemaa suhtes ja Venemaa kasutab seda oskuslikult ära, püüdes mängida Euroopas erinevaid tundeid omavahel vastakuti."Mitmete Ida-Euroopa riikide suhtes - Poola, Eesti, Läti, Leedu, aga Eesti-Läti võib-olla silmatorkavamalt - on kasutusel nn ajaloorelv. Ja eks selle kaudu üritatakse Euroopas tekitada sisemisi võnkeid, mis teevad palju raskemaks ühise järjekindal positsiooni kujundamise Venemaaga," ütles Mihkelson.Tema sõnul püüab Venemaa näidata meid Euroopas kui ajaloost muserdatud riike, kes ei suuda tänapäeva reaalsusega kuidagi hakkama saada. "Meist on jäänud Lääne-Euroopas teataval määral mulje, et me oleme paranoilised, näeme igas Venemaa sammus midagi halba või ohtlikku," ütles Mihkelson.Tema arvates sõltub Venemaa propaganda mõjukus eelkõige sellest, kui asjatundlikult me probleeme lahendame.

25.06.2019 12:06 (24.59) Välisminister Urmas Reinsalu mõistab hukka Venemaa naasmise Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu avaldus Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) kiitis heaks kodukorra muudatused, mis võimaldaksid Vene Föderatsiooni delegatsioonil naasta pärast Krimmi okupeerimist kehtestatud keelu järel. Juba homme toimub hääletus Venemaa delegatsiooni mandaadi taastamise üle. Venemaa mandaadi taastamine sellises olukorras ja sellisel viisil ei ole paraku kooskõlas Euroopa Nõukogu väärtustega ja ei teeni Euroopa huve. Olukord, mis ajendas ENPA otsust piirata Venemaa hääletusõigust pärast Krimmi annekteerimist, pole muutunud. Venemaa agressiooni tõttu on Ukrainas hukkunud üle 13 000 inimese, Venemaa jätkab selgelt konflikti eskaleerimist, Venemaa hoiab endiselt vangistuses Mustal merel kinni peetud Ukraina meremehi. Venemaa soovimatust järgida Euroopa Nõukogu väärtuseid näitab ilmekalt ka Riigiduuma teade Venemaa ENPA delegatsiooni moodustamise kohta. Delegatsiooni kuuluvad väidetavalt ka isikud, kes on kantud Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja. See on ilmselge provokatsioon. Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa viimase aastakümne jooksul rünnanud kahte teist Euroopa Nõukogu liiget. Kuigi see on ebatõenäoline, loodan siiski, et ENPA lükkab homme tagasi ettepaneku Venemaa delegatsioonile volituste andmiseks. Venemaa parlamendi delegatsiooni naasmine ENPAsse ilma assamblee resolutsioonides sätestatud tingimusi täitmata saadab täiesti vale signaali ajal, mil Venemaa jätkab Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumist, sealhulgas Krimmi ebaseaduslikku anneksiooni. Peame olema kindlameelsed, kui üks liikmetest rikub reegleid, rahvusvahelist õigust ja inimõigusi. Eesti jääb alati nende põhimõtete eest häälekalt seisma. ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond +372 5194 6045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

04.01.2007 20:00 (24.59) Eesti meeskond sai Oberhofi teatesõidus kümnenda koha [ERR Sport]

Laskesuusatamise MK-sarja etapil Oberhofis vÃµitis meeste 4x7,5 km teatesÃµidu Venemaa Saksamaa ja Norra ees, Eesti meeskond sai 22 riigi hulgas 13. kohal. Esimeses lamadestiirus tegutses veatult venelane Ivan TÅ¡erezov, kes pÃ¤Ã¤ses rajale 1,6 sekundit enne Ã¼hte varupadrunit kasutanud Ole-Einar BjÃ¶rndalenit. Priit Viks sai mÃ¤rgid maha pÃ¤rast kahe lisapadruni kasutamist ning Eesti oli 50,1 sekundilise kaotusega 18. kohal. Ka pÃ¼stitiirus tabas TÅ¡erezov viiest viis ja Venemaa positsioonid tugevnesid. Ãœhe trahviringi lÃ¤bima pidanud BjÃ¶rndalen langes kolmandaks (+42,0) ja see vÃµimaldas teiseks tÃµusta Saksamaal ning Michael RÃ¶schil (+24,2). Viks piirdus Ã¼he varupadruniga ning tÃµstis Eesti 12. kohale (+1.37,9). TÅ¡erezov oli vahetusalas 16,1 sekundit enne RÃ¶schi, BjÃ¶rndalen oli kaotust vÃ¤hendanud Ã¼le 20 sekundi ning Norra jÃ¤i maha 20,7 sekundit. Viks oli suutnud 12. kohta hoida ja saatis Indrek Tobrelutsu teisele vahetusele liidrist 1.39 hiljem.Seis 1. vahetuse jÃ¤rel:1. Venemaa 21.52,32. Saksamaa +16,13. Norra +20,74. TÅ¡ehhi +32,75. Kanada +52,16. Austria +56,2---12. Eesti +1.39,0 Venemaa teise vahetuse mees Maksim TÅ¡udov sÃµitis kiiresti, kuid maksis lamadestiirus lÃµivu kahe mÃ¶Ã¶dalasuga ning edumaa Saksamaa ja Sven Fischeri ees kahanes 13,5 sekundile. Tobreluts kasutas kahte lisapadrunit ning Eesti langes koha vÃµrra 13-ndaks (+2.16,2). PÃ¼stitiiru jÃ¤rel oligi liider vahetunud, sest taaskord eksimatult tegutsenud Fischer sai TÅ¡udovist 8,7 sekundiga mÃ¶Ã¶da. TÃ¤iesti paigast Ã¤ra oli norralaste teise vahetuse sÃµitja Lars Bergeri sihik, kes sai 8 lasuga alla vaid kaks mÃ¤rki ning langes kolme trahviringi lÃ¤bimise jÃ¤rel kuuendaks. Ãœllatuslikult oli kolmanda koha hÃµivanud TÅ¡ehhi meeskond. Tobreluts piirdus Ã¼he mÃ¶Ã¶dalasuga ning tÃµstis Eesti Poolast ja Austriast mÃ¶Ã¶da 11-ndaks (+2.57,2). Vahetusalas oli Saksamaa edumaa Venemaa ees vaid Ã¼ks sekund, TÅ¡ehhi kaotas kolmandana 1.07,5. Tobreluts lÃ¤hetas Kauri KÃµivu rajale 13-ndana (+3.22,5), sest mÃ¶Ã¶dunud olid nii Austria kui Sloveenia.Seis 2. vahetuse jÃ¤rel:1. Saksamaa 43.16,22. Venemaa + 1,03. TÅ¡ehhi +1.21,24. Å veits +1.53,25. Prantsusmaa +2.12,36. Norra +2.12,8---13. Eesti +3.22,5 Laskesuusatamise MK-sarja etapil Oberhofis juhib meeste 4x7,5 km teatesÃµitu teise vahetuse jÃ¤rel Saksamaa, Eesti meeskond on 22 riigi hulgas 13. kohal. Kolmanda vahetuse lamadestiirus sai Venemaa Saksamaast uuesti ette, sest Dmitri JaroÅ¡enko tabas viiest viis ning Andreas Birnbacher kasutas kahte lisapadrunit. Ajaliselt oli vahemaaks 21 sekundit. KÃµiv oli sunnitud lÃ¤bima Ã¼he trahviringi, kuid konkurendidki ei olnud osavamad ning Eesti pÃ¼sis 13. kohal (+4.37,5). Teise tiiru jÃ¤rel kasvas Venemaa edumaa 24,8 sekundile, Emil Hegle Svendsen oli suutnud kolmandaks tÃµsta Norra, kuid liidrile jÃ¤i ta alla Ã¼le kahe minutiga. PÃ¼stitiirus tegutses KÃµiv tublilt ning eksimatu soorituse nÃ¤ol tÃµusis Eesti mÃ¶Ã¶da nii Kanadast kui Valgevenest. JaroÅ¡enko tegi viimasel ringil kiiret sÃµitu ning kasvatas Venemaa edumaa Saksamaa ees 36,6 sekundile. Kolmanda vahetuse Ã¼heksanda aja saanud KÃµiv lÃ¤hetas Roland Lessingu ankruvahetusse 11-ndal kohal (+5.12,6). Seis 3. vahetuse jÃ¤rel:1. Venemaa 1:04.45,12. Saksamaa +36,63. Norra +2.22,04. Å veits +3.53,25. TÅ¡ehhi +3.53,66. Sloveenia +4.21,5---11. Eesti +5.12,6 Eesti lootused tÃµusta esikÃ¼mnesse nÃ¤isid kaduvat lamadestiirus, kus Lessing oli raskustes. Trahviring oli tÃµsiasi ning 13-ndaks langemine samuti. VÃµidu suunas liikus Venemaa, kelle viimase vahetuse sÃµitja Nikolai Kruglov sÃ¤ilitas Michael Greisi ees 25,3 sekundilise paremuse. Ka pÃ¼stitiir ei muutnud enam esikoha osas midagi ning Venemaa oli Oberhofis suutnud Saksmaa alistada. Viimases tiirus korra eksinud Lessing tÃµstis Eesti 12-ndaks. Raja lÃµpuosas Ãµnnestus mÃ¶Ã¶da saada ka Prantsusmaast ning Valgenest ning Eesti lÃµpetas esikÃ¼mne. LÃµunanaabrid lÃ¤tlased olid seekord pÃ¤ris viimased. Tulemused:1. Venemaa 1:26.09,8 0+ 82. Saksamaa +41,8 0+123. Norra +2.45,2 4+154. Austria +4.48,7 4+205. TÅ¡ehhi +4.48,8 2+146. Å veits +5.17,5 2+13---10. Eesti +6.37,1 2+14 ETV SPORTLaskesuusatamine

23.03.2007 18:00 (24.59) Sergei Terehhov: ka Venemaaga mängus jagatakse kolm punkti [ERR Sport]

Kas Eesti suudab Tallinnas Venemaa peatada?-REUTERS/SCANPIX LaupÃ¤eval, 24. mÃ¤rtsil kell 20.30 algab LillekÃ¼la staadionil 2008. aasta jalgpalli EM-i E-valikgrupi kohtumine Eesti ja Venemaa vahel. Kuigi mÃ¤ngu eel on Ã¼les kruvitud poliitilisi pingeid, jÃ¤Ã¤vad mÃ¤ngijad ise rahulikuks. â€žKa mÃ¤ngus Venemaaga jagatakse kolm punkti, mitte kuus,â€ tÃµdes Eesti koondise poolkaitsja Sergei Terehhov. â€žTÃµsi, Venemaa on meie naaber, seega tegemist pÃµhimÃµttelise vastaseisuga,â€ mÃµtiskles Terehhov edasi. â€žVÃ¤ljakul keskendutakse siiski vaid sportlikule poolele. Mina olen uhke, et saan oma kodumaad esindada, seega annan selleski kohtumises endast sada protsenti. Kuigi mÃ¤ngisin hiljuti veel Venemaa liigas, ei pea ma vajalikuks neile midagi sel tasandil tÃµestada. Tegemist on ju koondisemÃ¤nguga.â€ TÃµenÃ¤oliselt Eesti puurisuul seisev Mart Poom on Terehhoviga nÃµus. â€žKoondis ei mÃµtle poliitikale vÃµi ajaloole,â€ lisas ta. â€žKuna kohtume omavahel lÃ¼hikese aja jooksul juba viiendat korda, pole kÃ¤ra asja Ã¼mber enam nii suur. Samuti tunneme sportlikus plaanis vastast lÃ¤bi ja lÃµhki.â€ Vigastustest rÃ¤situd Venemaa on favoriit Enne tÃ¤htsat mÃ¤ngu on mÃµlemad meeskonnad hÃ¤das vigastustega. Eesti koondisel on hÃµre eriti tagaliin, Ã¼ldse tuntakse puudust Teet Allasest, Urmas Roobast, Enar JÃ¤Ã¤gerist, Liivo Leetmast ja Raio Piirojast. Taas on koondises vanameister Marek Lemsalu, kelle pÃ¤rast Eesti juhendaja Jelle Goes ei muretse. â€žLemsalu on Levadia eest mÃ¤nginud vÃ¤ga hÃ¤sti,â€ meenutas hollandlane. â€žTal on suured kogemused ning seega saab erinevatest mÃ¤ngujoonistest kohe aru. Lisaks pakatab Marek ka enesekindlusest.â€ Kuigi kaitseliin on tavapÃ¤rasest erinev, ei nÃ¤e selles midagi hullu ka Poom. â€žLemsalu on vana tegija, kes valiti mullu Eesti liiga parimaks vÃ¤ljakumÃ¤ngijaks,â€ teab kogenenud vÃ¤ravavaht Eestis toimuvat vÃ¤ga hÃ¤sti. â€žNoorematel kaitsemÃ¤ngijatel on nÃ¼Ã¼d aga suurepÃ¤rane vÃµimalus ennast tÃµestada.â€ Poom pidi tunnistama, et tema enda mÃ¤ngukoormus pole viimasel ajal olnud teab kui suur. â€žPÃ¤rast kohtumisi Poola ja Sloveeniaga olen mÃ¤nginud vaid korra Londoni Arsenali duubli eest,â€ rÃ¤Ã¤kis raudvara. â€žSellega ma siiski oma pead ei vaeva, sest vÃ¤ljakule tuleb alati minna optimistlikus meeleolus. Eelmise, Peterburi mÃ¤ngu eel oli seis sama, kuid siis esitasin kÃ¼llaltki hea partii. Toona lasin enda selja taha kÃ¼ll kaks palli, seekord tahaks aga puuri puhtana hoida.â€ Venemaa koondisel jÃ¤Ã¤vad mÃ¤ngust erinevatel pÃµhjustel eemale seitse meest, keda peatreener Guus Hiddink soovinuks kasutada. Siiski ei arva Poom ja Goes, et idanaaber nÃ¼Ã¼d nÃµrgem oleks. â€žVenemaal on suur mÃ¤ngijatevalik,â€ arutles Poom. â€žNeil on nÃ¤ljased noored, kes tahavad ennast tÃµestada, lisaks ambitsioonikas juhendaja. Enne lÃµpuvilet pole sel teemal mÃµtet vÃ¤ga spekuleeridagi. Eks vÃ¤ljakul ole paista, kuidas lÃ¤heb. Samas ei maksa unustada, et meilgi on puudujaid, kuid Venemaa pink on ikkagi suurem. Kuigi Venemaa on kohtumise favoriit, tahaks meiegi oma punktiarve avada.â€ â€žEt Venemaal on puudu seitse meest, pole nad veel eriti nÃµrgemad,â€ lisas Goes. â€žNende liiga on hea, liiatigi mÃ¤ngitakse kevadel seal samasugustes tingimustes mis meil. Seega meie meeskonnal kergem kÃ¼ll olema ei saa.â€ Poom: loodame, et venelastel on siis stopper peal Eesti on 2008. aasta EM-valiktsÃ¼kli E-grupis kaotanud kÃµik kolm kohtumist. Makedooniale ja Iisraelile alistuti kodus 0:1 ning Venemaale Peterburis 0:2. â€žKahju, et tabeliseis nii nukker on,â€ oli Terehhov nÃ¶rdinud. â€žOleme andnud endast maksimumi, ent tulemust pole tulnud. Loodan, et avame punktiarve nÃ¼Ã¼d Venemaa vastu. Ilmselt on oodata samasugust matÅ¡i nagu Peterburis, ainult seekord toetavad tribÃ¼Ã¼nid rohkem meid.â€ â€žMeil vÃµiks reaalselt olla tabelis neli punkti,â€ rehkendas Goes. â€žMakedoonia ja Iisraeli vastu ei kasutanud me omi vÃµimalusi, Venemaa vastu esitasime hea partii.â€ Kui Eesti punktiarve jÃ¤Ã¤ks ka nÃ¼Ã¼d avamata, ei muretse Goes oma tuleviku pÃ¤rast. â€žKui tuleb kÃµrvale astuda, siis mis mul muud Ã¼le jÃ¤Ã¤b,â€ on hollandlane karmi eluga kursis. â€žJalgpall on juba selline, kus treener vÃµib oma tÃ¶Ã¶ igal hetkel kaotada.â€ Koondise kaitsja Dmitri Kruglov leidis Ã¼hes varem antud intervjuus, et Venemaal oleks Tallinnas Eestiga mÃ¤ngides justkui mingi stopper peal. â€žMa ei tea, mida ta selle all mÃµtles,â€ tÃµrjus Poom seekordseid kÃ¼simusi samal teemal. â€žNo aga loodame, et neil on seegi kord see stopper peal. Siiski on iga mÃ¤ng erinev, kasvÃµi koosseisu poolest. SÃµpruskohtumises oleme neid kÃ¼ll vÃµitnud, kuid valikmÃ¤ngu Ãµhkkond on mÃ¤rksa pingelisem.â€ Goes: mÃ¤ngijad on kohtumiseks valmis Goes kÃ¤is laupÃ¤evase Venemaa ning kolmapÃ¤evase vÃµÃµrsil Iisraelis peetava kohtumise eel koondisega nÃ¤dala pikkuses treeninglaagris Hollandis. â€žLaager Ãµnnestus igati,â€ lausus loots rahulolevalt. â€žKÃµik 21 meest jÃ¤id terveks, ka Andres Oper on kohtumiseks tÃ¤ielikult valmis. Pikemalt vÃµib rivist vÃ¤ljas olla Piiroja, keda ilmselt ees ootamas operatsioon.â€ Goes rÃµhutas, et kuigi annab Venemaa tugevusest endale aru ja mehi ummisjalu rÃ¼nnakule ei saada, kavatsetakse siiski ka ise vastase vÃ¤rava all Ã¼ht-teist ohtlikku korda saata. â€žKui tahad skoori teha, pead rÃ¼ndama,â€ teab Goes teada-tuntud tÃµde. â€žLÃ¤hme mÃ¤ngima vÃµidule, nagu Ã¼kskÃµik mis teise vastasega kohtudes. Vastasel juhul oleksime Ã¼ldse valel teel.â€ Nii Eesti kui Venemaa koondise treenerid on hollandlased. Eestit juhendab Jelle Goes, Venemaad aga mitme erineva koondisega MM-il edukalt esinenud ning PSV Eindhovenit vedanud Guus Hiddink. â€žMa ei mÃµtle, et peaksin Hiddinkile kuidagi Ã¤ra tegema,â€ jÃ¤i Goes dÅ¾entelmeniks. â€žKeskendun eelkÃµige meeskonna edule, mitte enese reklaamimisele. Oleme Hiddinkiga paar korda vestelnud ning ka Hollandi meedia pÃ¶Ã¶ras sellele faktile pisut tÃ¤helepanu, kuid suurt numbrit sellest ei tehtud.â€ Ivo Dobkevitsch

14.10.2007 22:45 (24.59) Läänemere Maletähtede turniiril võidutses Venemaa [Sportnet]

8.-13. oktoobrini Narvas kestnud "LÃ¤Ã¤nemere maletÃ¤htede" turniiri vÃµitis Venemaad esindanud St Peterburgi noortekoondis 11 punktiga 12-st vÃµimalikust. Ainsana mÃ¤ngis Venemaa koondisega 5:5 viiki Eesti I vÃµistkond, kes kahjuks jÃ¤i alla Leedule ning LÃ¤tile ning lÃµpetas 4. kohal. JÃ¤rgnesid Rootsi, Eesti II ja Soome vÃµistkonnad. Narvas kolmandat korda toimunud noorte vÃµistkondlikule maleturniirile tulid kuue riigi vÃµistkonnad, neist Rootsi esimest ja Soome teist korda. Leedu, LÃ¤ti ja St Peterburgi esindused ning kaks Eesti koondist on osalenud kÃµigil turniiridel. Viimasel hetkel jÃ¤i kahjuks tulemata kahel varasemal korral vÃµistelnud Poola. Iga vÃµistkonna suuruseks oli kÃ¼mme noort - viis poissi ja viis tÃ¼drukut viiest erinevast vanuseklassist 10-18. Eelmisel aastal tuli Eesti I vÃµistkond Peterburi jÃ¤rel teiseks ning vargsi loodeti head esinemist ka tÃ¤navu. Mullusega vÃµrreldes saadigi rohkem punkte (36,5 vÃµrreldes eelmise aasta 35-ga) ning tehti hinnatav 5:5 viik Venemaaga, kuid tÃ¤iesti vÃµidetavad matÅ¡id Leedu ja LÃ¤tiga pÃ¶Ã¶rdusid lÃµpuks 3:7 ja 4,5:5,5 kaotusteks. Eesti II vÃµistkonda lÃ¶Ã¶di 9:1, Soomet 8:2 ja Rootsit 7:3. Eestil ei vedanud juhendiga - matÅ¡ipunktide vÃµrdsuse korral arvestati jÃ¤rgmise nÃ¤itajana omavahelist kohtumist ning alles siis partiipunkte - see jÃ¤ttis Eesti I vÃµistkonna LÃ¤ti jÃ¤rel neljandale kohale, kuigi partiipunkte oli meil tervelt 6,5 vÃµrra enam. Eesti II vÃµistkonna peaeesmÃ¤rgiks oli mulluse viimase koha vÃ¤ljavahetamine parema tulemuse vastu ning see lÃ¤ks korda. ÃœllatusvÃµit saadi Rootsi Ã¼le 5,5:4,5 ning viimases voorus tuli pingelise matÅ¡i jÃ¤rel 5:5 viik Soomega. Nii edestatigi Soomet ning jÃ¤Ã¤di napilt alla Rootsile. Ãœldist tÃ¤helepanu pÃ¤lvis T10 laual vÃµistlev alles 7-aastane Mai Narva, kes oma laual sai kolm vÃµitu ja kolm kaotust. Eesti I vÃµistkond sai kaks lauavÃµitu: P12 vÃµidutses Mark Lapidus (Tallinn) 5,5 punktiga 6-st ning P10 konkurentsis Ottomar Ladva (Haapsalu) 5 punktiga 6-st. Lisaks tuli kolm teist kohta - P18 Aleksander Volodin, T14 Triin Narva ja T10 Katrina Korban. Eesti II vÃµistkonna liider Roman JeÅ¾ov tuli P18 arvestuses kolmandaks. Venemaa Ã¼leolek oli eelkÃµige Ã¼htlaselt tugevas koondises - lauavÃµite said nad vaid neli. Rootsi sai nagu Eesti I-gi kaks lauavÃµitu, Soome ja Leedu Ã¼he. Tulemused: 1. Venemaa 11 punkti 12-st, 2. Leedu 9, 3. LÃ¤ti 7, 4. Eesti I 7, 5. Rootsi 4, 6. Eesti II 3, 7. Soome 1. P 18 1. German Pankov (Venemaa) 4,5, 2. Aleksander Volodin (Eesti I) 4, 3. Roman JeÅ¾ov (Eesti II) 4T 18 1. Inna Agrest (Rootsi) 5,5, 2. Jekaterina Jegorova (Venemaa) 4 3. NadeÅ¾da Somova (LÃ¤ti) 4 .. 5. Tuuli Vahtra (Eesti I) 2,5, 6. Irina Rukina (Eesti II) 1P 16 1. Vladimir Fedosejev (Venemaa) 4,5, Povilas Tvarijonas (Leedu) 4,5, 3. Henri Pohjala (Soome) 3,5, 4. Ivan MoltÅ¡anov (Eesti I) 3,5 .. 7. Georgi DÅ¾aniaÅ¡vili (Eesti II) 0,5T16 1. Viktoria KortÅ¡agina (Venemaa) 5,5, 2. Viktoria Ni (LÃ¤ti) 4, 3. Evelina Saulyte (Leedu) 3 .. 5. Ann Narva (Eesti I) 2,5 .. 7. Enith Li Saag (Eesti II) 1,5P14 1. Roope Kiuttu (Soome) 5,5, 2. Toms Kantans (LÃ¤ti) 4,5, 3. Aleksander Kopasov (Venemaa) 3 .. 5. Aleksander Orava (Eesti I) 2,5 .. 7. Andrei Virgus (Eesti II) 1T 14 1. Dominyka Batkovskyte (Leedu) 5,5, 2. Triin Narva (Eesti I) 4,5, 3. Linda AstrÃ¶m (Rootsi) 3 .. 6. Nika Divonina (Eesti II) 2P12 1. Mark Lapidus (Eesti I) 5,5 2. Ivan Andrijanov (Venemaa) 4, 3. Robertas Velioniskis (Leedu) 3,5 .. 6. Oleg Nikulin (Eesti II) 1,5T 12 1. Jessica Bengtsson (Rootsi) 5, 2. Anna-Maria Pavlova (Venemaa) 4,5 3. Laura Orlina (LÃ¤ti) 3 .. 6. Kristina Orlova (Eesti II) 1,5, 7. Elvira Hanzatjan (Eesti I) 1,5P10 1. Ottomar Ladva (Eesti I) 5, 2. Mark Emdin (Venemaa) 5, 3. Marijus Vicas (Leedu) 5, 4. Artjom Fjodorov (Eesti II) 2,5T 10 1. Anna StjaÅ¾kina (Venemaa) 5,5, 2. Katrina Korban (Eesti I) 5, 3. Marija Golubeva (LÃ¤ti) 3, 4. Mai Narva (Eesti II) 3. SPORTNET

02.03.2022 16:31 (24.59) Venemaa lennundust ootab ees tume tulevik [trip.ee]

Kuigi täna võib see aeg kaugena tunduda, siis mitte nii väga ammu, kuni 2020. aasta alguseni olid Aerofloti lennud Tallinnast või Riiast Aasiasse lendamiseks sageli täiesti arvestatav variant. Pandeemia puhkedes lennud Moskvast peatati ja taastuda need ei jõudnudki, sest pärast Venemaa poolset sõja kuulutamist Ukrainale pole Venemaa lennufirmad Euroopa Liidu, USA ja veel mõne riigi õhuruumis enam teretulnud. Vastupidine kehtib muidugi ka – 36 Venemaad sanktsioneerinud riigi lennukitele on Venemaa õhuruum suletud. Lisaks on Venemaal peatatud kahe suure lennukitootja – Airbusi ja Boeingu tehniline tugi. Venemaa võimud on nüüd küsimuse ees, kuidas riigi tsiviillennunduse normaalne töö säilitada? Kuna lennundus on tänapäeval väga rahvusvaheline ettevõtmine, siis on lahendamist vajavaid probleeme küllaga ja juba lähema kuu jooksul on neil oht kuhjuda ulatuses, mis võib kujuneda hullemaks, kui oli Nõukogude ajal. Lühike ülevaade: Liisitud lennukid Venemaa lennufirmad kasutavad kokku 980 reisilennukit, millest tuumik ehk vähemalt 777 lennukit on liisitud, neist suurem osa rahvusvahelistelt firmadelt. Aerofloti, S7 Airlinesi, Rossiya, Azur Airi ja Ural Airlinesi 515 liisitud lennuki turuväärtus on hinnanguliselt ligikaudu kümme miljardit eurot. Enamasti on need saadud Iirimaal tegutsevate liisingfirmade finantseerimisel. Vastavalt EL sanktsioonidele peavad liisingufirmad lepingud üles ütlema järgmise kolmekümne päeva jooksul ja lennukid tuleb liisingfirmadele tagastada. Loomulikult võib tekkida Venemaal tahtmine liisingfirmad pikalt saata ja lennukeid neile mitte tagastada. Siin tekib kaks probleemi: selline lennufirma ei saa tulevikus enam ühtegi lennukit liisida ja lennufirmade majanduslik olukord ei võimalda cash&carry tüüpi lennukite kohest väljaostmist ning tagastamata lennukitega pole võimalik välismaale lennata, sest seal lennukid arestitakse. Põhimõtteliselt tähendab lennukite mittetagastamine, et selle lennufirmaga on peagi kõik. Hooldus ja varuosad Venemaale kehtestatud sanktsioonid tähendavad, et lennukitootjatel ja teistel tarnijatel on võimatu Venemaale tarnida varuosi või teha lennukitele tehnilist hooldust. Lennufirmadel on olemas tavaliselt paari nädala jagu varuosi, aga paar nädalat mööduvad kiirelt. Venemaa lennufirmadel on ära lõigatud juurdepääs Airbusi ja Boeingu lennukite hooldusraamatutele, milleta lennukeid ja mootoreid pole võimalik hooldada ei Venemaal ega ka üheski teises riigis. Kõige rohkem mõjutab see kahte kõige populaarsemat reisilennukit Airbus A320 ja Boeing 737, mis kasutavad Prantsuse-USA toodetud CFM lennukimootoreid. CFM ei tarni Venemaale enam uusi mootoreid ega varuosi, on lõpetanud tehnilise toe ja garantiilepingute täitmise ning sulges mootoreid puudutava dokumentatsiooni ja telefonitoe. Võimalik muidugi, et varuosade saamiseks leitakse mõned hämaravõitu teed, aga välisriikidesse lendamiseks vajalikku kehtivat tehnilist ülevaatust niisama ei saa. Lennukite kindlustus Vene lennufirmad ei saa enam lennukeid kindlustada, mis tähendab, et üksi riik ei luba selliseid lennukeid oma õhuruumi ja rahvusvahelised lennud tuleb lõpetada. Venemaal on potentsiaalselt üks riiklik kindlustusfirma, mis oleks võimeline lennukeid kindlustama. Venemaa enda lennukid? Venemaal on muidugi teatud hulk Suhhoisid, IL-e, Tu-sid ja AN-e, aga see on ka kõik. MC-21 lennuk on arendamisel, kuid juurdepääsu puudumine välismaisele tehnoloogiale seda lähiajal taevasse ei too. Lennukite rent? Päriselt ei saa välistada võimalust, et Venemaa rendib välismaalt lennukeid koos meeskondadega, mis lendaks Venemaa lennufirmade asemel. Allianssidest välja? Venemaa lennufirmadest kuuluvad lennundusallianssidesse Aeroflot (SkyTeam) ja S7 (Oneworld). Juba praeguseks on mitmed lennufirmad lõpetanud Aeroflotiga koodijagamise, kuid välistatud pole ka Aerofloti väljaheitmine SkyTeami allianssist ja/või S7 Oneworldist. Sellel oleks rohkem küll sümboolne tähendus. Kokkuvõtteks Venemaa lennufirmade kohal on järgmised ohud: Oht füüsiliselt ilma lennukiteta jääda, kuna suurem osa lennukitest tuleb tagastada liisingfirmadele. Oht jääda ilma varuosadeta. Oht jääda ilma lennukite tehnilisest hooldusest. Oht jääda ilma kindlustuseta. Seega on Venemaa lennunduses kujunemas olukord, mille sarnast polnud isegi Nõukogude Liidus. Lähinädalate jooksul saab Venemaal lennunduses toimuvat olema igal juhul väga huvitav jälgida. Paljudele venemaalastele jõuab mingiks hetkeks kohale, et plaanitud suvepuhkusele lennata kodumaiste lennufirmadega saab sel aastal olema väga keeruline.

24.11.2006 21:15 (22.7) Poola veto varjutas Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist [ERR Uudised]

Helsingis toimuval Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa tippkohtumisel lepiti kokku ka paaris olulises küsimuses, kuid seda varjutas Poola poolt Venemaa-EL koostööleppe sõlmimisele pandud veto.Kohtumise suurimaks õnnestumiseks oli kokkulepe Siberist ülelendamise küsimuses. Leppe kohaselt lõpetab Venemaa ELi lennukite ülelendude maksustamise täielikult 2013. aastaks. Eelnevalt aga vähendatakse makse järk-järgult, vahendas Aktuaalne kaamera. Samuti lepiti kokku, et EL läkitab Venemaale ekspertgrupi, kes selgitab ühenduse seisukohti toiduohutuse küsimuses. Euroopale väga olulises energeetikaküsimuses aga kinnitas president Vladimir Putin, et ehkki Venemaa energiahartat praegusel kujul ratifitseerida ei kavatse, pakub Venemaa omaltpoolt siiski välja mitmeid konkreetseid lahendusi. Kuigi kõik osapooled lugesid kohtumist üldjoontes kordaläinuks, jäid paljud teemad endiselt õhku rippuma. Üle ega ümber ei õnnestunud saada Poolast, kes keeldus loobumast uue Venemaa-EL koostööleppe sõlmimisele kehtestatud vetost. Poola samm on reaktsioon Venemaal Poola lihale kehtestatud sisseveokeelule. "Me saatsime hiljuti Poolasse veterinaariaekspertide delegatsiooni. On tõsi, et Poolal on probleeme," selgitas Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso."Tõsi on ka see, et praeguseks sisseveokeeluks pole mingit põhjust. Nagu ma president Putinile tippkohtumise käigus korduvalt ütlesin, reageerib Venemaa üle," lisas Barroso.Venemaa president Vladimir Putin kinnitas kohtumisel, et asi ei ole mitte niivõrd Poola enda lihatooteis, vaid Poola kaudu Venemaale liikuvas Aasia päritolu lihas, mille liikumist aga Poola vastavad institutsioonid kontrollida ei suuda. Putini kinnitusel on Venemaa valmis Poolaga läbi rääkima, aga Poola polevat viimasel ajal mingit initsiatiivi läbirääkimisteks ilmutanud. Väga ebameeldivat küsimust Putini osalusest Venemaa endise spiooni Aleksandr Litvinenko tapmises õnnestus Venemaa presidendil pareerida: "Igal juhul eeldame meie, et me Suurbritannia kolleegid, praegusel juhul siis korrakaitsetöötajad, mõistavad oma vastutust nende territooriumil elavate kodanike kaitsel."Tippkohtumisega samaaegselt toimusid mitmel pool Helsinkis meeleavaldused. Neist suurimal, Amnesty Internationali korraldataval demonstratsioonil Senativäljakul nõuti inimõiguste paremat kaitset Venemaal.

27.01.2007 17:00 (22.7) Venemaa ei luba enam kellelegi gaasi soodustingimustel [ERR Uudised]

Venemaa esimene asepeaminister Dmitri Medvedjev teatas Davosis maailma majandusfoorumil, et Venemaa on lõpetanud oma gaasi tarnimise soodustingimustel.President Vladimir Putini võimalikuks järglaseks peetav Medvedjev selgitas, et Venemaa, "olles maailma ja Euroopa majanduse osa, peab omaks võtma Euroopas ja kõikjal maailmas väljakujunenud reeglid". Ta lisas, et sellist otsust sundisid vastu võtma mitte müstilised vaenlased, vaid Venemaa majanduse tõeliste vajaduste mõistmine, vahendasid Vene uudisteagentuurid.Asepeaminister kinnitas, et Venemaa on olnud ja jääb kindlaks partneriks teiste riikide varustamisel energiakandjatega. Tema sõnul võib Venemaast 2007. aastal saada suurim naftaimporija maailmaturul.Venemaa võib lähema kahe aastaga jõuda sisemajanduse kogutoodangult maailmas kuuendale kohale, väitis Medvedjev.Medvedjevi sõnul oli Venemaa ostujõu pariteedi alusel arvestatud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) poolest 2005. aastal maailmas üheksandal kohal, kuid riigile on lähema kahe aasta jooksul jõukohane minna mööda Itaaliast, Prantsusmaast ja Suurbritanniast, vahendas netisait newsru.com.Medvedjev rääkis, et kuni 2000. aastani iseloomustasid Venemaa majandust äritegemist takistavad maksud, ligi 20protsendiline inflatsoon, SKT mahtu ületanud võlg ja kuupalk alla 100 dollari, mis jättis peaaegu pooled pered allapoole vaesuspiiri. Praeguse Venemaa kohta ütles ta, et alates 2000. aastast on SKT reaalses väljenduses suurenenud 60% ehk ligi 7% aastas ning keskmine palk on juba üle 400 dollari (4850 krooni).Medvedjev ütles, et möödunnud aasta majandustulemuste põhjal sai Venemaa kümnendaks riigiks maailmas, mille jooksva kursi järgi arvutatud SKT ületas triljoni dollari piiri ja SKT ühe elaniku kohta oli umbes 7000 dollarit, 1999. aastal aga vaid veidi üle 1000 dollari.Medvedjevi arvates peab riigi roll Venemaa elus olema utilitaarne ja pragmaatiline. Tema sõnul on riigil küll roll majanduse diversifitseerimisel, kuid riik ei pea ärimeestele ega tootmisharudele ette kirjutama, mil viisil tuleb tootmise hajutamist teostada.

22.09.2008 20:45 (22.7) Holland, Venemaa ja Saksamaa tagasid pileti Maailma GP finaali [ERR Sport]

Omskis lÃµppenud vÃµrkpalli naiste maailma Grand Prix' valikturniiril tagasid koha jÃ¤rgmisel aastal peetavale lÃµppvÃµistlusele Holland, Venemaa ja Saksamaa. Neli esimest kohtumist vÃµitnud ja enne viimast vooru vÃµidu kindlustanud hollandlannad kaotasid pÃ¼hapÃ¤eval rohkem motiveeritud venelannadele 0:3. â€žOlen vÃ¤ga rÃµÃµmus,â€œ lausus Venemaa peatreener Vadim Pankov. â€žArenesime turniiri jooksul palju. Maailma GP finaalturniiril mÃ¤ngimine on uue tugeva koondise arengu seisukohast vÃ¤ga tÃ¤htis.â€œ Saksamaa juhendaja Giovanni Guidetti sÃµnul on maailma GP tÃ¤htsus aastatega kasvanud. â€žMÃ¤ngisime esmakordselt Angelina GrÃ¼nita. Eelmisel suvel maailma GP-l tublisti esinenud Brasiilia, USA, Kuuba ja Hiina mÃ¤ngisid hÃ¤sti ka Pekingi olÃ¼mpial,â€œ rÃ¤Ã¤kis Guidetti. VÃ¤lja jÃ¤id neljanda koha saanud valitsev Euroopa meister Itaalia, kellele jÃ¤rgnesid hÃµbedaomanik Serbia ja Prantsusmaa. Saapamaa naised vajasid serblannade vastu viimases voorus 3:0 vÃµi 3:1 vÃµitu, kuid paraku venis mÃ¤ng viiegeimiliseks. â€žVajame umbes viis-kuus aastat, et ehitada Ã¼les sama tugev koondis, kui meil oli 2007. aastal,â€œ Ã¼tles Serbia peatreener Zoran Terzic. Koha GP finaali on lisaks Hollandile, Venemaale ja Saksamaale kindlustanud Jaapan, Hiina, Brasiilia, USA, Dominikaani Vabariik, Puerto Rico ning FIVB-lt wild card'i saanud Poola. Kaks viimast naiskonda selguvad 1.-7. oktoobrini toimuvatel Aasia meistrivÃµistlustel. Turniiritabel:1. Holland 9 punkti2. Venemaa 93. Saksamaa 84. Itaalia 85. Serbia 66. Prantsusmaa 5 Tulemused:16.09.Saksamaa â€“ Itaalia 0:3 (-18, -22, -20)Serbia â€“ Holland 0:3 (-23, -22, -20)Venemaa â€“ Prantsusmaa 3:0 (19, 19, 23) 17.09.Itaalia â€“ Holland 1:3 (23, -23, -18, -20)Prantsusmaa â€“ Serbia 0:3 (-12, -21, -19)Saksamaa â€“ Venemaa 3:0 (20, 19, 25) 18.09.Holland â€“ Prantsusmaa 3:0 (18, 21, 18)Serbia â€“ Saksamaa 1:3 (-22, 20, -23, -21)Venemaa â€“ Itaalia 3:2 (20, 18, -20, -26, 12) 20.09.Saksamaa â€“ Holland 0:3 (-23, -21, -14)Itaalia â€“ Prantsusmaa 3:2 (-25, 15, -19, 19, 5)Venemaa â€“ Serbia 3:1 (20, 14, -26, 19) 21.09.Prantsusmaa â€“ Saksamaa 0:3 (-16, -20, -19)Serbia â€“ Itaalia 2:3 (-19, 19, 27, -15, -9)Holland â€“ Venemaa 0:3 (-9, -19, -17) Parimad mÃ¤ngijad:MVP: Manon Flier (Holland)Resultatiivseim: Manon Flier (Holland)Parim vastuvÃµtja: Natalia Safronova (Venemaa)Parim rÃ¼ndaja: Manon Flier (Holland)Parim blokeerija: Maria Borodakova (Venemaa)Parim servija: Olga Fatejeva (Venemaa)Parim libero: Kerstin Tzscherlich (Saksamaa)Parim sidemÃ¤ngija: Kathleen Weiss (Saksamaa) www.volley.eeVõrkpall

20.03.2006 03:45 (22.7) Politoloog: Eesti peaks Venemaas nägema partnerit [ERR Uudised]

Politoloog Raivo Vetiku hinnangul on Eesti rahvuslikes huvides defineerida Venemaad mitte vaenlasena vaid partnerina isegi siis, kui ta partnerina ei käitu.Avatud Eesti Fond esitles raportit demokraatia kvaliteedist ja arengust Eestis, milles politoloogid ja sotsioloogid otsisid vastust küsimusele, kas Eesti on hästi valitsetud riik. Politoloog Raivo Vetik rääkis ETV saatele Aeg Luubis Venemaa kuvandist ja selle mõjust Eesti-Vene suhetele. Kuidas konstrueerib Eesti täna enda kui riigi jaoks Venemaa identiteeti? Ajalooliselt on Venemaa Eesti jaoks olnud vaenlane. Samas on meil täna täiesti uus ajalooline situatsioon - Eesti kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse, võiks eeldada, et meie hoiakud pole kantud hirmuidentiteedist, nagu mõni aeg tagasi, vaid ratsionaalsetest hoiakutest. Kuidas mõjutab see Eesti-Vene suhteid, kui me vaatame Venemaad lähtudes hirmuidentiteedist? Eesti on väike riik ja tal ei ole väga suuri võimalusi Venemaad mõjutada. Samas ma väidan, et kahe riigi vahelised suhted sõltuvad väga palju sellest, kuidas vastastikku teineteist konstrueeritakse. Kui me näeme Venemaad ainult läbi hirmuprillide, siis me ka taastoodame teise poole vastavat käitumist. Venemaa suunal hirmuidentiteedi taastootmine ei ole Eesti riigi rahvuslikes huvides, kuigi selle jaoks on palju nii ajaloolisi kui kaasaegseid põhjuseid - kui vaatame Venemaa süüdistusi Balti suunal inimõiguste rikkumises. Meie uuring järeldab, et Eesti rahvuslikes huvides on defineerida Venemaad mitte vaenlasena vaid partnerina isegi siis, kui ta partnerina ei käitu. Miks? Venemaa on meie jaoks kriitiliselt tähtis. Ta on oluline naaber ja majanduspartner ning oluline ka laiemas, imagoloogilises mõttes. Viimasel ajal on Eesti omandanud nö ühe teema riigi maine. Kõik saavad aru, et see on on Eestile kahjulik, kuid ometi midagi ei muutu. Te olete selles uuringus öelnud, et ka meie peaksime Venemaasse suhtuma kui partnerisse, et aidata Venemaad viia euroopalikku poliitilisse ruumi. Miks siis sellisel juhul need Lääne-Euroopa riigid, kellele Venemaa ei samastu vaenlase ja hirmuga, miks Venemaa ei ole nende abil juba euroopalikus poliitilises ruumis? Sellega seoses meenub ÜRO uuring, mis väitis, et inimeste suremuse suurenemine aastatel 1991-2002 on toonud Venemaale kolm miljonit lisasurma. See tähendab ajaloo suurimat inimkaotust tingimustes, kus pole sõdasid, epideemiaid, muid katastroofe. Venemaa sisemine - sotsiaalne ja majanduslik - olukord on erakordselt keeruline ning see mõjutab inimest hoiakute kaudu ka välispoliitikat ja seda, mismoodi Venemaa näeb ennast ja teisi. Tänu kaotustele viimase 15 aasta jooksul on vene ühiskonnas ja riigis tugev sisemine vajadus konstrueerida vaenlasi. Vaenlaste hulgas pole enam mitte ainult USA, vaid ka enamik Venemaa piiririike ning paljud sisemised grupid. Eesti välispoliitika analüüsil Venemaa suunal oleks mõtet näha just neid objektiivseid tegureid, mis viivad sellisele välispoliitikale nagu Venemaal praegu on. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi raporti "Demokraatia ja rahvuslikud huvid" PDF-formaadis lühiversiooniga saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/_repository/Document/DeMo%20raport.pdf.

06.06.2013 15:45 (22.7) Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov arutasid Eesti-Vene suhete arendamist [Välisministeerium]

Nr 195-E Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkisid täna kohtumisel Kaliningradis Eesti-Vene piirilepingute sõlmimise ettevalmistustest. Eesti ja Venemaa välisminister andsid ülevaate piirilepete eelnõude riigisisesest ettevalmistusest lepete allkirjastamiseks. Eesti ja Venemaa liiguvad edasi ka teiste kahepoolsete lepingute ettevalmistamisega allkirjastamiseks. „Loodame lähiajal allkirjastada hädaolukordades koostöö tegemise kokkuleppe, diplomaatilise kinnisvara lepingu ning kõrgharidusalase lepingu ning liikuda edasi piiriülese koostöö leppega,“ lausus välisminister Paet. Paet ja Lavrov avaldasid heameelt, et Eesti ja Venemaa majandussuhetes on toimunud positiivne areng. „Venemaa on tõusnud Eesti kolmandaks kaubanduspartneriks,“ ütles välisminister Paet. „Samuti on elavnenud turismisuhted. Möödunud aastal külastas Eestit ligi kolmandiku võrra rohkem Vene turiste kui varem,“ lisas ta. Paet avaldas lootust, et Venemaa alustab peatselt ka Eesti-Vene topeltmaksustamise vältimise leppe ratifitseerimist. „Samuti käsitlesime elusloomade impordipiirangu lõpetamist Venemaa poolt,“ lisas ta. Ministrid kõnelesid ka Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli eelseisvast Eesti-visiidist. Veel rääkisid Paet ja Lavrov Narva piiriületuse infrastruktuuri parandamisest. „Sujuva piiriületuse tagamine on vajalik nii inimeste kui kaupade tõrgeteta liikumiseks. Peame väga oluliseks piiriületuse infrastruktuuri arendamist, sealhulgas Narva jõele uue silla ehitamist,“ lisas Paet. Ministrite sõnul on Euroopa Liidu piiriülese koostöö programmis Venemaaga koostöö sujunud edukalt. „Eesti, Läti ja Venemaa kolmepoolse koostööprogrammi raames toimub arvukalt ühisprojekte. Soovime selle koostööga jätkata ka edaspidi,“ lisas Paet. Paet ja Lavrov arutasid veel Venemaa suhteid Euroopa Liiduga, sealhulgas viisavabadusdialoogi ELi ja Venemaa vahel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

29.12.2017 10:18 (22.7) Pullerits: Kas pehme ROK hakkab Venemaa ees juba koogutama? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Alles see oli, kui ROK ajas rinna kummi ja kaela õieli, et ei mingit Venemaa lippu Pyeongchangi olümpial. Aga nüüd saame teate, et ROK tegi Venemaale juba möönduse, lubades Gangneungi rajatavas Venemaa ametlikus fännimajas Venemaa embleeme kasutada. Kuid see pole veel kõik.Kuu algul jäi suurema tähelepanuta uudis, et kui Venemaa käitub korralikult, siis lubab ROK tal Pyeongchangi olümpia lõputseremooniale marssida oma lipu all. Unustades, et see, kes Venemaa käitus olümpial korralikult, võib selguda alles paari aasta pärast.Kogu selle suure Venemaa keelamise kisa-kära taustal on mul jäänud tähelepanuta, mistõttu palungi teie juhatust, et kas ja kuidas ikkagi suudab ROK tagada, et Venemaa sportlased ei võistle Pyeongchangi olümpial hetkegi Venemaa lipu all. Küsimus on nimelt selles: mis saab siis, kui olümpialipu all võistlev Venemaalt pärit sportlane tuleb näiteks suusatamises lõpusirgele ning olgu ta esimesel, teisel või kolmandal kohal, haarab pealtvaatajate tribüünilt Venemaa trikoloori ja sõidab seda lehvitades uhkelt kogu maailma pilkude all üle lõpujoone?Kas keegi teab, kas ja kuidas selline võimalus on välistatud? Kas ähvardusega, et kui Venemaalt pärit sportlane seda teeb, siis ta diskvalifitseeritakse? Muud võimalust ma küll ei näe. Samas pole kuulnud, et ROK oleks selle kohta mingid juhised väljastanud.Kes teab?Foto 1: ROKi ja Venemaa lipp kõrvuti Sotši olümpial. Foto autor: PA Wire / PA Images / ScanpixFoto 2: Venemaa fännid kevadel jäähoki MM-võistlustel. Foto autor: TASS/Scanpix

22.02.2022 22:22 (22.7) Välisministeerium kutsus välja Venemaa saatkonna ajutise asjuri [Välisministeerium]

Välisministeerium kutsus täna, 22. veebruaril välja Venemaa saatkonna ajutise asjuri seoses sellega, et Venemaa president Vladimir Putin „tunnustas“ nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide iseseisvust. Venemaa saatkonna ajutine asjuri Sergei Nalobiniga kohtunud välisministeeriumi asekantsler Rein Tammsaar mõistis kohtumisel kõige karmimal võimalikul viisil hukka Venemaa „tunnustusavalduse“ nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidele ning Vene väeüksuste sisenemise sellele Ukraina territooriumile. Tammsaar rõhutas, et Eesti hinnangul on tegu rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Pariisi harta ja Budapesti memorandumi räige rikkumisega. Venemaa samm on täielikus vastuolus Minski lepetega, mille eesmärgiks oli tagada rahu Ukraina idaosas. Venemaa on konflikti osapoolena hoidunud Minski lepetega endale võetud kohustuste täitmisest juba aastaid ning uus Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu suunatud rünnak tähendab sisuliselt ühepoolset lepingutest väljumist Venemaa poolt, mis eskaleerib niigi pingelist julgeolekuolukorda veelgi. Venemaa esindajale sai rõhutatud, et Eesti koos Euroopa Liiduga vastab Venemaa tegevusele uute piiravate meetmetega, sealhulgas Venemaa poolt äsja „tunnustatud“ piirkondade suhtes. Venemaa jätkuva agressiooni korral on Euroopa Liit valmis rakendama ka lisameetmeid. Ühtlasi kinnitas Tammsaar, et Eesti toetab ka edaspidi Ukraina omariiklust ja territoriaalset terviklikkust igal võimalikul moel. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.03.2022 14:31 (22.7) Venemaa turismisektor on šokiseisundis [trip.ee]

Vaid 10 päevaga on Venemaa turismisektor tundmatuseni muutunud. Kui aasta algul prognoositi Venemaal suurepärast turismiaastat, siis pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse on kõik täielikult muutunud. Euroopa Liidu, USA ja veel mõne riigi õhuruum on Venemaa lennukitele suletud, liisingfirmad ootavad enamikku Venemaal tsiviillennunduses kasutuses olevaid lennukeid tagasi, kaks suurt lennukitootjat Airbus ja Boeing on peatanud lennukite tehnilise toe Venemaal, Venemaale kehtestatud sanktsioonid on rubla kursile mõjunud hävitavalt, Venemaa pangad on osaliselt ära lõigatud SWIFT süsteemist, välismaised turismiga seotud ettevõtted lahkuvad Venemaa turult. Väike ülevaade viimase paari päeva uudistest: Kaks Venemaa suurt reisikorraldajat Coral Travel ja selle tütarfirma Sunmar teatasid reisibüroodele ametlikult teatanud kõigi oma reisiprogrammide tühistamisest kuni 28. märtsini. Lende tehakse ainult välismaal viibivate turistide kojutoomiseks. Vähemalt 28. märtsini ei saada välismaale turiste ka reisikorraldaja Pegas Touristik. Airbnb ja Booking.com on oma tegevuse Venemaal peatanud. Venemaa suuruselt teine lennufirma S7 Airlines teatas kõikide rahvusvaheliste lendude peatamisest alates 5. märtsist (Tai, Egiptus, Lõuna-Korea, SRÜ riigid, Türgi, AÜE). Jekaterinburgis, Irkutskis ja Vladivostokis tegutsev Ural Airlines peatas lennud Taisse, Egiptusesse, Araabia Ühendemiraatidesse, Armeeniasse, Ažerbadžaani ja Iisraeli. Egiptusesse ja Türki lennanud Smartavia peatas ajutiselt lennud. Egypt Air peatas ajutiselt lennud Moskvasse. Viidatakse probleemidele kindlustusega. Turkish Airlines teatas Venemaa lendude puhul minimaalseks ümberistumisajaks Istanbulis 7 tundi. Venemaa lennufirmadel on põhjust karta välismaale lendamist, sest osad lennukid on liisingfirmade agentide poolt juba arestitud. Kaugreisidel viibivatel vene turistidel on raskusi tagasipöördumisega, sest paljud lennud on tühistatud. Tais on hotellid hakanud Venemaa turistidelt nõudma sularaha, sest pangakaartidega, k.a. mittesanktsioneeritud pankade omadega, maksmine kas ei toimi üldse või on häiritud. Venemaalt lähipäevadel ükskõik kuhu väljuvate lendude pileteid müüakse ulmehindadega. Ühe suuna piletid maksavad sageli üle 1000 euro. Seoses rubla vahetuskursi languse ja üldise ebakindlusega on Türgi ja Egiptuse pakettreisid loetud päevadega kallinenud üle 80%. Hetkel ongi 3 põhilist riiki, kuhu turiste viiakse Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi. Juba väljaostetud reise ei pruugi toimuda, sest kui reisikorraldaja pole tarnijatele tasunud, tuleb vahepeal odavnenud rubla tõttu tasuda hoopis suurem summa ja kahjudega ei kipu reisikorraldajad kauplema. Samas ei unustata öelda, et Vene turistide puudumisel kukub mõne Euroopa riigi (Kreeka, Küpros) turism peagi kokku. Lennupiletite broneeringute põhjal võiks siiski öelda, et lähikuude perspektiivis võivad kõige rohkem pihta saada hoopis sellised Vene-sõbralikud riigid nagu Armeenia, Ažerbaidžaan ja Usbekistan. Kokkuvõtteks Venemaale kehtestatud sanktsioonid on juba jõudnud mõju avaldada, kuid tundub, et paljudele pole reaalsus veel kohale jõudnud. Paljud inimesed kas ei mõista toimuvat või siis keelduvad seda uskumast. Iseloomulik on, et üheski Venemaa turismiuudises ei mainita Ukrainas toimuvat sõda. On kas "konflikt" või "olukord". Igal juhul on selge, et väga paljud inimesed Venemaal peavad hakkama oma reisiharjumusi korrigeerima, alates selle suve puhkuseplaanide ümber vaatamisest, sest väärtusetu rubla ja paljude piirangutega on reisimine nüüd palju keerulisem – kui see muidugi veel üldse prioriteet on.

21.03.2022 20:51 (22.7) Välisminister Liimets välisasjade nõukogul: jätkame Venemaa igakülgset poliitilist ja majanduslikku isoleerimist [Välisministeerium]

Välisminister Liimets välisasjade nõukogul: jätkame Venemaa igakülgset poliitilist ja majanduslikku isoleerimist Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 21. märtsil Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kus arutati Venemaa sõda Ukrainas, kohtuti Moldova asepeaministri Nicu Popescuga ning välis- ja kaitseministrid võtsid vastu ELi strateegilise kompassi. Samuti osales Liimets Euroopa Humanitaarfoorumil. „Kuni Venemaa peab igasuguse õigustuseta sõda Ukraina riigi ja rahva vastu, jätkame meie Venemaa igakülgset poliitilist ja majanduslikku isoleerimist. EL laiendab seniseid piiravaid meetmeid Venemaa majanduse ning ka isikute vastu, kes toetavad Putini režiimi ja tema alustatud sõda. Samuti valmistame ette järgmist tugevat sanktsioonide paketti, mis tuleb kiiremas korras vastu võtta. Lisaks tõstatasin kolleegidega vajaduse peatada Venemaa ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesus, sest nende tegevus pole mitte kuidagi kooskõlas nõukogu töö eesmärkidega,“ ütles Liimets. Rääkides Ukraina abistamisest rõhutas Liimets järjepideva poliitilise, majandusliku ning humanitaar- ja kaitsealase toetuse vajadust. „Oleme valmis Ukrainat igakülgselt toetama ka liitumisprotsessis ELiga, sest Ukraina kuulub kindlalt Euroopa perre. Tulevikku vaadates tuleb kasutada Venemaa valitsuse ja isikute külmutatud varasid Ukraina sõjakahjustuste ülesehitamiseks,“ tõi välisminister välja. Kohtumisel Moldova välisministri Popescuga tunnustas Liimets riiki toimetuleku eest erakordse Ukraina sõjapõgenike vooga. „Eesti on toetanud Moldovat 100 000 euroga põgenike majutuse ja muu vajaliku abi tagamiseks ning aitame ka toiduabi, tervishoiu ja transpordi vallas,“ ütles Liimets. Samuti toetame Moldovat Euroopa integratsiooni teel ja jälgime tähelepanelikult arenguid Transnistrias, mida Venemaa võib kasutada piirkonna edasiseks destabiliseerimiseks. Välisasjade nõukogul kohtusid välis- ja kaitseministrid, et heaks kiita ELi pikaajaline julgeoleku- ja kaitsestrateegia ehk strateegiline kompass. „Meie jaoks on oluline, et strateegias on selgelt esil NATO ja Atlandi-ülese partnerluse keskne roll Euroopa julgeoleku tagamisel, Venemaa sõda Ukrainas ja laiemalt Venemaa oht kogu Euroopale ning ühe selge prioriteedina ELi lähinaabruse toetamine,“ sõnas Liimets. Pärast välisasjade nõukogu osales Liimets Euroopa Humanitaarfoorumil, kus rõhutas, et abivajajatel peab olema ligipääs humanitaarabile ja rahvusvahelise õiguse kaitse. „Rünnakud humanitaarabi- ja tervishoiutöötajate vastu ning koolide ja haiglate pommitamised on äärmiselt tõsised rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised. Samuti on lubamatu humanitaarabi politiseerimine. Pean väga oluliseks, et kõik rahvusvahelise õiguse rikkumised, sealhulgas sõja- ja inimsusevastaste kuritegude süüdlased võetaks vastutusele. Nii on ka Venemaa sõjategevusega Ukrainas, kus sissetungijad vastutavad kõigi sõjakuritegude eest ukrainlaste vastu“, sõnas Liimets. Välisasjade nõukogu päevakorras oli veel olukord Malis ja Sahelis laiemalt ning toimus mitteametlik kohtumine Põhja-Makedoonia välisministri Bujar Osmaniga. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

07.05.2022 11:56 (22.7) Pullerits: Venemaa tõrjumine spordis kogub hoogu https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ MTA endine juht Marek Helm sai Nortalis kalli õppetunni [raamatupidaja.ee]

Venemaa spordil on vesi ahjus. Venemaa olümpiakomitee asepresident Igor Levitin esines arvamusavaldusega, et pärast seda, kui lääs on Venemaad tõrjuma hakanud – arusaadavalt Ukrainale kallale tungimise pärast, mida venelased muidugi tunnistada ei taha –, peaks Venemaa naasma spordis nõukogude aja nn ise hakkama saamise spordisüsteemi juurde.Asepeaminister Dmitri Tšernõšenko, Gazprom-Media tegevjuht, kelle ELi riikides asuv vara on nüüd külmutatud, kaebleb: «Rahvusvahelisest spordist on saanud poliitilise võitluse võimsaim instrument, kui kõiki [olümpia] harjumuspäraseid aluspõhimõtteid ja ideaale on rikutud.» Ta väidab, et olümpiahartat on rikkunud just need, kes on selle kirjutanud. Ja jätkab: «Spordi humanitaarmissioon hävib meie silme all. Tähtis on koos püsida. Need väljakutsed ühendavad meid. Venemaal on eriline roll, me hoiame neid väärtusi alles siis, kui kõik on need jalge alla pühkinud.»Võiks ju öelda klassikaks saanud lausega, et «Dmitri Tšernõšenko, idi nahhui!», aga ütleme pigem liigsete emotsioonideta, et eks kiunu ju see koer, kes on kiviga pihta saanud. Ja seda, et Venemaa on pihta saanud, tõestab Venemaa spordist kostuv ulgumine täielikult.Venelased korraldasid Moskvas koguni kahepäevase foorumi, et arutada, mis nüüd saab, kui neid rahvusvahelisele areenile enam võistlema ei lasta ja rahvusvahelised võistlused neilt ära on võetud. Seal siis pakkuski Levitin välja, et tuleb naasta kodumaise spordi juurte, st nõukogude aja süsteemi juurde.Ta turgutas end tõdemusega, et mäletate, nõukogude ajal ka tõrjuti NSV Liidu sportlasi, aga ikkagi olid nad maailma tugevamad. Selles ta muidugi eksib. Ei tõrjutud Nõukogude sportlasi ühtigi. Alati said nad esineda punalipu all nii olümpial, MMidel ja EMidel, samuti Euroopa jalgpalli karikasarjades. Ainsad, kes siis venelasi tõrjusid, olid nad ise, kui ei söandanud oma sportlasi välismaale võistlema lubada või lasid neid piiri taha ainult läbi tiheda kontrolli. Ja ega ammustel aegadel kuigi palju välisvõistlusi olnudki. Levitin rääkis foorumil, et nüüdisajal valitsevad spordis liiga palju lääne ametnikud, kuid märkis, et õnneks on olemas ka välisettevõtted, sponsorid, andes mõista, et küllap on nad kindlasti Venemaa sportlastega koostööst huvitatud.Kuid ta unustab ära paar asja. Esiteks, sport on nii palju muutunud, et keegi ei saa nüüdisajal tugevaks ainult omasugustega treenides ja võisteldes (vt Eesti jalgpalli saamatus). Teiseks, enam pole see aeg, mil sai dopingu abil endale eeliseid luua. Nüüd ei pääse sa rahvusvahelisel areenil startigi, kui sul pole ette näidata kuue kuu pikkust tõestatud dopinguvaba perioodi (on ju nii, eks, lähtudes Adamsi süsteemist?). Ja kolmandaks, ilmselt ei ole pimedusega löödud venelased märganud, et paljud sponsorid on loobunud venelasi toetamast, sest kes see tahab end siduda sõjardite riigi esindajaga; arvata võib, et niipea ei julge ükski välisfima end venelastega siduda, sest mainekahju, mis sellest tekib, saab olema avaliku surve ajel suur ja kauakestev.Nii et Levitin ja tema mõttekaaslased, sh Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin (fotol ülal vasakul), kes samuti tol foorumil nõukogu aja süsteemi taastamise poolt sõna võttis, elavad omaloodud mullis, kus soovmõtlemisega tekitatud paralleelmaailmal ei ole tegelikkusega mingit pistmist.Venelased võivad küll end lohutada sellest, et FIFA ja UEFA pole neid veel oma ridadest välja visanud, ja tunda rõõmu sellest, et FIFA muutis vene keele koguni oma töökeeleks – veel üks põhjus põlata jalgpalli –, kuid need on siiski üksikud erandid, mis ei muuda suurt pilti. (Venemaa nahaalsuse näitajaks jalgpallis on see, et ta on väljendanud huvi korraldada 2028. aasta EM-turniir.) Suur pilt ja trendinäitaja on see, et rahvusvaheline laskesuusaföderatsioon IBU peatas Venemaa ja Valgevene liikmeks olemise.Suurt pilti iseloomustab ka see, et järjekordne putini pooldajast Vene sportlane leiab, et talle tehakse liiga. Ujumise kahekordne olümpiavõitja Jevgeni Rõlov (fotol vasakul) kaebleb, et rahvusvaheline ujumisliit FINA on alustanud tema vastu distsiplinaarmenetlust seoses tema osalemisega Putini sõjahüsteeriat ülespiitsutaval üritusel Lužnikis. Aga sõja õhutajal, nagu Rõlov, kes kannab z-tähte, ei saagi ju olla kohta rahvusvahelises spordielus. Kuidas ta saab olla nii loll, et ta sellest aru ei saa?!Suurt trendi näitab see, et Inglismaa nõuab, et kui Venemaa ja Valgevene individuaalalade sportlased tahavad osa võtta Inglismaa pinnal toimuvatest võistlustest, peavad nad esitama kirjaliku avalduse, milles mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ja see käib, muide, ka Wimbledoni tenniseturniiri kohta, mis tähendab, et seesuguse avalduse peavad esitama ka Daniil Medvedev (meeste nr 2, fotol ülal paremal) ja Arina Sabalenka (naiste nr 5, foto all vasakul). Br Raamatupidaja Saates on külas hinnatud tippjuht ja parima juhi konkursil esikolmikusse jõudnud, varasem pikaaegne maksu-tolliameti juht ja viimased viis aastat Lähis-Idas Nortalis töötanud Marek Helm. Aprillist võttis ta üle mööblitootja Standard tüürimise.

09.05.2022 14:16 (22.7) Pullerits: Venemaa tõrjumine spordis kogub hoogu https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Juristid: Eestis saaks ja tasuks sanktsioneeritud ettevõtte tegevust jätkata [raamatupidaja.ee]

Venemaa spordil on vesi ahjus. Venemaa olümpiakomitee asepresident Igor Levitin esines arvamusavaldusega, et pärast seda, kui lääs on Venemaad tõrjuma hakanud – arusaadavalt Ukrainale kallale tungimise pärast, mida venelased muidugi tunnistada ei taha –, peaks Venemaa naasma spordis nõukogude aja nn ise hakkama saamise spordisüsteemi juurde.Asepeaminister Dmitri Tšernõšenko, Gazprom-Media tegevjuht, kelle ELi riikides asuv vara on nüüd külmutatud, kaebleb: «Rahvusvahelisest spordist on saanud poliitilise võitluse võimsaim instrument, kui kõiki [olümpia] harjumuspäraseid aluspõhimõtteid ja ideaale on rikutud.» Ta väidab, et olümpiahartat on rikkunud just need, kes on selle kirjutanud. Ja jätkab: «Spordi humanitaarmissioon hävib meie silme all. Tähtis on koos püsida. Need väljakutsed ühendavad meid. Venemaal on eriline roll, me hoiame neid väärtusi alles siis, kui kõik on need jalge alla pühkinud.»Võiks ju öelda klassikaks saanud lausega, et «Dmitri Tšernõšenko, idi nahhui!», aga ütleme pigem liigsete emotsioonideta, et eks kiunu ju see koer, kes on kiviga pihta saanud. Ja seda, et Venemaa on pihta saanud, tõestab Venemaa spordist kostuv ulgumine täielikult.Venelased korraldasid Moskvas koguni kahepäevase foorumi, et arutada, mis nüüd saab, kui neid rahvusvahelisele areenile enam võistlema ei lasta ja rahvusvahelised võistlused neilt ära on võetud. Seal siis pakkuski Levitin välja, et tuleb naasta kodumaise spordi juurte, st nõukogude aja süsteemi juurde.Ta turgutas end tõdemusega, et mäletate, nõukogude ajal ka tõrjuti NSV Liidu sportlasi, aga ikkagi olid nad maailma tugevamad. Selles ta muidugi eksib. Ei tõrjutud Nõukogude sportlasi ühtigi. Alati said nad esineda punalipu all nii olümpial, MMidel ja EMidel, samuti Euroopa jalgpalli karikasarjades. Ainsad, kes siis venelasi tõrjusid, olid nad ise, kui ei söandanud oma sportlasi välismaale võistlema lubada või lasid neid piiri taha ainult läbi tiheda kontrolli. Ja ega ammustel aegadel kuigi palju välisvõistlusi olnudki. Levitin rääkis foorumil, et nüüdisajal valitsevad spordis liiga palju lääne ametnikud, kuid märkis, et õnneks on olemas ka välisettevõtted, sponsorid, andes mõista, et küllap on nad kindlasti Venemaa sportlastega koostööst huvitatud.Kuid ta unustab ära paar asja. Esiteks, sport on nii palju muutunud, et keegi ei saa nüüdisajal tugevaks ainult omasugustega treenides ja võisteldes (vt Eesti jalgpalli saamatus). Teiseks, enam pole see aeg, mil sai dopingu abil endale eeliseid luua. Nüüd ei pääse sa rahvusvahelisel areenil startigi, kui sul pole ette näidata kuue kuu pikkust tõestatud dopinguvaba perioodi (on ju nii, eks, lähtudes Adamsi süsteemist?). Ja kolmandaks, ilmselt ei ole pimedusega löödud venelased märganud, et paljud sponsorid on loobunud venelasi toetamast, sest kes see tahab end siduda sõjardite riigi esindajaga; arvata võib, et niipea ei julge ükski välisfima end venelastega siduda, sest mainekahju, mis sellest tekib, saab olema avaliku surve ajel suur ja kauakestev.Nii et Levitin ja tema mõttekaaslased, sh Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin (fotol ülal vasakul), kes samuti tol foorumil nõukogu aja süsteemi taastamise poolt sõna võttis, elavad omaloodud mullis, kus soovmõtlemisega tekitatud paralleelmaailmal ei ole tegelikkusega mingit pistmist.Venelased võivad küll end lohutada sellest, et FIFA ja UEFA pole neid veel oma ridadest välja visanud, ja tunda rõõmu sellest, et FIFA muutis vene keele koguni oma töökeeleks – veel üks põhjus põlata jalgpalli –, kuid need on siiski üksikud erandid, mis ei muuda suurt pilti. (Venemaa nahaalsuse näitajaks jalgpallis on see, et ta on väljendanud huvi korraldada 2028. aasta EM-turniir.) Suur pilt ja trendinäitaja on see, et rahvusvaheline laskesuusaföderatsioon IBU peatas Venemaa ja Valgevene liikmeks olemise.Suurt pilti iseloomustab ka see, et järjekordne putini pooldajast Vene sportlane leiab, et talle tehakse liiga. Ujumise kahekordne olümpiavõitja Jevgeni Rõlov (fotol vasakul) kaebleb, et rahvusvaheline ujumisliit FINA on alustanud tema vastu distsiplinaarmenetlust seoses tema osalemisega Putini sõjahüsteeriat ülespiitsutaval üritusel Lužnikis. Aga sõja õhutajal, nagu Rõlov, kes kannab z-tähte, ei saagi ju olla kohta rahvusvahelises spordielus. Kuidas ta saab olla nii loll, et ta sellest aru ei saa?!Suurt trendi näitab see, et Inglismaa nõuab, et kui Venemaa ja Valgevene individuaalalade sportlased tahavad osa võtta Inglismaa pinnal toimuvatest võistlustest, peavad nad esitama kirjaliku avalduse, milles mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ja see käib, muide, ka Wimbledoni tenniseturniiri kohta, mis tähendab, et seesuguse avalduse peavad esitama ka Daniil Medvedev (meeste nr 2, fotol ülal paremal) ja Arina Sabalenka (naiste nr 5, foto all vasakul). B Raamatupidaja Sanktsioneeritud ettevõtteid ja töökohti on võimalik päästa, kui Eesti riik kaaluks sarnaselt Leeduga ajutise halduri määramist sanktsioneeritud ettevõtetele. See võimaldab sanktsioneeritud ettevõtete tegevust jätkata, säilitada töökohad ja teenitud tulu hoiustada ilma tulu sanktsioneeritud isikutele välja andmata, kirjutavad advokaat ja maksejõuetuse valdkonna juht Mari Agarmaa ja jurist Steven Andrekson advokaadibüroost Sorainen.

20.02.2007 14:45 (20.81) Välisminister Urmas Paeti ettekanne riigikogus [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paeti aastaettekanne riigikogus 20. veebruarilLugupeetud juhataja,austatud Riigikogu liikmed,head kÃ¼lalised!Tulenevalt aastavahetusel jÃµustunud vÃ¤lissuhtlemisseadusest on vÃ¤lispoliitika ettekanne nÃ¼Ã¼d Riigikogu ees kord aastas ja seetÃµttu tuleb keskenduda kÃµige olulisemale.Eestil on praegu varasemast palju suurem juurdepÃ¤Ã¤s maailmapoliitikale ja sÃµnaÃµigus. Koos nende Ãµigustega on meile kaasa tulnud ka senisest tublisti suurem hulk kohustusi. SeepÃ¤rast on tÃ¤nases ettekandes kÃµne all maailma vÃ¤lis- ja julgeolekupoliitilised tulipunktid, Eesti seisukohad ja meie panus. Arvestades selle kÃµne piiratud aega, ei peatu ma Euroopa Liidu naabruspoliitikal ega Euroopa Liidu ja NATO edasisel laienemisel, kuna viimases kahes teie ees peetud ettekandes kÃ¤sitlesin just neid teemasid. Oleme nendes kÃ¼simustes jÃ¤rjekindlatel seisukohtadel. Ja nÃ¼Ã¼d â€“ meie vÃ¤lispoliitika peateemadest sel aastal.Me panustame rahu ja julgeoleku tagamisse maailmas lÃ¤htudes demokraatlikest vÃ¤Ã¤rtustest ja meie huvidest. NÃ¼Ã¼dismaailmale pilku heites paneme tÃ¤hele Ã¼leilmsete teemade tugevamat esiletÃµusu: energiajulgeolek, keskkonnakaitse, kliimamuutused, massihÃ¤vitusrelvade levik, terrorism, ebaseaduslik sisserÃ¤nne, inim- ja uimastikaubandus. Nagu mÃ¤rkis Horatius juba enne meie ajaarvamist - "on sinu asi hÃ¤daohus kui naabri maja pÃµleb". See on ka tÃ¤na nii, ainult maailm on vÃ¤iksem ja meie naabrite naabrid on nÃ¼Ã¼d ka meie naabrid.Lugupeetud kuulajad,Ãœhed kÃµige pÃµletavamad julgeolekuprobleemid on seotud massihÃ¤vitusrelvade levikuga. Kui Iraan, mille president on avalikes esinemistes seadnud kahtluse alla nÃ¤iteks holokausti toimumise ja mÃµne teise riigi Ãµiguse olemasolule, peaks saavutama vÃµime toota tuumarelva, siis on maailma julgeolekuolukord muutunud mÃ¤rksa ettearvamatumaks. Rahvusvaheline Ã¼ldsus ei usu Iraani tuumaprogrammi rahumeelsusesse, kuid Iraan trotsib jÃ¤rjekindlalt maailma avalikkuse nÃµudmisi. Iraan on viimastel kuudel katsetanud uuemat raketitehnoloogiat, nende rakettide lennuulatus on suurem, kui vÃµis arvata.Oleme seisukohal, et ÃœROl peab olema aktiivne roll Iraani tuumaprobleemi lahendamisel. ÃœRO JulgeolekunÃµukogu detsembrikuine otsus rakendada Iraani suhtes esimesi sanktsioone vÃ¤ljendas maailmas valitsevat Ã¼ksmeelt tuumarelvade leviku tÃµkestamise kÃ¼simuses. EesmÃ¤rgi saavutamiseks ei saa aga poolele teele pidama jÃ¤Ã¤da. Euroopa Liidu diplomaatilised kanalid on avatud suhtlemiseks Iraaniga. Siin tuleb kasutada ka majandusdiplomaatia vÃµimalusi, sest Euroopa Liit on Iraani Ã¼ks kÃµige olulisemaid majanduspartnereid.Vaatame Iraani poliitikat laiemas kontekstis: Iraani pÃ¼Ã¼dlused on mÃµjutanud teisigi regiooni riike kaaluma tuumatehnoloogia arendamist. LÃ¤his-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kaug-Idas vÃµib kohata meeleolusid, mis soosivad iseseisva tuumakÃ¼tuse tsÃ¼kli vÃ¤ljaarendamist. Vastuseks Iraani tegevusele on Jordaania, Egiptus ning PÃ¤rsia lahe koostÃ¶Ã¶nÃµukogu riigid teatanud vÃµimalusest tagada enesele naabritega vÃµrdne vÃµimsus. Loodame, et diplomaatilisel teel, milleks on head eeskuju nÃ¤idanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, on reaalne leida lahendus, mis tagaks Iraanile soovi korral vÃµimaluse arendada rahumeelset tuumaenergeetikat, andes samas kontrollitava garantii, et Iraan ei omanda tuumarelva. Sellise kokkuleppe absoluutseteks eeltingimusteks on rahvusvahelise Ã¼ldsuse Ã¼htsus ja Iraani koostÃ¶Ã¶ Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga.Muret on teinud ka sÃ¼ndmused PÃµhja-Koreas. Oleme mÃµistnud hukka nii sealsed raketi- kui ka mulluse tuumakatsetuse. PÃµhja-Korea tuumarelva vÃ¤ljatÃ¶Ã¶tamine vÃµib samuti kaasa tuua ahelreaktsiooni teistes piirkonna riikides. Kuuepoolsetel lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel on jÃµutud eelkokkuleppeni â€“ peatselt loodame nÃ¤ha lÃµplikku lahendust PÃµhja-Korea tuumaprogrammi peatamiseks.Lugupeetud Riigikogu,Eestile lÃ¤heb otseselt korda Afganistani saatus. Meie ja meie liitlaste huvides on rahulik ja stabiilne Afganistan. Sealne valitsus on seadnud eesmÃ¤rgiks toimiva ja rahumeelse riigi Ã¼lesehitamise. Vaesust, riigistruktuuride nÃµrkust ja Ã¤Ã¤rmuslike rÃ¼hmituste vastuseisu ei suudeta Ã¼letada aga rahvusvahelise abita. Afganistani heaolu on tÃ¤htis nii regionaalse stabiilsuse kui ka rahvusvahelise narkoÃ¤ri ja terrorismi tÃµkestamise seisukohalt. See on ka Eesti sÃµjalise missiooni ja arengukoostÃ¶Ã¶ mÃµte. Me vÃµitleme ohtudega seal, kus on nende allikad, sest paraku on pÃµhiline osa PÃµhja-Euroopas tarbitavatest narkootikumidest pÃ¤rit just Afganistanist. Seal terroriohuga vÃµitlemine kahandab terroristide jÃµudu rÃ¼nnakuteks Euroopas ja mujal maailmas. Samuti ei tohiks kedagi Ã¼kskÃµikseks jÃ¤tta Talebani metsikused oma rahva ja kultuuripÃ¤randi vastu.Eelmisel aastal suurenes meie panus NATO missioonis Afganistanis mitmekordselt â€“ 130 kaitsevÃ¤elaseni. Meie kaitsevÃ¤elased tagavad Ã¼lesehitustÃ¶Ã¶ks vajalikku julgeolekut LÃµuna-Afganistani aladel, kus Talebani mÃµju on kÃ¼llaltki suur ning valitsuse kontroll nÃµrk. Saabuv kevad vÃµib kujuneda pÃ¶Ã¶rdeliseks Afganistani valitsusjÃµudude ja liitlasvÃ¤gede vÃµitluses Talebaniga. Oluline on tagada senisest parem kontroll Afganistani piiridel ning nÃµrgestada Talebani juhtimisstruktuure.Julgeolekut ja heaolu ei saa tagada aga Ã¼ksnes sÃµjaliste jÃµududega. Alates eelmise aasta septembrist tÃ¶Ã¶tab Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gahâ€™s rahvusvahelises Ã¼lesehitusmeeskonnas Eesti diplomaat, kes Ã¼htlasi esindab Eestit ka Afganistani valitsuse juures. Tsiviilesindaja kohalolek annab meile vÃµimaluse omandada asendamatuid ekspertteadmisi ja poliitilisi kontakte LÃµuna-Afganistanis. Oleme kÃ¤ivitanud esimese abiprojekti â€“ varustame koostÃ¶Ã¶s Eesti Punase Ristiga Helmandi provintsi keskhaigla lasteosakonda meditsiiniseadmetega. Selleks aastaks oleme sealsetele abiprojektidele planeerinud kokku 1,5 miljonit krooni.NÃµukogude okupatsioonist, kodusÃµjast ja Talebani reÅ¾iimist rÃ¤situd Afganistani Ã¼lesehitamise toetamisel on vajalik jÃ¤rjekindel rahvusvaheline koostÃ¶Ã¶, eriti Euroopa Liidu ja NATO vahel. Afganistani politsei ja ÃµigussÃ¼steemi edendamiseks plaanib Euroopa Liit saata Afganistani politseimissiooni. Eesti kavatseb osaleda selle missiooni tÃ¶Ã¶s. Ja me peame silmas pidama, et miljonite Afganistani sÃµjapÃµgenike tagasipÃ¶Ã¶rdumine Pakistani aladelt eeldab samuti suurt rahvusvahelist abi.NÃ¼Ã¼d sÃ¼ndmustest Iraagis. Sealne julgeolekuolukord on mÃµistagi Ã¼ks LÃ¤his-Ida ning kogu rahvusvahelise Ã¼ldsuse ees seisvatest pÃµhiprobleemidest. Selles sageli religioosse vÃ¤rvinguga ekstremistide konfliktis on jÃ¤tkuvalt ohvriks tsiviilelanikud, tavalised inimesed. Iraagi vastuolude pÃµhjused on sajandeid vanad ja sealsete sisemiste konfliktide lahtiharutamine ei ole kerge Ã¼lesanne. Koosneb ju Iraagi Ã¼hiskond erinevatest etnilistest ja religioossetest gruppidest ning vÃµitlus kÃ¤ib mÃµjuvÃµimu pÃ¤rast laiemas piirkonnas, mitte Ã¼ksnes Iraagis. Peab arvestama, et olukorda raskendab naaberriikide, ennekÃµike Iraani ja SÃ¼Ã¼ria negatiivne mÃµju ja et kriisi lahendamise teid tuleb otsida kogu regiooni kontekstis. Vastasel korral vÃµib riik laguneda ning poliitiline ja religioosne vastasseis vÃ¤ljuda Iraagi piiridest. SeetÃµttu on oluline, et Iraak tÃµuseks jalule Ã¼htse riigina, et osataks arvestada erinevate piirkondade ja usuliste kogukondade huve, samuti jagada Ãµiglaselt sealseid naftatulusid.Iraagi konflikti lahendus peitub poliitilistes muutustes ning kokkulepetes, millesse tuleb kaasata kÃµik rahvus- ja religioossed grupid. Seda peab toetama julgeolekuolukorra paranemine. Eesti sÃµjavÃ¤elased aitavad sellele kaasa Riigikogu mandaadi alusel, mis pÃµhineb ÃœRO JulgeolekunÃµukogu resolutsioonil ja Iraagi valitsuse palvel. Iraagi valitsuse tahe edasi liikuda on suur ja oleks vastutustundetu mitte panustada Iraagi arengusse praegusel Ã¼leminekuperioodil.Nagu kinnitab Ã¤sjane lisavÃ¤ekontingendi saatmine Bagdadi piirkonda, on USA administratsioonil kindel soov astuda otsustav samm julgeolekuolukorra parandamiseks. Ajafaktor on siin Ã¤Ã¤rmiselt oluline: kestev turvatunde ja stabiilsuse puudumine muserdab Iraagi elanikke ning seab ohtu nende riigi tuleviku. Julgeoleku tagamine rahvusvaheliste jÃµudude poolt on poliitilise protsessi toetamiseks eluliselt tÃ¤htis, kuid seda saab teha vaid koostÃ¶Ã¶s Iraagi vÃ¤gedega. Sain ka novembris oma Iraagi-visiidi kÃ¤igus kinnitust, et selle riigi sÃµjavÃ¤gi areneb, kuid muret teeb politsei areng.Rahvusvahelise koalitsiooni mÃµju on erakordselt tÃ¤hendusrikas â€“ see aitab kaasa nii olukorra stabiliseerimisele kui ka takistab konflikti eskaleerumist. KÃ¤esoleva aasta eesmÃ¤rk on anda vÃµimalikult palju Iraagi piirkondi keskvalitsuse vastutuse alla. Selle teema lÃµpetuseks tahaksin mÃ¤rkida, et tegemist on suure riigiga, millel on haritud rahvas ja rikkalikud naftavarud â€“ iraaklased vÃµidaksid rahust vÃ¤ga palju juba mÃµne aastaga.Lugupeetud Riigikogu,Olukorda LÃ¤his-Idas mÃµjutab otsustavalt eelkÃµige Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamine. PÃ¤rast viimaseid sÃ¼ndmusi Palestiina territooriumil, aga ka lahinguid Iisraeli ja Hezbollah vahel, ei ole sealses rahuprotsessis vaatamata jÃµupingutustele praeguseks olulisi edasiminekuid olnud. Samas on kÃµigile konfliktipooltele selge, et iga samm iseseisva Palestiina riigi rajamise suunas alandab regioonis pingeid ja terroriohtu, kui sealjuures lÃ¤htutakse kvarteti â€“ ÃœRO, USA, Euroopa Liidu ja Venemaa â€“ poolt Palestiinale esitatud kolme pÃµhimÃµtte jÃ¤rgimise nÃµudest. Need pÃµhimÃµtted on jÃ¤rgmised: Iisraeli riigi ja kÃµigi sÃµlmitud lepingute tunnustamine ning terrorismist hoidumine.See aasta algas palestiinlaste omavaheliste kokkupÃµrgetega. Positiivne areng toimus mÃµni nÃ¤dal tagasi, kui Saudi Araabia initsiatiivil tulid rivaalitsevate Hamasi ja Fatahâ€™ liidrid lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisteks kokku islami kÃµige pÃ¼hamas paigas Mekas. Seal saavutatud kokkulepe on muutnud olukorda ning loonud eeldused Ã¼htse valitsuse tekkeks ja Palestiina kodusÃµja Ã¤rahoidmiseks. VÃµimalused edasisteks Iisraeli-Palestiina lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisteks on paranenud ja Euroopa Liit soovib sellele protsessile endiselt kaasa aidata.Ka Liibanonis on olukord Ã¤rev. Hezbollah juhitud meeleavaldused olid suunatud peaminister Siniora vastu ning destabiliseerisid olukorda riigis. Euroopa Liit toetab Siniora valitsuse tegevust riigi Ã¼lesehitamisel ning relvade Ã¤ravÃµtmist erinevatelt rÃ¼hmitustelt. Samas pÃ¼sib kÃ¼simus, missugust taktikat kasutada suhtlemisel SÃ¼Ã¼riaga, kes koos Iraaniga mÃµjutab tugevalt arengusuundi Liibanonis. Kas sanktsioonidest hoidumise poliitika on ennast Ãµigustanud? Kas ja kuidas oleks vÃµimalik, et Liibanoni religioossete rÃ¼hmituste mÃµÃµdukad esindajad otsiksid lahendusi lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste teel? Need kÃ¼simused seisavad praegu ka Euroopa Liidu ees tegutsemisel piirkonnas.Eesti panustab LÃ¤his-Ida rahuprotsessi edenemisse eelkÃµige Euroopa Liidu Ã¼hise vÃ¤lis- ja julgeolekupoliitika kaudu, toetame Euroopa Liidu tugevamat rolli selles protsessis. Samal ajal suhtleme me piirkonna riikidega ka otse. Eesti on osalenud Palestiina valimistel vaatlejana, oleme toetanud Euroopa Liidu Rafah piirihaldamise abimissiooni ja Palestiina omavalitsuse politseireformi missiooni. Eelmisel aastal eraldasime Ã¼le 800 000 krooni Liibanoni relvakonfliktis kodu kaotanud inimeste abistamiseks ja miinide kahjutuks tegemiseks. Meie ohvitserid osalevad jÃ¤tkuvalt ÃœRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis. Eesti merevÃ¤eohvitser on Ã¼hinemas ÃœRO missiooniga UNIFIL. Sel aastal alustavad esmakordselt Iisraelis ja Egiptuses alaliselt tÃ¶Ã¶d meie diplomaadid. Otseallikatest saadav informatsioon ja kohapealsed kontaktid annavad Eestile kindlasti parema aluse LÃ¤his-Ida kÃ¼simustes kaasa rÃ¤Ã¤kimiseks.Lugupeetud Riigikogu liikmed,JÃ¤tkan oluliste vÃ¤lis- ja julgeolekupoliitika sihtkohtadega, kus meie tÃ¶Ã¶ juba mÃµnda aega vilja kannab. Meie tegevus LÃ¤Ã¤ne-Balkanil tÃ¤hendab sisuliselt stabiilsuse ala laiendamist Euroopas selle piirkonna arengu toetamise kaudu.Ãœks pakilisemaid teemasid on muidugi Kosovo tulevik. Selles kÃ¼simuses on alanud otsustav aeg. Eesti hindab vÃ¤ga ja toetab tÃ¤ielikult ÃœRO eriesindaja Martti Ahtisaari tegevust ja nÃµustub tema hiljuti avaldatud ettepanekutega Kosovo staatuse kindlaksmÃ¤Ã¤ramise kohta. Meie meelest on see ainus tee edasi.Kosovoga seotud poliitilise protsessi arenedes on vÃ¤ga oluline Euroopa Liidu ja NATO riikide Ã¼htsus. Ja seda ka arusaamas, et Kosovo areng ei ole pretsedent Ã¼hegi niinimetatud kÃ¼lmutatud konflikti lahendamiseks. Loomulikult peab staatuse kÃ¼simuse lahendamine olema kooskÃµlas kÃµigi LÃ¤Ã¤ne-Balkani riikide Euroopa Liidu perspektiiviga. On Ã¼leliigne lisada, et Euroopa Liidul lasub selles osas vÃ¤ga tÃµsine vastutus.Loodetavasti saab Serbia lÃ¤hiajal Euroopa-meelse valitsuse, kellele Euroopa Liit peab kiiresti pakkuma nÃ¤htavaid samme koostÃ¶Ã¶ks. NÃ¤iteks stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileppe lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste taaselustamine ja viisalihtsustuslepingu sÃµlmimine. Eesti toetab Serbiat eurointegratsiooni teel ja me oleme tihendanud poliitilisi kontakte selle riigiga. Teame, kuivÃµrd suurt mÃµju omab vÃ¤ljavaade saada Euroopa Liidu liikmeks ja seda ka kaugemas perspektiivis. Samas ootame me Serbialt vÃµetud kohustuste tÃ¤itmist Ãµigusriigi pÃµhimÃµtete juurutamisel ning koostÃ¶Ã¶d Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunaliga sÃµjakurjategijate tabamisel.Lugupeetud Riigikogu,Kogemused ja teadmised annavad meile hea vÃµimaluse ja potentsiaali mÃ¤ngida laiemas Euroopas olulisemat vÃ¤lispoliitilist rolli. Me ise oleme mitmete partnerite jaoks innustavaks nÃ¤iteks, kuidas Ã¼hiskonda paremaks muuta. Meil on ka head teadmised Euroopa Liidu idanaabritest ja usalduslikud suhted ning me saame neid eeliseid omakorda Euroopa Liidus hÃ¤sti kasutada.Oleme selged Ukraina, Moldova ja Gruusia toetajad, meil on arvukalt koostÃ¶Ã¶projekte. RÃ¤Ã¤kides Ukrainast, siis peame vÃ¤ga oluliseks Ukraina igakÃ¼lgset kaasabi Euroopa Liidu piirivalvemissiooni tegevusele Ukraina-Moldova piiril. See on Ukraina Euroopa-suundumuse lakmuspaber. Mis puudutab aga Transnistria probleemi Moldovas, siis pooldame Euroopa Liidu suuremat aktiivsust selle konflikti reguleerimisel, muu hulgas jÃµupingutusi senise rahuvalveformaadi asendamiseks. Hiljuti lÃ¤hetasime oma nÃµuniku Euroopa Liidu eriesindaja missioonile Gruusiasse, mis on meie arengukoostÃ¶Ã¶ peamiste partnerite seas.PÃ¤rast kÃ¼lma sÃµja lÃµppu tekkinud kÃ¼lmutatud konfliktid on teiste pingekollete jÃ¤rkjÃ¤rgulise reguleerimise jÃ¤rel jÃ¤Ã¤nud Euroopas tÃµsisteks julgeolekumuredeks, millele seni ei ole lahendust leitud. Oluline on mÃ¤rkida, et iga Moldovat, Gruusiat, Armeeniat ja AserbaidÅ¾aani puudutav kÃ¼lmutatud konflikt on unikaalne. Neid ei saa kÃ¤sitleda Ã¼htemoodi. Euroopa Liidu roll nende konfliktide lahendamisel vÃµiks jÃ¤rjekindlamalt kasvada, see tegevussuund vajab enam tÃ¤helepanu ja vahendeid.NÃ¼Ã¼d veel Ã¼hest Euroopa murest â€“ nimelt Aafrika humanitaarkatastroofidest ja nendega seotud migratsioonist. See probleem on viimastel aastatel eriti teravalt esile tÃµusnud seoses relvakonfliktidega Sudaanis ja Somaalias ning naaberkontinendilt pÃ¤rit pÃµgenike maabumisega Euroopa Liidu lÃµunapiirile. PÃµhja-Aafrika kaudu illegaalselt Euroopasse pÃ¼rgijate arvu hinnatakse aastas juba kuni miljoni inimeseni. Eesti on sellest kÃµigest seni veel suhteliselt kaugele jÃ¤Ã¤nud, ent Euroopa Liidu liikmena kÃ¤sitleme seda probleemi meie kÃµigi Ã¼hise murena. Toetame Euroopa rÃ¤ndepoliitikat, mis tugineb liikmesriikide solidaarsusele ja jagatud vastutusele. Aitame oma vÃµimaluste piires kaasa vaesuse leevendamisele Aafrikas. Ã„sja loodud ÃœRO erimissiooni koosseisu Darfuris kuulub ka Eesti esindaja, kes aitab kaasa inimÃµiguste rikkumiste lahendamisele. ÃœRO endine peasekretÃ¤r Kofi Annan on maailma Ã¼he suurima humanitaarkatastroofi kohta mÃ¤rkinud, et Darfuri pÃ¤Ã¤stmiseks peab maailm ajaga vÃµidu jooksma. Veel on vÃµiduvÃµimalusi. Ka Eesti on abistanud LÃµuna-Sudaani pÃµgenikke â€“ VÃ¤lisministeerium on toetanud sealseid pagulasi ja sisepÃµgenikke Ã¼le miljoni krooniga. Lisaks saab Euroopa Liit aidata Aafrikat kaubanduspoliitika edasise liberaliseerimise ja kaubandusbarjÃ¤Ã¤ride kaotamisega.Meie huvi sÃ¼veneb ka Aasia vastu, mille roll maailmapoliitikas on selgelt suurenenud. Pikemaajalised poliitilised ja majanduslikud suhted on meil seni Hiina ja Jaapaniga, aga meie eesmÃ¤rk on suhete arendamine ka kÃµigi teiste regiooni oluliste riikidega nagu India. Eesti EttevÃµtluse Arendamise Sihtasutus on alustanud ettevalmistusi, et avada esindus regiooni finantskeskuseks pÃ¼rgivas Shanghais. Peatselt saame alustada saatkonnahoone rajamisega Pekingisse. Oleme Hiinale atraktiivne maa infotehnoloogia, energeetika ja keskkonnakaitse seisukohalt, aga ka kui potentsiaalne mere- ja raudteetranspordi logistikakeskus. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu huvides on tihedam suhtlus ja kontaktid Hiinaga teisteski valdkondades, et leida lahendus Ã¼leilmsetele probleemidele.Austatud Riigikogu,Tulen nÃ¼Ã¼d geograafiliselt Eestile lÃ¤hemale ja kÃ¤sitlen Venemaaga seonduvat. Venemaa nafta ja gaasi ekspordil pÃµhinev majandus kasvab hoogsalt, sealne poliitiline sÃ¼steem on viimastel aastatel olnud stabiilne. Paraku aga kaugeneb Venemaa demokraatiast. EnnekÃµike puudutab see kodanike Ãµiguste ja vabaduste ning meediavabaduse olukorda. Samuti suureneb riigi kontroll majanduse Ã¼le. Ã„sja avaldatud kÃ¼sitluse kohaselt arvab 94% venemaalastest, et nad ei saa kuidagi mÃµjutada oma riigis toimuvat. Ja see teeb meile muret.Soovime, et meie naaber oleks demokraatlik ja ettearvatav. Tahaksime, et Venemaa jagaks Ã¼ht pÃµhilist arusaama rahvusvahelistes suhetes â€“ et Ã¼he riigi edu ei tÃ¤henda, et see tuleb kellegi teise arvelt. Venemaa naabrite vaba valik vÃµtta omaks euroopalikud vÃ¤Ã¤rtused ei ohusta kuidagi Venemaad. MÃµtlemapanev on fakt, et hiljutise sotsioloogilise uuringu jÃ¤rgi arvas peaaegu pool kÃ¼sitletud venemaalastest, et Euroopa Liit kujutab endast Venemaale ohtu. Me loodame jagada Venemaaga Ã¼hist euroopalikku arusaama, et inimÃµigused ja sÃµnavabadus on Ã¼hed kÃµige paremad rahva julgeoleku ja heaolu garantiid.Hiljutine MÃ¼ncheni julgeolekukonverents nÃ¤itas, et oleme vÃ¤Ã¤rtuspÃµhisest partnerlusest veel kaugel. Nagu ka USA kaitseminister Robert Gates hiljuti mÃ¤rkis, kÃ¤tkeb Venemaa ebaselge suundumus endas ohte. Venemaal omaks vÃµetud kitsalt huvipÃµhine vÃ¤lispoliitika suurendab konfliktipotentsiaali teiste riikide jaoks. Aga mis veelgi olulisem â€“ selline huvipÃµhisus ei eelda jÃµudude Ã¼hendamist maailma ees seisvate probleemide lahendamiseks. Olgu need siis kliimamuutused vÃµi vaesuse leevendamine, terrorism, massihÃ¤vitusrelvade levik, kÃ¼lmutatud konfliktid vÃµi rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise Ãµiguse rolli tugevdamine. HuvipÃµhine maailm tÃ¤hendaks paljuski jÃµupoliitika domineerimist, vÃ¤iksemate riikide huvide ignoreerimist ja anarhia kasvu rahvusvahelistes suhetes.Euroopa Liidu suhetes Venemaaga on pÃ¤evakorral uus kaalukas omavaheliste suhete raamleping, mille lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised loodetavasti peagi algavad. Meile on tÃ¤htis koostÃ¶Ã¶ Venemaaga kÃµikides valdkondades. Seda nii majanduse ja energeetika kui ka nÃ¤iteks inimÃµiguste ja keskkonnakÃ¼simustes. InimÃµigustealases dialoogis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on Eestile tÃ¤htis soome-ugri rahvaste temaatika, aga ka olukord TÅ¡etÅ¡eenias.Missugune on meie kahepoolsete suhete seis praegu? KÃµrgemal poliitilisel tasandil, eriti arvestades, et me oleme naabrid, on suhetes kÃµvasti arenguruumi. Meie suhteid mÃµjutavad aga ka lÃ¤henevad Duuma- ja presidendivalimised Venemaal.Viimastel nÃ¤dalatel Venemaal aset leidnud Eesti ebaadekvaatne sÃ¼Ã¼distamine on ilmselgelt tingitud vajadusest juhtida tÃ¤helepanu kÃµrvale oma riigisisestelt muredelt. Seda kinnitab fakt, et nÃ¤iteks LÃµuna-Venemaal Stavropolis hÃ¤vitati hiljuti 30 meetri kÃµrgune Suure IsamaasÃµja monument. Nii palju siis Venemaa murest monumentide pÃ¤rast. Osutaksin veel Ã¼hele asjaolule â€“ nagu igal aastal osales ka seekord Eesti peakonsulaat Peterburis jaanuaris linna faÅ¡istlikust blokaadist lÃ¤bimurdmise aastapÃ¤eva tÃ¤histamisel. Selles blokaadis hukkusid ja kannatasid ka tuhanded eestlased.Heanaaberlikeks suheteks on vaja mÃµlema poole tahet. Eestil on see tahe jÃ¤tkuvalt olemas. Praktiline koostÃ¶Ã¶ Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladus ja efektiivne. See puudutab meie suhteid piirivalve, politsei ja teiste ametkondade vahel ning kultuurisidemeid. Head nÃ¤ited on Ãµpilaste ja Ã¼liÃµpilaste vahetus, turism, piiriÃ¼lene koostÃ¶Ã¶. Kontaktide edenemisele aitab kaasa peatselt jÃµustuv viisalihtsustusleping Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.Kui rÃ¤Ã¤kida meie suhete dÃ¼naamikast tervikuna, siis me ei taotle Venemaaga suheldes revolutsiooni â€“ me vajame evolutsiooni. Juri Lotman on erinevaid ajalookÃ¤sitlusi tabavalt illustreerinud, vastandades aeglaste muutuste laia jÃµe plahvatuslike muutuste miinivÃ¤ljale. Me eelistame muutuste jÃµge, isegi kui selle pealispind krÃµbedama pakasega jÃ¤Ã¤tub.Ka energiajulgeolek on teema, mida sageli seostatakse Venemaaga. Tegelikult on valdkond muidugi tunduvalt laiem â€“ tegemist ei ole Ã¼ksnes tootmise ja tarnimise kÃ¼simustega, olulisel kohal on keskkonnamÃµjud, mida me peame teravalt silmas ka Vene-Saksa gaasijuhtme plaanide edasiarendamise puhul, aga ka vÃ¤liskaubandus, konkurents ja julgeolek. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme keskkonnamÃµjude hindamine on alanud. Me osaleme selles ja jÃ¤lgime, et kÃµiki riske tÃµsiselt kaalutaks. Projekti osapooled peavad arvestama kÃµigi LÃ¤Ã¤nemere-Ã¤Ã¤rsete riikide huvidega ja vaagima oma ettevÃµtmise teostatavust alles keskkonnamÃµjude hindamise jÃ¤rel.Oleme LÃ¤ti ja Leeduga kÃ¼llaltki sarnases olukorras, siit ka vajadus lahendada kÃ¼simusi Ã¼heskoos. Balti riigid soovivad luua piisavalt Ã¼hendusi Euroopa Liidu energiavÃµrkudega. Lisaks juba olemasolevale Estlinki kaablile vajavad Baltimaad elektrisÃ¼steemide Euroopaga integreerimiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks ka Ã¼hendusi Leedu ja Poola vahel, ilmselt ka elektrikaablit Rootsi ja Estlink-2 kaablit. Uute elektritootmise vÃµimsuste loomiseks kÃ¤ivad ettevalmistused Leetu uue tuumajaama rajamiseks. Samuti on vajalik Ã¼hendada Balti riikide gaasisÃ¼steem teiste Euroopa Liidu riikidega.Eesti peab vÃ¤ga oluliseks, et Euroopa Liit rÃ¤Ã¤giks suhetes vÃ¤liste energiatarnijatega ja transiidimaadega Ã¼hel hÃ¤Ã¤lel. Meie eesmÃ¤rk on, et eeloleva Euroopa Liidu Ãœlemkogu otsused Ã¤rgitaksid vÃµimalikult tÃµhusat energiaalast vÃ¤lissuhtlust. Vastasel juhul on Euroopa Liidul raske tagada oma konkurentsivÃµime tÃ¤napÃ¤eva maailmas.Oluline energeetikaga tihedalt seotud teema on kliimamuutused. Nii hakkavad meid mÃµjutama pÃ¤rast 2012. aastat kehtima hakkavad uued saastekvootide ja emissioonikaubanduse tingimused, mille selgudes saame alustada energiaprojekte, nÃ¤iteks pÃµlevkivienergeetika vallas. Kliima- ja keskkonnakÃ¼simused on muutumas Ã¼ha olulisemaks rahvusvaheliste suhete valdkonnaks.Head Riigikogu liikmed,Ja muidugi soovin kÃµneleda ka sellest, mis on kodule kÃµige lÃ¤hemal â€“ Euroopa Liidust ja meie lÃ¤hedastest naabritest. Meie laeva kodukai asub PÃµhjala-Balti sadamas. Ja mÃµnikord tabab meid Ã¼llatusena tÃµsiasi, et elame tegelikult Euroopa majanduslikult kÃµige dÃ¼naamilisemas regioonis, mis on ka rahvusvahelise suhtluse aina aktiivsem piirkond. Meie suhted PÃµhjala ja Balti naabritega on lugematult pÃµimunud ja me soosime vÃµimalikult Ã¼htsemat ja jÃµulisemat koostÃ¶Ã¶d. Me soovime rohkem Euroopat ja enam PÃµhjalat.Euroopa Liidu teemade seas on taas suurema tÃ¤helepanu all pÃµhiseaduse leppe tulevik. Ã•igemini selle leppe sÃ¼gavam kÃ¼simus â€“ kuidas areneb Euroopa Liit edasi? Kuidas tugevdada Euroopa Liidu vÃ¤lispoliitikat? Meie seisukoht on, et kÃµnealune leping vÃ¤ljendab Ãµnnestunult Euroopa Liidu olemust ja arenemise teed. On teada, et heast laulusalmist ei saa sÃµnu vÃ¤lja jÃ¤tta (ehkki Veljo Tormis on tutvustanud ka ingerlaste rahvalaulu eripÃ¤ra â€“ pidada intensiivse laulmise vahele hingamispause). Nii pooldame ka meie leppe jÃµustumist â€“ pÃ¤rast sÃ¼gavalt sissehingamise perioodi â€“ vÃµimalikult vÃ¤heste muudatustega. Euroopa Liidu praegune eesistuja Saksamaa peab kÃµnelusi kÃµigi liikmesmaadega, et siis eesistumise lÃµpul, mis on Ã¼htlasi ka pÃ¤rast presidendivalimisi Prantsusmaal, tulla vÃ¤lja jÃ¤reldustega edasiste lahendusteede kohta. Osaleme neil kÃµnelustel aktiivselt. EelkÃµige peavad oma mÃµtted vÃ¤lja Ã¼tlema need riigid, kes seni ei ole lepingut ratifitseerinud.VÃ¤ga tÃ¤htsaks peame me oma tegevuses Euroopa Liidu suhteid Ameerika Ãœhendriikidega, mis on ainulaadsed oma globaalse mÃµju poolest. Maailmas on vÃ¤he probleeme, mida USA vÃµi Euroopa Liit suudaksid teineteisest eraldi lahendada. Ãœheks nÃ¤iteks olgu Ã¼ha olulisemad energia ja kliimamuutustega seotud kÃ¼simused, mida loodetavasti kÃ¤sitletakse tulevasel USA-Euroopa Liidu tippkohtumisel aprillis. Lisaks lÃ¤hedasele maailmavaatele Ã¼hendab Euroopat ja USAd majanduspartnerlus. AtlandiÃ¼leste suhete areng on ka Saksamaa eesistumise Ã¼ks prioriteetidest Euroopa Liidus ning meie seisukohalt on Ã¼lioluline, et kaalukates kÃ¼simustes rÃ¤Ã¤giksid Euroopa Liit ja Ameerika Ãœhendriigid Ã¼hel hÃ¤Ã¤lel.Austatud Riigikogu,Ãœle pika aja on maailmas Ã¼heaegselt pÃ¤evakorras sedavÃµrd palju kriitilisi ja kompleksseid protsesse. Energeetika ja kliimamuutused, tuumakÃ¼simused, LÃ¤his- ja Kesk-Ida, Hiina areng ja palju muud â€“ kÃµik on omavahel seotud. Ja me ei saa vÃ¤ltida neis protsessides osalemist vÃµi olulistele kÃ¼simustele hinnangu andmist. Sest missugune kivi hoiab silda Ã¼lal? Silda ei hoia Ã¼leval ei suur ega vÃ¤ike kivi, vaid nendest moodustunud vÃµlvkaar. Nii vÃµiks vaadata nÃ¼Ã¼disaegsete pingete ja kuristike Ã¼letamise vÃµimaluste vÃµlvi, kus ka Eestil on oma koht.Ma tÃ¤nan oma tÃ¶Ã¶perioodi lÃµpetavat Riigikogu tÃ¤helepanu ja koostÃ¶Ã¶ eest!Allikas: vÃ¤lisministeerium.

19.07.2005 17:30 (20.81) Riigikogulaste kommentaarid piirileppe probleemile [ERR Uudised]

- ANNE RAISTE, AK Riigikogu poliitikute hinnangul peaks Venemaa pärast eilset Euroopa Liidu välisministrite kohtumist hakkama korrigeerima oma seisukohti Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise osas. Eilsel välisministrite kohtumisel Brüsselis väljendasid Euroopa Liidu liikmesmaad Eestile piirilepingute küsimuses toetust. Eesistujamaa - Suurbritannia - välisministri Jack Straw seisukoht oli, et Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimine ka Venemaa poolt on nii Euroopa Liidu kui Venemaa huvides. Riigikogu poliitikute hinnangul on Eesti teinud omalt poolt kõik - lepped on allkirjastatud,ratifitseeritud ja presidendi poolt välja kuulutatud. Nüüd on andnud hinnangu Euroopa Liit. Euroliidu hinnang on sõnum Moskvale. Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa on seisukohal, et 18. mail saadi allkirjad saad tänu sellele, et Euroopa Liit oli selles küsimuses Eestiga ühel meelel. Venemaa on väljendanud soovi alustada uusi piiriläbirääkimisi. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson selgitas, et Euroopa Liidu hinnang tähendab selgelt seisukohta, et piiriläbirääkimised on peetud, lepped allkirjastatud ning Eesti poolt ratifitseeritud. Piirileppe vaidluste lõppemine on tähtis Euroopa Liidu ja Venemaa suhete tulevikule. 'Eks ta mängi olulist rolli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete praegusele seisule ja tulevikule. Kaasa arvatud sellele, kuidas tulevikus võiks võimalikuks osutuda Venemaa kodanike vabam liikumine Euroopa Liidus,' ütles Mihkelson. Isamaaliitlasest ekspeaminister Mart Laar ütles, et Eesti peaks olema praegu rahulikul positsioonil. 'Eesti ei tohi kujuneda ühe küsimuse maaks. Venemaa välispoliitika eesmärk on sundida meile kaela lõputu arutelu piirilepingu küsimustes. Ma arvan, et meil on aeg see arutelu lõpetada ja tegeleda nende küsimustega, mis on Euroopas olulised ja mis Eesti saatust mõjutavad rohkem, kui piirilepingu üle käiv vaidlus.' ütles Laar. Venemaa parlamendi ülemkoja esimees Mihhail Margelov pakkus välja mõtte lahendada kahe riigi probleemid parlamentaarse dialoogi teel. Riigikogu väliskomisjoni esimees ja aseesimees leiavad, et arutada ja kohtuda võib, kuid see ei tähenda uusi läbirääkimisi. Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa hinnagul ratifitseeris Eesti piirilepingu sellisena nagu ta allkirjastati. 'Venemaa on sellest teinud probleemi. Ma eeldan, et Venemaa peab tegema esimese sammu, et nende lepingute ratifitseerimine lõpuni viia,' ütles Eesmaa.

04.03.2006 00:45 (20.81) Landsbergis: Venemaa pürib Iraani kaudu Läänt mõjutama [ERR Uudised]

Leedu endise presidendi Vytautas Landsbergise sõnul võib Venemaa musta stsenaariumi korral hakata Iraani ja Hamasi kaudu Läänt mõjutama.Luues suhteid Iraani ja Hamasi kui Iisraeli-vaenulike jõududega, võib Venemaa pürgida vahendajaks, hiljem aga põhimängijaks regioonis, arvas Leedu endine president ja Europarlamendi saadik Vytautas Landsbergis, kes esines reedel loenguga välisministeeriumis. Landsbergis esines välispoliitika instituudi külalisena Eestis viibivatele välissaatkondade esindajatele, ametnikele ja välispoliitikahuvilistele loenguga Venemaa ja Euroopa Liidu suhetest, kuid vestluse käigus tõstatas Austria suursaadik Venemaa ja Hamasi küsimuse. Landsbergis ennustas, et peagi on oodata Hamasi ja Iraani liitu. See peamiselt Iisraeli vastu suunatud jõud valmistaks peavalu USA-le, kes on praegu hõivatud Iraagis ning Afganistanis. Siin liituks mänguga Venemaa, kes praegu aktiivselt tegutseb Iraani ning Hamasi suunal. "Halvimal juhul võib Venemaa hakata Iraani kaudu dikteerima lahendusi ja tingimusi, kuidas Iisraeli riiki üldse säilitada. Venemaa mängib vahendaja rolli, kuid õige pea muutuks ta otsustajaks," ütles Landsbergis. Venemaa võib teise stsenaariumi järgi hoopis saavutada mingisuguse lepingu Iisraeli ja Hamasi vahel, kuid ka sellisel puhul oleks Venemaa otsustav mängija, kelleta Lääs hakkama ei saa. Landsbergis ei välista kolmanda variandina ka suurt sõda. "Kui sõjakaid jõude ja sõjakat poliitikat Iisraeli ümber toetatakse ja antakse neile vabad käed, on see suur väljakutse Lääne demokraatlikele riikidele," sõnas Landsbergis. "Kas lasta jalga, nagu tegid hispaanlased või võidelda poliitiliste ja muude vahenditega?" Balti riikide jaoks tähendab Venemaa jõuline tagasitulek maailma otsustajate sekka ohtu, et väikeste riikide huvid tuuakse ohvriks stabiilsuse nimel.

05.06.2007 23:45 (20.81) Venemaa Kaasmaalaste Ühenduste Liit tahab Eestiga dialoogi [ERR Uudised]

Venemaa Kaasmaalaste Ühenduste Liidu tegi Tallinnas korraldatud seminaril ettepaneku pidada Eesti võimudega dialoogi.Venemaa Kaasmaalaste Ühenduste Liidu korraldatud seminaril oli kohal enamik siinsete venelaste kõvemaid eestkõnelejaid, vahendas Aktuaalne kaamera. Eestis asuvad Venemaa organisatsioonid tunnevad, et eraldi edasi minnes vaibub nende sõnum ruttu. Nüüd oodatakse abi Venemaalt.Venemaa Kaasmaalaste Ühenduste Liidu esimehe Sergei Sergejevi sõnul oodatakse toetust eelkõige kultuuriprogrammidele. "Meie hulgas on palju organisatsioone, kes tegelevad kirjandusliku pärandiga, vene keelega, ning on ka spordiorganisatsioonid," rääkis Sergejev. "Kahjuks Eesti riik ei soovi meid märgata, aga kui meil on programmid, siis miks mitte nendega tegeleda."Venemaa Kaasmaalaste Ühenduste Liit tegi ettepaneku kutsuda kokku kaheksaliikmeline nn ekspertgrupp, kelle ülesandeks oleks pidada Eesti võimudega dialoogi, kuidas vene keelt ja kultuuri paremini säilitada.Venemaa välisministeeriumi kaasmaalaste koostööameti direktori asetäitja Aleksandr Safronov kinnitas, et Venemaa on selle poolt, et tema kaasmaalased jääksid seadusekuulekateks kodanikeks Eestis, kuid samas peaks neil olema võimalus säilitada side oma ajaloolise kodumaaga ning kasutada vene keelt. "Kui kõik need küsimused saaksid üheskoos lahendatud, siis usun, et Venemaa ja Eesti vahelistes suhetes saab olema vähem probleeme," arvas Safronov.Seminaril selgus, et valdav osa Eestis elavatest venelastest ei kavatse järgida Putini üleskutset ning Venemaale tagasi pöörduda. Et Venemaa kodakondsustaotluste arv ei ole viimaste kuude jooksul oluliselt tõusnud, kinnitas ka Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski.

12.07.2007 17:01 (20.81) Venemaa ja Inglismaa võivad mängida kunstmurul [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Euro 2008 valikturniiri kohtumine Venemaa ja Inglismaa vahel vÃµib toimuda Moskva LuÅ¾niki staadioni kunstmurukattega vÃ¤ljakul, teatab RIA Novosti. Venemaa jalgpalliliidu (RFS) pressiesindaja Andrei Malosolovi sÃµnul toimub 17. oktoobriks planeeritud kohtumine suure tÃµenÃ¤osusega LuÅ¾nikis, ehkki esialgu oli teine vÃµimalus Lokomotiivi staadion TÅ¡erkizovos. Inglased on juba Moskvas, et LuÅ¾niki staadioni vÃ¤ljakukatte seisukorraga tutvuda ning vÃ¤hemalt esialgu mingeid vastuvÃ¤iteid pole, Ã¼tles Malosolov. Kunstkate vÃµidakse vahetada ka pÃ¤ris muru vastu, kuid selles osas peavad viimase sÃµna Ã¼tlema Venemaa koondise peatreener Guus Hiddink ja RFS. Inglismaa ja Venemaa kohtuvad esimest korda 12. septembril Londonis. E-ALAGRUPI TABELISEIS JA AJAKAVA 1. Horvaatia 7 5 2 0 16:4 17 2. Iisrael 8 5 2 1 17:7 17 3. Venemaa 7 4 3 0 11:1 15 4. Inglismaa 7 4 2 1 12:2 14 5. Makedoonia 7 2 1 4 6:7 7 6. Eesti 7 0 0 7 0:14 0 7. Andorra 7 0 0 7 1:28 0 22.08.07 Eesti - Andorra 08.09.07 Inglismaa - Iisrael 08.09.07 Venemaa - Makedoonia 08.09.07 Horvaatia - Eesti 12.09.07 Inglismaa - Venemaa 12.09.07 Andorra - Horvaatia 12.09.07 Makedoonia - Eesti 13.10.07 Inglismaa - Eesti 17.10.07 Venemaa - Inglismaa 17.10.07 Horvaatia - Iisrael 17.10.07 Makedoonia - Andorra 17.11.07 Makedoonia - Horvaatia 17.11.07 Iisrael - Venemaa 17.11.07 Andorra - Eesti 21.11.07 Inglismaa - Horvaatia 21.11.07 Iisrael - Makedoonia 21.11.07 Andorra - Venemaa SPORTNET

02.07.2013 11:55 (20.81) OSCE PA kiitis heaks küberturvalisust käsitleva resolutsiooni [Riigikogu]

OSCE Parlamentaarne Assamblee (PA) võttis täna vastu OSCE PA Eesti delegatsiooni liikme Liisa-Ly Pakosta poolt esitatud küberturvalisust käsitleva resolutsiooni, mille eesmärgiks on lugeda küberturvalisus rahvusvahelise turvalisuse vältimatuks ja loomulikuks osaks. "Küberrünnak on samasugune agressioon nagu mistahes muu riikidevaheline rünnak, mis võib inimestelt võtta ligipääsu eluliselt tähtsatele teenustele ning küberruumi turvalisuse tagamine peab olema seetõttu samasugune osa rahvusvahelisest turvaarhitektuurist nagu on õhuruumi või riikide territooriumide kaitse," rõhutas Pakosta oma avalduses. Pakosta ütles, et internet pole oht iseenesest, vastupidi - küberruum on aidanud inimestel oma elujärge parandada, majandust elavdada, sõnavabadust ja inimeste põhiõiguste kaitset tagada. "Seda enam tuleb rõhutada, et küberruumi kaitse ei tähenda ühelgi moel riikidele võimalust või õigustust minna inimeste põhivabadusi piirama," toonitas Pakosta. Pakosta väitel oli mitut mandrit hõlmaval OSCE parlamendiliikmete kogunemisel küberturvalisuse debativoorus selgelt näha Venemaa erinev positsioon, kelle delegatsioon jäi Eesti küberturvalisuse resolutsiooni hääletusel erapooletuks, viidates põhjendustes Edward Snowdeni näitele. "Riigid, kelle jaoks sõnavabadus on probleem, üritavad pugeda internetipiirangute seadmisel küberturvalisuse tagamise vajaduse taha - ent selline teguviis on loomulikult täiesti vale," kinnitas Pakosta. "Küberturvalisusest rääkides rõhutab Eesti kogu aeg, et sõnavabadus vajab küberruumis hoopis täiendavat kaitset, nagu ka kõik teised inimõigused," ütles ta. OSCE parlamentaarne assamblee küberturvalisust ja inimõigusi rõhutava resolutsiooni debativoorus võtsid lisaks Eestile sõna Kanada, Venemaa, Poola ja Valgevene parlamentäärid. Demokraatia ja inimõiguste komitee lükkas Eesti delegatsiooni liikme Juku-Kalle Raidi eestvedamisel tagasi Venemaa esitatud resolutsiooni kodakondsuseta inimestele automaatselt kodakondsuse andmise kohta. Raidi sõnul leidsid arutelul algul toetust Liisa-Ly Pakosta esitatud parandusettepanekud, mida Venemaa delegatsioon üritas protseduurireeglite vastu omakorda ümber sõnastada, seejärel võeti ette terviktekst. "See resolutsioon oli täiesti skisofreeniline, sest ei saa rääkida riigita inimestest, näiteks kõikidel venelastel on olemas oma riik, selleks on Venemaa," ütles Raid oma kõnes, "Rääkida tuleks sellisel juhul hoopis näiteks tiibetlastest". "Kui Venemaa tahab rääkida riigita rahvustest, oleme me kõik valmis tunde diskuteerima Venemaa territooriumil elavatest riigita väikerahvastest," vastas Raid komitee saalis Venemaa delegatsioonile. Pärast küllaltki emotsionaalset vaidlust hääletati Venemaa resolutsiooni ettepanek menetlusest välja. Samamoodi tõrjus Eesti Venemaa kodakondsusteemalist resolutsiooni OSCE Parlamentaarsel Assambleel ka eelmisel aastal, kus Raid samuti aktiivselt sõna võttis. Läbikukutatud resolutsioon kodakondsuse automaatsest andmisest kodakondsuseta inimestele on üks osa Venemaa niinimetatud naabruspoliitikast, seetõttu on kõik kolm Balti riiki aktiivselt selliste algatuse vastu, toonitasid nii Raid kui ka Pakosta. OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asejuht Olga Sõtnik ning liikmed Juku-Kalle Raid ja Liisa-Ly Pakosta osalevad Türgis Istanbulis OSCE Parlamentaarse Assamblee 22. Istungjärgul 27. juunist – 4. Juulini. Liisa-Ly Pakosta OSCE PA Eesti delegatsiooni liige Telefon: +3725026191 E-post: liisa.pakosta@riigikogu.ee Margit Liivoja , 631 6353 margit.liivoja@riigikogu.ee

25.08.2017 15:56 (20.81) Kaitseminister Jüri Luik: Ootame Zapadi õppuselt suuremat läbipaistvust ja rahvusvaheliste kokkulepete järgimist [Kaitseministeerium]

Eesti ja NATO jälgivad tähelepanelikult ettevalmistusi Venemaa ja Valgevene ühisõppuseks Zapad ning ootavad mõlemalt riigilt rahvusvaheliste kokkulepe järgimist nii sõnas kui vaimus. „Zapadi näol on tegemist Valgevene ja Venemaa ühisõppustega, mille osas loodame näha palju suuremat läbipaistvust ja rahvusvaheliste kokkulepe järgimist nii õppuste eel kui nendel ajal,“ kommenteeris kaitseminister Luik. Venemaa on Zapadi õppust tutvustanud ainult NATO-Vene Nõukogus, kus teavitati, et 14.-20. septembrini toimuval õppusel osaleb kokku 7000 Valgevene ja 5200 Venemaa sõjaväelast. „Arvestades teiste Venemaa poolt korraldatud strateegilise tasandite õppuste kogemust ja ulatust, saab ka Zapad 2017 ja sellega paralleelselt toimuvad täiendavad õppused põhinema NATO-vastasel ründestsenaariumil, kus võib hinnanguliselt osaleda kuni 100 000 Venemaa sõdurit ja ohvitseri – märkimisväärselt rohkem, kui ametlikult raporteeritakse,“ lisas kaitseminister Luik. Venemaa on otsustanud Zapadi õppust tutvustada ainult 18.-19. septembril Luuga polügoonil toimuval üritusel Moskvasse akrediteeritud kaitseatašeedele. Ametlikke Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlemiskutseid pole esitatud. Valgevene on OSCEd ametlikult teavitanud, et Zapad toimub Valgevene territooriumi 14.-20. septembril. Lisaks on Valgevene Viini dokumendi vabatahtlikkuse printsiibi alusel kutsunud Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Ukraina ja Rootsi kahte vaatlejat osalema 16.-20. septembrini toimuvas programmis. Eesti on Valgevene kutse vastu võtnud. Täiendavalt osaleb Eesti kaitseatašee 19.-21. septembril Valgevene kaitseministeeriumi poolt korraldataval Zapadiga seotud programmis. Ametliku infot kohaselt osaleb Valgevene territooriumil Zapadi ajal 7090 Valgevene ja 3106 Venemaa relvajõudude liiget (kokku 10196), 138 lahingtanki, 232 soomumasinat, 142 suurekaliibrilist kaudtulerelva ning sooritatakse kuni 185 õhuvahendite lendu. Venemaa territooriumil toimuva kohta pole täpsemat infot ametlikult edastatud. Varasemate aastate jooksul on NATO korduvalt tuvastanud Venemaa poolset sõjaliste õppuste poolitamist, mitteraporteerimist ning õppuste väiksemana raporteerimist. Lisaks korraldab Venemaa regulaarselt suuremahulisi etteteatamiseta õppusi, mis rahvusvaheliste reeglite kohaselt võivad toimuda ainult erandkorras. Vastavalt Viini dokumendile on kõigil Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) osalisriikidel, sh Venemaal ja Valgevenel, kohustus kutsuda vaatlejad õppustele, kus on rohkem kui 13 000 osalejat. Täiendavalt on ette nähtud, et teavitamine toimub vähemalt 42 päeva enne õppust, kui sellel osaleb vähemalt 9000 relvajõudude liiget. Kõik uudised Keel EST

06.05.2021 15:46 (20.81) Välisministeerium andis Venemaa suursaadikule üle noodi Eesti õhupiiri rikkumise kohta, taunis alusetut ELi kodanike sissesõidukeeldu, ebasõbralikeks riikideks kuulutamise määrust ja väljendas solidaarsust Bulgaariaga [Välisministeerium]

Eesti välisministeerium kutsus täna, 6. mail välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Aleksander Petrovi, et avaldada protesti ja anda üle noot Eesti õhupiiri eilse rikkumise kohta. Eesti seisukohast on tegemist väga kahetsusväärse ja tõsise vahejuhtumiga ning selline juba korduvalt asetleidev rikkumiste jada ei ole kuidagi vastuvõetav. Lisaks juhtis välisministeerium Venemaa suursaadiku tähelepanu Euroopa Liidu laupäevasele avaldusele, milles nimetatakse meelevaldseks Venemaa otsust kehtestada 30. aprillil õigusliku aluseta sissesõidukeeld Euroopa Liidu institutsioonide esindajatele ja viie liikmeriigi kodanikule, kes seisavad euroopalike väärtuste eest. Euroopa Liit on mõistnud sellise tegevuse ühemõtteliselt hukka. Venemaa ei saa väärata Euroopa Liidu pühendumust inimõiguste, demokraatia ja rahvusvahelise õiguse kaitsmisele ega takistada Euroopa Liidul inimõiguste rikkujate vastutusele võtmist. Eesti keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on teinud eesti keele kaitsel ja edendamisel järjepidevat tubli tööd. Eestit paneb imestama ja samas on ka märkimisväärne, et Venemaa just sellist tegevust taunimisväärseks peab. Samuti rõhutas välisministeerium, et Euroopa Liit peab alusetuks ja vastuvõetamatuks president Putini poolt 23. aprillil allkirjastatud määrust, mis puudutab välisriikide ebasõbralikku tegevust. Määrus on vastuolus 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga. Euroopa Liit on korduvalt kutsunud Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumised, sealhulgas omaenda rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmise. Kavandatav ebasõbralikele välisriikidele meetmete omavoliline kehtestamine on Venemaa järjekordne provokatiivne samm pingete teravdamiseks Euroopa Liiduga. Koos Venemaa viimase aja ähvardava retoorikaga punastest joontest ja asümmeetrilistest vastukäikudest ilmestab see tõsiasja, et Venemaa on valinud vastasseisu tee ning pole huvitatud Euroopa Liidu ja Venemaa suhete praeguse negatiivse dünaamika muutmisest. Euroopa Liit ja liikmesriigid on valmis vajadusel reageerima koordineeritult ja tihedas koostöös partneritega. Välisministeerium kinnitas ka Eesti solidaarsust Bulgaariaga, kus on seoses riigi relvahoidlates aastatel 2011–2020 toimunud plahvatuste uurimisega esitatud kahtlustus plahvatuste korraldamises ja mõrvakatses mitmele Venemaa kodanikule. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

17.03.2021 21:06 (20.81) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega taunides propaganda ja valeinfo levitamist Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal [Välisministeerium]

Täna, 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mitteametlik kohtumine Krimmi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edastamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteerimise kohta. Pärast kohtumist tegi Eesti koos samameelsete ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikidega avalduse pressile, milles juhiti tähelepanu istungi propagandistlikule sisule ja lükati ümber Venemaa valeinfo. Liitlased osundasid Krimmi okupeerimisele Venemaa poolt ning mõistsid hukka nii rahvusvahelise õiguse kui ka inimõiguste rikkumised ja poolsaare militariseerimise Krimmis, Ukrainas. Avalduses toodi välja, et 12. märtsil Eesti korraldatud kõrgetasemeline informaalne ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumine Krimmi teemal, kus kaas-vaderiteks oli rekordilised 23 riiki, näitas selgelt rahvusvahelise kogukonna tugevat toetust Ukrainale. Krimmi annekteerimist tauniva ühise pressiavaldusega tegid üheskoos Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Riikide ühine pressiavaldus täies mahus: 17. märtsil 2021 Venemaa Föderatsiooni korraldatud Krimmi olukorda käsitleva ÜRO mitteametliku Arria-formaadis kohtumise järgne ühisavaldus Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik teevad järgneva ühisavalduse: Täna korraldas Venemaa ÜROs mitteametliku kohtumise, et levitada valeinfot oma okupatsiooni kohta Krimmis, mille Venemaa rahvusvahelist õigust rikkudes 2014. aastal annekteeris. Mõistame hukka Venemaa toime pandud inimõiguste rikkumised ja militariseerimise poolsaarel. Oleme jõuliselt vastu Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna annekteerimisele Venemaa poolt. Venemaa tegevus on mureküsimus kogu maailmale ning vastuolus rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud ÜRO põhikirjaga, ja Helsingi lõppaktiga. Tänasel üritusel esitati Krimmi kohapealsest tegelikkusest moonutatud pilt ning üritus teenis üksnes Vene okupatsiooni huve. Kui Venemaa oleks päriselt huvitatud sellest, et Krimmi olukorda mõistetakse paremini, lubaks Venemaa ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu saadikutel ning humanitaartöötajatel, rahvusvahelistel inimõiguste vaatlusmissioonidel ja humanitaarabiga tegelevatel vabaühendustel viivitamata ja takistamatult Krimmi pääseda. Nagu nägime 12. märtsil toimunud kõrgetasemelisel Krimmi-teemalisel Arria-formaadis kohtumisel, mille korraldas Eesti koos 23 teise riigiga, ning 23. veebruaril toimunud Peaassamblee arutelul, toetab rahvusvaheline kogukond Ukrainat riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kutsume Venemaad viivitamata lõpetama okupatsiooni ja inimõiguste rikkumised, vabastama kõik ukrainlastest vangid, kes on ülekohtuselt kinni peetud, lõpetama agressiivsed sammud Ukrainas ning täitma oma rahvusvahelisi ja Minski lepetega ette nähtud kohustusi. Kinnitame taas, et toetame Normandia formaadis tehtavaid jõupingutusi, ja oleme kindlalt pühendunud Ida-Ukraina konflikti rahumeelsele lahendamisele viisil, mis on kooskõlas Minski lepetega ning austab täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

16.11.2022 18:31 (20.81) Pullerits: Miks ROKi president tahab saata vene sportlasi avaliku mõnitamise kätte? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

ROKi president sakslane Thomas Bach paneb jälle hullu. Ta soovitas äsja Indoneesias toimunud G20 kokkusaamisel osalenuil lisada ühisavaldusse punkt sportlikust neutraalsusest, millega ta peab silmas seda – ja seda ta ka ütles –, et suurtest spordivõistlustest saaks osa võtta kõik riigid, ka need, kes on segatud konfliktidesse. Kui kellelegi vajab see tõlkimist, siis Bach tahab, et venemaa sportlased saaksid taas võistelda koos teistega.Olen Bachiga täiesti vastupidisel seisukohal: venemaa sportlastele ei tohiks olla niipea, ka vahetult pärast venemaa algatatud sõja lõppu pääs rahvusvahelistele võistlustele valla. Miks, seda olen siin juba küllastumiseni argumenteerinud ega hakka end pikalt kordama. Lühidalt vaid nii palju, et venemaa sportlased on enamikus näidanud end putinistidena ja sõja toetajatena. Kui palju te oskate nimetada venemaa sportlasi, kes on sõja ja putini tegevuse selgelt, ilma mingi keerutamiseta ja pehmendamiseta hukka mõistnud? On selliseid üldse olemas? (Oma toetust talle on demonstreerinud suusatajad Veronika Stepanova [ülal vasakpoolsel pildil paremal] ja Aleksandr Bolšunov [all parempoolsel pildil keskel].) Arvata võib, et kui mitte avalikult, siis hinges ja südames on enamik vene sportlastest venemaa agressiivse käitumise pooldajad. Mingid lühiloosungid, nagu «Ei sõjale», vastupidise väitmiseks arvesse ei tule, sest venemaa ei pea ju enda väitel sõda, seega on niisugune loosung sisutühi.Ja teiseks, venemaa on paljude rahumeelsete riikide ametlikul hinnangul terroristlik riik ning terroristide esindajail ei tohi olla rahvusvahelises elus mingit kohta.Aga olgu, kujutame ette, et venemaa sportlased tulevad Otepääle suusavõistlusele. See oleks riskantne samm. Kindlasti soditakse nende suusabussile venemaad tauniv ja Ukrainat toetav loosung. Arvatavasti koguneb sinna, kus venelaste buss asub, kus venelased elavad ja söövad ja harjutavad, inimesi, kes nende vastu pehmelt öeldes protestivad, otse öeldes neid mõnitavad. Näiteks loosungite või hüüetega «Fašistõ!», «Idite nahhui!», «Putin huilo!», «Merzavtsõ!», «Podonki!», «Zaraza!», «Smert russkim okupantam!», «Pozor!» jne. Ja kujutage vaid ette, mis juhtub võistlusel teleülekande ajal: rahvas koguneb raja äärde, ökoprotestijatelt tuntuks saanud tomatisupi purgid käes ja loobib nende sisuga vene suusatajaid, et nad oleksid punased, justkui sama verised, nagu nende tapetud ukraina inimesed. Siis tuleb pressikonverents. Uskuge, ma tean väga hästi, mida seal venelastelt küsitakse. Ja need küsimused ei ole lühikesed – need küsimused on pikad, põhjaliku ja üksikasjalise sissejuhatusega, väljendavad moraalseid selgeid hoiakuid ja jõulist, reljeefset kriitikat. Igasugustel tseremooniatel tabab venelasi avalik ja üldrahvalik hukkamõist. Kõrvulukustavad vilekoorid, sekka valjuhäälsed, siin eespool viidatud põlastust väljendavad hüüded. Miks tahab Thomas Bach saata oma sõbra putini diktatuuri all elavaid vene sportlasi niisuguse massiivse ja globaalse alanduse alla? Kas ta tõesti arvab, et venelastele kujuneb see mingiks naudinguks?Foto 1 ja 4: Vene suusakoondise hooldebuss on saanud 2. märtsil Norras Holmenkollenis Ukrainat toetavad loosungid ja sümbolid. Fotode autor: AP/ScanpixFoto 2: venemaa president vladimir putin 26. aprillil kremlis tema innuka toetaja suusataja Veronika Stepanovaga. Foto autor: AP/ScanpixFoto 3: Vene suusataja Aleksandr Bolšunov lahkumas 1. märtsil autoga Holmenkolleni suusastaadionilt, kui norralased keeldusid teda starti lubamast. Foto autor: AP/ScanpixFoto 5: venemaa president vladimir putin 26. aprillil kremlis suusataja Aleksei Tšervotkiniga. Foto autor: AP/Scanpix

27.02.2023 16:20 (20.81) Kergejõustikuskandaal nagu Venemaa sõda Ukrainas, kas pole? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Priit Pullerits: Pikaajaline tegevus blogijana on toonud arvukalt kaasaelajaid, kellest paljud jagavad oma mõtteid kommentaariumis. Aga mitte kõik. Üks kaastöö oli nii originaalne, et see väärib minu arust eraldi peatükki. Sisu pole muutnud, keelt aga toimetanud küll.*Mehis Viru kaasus meenutab Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Juba enne Venemaa sissetungi naaberriiki oli näha, et käib Ukraina mustamine ja jõudude koondamine tema vastu. Sama oli kuulda juba mullu sügisest Viru teemal. Nii nagu Putin rääkis, et Ukrainal pole õigust eksistentsiks, nii rääkis ka üks alaliidu oluline esindaja sügisel, et võtame Virult tegevusloa ära.Putin kutsus enne kallaletungi kokku oma suure nõukogu, kus kõik pidulikult imperialistlikult motiveeritud rünnakule toetust avaldasid. Samamoodi kutsus kergejõustikuliit laua taha mehed, kes pealetungi Virule oma hämarate ja uduste põhjendustega välja kuulutasid.Nii nagu Putin kasutas rünnakuks Ukraina vastu teise riigi, Valgevene territooriumi, kasutas seda ka Eesti kergejõustikuliit, korraldades esimese rünnaku Viru vastu Läti territooriumilt. Pean silmas Läti spordijuhti Dmitrijs Miļkevičsit.Putin lootis saavutada Ukraina üle võidu loetud päevadega, sama lootis ilmselgelt ka kergejõustikuliit, et pärast massiivset ja pikalt ettevalmitatud rünnakut Viru vastu toimub vastaspoole kiire kapituleerumine ning nii, nagu saab ametist kõrvaldada Ukraina presidendi, saab pildilt koristada ka Viru.Enamik normaalseid inimesi ei suutnud pikka aega uskuda, et Putin tõesti seda tegi, mida ta tegi, ja samamoodi ei suutnud väga paljud uskuda, et Viru on süüdi selles, milles kergejõustikuliit teda süüdistab. Avalik arvamus ei tormanud Virust distantseeruma, nagu jäi avalik arvamus ka Ukraina poolele.Pealetungi takerdumine Ukrainas sundis Putinit panuseid suurendama. Nii pidi ka kergejõustikuliit peale Viru vastu alustatud rünnakut, mis ei kujunenud kiireks võidumarsiks, panuseid tõstma. Seetõttu avaldaski kergejõustikuliidu juht väidetavalt ainuisikuliselt Viru vastu kogutud kõik süüdistused ehk distsiplinaarkomisjoni otsuse.Nii nagu Ukrainal läks veidi aega, et end koguda, kulus aega ka Virul. Lõpuks andis Viru suure kontraintervjuu, kus selgitas pikalt ja põhjalikult oma tegevust ja käitumist, mis pani tema vastaste rünnaku seisma. Mäletate, nii nagu Gerassimov olevat saanud rindejoonele lähedale tulles šrapnelliga tagumikku, sai ka kergejõustikuliidu juht Teigamägi kildudega pihta, kui tuli välja, et tema ajutises juhtimispunktis Oregonis olid tema alluvad püüdnud Bruusi õhutada alkoholi tarvitama.Samal ajal, nii nagu Ukraina puhul tulid välja Ukrainat toetavad ÜRO resolutsioonid, kus hääled jagunesid jõuliselt Ukraina kasuks ja Venemaa kahjuks, tulid Eestis välja endised kergejõustiklased, kes avaldasid 45 allkirjaga toetust Virule.Pärast seda, kui venelaste laialdane pealetung kinni jooksis ja laiali lagunes, koondas Venemaa oma suuresti purustatud tehnika asemele ladudest vanad sõjamasinad ning kontsentreeris rünnaku paarile lõigule Ukraina idaosas. Samamoodi kontsentreeris kergejõustikuliit pärast kiire võidulootuse nurjumist jõupingutused paarile lõigule, et püüda teha seal suurpealetung. Korraga, ühel ja samal päeval, ilmusid Viru-vastased kirjutised kolmel rindel, Õhtulehes, Delfis ja Päevalehes, rünnaku eestvedajateks Deivil Tserp, Märt Roosna ja Peep Pahv. Uue laskemoona ehk uute tõsiasjade puuduse tõttu veeretasid nad ladudest välja vananenud tehnika ehk aastaid keerelnud kuuldused ja spekulatsioonid. Nii nagu venelaste suurpealetung ei toonud edu, ei nihutanud ka need kolm rünnakut Viru-vastast rindejoont.Ukraina, kelle väed on vähemuses, on teatavasti panustanud täppislöökidele vaenlase tagalasse, et häirida tema logistikat. Nii on ka kergejõustikuliit ning tema toetaja EADSE saanud pidevalt lööke tagalasse. Tule alla on jäänud Teigamägi, Berendsen, Lippe, Väät, Vallimäe, isegi Sukles EOKst, mis on ilmselgelt seganud neil regrupeerumast ning uue rünnaku ettevalmistamist. Nii nagu Vene vägede hulgas, nii on ka Viru ründajate hulgas saanud lööke eelkõige nende juhtimispunktid ja koondumisalad.Nagu Venemaa kaasas sõtta mobiliseerituid ehk tšmobikuid, mobiliseeris oma jõude ka kergejõustikuliit. Ta mobiliseeris Kaukise ja Nazarovi, lisaks vabatahtlikud Lusti ja Ljadovi. Aga tšmobikutest pole suurt tolku, nende motivatsioon olevat madal. Sama siin. Kuulda on, et mõlemad, nii Kaukis kui Nazarov, püüavad rindele lahingusse minekust kõrvale hoida. Liiguvad jutud, et Kaukis on haavata saanud ja sattunud haiglasse ning Nazarov on üldse põgenenud, kuuldavasti koguni üle ookeani. (Kes on wagnerlased? Äkki Roosna, Tserp ja Pahv?)Teatavasti kukkusid Venemaa põhjendused Ukraina vastu sõja alustamiseks kokku. Enam pole eriti juttu Ukraina denatsifitseerimisest, nüüd on juttu juba Venemaa kaitsmisest. Samamoodi on õigustusi vahetanud ka kergejõustikuliit: algul oli uurimise tuumaks Viru läbisaamine Bruusiga, aga kuna on selgunud, et sel teemal esitatud süüditused on tühi õhk, siis on fookus nihutatud sujuvalt uutele põhjendustele, kolme anonüümse sportlase kaitmisele.Aga kui pealetung seisab, siis mis selles olukorras Venemaal üle jääb? Üks variant on ähvardada tuumapommiga. Sama teeb kergejõustikuliit, kes on saanud aru, et konventsionaalne rünnakuüritus Bruusi juhtumi kaudu on kokku varisenud ning seal edasiliikumist loota pole, mistõttu on kergejõustikuliit hakanud rääkima oma tuumapommist, A-st, B-st ja C-st, mis pidavat tekitama vastasele täieliku hävingu.Venemaa tuumaähvardust ei võta enam peaaegu keegi tõsiselt, ammugi mitte Ukraina, ja paistab, et ka Viru ei lase end kergejõustikuliidu tuumaähvardusest kõigutada. Ukraina on öelnud, et rahu saab saabuda ainult siis, kui Venemaa on tema territooriumilt minema löödud ja Ukraina alad vabastatud. Viru on advokaati võttes saatnud sama sõnumi, et rahuläbirääkimisi ei tule ning ta tunnistab vaid enda tegevusõiguse täielikku taastamist. Enamgi veel: nii nagu Ukraina kavatseb endale kallale tunginud Venemaa viia sõjatribunali ette, nõnda on ka Viru lubanud endale kallale tungijad viia kohtu ette.

12.04.2022 16:26 (18.92) Välisminister Eva-Maria Liimetsa kõne Riigikogus "Olukorrast Ukraina abistamisel“ arutelu, 12. aprill 2022 [Välisministeerium]

Austatud Riigikogu liikmed, Austatud Ukraina sõbrad, Austatud kuulajad, Tagasi vaadates saan öelda, et ei osanud 23. veebruari rahulikus Kiievis jalutades arvata, et see on pikaks ajaks selle kauni linna viimane rahulik õhtu. Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukraina vastu, mis algas Eesti Vabariigi aastapäeva varajastel hommikutundidel, on puudutanud meid kõiki. Venemaa on oma tegevusega rikkunud rängalt rahvusvahelist õigust ning murdnud kõiki endale võetud kohustusi. Samuti ületanud kõik punased jooned alustades suurimat sõjalist konflikti Euroopas pärast II maailmasõda. Eesti jaoks oli Ukraina toetamine osa meie välis- ja sisepoliitikast juba enne Vene vägede ulatuslikku sissetungi. Oleme aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust ja Euroopa suunalisi reforme. Pöörasime Ukrainaga seotud rahvusvahelise õiguse rikkumistele tähelepanu ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena. Andsime kaitsealast relvaabi. Suhtlesime aktiivselt partneritega, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri aluspõhimõtted püsiksid. Ilma liialdamata saan öelda, et suurem osa Eesti diplomaate tegeles juba kuid enne Venemaa suurt sissetungi igapäevaselt Ukraina teemadega. Kogunenud pinged ja ulatuslik luureinfo, millest palju olulist tehti ka avalikuks, viitas, et peame olema valmis halvimaks. Loomulikult käivitas Välisministeerium Venemaa agressiooni esimestest tundidest aktiivse välispoliitilise tegevuse. Eesti on tegutsenud siin kolmes põhilises välispoliitilises suunas. Esiteks toetame Ukrainat kõigil sobilikel viisidel. Teiseks oleme mõistnud Venemaa agressiooni kõigil võimalikel tasanditel hukka ja tegelenud Venemaale sõja hinna igakülgse tõstmisega. Kolmandaks oleme koos oma NATO liitlastega tugevdanud kõigiti enda julgeolekut. Meie ülesanne on aidata lõpetada agressioon ja taastada Euroopa julgeolek. Tänane arutelu on kokku kutsutud Ukraina toetuse käsitlemiseks. Ma tänan Riigikogu selle algatuse eest. See on oluline Ukrainale, Ukraina inimestele ning Eestile ja Eesti inimestele. Meie inimesed on erakordselt avatud südamega aidanud ukrainlastel sel ajaloo väga raskel hetkel hakkama saada. Ukrainas lahti rulluv humanitaarkriis, mis on suurim ja ohtlikum alates Teisest Maailmasõjast, nõuab rahvusvahelise kogukonna kiiret tegutsemist. Täna vajab Ukrainas humanitaarabi üle 12 miljoni inimese ja sõjategevuse jätkudes humanitaarkriis paraku üha süveneb. Vaid viie nädalaga on Ukrainas humanitaarabi vajavate inimeste hulk kasvanud peaaegu sama suureks kui kümne aastaga Süürias [kus täna vajab humanitaarabi üle 13 miljoni inimese]. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti on Ukraina toetajate osas maailma esirinnas - meie sõjalise ja humanitaarabi kogupanus on praeguseks 235 miljonit eurot. Lisaks sellele on Eesti rahvastiku suhtarvu lõikes Ukraina sõjapõgenike vastuvõtjatest Euroopa riikide seas neljandal kohal. Tänaseks on vähemalt iga kolmas Eesti inimene teinud annetuse Ukraina toetuseks, mis teeb erinevate annetuste kogusummaks juba enam kui 13 miljonit eurot. Eesti osutas Välisministeeriumi kaudu Ukrainale humanitaarabi juba enne Venemaa viimast sõjalist agressiooni 24. veebruaril. Oleme toetanud mitmete MTÜ-de abistamisprojekte Ida-Ukrainas alates 2014. aastast. Tänu pikaajalisele humanitaarabiprojektide elluviimisele Ukraina idaosas olid Eesti abiorganisatsioonid olukorra eskaleerudes võimelised koheselt reageerima ning abivajajaid Ukrainas aitama. 2022. aasta jaanuaris suurendasime mitmete Ukraina idaosas elluviidavate pikaajaliste humanitaarabiprojektide eelarvet. Välisministeerium alustas Ukraina täiendavat abistamist vaid mõni tund pärast Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnaku algust, mil tegime rahaeraldised rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide tööks. Seoses humanitaarkriisiga ja tulenevalt Ukraina hüppeliselt suurenenud humanitaarabivajadustest oleme Välisministeeriumis loonud Ukraina humanitaarabi staabi. Tänaseks üle kuu aja tegutsenud staap on aidanud koordineerida mitmeid suuri abisaadetisi koostöös Eesti riigiasutuste, ettevõtete ja MTÜdega, et vastata Ukraina abipalvetele toiduabi, ajutise peavarju ja tervishoiu vallas. Staap on aidanud ka teisi abisaatjaid transpordi- ja logistikaküsimustes. Head kuulajad! Venemaa tapab ja vigastab süüta inimesi sihilikult. Vägivalla eest oma kodudest põgenema sunnitud elanikud peavad hakkama saama ilma peavarju, vee, toidu ja muu eluks hädavajalikuta. Paraku on nii, et juba üle kuu aja sõjakoledustes kannatanud inimeste humanitaarabivajadus suureneb ja jääb selliseks pikaks ajaks. Ukraina vajab meie pikaajalist toetust. Seetõttu jätkab Välisministeeriumi Ukraina abistamise staap pühendunult tööd, et vajalik abi jõuaks Ukraina inimesteni. Eesti poolt antav humanitaarabi keskendub juba mainitud 3 valdkonnale: toiduabi, tervishoid ning ajutise peavarju tagamine põgenikele. Lugupeetud Riigikogu! Ukraina üks peamisi vajadusi on toiduabi. Ukraina vajab toiduabi 15 000 tonni päevas. ÜRO Toidu- ning Põllumajandusorganisatsioon on teinud kiire vajaduste hindamise 19 Ukraina oblastis, nende hinnangul vajab 40-45% inimestest järgmise 3 kuu jooksul toiduabi. Välisministeerium on korraldanud toiduabi 250 000 euro väärtuses, koos eraannetajatega on Eesti panustanud toiduabile kokku üle 5 miljoni euro. Välisministeerium on koostöös Toidupangaga saatnud Ukrainasse imikutoitu, lihakonserve, suppe ja teisi valmistoite. Heameel on tõdeda, et Eesti poolt saadetud toiduabi on jõudnud mitmetesse Ukraina piirkondadesse - Harkivisse, Lvivi, Luhanskisse, Donetskisse, Kiievisse, Tšernihivisse, Taga-Karpaatiasse, Mõkolaivisse, Sumõsse, Ivano-Frankivskisse, Dniprosse ja Žõtomõri. Tänaseks on saadetud sadu aluseid toitu, 2 veost Eesti kartuleid, kalakonserve, kaerahelbeid ja beebitoitu jõudis nädalavahetusel Tšernihivisse, ettevalmistamisel on 2 järgmist veost toiduabi Lvivi ja Tšernihivisse. Teine oluline valdkond, kuhu Eesti humanitaarabi korras panustab, on tervishoid. Eesti panus on koostöös erasektoriga juba üle 4 miljoni euro. Venemaa sõjalise agressiooni käigus on Ukrainas 9 haiglat täielikult hävitatud ja 135 haiglat kannatada saanud. Seetõttu toimetatakse patsiente järjepidevalt Lääne-Ukraina suunas, kus haiglad on ülekoormatud. Maailma Terviseorganisatsioon on teada andnud enam kui 100 rünnakust haiglatele või kiirabiautodele. Inimestel on piiratud ligipääs ravimitele ja tervishoiuteenustele, krooniliste haiguste ravi on praktiliselt peatunud. Umbes pooled apteegid on suletud. Paljud tervishoiutöötajad on ise kodust põgenenud või töövõimetud. Välisministeerium on saatmas meditsiiniabi enam kui 150 000 euro väärtuses, näiteks haavaloputusvahendeid ja esmaabikotte. Koostöös Chemi-Pharmi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega saatsime Lvivi regionaalhaiglale 13 000 liitrit vajalikke desinfektsioonivahendeid käte, pindade ja seadmete puhastamiseks nii haiglatele kui ka isiklikuks kasutamiseks. Ettevalmistamisel on mitmeid veoseid erinevate meditsiinitarvikutega esmaabiks Ukrainas, lisaks on töös meditsiinimeeskondade lähetamine ning täiendav meditsiiniaparatuuri ja -tarvikute saatmine. Ravimeid saame saata piiratud mahus, sest peame arvestama sõjast tulenevate tarneahelate pikenemisega ning eelkõige katma siseriiklikud vajadused, samuti tuleb meditsiiniaparatuuri saatmisel jälgida seda, et me ei seaks ohtu Eesti enda toimepidevust. Terviseamet on teinud ettepaneku Ukraina haigla- ja järelravi vajavate sõjatraumapatsientide meditsiiniliste evakuatsioonide teostamiseks Ukraina piirilt Eestisse. Selle kohaselt on Eesti valmis vastu võtma 53 patsienti. Euroopa Liidu ja NATO riigid on meditsiinivaldkonnas tegemas olulist koostööd, et luua patsientide evakuatsiooni ja ravi korraldamiseks vajalik koordinatsioonimehhanism. EL tasemel on olemas protseduurid tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkondade koostööks ja vastavate infosüsteemide kasutamiseks, kuna abipalved ning patsiendiandmed peavad liikuma läbi erinevate süsteemide ning vastama andmekaitsenõuetele. NATO koordineerimisel on töös liikmesriikide seas juhtriigi määramine, kelle eestvedamisel saaks luua koordinatsioonikeskuse ja selle juurde kuuluvad evakuatsioonipunktid. Välisministeeriumi Ukraina humanitaarabi staap jälgib ning panustab arengutesse mõlema tegevusliini osas, koordineeritult alalise esindusega NATOs, Terviseameti ning teiste asjassepuutuvate osapooltega. EL ning NATO ühishuvi on efektiivse koordinatsioonisüsteemi loomine võimalikult kiiresti. Sõjategevuse tulemusel on patsientide arv hüppeliselt tõusnud, samal ajal kui paljud haiglad ja tervishoiukeskused on hävitatud. Kolmas oluline abivaldkond on ajutine peavari. Esimene Ukrainasse saadetud humanitaarabi saadetis Eesti riigilt peale sõja puhkemist jõudis kohale 27.02, selleks oli Päästeameti logistikakeskuses komplekteeritud telklaagri püstitamise varustus: 6 telki, 200 magamiskotti, 200 välivoodit, 4 diiselgeneraatorit ning 6 telgiküttesüsteemi. Mäletan, et tolle nädalavahetuse kriisikoosolekutel olime tõsiselt mures, kas saadetis õnnestub Ukrainasse saada. Abi kohale jõudmine ei olnud tol hetkel iseenesest mõistetav. Märtsis saatis välisministeerium Ukrainasse samuti enam kui 5000 tekki, patja ja madratsit. Paraku on tänaseks ajutise varjupaiga varustusest puudu juba kõikjal Euroopas. Belgia ja Tšehhi ja Poola on juba palunud vastavat varustust EL tsiviilkaitse mehhanismi kaudu. Euroopa Liit on loomas ajutise varjupaiga pakkumise võimekust, et vähendada liikmesriikidele langevat suurt koormust erinevates kriisides toimetulekuks. Peavarju alla kuulub ka vee- ja elektrivarustuse tagamine. Ukrainas süveneb ka puhta joogivee vajadus ning veevarustuse tagamine. Vee puhastuse valdkonnas on olemas palju erinevaid lahendusi, mida kriisides kasutatakse läbi elanikkonnakaitse mehhanismi, siis paraku on sõjategevuse olukorras võimalik vastavat varustust hetkel lähetada. Ukraina Energiaministeeriumi hinnangul 1 miljon inimest elektrita ja 6 miljonil inimesel piiratud ligipääs puhtale veele. Eelmisel nädalal läks välisministeeriumi toel teele 17 generaatorit Luhanski, Donetski ja Harkivi oblastite haiglate, humanitaarabi peakorterite ja massipommivarjendite jaoks, samuti IT-tehnika ja generaatorite saadetis, millega välisministeerium vastas Ukraina digiministeeriumi abipalvele. Lisaks vajab Ukraina kohe abi kütusenappuse leevendamisel. Ilma piisava kütuseta põllumajandussektoris võib Ukraina järgmisel talvel seista silmitsi katastroofilise toidupuudusega, mis omakorda avaldab mõju globaalsele julgeolekule ja hindadele. Eestis valmistab Kaitseinvesteeringute Keskus ette suuremahulist 5 miljoni euro suurust kütusetarnet, mida rahastab Euroopa Komisjon. Selle raha eest saab osta umbes 4 miljonit liitrit bensiini ja diislikütust ning selliseid koguseid pole võimalik osta Eesti turult. Seetõttu teevad nad koostööd Poola Strateegiliste Reservide Agentuuriga, kelle kaudu vastav kogus leitakse Poola turult, hetkeseisuga peaks aprilli jooksul kütusesaadetis Ukrainasse jõudma. Austatud Riigikogu! Venemaa poolt alustatud laiaulatuslik sõjaline agressioon Euroopas aastal 2022, käsikäes enneolematult suuremahulise humanitaarkriisiga mõjutab terve maailma majandust ja poliitilisi prioriteete, on olnud EL ja meie partnerite reageerimisvõimekusele proovikiviks. Paljud liikmesriigid on nentinud, et EL ei olnud selliseks kriisiks päriselt valmis. Selles erakordses olukorras on EL elanikkonnakaitse mehhanism käivitunud enneolematus mahus ning veelkord tõestanud ennast Euroopa solidaarsuse operatiivse väljundina. Käesolev operatsioon on elanikkonnakaitse mehhanismi ajaloo suurim ning logistiliselt üks keerukamaid, kuid mehhanism toimib täna edukalt, jätkates samaaegselt reageerimist ka teistele kriisidele maailmas. Kõik 27 ELi liikmesriiki ning Norra ja Türgi on mehhanismi kaudu Ukrainale abi pakkunud. Läbi elanikkonnakaitse mehhanismi on Poolas, Rumeenias ja Slovakkias loodud logistikakeskused ning läbi Poola logistikakeskuse on tänaseks saadetud Ukrainasse ligi 12 000 tonni humanitaarabi. Kokku on rahvusvahelised organisatsioonid saatnud Ukrainale 107 000 tonni humanitaarabi, see hõlmab nii Euroopa Liidu kui ÜRO organisatsioonide panust. Välisministeeriumi staap on Eesti antava humanitaarabi süda, mis koordineerib tegevusi kahel suunal: riigisiseselt teiste riigiasutuste, mittetulundusühingute ning erasektoriga, ning rahvusvahelisel tasandil ukrainlaste, EL kriisikeskuse, Maailma Terviseorganisatsiooni, Elanikkonnakaitse ja Humanitaarabi Operatsioonide Peadirektoraadi ning NATOga, et tagada maksimaalne toetus Ukrainale kooskõlas humanitaarabi andmise heade praktikatega. Ka Eesti saatkonnal Kiievis, mille töötajad paiknevad täna nii Poolas, Kiievis kui ka Tallinnas, on aktiivne roll Eesti humanitaarabi koordineerimisel Poola-Ukraina piiril ning humanitaarabi saadetiste logistika hõlbustamisel ning kontaktide vahendamisel Ukraina partneritega. Austatud Riigikogu! Peame arvestama ka regionaalsete abivajadustega. Sõda Ukrainas on haprasse olukorda asetanud ka Moldova. Täna seisab Moldova keerulises olukorras, kus peab toime tulema komplekskriisiga - Covid, energiavarustuskindlus, julgeolek ning erakordsest põgenike arvust tuleneva humanitaarkriisiga. Mitte ükski riik ei saa sellise koormaga toime tulla üksi. 2,6 miljoni elanikuga Moldova on kõige haavatavam riik, kes samal ajal pakub ning vajab abi. Sest Moldovas on suurim hulk sõjapõgenikke ühe elaniku kohta. Mida rohkem saame toetada Moldovas asuvaid Ukraina põgenikke, seda suurem on tõenäosus, et Ukraina sõjapõgenikud saavad jääda oma kodule lähemale. Sest nende soov on enamasti sõjategevuse vaibudes esimesel võimalusel kodumaale naasta. Eesti andis Moldovale 100 000 eurot riiklikku otsetoetust ning toetas rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide tööd 150 000 euroga. Jätkub töö ka väiksemate toiduabi projektidega ning busside annetamisega Moldova regionaalarengu toetuseks. Head kuulajad, Ukraina abistamisel on olnud erakordne roll Eesti vabakonna ning erainitsiatiividel. Siiras heameel on tervitada täna siin saalis MTÜ-d Slava Ukraini, kes on olnud üks aktiivsemaid uusi Ukraina abistajaid. Lisaks soovin ära märkida MTÜ Pagulasabi, MTÜ Mondo ning Ukraina Kultuurikeskuse poolt ellu kutsutud algatust Ukrainaheaks!, mis on andnud nii paljudele meist võimaluse Ukraina heaks annetada, samuti Toidupanka ja Päästeliitu. Aitäh teile! Ukraina tänane toetajate ring on suur, ent peame hakkama juba praegu seadma plaane Ukraina ülesehitamiseks. Eesti on juba andnud märkimisväärset abi Ukraina toetuseks. Paraku võib ennustada, et Ukraina humanitaarabivajadus on pikaajaline ja see suureneb sedavõrd, mida kauem kestab sõjategevus. Eesti võttis 2015. aastal ambitsioonika eesmärgi tõsta oma arengukoostöö ja humanitaarabi riiklikku kogupanust 0,33% SKT-st aastaks 2030. Selleks on tarvis tõsta rahvusvahelise arengukoostöö- ja humanitaarabi panust riigieelarves, milles teil, lugupeetud riigikogu liikmed, on oluline roll. Peaminister Kaja Kallas pakkus EL Ülemkogul välja idee rahvusvahelise tinghoiukonto loomisest, kuhu kogutav summa suunataks hiljem ümber Ukraina ülesehitamiseks. Eesti ei saa seda ideed ellu viia üksi, hetkel käib aktiivne diplomaatiline töö liitlastega ideele toetuse kogumiseks. Eesti tungival soovil lisati 7. märtsi EL arenguministrite mitteametliku kohtumise päevakorda Ukraina abistamise küsimus. Seal kutsusime Komisjoni üles Ukrainat igakülgselt toetama, sealjuures kasutama EL naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (NDICI) kiirreageerimise meetmeid ja kriisireservi. Samuti toonitasime, et tähelepanu on vaja pöörata ka Moldovale ja idapartnerlusregioonile tervikuna. Täna teame, et Komisjon on märkimisväärsel kiirusel erinevaid toetuspakette Ukrainale eraldanud ning kohandanud ka NDICI alust, mis võimaldab toetada ka väljaspool Ukrainat asuvaid sõjapõgenikke. 6. aprilli EL arengudirektorite kohtumisel toonitasime samas EL liikmesriikide uudse koostöö ehk Euroopa tiimi lähenemise olulisust Ukraina ülesehitamisel. Peame juba täna mõtlema, kuidas me saame Ukraina ülesehitamisesse panustada, sealjuures kvalifitseeruda EL hangetes osalemiseks. Euroopa Komisjoni sõnul on kindlasti ülesehitamise keskmes rohe- ja digipööre. Team Europe Partnerlusportaal TEPP on Eesti innovatiivne lahendus, mille arendas välja Eesti erasektor ja anname selle üle Euroopa Komisjonile 10. mail Eestis (450 000 EUR eelarve). Portaal ühendab erinevate riikide avaliku ja erasektori pakkumised ja partnerriikide vajadused ja tagab seeläbi parema abi koordinatsiooni ja kogu Euroopa Liidu ühtse nähtavuse globaalselt. Ukraina on vaba ja iseseisev riik, kellel on õigus valida ise oma tulevikku. Ukraina tulevik ei seisa eraldi Euroopa tulevikust. Nii peame võtma tõsiselt ukrainlaste soovi kasvada demokraatlikel alustel põhinevaks õigusriigiks ning saada Euroopa Liidu liikmeks. Sellest lähtuvalt jätkame Ukraina toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka arenguabiga. Elagu Eesti! Elagu Ukraina! Tänan. Kõik uudised

23.04.2005 18:30 (18.92) Venemaa müüs Süüriale rakette [ERR Uudised]

Venemaa sõjaväelased tegid Iisraeli kolleegidele selgeks Venemaa poolt Süüriale müüdud rakettide kõik taktikalised ja tehnilised andmed. Vastates küsimusele Süüriale müüdud rakettide kohta, ütles Venemaa kaitseministeeriumi kõrge esindaja, et eelkõige on tegemist lähidistantsil kasutamiseks mõeldud õhutõrjerakettidega. Ta lisas, et juba mitu kuud tagasi selgitasid Venemaa Relvajõududue esindajad Tel-Avivis Iisraeli professionaalsetele sõjaväelastele raketikompleksi tehnilisi ja taktikalisi iseärasusi, sealhulgas asjaolu et neid on põhimõttelist võimatu kasutada kantava raketina. Venemaa on varemgi korduvalt kinnitanud kavatsust püstitada Süüriasse õhutõrjekompleksid ?Strelets?, rõhutades seejuures, et neid kasutat iisraellaste ründamiseks. Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul selgitas vene pool Iisraeli valitsusele, et "kompleksi "Strelets" ei saa kasutada Iisraeli ründamiseks, selle tegevusraadius on 4-5 kilomeetrit." Venemaa president Vladimir Putin teatas Iisraeli esindajatele, et relvasüsteemidega võib üllatada vaenlast õhus nähtavuse piirides. "Peale selle on süsteemid paigaldatud autodele ja neid on võimatu terroriorganisatsioonidele märkamatult üle anda," ütles Venemaa president. Putini sõnul on vene sõjaväelastel õigus kontrolliks ja inspektsiooniks kohtades kuhu raketisüsteemid paigutatud on. Iisraeli peaminister Ariel Sharon on aga rõhutanud, et Iisrael käsitleb Venemaa poolt Süüriale rakettide müümist reaalse ohuna enda julgeolekule. - GAzeta.Ru, RIA Novosti

03.03.2006 15:30 (18.92) Selgus 2008. aasta EM-valikturniiri E-alagrupi kalender [ERR Sport]

Reedel, 3. märtsil UEFA peakorteris Nyonis koosoleku pidanud 2008. aasta jalgpalli EM-valikturniiril E-alagruppi kuuluvad koondised jõudsid mängude ajakava osas kokkuleppele. Mäletatavasti ei õnnestunud osapooltel 23. veebruaril Zagberis toimunud esimesel koosolekul kalendrit paika panna. Eesti alustab valikkohtumisi kolmapäeval, 16. augustil 2006, kui koduväljakul võõrustatakse Makedoonia koondist - tegemist on ühtlasi ka kogu E-alagrupi esimese kohtumisega. 2008. aasta EM-valikturniiri E-alagrupi kalender: 16.08.2006 Eesti - Makedoonia02.09.2006 Eesti - Iisrael; Inglismaa - Andorra06.09.2006 Venemaa - Horvaatia; Makedoonia - Inglismaa; Iisrael - Andorra07.10.2006 Inglismaa - Makedoonia; Horvaatia - Andorra; Venemaa - Iisrael11.10.2006 Horvaatia - Inglismaa; Venemaa - Eesti; Andorra - Makedoonia15.11.2006 Iisrael - Horvaatia; Makedoonia - Venemaa24.03.2007 Iisrael - Inglismaa; Eesti - Venemaa; Horvaatia - Makedoonia28.03.2007 Andorra - Inglismaa; Iisrael - Eesti02.06.2007 Eesti - Horvaatia; Venemaa - Andorra; Makedoonia - Iisrael06.06.2007 Andorra - Iisrael; Horvaatia - Venemaa; Eesti - Inglismaa22.08.2007 Eesti - Andorra08.09.2007 Inglismaa - Iisrael; Venemaa - Makedoonia; Horvaatia - Eesti12.09.2007 Andorra - Horvaatia; Makedoonia - Eesti; Inglismaa - Venemaa13.10.2007 Inglismaa - Eesti17.10.2007 Horvaatia - Iisrael; Makedoonia - Andorra; Venemaa - Inglismaa17.11.2007 Makedoonia - Horvaatia; Iisrael - Venemaa; Andorra - Eesti21.11.2007 Inglismaa - Horvaatia; Iisrael - Makedoonia; Andorra - Venemaa ETV SPORTJalgpall

25.05.2006 12:45 (18.92) Vene pipar [ERR Uudised]

BrÃ¼sselis on kauplus "Ivan ja Maria". Vene pood. Kohalikud, kes armastavad gastronoomilisi avastusretki ja katsetavad erinevate kÃ¶Ã¶kidega, otsivad sealt korralikku soolakurki, pekki ja heeringat. Ja mÃµistagi head vene viina. Euronormid on karmid ja nii on kÃµik tooted korralikult mÃ¤rgistatud. Selgub, et Saksamaal asuvad meiereid ja pagaritÃ¶Ã¶kojad, kus tehakse vajalikku hapukoort ja kodujuustu ning kÃ¼psetatakse tÃ¤itsa normaalset vene leiba. Nii lisab vene toit Euroopa sÃ¼dames huvitavat vÃ¼rtsi, on omapÃ¤raseks maitseaineks vÃµi pipraks. Pealegi ei tunta Euroopas normaalset hapukoort vÃµi nÃ¤iteks kohupiima. Eurooplaste suhted Venemaaga vÃµivad eestlasi pahandada. Miks nad kÃ¼ll siin venelastega nii armastusvÃ¤Ã¤rselt kÃ¤ituvad? Kas nad siis ometi ei nÃ¤e Venemaaga seotud karmi minevikku ja lasevad end petta Venemaa kaasaegsest retoorikast. Aga Venemaa on nÃ¤idanud, kasvÃµi nÃ¤iteks Napoleoni aegadest vÃµi viimasest ilmasÃµjast nÃ¤idanud, et seda suurt riiki nii lihtsalt ei vÃµta. See sÃ¼vendab aukartust. Prantsusmaal armastatakse ikka retooriliselt kÃ¼sida â€“ mis on Ãµigupoolest euroopalikum, kas Venemaa vÃµi TÃ¼rgi. Hiljaaegu oli BrÃ¼sselis suurejooneline nÃ¤itus suurest Siberi raudteest. Mina nÃ¤ituselt suurt midagi uut teada ei saanud, aga ometi oli see vÃ¤ga oskuslikult koostatud. VÃ¤Ã¤rtuslikud ajaloolised esemed â€“ mÃµned ikoonid, mÃµrvatud tsaariperekonnaga seotud asjad, etnograafilised maskid â€“ moodustasid haarava terviku ja ajasid linnarahva elevile. Euroopa Venemaa suhetes on saabunud tundelise keskustelu aeg ja see on mÃµistagi seotud energiaga. Venemaa Ã¼ritab jÃ¤tta muljet, et vÃµib vabalt oma gaasi ja naftavood kusagile mujale suunata, nÃ¤iteks Hiinasse. Euroopa tahab aga mÃµista anda, et Euroopa on Venemaa iseenesestmÃµistetav turg, kus saab head raha teenida. Kuid vihjab samas, et ajaks, mil suhted hapuks lÃ¤hevad, otsitakse usinasti asenduks. Nii vÃµiks naftat ja gaasi vedada kolmandatest riikidest ja rajada alternatiivseid torujuhtmeid Ã¶. Ãœmber nurga, Venemaast mÃ¶Ã¶da. Energeetikateema on kÃµige tÃ¤htsam Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel SotÅ¡is. Energiakandjate enneolematu olukord on tekitanud olukorra, kus Venemaa on Euroopa arvel hÃ¤sti teeninud ja kaubavahetuse bilanss on Venemaa kasuks. Venemaal on pikka aega olnud kombeks arveldada dollarites, sest usk tugevasse rublasse on visa juurduma. NÃ¼Ã¼d on paljud dollarites palga saajad vÃµi vara kogujad pÃ¼gada saanud. Vene rubla tugevneb. Mitmed uued liikmesriigid leiavad, et Venemaad vÃµiks kogu aeg kriitiliselt torkida, Vana-Euroopa nÃµnda ei arva. Neid erinevaid vaateid on Venemaal kerge teineteisele vastandada. Tallinna pronkssÃµduri jant on hea nÃ¤ide ning vÃ¤gisi tekib tunne, et keegi on selle meelega ajastanud just tÃ¤htsa tippkohtumise ajaks. Nii saab Venemaa SotÅ¡is taas lagedale tulla jutuga rahvusvÃ¤hemuste halvast olukorrast, kuid sellele vÃµib juurde segada jutu faÅ¡ismimeelsusest ja vÃ¤Ã¤rast ajaloomÃµistmisest. See aga muudab LÃ¤Ã¤ne alati mÃµtlikuks â€“ siin on oma arusaam sÃµja vÃµitjatest ja kaotajates. Ning vÃµitjatel on alati Ãµigus. Ajaloo oskuslik Ã¤rakasutamine on Ã¼ks Vene kÃ¶Ã¶gi eripÃ¤rasid. Vene pipar. BrÃ¼ssel, 25. mai 2006Indrek Treufeldt

03.10.2006 08:30 (18.92) Laar: Venemaa rakendab Gruusia suhtes juba tuntud võtteid [ERR Uudised]

Gruusia presidendi Mihhail SaakaÅ¡vili nÃµuniku Mart Laari hinnangul kasutab Venemaa praegu Gruusia mÃµjutamiseks samu vÃµtteid, mida kunagi Eesti suhtes.Laar leiab, et Venemaa pÃ¼Ã¼ab lihtsalt Gruusiale oma tahtmist peale suruda. "Venemaad hÃ¤irib lausa fÃ¼Ã¼siliselt, et Ã¼ks riik, keda Venemaa on oma mÃµjusfÃ¤Ã¤ri kuuluvaks pidanud, teatab, et on iseseisev," Ã¼tles Laar ETV hommikuprogrammis Terevisioon. "Venemaa on rakendanud Gruusia suhtes samu vÃµtteid, mida kÃ¼mme aastat tagasi Eesti suhtes."Laari arvates sisaldab Venemaa reageering Vene ohvitseride kinnipidamisele Gruusia poolt paraja annuse isiklikku solvumist.Hoolimata Venemaa esindajate vÃ¤ljaÃ¼tlemisest loodab Laar, et olukord sÃµjani ei jÃµua. "Kuigi Venemaa Ã¼sna hÃ¼steerilise avaldused on Ã¼sna hirmutavad. Selline keele ei peaks kuuluma 21. sajandisse," Ã¼tles Laar.Venemaa reageeringu Ã¼he tagamÃµttena nÃ¤eb Laar ka lÃ¤henevat NATO tippkohtumist ja Gruusia pÃ¼Ã¼du liituda alliansiga. Tema arvates pÃ¼Ã¼ab Venemaa sel moel tegutsedes jÃ¤tta Gruusiast ebastabiilse riigi muljet.

18.11.2006 02:15 (18.92) KossatÅ¡ov: energiarelv kaitseb Venemaad lÃ¤Ã¤ne diktaadi vastu [ERR Uudised]

Vene riigiduuma vÃ¤lissuhete komitee esimees Konstantin KossatÅ¡ovi sÃµnul ei pÃ¼Ã¼a Venemaa kasutada energiaressursse mitte oma huvide pealesurumiseks, vaid kaitseks LÃ¤Ã¤ne diktaadi eest."Meie Euroopa kolleegidel on aeg mÃµista, et kasu vÃµib olla ainult mÃµlemapoolne. Venemaa pÃ¼Ã¼dluses tagada oma elanikkonnale vÃ¤Ã¤riline elu nendele kuuluvate ressursside arvel ei saa peituda autoritaarsuse ega demokraatiaga vastuolu," rÃ¤Ã¤kis KossatÅ¡ov intervjuus Eesti PÃ¤evalehele. "Meie tÃ¤napÃ¤evane energeetiline vÃµimsus ei ole relv diktaadiks, vaid kaitsevahend meie vastu kasutatava diktaadi vastu," mÃ¤rkis Venemaa tipp-poliitik. "TÃ¤napÃ¤eval on Euroopa Liidu katsed mÃ¤ngida Venemaa energiaressursside peaostjat toonud kaasa Venemaa kÃµrgenenud tÃ¤helepanu nafta ja gaasi ekspordi alternatiivsetele suundadele," selgitas KossatÅ¡ov.Partnerluse ja koostÃ¶Ã¶ lepingu sÃµlmimisel Venemaa ja Euroopa Liidu vahel nÃ¤gi Vene vÃ¤lispoliitika tipptegija mitmeid takistusi: "Loetlen neid: esikohal seisab energiateemaline dialoog, kuid ka Siberi Ãµhuruumi lÃ¤bivad lennumarsruudid, Kaliningradi transiit, venekeelse elanikkonna olukord Balti riikides, olukorra areng SRÃœs, Euroopa Liidu suhtumine Venemaa sisepoliitikasse."Energiaharta elluviimist Venemaa ja Euroliidu vahel ei pea KossatÅ¡ov vÃµimalikuks: "Energiaharta kirjeldab suhteid tarnija ja tarbija vahel. Antud juhul pakub tarbija tarnijale kohustuslikke tingimusi, mis on tarbija enda huvides vÃ¤lja. /.../ Venemaa on juba ammendanud oma jÃ¤releandmiste varu." Eesti ja Venemaa suhete osas oli idanaabri vÃ¤lispoliitika Ã¼ks juhtfiguure skeptiline: "Diplomaatiline takt nÃµuab optimismi vÃ¤ljendamist, kuid reaalpoliitikuna pean vÃµimalikuks, et meie suhted jÃ¤Ã¤vad veel kauaks jÃ¤Ã¤tunuks." Vene tipp-poliitik kordas oma kriitikat Eesti parlamendis arutuse all olevate keelatud rajatiste likvideerimist ning sÃµjavÃ¤elisi matmiskohti puudutavate seaduste suhtes.KossatÅ¡ov soovitas Balti riikidel oma poliitikat muuta: "MÃ¤ng vasturÃ¤Ã¤kivuste peal ei saa igavene olla. Balti riikide unikaalne geograafiline asukoht toob neile reaalset kasu ainult sel juhul, kui nad seavad endale eesmÃ¤rgiks saada dialoogide transiitterritooriumiks, mitte ei proovi ennast pahatahtlike tsensorite rollis."

04.01.2007 19:45 (18.92) Kauri Kõiv tõstis Eesti Oberhofis enne viimast vahetust 11-ndaks [ERR Sport]

Laskesuusatamise MK-sarja etapil Oberhofis juhib meeste 4x7,5 km teatesÃµitu kolmanda vahetuse jÃ¤rel Venemaa, Eesti meeskond on 22 riigi hulgas 13. kohal. Esimeses lamadestiirus tegutses veatult venelane Ivan TÅ¡erezov, kes pÃ¤Ã¤ses rajale 1,6 sekundit enne Ã¼hte varupadrunit kasutanud Ole-Einar BjÃ¶rndalenit. Priit Viks sai mÃ¤rgid maha pÃ¤rast kahe lisapadruni kasutamist ning Eesti oli 50,1 sekundilise kaotusega 18. kohal. Ka pÃ¼stitiirus tabas TÅ¡erezov viiest viis ja Venemaa positsioonid tugevnesid. Ãœhe trahviringi lÃ¤bima pidanud BjÃ¶rndalen langes kolmandaks (+42,0) ja see vÃµimaldas teiseks tÃµusta Saksamaal ning Michael RÃ¶schil (+24,2). Viks piirdus Ã¼he varupadruniga ning tÃµstis Eesti 12. kohale (+1.37,9). TÅ¡erezov oli vahetusalas 16,1 sekundit enne RÃ¶schi, BjÃ¶rndalen oli kaotust vÃ¤hendanud Ã¼le 20 sekundi ning Norra jÃ¤i maha 20,7 sekundit. Viks oli suutnud 12. kohta hoida ja saatis Indrek Tobrelutsu teisele vahetusele liidrist 1.39 hiljem.Seis 1. vahetuse jÃ¤rel:1. Venemaa 21.52,32. Saksamaa +16,13. Norra +20,74. TÅ¡ehhi +32,75. Kanada +52,16. Austria +56,2---12. Eesti +1.39,0 Venemaa teise vahetuse mees Maksim TÅ¡udov sÃµitis kiiresti, kuid maksis lamadestiirus lÃµivu kahe mÃ¶Ã¶dalasuga ning edumaa Saksamaa ja Sven Fischeri ees kahanes 13,5 sekundile. Tobreluts kasutas kahte lisapadrunit ning Eesti langes koha vÃµrra 13-ndaks (+2.16,2). PÃ¼stitiiru jÃ¤rel oligi liider vahetunud, sest taaskord eksimatult tegutsenud Fischer sai TÅ¡udovist 8,7 sekundiga mÃ¶Ã¶da. TÃ¤iesti paigast Ã¤ra oli norralaste teise vahetuse sÃµitja Lars Bergeri sihik, kes sai 8 lasuga alla vaid kaks mÃ¤rki ning langes kolme trahviringi lÃ¤bimise jÃ¤rel kuuendaks. Ãœllatuslikult oli kolmanda koha hÃµivanud TÅ¡ehhi meeskond. Tobreluts piirdus Ã¼he mÃ¶Ã¶dalasuga ning tÃµstis Eesti Poolast ja Austriast mÃ¶Ã¶da 11-ndaks (+2.57,2). Vahetusalas oli Saksamaa edumaa Venemaa ees vaid Ã¼ks sekund, TÅ¡ehhi kaotas kolmandana 1.07,5. Tobreluts lÃ¤hetas Kauri KÃµivu rajale 13-ndana (+3.22,5), sest mÃ¶Ã¶dunud olid nii Austria kui Sloveenia.Seis 2. vahetuse jÃ¤rel:1. Saksamaa 43.16,22. Venemaa + 1,03. TÅ¡ehhi +1.21,24. Å veits +1.53,25. Prantsusmaa +2.12,36. Norra +2.12,8---13. Eesti +3.22,5 Laskesuusatamise MK-sarja etapil Oberhofis juhib meeste 4x7,5 km teatesÃµitu teise vahetuse jÃ¤rel Saksamaa, Eesti meeskond on 22 riigi hulgas 13. kohal. Kolmanda vahetuse lamadestiirus sai Venemaa Saksamaast uuesti ette, sest Dmitri JaroÅ¡enko tabas viiest viis ning Andreas Birnbacher kasutas kahte lisapadrunit. Ajaliselt oli vahemaaks 21 sekundit. KÃµiv oli sunnitud lÃ¤bima Ã¼he trahviringi, kuid konkurendidki ei olnud osavamad ning Eesti pÃ¼sis 13. kohal (+4.37,5). Teise tiiru jÃ¤rel kasvas Venemaa edumaa 24,8 sekundile, Emil Hegle Svendsen oli suutnud kolmandaks tÃµsta Norra, kuid liidrile jÃ¤i ta alla Ã¼le kahe minutiga. PÃ¼stitiirus tegutses KÃµiv tublilt ning eksimatu soorituse nÃ¤ol tÃµusis Eesti mÃ¶Ã¶da nii Kanadast kui Valgevenest. JaroÅ¡enko tegi viimasel ringil kiiret sÃµitu ning kasvatas Venemaa edumaa Saksamaa ees 36,6 sekundile. KÃµiv lÃ¤hetas Roland Lessingu ankruvahetusse 11-ndal kohal (+5.12,6). Seis 3. vahetuse jÃ¤rel:1. Venemaa 1:04.45,12. Saksamaa +36,63. Norra +2.22,04. Å veits +3.53,25. TÅ¡ehhi +3.53,66. Sloveenia +4.21,5---11. Eesti +5.12,6 ETV SPORTLaskesuusatamine

26.02.2007 10:45 (18.92) Venemaa meeste karikavõitja selgub Novõi Urengois [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... 26.-27.veebruaril toimub NovÃµi Urengoi meeskonna kodusaalis Venemaa 2007.a. karikavÃµistluste Final Four turniir. Eesti rahvusmeeskonna konsultandi, Boriss KoltÅ¡ini juhendatav Fakel mÃ¤ngib Venemaa esinelja hulgas esmakordselt. Fakel mÃ¤ngib poolfinaalis Belgorodi Lokomotiviga, kelle edulootused selleks hooajaks Euroopa Meistrite Liigas kustutas Raimo Pajusalu koduklubi Belgia Roeselare Knack. Teises poolfinaalis kohtuvad Moskva Dinamo ja Odintsovo Iskra. Nende mÃµlema vÃµistkonnaga on Fakel kÃ¤imasoleva Venemaa meistrivÃµistluste sarjas mÃ¤nginud 1:3. FinaalmÃ¤ng algab teisipÃ¤eval kell 20.00 Eesti aja jÃ¤rgi. Pole vÃµimatu, et Venemaa karikavÃµistlustel finaalipÃ¤Ã¤s tagab Fakelile jÃ¤rgmiseks hooajaks koha ka Euroopa Meistrite Liigas - seda juhul kui Venemaa karikavÃµitja ja meister on sama meeskond, nt suure potentsiaaliga Moskva Dinamo. Eks Venemaa koondise vanemtreeneri lÃµplik valik sÃµltub samuti klubitreenerite "suurest vastasseisust": Alekno (Moskva Dinamo) - Å ipullin (Belgorodi Lokomotiv). Lubas ju Venemaa VF, et koondmeeskonna peatreener kinnitatakse peale karikavÃµistlusi, 01.mÃ¤rtsil 2007. Samas on Soome ja Itaalia portaalid juba sahistanud, et kÃ¼simus on hÃ¤Ã¤letamisega Alekno kasuks ammu otsustatud. Ajaleht Novoe Vremja jagab Vene karikavÃµistlused ajalooliselt kolme epohhi. Kuni 2003.aastani omas vÃµistlus teisejÃ¤rgulist tÃ¤htsust ja korraldati ajal, kui rahvusmeeskond valmistus hooaja tÃ¤htsamateks jÃµuproovideks. Klubid kasutasid sageli teisi koosseise ja trofee polnud sugugi hinnatud. Ajalehe andmetel olla Venemaa VF ekspresident Valentin Å½ukov CEV-i informeerinud, et neil karikavÃµistlusi Ã¼ldse ei peeta. Belgorodi Lokomotivi "veduri" Gennadi Å ippullini initsiatiivil muudeti karikavÃµistluste kalendrit ja formaati Final Fouri turniiriks ning vÃµistlus sai sisekalendri tÃ¤isvÃ¤Ã¤rtuslikuks osaks. Alates 2005.aastast on Venemaa karikavÃµitjal Ãµigus esindada maad Euroopa Meistrite Liigas. NovÃµi Urengoi oma 120 tuhande elanikuga asub Venemaal LÃ¤Ã¤ne-Siberimaal Jamaali-Neenetsi Autonoomses Ringkonnas. Kaardilt "pisikesena" tunduv ringkond on oma territooriumilt Eestist Ã¼le 15 korra suurem. NovÃµi Urengoi on GAZPROM-i maagaasi kaevandamise piirkonna keskuseks ja linn nimetab end hellitavalt "maailma gaasipealinnaks". SPORTNET

22.03.2007 22:15 (18.92) Hiddink nimetas kapteniks ArÅ¡avini [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Perekondlikel pÃµhjustel (naine on lapseootel) Venemaa koondises mÃ¤ngimisest loobunud Jegor Titovi asemel nimetas venelaste peatreener Guus Hiddnik laupÃ¤evaseks Euro 2008 valikmÃ¤nguks Tallinnas meeskonna uueks kapteniks Peterburi Zeniidi rÃ¼ndaja Andrei ArÅ¡avini, teatab sports.ru. Asekapten on samuti Zeniidi mÃ¤ngija Aleksandr Anjukov. Veel neljapÃ¤eva hommikul arvati vene meedias, et kaptenipaela saab endale vÃ¤ravavaht Igor Akinfejev. Hiddnik tegi oma valiku teavaks Tallinnas, kuhu Venemaa koondis neljapÃ¤eval jÃµudis.Hiddinkile on laupÃ¤evane mÃ¤ng Tallinnas seitsmes Venemaa koondise juhina. Senised mÃ¤ngud ja kaptenid:16.08.2006: Venemaa - LÃ¤ti 1:0 (Jevgeni Aldonin)06.09.2006: Venemaa - Horvaatia (Jevgeni Aldonin)07.10.2006: Venemaa - Iisrael (Jevgeni Aldonin)11.10.2006: Venemaa - Eesti 2:0 (Jevgeni Aldonin & Jegor Titov)15.11.2006: Makedoonia - Venemaa 0:2 (Jegor Titov)07.02.2007: Holland - Venemaa 4:1 (Jegor Titov)24.03.2007: Eesti - Venemaa (Andrei ArÅ¡avin)SPORTNET

02.05.2007 01:00 (18.92) Välisministeeriumi avaldus 1. mail [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet tegi 1. mail avalduse Venemaa tegevuse kohtaEuroopa Liit on rÃ¼nnaku all, sest Venemaa rÃ¼ndab Eestit.Â PronkssÃµduri kÃ¼simus ja vandalism Tallinnas oli Eesti siseasi, aga Venemaa koordineeritud tegevus Eesti vastu on kogu Euroopa Liidu asi.Â Seega on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted vÃ¤ga keerulises olukorras.RÃ¼nnak on Ã¼htaegu virtuaalne, psÃ¼hholoogiline ja reaalne.Tallinnas ja teistes Eesti linnades enne rahutusi kohtusid vene saatkonna esindajad vÃ¤gagi kummalistes kohtades, nagu nÃ¤iteks Tallinna botaanikaaed, rahutuste peamiste organisaatoritega.On tuvastatud IP aadresside kaudu, et kÃ¼berterroristide rÃ¼nnakud Eesti valitsusasutuste ja Presidendi kantselei internetisaitidele on tulnud konkreetsetest arvutitest ja isikutelt Vene valitsusorganites, kaasa arvatud Vene FÃ¶deratsiooni Presidendi administratsioonis.Euroopa Liidu eesistuja vahendusel Eestit kÃ¼lastav Vene riigiduuma delegatsioon nÃµuab valitsuse tagasiastumist ning keeldub koostÃ¶Ã¶st ja dialoogist, vaid esitavad nÃµudmisi ja valevÃ¤iteid.Â See on sekkumine Eesti siseasjadesse.Â Noorteorganisatsioon NaÅ¡hi on Eesti saatkonna Moskvas, kus ka saatkonna tÃ¶Ã¶tajad elavad,Â tÃ¤ielikult sisse piiranud, sisuliselt on tÃ¶Ã¶tajad pantvangis.Â Vene parlamentÃ¤Ã¤rid on tÃ¤na Ã¶elnud, et kui oleks soov, teeks miilits kolme minutiga saatkonna esise puhtaks â€“ kuid miilits on Ã¶elnud, et neil on antud Ã¼lesanne tagada vaid miinimumkaitse.Â TÃ¤na rebiti saatkonna territooriumilt, saatkonna hoonelt Eesti lipp. See kÃµik on Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni rikkumine.Vaenu Ãµhutavate vene noorteorganisatsioonide, nagu NaÅ¡hi ja Molodaja Gvardija, otsesed seosed Kremliga on Ã¼ldteada, nagu ka see, et Moskva saatkonda tÃ¤ielikus piiramisrÃµngas hoidjatele makstakse selle tegevuse eest Kremlist palka â€“ 550 kuni 1000 rubla korra eest.Vene telekanalid, mille "vabadusest" teab terve maailm, ei nÃ¤ita mitte tÃ¤naval laamendavaid marodÃ¶Ã¶re, vaid politseinike terrori kÃ¤es vaevlevaid "sÃ¼Ã¼tuid" vene rahvusest kodanikke ning edastavadÂ uudiseid, nagu tapaks Eesti politsei kinnipeetavaid ning Eesti sÃµjavÃ¤ele olevat antud kÃ¤sk tulistada venelasi. See on jÃ¤me vale.Kinnitan teile â€“ kÃµigi nende vÃ¤idete tÃµestamiseks on meil piisavalt tÃµestusmaterjali.Â See kÃµik nÃ¤itab selgelt, et vene rahvusest inimeste tulevik Eesti Vabariigis on vaid retooriliseks ettekÃ¤Ã¤ndeks "aktiivsetele meetmetele" ja neidsamu meie kaasmaalasi kasutatakse Ã¤ra palju suuremas poliitikas.Viin neljapÃ¤eval valitsusse ettepaneku, milliseid meetmeid Euroopa Liit Eesti arvates Venemaa suhtes kehtestama peaks.Â Need meetmedÂ peavad mÃµjuma Venemaale nii, et Venemaa lÃµpetab rÃ¼nnakud ja siseasjadesse sekkumise ning asub tÃ¤itma Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni.Â Meetmed peaksid puudutama Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid tÃ¤ies ulatuses.Peame vajalikuks, et Euroopa Liit reageeriks Venemaa kÃ¤itumisele maksimaalselt tugevalt. See vÃµib tÃ¤hendada erinevate kÃµneluste peatamist vÃµi nende mittealustamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. TÃµsiselt tuleb kaaluda Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise edasilÃ¼kkamist.Kui olukord Moskva saatkonna Ã¼mbruses homme kella Ã¼heksaks ei normaliseeru, lÃµpetab Eesti kÃµigi konsulaarteenuste osutamise, v.a. konsulaarabi osutamise Eesti Vabariigi kodanikele, Moskva konsulaadist kuni olukorra normaliseerimiseni. JÃ¤lgime Ã¼limalt tÃ¤helepanelikult julgeolekuolukorda ka teiste esinduste juures Venemaal.

20.06.2007 13:30 (18.92) Europarlamendi raport kritiseerib Venemaad [ERR Uudised]

Euroopa Parlamendi saadikud kiitsid teisipäeval heaks raporti, milles kritiseeritakse Venemaad majanduslike vahendite kasutamise eest välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.Euroopa Parlament väljendas kahetsust, et Euroopa Liit ja Venemaa ei ole suutnud saavutada vastastikust usaldust ning kutsus Venemaad üles lõpetama majanduse politiseerimist ning austada riikide ja erastruktuuride sõltumatust, vahendas LETA."Raport, mis koostati suures osas Euroopa Liidu uute liikmesriikide abiga, on väga üksikasjalik ja objektiivne, samal ajal aga ka kriitiline Venemaa suhtes," rääkis europarlamendi saadik Lätist Rihards Piks. "Euroopa on lõpuks talveunest ärganud ja avanud oma silmad Venemaa ning tema üha hoogu juurde saava poliitika suhtes kasutada majandus- ja energiavaldkondi välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks," lisas Piks.Europarlament toonitas, et Venemaa ühinemine Ülemaailmse Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) on ELi huvides, kuna siis peab Venemaa alluma WTO reeglitele. Venemaa ühinemine organisatsiooniga soodustab ka majanduskasvu ja kaubandust ELi ja Venemaa vahel. Ühinemise korral peab Venemaa WTO reeglite rikkumisel vastust andma.Võttes arvesse, et Venemaa ühineb peatselt WTO-ga, õhutas europarlament Venemaad lahendama diskrimineerivate raudteetariifide probleemi, seda eriti Läti, Leedu ja Eesti suhtes. Saadikud tõid esile ka vajaduse tegelda infrastruktuuriga piiriületuskohtades Läti-Vene piiril.Raport saadetakse Euroopa Nõukogule, Euroopa Komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja Venemaa parlamendile.

15.02.2008 00:01 (18.92) Eesti toetab teatud tingimustel Venemaa ühinemist WTO-ga [ERR Uudised]

Venemaa loodab WTO-ga Ã¼hinemise lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised lÃµpetada selle aasta suveks; Eesti soovib EL'ile esitatud tingimustes, et Venemaa Ã¼htlustaks raudteetariifid ja kaotaks piirangud puidu eksporditollidele.Genfis rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste hulgas ka WTO juures tegutsev Eesti suursaadik TÃµnis Nirk Ã¼tleb, et Eesti pÃµhimÃµtteliselt toetab Venemaa liikmekssaamist, aga teatud tingimustel, vahendas Aktuaalne kaamera."Eestil on kaks spetsiifilisemat huvi, Ã¼ks on raudteetariifid. Me soovime, et Venemaa Ã¼htlustaks raudteetariifid sÃµltumata sellest, kuhu siis kaup raudteed pidi lÃµpuks lÃ¤heb, kas Venemaa oma sadamatesse vÃµi vÃ¤lissadamatesse," rÃ¤Ã¤kis Nirk. "Ja teiseks puidu eksporditollid. Kuna Venemaa puit on meile oluline tooraineallikas, siis me ei taha mingeid erilisi piiranguid puidu sissetoomisele Venemaal nÃ¤ha."EL on mitmel puhul mÃµista andnud, et kui Venemaa oma suhtumist mÃµnesse liidu liikmesse ei muuda, saavad nad kaubandusorganisatsiooniga Ã¼hinemist veel oodata. Ãœheksa pÃ¤eva eest WTO liikmeks kinnitatud Ukraina pidas lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi 15 aastat. NÃ¼Ã¼d tuleb positiivne otsus ka Ukraina parlamendis ratifitseerida ja seejÃ¤rel kinnitatakse see Genfis lÃµplikult. Kuigi Ukrainal on samuti teoreetiline vÃµimalus kaubanduspiirangud kehtestanud Venemaa liikmekssaamist takistada, on president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko lubanud seda mitte teha."Venemaa puhul on jÃ¤Ã¤nud lauale sellised natuke poliitilise maiguga otsused. Ja tegelikult on vÃµimalik need otsused teha vÃ¤ga kiiresti," Ã¼tles Nirk.WTO-sse pÃ¤Ã¤semine sÃµltub praegu suuresti Venemaast endast. Kreml on avaldatud lootust lÃµpetada lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised juba juuni lÃµpuks.

29.06.2008 16:45 (18.92) Hiddink nimetatakse Venemaa teeneliseks treeneriks [ERR Sport]

Venemaa jalgpallikoondise EM-finaalturniiril pronksile tüürinud peatreener Guus Hiddink pälvib Vene riigilt teenelise treeneri nimetuse. Kõik Venemaa koondislased saavad aga Venemaa teenelise meistersportlase nimetuse.Venemaa spordiminister ning jalgpalliliidu president Vitali Mutko sõnas, et EM-finaalturniiril poolfinaali jõudnud Venemaa koondis näitas taasiseseisvunud Venemaa jalgpalli parimat tulemust ning väärib lisaks materiaalsele autasustamisele ka moraalset.Mutko sõnul asutakse esmaspäeval ette valmistama ka vastavaid dokumente. Selles, et Hiddink on Hollandi kuningriigi kodanik ei näinud Mutko mingeid probleeme. "Loomulikult vormistame kõik Venemaa ühtse spordikvalifikatsiooni kohaselt, aga ma ei usu, et sellest probleem tekib," sõnas Mutko kes meenutas, et pealegi on Venemaa teenelise treeneri nimetuse pälvinud Venemaa võrkpallinaiskonna MM tiitlini viinud Giovanni Kaprara.ERR SPORT

16.07.2008 09:45 (18.92) Riigikogulased: Venemaa ründab "räigelt" Gruusiat [ERR Uudised]

Riigikogu Eesti-Georgia parlamendirühm tegi täna teravatoonilise avalduse, milles kutsub rahvusvahelisi organisatsioone reageerima jõuliselt Venemaa tegevusele Gruusia territooriumil ning alustama Abhaasias Venemaa osaluseta rahvuvalveoperatsiooni."Venemaa relvajõudude sissetungid Georgia õhuruumi ja vägede koondamine Abhaasias on räige rünnak Georgia kui iseseisva riigi vastu. Eesti-Georgia parlamendirühm kutsub rahvusvahelisi organisatsioone kiirelt ja otsustavalt reageerima Venemaa sellisele tegevusele. On mõeldamatu, et ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu liikmesriik kasutab jõuga ähvardamist teise liikmesriigi vastu," seisab parlamendirühma avalduses. Riigikogulased juhivad tähelepanu, et Venemaa käitumine Gruusia suhtes on olnud provokatiivne juba pikemat aega. "Kui siiani on ametlikult kinnitatud naabermaa suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamist, siis nüüd, võttes omaks ähvarduslennud Georgia territooriumile, on Venemaa loobunud sellest ka sõnades," leiab parlamendirühm. Avalduses seisab veel, et Venemaa käitumine ja Gruusiat puudutav retoorika meenutab aega, mil väikeriike käsitleti peenrahana suurte geopoliitiliste ambitsioonide teostamisel. "Sellises õhustikus ei saa tõsiselt võtta Venemaa rolli rahuvahendajana Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Vene Föderatsioon on konflikti osapool ja lahenduste leidmise peamine takistus. Selles olukorras on rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti ÜRO ja Euroopa Liidu roll uute lahendusteede otsimisel erakordselt suur." Riigikolased teatasid muu seas, et nad toetavad otsekõnelusi Gruusia ja Abhaasia esindajate vahel, rahuvalveformaadi rakendamist Abhaasias ilma Venemaa osaluseta, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia laialdast autonoomiat Gruusia koosseisus ning Gruusia kiirendatud liitumist NATO-ga. Eesti-Georgia parlamendirühma avaldus on adresseeritud järgmistele organisatsioonidele: ÜRO, OSCE PA, ENPA, NATO PA, Euroopa Parlament, Vene saatkond, Georgia saatkond ja parlament jt.

05.12.2017 10:52 (18.92) Pullerits: Lollid on need, kes Venemaa dopingusigadustele veidigi halastavad [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pühapäeva hommikul kella poole üheteistkümne ajal helistas mulle Raio Piiroja (fotol vasakul). Polnudki temast juba tükk aega midagi kuulnud. Todapuhku oli ta teel Tartu poole ning uuris, kas mu kodukandis lund leidub. Mis lund?! Olud olid parajad, et rattaga sõita. Mida ma pärastlõunal ka tegin, ehkki mitte meenteerattaga, sest sellel olin küll lasknud eelneval nädalavahetusel purunenud tagakummi ära parandada, kuid nädala lõpuks avastasin, et ka esikumm oli tühjaks jooksnud. Viisin siis reedel ratta A&T Sporti, mis, nagu kaubalaadungeist näha, valmistub talihooajaks, ning lasin ka esikummi ära vahetada. Lisaks sain preemiaks kapitaalse rattapesu, mistõttu ei soovinud puhast sõiduriista kergelt niiskel asfaldil uuesti mustata, ning väntasin raskekaalulise TREKiga tunni ja kümme minutit. Kord jälle kirjas, ehkki kvaliteet ja kasutegur küsitavad.Piirojal, nagu selgus, on ikka plaan Tartu maratoniks valmistuda. Ta ju seda sõitnud vaid korra. Seega pole tal veel mõõt täis saanud (kuigi tänavust ringitamist Tehvandil [fotol paremal] nimetas ta, kui õigesti mäletan – aga võimalik, et panen talle siinkohal mõned sõnad suhu – üksjagu pornoks ning sinna ta kohale ei ilmunudki). Aga kirja pole ta ennast veel pannud. Sest väitis, et nii kui kirja paneb, nii tuleb leppida sellega, et maraton jääb ära. Ma ei tea, millele ta väide tugineb, aga vaadates aknast välja, ei näe põhjust, miks maratoni toimumises mitte kahelda, olgu väidetav põhjus milline tahes.Siin võib küsimuseks muutuda isegi see, kas uue aasta esimesel nädalavahetul kavandatav kahevõistluse MK-etapp, millest võtavad esimest korda osa ka naised (sh Annemarii Bendi ja Triinu Hausenberg, kellest kirjutasin laupäevases Postimehe Arteris), üldse toimuda saab. Ja laiemas plaanis on huvitav küsimus, kas olümpia Lõuna-Koreas toimub venelastega või ilma.Kas te olete lugenud ROKi distsiplinaarkomisjoni otsust Vene suusataja Aleksandr Legkovi asjus? Ma eile lugesin. Anti althõlma tutvumiseks. Väga pikk lugemine, kokku 46 lehekülge. Lugemise kergendamiseks on kogu too oopus jaotatud 495 punktiks. Vaatasin, et see on suurepärane alusmaterjal, mille põhjal saaks kirjutada värvika loo igasuguste põnevate pisiasjadega, kuidas Venemaa dopingusüsteem töötas. Kuni selleni välja, et nüüd on Venemaa olümpiakomitee vastutada, et Legkovi kuld- ja hõbemedal, diplomid ning medallist pinid (te ju ikka teate, mis need on?) saaksid ROKile tagastatud. Kui pärast selle otsuse ning otsusega kaasnevate paljastuste lugemist – kas te teate, mis asi on Duchess List ehk EDP0055 ja mis on Medal by Day List? – veel mõni arvab, et Venemaa on lääne vandenõu süütu ohver ning venelastele tuleb halastada, siis sellise arvamuse väljendamine vaid kinnitab, et selle arvamuse esitaja ei ole üldse tõsiasjadega kursis.Niisiis, minu arvamus: Venemaa tuleks täies koosseisus algavalt olümpialt eemale jätta, sest ega muidu see riik ja selle riigi esindajad õpi.Minu arvamus, mis tegelikult juhtub: ROKil ei jätku mune, et Venemaa täies koosseisus diskvalifitseerida, ning liiga tugevasti on lääne mõttelaadis juurdunud halastushumanism – isegi president Donald Trumpi reisikeeld, mille USA ülemkohus heaks kiitis (tubli ja hea otsus!), ei suuda selles mõttelaadis veel niipea tõsiseid korrektiive teha –, mistõttu ROK lubab need sportlased, kes suudavad tõestada oma puhtust, neutraalsete ehk riigitutena olümpiale. Mis ei ole ka paha variant tegelikult, sest siis Venemaa näeb, et nende sportlased osalevad küll, aga millegipärast ei lubata neil end edu korral oma maa lipu sisse mässida, mis peaks tekitama ehk vaatajail, tavalistel venelastel küsimusi, et miks see nii küll on.Kuid ei maksa venelasi ülehinnata. Venemaa ajupesu suudab nagunii tekitada venelastes uskumuse, et jälle teeb lääs neile põhjendamatult liiga. Mistõttu ainuõige otsus oleks ikkagi Venemaad kogu täiega rangelt karistada – ei ühtki Venemaa sportlast algavale olümpiale. (Vaadake: või peaks venelased ajama sel kolgata teel karmist mäest üles ning siis, pärast pikka rännakut, heitma nad järsakult auku?)Foto 1: Raio Piiroja tänavu veebruaris Otepää MK-etapi harrastajate 5 km sõidu starti siirdumas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 2: Tänavuse Tartu maratoni eliitgrupi start Tehvandi staadionil. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 3: Venemaa suusataja Aleksandr Legkov tähistamas Sotši olümpial 50 km suusatamise võitu. Foto autor: Reuters/ScanpixFoto 4: Aivar Rehemaa saabub Sotši olümpial 50 km suusatamise finišisse alles siis, kui venelased pärast kolmikvõitu triumfeerivad - aga vähemasti võistles Eesti mees ausalt. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

05.08.2019 12:11 (18.92) Eesti rakendab täiendava meetme vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas [Välisministeerium]

Täna, 5. augustil võttis välisministeerium vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt Donetski ja Luganski oblastite elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Otsus jõustub kohe. Välisminister Reinsalu sõnul on see otsus vastuseks Venemaa Föderatsiooni presidendi poolt aprillis allkirjastatud määrusele anda Donetski ja Luganski oblastite elanikele lihtsustatud korras Vene kodakondsus. „Ida-Ukraina elanikele Vene kodakondsuse jagamine lihtsustatud korras on täiendav katse õõnestada Ukraina iseseisvust ja põlistada praegune ebastabiilne julgeolekuolukord Ida-Ukrainas. See on täielikus vastuolus Minski lepete vaimuga,“ selgitas Reinsalu. „Eesti tänane otsus väljendab meie põhimõttelist hukkamõistu Venemaa taolistele püüdlustele,“ lisas ta. Eesti välisminister tõstatas passistamise teema Euroopa kolleegidega maikuisel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. 20. juunil väljendas Euroopa Ülemkogu selle pärast sügavat muret ning ühtlasi ka valmisolekut kaaluda nende Venemaa passide mittetunnustamist. „Usun, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja kogu rahvusvaheline üldsus võtavad peagi vastu sarnased otsused. Meie kohus on jätkata Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse aktiivset toetamist,“ lisas ta. Eesti on varem otsustanud mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni passe, mis on väljastatud Krimmis ja Sevastopolis sealsetele elanikele pärast 18. märtsi 2014 passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Eesti üheskoos paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega rõhutas Euroopa Komisjonile vajadust töötada välja Euroopa Liidu suunised antud küsimuses ning tänane otsus lähtub juulikuus esitatud suunistest. Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses. Eesti menetleb Venemaa kodanike viisataotlusi vastavalt Euroopa Liidu viisaeeskirjale ning EL-Venemaa viisalihtsuslepingule. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

29.03.2020 10:04 (18.92) Venemaa sulgeb homsest piirid, lühiajaliselt seal viibivad Eesti elanikud peaksid naasma täna [Välisministeerium]

Venemaa valitsuse otsusega sulgeb Venemaa Föderatsioon homsest, 30. märtsil piirid. Sellega seoses soovitab välisministeerium tungivalt lühiajaliselt Venemaal viibivatel Eesti kodanikel ja elanikel Venemaalt tänase päeva jooksul Eestisse naasta. Alates homsest võib piiriületusprotsess Venemaalt väljumiseks olla väga komplitseeritud. Venemaa valitsuse otsus puudutab kõiki sõidukite, raudtee ja jalakäijate piiripunkte, sealhulgas Narva-Ivangorodi piiripunkti jalgsi ületamist. Meile teadaolevalt on alates homsest Venemaale sisenemine ja ka riigist väljumine lubatud vaid erandjuhtudel. Erandite alla kuuluvad: Venemaa Föderatsiooni poolt akrediteeritud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ja nende pereliikmed Rahvusvahelise transpordi teenuse osutajad Venemaa Föderatsiooni kodanike pereliikmed (abikaasad, vanemad, lapsed, kasulapsed), kellel on selle tõestamiseks vastavad dokumendid (erand kehtib ainult Venemaale sisenemiseks, mitte väljumiseks) Riiki sisenemine või väljumine sugulase surma korral Hetkel pole Venemaa ametivõimud avaldanud ametlikku selgitust, kas ja mis alustel saavad Eesti kodanikud ja elanikud homsest riigist lahkuda. Seetõttu palume Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti elanikel lähtuda teadmisest, et homsest ei pruugi neil olla võimalik riigist lahkuda. Välisministeerium on ühenduses Venemaa ametivõimudega ja annab täpsema info selginedes sellest jooksvalt teada. Loe lähemalt vastavast määrusest: http://government.ru/docs/39307/ Reedel, 27. märtsil peatas Venemaa ka liini- ja tellimuslennud välisriikide lennujaamadesse ja vastupidi, välja arvatud lennud Vene kodanike tagasitoomiseks koroonaviiruse levikuga riikidest või lennud, mis toimuvad Venemaa valitsuse erikorralduste alusel. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee Kõik uudised

05.12.2020 10:56 (18.92) Eesti koos Ühendkuningriigi ja USA-ga taunib Venemaa katset näidata end ÜRO Julgeolekunõukogus Ukraina konfliktis vahendajana [Välisministeerium]

Sel nädalal korraldas Venemaa Föderatsioon ÜRO Julgeolekunõukogus väidetavalt Minski kokkulepete teemal mitteametliku Arria-formaadis ürituse, kuhu oli kutsutud kõnelejateks separatistlike Donetski ja Luhanski niinimetatud rahvavabariikide esindajad. Arutelul võtsid lisaks Venemaale sõna vaid kaks Julgeolekunõukogu liikmesriiki; mitmed riigid, sealhulgas Eesti ja ka teised Julgeolekunõukogusse kuuluvad Euroopa Liidu riigid, keeldusid üritusel selle kallutatuse tõttu osalemast. Välisminister Reinsalu sõnul näitab vähene osalus sellel kallutatud üritusel, et riigid näevad läbi agressori katseid näidata end hoopis välise vahendajana sisekonfliktis. „Toetame rahumeelset lahendust konfliktile Ukraina idaosas, mis austab täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Venemaa katsed tõde väänata sellele kaasa ei aita,“ sõnas Reinsalu. Eesti, Ühendkuningriik ja USA tegid kohtumise teemal ühisavalduse: „Venemaa korraldas ÜROs kohtumise, kus Venemaa väitel käsitleti Minski kokkulepete rakendamise seisu. See kohtumine oli ilmne katse esitada Ida-Ukraina konflikti kohta väär ja eksitav käsitlus. Lükkame jõuliselt tagasi Venemaa väite, et Venemaa tegutseb sisekonfliktis vahendajana. Venemaa on aktiivne osaleja, kes annab väljaspool Ukraina valitsuse kontrolli asuvatel aladel väljaõpet ja relvi relvastatud üksustele ning juhib neid, saates nendele kolmandate osapoolte vägedele sõjaväelasi ja varustust. Venemaa algatas ja õhutab endiselt konflikti, mis on toonud kaasa umbes 13 000 inimese surma, kohutavaid inimõiguste rikkumisi ning tsiviilelanikkonna halveneva humanitaarolukorra. Kinnitame taas toetust Minski kokkulepetele ning oleme kindlalt pühendunud konflikti rahumeelsele lahendamisele Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust täielikult austades. Tervitame Ukraina valitsuse astutud samme, mille eesmärk on jõuda lähemale konflikti lahendamisele, ja kutsume Venemaad üles samaga vastama. ÜROs jätkame osalemist kõigis algatustes, mis toetavad konstruktiivseid sihte. See üritus, mille ainus eesmärk oli Ida-Ukraina konflikti tegelikkuse moonutamine, teenis üksnes Venemaa huve.“ Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

27.02.2022 21:56 (18.92) Välisminister Liimets: Venemaa sõda Ukrainas tuleb peatada [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 27. veebruaril video teel Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel, kus Euroopa Liidu välisministrid koordineerisid edasisi diplomaatilisi samme ja sanktsioonide laiendamist vastuseks kõiki rahvusvahelise õiguse norme eiravale Venemaa suurele sõjalisele agressioonile Ukrainas. „Euroopa Liidu riikide ja meie partnerite ja liitlaste seisukoht on ühtne: Venemaa sõjaline agressioon on kuritegu suveräänse ja demokraatliku Ukraina ning tegelikult kogu Euroopa vastu, sest selge on see, et Venemaa sõjaga Ukraina vastu kaasnevad tugevad mõjud kogu Euroopale. Venemaa inimvaenulik sõjaline tegevus tuleb peatada,“ rõhutas välisminister Liimets. Kohtumisel kõneldi ka konkreetsete sanktsioonide kehtestamisest ning omavahelisest koordineerimisest. „Eesti toetas täna Euroopa Komisjoni ettepanekut eraldada olulisemad Venemaa pangad ülemaailmsest maksesüsteemist SWIFT ning külmutada Venemaa keskpanga varad, et mitte lasta Venemaal vähendada sanktsioonide mõju. Venemaa agressiooni toetavate, sanktsioonide alla sattunud inimeste ja ettevõtete vara tuvastamiseks ja külmutamiseks luuakse Atlandi-ülene töörühm.“ Eesti tervitas otsust sulgeda Euroopa Liidu õhuruum Venemaa lennukitele. „Kindlasti kooskõlastame ka koostööd hübriidsõja, sealhulgas vaenuliku desinformatsiooni vastu. Üks meetmeist on Kremli meediakanalite Russia Today ja Sputnik eetrikeeld,“ lisas välisminister Liimets. „Ukraina vajab meie tugevat moraalselt, poliitilist, majanduslikku ja sõjalist tuge. Seepärast toetame Ukrainale võimalikult kiire ja suure kaitseotstarbelise abi andmist Euroopa rahutagamisrahastu kaudu,“ toonitas minister. „Eesti osutab Ukrainale poliitilist toetust ja humanitaarabi, seda ka kodanikualgatuste korras Eesti inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide kaudu. Samuti aitab Eesti Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. Ukrainas toimuv puudutab isiklikult paljusid Eesti elanikke, nende lähedasi ja tuttavaid. Seda nägime ka eile Eestis Ukraina toetuseks toimunud taasiseseisvunud vabariigi aja suurimatel rahumeelsetel meeleavaldustel.“ „Venemaa president Putin ei hävita sõjaga ainult miljonite ukrainlaste, vaid ka omaenda inimeste rahumeelset elu,“ tõdes Liimets. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.04.2022 16:06 (18.92) Eesti saadab välja 14 Venemaa konsulaarasutuste töötajat ning sulgeb Venemaa peakonsulaadi Narvas ja kantselei Tartus [Välisministeerium]

Eesti kutsus täna, 5. aprillil välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Vladimir Lipajevi, et anda üle diplomaatiline noot selle kohta, et Eesti sulgeb Venemaa Föderatsiooni Narva Peakonsulaadi ja Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus. Samuti otsustas Eesti saata riigist välja ja kuulutada persona non grata’ks 14 nende töötajat, kellest 7 on diplomaatilise staatusega. Välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer, kes diplomaatilise noodi Venemaa suursaadikule üle andis, rõhutas, et kõnealused isikud peavad Eestist 30. aprilliks lahkuma. Asekantsler Volmer sõnas, et olukorras, kus avalikkuse ette jõuab pidevalt teateid Venemaa relvajõudude koletust tegevusest, sealhulgas Butšas ja mujal, ei saa me rääkida suhete tavapärasest jätkamisest, eriti kui Venemaa rikub rängalt rahvusvahelist õigust, sealhulgas endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Asekantsler lisas, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad tuleb võtta vastutusele. Välisministeeriumi asekantsler Volmer rõhutas taaskord, et Venemaa tegevus Ukrainas on vastuvõetamatu. Samuti peab Venemaa viima oma väed Ukrainast välja ja vastutama sõjakahjude eest, mida ta on põhjustanud. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

11.04.2022 11:51 (18.92) 08.04.2022 - Euroopa Liit võttis vastu 5. sanktsioonipaketi vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse [Välisministeerium]

Piiravate meetmete nimekirja lisati: • 216 isikut, kelle suhtes tuleb kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustust ja kättesaadavaks tegemise keeldu ning kohaldada sissesõidupiirangut Euroopa Liitu. Nende seas on oligarhe, ärimehi ja nende perekonnaliikmeid, propagandiste, nn rahvavabariikide juhte ja nõukogu liikmeid. • 18 üksust (finats-, sõjatööstuse ja transpordisektoriettevõtted) sh neli panka: Otkritie FC Bank, Novikombank, Sovcombank, VTB Bank, millele kehtib varasemast SWIFTi piirang. Lisaks täpsustati vara külmutamise kohustuse ja kättesaadavaks tegemise sanktsiooni erandeid. EL nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/582, määrus (EL) 2022/580 ja rakendusmäärus (EL) 2022/581. Uute finantssanktsioonidega: • Keelati üle 100 000-euroste deposiitide vastuvõtmine Venemaalt. • Keelati üle 10 000-eurosed virtuaalvara teenused Venemaa suunal. • Keelati pärast 12.04.22 välja antud vabalt võõrandatavate väärtpaberite müük mistahes EL liikmesriigi vääringus Venemaa suunal. • Keelati mistahes EL liikmesriigi vääringus rahatähtede müük, pakkumine, üleandmine ja eksport Venemaa suunal. • Keelati avalike lepingute ja hangete tegemine ja nende jätkamine Venemaa partneritega. • Keelati toetuse, rahastuse ja rahalise abi andmine Venemaale EL, Euratomi ja liikmesriikide riiklike programmide ja lepingute alusel. • Keelati teenused Venemaa seosega trustidele ja samalaadsetele üksustele. Kaupade veo ja transpordiga seoses: • Keelati tahkete fossiilsete kütuste, sh kivisöe, turba jms import Venemaalt ja selle kauba liikumisega seotud teenuste osutamine ja rahastamine. • Keelati teatud kaupade importimine Venemaalt ja sellise kauba liikumisega seotud teenuste osutamine ja rahastus. Selle kauba nimekirja kuuluvad mh koorikloomad, kalamari, tsement, alkohol, väetised, kumm, puit, teatud klaas, hõbe, alumiiniumplaadid, laevad, mööbel jms. • Keelati Venemaa tööstusvõimekuse kasvu võimaldavate kaupade eksport ja sellega seotud teenuste osutamine ja nende rahastamine (nimekiri hõlmab suurt hulka tööstuses vajaminevaid tooteid ja kaupu). • Keelati Venemaa LNG sektori võimekuse kasvu võimaldavate kaupade eksport ja sellega seotud teenuste osutamine ja nende rahastamine. • Keelati täiendavate luksuskaupade eksport ja seotud teenused Venemaale (sh pärlid, teemandid, vääriskivid, hõbe, kuld, plaatina, väärismetallist ehted jms, samuti öövaatlusseadmed, binoklid, teleskoobid, sihikud jms tooted). • Keelati lennunduses ja kosmosetööstuses vajaliku varustuse ja tehnoloogia ning lennukikütuse ja kütuselisandite eksport ja seotud teenused Venemaale. • Kitsendati Venemaale sõjalise kauba ekspordile kehtinud erandit. • Keelati Venemaa lipu all sõitvate laevade sisenemise lubamine ELi sadamatesse. • Keelati Venemaal asutatud maismaatranspordiettevõttel transportida kaupu ELis ja läbi ELi. EL Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/578 ja määrus (EL) 2022/576. Laiendati piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu: • Lisaks eurodele keelati ka teistes ELi liikmesriikides käibel olevates ametlike vääringutes väljastatud vabalt võõrandatavaid võlakirju müüa Valgevene suunal. • Lisaks eurodele keelati ka teistes ELi liikmesriikides käibel olevates ametlikes vääringutes rahatähtede eksport Valgevenesse, sh selle keskpangale. • Valgevenes asutatud maanteetranspordi ettevõtetele keelati kaupade vedu ELi maanteid mööda, sh transiit. EL Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/579 ja määrus (EL) 2022/577. Kõik uudised

21.04.2022 13:56 (18.92) Välisminister Eva-Maria Liimetsa kommentaar Peterburis ja Pihkvas asuvate Eesti konsulaaresinduste sulgemisele ja nende töötajate Venemaal persona non grata’ks kuulutamisele [Välisministeerium]

Venemaa kutsus täna, 21. aprillil välja Eesti Vabariigi suursaadiku Margus Laidre, et teatada Peterburis ja Pihkvas asuvate Eesti konsulaaresinduste sulgemisest ja nende esinduste kõigi töötajate Venemaal persona non grata’ks kuulutamisest. Venemaa otsus kuulutada Eesti saatkonna töötajad soovimatuteks isikuteks ja meie konsulaaresinduste sulgemine Peterburis ja Pihkvas on kahetsusväärne samm, mis polnud Eestile siiski ootamatu. Venemaa käik on seotud Eesti 5. aprilli otsusega kuulutada soovimatuteks isikuteks 14 Venemaa saatkonna töötajat Eestis ja sulgeda konsulaaresindused Narvas ja Tartus. Eesti langetas oma otsused koordineeritult meie liitlastega. Kokku on avalike andmete põhjal NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid alates 24. veebruarist välja saatnud 480 Venemaa saatkonna töötajat, lisaks neile on Jaapan saatnud välja kaheksa Venemaa saatkonna töötajat. Eesti otsused vähendada diplomaatilisi suhteid Venemaaga on olnud tingitud Venemaa sõjast Ukraina vastu ja ilmnenud koletutest kuritegudest Venemaa okupeeritud Ukraina aladel. Lisaks on tuvastatud, et Vene diplomaadid õõnestasid Eestis otse ja aktiivselt Eesti julgeolekut ning levitasid Venemaa sõjategevust õigustavat propagandat. Meie hinnang on ühene – jätkates laiaulatuslikku sõda Ukraina vastu, rikub Venemaa kõige rängemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ja Rahvusvahelise Kohtu otsust 16. märtsist 2022, lõpetama sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja. Kõik uudised

06.05.2022 22:31 (18.92) Pullerits: Venemaa tõrjumine spordis kogub hoogu https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Riik toetab e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu miljoni euroga [raamatupidaja.ee]

20.06.2022 18:06 (18.92) Sutt välisasjade nõukogul Luksemburgis: Venemaa takistab toidu jõudmist inimesteni, kes seda väga vajavad [Välisministeerium]

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt ütles täna Luksemburgis Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, et Eesti seisukohad Venemaa julma sõja kohta Ukrainas on muutumatud. Ta lisas, et Ukrainat tuleb muu hulgas toetada võitlusel valeinfoga ja sobiva lahenduse leidmisel vilja eksportimiseks. „Venemaa ei tohi seda sõda võita,“ sõnas Sutt. „Peame jätkama kaitse- ja humanitaarabi andmist Ukrainale ja olema valmis Ukraina pikaajaliseks toetamiseks.“ Euroopa Komisjoni reedene selge soovitus anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus oli Suti sõnul ajalooline hetk. „Eesti on kindlameelselt seisnud Ukraina Euroopa Liidu integratsiooni eest ja seisab selle eest ka edaspidi. Ukraina võitleb kogu Euroopa ja demokraatlike väärtuste eest ja vajab meie toetust.“ Eesti on Ukrainale kaitseabi andnud enam kui 240 miljoni euro eest, mis on kolmandik Eesti kaitse-eelarvest. Humanitaarabi on Eesti Ukrainale andnud ligi 20 miljoni euro väärtuses. Ukraina toetamiseks on oma panuse andnud iga kolmas eestlane. Vastu oleme võtnud enam kui 43 000 ukraina sõjapõgenikku, mis on rohkem kui 3,2% meie elanikkonnast. Suti sõnul peavad Venemaa-vastased sanktsioonid otsustavalt vähendama Venemaa võimet rahastada sõda ja seetõttu tuleb kiiresti edasi liikuda täiendavate sanktsioonidega. „Alternatiivsete energiaallikate leidmine Venemaa gaasile ja naftale on Eesti ja Euroopa huvides. Eesti on pühendunud võitlusele kliimamuutustega ja innovaatilise riigina oleme huvitatud uute tehnoloogiate arendamisest, mis toodavad energiat taastuvatest energiaallikatest.“ Tänasel kohtumisel arutati samuti Venemaa agressiooni mõju toidujulgeolekule maailmas. „Venemaa takistab toidu jõudmist nende inimesteni, kes seda väga vajavad. Täna arutasime ühtlasi, kuidas saaksime Ukrainat toetada vilja eksportimisel viisil, mis ei sea ohtu nende sadamate julgeolekut,“ sõnas Sutt ja rõhutas, et peame jätkama faktipõhist võitlust Venemaa valeinformatsiooni ja -narratiivide vastu. Kohtumisel arutati ühtlasi koostöö tihendamist Pärsia lahe riikidega ja olukorda Aafrika Sarvel. Välisasjade nõukogu veerel kohtus Sutt Egiptuse välisministri Sameh Shoukryga, kellega räägiti koostööst kliima, energia, rände ja julgeoleku valdkonnas ning võitlusest Venemaa valeinformatsiooniga. „EL ja Egiptus ühendavad jõud, et sel aastal Sharm el-Sheikhis toimuv ÜRO kliimakonverents oleks edukas, ning pühenduvad rohepöördele ja eesmärgiga kliimaneutraalsuse saavutamisele hiljemalt 2050. aastaks,“ ütles Sutt. Homme osaleb Sutt üldasjade nõukogul, kus valmistatakse ette 23.–24. juunil toimuvat Euroopa Ülemkogu ning arutatakse Euroopa Komisjoni soovitust anda Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus ja Gruusiale selge ELi perspektiiv. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

03.10.2022 20:11 (18.92) Pullerits: Kuidas venelased end rahvusvahelisel spordiareenil igavesse isolatsiooni määrasid? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Nüüd, reedel, ületas venemaa punase joone. Ehk nihutas selle ajapiiri, mil venemaa sportlasi võiks kunagi taaslubada rahvusvahelisele areenile, lõpmatusse. Lühidalt: enne kui Ukraina pole tagasi saanud kõiki oma territooriume, mis kuulusid talle enne Krimmi annekteerimist 2014. aastal, ei tule venelaste tagasi lubamine suurde sporti kõne allagi. Ja kuna venemaa ei kavatse neist territooriumidest ilmselt kunagi vabatahtlikult loobuda, tähendab see, et enam me vene sportlasi olümpial, MM- ja EM-võitlustel, MK-etappidel ja muudel rahvusvahelistel jõuproovidel ei näe, isegi mitte neutraalse lipu all.Selline on minu raudne seisukoht ja häbi/häda sellele, kes sellega ei nõustu. Venelaste tõrjumine rahvusvaheliselt spordiareenilt on üks mitmest sammust, millel on lootust saata venemaale kuuldav, nähtav, tuntav ja arusaadav signaal, et venemaa on maailmas paariariik ja seni, kuni venemaa vastupidiseks seisukohaks põhjust ei anna, ei ole mõtet vene sportlaste tõrjumise lõpetamisest isegi unistada.Liiati, kuidas saaks venelasi teistega taas võistlema lubada, kui pärast venemaa presidendi vladimir putini väljakuulutatud mobilisatsiooni ütles venemaa olümpiakomitee president stanislav pozdnjakov, et riigi sportlastel peaks olema au osaleda Ukraina sõjas. See tähendab sisuliselt, et venemaa olümpiakomitee toetab sõda Ukraina vastu, mis omakorda tähendab ja teeb selgeks, et sellise sõjardi esindajaid ei saa rahvusvahelisele spordiareenile lubada – loogiline ju?Venelased on ühiselt määranud end isolatsiooni ja mul ei ole neist grammigi kahju. Mõelge ise, miks me peaks lubama Eestisse treenima või võistlema aleksandr bolšunovi või deniss spitsovi, kaks vene armee ohvitseri ja kaardiväelast (kelle ülesanne, nagu me nüüd oleme aru saanud, on muu seas peksta ka rahumeelseid kodanikke) – see oleks meist moraalitu. Las nad pigem järgivad venemaa olümpiakomitee juhi üleskutset ja lähevad Ukrainasse kahurilihaks, nagu pozdnjakov utsitab.Foto 1: Mis neil meestel aju asemel on? Välismaalastest jalgpallurid mängimas Peterburi Zeniidi eest 2. oktoobril. Foto autor: Zumapress.com/ScanpixFoto 2: Peterburi armeespordiklubi jäähokimängijad 28. septembril KHLi liiga mängu eel. Foto autor: Zumapress.com/ScanpixFoto 3: Valgevene ja Venemaa võrkpallinaiskonna sõpruskohtumine 16. septembril Moskvas. Las mängivadki edaspidi omavahel oma rahvusvahelisi mänge. Foto autor: Zumapress.com/ScanpixFoto 4: Venelane Ljudmilla Samsonova WTA turniiril Tokyos poolfinaalis 24. septembril. Tallinna WTA turniirile poleks teda Eesti lubanud. Foto autor: AFP/Scanpix

03.08.2022 16:56 (18.92) Reinsalu Ukraina presidendile: peame suurendama survet Venemaale [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, peaminister Denõss Šmõhali ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, et arutada Kremli režiimi julma sõda Ukrainas ja väljendada vankumatut toetust Ukrainale. Kohtumistel president Zelenskõi ja peaminister Šmõhaliga rõhutas välisminister Reinsalu, et hoolimata sellest, et Venemaa jätkab ebainimlikku sõda Ukrainas, tuleb alustada Ukraina ülesehitamisega. „Peame lõpetama lubaduste andmise ja asuma tööle,“ ütles Reinsalu kohtumisel peaminister Šmõhaliga. „Talv on tulemas ja paljudel inimestel puudub Venemaa tekitatud purustuste tõttu peavari. Aeg tööle asuda on praegu.“ Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta. Jätkame ettepanekute tegemist karmimate ja tõhusamate sanktsioonide kehtestamiseks. Ühtlasi peame ühiselt takistama Venemaad sanktsioonidest kõrvale hiilimast. Sanktsioonide rakendamise tõhustamiseks võttis Euroopa Liit juulikuu lõpus vastu 7. sanktsioonipaketi, millega keelati energiakandjate järel Venemaa jaoks tähtsaima ekspordiartikli kulla import. „Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav. Peame jätkama tööd Venemaa energiakandjatele edasiste sanktsioonide kehtestamise nimel,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid. „Venemaa on julma sõjaga Ukrainas rikkunud kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja kokkuleppeid ning vastutab reparatsioonide eest,“ märkis ta. „Meil on moraalne kohustus võtta vastutusele sõja- ja agressioonikurjategijad. Sellest sõltub reeglitel põhineva maailmakorra tõsiseltvõetavus,“ sõnas Reinsalu. Kohtumistel sõnas Reinsalu, et tervitab Euroopa Liidu juunikuist ajaloolist otsust anda Ukrainale kandidaatriigi staatus. „Minu eesmärk kohtumisel oli välja selgitada, millises valdkonnas ja millist tuge Ukraina ELiga ühinemisel meilt kõige enam vajab,“ ütles ta ja lisas, et Eesti toetab ühtlasi Ukraina teekonda NATOsse. Kokku on Eesti riik ja inimesed andnud Ukrainale humanitaarabi kokku ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolmandik Eesti aastasest kaitse-eelarvest. Ukrainast on Eestisse Venemaa julmuste eest varjunud enam kui 48 000 ukrainlast, mis on ligi 3,7% Eesti rahvaarvust. „Täna nägin Ukraina jõudu. Ukraina ei ole väsinud,“ ütles Reinsalu. „Ka meie ei tohi väsida. Venemaa peab selle sõja kaotama.“ President Zelenskõi tänas Eestit Ukrainale antud abi ja jätkuva toetuse eest. Välisministri visiidi fotod (album täieneb jooksvalt): https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721777203... Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

27.01.2023 10:16 (18.92) Pullerits: hoiatus võistluste korraldajaile: ärge mõelgegi venelastega semmima hakata! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kes oleks osanud prognoosida, et ROKi tegevuse taustal kujuneb Eesti valitsuse korraldus nr 247 mullu 8. septembrist, mis jõustus 19. septembril, nii vajalikuks. Mäletatavasti puudutab too korraldus piiranguid Venemaa kodanikele, et nad ei saa Venemaa alustatud sõja tõttu Ukrainas kehtiva lühiajalise, C-liiki viisaga enam Eestisse tulla.Kuid on ka pikaajalised, D-liiki viisad, mille omanikele Eestisse sisenemisel piirangud ei kehti. Ent sellest pole lugu. Küsisin siseministeeriumilt, millise viisaga Venemaa sportlased tavaliselt Eestisse tulevad, ja sain sõna-sõnalt sellise vastuse: «Sportlased taotlevad enamasti lühiajalist viisat, sama, mis turistid.»Jah, lühiajalise viisa teatud omanikele – neid on valitsuse korralduses loetletud kümme – kehtivad erandid, kuid sportlasi ega ka treenereid nende hulgas nimetatud ei ole.Niisiis tähendab see, et ROK võib ju soovida ja tahta ja survestada, et venelased saaksid taas rahvusvahelisele areenile võistlema tulla, kuid Eesti seadustest nad üle sõita ei saa. Nagu pealkirjastasin oma loo sel teemal Postimehes: «Eesti ei lase ROK-il endale pähe istuda».Mäletan hästi, millist vingerdamist ja pusimist see mullu suvel ametimeestelt nõudis, et takistada Vene rallisõitjate saabumist Rally Estoniale. Kirjutasin sellest Postimehes mitu lugu, et teemat ja survet üleval hoida. Lõpuks sai venelastele sissesõidukeeld kehtestatud. Nüüd enam sellist trianglit teha vaja poleks, sest Venemaa kodanikele kehtib Eestisse sissesõidu keeld ja jutul lõpp. Nagu kinnitas mulle siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar:«Riigid otsustavad ise, keda nad enda territooriumile lubavad. ROK-i otsus Eesti valitud lähenemist ei muuda. Vahetult välispiiri ületades ei ole Venemaa kodanikel sportimise eesmärgil võimalik Eestisse tulla.»Aga et asjalood üldse nii kaugele ei jõuaks, et peaks hakkama juriidika ja bürokraatiaga maid jagama, lasub Kommusaare sõnul põhivastutus ikkagi võistluste korraldajatel, et nad ei kutsuks Venemaa ja ka Valgevene sportlasi Eestisse võistlema. See puudutab eeldatavasti peamiselt laskesuusatamise ja murdmaasuusatamise ning autoralli, aga ka sportmängude võistluste korraldajaid. Ehk teisisõnu: häda neile korraldajaile, kes peaks üritama Venemaa ja Valgevene sportlasi siia võistlema kutsuda või lubada. Olge hoiatatud: ma pean teil tihedalt silma peal ja tõmban valusalt liistule! Foto 1: Hoolimata sellest, et Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste korraldajad on keelanud Venemaa sümboolika kasutamise, lehvitavad pealtvaatajad tribüünil Venemaa lippu. Foto autor: EPA/ScanpixFotod 2 ja 3: Vene tennisisti Daniil Medvedevi toetajad lehvitavad Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel Venemaa riigilippu. Fotode autor: Reuters/Scanpix (foto nr 2) ja AFP/Scanpix (foto nr 3)

26.04.2007 17:30 (17.02) Jäähokivalitsejat Rootsist favoriidikoorem ei rõhu [ERR Sport]

-LaPRESSE/SCANPIX TÃ¤navused jÃ¤Ã¤hoki maailmameistrivÃµistlused toimuvad 27. aprillist kuni 13. maini Venemaa pealinnas Moskvas ja selle lÃ¤heduses asuvas MÃµtiÅ¡tÅ¡is. Kuigi valitseva maailmameistri, olÃ¼mpiavÃµitja ning ka mitteametliku Euroopa meistrina asub vÃµistlustulle Rootsi, ei peeta skandinaavlasi seekord suurfavoriitideks. Mullu sai Rootsi hakkama enneolematuga, vÃµites Ã¼hel aastal nii olÃ¼mpiamÃ¤ngud kui maailmameistrivÃµistlused. Ilmselt paljuski seetÃµttu ei leidnud mitmed Tre Kronori staarid tÃ¤navuseks suurturniiriks motivatsiooni. Nii vihjasid Peter Forsberg ja Mats Sundin vigastustele ning vÃ¤simusele, eemale jÃ¤id ka teised vÃ¤iksema kaliibriga NHL-i mehed. Heitlust Stanley karikale jÃ¤tkavad aga teiste seas Nicklas LidstrÃ¶m, Daniel ja Henrik Sedin, Mattias Ã–hlund, Henrik Lundqvist, Daniel Alfredsson ning Markus NÃ¤slund, kes jÃ¤Ã¤vad MM-ist juba seetÃµttu kÃµrvale. Kuigi Rootsi koondise peatreener Bengt-Ake Gustafssson suutis Moskvasse meelitada NHL-ist vaid Toronto Maple Leafsi rÃ¼ndaja Alexander Steeni, saavutati tÃ¤navune esimene turniirivÃµit ka Euroopas leiba teenivate mÃ¤ngumeestega. Nimelt oldi MM-i eel mitteametliku EM-i ehk Euro Hockey Touri finaalis kahel korral Ã¼le hooaja valitsejast Venemaast. Seega ei saa rootslasi ka MM-il alahinnata. Liiatigi on tugeva distsipliini poolest tuntud Rootsi MM-idel viimase kÃ¼mne aasta jooksul jÃ¤Ã¤nud medalita vaid kahel korral, tiitel on samal ajal vÃµidetud 1998. ja 2006. aastal. Kas Venemaa peab kodupubliku pingele vastu? Oamette kÃ¼simÃ¤rk on turniiri korraldaja Venemaa hetkevorm. PÃ¤rast NSV Liidu lagunemist on venelastest staarihakatised keskendunud vaid dollarite teenimisele profiliigas NHL, kodumaa esindamine neile suurt pinget pole pakkunud. Viimase kÃ¼mne aasta jooksul on vÃµidetud vaid kaks medalit, Ã¼lejÃ¤Ã¤nud kordadel pole isegi poolfinaali pÃ¤Ã¤setud. Venemaa koondise jaoks vÃµib probleemiks olla ka vÃµidukohustus kodupubliku silme ees. Nimelt peeti 2000. aasta turniiri Peterburis, kus Venemaa sai vaid 9. koha, kuigi meeskonnas olid tolle aja tÃ¤hed, eesotsas Pavel Burega. Ãœldsuse luubi all olnud mehed sattusid pidevalt sekeldustesse, kuid samasuguseid ilminguid on nÃ¤ha ka juba praegu. Kuigi peatreener VjatÅ¡eslav BÃµkov ajab karmi kÃ¤e poliitikat, ei jÃµudnud kÃµik mÃ¤ngijad Ãµigeks ajaks treeninglaagrisse. BÃµkov on selle aasta koondise moodustanud NHL-is ja Venemaa Superliigas mÃ¤ngivatest meestest. Moskvas Ã¼ritavad suurriigi au pÃ¤Ã¤sta teiste seas Ilja KovaltÅ¡uk, Aleksandr OvetÅ¡kin ja sÃ¼gisel suure skandaaliga dollariliigasse siirdunud Jevgeni Malkin. Taaskord on aga meeskonna nÃµrgaks lÃ¼liks vÃ¤ravavahid. TÅ¡ehhid loodavad taastada endise hiilguse Venemaa kÃµrval peetakse tÃ¤navuse turniiri suurfavoriidiks TÅ¡ehhit, kes tuli viimati maailmameistriks aastatel 1999-2001 ning 2005. Mullu lepiti Rootsi jÃ¤rel 2. kohaga, Torino olÃ¼mpiamÃ¤ngudel oldi aga kolmandad. TÅ¡ehhi koondises seekord superstaare pole, kuid Moskvas nÃ¤eb mÃ¤ngimas mitmekordseid maailmameistreid David Vybornyt, Petr Tenkratit, Jaroslav Hlinkat ja Petr Cajanekit. VÃ¤ravasuul loodetakse Roman Cechmanekile. Taaskord on mustaks hobuseks Kanada meeskond. Vahtralehemaa koondise vÃµimalik edu sÃµltub eeskÃ¤tt kokkumÃ¤ngus. Tihtilugu vÃµetakse pÃ¤rast kurnavat NHL-i hooaega maailmameistrivÃµistlusi kui hooaja pikendust, seetÃµttu ei suudeta alati piisavalt kontsentreeruda. Kui aastatel 1998-2002 ei saadud medalitki, siis seejÃ¤rel tuldi kahel korral jÃ¤rjest maailmameistriteks. Eelmisel aastal Riias oldi neljandad, pronksikohtumises jÃ¤Ã¤di alla Soomele. Kanada koondis koosneb traditsiooniliselt lÃµviosas NHL-i mÃ¤ngijatest ning meeskonda tÃ¤iendatakse turniiri kÃ¤igus. TÃ¤navu hakkab silma, et puurisuule on meelitatud tippvÃ¤ravavahid, sest Carolina Hurricanesi Cam Ward ja Edmonton Oilersi Dwayne Roloson heitlesid mullu Stanley karikavÃµistluste finaalis. Veel nimekamatest mÃ¤ngijatest vÃµtsid tee Moskvasse ette Eric Brewer ning Eric Staal. Soomele oli 2006. aasta edukas Eelmisel hooajal jagasid Rootsi kÃµrval suurturniiridel medalid Soome ja TÅ¡ehhi. OlÃ¼mpiamÃ¤ngudel said meie pÃµhinaabrid hÃµbeda ning MM-il pronksi. Soomlased ootasid edu kaua, sest enne seda kerkiti MM-il poodiumile 2001. aastal. Tunamullu lepiti aga nÃ¤iteks alles 7. kohaga. Sel aastal pole soomlased veel oma mÃ¤ngumasinat kÃ¤ima saadud. Euro Hockey Touri pronksiseerias jÃ¤Ã¤di alla TÅ¡ehhile ning rahulduti viimase kohaga. MM-iks aga liitub meeskonnaga nimekaid tegijaid, teiste seas kapten Ville Peltonen, Mikko Koivu, Kari Lehtonen, Antti Miettinen ning Jarkko ja Tuomo Ruutu. Potentsiaalilt tugevat USA koondist vaevavad samad mured mis Kanadat. Traditsiooniliselt on probleeme meeskonna moodustamisega, lisaks vÃµtab enamus mehi MM-i kui puhkust. Nii ongi Ã¼hendriiklased viimase kÃ¼mne aasta jooksul vaid korrale medalile tulnud, olles 2004. aastal kolmandad. Enne seda teeniti aga 13. koht ja nÃ¤iteks 1998. aastal lÃµpetati turniiril 12. positsioonil. TÃ¤navunegi koosseis on kokku pandud NHL-i keskmikest, kÃµlavamatest nimedest osalevad Moskvas Erik Cole ja Paul Stastny. Viimasel hetkel loobus turniirist isiklikel pÃµhjustel Philadelphia Flyersi puurilukk Robert Esche. Slovakkialt seekord imet ei oodata Kui aastatuhande vahetuse paiku polnud Slovakkial probleeme NHL-i staaride meeskonda meelitamisel, siis nÃ¼Ã¼dseks on meestel rahvustunne jahtunud. PÃ¤rast tiitlivÃµitu 2002. aastal on tulemused pidevalt allamÃ¤nge lÃ¤inud ja mullu saadi vaid 8. koht. Sellelgi aastal ei oodata slovakkidelt imet, kuigi meeskonna on liitunud NHL-i vananevad tÃ¤hed Pavol Demitra, Marian Gaborik, Marian Hossa, Ladislav Nagy, ning Miroslav Satan. Eelpool mainitutele pole slovakkidel aga vÃµrdvÃ¤Ã¤raset vahetust vÃµtta ja kontrollkohtumises kaotati nÃ¤iteks ka Valgevenele. Kohta kaheksa hulgas sihib ka Å veitsi meeskond, kes mullu olÃ¼mpiamÃ¤ngudel sai jagu Kanadast ning TÅ¡ehhist. Mullu MM-il Ã¼heksandaks jÃ¤Ã¤nud Å¡veitslaste nurgakivid on NHL-ist tuttavad vÃ¤ravavahid David Aebischer ning Martin Gerber ja Mark Streit. Tugevaks keskmikuks vÃµib endiselt pidada LÃ¤tit. Eelmisel aastal Riias toimunud turniiril oli meie lÃµunanaabritel tuline soov ennast tÃµestada, mis lÃµppes paraku 10. kohaga. LÃ¤ti koondisel sÃ¤ravaid nimesid pole, eeskÃ¤tt toetutakse veteranidele. Suure tÃµenÃ¤osusega ei sÃµida Moskvasse Colorado Avalancheâ€™i Karlis Skrastins, Los Angeles Kingsi Raitis Ivanans ja Florida Panthersi Janis Sprukts. Erinevalt LÃ¤tist on tÃµusuteel Valgevene, kes mullu Ã¼llatas 6. kohaga. Koondise koosseis on Ã¼htlane, traditsiooniliselt on palju sÃµltunud vÃ¤ravavahi tÃ¶Ã¶st ning ka Venemaale sÃµitvasse esindusse mahub esitusi pakkunud puurilukk Andrei Mezin. PÃµhjamaalased Ã¼ritavad vÃ¤ltida vÃ¤ljakukkumist ÃœlejÃ¤Ã¤nud kuus meeskonda vÃµitlev eelkÃµige koha nimel kÃµrgeimas seltskonnas. Mullu pÃ¤rast nelja-aastast pausi eliitdivisjoni kerkinud Norra sai kohe 11. koha. Taani on kÃµrgliigas vastu pidanud eelmised neli aastat, mullu lÃµpetati 13. positsioonil. Eelmisel aastal Ã¼le kolme hooaja A-gruppi pÃ¤Ã¤senud Itaalia lÃ¼kkas aste madalamale Kasahstani ja Sloveenia, endise nÃµukogude hokikooli karastusega Ukraina on kÃ¼ll kahel viimasel aastal pÃ¤Ã¤senud alagrupist edasi, kuid sellega on nende jaks ka raugenud. Uustulnukatena astuvad vÃµistlustulle Austria ning Saksamaa. Mullu Tallinnas 1. divisjoni turniiri vÃµitnud austerlased peavad peaasjalikult lÃ¤bi ajama koduliiga meestega. Saksamaa probleemiks on aastaid olnud see, et vÃ¤lismaalastest kubisev liiga on kÃ¼ll suhteliselt tugev, kuid oma riigi alamad seal vÃ¤ljakule eriti ei pÃ¤Ã¤se. Nii pole ka tÃ¤navu MM-il midagi suurt oodata, liiatigi peab pÃµlvkondade vahetust Ã¼le elav Saksamaa Moskvas hakkama saama Boston Bruinsi Marco Sturmi ja Washington Capitalsi vÃ¤ravavahi Olaf KÃ¶lzigita. Maailmameister selgub tavapÃ¤rase sÃ¼steemi jÃ¤rgi TÃ¤navune MM toimub juba viimasel ajal tuntuks saanud formaadi jÃ¤rgi. KÃµigepealt mÃ¤ngitakse neljas neljaliikmelises alagrupis Ã¼ks ring, mille jÃ¤rel iga grupi kolm paremat pÃ¤Ã¤sevad edasi. Siis moodustatakse kaks kuueliikmelist vahegruppi, kust kummastki neli edukamat pÃ¤Ã¤sevad veerandfinaali. Seejuures vÃµetakse alagrupist omavaheliste mÃ¤ngude tulemused kaasa, play-offis aga jÃ¤tkatakse parem Ã¼hest sÃ¼steemis. Alagruppides viimaseks jÃ¤Ã¤nud meeskonnad selgitavad Ã¼heringilisel turniiril need kaks meeskonda, kes aste madalamale langevad ning vabastavad koha tÃ¤navu 1. divisjonis vÃµitnud Prantsusmaale ja Sloveeniale. Uuenduseks on see, et enam ei tunnistata viike. Kui meeskonnad pole normaalajal suutnud omavahelist paremust selgitada, peetakse neli-nelja vastu viie minuti pikkune lisaaeg esimese tabamuseni. Kui selle aja jooksul vÃ¤ravaid ei lÃ¶Ã¶da, selgub vÃµitja karistusvisetega. Normaalaja vÃµidu eest teenib kolm, viigi puhul Ã¼he ja kaotusega null silma. VÃµit lisaajal vÃµi karistusvisetega annab Ã¼he lisapunkti. Eelmisel aastal Riias toimunud MM-turniiri veerandfinaalis alistas Rootsi 6:0 USA, Kanada 4:1 Slovakkia, TÅ¡ehhi lisaajal 4:3 Venemaa ja Soome 3:0 Valgevene. Poolfinaalis oli Rootsi 5:4 Ã¼le Kanadast ning TÅ¡ehhi 3:1 Soomest. Finaalis sai Rootsi 4:0 jagu Kanadast ja Soome pronksikohtumises 5:0 Kanadast. VÃ¤ljakukkumisturniiril sÃ¤ilitasid kÃµrgeima divisjoni koha Taani ning Itaalia, aste madalamale vajusid Kasahstan ja Sloveenia. 2007. aasta MM-i alagrupid (27. aprill-2. mai):A-grupp (Moskva): Rootsi (eelmise aasta 1.), Å veits (9.), LÃ¤ti (10.), Itaalia (14.)B-grupp (MÃµtiÅ¡tÅ¡i): TÅ¡ehhi (2.), USA (7.), Valgevene (6.), Austria (1. divisjoni B-grupi 1.)C-grupp (MÃµtiÅ¡tÅ¡i): Kanada (4.), Slovakkia (8.), Saksamaa (1. divisjoni A-grupi 1.), Norra (11.)D-grupp (Moskva): Soome (3.), Venemaa (5.), Ukraina (12.), Taani (13.) Vahegrupid (3.-7. mai):E-grupp: A1, A2, A3, D1, D2, D3F-grupp: B1, B2, B3, C1, C2, C3 VÃ¤ljakukkumisring (4.-7. mai):A4, B4, C4, D4 Veerandfinaalid (9.-10. mai):E1 â€“ F4E2 â€“ F3F1 â€“ E4F2 â€“ E3 Poolfinaalid (12. mai):E1/F4 â€“ F2/E3F1/E4 â€“ E2/F3 Finaal ja pronksikohtumine (13. mai). Ivo DobkevitschJäähoki

15.06.2005 17:30 (17.02) Wimbledonis said 1. asetuse Federer ja Davenport [ERR Sport]

EsmaspÃ¤eval, 20. juunil Londonis algavaks aasta kolmandaks tennise Suure Auhinna turniiriks, Wimbledoniks said esimese asetuse Roger Federer (Å veits) ja Lindsay Davenport (USA). MeesÃ¼ksikmÃ¤ngu asetatud mÃ¤ngijad:1. Roger Federer (Å veits), 2. Andy Roddick (USA), 3. Lleyton Hewitt (Austraalia), 4. Rafael Nadal (Hispaania), 5. Marat Safin (Venemaa), 6. Tim Henman (Suurbritannia), 7. Guillermo Canas (Argentina), 8. Nikolai DavÃµdenko (Venemaa), 9. Sebastien Grosjean (Prantsusmaa), 10. Mario Ancic (Horvaatia), 11. Joachim Johansson, 12. Thomas Johansson (mÃµlemad Rootsi), 13. Tommy Robredo (Hispaania), 14. Radek Stepanek (TÅ¡ehhimaa), 15. Guillermo Coria, 16. Mariano Puerta (mÃµlemad Argentina), 17. David Ferrer (Hispaania), 18. David Nalbandian (Argentina), 19. Tommy Haas (Saksamaa), 20. Ivan Ljubicic (Horvaatia), 21. Fernando Gonzalez (TÅ¡iili), 22. Dominik Hrbaty (Slovakkia), 23. Juan Carlos Ferrero (Hispaania), 24. Taylor Dent (USA), 25. Nicolas Kiefer (Saksamaa), 26. Feliciano Lopez (Hispaania), 27. Richard Gasquet (Prantsusmaa), 28. Jiri Novak (TÅ¡ehhimaa), 29. Nicolas Massu (TÅ¡iili), 30. Robin SÃ¶derling (Rootsi), 31. Mihhail JuÅ¾nÃµi (Venemaa) ja 32. Filippo Volandri (Itaalia). NaisÃ¼ksikmÃ¤ng:1. Lindsay Davenport (USA), 2. Maria Å arapova (Venemaa), 3. Amelie Mauresmo (Prantsusmaa), 4. Serena Williams (USA), 5. Svetlana Kuznetsova, 6. Jelena Dementjeva (mÃµlemad Venemaa), 7. Justine Henin-Hardenne (Belgia), 8. Nadja Petrova, 9. Anastassija MÃµskina (mÃµlemad Venemaa), 10. Patty Schnyder (Å veits), 11. Vera Zvonarjova (Venemaa), 12. Mary Pierce (Prantsusmaa), 13. Jelena Lihhovtseva (Venemaa), 14. Venus Williams (USA), 15. Kim Clijsters (Belgia), 16. Nathalie Dechy (Prantsusmaa), 17. Jelena Jankovic (Serbia ja Montenegro), 18. Tatiana Golovin (Prantsusmaa), 19. Ana Ivanovic (Serbia ja Montenegro), 20. Daniela Hantuchova (Slovakkia), 21. Francesca Schiavone, 22. Silvia Farina Elia (mÃµlemad Itaalia), 23. Ai Sugiyama, 24. Shinobu Asagoe (mÃµlemad Jaapan), 25. Karolina Sprem (Horvaatia), 26. Flavia Pennetta (Itaalia), 27. Nicole Vaidisova (TÅ¡ehhimaa), 28. Amy Frazier (USA), 29. Marion Bartoli (Prantsusmaa), 30. Dinara Safina (Venemaa), 31. Anabel Medina Garrigues (Hispaania) ja 32. Virginie Razzano (Prantsusmaa). - BNSTennis

07.07.2005 17:20 (17.02) Eesti ei tee Venemaale järeleandmisi [ERR Uudised]

Eesti ei tee Venemaale järeleandmisi ja juhul kui Venemaa ei alusta Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimist, tuleb lihtsalt oodata, ütles välisminister Urmas Paet Venemaa nooti ja selles esitatud nõuet alustada uusi piiriläbirääkimisi, kommenteerides. Venemaa 28. juuni noot Eesti-Vene piirilepete asjus meenutab Venemaa Teise maailmasõja eelset survet Eestile, millega pressis Eestilt välja saatuslikke järeleandmisi. Peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet kinnitavad, et Eesti ei teinud oma vastusnoodis Venemaale mingeid järeleandmisi. "Mingeid järeleandmisi pole võimalik teha. Ja mida siin järele anda. Eesti parlament on otsustanud Eesti-Vene piirilepped ratifitseerida. Eesti on kõik teinud. Praegu on sellele järgnenud arutelud ja selgitustöö meie partneritele Euroopa Liidus ja NATOs. Ja me loodame, et ka Venemaaloeb siiski veel korra Riigikogu ratifitseerimisotsuse läbi, analüüsib ning saab aru, et kõik need Venemaa kommentaaridgd on lähtunud valedest alustest," rääkis Paet. Kui Venemaa, hoolimata ka NATO ja Euroopa Liidu Eestit toetavatest seisukohtadest, siiski ei alusta Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimisprotseduuri, tuleb lihtsalt oodata. Välisminister Paet meenutab, et ka Leedu pidi Venemaa järel neli aastat ootama. Venemaa keeldumine anda Eesti riigitegelastele viisa, sõiduks Vene valduses olevatele Setu aladele, viitab survele. "See on muidugi kahetsusväärne, aga viisad on iga riigi oma otsustada ja seda ei pea kommenteerima. Loomulikult see meile ei meeldinud ja me oleme seda väljendanud," märkis Paet. Veel kohatumaks peab Eesti Venemaa kommentaari piirilepete ratifitseerimise käigu üle riigikogus. KADI ALATALU, AK

30.07.2005 17:30 (17.02) Soome poliitik kutsub Venemaad üles tunnistama vigu [ERR Uudised]

Soome poliitik, Euroopa parlamendi saadik ja Soomes tegutseva Rootsi rahvapartei presidendikandidaat Henrik Lax kutsus üles Soome presidenti tarja halost eesseisval kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rõhutama, kui tähtis on moonutamata ajaloo käsitluse tähendus ühiskonnale. Laxi arvates kahjustab Läänemeremaade koostööd suuresti see asjaolu, et Venemaa ei taha tunnistada, et NSV Liit 1939 -1940.a. liitis endaga vägivaldselt Baltimaad. Venemaa ja Balti riikide vahelised suhted ei parane enne, kui Venemaa ei ole seda tunnistanud. Samuti on kahjulik see, et Venemaa tavakodanikul on moonutatud käsitlus Balti maadest üldse ja seal valitsevatest oludest eriti. Need moonutused ei tule kasuks ei Venemaale ega ka Baltimaade venekeelsele elanikkonnale. Soome poliitiku arvates on tähtis, et kõikidel Läänemeremaadel oleks ühine nägemus ajaloost. Tõde on koostöö tegemiseks parim alus ja Venemaa poliitiline eliit on selle eest vastutav, et tõepärane teave jõuaks kõikide Venemaa tavakodanikeni. Selle ülesande täitmisel võiks Soomel olla sillaehitaja roll. Lax meenutas, et Soome ja Vene vahelised suhted paranesid niipea ,kui Moskva tunnistas, et NSV Liit alustas 1939.a. Talvesõda ja mitte vastupidi. Soome roheliste liider ja ka presidendikandidaat Heidi Hautala on pannud president Halosele südamele, et see võtaks Venemaa presidendiga kohtumisel kõne alla Läänemere kaitse küsimused ja vaba kodanikualgatuse tähenduse.Soome ja Venemaa president kohtuvad tuleval nädalal Turus YLE

18.08.2006 19:00 (17.02) Provalov loodab, et Eesti ja Venemaa suhted normaliseeruvad [ERR Uudised]

Ametist lahkuv Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov loodab, et probleemid Eesti ja Venemaa suhetes leiavad lahenduse lähiaastate jooksul. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on Eesti-Venemaa suhted arenenud rahulikult, kuid poliitiliste probleemide lahendust takistab erinev ajaloo tõlgendamine ja Venemaa tahtmatus kahe riigi suhete kiiremaks arenguks, vahendas Aktuaalne Kaamera. Lahkumiseelsel visiidil peaministri ja välisministri juures käinud Provalov oli Eestis suursaadikuks peaaegu kuus aastat. Positiivseks nimetab ta Moskva patriarhaadi Eesti õigeusukiriku registreerimist ja piirilepete allkirjastamist ning negatiivseks seda, mis piirilepetest Riigikogus sai. "Mõndagi õnnestus meil teha. Ma loodan, et kõik normaliseerub," ütles Venemaa suursaadik. "Tööd on vaja teha valitsustevahelises komisjonis. Hakkavad toimuma visiidid ja kohtumised. Tulevad majandusprojektid." Välisminister Paet ütles, et Venemaal on puudunud tahe poliitiliste suhete uuele tasemele viimiseks. Näiteks tõi ta fakti, et 15 aasta jooksul ei ole ühtegi kõrgetasemelist visiiti olnud. "Ükski Venemaa riigitegelane Eestis visiidil käinud ei ole, kui me räägime presidenist, peaministrist või välisministrist. See annab ka pildi, millises olukorras on Eesti-Vene suhted olnud." Venemaa uueks suursaadikuks tuleb Eestisse Nikolai Uspenski, kes ajakirjanduse andmetel on viimase aastakümne jooksul töötanud Venemaa julgeolekunõukogus.

07.11.2006 22:00 (17.02) Valgevene koondises Eestiga mängus ka Poomi klubikaaslane Aleksandr Hleb [ERR Sport]

Valgevene jalgpallikoondise treener Juri Puntus on kutsunud mÃ¤nguks Eestiga koondisesse jÃ¤rgmised mÃ¤ngijad: vÃ¤ravavahid - Vassili Homutovski (Tom, Venemaa), Juri Zevnov (FC Moskva, Venemaa) kaitsjad - Sergei Omeljantsuk (Å innik, Venemaa), Sergei Stanjuk (LutÅ¡-Energia, Venemaa), Dmitri Lentsevits (Torpedo, Venemaa), Aleksandr Jurevits, Pavel PlaskonnÃµi (mÃµl. Å ahtjor Soligorsk, Valgevene), Jan Tigorev (Dinamo Minsk, Valgevene), Artjom Radkov, Dmitri Molos (mÃµl. BATE, Valgevene) poolkaitsjad - Timofei Kalatsov (Rostov, Venemaa), Vladimir KorÃµtko (Terek, Venemaa), Aleksandr Kultsii (Tom, Venemaa), Denis Kovba, Aleksei Skvernjuk (mÃµl. KrÃµlja Sovetov, Venemaa), Aleksandr Hleb (Arsenal, Inglismaa), Oleg Strahanovits (MTZ-RIPO, Valgevene), Aleksei Sutskov (KarpatÃµ Lvov, Ukraina) rÃ¼ndajad - Sergei Kornilenko (Dnepr, Ukraina), Vitali Kutuzov (Parma, Itaalia), Artjom Kontsevoi, Vjatseslav Hleb (MTZ-RIPO, Valgevene), Leonid Kovel (Dinamo Minsk, Valgevene) Eesti - Valgevene kohtuvad Tallinnas A. Le Coq Arenal 15. novembril. ETV SPORTJalgpall

21.11.2006 18:30 (17.02) Venemaa ähvardas keelata ELi liha impordi 2007. aastast [ERR Uudised]

Venemaa on ähvardanud keelata ELi liha impordi 2007. aastast, viidates toiduohutusprobleemile tulenevalt seapalavikust Bulgaarias ja Rumeenias."Nad on väljendanud muret seoses loomsete toodete ringlusega ELis pärast laienemist," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja, viidates Venemaa 3. novembril saadetud kirjale. Tema sõnul on EL samas juba võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, tagamaks et nakatunud liha ei jõua pärast liitumist Rumeeniast ja Bulgaariast teistesse ELi liikmesriikidesse, vahendas EUobserver. Novembri algul saatis Venemaa ka igale liikmesriigile eraldi kirja, milles teatas, et 2007. aastast peavad neist Venemaale eksporditaval toidul olema täielikud tunnistused selle kohta, et üheski tootmisprotsessi osas ei ole kasutatud potentsiaalselt kahjulikke pestitsiide ega kemikaale. Selline nõue läheb aga administratiivse koormuse kasvu ja viivituste kaudu maksma miljoneid. ELi ja Venemaa läbirääkimistele lähedalseisva ELi diplomaadi sõnul on Venemaa erinevad kaubanduslikud nõuded ELile omavahel seotud. Nende ühine eesmärk on luua kaubandusprobleeme, mida Venemaa hiljem lahendab poliitiliste kasude hinnaga näiteks energiavaldkonnas. Poolale, kelle toidukaupadele Venemaa on sisseveokeelu kehtestanud, võivad Moskva nõuded ELile diplomaadi sõnul samas kasulikud olla, sest veenavad ELi vajaduses reageerida Venemaa nõuetele ühtselt ja jõuliselt.

09.12.2006 21:30 (17.02) Tütarlaste koondis võitis Lätit, homme mäng Poolaga [ERR Sport]

Laupäeval, 9. detsembril jätkus Kohilas võrkpalli EEVZA tütarlaste turniir neljanda ehk eelviimase võistluspäevaga. Venemaa ei pidanud taas pingutama, et võita Leedut 3:0. Eesti - Läti mängus jätkus põnevust vaid esimesse geimi - 26:24, edasi võeti lätlannadelt geimid 25:15 ja 25:12 ning ühtlasi 3:0 võit. Päeva viimases mängus alistus Valgevene Poolale 0:3. Enne viimast võistluspäeva on esikoha kindlustanud Venemaa. Pühapäeval mängivad kell 10.00 Leedu - Läti, kell 12.00 Eesti - Poola ja kell 14.00 Venemaa - Valgevene. Tulemused:06.12.14:00 Läti vs Poola 0:3 (12:25, 19:25, 11:25)16:00 Leedu vs Valgevene 0:3 (8:25, 12:25, 23:25)18:00 Eesti vs Venemaa 0:3 (11:25, 14:25, 23:25) 07.12.14:00 Venemaa vs Läti 3:0 (25:16, 25:18, 25:17)16:00 Poola vs Leedu 3:0 (25:15, 25:16, 25:11)18:00 Valgevene vs Eesti 3:2 (25:15, 20:25, 25:22, 24:26, 15:13) 08.12.14:00 Eesti vs Leedu 3:0 (25:18, 25:15, 25:15)16:00 Läti vs Valgevene 0:3 (21:25, 20:25, 23:25)18:00 Venemaa vs Poola 3:0 (25:16, 25:13, 25:15) 09.12.14:00 Venemaa vs Leedu 3:0 (25:12, 25:11, 25:12)16:00 Läti vs Eesti 0:3 (24:26, 15:25, 12:25)18:00 Poola vs Valgevene 3:0 (25:22, 22:13, 25:21) 10.12.10:00 Leedu vs Läti 12:00 EESTI vs Poola14:00 Valgevene vs Venemaa Tabeliseis:1. Venemaa 4 0 8 12:0 max 1,6852. Poola 3 1 7 9:3 3,3 1,2513. Valgevene 3 1 7 9:5 1,8 1,1134. EESTI 2 2 6 8:6 1,3 1,0605. Läti 0 4 4 0:12 0 0,6916. Leedu 0 4 4 0:12 0 0,560 ETV SPORTVõrkpall

24.03.2007 22:48 (17.02) Üllatust ei sündinud [Sportnet]

Neli mÃ¤ngu, neli kaotust, mitte Ã¼htegi lÃ¶Ã¶dud vÃ¤ravat - selline on paraku Eesti koondise kurb saldo pÃ¤rast tÃ¤nast Euro 2008 E-valikgrupi mÃ¤ngu Venemaa vastu. Idanaabrite kasuks tulemusega 2:0 lÃµppenud mÃ¤ngus oli Eestil esimesel poolajal mitmeid hÃ¤id vÃµimalusi, kuid esimesena murdsid vÃ¤ravaluku lahti just kÃ¼lalised, 66. minutil lÃµi Aleksandr KerÅ¾akov esimese ning 12 minutit hiljem teise vÃ¤rava. Juba tuttaval moel rÃ¼ndas Eesti visalt kuni kohtumise lÃµpuni, kuid kahjuks vedas individuaalne meisterlikkus ning vÃ¤simus tehniliste venelaste vastu alt ning midagi mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rselt ohtlikku ei sÃ¼ndinud. Ainus veidi ohtlikult lÃµhnav situatsioon sÃ¼ndis 88. minutil kui Venemaa vÃ¤ravavaht Igor Akinfejev mÃµtlematult vÃ¤lja tormas ning end karistusalast Ã¼pris kaugelt leidis, paraku ei suutnud eestlased tÃ¼hja vÃ¤ravasse palli lÃ¼Ã¼a. Vaatamata sellele, et paljud ennustasid, et Venemaa surub eestlased oma vÃ¤rava alla, siis oli eestlastel esimesel poolajal vÃµimalusi piisavalt ning vÃµitlust jÃ¤tkus igale ruutmeetrile. Eesti tegi esimese mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rse rÃ¼nnaku kolmandal minutil, kuid pall tekitas kÃµikides mÃ¤ngijates mÃµnevÃµrra paanikat ning keegi ei suutnud vÃ¤ravale lÃ¼Ã¼a. Venemaa vastas meie pikale rÃ¼nnakule kiirrÃ¼nnakuga, kuid KerÅ¾akov lÃµi karistusala Ã¤Ã¤relt teele saadetud palli vÃ¤ravast Ã¼le. Eestil oli suurepÃ¤rane vÃµimalus ka 14 minutil, kuid Sergei Terehhovi pealÃ¶Ã¶gi tÃµrjus Igor Akinfejev nurgalÃ¶Ã¶giks, mida kahjuks enam Ã¤ra kasutada ei osatud. Venemaa rÃ¼nnakud lÃµppesid enamasti pealelÃ¶Ã¶giga karistusala Ã¤Ã¤relt, kuid kaheksast esimesel poolajal tehtud Venemaa lÃ¶Ã¶gist vajas Poomi sekkumist vaid Ã¼ks. Eesti tegi kÃ¼ll kaks pealelÃ¶Ã¶ki vÃ¤hem, kuid suutis kolm mÃ¤rki tulistada. Ãœks ohtlikumaid Venemaa rÃ¼nnakuid sÃ¼ndis 27. minutil kui ArÅ¡avin pani Eesti fÃ¤nnide sÃ¼damed peagu seisma, kolmest kaitsjast lÃ¤bi triblanud rÃ¼ndaja lÃ¶Ã¶k lÃ¤ks vÃ¤ravast Ãµnneks mÃ¶Ã¶da. 36. minutil tekkis vastaste kasuks jÃ¤lle ohtlik olukord, ilusti mÃ¤ngisid kokku ArÅ¡avin ja KerÅ¾akov, Ãµnneks jÃ¤i lÃ¶Ã¶gi ette Marek Lemsalu, kes selle ka blokeerib. Ainus Poomi tÃµrjet vajanud lÃ¶Ã¶k sÃ¼ndis mÃµnikÃ¼mmend sekundit enne poolajavilet - Lemsalu ja KerÅ¾akov mÃ¤ngisid mÃµlemad kÃ¤ega, kuid otsus kaldus Eesti kahjuks, Venemaa mÃ¤ngis karistuslÃ¶Ã¶gi kiiresti lahti ning jÃ¤rgnes ka kiire lÃ¶Ã¶k vÃ¤ravale, mille Poom siiski eemale tÃµrjus. Teine poolaeg algas mÃµnevÃµrra nÃ¤rvilisemalt kui esimene ning pinge surus peale ka eksimused. Eestlaste unistus purunes 66. minutil kui ArÅ¡avin andis tÃ¤pse sÃ¶Ã¶du Aleksandr KerÅ¾akovile, kes kiiresti ka suuna vÃ¤ravale vÃµttis, vastu tulnud Mart Poomist palli Ã¼le tÃµstis ning see sama pall ka vÃ¤ravasse jÃµudis. TÃµsi, kordused nÃ¤itasid, et vÃ¤rav oleks vÃµinud minna ka Vladimir BÃµstrovi nimele, sest noor poolkaitsja otsustas langevat palli peaga kaasa aidata, kohtuniku arvates tegi ta seda ilmselt juba teisel pool vÃ¤ravajoont. Juba kaksteist minutit hiljem oli KerÅ¾akov jÃ¤lle aktsioonis, Ã¼ksi unustatud KerÅ¾akov sai karistusala paremas servas palli ning lajatas tugeva lÃ¶Ã¶gi kohe ka vÃ¤ravale, Ãµnn soosis paraku Venemaad, sest pall pÃµrkas tagumisest postist vÃ¤ravasse. Venemaa on kogunud viiest mÃ¤ngust kolm vÃµitu ning kaks kaotust, 11 punktiga on nad hetkeseisuga kindlalt esimese kahe hulgas. Inglismaa on saanud kaheksa punkti ning jÃ¤tkab kolmandana, nendega sama palju saanud Iisrael on vÃ¤ravate vahe alusel neljas. Eelviimasel, kuundal kohal olev Eesti on Ã¼ks kolmest meeskonnast, kes pole valiksarjas veel vÃ¤ravatearvet avanud, Ã¼lejÃ¤Ã¤nud kaks Ãµnnetud on Armeenia ja FÃ¤Ã¤ri saared. SPORTNETFoto: Marko Mumm/Eesti PÃ¤evaleht

17.07.2007 22:00 (17.02) Eesti ja Venemaa on tagasivõtulepingu osas eri meelt [ERR Uudised]

Tallinnas lõppenud kahepäevastel konsulaarkonsultatsioonidel ei jõudnud Eesti ja Venemaa kokkuleppele Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise isikute tagasivõtulepingu rakendamise osas."Venemaa väitel on lepingu rakendamiseks vajalik kahepoolne rakendusprotokoll, aga Eesti on seisukohal, et lepingut on võimalik rakendada ilma lisaprotokollita," ütles Eesti delegatsiooni juht, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Jaanus Kirikmäe ministeeriumi vahendusel.Tema sõnul hakkab seda küsimust nüüd arutama Euroopa Komisjon kui lepingu osapool. Konsultatsioonidel arutati lisaks tagasivõtulepingule Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamist. Kirikmäe sõnul oli põhiliselt tegemist omavahelise infovahetusega. "Pooled tutvustasid teineteisele oma senist praktikat Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamisel," ütles ta. "Konsultatsioonide tulemusena saab nüüd lepingu rakendamist ühtlustada." Küsimused, milles ühist seisukohta ei leitud, edastatakse Kirikmäe sõnul Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustuslepingu haldamise ühiskomiteele. Järgmised Eesti ja Venemaa vahelised konsulaarkonsultatsioonid korraldab Venemaa.

07.11.2007 17:47 (17.02) Eesti neiud Ida-Euroopas teised [Sportnet]

KolmapÃ¤eval Poolas Wladislawowos lÃµppenud naisjuunioride Ida-Euroopa meistrivÃµistlustel saavutas Eesti koondis teise koha. Viimases mÃ¤ngus alistati vÃµitsid raskusteta LÃ¤ti 3:0 (25:18, 25:17, 25:13). Meie vÃµistkonna lÃµppkoha otsustas Poola - Venemaa vaheline mÃ¤ng, mille vÃµitsid poolatarid 3:1 (25:15, 25:20, 21:25, 25:18) ning nii kuulus vÃµÃµrustajatele ka esikoht. Poolale kaotanud Eesti neiud said teise ja Venemaa kolmanda koha.Eesti neidude koondis mÃ¤ngis Poolas koosseisus Kaisa Orav, Anu Ennok, Egle PÃ¼vi ja Erle PÃ¼vi Viljandist, Julija MÃµnnakmÃ¤e, Dorit Heinastu ja Reelika Raap PÃ¤rnust, Pille Vahtra ja Heidi Luks Tallinnast, Aleksandra Ossipovskaja ja Anna Kajalina Narvast ja Kaisa Ã•unpuu Saaremaalt. Vanemtreener oli Peeter Vahtra ja treener Rein MÃµnnakmÃ¤e, kohtunikuna tegutses turniiril Aivar Esna. Mullu detsembris Kohilas toimunud samade sÃ¼nniaastatega EEVZA noorte meistrivÃµistlustel saavutati Venemaa ja Poola jÃ¤rel kolmas koht. LÃ•PPJÃ„RJESTUS 1. Poola 5/0 15:2 2. Eesti 4/1 13:5 3. Venemaa 3/2 12:6 4. Ukraina 2/3 6:9 5. LÃ¤ti 1/4 3:12 6. Leedu 0/5 0:15 Tulemused: Poola - LÃ¤ti 3:0 (25:18, 25:13, 25:20), Venemaa - Ukraina 3:0 (25:12, 25:14, 25:13), LÃ¤ti - Leedu 3:0 (25:19, 25:17, 25:16), Venemaa - Eesti 2:3 (23:25, 25:20, 20:25, 25:20, 7:15), Eesti - Leedu 3:0 (25:15, 25:7, 25:11), Poola - Ukraina 3:0 (25:16, 25:19, 25:16), Poola â€“ Leedu 3:0 (25:14, 25:17, 25:12), Ukraina - Eesti 0:3 (20:25, 19:25, 22:25), Leedu - Venemaa 0:3 (12:25, 6:25, 17:25), Ukraina â€“ LÃ¤ti 3:0 (25:21, 25:19, 25:23), LÃ¤ti - Venemaa 0:3 (17:25, 23:25, 15:25), Poola - Eesti 3:1 (21:25, 25:20, 26:24, 25:21), Eesti - LÃ¤ti 3:0 (25:18, 25:17, 25:13), Leedu â€“ Ukraina 0:3 (18:25, 22:25, 13:25), Poola - Venemaa 3:1 (25:15, 25:20, 21:25, 25:18). HENN VALLIMÃ„E,Eesti VÃµrkpalli Liidu peasekretÃ¤r

18.05.2008 23:00 (17.02) Venemaa tuli jäähoki maailmameistriks [ERR Sport]

-AFP/SCANPIX Kanadas peetud jÃ¤Ã¤hoki maailmameistrivÃµistluste finaalmÃ¤ngus alistas Venemaa lisaajal kodupubliku ees mÃ¤nginud Kanada numbritega 5:4. Venemaa andis tormihoiatuse kohe mÃ¤ngu avaminutitel, kui nende superkolmik Aleksandr OvetÅ¡kin, Sergei Fjodorov ja Aleksandr Sjomin juba teisel minutil oma esimese vÃ¤ravavÃµimaluse realiseeris. Kanadat see siiski rivist vÃ¤lja ei lÃ¶Ã¶nud, kolm minutit hiljem olid tablool 1:1 viiginumbrid. Kodumeeskonna kaitsja Brent Burns sai rÃ¼ndeala piiril litri, ootas kuni Venemaa kaitsja tema pettelÃ¶Ã¶gi peale pikali viskus ning saatis litri Jevgeni Nabokovi selja taha. Kanada teine vÃ¤rav sÃ¼ndis venelaste jÃ¤medast eksimusest. Chris Kunitz rÃ¶Ã¶vis keskvÃ¤ljal Venemaalt litri ning lÃµi selle vÃµimsa lÃ¶Ã¶giga vastase vÃ¤ravasse. Esimese kolmandiku lÃµpus Ãµnnestus Kanadal juba kahevÃ¤ravaline eduseis haarata. Venemaa mÃ¤ngijatest kaks istusid karistuspingil ning Kanada hokimeestel ei olnud probleeme kahemehelise Ã¼lekaalu realiseerimisega, litri viskas selles mÃ¤ngus teistkordselt vÃ¤ravasse Brent Burns. Teise kolmandiku alguses oli Venemaa kord arvuline Ã¼lekaal realiseerida. Konstantin Kornejevi tugev pealelÃ¶Ã¶k pÃµrkas poortest tagasi, kuid esimesena jÃµudis litrini Aleksandr Sjomin, kes selle Ã¼he puutega Cam Wardi poolt valvatavasse vÃ¤ravasse saatis. Dany Heatley viis teise kolmandiku keskel Kanada uuesti kahevÃ¤ravalisse eduseisu ning tundus, et vahtralehemaa hokimehed jÃ¤Ã¤vadki sellel MM-il vÃµitmatuks. Venemaa arvas siiski teisiti. Aleksei TereÅ¡tÅ¡enkol Ãµnnestus viimase kolmandiku keskel Wardi poolt tÃµrjutud litter, vastase kaitsja ja Wardi enda jalge vahelt vÃ¤ravasse saata ning Ã¼hel nende superstaaril Ilja KovaltÅ¡ukil viis minutit enne lÃµppu ka seis viigistada. Ilja KovaltÅ¡uk tÃµusis ka mÃ¤ngu kangelaseks. Rick Nash teenis lisaajal kaheminutilise karistuse ning mees kelle vÃ¤ravaarve enne finaalmÃ¤ngu sootuks avamata oli lÃµi Venemaa vÃµiduvÃ¤rava. Kanada - Venemaa 4:5 la (3:1,1:1,0:2,0:1)1.23 0:1 Aleksandr Sjomin (Sergei Fjodorov, Aleksandr OvetÅ¡kin)3.54 1:1 Brent Burns (Derek Roy, Mike Green)9.17 2:1 Chris Kunitz14.51 3:1 Brent Burns (Martin St. Louis, Dany Heatley) aÃ¼21.14 3:2 Aleksandr Sjomin (Konstantin Kornejev, Andrei Markov) aÃ¼ 29.56 4:2 Dany Heatley (Ryan Getzlaf)48.53 4:3 Aleksei TereÅ¡tÅ¡enko (Aleksandr Sjomin, Fjodor Tjutin)54.46 4:4 Ilja KovaltÅ¡uk (Vitali ProÅ¡kin, Aleksandr Radulov)64.42 4:5 Ilja KovaltÅ¡uk (Sergei Fjodorov, Aleksandr OvetÅ¡kin) aÃ¼ ETV SPORT Jäähoki

26.05.2008 12:00 (17.02) Eurovisiooni võitis Venemaa [ERR Uudised]

Serbia pealinnas Belgradis vÃµitis 53. Eurovisiooni lauluvÃµistluse finaali Venemaa, teiseks tuli Ukraina ja kolmandaks Kreeka.Venemaa sai 272, Ukraina 230 ja Kreeka 218 punkti. LÃ¤ti sai 12. ning Soome 22. koha. Viimaseks jÃ¤i Eurovisiooni finaalis Suurbritannia 14 punktiga. KÃµigi finaalis osalenud riikide jÃ¤rjestust nÃ¤eb siit. Eestilt sai finaalis Venemaa 12, Soome 10 ja Norra 8 punkti. Venemaa sai 12 punkti ka LÃ¤tilt, Leedult, Valgevenelt, Ukrainalt, Armeenialt ning Iisraelilt. Ãœhtki punkti ei saanud Venemaa Islandilt, Suurbritannialt, Taanit, Rootsilt ja San Marinolt. Eesti eurolaul "Leto Svet" Kreisiraadio esituses sai esimeses poolfinaalis eelviimase koha ning edasi ei pÃ¤Ã¤senud. Eesti sai punkte kahelt riigilt - Soome andis 7 ja Moldova Ã¼he punkti. Esimese poolfinaali vÃµitis Kreeka ja teise Ukraina. Venemaa jÃ¤i esimeses poolfinaalis kolmandaks. TÃ¤nu tagavaraÅ¾Ã¼rii hinnangutele sai esimesest poolfinaalist edasi Poola ja teisest Rootsi. VAATA VIDEOKLIPPE:Venemaa vÃµitis EurovisiooniKokkuvÃµtet Eurovisiooni finaali lauludest Venemaa laulu esitus LÃ¤ti laulu esitus Soome laulu esitus Punktide ettelugemine Pildigaleriid Eurovisiooni finaalist nÃ¤eb siit. Finaalis osales 25 riiki. 20. ja 22. mail toimunud poolfinaalidest pÃ¤Ã¤sesid finaali kokku 18 riiki telefonihÃ¤Ã¤letuse tulemuste pÃµhjal ning kaks riiki tagavaraÅ¾Ã¼riide hinnangute pÃµhjal. Otse pÃ¤Ã¤sesid finaali Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ning mulluse Eurovisiooni vÃµitja ja tÃ¤navune vÃµÃµrustajariik Serbia.

05.06.2008 17:29 (17.02) Medvedev viibib visiidil Saksamaal [ERR Uudised]

Venemaa president Dmitri Medvedev sõitis täna Saksamaale, tegu on uue Venemaa presidendi esimese visiidiga lääneriiki.Peamiselt kahe riigi energiasuhteid käsitlev visiit on pälvinud Lääne vaatlejate terava tähelepanu, vahendas "Aktuaalne kaamera".Erilist tähelepanu pälvib Medvedevi visiit seetõttu, et Berliinis pidas ta oma ametiaja esimese välispoliitilise kõne. Kuigi kõne oli kirjutatud vastama neile ootustele, mis Läänel Venemaa uue presidendi suhtes on, säilitasid poliitikavaatlejad äraootava seisukoha. Suurem osa poliitikaeksperte on veendunud, et Venemaad juhib endiselt Vladimir Putin, olgu riigi eesotsas ametlikult kes tahes. Enne Saksamaa visiiti külastas Medvedev Kasahstani ja Hiinat. Mõned vaatlejad väitsid selle peale, et välisvisiitide järjekord näitab veenvalt, kus tegelikult asuvad Venemaa välispoliitilised prioriteedid ja kellele on orienteeritud tema välispoliitika. Medvedevi tänaste kõneluste keskseks teemaks olid mitmed pooleliolevad saksa-vene energeetikaprojektid, sealhulgas Läänemere gaasijuhe. Energeetika kõrval leiti aega ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhete üle arutamiseks ning eriarvamuse väljendamiseks Kosovo küsimuses. Saksamaa energiasõltuvusest hoolimata on liidukantsler Angela Merkel seni suhtunud Venemaa riigijuhtide tegemistesse põhjendatud kriitikaga ning tema hoiakute muutumist seoses Venemaa uue presidendiga üldiselt ei ennustata. Seega võib uskuda, et Venemaa ja Saksamaa suhted jätkuvad ka pärast tänast visiiti enam-vähem samamoodi. Siinkohal aga ei tohi unustada, et Saksamaa ja Venemaa pole omavahel kunagi varem nõnda hästi läbi saanud.

05.06.2008 18:15 (17.02) Medvedev sõitis Saksamaale [ERR Uudised]

02.07.2008 10:45 (17.02) Venemaa pelgab Kuriilide teemat G8 kohtumisel [ERR Uudised]

Venemaa välisministeerium kutsub Jaapanit üles hoiduma Kuriili saarte teema tõstatamisest järgmisel nädalal Hokaido saarel toimuval G8 kohtumisel."Peame seda ebakorrektseks, seda enam, et Jaapan on kohtumise eesistujamaa," ütles Venemaa välisministeeriumi ametnik RIA Novostile. "Oleme tähele pannud, et jaapanalased üritavad võimude mahitusel tõstatada ühiskondlikes organisatsioonides tippkohtumisega seoses niinimetatud Põhjaterritooriumide teemat," märkis ametnik. Venemaa lähtub tema sõnul sellest, et kahepoolsetel probleemidel pole mingit seost G8 tippkohtumisega. Sama allikas tegi aga ühtlasi avalduse, milles märkis, et Venemaa loodab G8 kohtumise ajal Venemaa-Suurbritannia kahepoolsete suhete paranemist ning et esimese sammu selles suunas teeksid britid. Tippkohtumise ajal on Venemaa presidendil plaanitud kohtumine Suurbritannia peaministriga. G8 tippkohtumine toimub 7.-9. juulini. Lahendamata vaidlus Teise maailmasõja lõpus Venemaa poolt okupeeritud Lõuna-Kuriili saarte ehk Põhjaterritooriumide üle on takistanud Jaapani ja Venemaa vahel rahulepingu sõlmimist.

14.07.2008 09:00 (17.02) Ojuland: Putini-Medvedevi Venemaa on uskumatult hull [ERR Uudised]

Riigikogu reformierakondlasest aseesimehe ja Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Reformipartei (ELDR) aseesimehe Kristiina Ojulandi hinnangul on olukord demokraatia ja sÃµnavabadusega Venemaal jÃ¤rjest halvenemas."TÃ¤nane olukord Putin-Medvedjevi Venemaal on kordades hullem, kui oskasime seda ette kujutada. KÃµik mis puutub inimÃµigustesse, demokraatlike institutsioonide toimimisse ja sÃµnavabadusse, on vÃµrreldes Putini-eelse VenemaagaÂ kardinaalselt muutunud," Ã¼tles kÃ¼lalisena Venemaa Rahvademokraatliku Liidu partei kongressil GolitsÃµnos osalenud Ojuland. Ojulandi sÃµnul on Ã¶istest sissetungimistest Venemaa jÃµustruktuuride poolt opositsionÃ¤Ã¤ride kodudesse, arreteerimistest ja ebaseaduslikust jÃ¤litustegevusest on saanud Venemaa opositsionÃ¤Ã¤ride argipÃ¤ev. " Mitmetes kongressi sÃµnavÃµttudeski vÃµrreldi olukorda Venemaal sÃµjaeelse Stalini reÅ¾iimi vÃµi Valgevene Lukashenka diktatuuriga," rÃ¤Ã¤kis Ojuland. "TÃ¤nane Venemaa vÃµimuladvik on muutnud riigi imiteerimise riigiks: imiteeritakse demokraatiat, imiteeritakse inimÃµigusi, imiteeritakse sÃµjalist vÃµimsust, tegelik pilt on risti vastupidine." Ojulandi hinnangul tuleks demokraatlike institutsioonide puudulikkusele, inimÃµiguste rikkumisele ja meediavabaduse puudumisele Venemaal suuremat tÃ¤helepanu pÃ¶Ã¶rata ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlepingu ettevalmistamise raames. "Euroopa ja Eesti liberaalid tahavad ja saavad aidata Venemaal teha ettevalmistusi kohalikeks valimisteks ja osaleda valimiskampaania korraldamises. AinuÃ¼ksi sellest ei piisa, et turvalisest Euroopast Venemaa poole sÃµrme vibutada, eesmÃ¤rgiga muutmaks sealset tÅ¡ekistide ja jÃµustruktuuride poolt juhitud sÃ¼steemi," sÃµnas Kristiina Ojuland. Venemaa Rahvademokraatliku Liidu partei sobivust ja liitmist ELDRiga arutatakse 30. oktoobril Stockholmis toimuval ELDR-i kongressil. On vÃµimalik, et esimest korda ajaloos vÃµetakse oktoobris ELDRi vastu oma kodumaal registreerimata partei, sest Venemaa Rahvademokraatliku Liitu on Vene vÃµimud seni keeldunud parteina registreerimast. KahepÃ¤evasel kongressil valiti partei esimeheks tagasi Mihhail Kasjanov ning vÃµeti Ã¼hehÃ¤Ã¤lselt vastu otsus liituda ELDR-iga.

08.11.2012 16:25 (17.02) Välisminister Urmas Paet kohtus Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhiga [Välisministeerium]

Nr 400-E Välisminister Urmas Paet arutas täna kohtumisel Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margeloviga Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ning edasisi arenguid, sealhulgas piirileppega seonduvat. Välisminister Urmas Paet avaldas heameelt, et Eesti-Venemaa vahelistes suhetes on toimunud viimastel aastatel edasiminekuid. „Allkirjastatud ja töös on erinevad lepingud, kasvanud on kaubavahetus ning turism. Samuti sujub hästi piiriülene koostöö Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise koostööprogrammi raames,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti soovib riikidevahelist lepingulist baasi edasi arendada majanduslepete osas. „Samuti on jätkuvalt oluline veokite piirijärjekordade probleemi lahendamine Eesti-Vene piiril,“ rõhutas välisminister. Venemaa liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOga kõneldes märkis välisminister Paet, et Eesti toetas Venemaa liitumist ning WTO nõuete täitmine on oluline nii Euroopa Liidule kui Venemaale. „Näeme selles võimalust seniste kaubandustakistuste kõrvaldamiseks ning mõneski valdkonnas on seda juba reaalselt näha. Näiteks eksporditolli tariifid puidule on Euroopa ettevõtjate jaoks alanenud. Loodame, et Venemaa lõpetab ka elusloomade sisseveokeelu Euroopa Liidust, seal hulgas Eestist Venemaale,“ lausus Paet. Paet ja Margelov kinnitasid Eesti ja Venemaa tahet jõuda mõlemat riiki rahuldavate piirilepingute jõustumiseni. Veel rääkisid Paet ja Margelov olukorrast Põhja-Aafrikas, külmutatud konfliktidest ning Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest suhetest. Foto kohtumisest: http://tinyurl.com/abc3zf8 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

26.11.2008 19:30 (17.02) Mustanahalised Peterburi staadionidele ei pääse [ERR Sport]

Viimastel aastatel sagenenud ksenofoobiailmingud Venemaal avalduvad ka jalgpallis, sest avalik saladus on, et mustanahalised Peterburi Zeniidi kodustaadionile ei pÃ¤Ã¤se. Venemaa jalgpallifÃ¤nnid on tuntud oma lojaaluse poolest, kuid sama riigi vutihuligaanid paistavad silma ka oma sÃµjakuse ja vÃ¤givallaga, mis tihtipeale lÃµpevad kakluste vÃµi rahutustega. Kamerunist pÃ¤rit, kuid viimased 17 aastat Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis elanud 42-aastase DÃ©sirÃ© Deffo kinnitusel pole Neevalinna jalgapallistaadionid kohad, kuhu mustanahalised vÃµiksid julgelt minna. Deffo sÃµnul tÃ¤hendab zentÅ¡ikute Petrovski kodustaadionile minek oma eluga riskimist, vahendas Postimees.ee vÃ¤ljaannet Le Monde. Ka Peterburi linnavolikogu liikme Vadim Tulpanovi sÃµnul pole ta 22 000 pealtvaatajat mahutava Zeniidi kodustaadioni tribÃ¼Ã¼nidel Ã¼htegi mustanahalist kunagi nÃ¤inud. 22-aastane zenitÅ¡ik Dmitri ei salga, et osa jalgpalliklubi fÃ¤nnidest toetab neonatsionalistlikke vaateid ja suhtub halvasti mustanahalistesse jalgpalluritesse. Â«On oluline neegritele nÃ¤idata, et nad on neegrid,Â» Ã¼tles Dmitri, kelle sÃµnul ei kuulu mustanahalised Peterburi linnapildi juurde, kuna Â«nende koht on araabiamaades ja AafrikasÂ». Zeniidi ultrate hulka kuuluv 24-aastane Anton selgitas, et klubi traditsioonide ja identiteedi hulka ei kuulu Â«vÃ¤rvilised mÃ¤ngijadÂ». Â«Selleks ei pea olema must - see on ainus asi, mis meid eristab meie Moskva rivaalidest,Â» tÃ¤psustas 23-aastane Maksim LetÅ¡enko, kes nimetas end jalgpallihuligaaniks, kellele meeldib Moskva CSKA jalgpalliklubi poolehoidajatega kakelda. Just pealinna klubide toetajatega on Zeniidi fÃ¤nnidel kujunenud vÃ¤lja ajalooline vastasseis. Armeelaste kÃµrval on pÃµlisvaenlasteks ka Moskva Dinamo poolehoidjad ehk dÃ¼naamikud ja Moskva Spartaki toetajad ehk punavalged. Zeniit tuli mÃ¶Ã¶dunud aastal Venemaa meistrivÃµistluste vÃµitjaks, samuti vÃµitis klubi Ã¼he ihaldatuima UEFA karikasarja karika. Zeniidi koduvÃ¤ljakul on mÃ¤nginud mitmed Euroopa suurklubid, nagu Marseille Olympique, Torino Juventus ja teised meeskonnad, mille koosseisu kuuluvad ka mustanahalised mÃ¤ngijad. Zeniidi poolehoidjatest ultrad Â«tervitavadÂ» neid mÃ¤ngijaid aga banaanide ja valgete kostÃ¼Ã¼midega, mis sarnanevad fanaatiliste Ku Klux Klani liikmete riietusega. VÃ¤hemoluline pole ka fakt, et Peterburi Zeniidi jalgpallimeeskonnas ei mÃ¤ngi Ã¼htegi mustanahalist mÃ¤ngijat. Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) on teinud jalgpalliklubile ka vastava jÃ¤relpÃ¤rimise, kuid meeskonna treeneri hollandlase Dick Advocaati kinnitusel ei saa ta oma meeskonda mustanahalisi mÃ¤ngijaid vÃµtta, sest klubi fÃ¤nnid lihtsalt ei toeta seda otsust. 25. juulil mÃ¤Ã¤ras UEFA distsiplinaarkomisjon Zeniidile 36 880 euro suuruse trahvi, sest jalgpalliklubi toetajad jÃ¤id jalgpalliliidule silma oma rassistlike kalduvustega. Trahvide maksmine pole aga Venemaa rikkaima jalgpalliklubi juhtkonnale vÃ¤ga suur peavalu, sest meeskonna suurtoetajaks on Venemaa gaasigigant Gazprom. Kuna Peterburi Zeniidi tuntuimate pÃ¶idlahoidjate hulka kuuluvad ka nÃ¤iteks Venemaa FÃ¶deratsiooni president Dmitri Medvedev ja peaminister Vladimir Putin, siis on klubi end majanduslikult hÃ¤sti kindlustanud. Liikumise Venemaa Ilma Rassismita eestvedaja Aleksander Vennikovi kinnitusel peab Â«jalgpallistaadion olema puhas territooriumÂ», sest vastasel juhul kujuneb sellest Â«kÃµikide natside koolÂ». Ksenofoobiailmingud Venemaa jalgpallistaadionidel pole viimastel olnud pelgalt erandid, sest noorte natsionaalpatriootlike vÃ¤givaldsus pakub kÃµneainet pea iga nÃ¤dal. Peamiselt on rÃ¼nnakud suunatud Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast pÃ¤rit inimeste vastu, kuid vÃ¤hem ei sallita ka punkareid, antifaÅ¡iste ja mustanahalisi. Ksenofoobia juured peituvad NSV Liidu lagunemise jÃ¤rgsetes segastes aegades, kuid Venemaa vÃµimude suhtumine rassivihast kantud rÃ¼nnakutesse on siiani Ã¼sna leige. Rassikuritegude vastu vÃµitleva SOVA keskuse kinnitusel hukkus ainuÃ¼ksi eelmisel aastal Mosvas 86 Kaukaasiast vÃµi Aafrika riikidest pÃ¤rit inimest, kes langesid ksenofoobiast pÃµhjustatud rÃ¼nnaku ohvriks. POSTIMEES.EEJalgpall

27.12.2013 15:30 (17.02) Seeder: Vene tolliliidu turg on oluline, aga mitte ainuke [Põllumajandusministeerium]

Venemaa veterinaarameti Rosselhoznadzori märkused arutatakse 15 inspekteeritud ettevõttega läbi ja Venemaa seatud impordikeelu lahendamiseks tegutsetakse mitmel rindel, kinnitab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.„Üks võimalus on jaanuaris Berliinis, kus oleme avaldanud soovi kohtuda Venemaa põllumajandusministri Nikolai Fjodoroviga,“ ütles minister Seeder. „Samuti käib tihe koostöö Veterinaar- ja Toiduameti ning ettevõtjatega. Vene poole märkused tuleb läbi vaadata ja analüüsida iga ettevõttega eraldi.“Järgmisel nädalal on kavas ministri osavõtul kohtumine Veterinaar- ja Toiduameti, Piimaliidu ja Põllumajandusministeeriumi vahel.Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul saab täpsemaid hinnanguid Venemaa otsusele anda siis, kui raport on läbi töötatud ning selgunud ka impordikeelu üksikasjad. „Selge on aga see, et ettevõtted, kes on orienteeritud Venemaa-Valgevene-Kasahstani tolliliidu turule, on keerulises olukorras. Kahe liidu erinevad tingimused toiduainetööstustele teevad tootmise ja turustamise kulukamaks ja ka riskantsemaks,“ rääkis Seeder.Vene inspektorite raportile vastamiseks on Eestil aega kaks kuud. Veterinaar- ja Toiduamet plaanib omapoolsed tegevused saada valmis jaanuari lõpuks. „Ministeerium püüab olukorra lahendamisele igati kaasa aidata, kuid peame arvestama, et Venemaa tegutsemine olukorra taastamiseks on teadmata ja riigiti väga erinev,“ sõnas minister Seeder.Kogu põllumajandussaaduste ekspordist 2013. aasta oktoobri seisuga moodustab eksport Venemaale rahalises väärtuses 18,2%, piima ja piimatoodete koguekspordis on Venemaa osakaal 23,9% ning kala ja kalatoodete ekspordis 10%. Üle poole (56%) Venemaale müüdavast piimast ja piimatoodetest moodustavad juust ja kohupiim.Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti Rosselhoznadzori teatel kehtestab Venemaa 9. jaanuaril viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu.Pressiteate edastas: Karin Volmer Põllumajandusministeerium pressiesindaja tel 625 6254mob 5696 4876press@agri.ee

14.03.2014 13:22 (17.02) EL-i asjade komisjon soovib Venemaa suhtes karmide sanktsioonide kehtestamist [Riigikogu]

Riigikogu EL-i asjade komisjon on seisukohal, et 16. märtsiks planeeritud referendum Krimmi ühinemiseks Venemaaga on ebaseaduslik ja Krimmi Ülemnõukogu otsused on vastuolus Ukraina põhiseadusega. Samuti peab komisjon oluliseks, et Euroopa Liit kehtestaks Venemaa suhtes sanktsioonid, mille eesmärk on aidata kaasa Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. „Viimase aja arengud on näidanud, et läbirääkimised Venemaaga tulemusi ei anna ja Venemaa suhtes on vaja rakendada karme sanktsioone. Euroopa Liit peab nüüd näitama oma tugevust ja ühtsust sanktsioonide kehtestamisel, sest muidu pole lootustki, et Venemaa oma tegevust muudaks,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas. „Venemaa peab lõpetama sõjalised tegevused ja viima oma üksused viivitamatult tagasi alalistesse paiknemiskohtadesse,“ lisas Aas. Eesti on valmis rakendama lisameetmeid, sealhulgas reisikeelu kehtestamist ja varade külmutamist inimeste suhtes, kes on tekkinud olukorras süüdi. Samuti on Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumise ärajätmine üks võimalikest sammudest. Eesti peab oluliseks saata Ukrainasse EL-i vaatlusmissioon ja lubada Krimmi OSCE vaatlejad. Samuti on oluline pakkuda Ukrainale abi õigusriigi tugevdamiseks, korruptsiooni vähendamiseks, reformide hoogustamiseks, turumajanduse toimimise kindlustamiseks, kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja Ukraina EL-i perspektiivi toetamiseks. Eesti soovib Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimist Ukrainaga nii ruttu kui võimalik. Veebruari lõpus hõivasid Venemaa relvajõud Krimmi strateegilised punktid nagu parlamendihoone ja lennuväljad. Ukraina sõjaväeosad on Krimmis sisse piiratud ja Venemaa sõjalised jõud on koondunud Ukraina piirialadele. Ukraina esindajad soovisid alustada Venemaaga läbirääkimisi 1997. aastal sõlmitud kahepoolse koostöö- ja partnerluskokkuleppe alusel, kuid Venemaa ei leidnud selleks põhjust. EL-i üldasjade ja välisasjade nõukogu koguneb Ukraina küsimust arutama 17.-18. märtsil ning Eesti seisukohti esindab seal välisminister Urmas Paet. EL-i asjade komisjon jätkab Ukraina teemalist arutelu ka eesoleva EL-i ülemkogu päevakorra valguses. Riigikogu pressiteenistus Kati Varblane , 631 6353, 51 69152 kati.varblane@riigikogu.ee

24.02.2022 09:06 (17.02) Välisministeeriumi avaldus Venemaa rünnakutest Ukraina vastu [Välisministeerium]

Välisministeerium mõistab karmilt hukka täna alanud Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnaku Ukraina vastu. Venemaa on otsustanud täielikult eirata rahvusvahelist korda, mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, heitnud kõrvale võimalused diplomaatilisteks lahendusteks. Selle asemel on Venemaa valinud kõigist võimalikest variantidest kõige kahetsusväärsema tee ning alustanud sõjakäiku Ukraina vastu. Välisministeerium jätkab igakülgset Ukraina abistamist ning toetab Ukraina vankumatult Ukraina suveräänsust ja õigust otsustada oma riigi käekäigu üle ise, mitte naaberriigi pommirahe, raketirünnakute ja nõudmiste käsul. Venemaa ja Valgevene tegevus ei jää vastuseta ning neile kehtestatakse karm ja jõuline sanktsioonide pakett. Täna uuendas välisministeerium ka reisihoiatust Ukraina suhtes. Kõigil Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume riigist lahkuda esimesel võimalusel ja tagasi pöörduda Eestisse. Neil, kes soovivad alles Ukrainasse reisida, soovitame seda väga tungivalt vältida. Eile sõitis välisminister Eva-Maria Liimets koos Läti ja Leedu välisministritega Kiievisse, et näidata Ukrainale keerulises olukorras toetust. Seoses Venemaa täna alustatud suuremahulise sõjategevusega olid ministrid sunnitud oma visiidi katkestama. Minister ning teda saatnud inimesed on terved ja lahkuvad Kiievist Eesti poole. „Täna öösel algas Venemaa laiaulatuslik sõjaline rünnak Ukraina vastu. Väga paljud inimesed ja riigid on pikka aega pingutanud, et seda ei juhtuks, aga nüüd on selge, et rünnaku vältimine polnud meist kellegi võimuses. Sõja, kannatuste, kaotatud elude ja purustuste eest vastutab ainult see, kes selle valede, ettekäänete, ähvarduste ja provokatsioonide abil esile kutsub. Venemaa tänane rünnak Ukraina vastu on täiesti vastuvõetamatu ning ränk rahvusvahelise õiguse rikkumine. Eesti teeb koos oma liitlastega ja vastutustundliku rahvusvahelise kogukonnaga kõik endast oleneva, et Venemaa agressioon lõppeks võimalikult kiiresti. Selleks peame Venemaale kehtestama võimalikult ranged sanktsioonid, nad poliitiliselt isoleerima ning jätkama igakülgset tuge Ukraina riigile ja rahvale,“ sõnas välisminister Liimets. Kõik uudised

09.12.2014 12:05 (17.02) Pullerits: Eesti inimese test - kuidas vastu pidada ja ellu jääda? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Nagu öeldakse: need koerad, kes kiviga pihta saavad, hakkavad kiunuma. Kaks nädalat tagasi, nagu kuulda-näha sai, oli neid kiunujaid Eestis ehmatavalt palju. Nüüd on küsimus järgmine: mida on selliste meestega peale hakata Eestis, kui tegelikkus, kus meil tuleb hakkama saada, on jahmatavalt polariseeriv – vaadake allpool, kas te mõistate seda! Kui tunnistate ja mõistate, siis on teiesugusel Eesti jaoks mõtet, kui ei tunnista ja ei mõista, siis olete... mõttetu mees.1. Venemaal on suur idee – olgu see oma riigi uhkuse ja väärikuse taastamine või endise NSV Liidu aladel oma mõjuvõimu uuesti kehtestamine –, aga mis on Euroopa Liidu seesugune mobiliseeriv idee? Mis on Eestit innustav idee? Peaminister ütles ju isiklikult, et Eestil pole suurt narratiivi vaja...2. Venemaal ja vene rahval on rahvuslik uhkus. Kellel on Euroopas rahvuslik uhkus? Euroopa peab ju rahvuslikkusest üle olema, selle ajaloo kolikambrisse heitma, sest rahvuslikkus tähendab reaktsioonilisust, äärmuslikkust, tagurlikkust. Euroopas peab saama valitsevaks multikulturalism ja kosmopoliitsus. Euroopas võrdub rahvuslikkus natsionalismiga, mis on otsast lõpuni taunitav. Ent rahvus on igaühe identiteedi orgaaniline, oluline osa. Kui see ära võtta, kui seda kärpida, kui see taunitavaks kuulutada, siis...3. Venemaa ajalugu võib olla verine, aga Venemaa tunneb uhkust oma ajaloo üle. Kuid Euroopa ajaloo üle valitseb üha rohkem kollektiivne süütunne – süütunne üksteisega peetud sõdade ja samuti pikaajalise koloniaalpoliitika pärast. Isegi Eestit, kes pole Euroopa ajaloolistes suursigadustes osalenud, vaid on olnud selle ohver, tahab Euroopa oma kollektiivse süütunde kandjaks teha... 4. Venemaa oskab tunda uhkust oma ajalooliste võitude üle, tähistades neid suurejooneliste paraadidega. Arusaadav: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Millised on Euroopa ühised suured võidud? Isegi Teist maailmasõda mälestades tuntakse kahjatsust, et selline asi üldse juhtus, samal ajal kui Venemaa muudab selle sündmuse isamaaliseks suurpeoks, mis rahvas vere uhkusest keema paneb.5. Venelased on suur rahvas, velikii narod. Nad tajuvad seda ja on selle üle uhked. Euroopas, tulenevalt ajaloost, tekitab aga mingi rahva suurus teistes ainult hirmu. Sakslased, tulenevalt viimasest suurest sõjast, ei saa olla suured. Prantslased ei ole enam ammu suured, nagu ka inglased. Hispaanlased kaugeltki mitte. Tulemus on see, et Euroopas ei tohi keegi olla suur ega tunnetada end suurena – aga kui sa pole suur, siis kuidas sa palju suuremale üldse vastu saad?6. Euroopa kardab Venemaad, isegi kui mõned selle liidrid üritavad mängida kõvameest ja Venemaaga teravalt käituda, nagu hiljuti Austraalias. Kas Venemaa kardab Euroopat? Nalja teete või!7. Kelle taha koondub Euroopa, kui olukord peaks teravaks ja kriitiliseks muutuma? Nende nimetute-näotute Brüsseli junckerite ja vanrompuyde ja ashtonite taha? Või Eestis – kas Ilvese ja Rõivase taha? On keegi sellele üldse mõelnud? Vähemalt on Venemaal selge, kelle taha seal koonduda: president Putini taha.8. Venemaal on tugev, sitke, rahvuslik hing – russkii duhh, russkaja duša. Hing on samuti see, mis teeb tugevaks, mitte ainult musklid või tankid. Kas keegi on kuulnud midagi Euroopa hingest?9. Usu tähtsust ei maksa alahinnata – see seletab, miks Venemaal on kirik taas olulisele kohale tõstetud. Euroopa aga põlastab usku – muudab kirikuid mitte ainult ladudeks, vaid meelelahutusasutusteks (mõni aasta tagasi oli Newsweekis sellest pikk lugu). Eesti on samuti väljendanud uhkust eestlaste ilmalikkuse ja kiriku pea olematu mõju üle.10. Tartu Ülikoolis omal ajal kuulatud vene kirjanduse loengutest (Valeri Bezzubov, Peeter Torop) mäletan hästi Venemaa ja venelaste kannatamise (stradanije) teemat. Jah, venelastel on kannatusvõimet, mistõttu neid ei murra ka mingid lääne sanktsioonid. Pigem on noil vastupidine efekt. Aga milline on eurooplaste kannatusvõime? Karta võib, et see lõpeb niipea, kui mingi Prantsusmaa kolmandajärgulise linna butiikpood lõpetab Austria kitsepiimast juustu müügi.11. Eurooplast tuleb kaitsta igasuguste inimlike ebamugavuste eest. Eurooplane ei tohi haiget saada, sest haiget saamine on valus ja lubamatu. Aga näidake mulle venelast, kes poeb peitu ja jookseb minema, sest kardab paaniliselt haiget saada?12. Euroopa on jõudnud oma nn progressiivse filosoofiaga nii kaugele, et elab lausa utoopias: kujutleb ette kõigi võrdsust ja vendlust. Kõige hullem on see, et paljud ei saa aru, et see ei olegi tegelikkus, vaid ongi utoopia. Venemaa aga ei ole lasknud end igasugustest vasakliberaalsetest ideoloogiatest eksitada, hullutada ega nõrgestada, vaid püsib jalad kindlalt maas.13. Venemaa ei põlga ega põlasta jõudu – seepärast Euroopa teda kardabki. Euroopas on jõud aga samavõrd taunitav nagu rahvuslikkuski. Tulemus on see, et Euroopa seisab püsti peamiselt vaid Ameerika najal.14. Euroopal puudub otsustavus. Mäletate, kuidas 1990. aastate keskel endise Jugoslaavia rahvad Euroopa kõhu all üksteisel lusikaga silmi peast koukisid ja Euroopa seda pikka aega lihtsalt pealt vaatas (või pea ära keeras, et mitte näha). Sadismile saabus lõpp alles siis, kui Ameerika oma lennukitega kohale saabus. Millal on viimati Venemaal otsustavusest puudu tulnud? Endistel Gruusia aladel? Krimmis? 15. Viimaks: isegi eurooplaste spermatosoidid on nõrgad. Kui ei usu, küsige Eesti uroloogide ja meestearstide käest. Ida pool on spermatosoidid tugevamad kui läänes. Sel skaalal, muide, kuulume me, eestlased, itta. (Loodan, et need, kes nende 15 punkti peale kiunuma pistavad, ei takerdu sellesse 15. punkti, mis on lisatud eelmisele 14-le pelgalt vürtsiks, kuigi on tõsi.)Nüüd lugege kokku, kui mitmest võrdlusest te aru saite ja kui mitut neist tunnistate. Kui neid on vähem kui tosin, olete naiivne ja sinisilmne eurooplane, kes elab oma väljamõeldud kookonis ega tunneta elu tegelikkust. Edasi mõelge, kui palju on siinkirjeldatud Euroopa-Venemaa vastasseisus kasu noist, kes püüdsid siinset kõva mehe testi nr 2 naeruvääristada ja oma madala punktisumma üle uhkust tundsid.Kas teie usute, et toosugustest on Eestile raskes, kriitilises olukorras kasu?Ja miks on nii, et peamiselt vaid spordimeestes on säilinud tahet ja jõudu Eestit kaitsta?******Salt Creek Wash seen from Colorado Overlook Road, Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 27. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

11.03.2022 15:11 (17.02) Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku, et avaldada hukkamõistu Venemaa jätkuva sõjategevuse ja tsiviilobjektide ründamise vastu Ukrainas [Välisministeerium]

Eesti välisministeerium kutsus täna, 11. märtsil välja Venemaa suursaadiku Eestis, et avaldada karmi hukkamõistu Venemaa relvajõudude poolt tsiviilobjektide pommitamise pärast. Asekantsler Rein Tammsaar märkis, et Ukraina linnade ja asulate lauspommitamisel ning süütute tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatul tapmisel Venemaa vägede poolt on kõik sõjakuriteo tunnused. Mariupoli sünnitusmaja pommitamine on selle kõige tülgastavam näide. Kõik riigid peaksid austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja mitte suunama rünnakuid tsiviilohvrite vastu. On äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa ei ole täies mahus võimaldanud tsiviilisikute evakueerimist ja turvaliste humanitaarkoridoride loomist. Asekantsler Tammsaar juhtis Vene saadiku tähelepanu teravalt ka sellele, et jätkates laiaulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ning lõpetama koheselt sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja. Samuti kutsume Venemaad üles lõpetama valeinfo levitamise ja laimukampaania Ukraina, Ukraina juhtkonna ja rahva vastu, aga ka valeväited keemia- ja biorelvade paiknemisest Ukraina territooriumil. Mõistame hukka Venemaa poolt oma valenarratiivi esitamiseks nende rahvusvaheliste foorumite kasutamise, kus Venemaa on veel liige või kus tal on veel sõnaõigus. Asekantsler Rein Tammsaar kinnitas Vene saadikule, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ja Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

01.04.2022 19:41 (17.02) Välisminister Liimets: rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta jalge alla trampimine Venemaa poolt on oht kõigile [Välisministeerium]

Täna, 1. aprillil korraldas Eesti välisministeerium koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti Välispoliitika Instituutiga kõrgetasemelise rahvusvahelise konverentsi teemal „Väikeriigid ÜRO Julgeolekunõukogus: töö rahu nimel sõjakatku vastu“. Konverentsil keskenduti ennekõike sellele, milline on Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju ÜRO rollile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel ning millised on väikeriigi võimalused ÜRO Julgeolekunõukogus sellistes oludes. „See, mida oleme viimase viie nädala jooksul näinud, on väga kurb ja kahetsusväärne. Oleme näinud, kuidas Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena järjepidevalt pannud veto resolutsioonidele, mille eesmärk on päästa inimeste elusid ja aidata taastada rahu Ukrainas. Venemaa on ignoreerinud kõiki rahvusvahelisi pingutusi rahu taastamiseks Ukrainas ja see on midagi, millega me kuidagi leppida ei saa,“ sõnas minister Liimets konverentsil kõneldes. Ta lisas, et konverentsi eesmärk on juhtida tähelepanu ohule, mida kujutab Venemaa rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat jalge alla trampides kõigile inimestele ja riikidele sõltumata nende asukohast maakaardil. Konverentsi veerel kohtus välisminister Liimets ühiselt Läti, Leedu ja Prantsusmaa välisministriga ning kahepoolselt Valgevene demokraatliku liikumise juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga. „Tänasel kohtumisel Valgevene demokraatliku liikumise juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga avaldasin tunnustust Valgevene rahvale, et nad ei ole läinud kaasa Venemaa agressiooniga Ukraina ja Lääne vastu, jäänud uskuma Venemaa propagandat – alistunud Venemaa infosõjas – ega toetanud Valgevene režiimi Venemaa-meelset ja Ukraina-vaenulikku poliitikat. Kutsusin Svjatlana Tsihhanovskaja Eestisse, et ta saaks anda vahetult oma vaate sõja mõjude kohta Tallinnas peetud rahvusvahelisel arutelul. Muutunud julgeolekuolukorras, meie naaberriikide sõja ajal, oleme hoidnud siiski avatuna Valgevene inimeste tee Eestisse, kui tegemist on meie kodanike pereliikmetega, kui tuleb tulla matustele või ravile, samuti muudel humanitaarsetel põhjustel. Kinnitan Eesti toetust Valgevene inimestele. Muutumatuna püsib ka Eesti toetus Valgevene rahva demokraatlikele püüdlustele.“ Konverentsi peakõnelejateks olid Eesti Vabariigi President Alar Karis, välisminister Eva-Maria Liimets, ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Konverentsil kõnelesid ka Iiri, Läti ja Prantsusmaa välisminister. Ühtlasi osalesid Valgevene demokraatliku liikumise juht Svjatlana Tsihhanovskaja, Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Ihor Zhovkva, mõttekoja International Crisis Groupi direktor Richard Gowan ja mitmed teised. Samuti tulid konverentsil arutlusele uued julgeolekuväljakutsed, nagu küberjulgeolek ja kliima ning konfliktide mõju naistele ja tüdrukutele. Konverentsi ülekanne on järelvaadatav siin. Fotod kohtumistelt ja konverentsist: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

11.04.2022 17:38 (17.02) Välisminister Liimets välisasjade nõukogul: Venemaa peab Ukrainas hävitatu ise üles ehitama [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 11. aprillil Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Luxembourgis, kus olid põhiteemadena arutlusel Venemaa sõda Ukraina vastu, Ukraina aitamine ja ELi strateegia Global Gateway. Välisasjade nõukogule eelnes ELi välisministrite ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Karim Khani kohtumine, kus räägiti Ukrainas toimepandud sõja- ja inimsusevastaste kuritegude uurimisest. Kohtumisel osales video teel ka Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova. „Praegu on tähtis dokumenteerida Vene vägede Ukrainas sooritatud kuriteod ja koguda nende kohta võimalikult palju tõendusmaterjali. Selle juures oli väga oluline Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kiire otsus alustada uurimist. Venemaa sõjaväelased, ametnikud ja riigijuhid tuleb võtta tsiviilisikute piinamise ja tapmise ning kogu Ukrainas nähtava vägivalla ja julmuse eest vastutusele nii kiiresti kui võimalik,“ sõnas Liimets. Välisminister rõhutas, et ELis tuleb jätkata ühiselt ja karmilt Venemaa survestamist, et riik lõpetaks sõja Ukraina vastu. „Venemaa peab enda põhjustatud hävingu ja kannatuste eest vastutust kandma. Eesti on teinud ettepaneku kehtestada piirangud Venemaa riigieelarve peamistele sissetulekuallikatele, eelkõige nafta ja gaasi impordile. Samuti tuleks külmutada osa Venemaa energiakandjate eest makstavast rahast tinghoiukontole, mida saaks tulevikus Ukrainas kasutada sõjas kahjustatu ülesehitamiseks. Peame leidma ka võimalused juba külmutatud Venemaa varade kasutamiseks samal eesmärgil,“ ütles Liimets. „Toetame ka veelgi enamate Venemaa pankade väljalülitamist SWIFT-süsteemist,“ lisas välisminister. ELi strateegiast Global Gatewayst rääkides tõi välisminister välja, et ühendatus on geopoliitiliselt oluline ja selle kaudu saab Euroopa aidata Ukrainat pärast sõda üles ehitada. Global Gateway algatuse eesmärk on edendada kvaliteetseid ja kestlikke taristuprojekte, juhindudes usaldusväärse ühendatuse põhimõtetest. Liimets toonitas nõukogul, et jätkuv tugev toetus Ukrainale on väga oluline. „Ukrainat tuleb kiirkorras abistada praegu kõige olulisema kaitsevarustusega, et aidata Ukrainal sõda võita. Eesti jätkab ka Ukraina toetamist humanitaarabiga, et vähendada sõjas inimkannatusi, ja peame tähtsaks kiiret edasiminekut Ukraina ELi liitumisperspektiiviga. Välisasjade nõukogul olid lisaks põhiteemadele arutlusel ka Lääne-Balkan ning olukord Malis ja Liibüas. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

29.06.2022 15:41 (17.02) Venemaa hoiatab: ärge reisige Eestisse! [trip.ee]

Venemaa Välisministeerium avaldas 28.juunil reisihoiatuse Eesti suhtes: kuna Eesti on Venemaa suhtes avalikult vaenulik, siis soovitatakse Venemaa kodanikel Eestisse mitte reisida. Ühtlasi ei jäeta varjamata sellise soovituse tegelikku põhjust: Euroopa Liidu sanktsioonidega liitunud Eestist ei saa Venemaale enam vedada luksus- ega muud kaupa, mille väärtus ületab 750€. Eestis pidavat karistused keelu rikkujatele olema kuni 3 aastat vanglakaristust ühe isiku puhul ja kuni 5 aastat grupiviisilise tegevuse puhul. Ja väidetavalt Eesti võimud ei varja, et väljaveo keelu eesmärgiks on niimoodi karistada "tavalisi Venemaa kodanikke". Tax-free on samuti keelatud Kuigi Venemaa toodab kõiki maailmas teadaolevaid luksuskaupu, välja arvatud kruvid, Gucci kotid ja Mercedesed, kipuvad venelased erinevat kvaliteetkraami millegipärast ikka Euroopast ostma. Ja ühtlasi taotlema seejuures käibemaksu tagastust ehk tax-freed. Nagu Venemaa turismiportaalid kirjeldavad, ei pruugi see siiski väga hästi lõppeda, sest sanktsioonide tõttu on hakatud EL riikides maksuvabastuse küsimisel venelastelt kaupu (iPhone-id jm) konfiskeerima. Parimal juhul antakse asjad tagasi, aga maksuvabastust ei saa. Nüüd kirjeldavadki mandunud Euroopast riideid ostnud venelased, kuidas nad lõikavad piiril probleemide vältimiseks kõik need Valentino ja muud sellised sildid ära. Soovitus on Euroopas tax-freed mitte taotleda. Kokkuvõtte – sellises situatsioonis peaks kõik Venemaa kodanikud Eesti külastamist vältima, sest neid selgelt ahistatakse, kuna Eesti ei väljasta Venemaa ja Valgevene kodanikele enam Schengeni viisasid ja on üles kutsunud teisi EL riike sama tegema.

21.06.2022 09:21 (17.02) Pullerits: Miks venemaa sportlastele tuleb kehtestada üleüldine võistluskeeld [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Vaat nüüd on küll Venemaa, kes lääne õigusruumi ja -struktuure põlgab, jooksmas läände kitule, miks enamik spordialaliite – v.a näiteks reeturlikud tennise- ja autospordiliit – nende sportlasi enam rahvusvahelisel areenil võistlema ei luba. Juba märtsi lõpus, veidi rohkem kui kuu pärast sõja algust Ukrainas, teatas Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin, et poolsada nende spordialaliitu kavatseb esitada spordiarbitraažile CAS venelastele kehtestatud võistluskeelu tühistamiseks kaebuse. Seniseks on apellatsiooni sisse andnud näiteks Venemaa jalgpalli, uisutamise, võimlemise, sõudmise ja laskesuusatamise liit.Tänases Postimehes kirjutan sel teemal pikemalt ja põhjalikumalt, lisaks aitan heita pilgu kuluaaridesse, mis mõtted ja meeleolud seal venelaste tõrjumise või kaasamise teemal valitsevad. Sinna aitas piiluda n-ö meie mees Lausanne’is, Eesti Antidopingu juht Henn Vallimäe.Ei maksa arvata, et venelaste tõrjumine suurest spordist on tühine samm. Ei ole! Sest esiteks, miks muidu on nad läinud selle tõrjetöö vastu juriidilisse lahingusse. Teiseks, lugege Šura Burtini pikka ja põhjalikku lugu «Sisenege pimedusse ja leidke sealt inimesi. Miks venelased sõda toetavad?», mis ilmus täpselt kaks kuud pärast Venemaa käivitatud sõja algust portaalis Meduza. Seal on selline stseen.Käime ühes Kaluga piirkonna väikelinna kohvikus. Kaugemas lauas istuvad kaks kena noort naist linnaosavalitsusest. Nad pole ajakirjanikuga rääkimise vastu, sest see teeb lõunasöögi huvitavamaks.«Kas sõda hirmutab teid?»«Ei, ma olen patrioot,» ütleb hoolitsetud neiu rõõmsalt. «Ainus, mille vastu ma olen – see on maailma poliitika Venemaa sportlaste suhtes. Mul ei ole kahju ajateenijatest, ukrainlastest, venelastest, sõjaväelastest ega tsiviilisikutest – mul on kahju sportlastest! Neid ei lubata kuhugi! Sportlane on ohverdanud oma elu, et kaitsta oma riigi au, treeninud 14 tundi ööpäevas...»«Ja see häirib teid rohkem kui tsiviilisikute surm?»«Jah!»Tüdruk räägib valjult, vaadates ümberringi, justkui teeks avalduse. Ta uhkeldab oma küünilisusega ja tema sõbranna vaatab mind uudishimulikult.Olümpia kohta kuulsin hädaldamist korduvalt. See on suurepärane põhjus nördimuse väljendamiseks. Pole vaja mõelda, mida sa tunned seoses linnade pommitamisega. Mõtled vaid sellele, kuidas on solvatud sinu maa sportlasi või Valeri Gergijevit – ta on ju suurepärane dirigent! – ja sõda vajub tagaplaanile.See väike, ent kõnekas stseen Meduzas ilmunud reportaažist on ilmekas tõestus, miks Venemaa sportlaste tõrjumine peab jätkuma, jätkuma, jätkuma. Sellepärast, nagu on inglise keeles ilus väljend – it hurts. Teeb haiget. See valu on küll tühine võrreldes sellega, mida teevad Ukrainale ja ukrainlastele vene värdjad, aga vähemasti saavad venelased tunda midagigi, et nende teistele tekitatud tohutul valul on tagajärjed ka neile endile. Seepärast peab Eesti valitsus otsustama, et ei oleks enam mingit üksikute kaasuste üle arutamist, nagu on nüüd vene rallisõitjate Rally Estoniale lubamise või mittelubamise teemal, et ükski venemaa (sic!) sportlane ega treener ei pääse Eestisse võistlema ega treenima enne, kui venemaa (sic!) on Ukrainast väljalöödud või taandunud, aidanud Ukraina üles ehitada ning hüvitanud kõik muud kahjud, mis ta on Ukrainale tekitanud. Seni, vene sportlased, käib teie kohta see sama lause, mille ütles Ussisaare kaitsja vene sõjalaevale.Foto 1. Ukraina kujundujujad rahuteemalises võistlustrikoos veespordialade MMil Budapestis. Foto autor: AFP/ScanpixFoto 2: See on putinit (sic!) toetav vene iluvõimleja Dina Averina esinemas 17. juunil Peterburi majandusfoorumi arutelul "Sport ilma piirideta: uued stsenaariumid ja formaadid". Foto autor: Zumapress.com/ScanpixFoto 3: Vene tennisist Daria Kasatkina, Adidase logo rinnal, võistlemas 17. juunil WTA turniiril Berliinis, samal ajal kui tema kaasmaalased tapavad Ukrainas inimesi. Foto autor: AP/ScanpixFoto 4: Saavad küll venelased isekeskis ka võisteldud. Pekingi olümpia iluuisutamise hõbemedalivõitja Aleksandra Trussova 9. juunil Moskvas Lužnikis sportlaste päeval võistlemas kaugushüppes. Foto autor: AP/ScanpixFoto 5: Huvitav, kas 5. juunil Moskvas peetud 5 km nn värvijooksul tuleb osalejaile ka pähe, et nende ebameeldivustunne suus, ninas ja silmades on tühiasi võrreldes sellega, mida tunnevad nende kaasmaalaste tule all ukrainlased? Foto autor: AP/ScanpixFoto 6: Ei maksa end lasta võrgutada Peterburi Zeniidi korvpallimeeskonna tantsutüdrukutest. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix

30.06.2022 02:11 (17.02) Trip.ee Venemaa hoiatab: ärge reisige Eestisse! [trip.ee]

Trip.ee koondab kokku kõik reisimiseks vajaliku: reisijate kogemused ja reisisoovitused, reisiideed, odavad piletid, reisikaaslaste otsingu ja reisivarustuse ost ja müük Venemaa Välisministeerium avaldas 28.juunil reisihoiatuse Eesti suhtes: kuna Eesti on Venemaa suhtes avalikult vaenulik, siis soovitatakse Venemaa kodanikel Eestisse mitte reisida. Ühtlasi ei jäeta varjamata sellise soovituse tegelikku põhjust: Euroopa Liidu sanktsioonidega liitunud Eestist ei saa Venemaale enam vedada luksus- ega muud kaupa, mille väärtus ületab 750€. Eestis pidavat karistused keelu rikkujatele olema kuni 3 aastat vanglakaristust ühe isiku puhul ja kuni 5 aastat grupiviisilise tegevuse puhul. Ja väidetavalt Eesti võimud ei varja, et väljaveo keelu eesmärgiks on niimoodi karistada "tavalisi Venemaa kodanikke". Tax-free on samuti keelatud Kuigi Venemaa toodab kõiki maailmas teadaolevaid luksuskaupu, välja arvatud kruvid, Gucci kotid ja Mercedesed, kipuvad venelased erinevat kvaliteetkraami millegipärast ikka Euroopast ostma. Ja ühtlasi taotlema seejuures käibemaksu tagastust ehk tax-freed. Nagu Venemaa turismiportaalid kirjeldavad, ei pruugi see siiski väga hästi lõppeda, sest sanktsioonide tõttu on hakatud EL riikides maksuvabastuse küsimisel venelastelt kaupu (iPhone-id jm) konfiskeerima. Parimal juhul antakse asjad tagasi, aga maksuvabastust ei saa. Nüüd kirjeldavadki mandunud Euroopast riideid ostnud venelased, kuidas nad lõikavad piiril probleemide vältimiseks kõik need Valentino ja muud sellised sildid ära. Soovitus on Euroopas tax-freed mitte taotleda. Kokkuvõtte – sellises situatsioonis peaks kõik Venemaa kodanikud Eesti külastamist vältima, sest neid selgelt ahistatakse, kuna Eesti ei väljasta Venemaa ja Valgevene kodanikele enam Schengeni viisasid ja on üles kutsunud teisi EL riike sama tegema.

28.07.2022 11:21 (17.02) Venemaa ja Valgevene kodanikud ei saa enam viisasid ja elamislube Eestis õppimise eesmärgil [Välisministeerium]

Valitsus kiitis heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanike võimalusi taotleda tähtajalist elamisluba või viisat Eestis õppimise eesmärgil. Lisaks täpsustatakse määrusega kehtestatud sanktsiooni selliselt, et Venemaa ja Valgevene kodanike lühiajalist töötamist saab Eestis registreerida vaid siis, kui neil on olemas Eesti antud kehtiv viisa. Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et Venemaa põhjendamatu sõda Ukraina vastu, millega Venemaa rikub jämedalt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, mõjutab negatiivselt ka Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekut. „Venemaa-vastaste sanktsioonidega jätkamine on hädavajalik Venemaa lakkamatuks survestamiseks. Kui sanktsioonid aitavad lõpetada Venemaa agressiooni, siis on sel positiivne mõju ka meie julgeolekule.“ Sanktsiooni muudatusega täpsustatakse, et teise liikmesriigi antud seadusliku viibimisalusega Venemaa ja Valgevene kodanike lühiajalist töötamist enam ei registreerita ja seetõttu ei ole neil võimalik taotleda ka pikaajalist viisat lühiajalise töötamise eesmärgil. „Selle muudatusega lõpetame olukorra, kus kehtivast sanktsioonist mööda minemiseks taotletakse lühiajalist Schengeni viisat näiteks turismi eesmärgil teisest liikmesriigist,“ lisas Reinsalu. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

28.07.2022 13:16 (17.02) Muutub Venemaa kodanike viisade ja tähtajaliste elamislubade taotlemise kord [Välisministeerium]

19.08.2022 14:16 (17.02) Eesti teeb ettepaneku kehtestada Euroopa Liidu kaheksas sanktsioonipakett [Välisministeerium]

Eilsel valitsuse kabinetiarutelul otsustas Eesti, et teeb Euroopa Komisjonile ametliku ettepaneku kehtestada Venemaale kaheksas sanktsioonipakett. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on äärmiselt oluline kiirendada järgmise sanktsioonipaketi vastuvõtmist, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu ning tegutseda süsteemselt selle nimel, et agressiooni hinda Venemaa jaoks järjepidevalt tõsta. Eesti soov on, et kaheksandas sanktsioonipaketis oleks laiendatud sanktsioone Venemaa vastu majanduse, energeetika ja kaubanduse valdkondades ning piirangute alla seataks täiendavaid isikuid ja üksusi. Ühtlasi soovib Eesti, et olulisel määral laiendataks sanktsioone Venemaa kodanike reisimisele. Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti teeb tööd poliitilise konsensuse nimel kogu Schengeni viisaruumis, et kehtestada Venemaa kodanikele täiendavad sanktsioonid, nii nagu seda tegi Eesti. „Välisministrina kutsun üles ka teiste Euroopa riikide valitsusi kehtestama täiendavaid siseriiklikke sanktsioone, et lõpetada agressorriik Venemaa kodanike reisimine Euroopas ning töötama ühiselt selle nimel, et Schengeni viisaruum suletaks Venemaa kodanikele.“ Alates Venemaa laiaulatusliku sõja alustamisest Ukraina vastu on Eesti ja Euroopa Liit kehtestanud Venemaale pidevalt sanktsioone. Seni on kehtestatud seitse sanktsioonipaketti, et tõsta sanktsioonidega agressiooni hind Venemaale nii kõrgele, et see halvaks täielikult Venemaa majanduse ja teeks võimatuks sõja rahastamise. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.05.2023 08:36 (17.02) Pullerits: Jalgrattaliidu šokeeriv otsus paneb Tartu rattaralli korraldajad valiku ette [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Eile langes siis rahvusvaheline jalgrattaliit. UCI lubab vastavalt rahvusvahelise olümpiakomitee juhistele Venemaa ja Valgevene sportlased neutraalse lipu all tagasi võistlustele. Ma ei saa aru, kas neil otsustajatel rattaliidus ja teistes alaliitudes, kes venelasi tagasi lubavad, on tõesti moraalne kompass puudu. Kas nad sõjauudiseid üldse ei jälgi? Kas nad ei tea, mida Venemaa ja venelased Ukrainas teevad? Kuidas saab moraalselt nii üdini laostunud otsuseid langetada?Siin tekib paar väga-väga olulist küsimust seoses mai lõpus toimuva Tartu rattaralliga.Esiteks, rattaralli kuulub UCI Gran Fondo sarja. Teiseks, rattaralli korraldatakse vastavalt UCI määrustele. Niisiis, kuna Tartu rattaralli on seotud kahes olulises aspektis venelasi tagasi lubava ehk moraalselt süüdimatu UCI-ga, siis on vajalik, et Tartu rattaralli korraldajad teeks minimaalselt – minimaalselt, rõhutan – poliitilise avalduse, kus nad väljendavad oma seisukohta UCI äsjase otsuse teemal, et osalejad, kes ei ole moraalselt värdjad, vaid toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile, saaks rattarallil osaleda ilma, et nad peaks tundma süümepiinu või kas või ainult kõhklusi, et on seotud venelasi aktsepteeriva ühendusega.Sellise avalduse tegemine on seda enam vajalik, et eelmisel aastal, nagu mullu suvel paljastasin, lubas rattarallit korraldav Klubi Tartu Maraton starti ka mitu Venemaalt pärit võistlejat – ja mitte ainult rattarallile, vaid ka mai alguse jooksumaratonile –, kuigi sõda oli selleks ajaks kestnud juba üle kolme kuu ning enamik spordivõistluste korraldajaid kogu maailmas oli seks ajaks Venemaa sportlaste osalemise välistanud ja keelustanud. Eesti spordiavalikkus, spordisõbrad ja -harrastajad vajavad rattaralli korraldajailt kinnitust, et nad ei satu kuidagi vaikimisi Venemaa agressiooni kas või kaudseks toetajaks, milline oht on tekkinud praegu seoses UCI otsusega.Samuti, olen kindel, soovivad rattarallil osalejad saada korraldajailt kinnitust, et UCI otsus ei too kaasa seda, et Tartu rattarallile saabuvad osalema Venemaa esindajad, mis on nüüd ju täiesti võimalik, kuna rattaralli, olgu meelde tuletatud, toimub ju ikkagi lähtudes UCI määrustest. Rattarallil kaasa tegijail peab olema selge informatsioon selle kohta, kas nad võivad sattuda sõitma külg külje kõrval agressiivse Venemaa inimestega, mida, olen kindel, enamik mitte mingil juhul ei soovi.Klubil Tartu Maraton on võimalus teha väike, kui äärmiselt kaalukas avaldus, millega ta saaks rehabiliteerida oma mulluse fopaa, kui lubas oma kahel võistlusel osalema mitu Venemaa inimest, ning võtta süümepiinakoorem osalejailt, kel võib tekkida kahtlus, kas nende kaasa löömine agressiivse Venemaa sportlasi taas starti lubava UCI määruste järgi peetaval ja UCI-ga koostööd tegeval üritusel pole mitte Ukraina vabaduse eest võitlejate ja Eesti julgeolekuhuvide reetmine.Foto 1: 2019. aasta Tartu rattaralli. Foto autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFotod 2 ja 4: 2022. aasta Tartu rattaralli. Fotode autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFoto 3: 2022. aasta Tartu rattaralli start. Foto autor: Aldis Toome / Klubi Tartu MaratonFoto 5: 2019. aasta Tartu rattaralli. Foto autor: Kiur Kaasik / Klubi Tartu Maraton

16.02.2021 11:06 (15.13) Välisminister Eva-Maria Liimetsa ettekanne välispoliitika arutelul Riigikogus [Välisministeerium]

Austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad! Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud, julgeolek kindel ning meie inimeste elujärg paraneks. Tänavu tähistame meie iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva ja täitub sada aastat diplomaatiliste suhete sõlmimisest paljude meie liitlaste ja partneritega, kes on seisnud meie kõrval heas, aga toetanud meid ka rasketel hetkedel. Kuulume koos väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuride, identiteedi ja tavade mitmekesisusest, sõnavabadusest ning inimõiguste järgimisest. Viimasel kümnendil oleme näinud selle väärtusruumi mõjukuse ja ühtsuse murenemist. Reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ja Lääne ühise väärtusruumi püsimajäämiseks peame tegelema nende probleemide juurtega meie ühiskondades ning edendama ja tihendama koostööd demokraatlike riikide vahel. Muutuvas maailmas on meie jaoks eluliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid üksteisest aru ning samuti ei seisaks me riigina enam iial üksi geopoliitika tõmbetuultes. Selleks peame oma välispoliitikas pingutama, et läänemaailm säiliks ühise ja teovõimelisena ning et meie kuuluksime mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse. Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud. Juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on COVID-19 pandeemia tekitanud ka ülemaailmse tervishoiu- ja majanduskriisi. Autoritaarsed režiimid tegutsevad jõuliselt rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja selle toimimise aluste vastu, eirates nii põhivabadusi kui ka inimõigusi. Maailmas, kus suuriikide vaheline konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista. Austatud Riigikogu! Eesti diplomaatia töötab iga päev selle nimel, et Eesti julgeolek oleks hoitud ja kindel ning eesti rahvas, keel ja kultuur kestaks läbi aegade. Rahvusvahelistest kokkulepetest ja demokraatlikest väärtustest lähtumine kaitseb Eesti rahvuslikke ja riiklikke huvisid ning moodustab osa vundamendist, millele toetub nii meie riigisisene areng kui ka stabiilsed ja rahumeelsed suhted teiste riikidega. Eesti julgeolek sõltub meie enda diplomaatide heast tööst ja oskustest, meie kaitsetahtest ja meie mainest ning meie liitlassuhete tugevusest. Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ning seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse. Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord. Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s, kus osaleme kõigi kolme tuumikülesande täitmises: kollektiivkaitses, kriisiohjes ja koostöises julgeolekus. Koroonapandeemia näitas, et NATO on võimeline kiiresti reageerima ainukordsetele kriisidele ning et liitlassuhted on tugevad ka siis, kui omavahelised suhted on keerulised. Allianss on hea tervise juures. Sellel aastal vaatab NATO tulevikku, toimub tippkohtumine, kus arutatakse järgmise kümnendi tegevusplaani ning tõenäoliselt hakatakse uuendama NATO strateegilist kontseptsiooni. Eesti huvides on, et NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine jätkuks, ka meie piirkonnas. Allianss peab jätkuvalt tulema toime nii otseste sõjaliste kui ka ebakonventsionaalsete ja uute ohtudega. On mõistetav, et NATO tegeleb lisaks otsesele Atlandi-ülese ruumi kaitsele ka globaalpoliitiliste küsimustega, koordineerides liitlaste julgeolekupoliitikat. Julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus. Sellest sõltub liitlassuhte usaldusväärsus. Eesti kaitsekulutused ületavad juba pikka aega kahte protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust SKP-st. Transatlantilised suhted ei saa aga põhineda ainult rahalisel osalusel, vaid on alati lähtunud huvist kaitsta ühiseid väärtusi, hoida rahu ja säilitada vabadus. USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel on asendamatu, USA pühendumisel liitlassuhetele on praktiline ja sümboolne väärtus. Sellepärast töötame jätkuvalt edasi ka Ameerika Ühendriikidega usaldusliku liitlassuhte kinnistamise nimel nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises, sealjuures sõjalise kohaloleku kaudu. USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine, kuid see ei ole alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle. Vastupidi – Atlandi-ülese sideme tihendamine nii NATO raamistikus kui Euroopa Liit-USA koostöö teljel peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Eesti toetab üheselt Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamist. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestav liit ja seda mitte ainult lihtsates, vaid ka sellistes keerulistes küsimustes nagu seda on suhted Venemaa ja Hiinaga. Me toetame algatusi, mis arendavad Euroopa Liidu kaitsevõimet, kuid rõhutan veel kord üle Eesti seisukoha – NATO-le ja tihedale Atlandi-ülesele koostööle USA-ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi. Euroopa Liit suudab globaalses konkurentsis end kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu. Seepärast peame veelgi enam keskenduma vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sealhulgas vaba-kaubanduslepingute sõlmimisele. Et hoida tihenevas globaalses konkurentsis initsiatiivi, tuleks taasalustada läbirääkimised vabakaubanduse ja investeeringute lepingu üle Euroopa Liidu ja USA vahel. See peab olema geopoliitilise Euroopa Komisjoni üks suur eesmärk. Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitikate kujundamises. Meie enesekehtestamise strateegia Euroopa Liidus on tabavalt sõnastanud Lennart Meri, kes oli veendunud, et selleks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna. Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama. Eesti aktiivsel osalusel tehtud ühised otsused ja poliitikameetmed Euroopa Liidus võimendavad meie poliitikat ja ka Eesti majanduse arengut. 2020. aastal Euroopa Liidu pikaajalises eelarve ja taaskäivitamise kava küsimuses saavutatud kokkulepe oli Eesti jaoks oluline saavutus – tagasime vahendid Rail Baltica ehitamiseks ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks Ida-Virumaast Hiiumaani. Käesoleval aastal algab Euroopa tuleviku teemaline konverents, mille arutelud peavad Eesti hinnangul keskenduma majanduse arendamisele, Euroopa Liidu globaalse rolli mõtestamisele ning digi- ja rohepöörde kujundamisele selliselt, et me ei jätaks ühtegi oma inimest sellest maha. Liikmesriikide parlamentidel peab neis tulevikuaruteludes olema kandev roll. Lugupeetud Riigikogu! Eesti väiksus ei tähenda, et peaksime maailmapoliitikat kõrvalt vaatama. Vastupidi, Eesti peab kehtivat maailmakorda aktiivselt kaitsma. Meie huvide edendamine sõltub tihedast koostööst ja headest suhetest liitlastega, nii rahvusvahelistes organisatsioonides, regionaalses koostöös kui ka kahepoolsetes suhetes. ÜRO Julgeolekunõukogus jätkame nii oma regiooni julgeolekuküsimuste tõstatamist – Ukraina, Valgevene, Venemaa – kui ka aktiivset tegevust kaugemate kriisikolletega. Sellel aastal veame Julgeolekunõukogu tööd ühe pealäbirääkijana Afganistani rahuprotsessi ja Liibüa relvaembargo teemal. Samuti peame oluliseks rääkida kaasa aruteludel, kus käsitletakse kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Et meie pingutus ei jääks ühekordseks, oleme juba otsustanud ka kandideerida uuesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastaks 2050. Mitmepoolses diplomaatias oleme lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistuja kohta, osalemaks aktiivselt konfliktide lahendamises Euroopa Liidu naabruses ning edendamaks inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke norme, mis kõik ju meile siin Eestis on olulised. Meie jaoks oluline on ka Euroopa Nõukogu, kus kaitseme koos samameelsete riikidega inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. Daamid ja härrad! Ka inimõiguste kaitse on julgeolekupoliitika osa. Eesti lähtub oma poliitikas sellest, et riigid peavad austama inimõigusi ja põhivabadusi, mis on üheks oluliseks eelduseks stabiilsele riikidevahelisele suhtele ja edukale konfliktiennetusele. Eesti inimõigusdiplomaatia eesmärk on nende, meie põhiseaduseski sätestatud põhimõtete kaitsmine rahvusvahelisel areenil. Sellest lähtuvalt on Eesti taas esitanud oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kohale aastateks 2026–2028. Esitan õige pea Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eestile omaselt põhjamaisele mõtte- ja väärtusruumile toetuva inimõigusdiplomaatia tegevuskava. Aina tähtsamaks välispoliitika teemaks on kujunemas kliimadiplomaatia, mille keskmes Eesti jaoks on energiapoliitika, kus oleme läbi tegemas rohepööret. Üleminek taastuvenergeetikale on Pariisi kliimaleppe keskne element. Eesti peab haarama võimalusest selle kaudu energiamajandust kriisi taandudes edendada. Seda võimaldavad uued tehnoloogiad on juba olemas ja arenevad kiiresti edasi. Muutuv energiapoliitika mõjutab üldist geopoliitilist olukorda, millega tuleb ka Eestil julgeolekupoliitika kujundamisel arvestada. Esitan lähiajal Vabariigi Valitsusele Eesti kliimadiplomaatia tegevuskava, mille üks komponent on Eesti pürgimine Arktika Nõukogusse. Arktika Nõukogu välisministrite kohtumisel mais arutatakse Eesti taotlust saada organisatsiooni aktiivseks vaatlejaks. Vaatlejastaatus võimaldab süvendada regionaalset koostööd teiste Arktika Nõukogu riikidega ning annab Eesti teadlastele võimaluse selle kasvava tähtsusega piirkonna kliimamuutuste ja keskkonna teemadel kaasa rääkida. Eesti julgeolek sõltub ka turvalisest küberruumist. Oleme aastaid olnud rahvusvahelisel areenil aktiivsed küberturvalisuse eestkõnelejad ja teeme seda ka edaspidi. Eesti jätkab osalemist USA ja Ühendkuningriigi juhitud küberheidutuse koalitsioonis, et tugevdada meie kõigi küberjulgeolekut. Rõhutan siinkohal, et küberruumis edukalt agressiooni tõrjumisel on demokraatlike riikide tihe koostöö määrava tähtsusega. Arenenud digitaalsete teenuste riigina saame elutähtsa taristu ja uute 5G võrkude ülesehitamisel toetuda ainult turvalisele tehnoloogiale. Lugupeetud Riigikogu! Mitmepoolse diplomaatia kõrval on meile kriitilise tähtsusega aktiivsed kahepoolsed suhted liitlastega. USA olulisusest kõnelesin eespool, aga nende kõrval on meile väga olulised meie liitlased ja partnerid Euroopas. Kuigi Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, on ta endiselt tähtis osa Euroopa koostööst ja jääb meile oluliseks liitlaseks. Meie suhted on olnud tihedad erinevates valdkondades. Soovime, et Briti väed osalevad kollektiivkaitses Eesti pinnal ka edaspidi. Meie huvides on, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted oleks võimalikult lähedased. 2021. aastal tähistame diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva paljude meie liitlaste ja partneritega, mis annab meie kahepoolsetele suhetele kindlasti positiivse lisatõuke. Eriti südamelähedased partnerid on meile muidugi Balti riigid ja Põhjamaad – meil on ühised väärtused, ühisosa ajaloos ja kultuuris ning suurepärane pikaajalise koostöö kogemus. Just nendega on koroonapandeemiast taastumisel eriti oluline läbikäimine nii majanduse, kaubavahetuse, investeeringute, keskkonna kui ka piirkonna julgeoleku tugevdamise seisukohast. Regionaalne koostöö aitab suurendada Eesti ja kogu piirkonna konkurentsivõimet, sealhulgas arendada transpordi-, energia- ja digiühendusi. Üheskoos Läti ja Leeduga viime edasi Rail Balticu ning Balti riikide elektrivõrkude Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise, mida on tänuväärselt toetanud Euroopa Liit. Kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi arendamist. Soome ja Rootsiga on aastatel 2021–2022 kavas panna kokku kahepoolsete suhete raportid, mis aitaksid kaardistada lähituleviku koostöövõimalusi, näiteks tuuleenergia ja ühise gaasituru kujundamise vallas. Eestile on oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav Kolme mere algatus, mis vajab meie jätkuvat ja igakülgset tähelepanu. 2020. aastal koordineeris Eesti formaadi tööd ning võõrustas selle tippkohtumist. Samuti sai Eestist ametlikult Kolme mere algatuse investeerimisfondi liige ja investor. Initsiatiiv on meile tähtis, sest annab võimaluse parandada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ühendust ning arendada suhteid oluliste liitlastega nagu USA ja Saksamaa. Soovin tunnustada siinkohal nii Vabariigi Presidenti kui eelmist valitsust Kolme mere algatuse edendamise eest. Lugupeetud Riigikogu! Eesti jaoks on Euroopa vahetus naabruses toimuv esmajärgulise julgeolekupoliitilise tähtsusega. Venemaa agressiivne välispoliitika, vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike väärtuste hülgamine ning Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise katsed mõjutavad otseselt meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda. Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ei saa vaadelda eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil, ega ka Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikast. Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma. Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma. Daamid ja härrad! Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Krimm on endiselt okupeeritud, sõjategevus Ida-Ukrainas jätkub ja osa sellest on Venemaa käes – see määrab ka meie välispoliitilise tegevuse piirkonnas. Eesti on Ukraina ja Gruusiaga süvendanud kahepoolseid suhteid, hoidnud nende territoriaalse terviklikkuse küsimuse järjekindlalt fookuses rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus ja NATOs. Eesti jätkab ka Valgevene rahva demokraatiapüüdluste toetamist. Vägivald peab lõppema, poliitvangid tuleb vabastada ning alustada tuleb poliitilise dialoogiga, mille tulemuseks oleksid vabad ja demokraatlikud valimised. Oluline on hoida kõrgel ka idapartnerluse poliitika laiemat ambitsiooni. Eesti huvides on tuua Euroopale majanduslikult, poliitiliselt ja väärtuspõhiselt lähemale need idapartnerid, kes seda soovivad. Eesti töötab selle nimel, et tänavu toimuks idapartnerluse tippkohtumine, kus soovime kinnitada selle järgmise kümnendi pikaajalised eesmärgid ja tegevused. Austatud Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et valitsus pühendub välispoliitikas Eesti majandusliku arengu toetamisele aktiivse äridiplomaatiaga, mille eesmärk on ekspordi, investeeringute ja turismi edendamine. Avatud ja ekspordist sõltuva Eesti majanduse areng on parimal võimalikul viisil tagatud rahvusvahelistel kokkulepetel ja reeglitel põhineva vaba kaubandusega. Majandusarengu üheks eelduseks on välisinvesteeringute ligitõmbamine. Peame oluliseks sõlmida kahepoolseid investeeringute kaitse lepinguid ja aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevusele välismaal. Kavas on kujundada investeeringute kaitse tegevuskava, mille eesmärk on kokku leppida põhilised töösuunad nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimisel. Oleme oluliselt suurendanud meie äridiplomaatia haaret. Sel eesmärgil oleme avanud uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas, suurendame tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning kiitnud heaks Aafrika strateegia. Tegelikult on iga Eesti saatkond meie äridiplomaatia esindus, kelle ülesannete hulgas on Eesti ettevõtete toetamine ning meile välisinvesteeringute meelitamine. Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eesti särav kuvand – et meid mitte ainult ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovaatilise ja tegusa ühiskonnana. Ka arengukoostöö ja humanitaarabiga seotud tegevused toetavad Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tugevdavad meie positiivset mainet. Meie prioriteetseteks koostöö-partneriteks on ka siin idapartnerlusriigid – Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, aga laiendame tegevusi ka Aafrikas. Eesti on Euroopa Liidu üks juhtriike digipöörde toetamisel arenguriikides. Meie kogemuse järele on väga suur nõudlus ning just selle raames on avarad võimalused arengukoostöö ja äridiplomaatia sidumiseks, kaasates projektidesse Eesti erasektori asjatundmist. Head kuulajad! Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis. Sellest juhindume ka konsulaarvaldkonnas ja hoides head sidet üleilmse eestlaskonnaga. Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi (tuleviku)eesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele. Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. Selle elluviimiseks on vajalikud uued eesmärgipärased ja Eesti tulevikku toetavad tegevused. Oleme mõned sammud selle eesmärgi suunas juba astunud. Diasporaapoliitika väljatöötamiseks ja konkreetsete (arendus)tegevuste algatamiseks viisime sügisel läbi küsitlusuuringu. Selle tulemused annavad meile teadmise, milline on välismaal elavate eestlaste häälestatus, millisel määral nad soovivad Eesti elus kaasa lüüa ning mida nemad Eesti riigilt ootavad. Diasporaa senisest tõhusamaks kaasamiseks loome välisministeeriumis ka diasporaa küsimuste erisaadiku koha. Head Riigikogu liikmed! Väikeriigi eduka toimimise jaoks on oluline tulemuslik ja järjekindel välispoliitika. Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud. Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja ellu viia ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Kinnitan, et Eesti diplomaatia on täielikult pühendunud meie julgeolekule, meie kodanike kaitsele ja meie inimeste heaolu kasvatamisele. Tugev välisteenistus ja ühiskondlik toetus, sealhulgas muidugi teie abi, head Riigikogu liikmed, aitavad neid reaalseid eesmärke ellu viia. Tänan tähelepanu eest! Kõik uudised

09.05.2005 14:50 (15.13) WTA edetabelis Kaasik tõusis üle saja koha [ERR Sport]

Naiste tennise WTA Touri esmaspÃ¤eval avaldatud uues Ã¼ksikmÃ¤ngu edetabelis parandas Anet Kaasik oma positsiooni, ta kerkis 789. kohalt 667.-ks. Maret Ani langes 164. (160.), Margit RÃ¼Ã¼tel 271. (269.) ja Kaia Kanepi 495. (494.) tabelireale. PaarismÃ¤ngu edetabelis hÃµivab Ani 141. (129.) ja tabelisse jÃµudnud Kaasik 781. koha. Edetabel: 1. (1)* Lindsay Davenport (USA) 5169 2. (2) Maria Å arapova (Venemaa) 4900 3. (3) Amelie Mauresmo (Prantsusmaa) 4509 4. (4) Serena Williams (USA) 4174 5. (5) Jelena Dementjeva (Venemaa) 3807 6. (6) Anastassija MÃµskina (Venemaa) 3371 7. (7) Svetlana Kuznetsova (Venemaa) 3283 8. (8) Alicia Molik (Austraalia) 2585 9. (12) NadeÅ¾da Petrova (Venemaa) 225810. (10) Vera Zvonarjova (Venemaa) 210211. (15) Justine Henin-Hardenne (Belgia) 201712. (9) Jennifer Capriati (USA) 194013. (13) Patty Schnyder (Å veits) 188214. (11) Venus Williams (USA) 177215. (14) Jelena Bovina (Venemaa) 164016. (16) Nathalie Dechy (Prantsusmaa) 153717. (17) Kim Clijsters (Belgia) 151618. (18) Jelena Lihhovtseva (Venemaa) 139719. (19) Tatiana Golovin (Prantsusmaa) 135620. (20) Silvia Farina Elia (Itaalia) 1317* - sulgudes koht eelmisel nÃ¤dalal. -Baltic News ServiceTennis

10.05.2005 17:31 (15.13) Putin: Läti piirinõue on idiootne [ERR Uudised]

Vene president Vladimir Putin teatas täna, olles ärritatud ettepanekutest paluda vabandust Balti riikidele okupatsiooniga tekitatud kannatuste eest, et Euroopa Liidu liikme Läti piirinõue on 'täielik mõttetus'. Varasemate kavade järgi oli Vene-Läti piirileppe allakirjutamine määratud tänasele. Päev pärast Saksamaa üle saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustusi Moskvas toimunud EL ja Venemaa tippkohtumise järel peetud pressikonverentsil oli terava tähelepanu all Balti riikide annekteerimine 1945. aastal Venemaa poolt. Venemaa pole siiani sõlminud piirilepinguid Läti ja Eestiga, ehkki lepingute tekstid on valmis juba aastaid. Täna teatas Putin, et Venemaa on selleks valmis ja avaldas Läti kohta lootust, et 'leppeid ei saada sisu poolest idiootsed territoriaalsed nõuded'. 'Me oleme valmis ootama, kuni meie kolleegid, kes on selliste fantaasiatega lagedale tulnud, saavad küpsemaks tegeliku töö jaoks ja on tõesti valmis leppeid alla kirjutama', teatas Putin. Putin lisas, et Venemaal Eestiga piirivaidlusi ei ole. Läti valitsus on korduvalt teatanud, et ei kavatse loobuda Läti-Vene piirilepingu juurde kuuluvast deklaratsioonist, mis on ajanud raevu Vene välisministeeriumi. Peaminister Aigars Kalvitise esindaja teatas nädal tagasi, et deklaratsioonis selgitatakse Läti ajalugu ning Läti ei avalda seal midagi sellist, mida Vene pool juba ei teaks. Riia deklaratsiooniprojektis nimetatakse Läti idapiiri üht osa piirijooneks. Tegu on äralõikega 1920. aasta rahulepingu alusel Lätile kuuluvast Abrene piirkonnast, mille Venemaa võttis endale pärast Teist maailmasõda, ja millest Läti ei kavatse lõplikult loobuda. Eesti pole piirileppele Venemaaga, millega loobutakse Tartu rahu järgi Eestile kuuluvast NArva jõe tagsusest ja osast Setumaast, mingit deklaratsiooni hoolimata Venemaa pealekäimisest lisanud. Praeguste plaanide järgi kirjutatakse Eesti-Vene piirilepe alla Moskvas 18. mail. Eesti ja Leedu boikoteerisid Moskva pidustusi protestiks Venemaa väidetele, et Nõukogude Venemaa oli pärast maailmasõda Balti riikide jaoks pigem vabastaja kui okupeerija. -Reuters, LETA, Lenta.ru, RIA Novosti

25.06.2005 20:10 (15.13) Wimbledoni tenniseturniiril favoriidid ei vääratanud [ERR Sport]

Londonis Wimbledoni muruvÃ¤ljakul peetava Suure Auhinna turniiri laupÃ¤evased mÃ¤ngud suuri Ã¼llatusi ei pakkunud. Meeste turniiril alistas esimese asetusega Å¡veitslane Roger Federer 25-nda paigutusega sakslase Nicolas Kieferi 6:2, 6:7 (5:7), 6:1, 7:5. Edasi sai ka tabeli teine, ameeriklane Andy Roddick. Naiste turniiril sillutasid teiste seas tee jÃ¤rgmisse ringi Lindsay Davenport (USA, 1), Maria Å arapova (Venemaa, 2), Nadja Petrova (Venemaa, 8), Mary Pierce (Prantsusmaa, 12), Venus Williams (USA, 14) ja Kim Clijsters (Belgia, 15). Mehed 3. ring: Thomas Johansson (Rootsi, 12) - Janko Tipsarevic (Serbia ja Montenegro) 6:2, 6:3, 6:1; Sebastien Grosjean (Prantsusmaa, 9) - Novak Djokovic (Serbia ja Montenegro) 7:5, 6:4, 5:7, 6:4; Dmitri Tursunov (Venemaa) - Alexander Popp (Saksamaa) 5:7, 7:6(7:5), 6:2, 6:2; Max MirnÃµi (Valgevene) - Jiri Novak (TÅ¡ehhi, 28) 5:7, 7:5, 6:4, 7:6(7:2); Roger Federer (Å veits, 1) - Nicolas Kiefer (Saksamaa, 25) 6:2, 6:7(5:7), 6:1, 7:5; Mihhail JuÅ¾nÃµi (Venemaa, 31) - Jonas BjÃ¶rkman (Rootsi) 7:5, 6:3, 3:6, 7:6(11:9); Juan Carlos Ferrero (Hispaania, 23) - Florian Mayer (Saksamaa) 3:6, 6:2, 6:1, 6:1; Andy Roddick (USA, 2) - Igor Andrejev (Venemaa) 6:2, 6:2, 7:6 (7:4). Naised 3. ring: Kim Clijsters (Belgia, 15) - Roberta Vinci (Itaalia) 6:3, 6:4; Nathalie Dechy (Prantsusmaa, 16) - Aljona Bondarenko (Ukraina) 6:1, 6:4; Venus Williams (USA, 14) - Daniela Hantuchova (Slovakkia, 20) 7:5, 6:3; Lindsay Davenport (USA, 1) - Dinara Safina (Venemaa, 30) 6:2, 6:1; Maria Å arapova (Venemaa, 2) - Katarina Srebotnik (Sloveenia) 6:2, 6:4; Nadja Petrova (Venemaa, 8) - Cara Black (Zimbabwe) 6:4, 6:3; Kveta Peschke (TÅ¡ehhi) - Conchita Martinez (Hispaania) 6:4, 6:1; Mary Pierce (Prantsusmaa, 12) - Ana Ivanovic (Serbia ja Montenegro, 19) 6:1, 6:4. -Baltic News Service/sport.etv.eeTennis

12.09.2005 20:15 (15.13) Kanepi ja RÃ¼Ã¼tel kerkisid WTA tabelis, Å arapova liidriks [ERR Sport]

Naiste tennise WTA Touri esmaspÃ¤eval avaldatud uues Ã¼ksikmÃ¤ngu edetabelis tÃµusis esimeseks Maria Å arapova (Venemaa), Kaia Kanepi kerkis 172. (192.) ja Margit RÃ¼Ã¼tel 233. (243.) kohale. Maret Ani asub 124. (124.), Anet Kaasik 750. (734.) ja Liina Suurvarik 958. (954.) positsioonil. PaarismÃ¤ngu edetabelis hÃµivab Ani 181. (179.), Kanepi 519. (531.), RÃ¼Ã¼tel 541. (536.) ja Kaasik 733. (720.) tabelirea. ÃœksikmÃ¤ngu Top 20: 1. (2) Maria Å arapova (Venemaa) 4802 2. (1) Lindsay Davenport (USA) 4437 3. (4) Kim Clijsters (Belgia) 4201 4. (3) Amelie Mauresmo (Prantsusmaa) 3927 5. (7) Justine Henin-Hardenne (Belgia) 2935 6. (12) Mary Pierce (Prantsusmaa) 2908 7. (10) Venus Williams (USA) 2826 8. (6) Jelena Dementjeva (Venemaa) 2779 9. (8) Serena Williams (USA) 270510. (9) Nadja Petrova (Venemaa) 251211. (11) Patty Schnyder (Å veits) 240212. (5) Svetlana Kuznetsova (Venemaa) 215413. (13) Anastassija MÃµskina (Venemaa) 213514. (14) Alicia Molik (Austraalia) 175915. (15) Nathalie Dechy (Prantsusmaa) 160916. (21) Jelena Lihhovtseva (Venemaa) 148117. (17) Jelena Jankovic (Serbia ja M.) 145918. (16) Ana Ivanovic (Serbia ja M.) 144319. (19) Daniela Hantuchova (Slovakkia) 126020. (18) Vera Zvonarjova (Venemaa) 1253 -Baltic News ServiceTennis

10.11.2005 09:45 (15.13) Venemaa ei andnud Paetile viisat [ERR Uudised]

Vene vÃ¤lisministeerium teatas oma vastuseisust Eesti vÃ¤lisministri Urmas Paeti osalemisele Venemaa ja Euroopa Liidu piiriÃ¼lese koostÃ¶Ã¶ Ã¼marlaual Peterburis ning jÃ¤ttis talle viisa andmata. Eesti kui Venemaa ja Euroopa Liidu Ã¼he piiririigi vÃ¤lisministri Paeti kutsus tÃ¤naseks ja homseks Peterburi Vene riigieelarvest rahastatav rahvusvahelise koostÃ¶Ã¶ keskus, kes korraldab koos Venemaa presidendi administratsiooniga, presidendi esindusega Loode-Venemaal ning Vene vÃ¤lisministeeriumiga Ã¼marlaua Vene-ELi piiriÃ¼lesest koostÃ¶Ã¶st. Erilist tÃ¤helepanu kohtumisel pÃ¶Ã¶ratakse just Loode-Venemaa ja Eesti Ã¼hisele tÃ¶Ã¶le. Paet vÃµttis kutse vastu ning saatis oma passi viisa saamiseks Vene saatkonda Tallinnas. Kuid Ã¼leeile teatasid talle Vene vÃµimud, et teise riigi vÃ¤lisministrit saab Venemaale kutsuda ainult sealne vÃ¤lisministeerium vÃµi valitsus, ning kuna Peterburi Ã¼marlaua tase on liiga madal, siis ei pea Vene vÃ¤lisministeerium Paeti sÃµitu vajalikuks. Ent see argument ei pea vett, sest Venemaa vÃ¤lisministeeriumi osalusel toimuval Ã¼marlaual on ka Vene presidendi Vladimir Putini abi ja euroliidu suhete eriesindaja Sergei JastrÅ¾embski ning Vene presidendi eriesindaja Loode-Venemaal Ilja Klebanov. "Rahvusvahelisel tasandil teeb Venemaa Eesti suhtes pahatahtlikke etteheiteid, aga nÃ¼Ã¼d nÃ¤eme, et Venemaa ise ei ole kontaktidest meiega huvitatud. VÃ¤ga kahetsusvÃ¤Ã¤rne," nentis Paet. Vene vÃ¤lisministeerium andis samas aga neljapÃ¤evase viisa sÃµiduks samale Ã¼marlauale regionaalminister Jaan Ã•unapuule. Ent Ã•unapuu koht laua taga jÃ¤Ã¤b tÃ¼hjaks. "Kui aga Vene pool teatab Ã¼llatuslikult, et meie vÃ¤lisminister ei ole seal oodatud, ei saa me lubada, et Ã¼ks vÃ¤lisriik valib, milline minister vÃµib sÃµita. Ma ei pea vÃµimalikuks sellises olukorras Peterburi minna." PM

20.03.2006 15:15 (15.13) Kokkulepe Venemaaga säästab Eesti firmadele 300 mln [ERR Uudised]

Majandusminister Savisaar leppis Venemaa transpordiminister Igor Levitiniga kokku lõunasuunalise transiidi osas, mis hoiab edasipidi Eesti firmadele kokku 300 mln krooni aastas.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval Vene transpordiminister Igor Levitiniga, kes lubas, et Venemaa avab täiendava lõunasuunalise Eestit läbiva transiidikoridori läbi oma territooriumi. Sellega võidavad Eesti transiidifirmad 300 miljonit krooni transiiditulusid aastas, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Läti riiklik raudteefirma tõstis sellest aastast riiki läbivate transiitveoste tariife, mis sundis Valgevene naftatoodete vahendajaid eelistama Eesti sadamatele Läti omasid. Samuti lubas Venemaa transpordiministeerium lahendada 1. aprilliks küsimused seosesvälismaistele erafirmadele kuuluvate raudteevagunite kasutamisega Venemaa raudteel. Seni oli välismaistele, sh Eesti firmadele kuuluvate vagunite kasutamine raskendatud.Lisaks informeeris Venemaa Transpordiministeerium Eestit sellest, et raudteetariife tõstetakse lähimatel aastatel ainult nendel suundadel, mis suunduvad Venemaa enda sadamatesse. On seatud eesmärk ühtlustada kahe järgmise aasta jooksul Venemaa raudteetariifid nii välis- kui ka Venemaa sadamatesse suunduvatel raudteedel.

25.06.2006 02:45 (15.13) Uurimiskeskus: Venemaa ei sobi G8 liikmeks [ERR Uudised]

Venemaa ei vasta demokraatliku riigi standarditele, mis on eelduseks maailma juhtivate tööstusriikide klubisse G8 kuulumiseks, teatas briti mõttekoda.Uurimisasutuse Välispoliitika Keskus hinnagul ähvardab Venemaa kuulumine G8-sse hävitada selle usaldusväärsuse, teatas Reuters."Peale seda, kui Venemaa sai jaanuaris G8 eesistujaks, on seal respekt demokraatlikesse väärtustesse ja kodanikuõigustesse veelgi vähenenud ," märgib keskus pühapäeval avalikustatud raportis.Dokumendi autori Hugh Barnesi sõnul ei ole Putini tegevuses enam kahtlust. "Ta on süstemaatiliselt lammutanud demokraatiat ja teinud sellega ka G8 naerualuseks," kritiseeris Barnes Putinit.Raport toob välja, et Venemaa ei vääri G8 liikmelisust ka majanduslikel põhjustel, sest Vene majandus on hetkel maailmas 12. kohal ja eeldatavasti tõuseb sel aastal 10. kohale, mis ei ole piisav. Lisaks ei ole Venemaal ei poliitilist ega majanduslikku vabadust."Moskva juhtroll G8-s ohustab organisatsiooni usaldusväärsust ja mõjujõudu ning võib muuta selle nulliks," kirjutatakse raportis ja ärgitatakse teisi liikmesriike Venemaad tagantsundima, et too oma rahvusvahelisi kohustusi täitma hakkaks.Samas tõdetakse raportis, et Venemaal on maailma suurimad gaasivarud ja Iraagiga võrreldavad naftamaardlad ning energianõudluse ülemaailmse kasvu tingimustes võib ka Venemaa majandus kasvada.Algselt "suurde seitsmikku" kuulunud USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Kanada on Venemaad kaheksanda juhtiva tööstusriigina järkjärgult organisatsiooni integreerida püüdnud 1990. aastate algusest. Sedasi loodeti turgutada Venemaa demokraatiat ja majandusreforme, kuid briti ajutrusti hinnangul ei ole see õnnestunud.Hugh Barnes juhib keskuses programmi "Venemaa tulevik". Sõltumatult tegutseva Välispoliitika Keskuse patroon on Suurbritannia peaminister Tony Blair. Umbes 65 protsenti maailma majandusest hõlmavate G8 riikide tippkohtumine toimub sel aastal 15.-17. juulini Peterburis.

21.08.2006 07:00 (15.13) Venemaa lõpetab NSV Liidu välisvõla maksmise [ERR Uudised]

Esmaspäevaks 21. augustiks peaks Venemaa saama ennetähtaegselt tagasi makstud kogu oma Nõukogude Liidu ajast jäänud välisvõla.See teeb Venemaast juhtivate tööstusriikidega (G7) võrreldes väikseima võlakoormaga riigi ning avab tee krediidireitingute tõusule, kirjutas Äripäev.Alles kaheksa aasta eest tekitas Venemaal üliraske rahalise seisu nafta hinna langus alla 14 dollari barrelist, mis kuivatas kokku valitsuse tulud. Praeguseks on nafta hind enam kui viis korda tõusnud ning majandus selle toel kasvanud keskmiselt 6,7% aastas.Juuni lõpus allkirjastas Venemaa nn Pariisi klubi kreeditorriikidega kokkuleppe järelejäänud võla - 22 miljardi dollari ennetähtaegseks tagasimaksmiseks 21. augustil. Kiirustamise põhjuseks on soov saada kõrgemaid krediidireitinguid, seetõttu nõustus Venemaalt ka miljardi dollari pealemaksmisega võla ennetähtaegse tasumise eest. Venemaa välisvõlg kahaneb sellega üheksale protsendile SKP-st.Juulis tõstis reitinguagentuur Fitch Venemaa rubla- ja valuutakohustuste reitingu Poola ja Ungariga samale tasemele (BBB+), põhjendades otsust Venemaa tugeva rahandusliku seisuga. Keskpanga valuutareservid on paisunud rekordilisele 277 miljardile dollarile, millele lisandub veel 67 miljardit dollarit erakorralist tulu naftafondis. Tuleval aastal peaks Venemaa majandus esimest korda Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel ületama triljoni dollari piiri, prognoosis Fitch. Venemaa majanduse suurimaks nõrkuseks on aga jätkuvalt suur sõltuvus nafta ekspordituludest.

23.09.2006 20:00 (15.13) Putin: energiatransiit mööda tavapäraseid teid jätkub [ERR Uudised]

Venemaa president Putin kinnitas kohtumisel Prantsuse ja Saksa riigijuhtidega, et Venemaa ei kavatse peatada oma energiatransporti mÃ¶Ã¶da tavapÃ¤raseid teid.Putini kinnitusel ei ole nende kavad laiendada transpordiinfrastruktuuri suunatud kellegi vastu. "Nad teenivad vaid Ã¼ht eesmÃ¤rki â€“ transpordivoogude mitmekesistamine meie peamistele tarbijatele Euroopas," vahendasid vÃ¤lisagentuurid tema sÃµnu Pariisis toimunud mitteametlikul kolmepoolsel kohtumisel. "Aga meie tavapÃ¤rased transiidiriigid ei ole silmitsi ressursside puudusega oma turgudel ja jÃ¤tkavad olulise rolli mÃ¤ngimist transiitriikidena."Putin kinnitas ka, et Venemaa austab kÃµiki kokkuleppeid energiavaldkonnas. Samas tuleks tema sÃµnul muuta Euroopa energiahartat vÃµi sÃµlmida selle asemel uus, sest praegu see kahjustab Vene huve. Harta paneb Vene tootjad ebasoodsasse seisu pikaajaliste transiitlepingute sÃµlmimisel, Ã¼tles Putin. Putini sÃµnul vÃµib Gazprom lÃ¤hitulevikus otsustada suunata osa oma Barentsi mere Å tokmani gaasivÃ¤lja varudest Euroopa turgudele. "MÃµne aja eest tÃµstatas Saksa kantsler Agela Merkel kÃ¼simuse vÃµimalusest suunata osa Ã¼he Venemaa suurima nafta ja gaasi leiukoha â€“ Å tokmani vÃ¤lja â€“ varudest Euroopa turgudele," Ã¼tles ta. "Gazprom kaalub nÃ¼Ã¼d seda vÃµimalust." Suhetes Euroopa Liiduga nimetas Putin kohtumisel "vaieldamatu prioriteedina" nelja pÃµhivabaduse â€“ kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise â€“ loomist. Suhetes Prantsusmaa ja Saksamaaga nimetas Putin Venemaa prioriteetidena tÃ¶Ã¶stus- ja energiakoostÃ¶Ã¶d. Ka on Venemaa huvitatud suhetest Prantsusmaa ja Sakamaaga arenenud tehnoloogia osas lennunduses, kosmosetÃ¶Ã¶stuses ja kaasaegse infrastruktuuri rajamises.Venemaa ja Prantsusmaa presidendid allkrjastasid Pariisis 7,8 miljardi euro (122 miljardi krooni) suuruse tehingu transpordi- ja lennundusvaldkonnas. Vene ametnike sÃµnul hÃµlmab tehing Ã¼ldist koostÃ¶Ã¶slepingut riikide infrastruktuuri eest vastutavate ministrite vahel ning vastastikuse mÃµistmise memorandumit Venemaa ja Prantsuse ettevÃµtte Vinci vahel Moskva-Peterburi kiirtee ehitamiseks.

25.09.2006 14:32 (15.13) Putin vÃµib Å tokmani gaasi suunata Euroopasse [ERR Uudised]

Vene president Vladimir Putin teatas Venemaa valmisolekust suunataÂ Barentsi meres asuva Å tokmani maardla gaas mitte USAsse vaid Euroopasse.Putin teatas lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel Prantsusmaa presidendile Jacques Chiracile ja Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et algselt USA gaasiga varustamiseks ettenÃ¤htudÂ Å tokmani maardla gaas vÃµidakse suunata Saksamaale, vahendas Vene netisait gazeta.ru. Merkel oli gaasi Ã¼mbersuunamisest juba varem rÃ¤Ã¤kinudÂ ning Putini sÃµnul kaalub Gazprom seda vÃµimalust. Ekspertide hindavad seda kui Ameerikale surve avaldamise vahendit, politoloogid aga hoiatavad, et sellised "kraanimÃ¤ngud" vÃµivad tÃµsiselt ja kauaks rikkuda Venemaa suhteid teiste riikidega. Algselt USA turu varustamiseks kavandatud Å tokmani gaasivÃ¤li on Ã¼ks maailma suurimaid, selle varusid hinnatakse 3,66 triljonile kuupmeetrile. Maardla kasutuselevÃµtuks tehakse praegu alles ettevalmistusi. "Kui me praegu tarnime Saksamaale aastas umbes 55 miljardit kuupmeetrit gaasi, siis ainuÃ¼ksi Å tokmanist suudaksime tarnida 22 kuni 45 miljardit kuupmeetrit," Ã¼tles Putin. Putini sÃµnul vÃµiks Å tokmani maardlast gaasi tarnida 50 kuni 70 aastat, mis "loob stabiilse olukorra nii Euroopa kui terviku kui ka Saksamaa majanduses." Putin viitas vastastikusele sÃµltuvusele energeetika vallas Venemaa ja LÃ¤Ã¤ne-Euroopa riikide vahel, kuid mÃ¤rkis, et peab seda sÃµltuvust positiivseks, kuna see tugevdab koostÃ¶Ã¶d ja loob stabiilsed tingimused Venemaa ja Euroopa majanduse arenguks. Putini avaldust on hinnatud kui trumpkaarti lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel USAga Venemaa Ãœlemaailmsesse Kaubandusorganisatsiooni astumise kÃ¼simuses peetavatel lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel. Vene Teaduste Akadeemia geograafia instituudi tÃ¶Ã¶taja Dmitri OreÅ¡kini sÃµnul vÃ¤ljendub Putini avaldustes Venemaa ilmne soov "olla kraani juures".Â Â "Ameerikale teatab Venemaa, etÂ Å tokmani gaas lÃ¤heb Euroopasse, Euroopale rÃ¤Ã¤gib, et gaas ja nafta lÃ¤hevad Hiinasse, Balti riike Ã¤hvardatakse gaasijuhtme ehitamisega nendest mÃ¶Ã¶da," ironiseeris OreÅ¡kin. "AinuÃ¼ksi Venemaa avalduste vorm viib meid isolatsiooni ja konfrontatsiooni teiste maadega." OreÅ¡kin lisas, et selline poliitikaÂ toidab piiramisrÃµngaÂ ideoloogiat. VÃ¤lisvaenlase kuvand aga aitab selgitada paljutki, nÃ¤iteks aeglaselt kasvavat elatustaset.

12.10.2006 09:00 (15.13) Analüütikute hinnangul on Läänel võimalus Venemaad mõjutada [ERR Uudised]

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kadri Liiki ja julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Krossi hinnagul on Euroopal võimalik Venemaal toimuvat oma kriitikaga mõjutada.Venemaal on viimastel kuudel tapetud mitmeid tuntud inimesi, kelle seas on ka Venemaa keskpanga asejuht Andrei Kozlov ja tuntud ajakirjanik Anna Politkovskaja. Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kadri Liiki hinnangul võib nende mõrvade taga näha karistamatuse õhkkonda. "On näha, et ei saada kätte mõrvareid," ütles ta intervjuus ETV saatele Terevisioon."Totalitaarse võimu kasv ja juurdumine paratamatult peab panema muretsema, sest et alati selline sisepoliitika transleerub ka välispoliitikaks. Vähe on sellise inetu sisepoliitikaga riike, millel oma naabritega on suurepärased suhted," selgitas Liik.Julgeolekueksperdi Eerik-Niiles Krossi hinnangul tuleks Venemaal toimuvat vaadata laiemalt. "Tuleks vaadata ka, mida Venemaa teeb praegu Gruusia suhtes. Tuleks vaadata, mida Venemaa teeb mitmesuguste oluliste Lääne investeeringute suhtes. Näiteks Sahhalin-2 projekt, mis on võib-olla viimane suur Lääne investeering niinimetatud strateegilistesse ressurssidesse Venemaal.""Kõik see kokku peaks muidugi panema iga mõistliku inimese muretsema väljaspool Venemaad ja on pannud muretsema mõistlikud inimesed Venemaa sees," lisas Kross."Rahvusvahelisel areenil oleks ikkagi asjalik hakata asjadest nende oma nimedega kõnelema ja mõelda, mida siis Venemaaga teha, sest et Euroopa Liidus vähemalt, eriti suurte riikide hulgas, praegu valitseb pigem selline suhtumine, et kuna me ei tea mida teha, siis teeskleme, et probleemi pole," märkis Liik. "See ei vii kusagile. See viib ka nende enda reputatsiooni langusele nende enda valijate seas. Sellist selget mõtet ja arutelu oleks eeskätt vaja."Krossi hinnagul on Venemaa tegevuse kohta ühest küljest vaja Eesti valitsuse ja riigikogu selget seisukohta, mis tema hinnangul on olnud liialt ettevaatlik. "Aga võib-olla veel tähtsam just nimelt Euroopa institutsioonides, nii Euroopa Liidus kui ka NATOs kus me saame esiteks ehk Venemaad pisut paremini tundva riigina selgitada oma Lääne partneritele, mis meie arvates Venemaal toimub ja saame ka kaasa mängida, mõjutada oluliste organisatsioonide reaktsioone.""Kusjuures Venemaa on siiski mingil määral tundlik riik kriitikale," leidis Liik. Tema sõnul on ühest küljest põhjendatud Lääne frustratsioon, et rääkimine ei aita. "Siiski Venemaa on väga tundlik selles suhtes, mida räägitakse ja teatava piiri juures hakkab ta mõtlema.""Venemaa enda analüütikud ütlevad, et ainus, millega Venemaad tema naftarikkuses praegu üldse mõjutada saab, on Putini koht suurte ja tähtsate laua ääres, seda ta hindab," märkis Liik.Kadri Liiki hinnagul võib Putini ametiaja lõpu järel kujuneda probleemiks see, et tema lähikonnas pole karismaatilisi isikuid, kes võiksid ameti üle võtta. "Ta on võtnud enamasti siiski ametnikud, kas siis KGB või Peterburi linnavalitsuse taustaga, neid ta usaldab. Küsimus on kas rahva ja järglase vahel tekib niiöelda keemia, sest Putin on tõeliselt populaarne, see ei ole lihtsalt meedia mahasurumine ja muu selline, millega ta oma reitingu on saavutanud.""Kreml mingil määral tajub, et mingis plaanis [Gruusias toimuv] paistab sellise üliemotsionaalse lahmimisena, mis ei ole hea. Sest vene rahval ühest küljest on ksenofoobia väga tugev, aga teisest küljest on ka selline integreeriv alge ja grusiine ju armastatakse. Nad tahavad integreerida sissesõitnuid," leidis Kadri Liik.

03.11.2006 09:30 (15.13) Venemaa ei taha tuumatehnoloogiate maailmaturust üle 30% [ERR Uudised]

Venemaa aatomienergia föderaalagentuuri (Rosatom) juht Sergei Kirijenko peab Venemaa optimaalseks osaks tuumatehnoloogiate maailmaturul 25-30%, sest suurem osa tooks kaasa ebastabiilsuse.Kui Venemaa mõju mõne riigi turul ületab 35%, toob see endaga kaasa turu ebapüsivuse, kuna ajendab võimuesindajaid tegema katseid tarnijaid hajutada, vahendas Interfax Kirijenko sõnu.Rosatomi juht pidas oluliseks, et kõigile tarnijatele oleks loodud võrdsed tingimused. "Kui mingitel turgudel ei võimaldata meile võrdseid tingimusi, siis me lahkume nendelt turgudelt," ütles Kirijenko.Uraanitootmise olukorrast rääkides nentis Kirijenko, et praegu ei kata uraanitoodang Venemaa reaalseid vajadusi selle järele. Ekspordistrateegia muutmist see aga ei nõua, sest Venemaa ei müü ega kavatse müüa looduslikku uraani.Kirijenko arvates peab Venemaa keskenduma kõrgtasemel töödeldud toodete ekspordile. Ideaalseks pidas ta olukorda, kui Venemaa ehitab tuumajaamu välismaal ja tarnib sinna kütust.

21.11.2006 10:45 (15.13) Gruusia seadis tingimuse Venemaa WTOga ühinemisele [ERR Uudised]

Gruusia teatas, et toetab Venemaa ühinemist Maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO) vaid siis, kui Venemaa hakkab kasutama Tbilisi kontrollitud tollipunkte."Gruusia peamine nõudmine Venemaa WTO taotlusele on seaduslike tollipunktide kasutamine," seisis Gruusia välis- ja majandusarengu ministeeriumi ühises teadaandes. Gruusia ei pea seaduslikuks oma separatistlike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tollipunkte, mida Venemaa praegu kasutab, vahendas RIA Novosti. Samas teatas Gruusia, et on huvitatud Venemaa saamisest WTO liikmeks ja ettepanek jätkata peagi kahepoolseid kõnelusi jääb jõusse. Gruusia võttis oma allkirja Venemaa WTO taotluselt juulis tagasi, nõudes et Moskva tühistaks impordikeelu Gruusia veinile ja mineraalveele. Venemaa peab WTOga ühinemiseks saavutama kahepoolsed kokkulepped kõigi organisatsiooni liikmesriikidega. Lisaks Gruusiale on kokkulepped saavutamata Moldova, Costa Rica, Guatemala ja El Salvadoriga.

08.12.2006 19:30 (15.13) Venemaa ja Euroopa Liit leppisid kokku energia säästmises [ERR Uudised]

Venemaa ja EL leppisid kokkukohustuses kuni 2020. aastani igal aastal säästa energiat üle 400 miljoni tonni nafta ekvivalendis igal aastal, mis on Iraani kahekordne aastatoodang.Sanas tunnistasid Venemaa energiaminister Viktor Hristenko, ELi energiakomissar Andris Piebalgs ja ELi eesistuja Soome kaubandusminister Mauri Pekkarinen, et on vaja väga suuri mõlemapoolseid pingutusi energia efektiivsemaks kasutamiseks, vahendas Reuters.Euroopa Komisjon on juba koostanud oma plaani energiatarbimise vähendamiseks, mis näeb ette efektiivsemate hoonete, autode generaatorite ja seadmete loomise. Energia kasutamise efektiivsust uurinud ühise töögrupi raportis on öeldud, et ka Venemaa võib sarnaste energia säästmise programmidega 2020. aastaks vähendada energiatarbimist majanduses poole võrra.Konkreetsete meetmetena on mainitud gaasileiukohtades gaasi asjatu põletamise ja tööstuse energiaskulude vähendamist. Vene tööstust peetakse energia kulutamise seisukohalt üheks ebaefektiivsemaks maailmas. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmeil kulutab Venemaa rahvusliku koguprodukti ühe dollari väärtuse tootmiseks kümme korda rohkem energiat kui selleks kulutatakse Majandusliku ja Koostöö Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesmaades. Energia kasutamise efektiivsuse tõstmine annaks võimaluse eksportida rohkem energiat, mis oleks kasulik nii ELile kui Venemaale. Venemaa tootis novembris päevas peaaegu 40 miljonit tonni naftat ja 57,5 miljardit kuupmeetrit gaasi, millega ta oli kindlalt maailma suurim energiatootja. Sellest toodangust läheb aga üle poole Venemaa naftatöötlusettevõtetele. Gaasist saab Venemaa importida alla kolmandiku.

01.02.2007 18:00 (15.13) Putin andis iga-aastase suure pressikonverentsi [ERR Uudised]

Vene president Vladimir Putin vastas kuuendal iga-aastasel pressikonverentsil kolme ja poole tunni jooksul ajakirjanike esitatud 69 kÃ¼simusele.1232 pressikonverentsile akrediteeritud ajakirjanikust said kÃ¼simusi esitada 65, nende seas 16 vÃ¤lismaa ajakirjanikku. VÃ¤lispoliitika vÃµi vÃ¤lismajandussuhetega oli seotud 18 kÃ¼simust, vahendasid uudisteagentuurid.Putin teatas, et Venemaa teadis USA raketitÃµrjesÃ¼steemide laiendamise plaanidest Euroopas ja et need ei ole seoses Venemaa sÃµjalise potentsiaali kasvuga. Tema sÃµnul on Venemaal strateegiline relvastus, mille vastu olemasolevad ja vÃ¤ljatÃ¶Ã¶tatavad raketitÃµrjesÃ¼steemid on vÃµimetud."USA plaanid raketitÃµrjesÃ¼steemide paigutamiseks [Ida-Euroopas] ei ole suunatud ei terroristide ega Iraagi vastu, kellel ei ole ballistilist relva," Ã¼tles Putin ja kinnitas, et need plaanid saavad ebasÃ¼mmeetrilise, kuid efektiivse vastuse.Vastuseks kÃ¼simusele, kes tahab rikkuda Venemaa imidÅ¾it, Ã¼tles Putin esmalt, et Venemaa ei kasuta majandushoobi vÃ¤lispoliitiliste eesmÃ¤rkide saavutamiseks ning arvestab energiapoliitikas suhetes transiitmaadega tarbijate huvisid."Me lÃµime turumajanduslikud tingimused transiidi jaoks," kinnitas Putin. "Eksperdid saavad sellest suurepÃ¤raselt aru, meile peaks aitÃ¤h Ã¼tlema, aga me nÃ¤eme, et seda interpeteeritakse pahatahtlikult."Â Agentuuri AP kÃ¼simusele Anna Politkovskaja ja Aleksandr Litvinenko tapmise kohta vastas Putin, et kÃ¼simuse kellegi sÃ¼Ã¼st neis kuritegudes saab lahendada ainult uurimine ja kohus.Venemaa huvisid pÃ¼Ã¼avad Putini sÃµnul kahjustada ennast LÃ¤Ã¤ne-Euroopas ja LÃ¤his-Idas varjavad nn oligarhid, kes on Venemaal sooritanud majanduskuritegusid ja pÃµgenenud ÃµigusemÃµistmise eest. Putin Ã¼tles aga, et ta ei usu mingi vandenÃµu sepistamist, sest Venemaa riiklus on selleks liialt kindel.Putin teatas, et juhul, kui Eesti vÃµimud demonteerivad mÃ¤lestusmÃ¤rgi nÃµukogude sÃµjameesteleÂ Tallinnas, on Venemaa valmis tegema Eesti valitsusele ettepaneku sinna maetute sÃ¤ilmete Ã¼mbermatmiseks Vene territooriumile, ja sÃ¼Ã¼distas Eesti poliitikat."Ma arvan, et see on absoluutselt lÃ¼hinÃ¤gelik ja ultranatsionalistlik poliitika, mis ei arvesta natsismiga peetud vÃµitlusega seotud probleeme ega tÃ¤naseid reaalsusi," Ã¼tles Putin pressikonverentsil.Neli korda esitati Putinile kÃ¼simus tema vÃµimaliku jÃ¤rglase kohta, millele ta vastas, nagu varemgi, et selle kÃ¼simuse otsustavad valijad, Venemaa kodanikud. Ta Ã¼tles aga, et jÃ¤tab endale vÃµimaluse enda eelistuse vÃ¤lja Ã¶elda, kuid teeb seda alles valimiskampaania ajal. Putin ei tÃ¤psustanud, kas ta peab silmas detsembris algavat presidendivalimiste vÃµi septembris startivat parlamendivalimisteÂ kampaaniat.

01.05.2007 20:30 (15.13) Paet: Venemaa ründab Eesti kaudu Euroopa Liitu [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Liit rünnaku all, sest Venemaa koordineeritud tegevus Eesti vastu on kogu Euroopa Liidu asi."Viin neljapäeval valitsusse ettepaneku, milliseid meetmeid Euroopa Liit Eesti arvates Venemaa suhtes kehtestama peaks," vahendas välisministeeriumi pressiesindaja Paeti sõnu. "Need meetmed peavad mõjuma Venemaale nii, et Venemaa lõpetab rünnakud ja siseasjadesse sekkumise. /.../ Meetmed peaksid puudutama Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid täies ulatuses," arvas Paet.Välisministri hinnangul peab Euroopa Liit reageerima Venemaa käitumisele maksimaalselt tugevalt. See võib tähendada erinevate kõneluste peatamist või nende mittealustamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. "Tõsiselt tuleb kaaluda Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise edasilükkamist," sõnas Paet.

09.03.2007 12:45 (15.13) Goes teatas kandidaadid [Sportnet]

10.05.2007 21:30 (15.13) Venemaa majandussanktsioonid mõjutavad enim transiiti [ERR Uudised]

Venemaa varjatud majandussanktsioonid mõjutavad enim Eesti transiidisektorit, aga ka toiduainetetööstusi.Peaminister Andrus Ansip lubas, et riik oma ettevõtjaid hätta ei jäta ja kasutab vajadusel olukorra lahendamiseks Euroopa Liidu abi, vahendas Aktuaalne kaamera.Valitsuse hinnangul moodustab transiidi osa sisemajanduse kogutoodangust kaks protsenti, seega Venemaa võimalikud majandussanktsioonid Eesti majanduse jaoks tervikuna katastroofiliselt ei mõju.Peaminister Andrus Ansip ütles, et Venemaa poolne totaalne majandusblokaad pole võimalik."Tavaliselt on boikotid suuremad ähvardustes kui tegudes ja ma loodan, et ka praegusel juhul me saame konstanteerida sedasama,"märkis Ansip. Transiidiassotsiatsioon on aga mures ja koostanud viimaste sündmuste valguses musta stsenaariumi, mida ajakirjanduses veel esitleda ei taheta. Avalikkuse ette jõudnud numbrite järgi prognoositakse kõige halvemal juhul viie aasta jooksul vedude mahu vähenemist koguni 65% võrra. See tähendab kuni 5000-le inimesele töö kaotust.Eesti toiduainetetööstus on Venemaa käitumise pärast samuti mures, ehkki toiduliidu juht Sirje Potisepp loodab kogu hingest, et kui venelaste esimesed emotsioonid lahtuvad, siis läheb elu vanadesse rööbastesse tagasi.Ligi 30% Eesti toiduainete toodangust läheb ekspordiks. Suurimad kogused lähevad Lätti, Leetu ja Soome ning Venemaa on Eesti toiduanetete tööstuse jaoks ebakindel, ent ahvatlev turg."Viimase aastaga, 2005-2006, on tunduvalt tõusnud Venemaa osa. Venemaa osa eelmisel aastal oli ligi 23% ja see on ekspordist suur osa ja ma arvan ja tean, et osad meie liidu liikmed om väga mures oma müügimahtude ja tootmismahtude pärast," ütles Potisepp.Tema kinnitusel pole ühelelgi nende liidu liikmele lepingut üles öeldud, kui leitakse tuhandeid põhjusi, miks Eesti tooteid mitte tellida.

09.03.2007 14:00 (15.13) Eesti jalgpallikoondis eelseisvateks EM-valikmängudeks [ERR Sport]

24.05.2007 14:15 (15.13) Euroopa Parlament võttis vastu Eestit toetava resolutsiooni [ERR Uudised]

Euroopa Parlamendi tÃ¤iskogu istungil Strasbourg'is vÃµeti vastu Eesti-teemaline resolutsioon, mis mÃµistab hukka Venemaa rÃ¼nnakud seoses pronkssÃµduri monumendi teisaldamisega.Euroopa Parlament vÃ¤ljendab vastu vÃµetud resolutsioonis toetust Eesti valitsusele ning solidaarsust temaga, teatas Euroopa Parlament.Saadikud peavad lubamatuks Vene ametivÃµimude katseid sekkuda Eesti siseasjadesse ja kutsuvad Venemaad Ã¼les jÃ¤rgima eranditeta Viini konventsiooni. Ka mÃµistetakse hukka Vene ametivÃµimude valimatu ja avalikult vaenulik keelekasutus ja katsed kasutada majandussurvet Eestile vÃ¤lispoliitika vahendina. Lisaks rÃµhutatakse Venemaa ja Ida-Euroopa vahelise ning Eesti-sisese dialoogi tÃ¤htsust.. Saadikud mÃ¤rgivad, et nad peavad "ELi Ã¼he vÃ¤iksema liikmesriigi vastu suunatud rÃ¼nnakuid Euroopa Liidu solidaarsuse proovikiviks".Parlamendiliikmed peavad "lubamatuks Vene ametivÃµimude mitmesuguseid katseid sekkuda Eesti siseasjadesse" ning parlament "mÃµistab hukka Venemaa katsed kasutada majandussurvet Eestile vÃ¤lispoliitika vahendina ja kutsub Venemaa valitsust Ã¼les taastama kahe riigi vahel normaalsed majandussuhted".Saadikud "on hÃ¤iritud Moskvas asuva Eesti saatkonna puudulikust kaitsest Venemaa ametivÃµimude poolt ja NaÅ¡i meeleavaldajate toime pandud fÃ¼Ã¼silistest rÃ¼nnakutest Eesti suursaadiku vastu" ning nad kutsuvad "Venemaa valitsust Ã¼les jÃ¤rgima ilma eranditeta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni".Resolutsioonis Ã¶eldakse, et Venemaa ametivÃµimude valimatu ja avalikult vaenulik keelekasutus Eesti vastu on teravas vastuolus rahvusvahelise kÃ¤itumise pÃµhimÃµtetega ning mÃµjutab ELi ja Venemaa suhteid tervikuna.Komisjoni ja kÃµiki liikmesriike kutsutakse Ã¼les osalema Eesti veebilehtede vastu toime pandud kÃ¼berrÃ¼nnakute analÃ¼Ã¼simisel ning esitama uuringu selle kohta, kuidas selliste rÃ¼nnakute ja Ã¤hvarduste vastu saaks vÃµidelda ELi tasandil. Samuti kutsutakse Venemaad Ã¼les nimetatud uurimist tÃ¤iel mÃ¤Ã¤ral toetama.Eesti-teemalise resolutsiooni poolt hÃ¤Ã¤letas 460, vastu 31 ja erapooletuks jÃ¤i 38 saadikut

15.07.2007 14:30 (15.13) Karaganov: tavarelvastuse piiramise leping lakkab olemast [ERR Uudised]

Venemaa vÃ¤lis- ja kaitsenÃµukogu presiidiumi esimees, Vene teaduste akadeemia Euroopa instituudi direktor Sergei Karaganov eeldab, etÂ Euroopa tavarelvastuse piiramise leping lakkab olemast.Vene president Vladimir Putin kirjutas laupÃ¤eval alla seadlusele Venemaa osalemise peatamise kohta Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingus. Karaganovi arvates on tÃµenÃ¤oline, et NATO ei ratifitseeri kohandatud tavarelvastuslepet ja lepe satub ajaloo prÃ¼gimÃ¤ele, kus ongi selle Ãµige koht, vahendas RIA Novosti.Karaganov Ã¼tles, et vaevalt saavad NATO liikmed lepingu Ã¼le vaadata, sest see nÃµuab neilt juba niigi tÃ¤ieliku ebaefektiivsuse piirile kÃ¤rbitud relvajÃµudude veel suuremat piiramist. Tema vÃ¤itel on tavarelvastuslepe "KÃ¼lma sÃµja aja absoluutselt mÃµttetu ja kahjulik instrument, mis oli kutsutud Ã¼ksnes taastootma Euroopas militaristlikku mÃµtlemist".Tavarelvastusleppele moratooriumi kuulutades annab Venemaa mÃµista, et ta ei mÃ¤ngi enam vanade reeglite jÃ¤rgi, mis tÃ¶Ã¶tati vÃ¤lja siis, kui NSV Liit kokku varises ja Venemaa oli nÃµrk, arvab ekspert. "NÃ¼Ã¼d on meil vabad kÃ¤ed," Ã¼tles ta.Karaganovi hinnangul oli tavarelvastuslepe rajatud jÃµudude tasakaalu kontseptsioonile Euroopas, "mida tegelikkuses kunagi ei olnud, ei saanud olla ega peagi olema".LÃ¤Ã¤ne reaktsiooni leppe moratooriumile nimetas Karaganov Venemaa absoluutse silmakirjalikkuse demonstreerimiseks."KÃµik teavad suurepÃ¤raselt, et leping on absoluutselt mÃµttetu ja seda kasutati Venemaa nÃµrkuse tÃµttu Ã¼heksakÃ¼mnendatel aastatel selleks, et suruda meile peale mingeid Istanbuli kokkulepete taolisi tingimusi, mis oli naeruvÃ¤Ã¤rne," lausus ekspert.Vastates kÃ¼simusele Venemaa ja NATO suhete tulevikust viimaste sÃ¼ndmuste valguses, Ã¼tles Karaganov, et need sÃµltuvad sellest, "kas ta [allianss] laieneb vÃµi mitte ning kas ta hakkab tÃ¤itma kasulikke funktsioone vÃµi mitte".Tavarelvastuslepe kirjutati alla 1990. aastal â€“ aasta enne NSV Liidu lagunemist. Uusi reaalsusi arvestav leppe uuendatud variandile kirjutati alla 1990. aastal Istanbulis, kuid selle ratifitseerisid Ã¼ksnes Venemaa, Valgevene, Kasahstan ja Ukraina. Gruusia ja Moldova keeldusid lepet ratifitseerimast, nÃµudes Vene vÃ¤gede vÃ¤ljaviimist vastavalt Istanbuli kokkulepetele, millele kirjutati alla koos tavarelvastuse leppe adapteerimise leppega. SeetÃµttu ei ole ka NATO riigid adapteeritud tavarelvastuslepet ratifitseerinud.

25.10.2007 09:00 (15.13) Ivanov: väikesele riigile on tähtis tugev Euroopa Liit [ERR Uudised]

Eelmise Riigikogu koosseisu Eesti-Vene parlamendirühma esimehe Sergei Ivanovi hinnangul on väikesele riigile nagu Eesti väga tähtis tugev Euroopa Liit."Sellepärast on oluline ka Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline tippkohtumine," tõdes Ivanov Eesti Televisiooni hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus.Tema sõnul pole EL-i ja Venemaa vahelised suhted paremaks läinud ja sellel on objektiivsed põhjused."Nii Euroopa Liit kui ka Venemaa püüavad endale praegu üleminekuprotsessis paremaid positsioone kätte võidelda." Ivanovi sõnul tekib maailmas uus jõudude vahekord, mis tekitab pingeid ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.Ta selgitas, et Külma sõja perioodi lõppedes jäi üks superriik, USA, sest Nõukogude Liit lagunes. Ivanov tsiteeris USA politoloogi Robert Kaganit, kes on öelnud, et tähtsamad otsused võetakse tulevikus vastu Washingtonis, Pekingis ja Moskvas, mitte Brüsselis.Suuremad vastuolud on Ivanovi hinnangul liberaalse demokraatia ja autoritaarse maailma vahel. "Ma ei mõtle nii, et kui Ameerika Ühendriikide mõju maailmas väheneb, siis see teeb olukorra paremaks. Maailm läheb keerulisemaks," nentis Ivanov.Tema sõnul on Eestis kõikidele asjadele liiga Lääne-keskne vaade. "Moskvas ja Pekingis on hoopis teised vaated maailmale, need lähtuvad nimetatud riikide ajaloolistest ja religioossetest tõekspidamistest," tunnistas Ivanov.Ivanovi hinnangul on tähtsaim oskus ja võimekus uues maailmas teineteisest aru saada. Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist peab Ivanov oluliseks."Näeme, kas Barroso eelmisel EL-i ja Venemaa tippkohtumisel Samaras välja öeldud sõnad, et Euroopale on Eesti ja Poola sama tähtsad kui Portugal ja Saksamaa, peavad paika," märkis Ivanov.Reedel toimub Portugalis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine. ELi ja Venemaa vahel kehtib praegu 1997. aastal sõlmitud Partnerlus- ja Koostöölepe, mis aegub selle aasta lõpus, ent jääb jõusse kuni uue lepingu sõlmimiseni.

23.11.2007 17:15 (15.13) Politoloog: Venemaa sõjamasin on välispoliitika vankri ees [ERR Uudised]

SÃµltumatu Akadeemilise Balti ja Venemaa Uurimiskeskuse direktori Vladimir JuÅ¡kini sÃµnul kasvatab Venemaa oma sÃµjalist vÃµimsust eelkÃµige selleks, et saada vÃ¤lispoliitikas suuremat kaalu.Samas tÃµdes konverentsil nimetusega "Kuhu liigub Venemaa" esinenud JuÅ¡kin, et meie idanaabri armee moderniseerimine on silmitsi hulga tÃµsiste probleemidega, vahendas Aktuaalne kaamera.JuÅ¡kini sÃµnul on Venemaa valinud oma arenguks suuna, mis Ãµpetab, et LÃ¤Ã¤s ja Euroopa on igal juhul vaenlane ning vaid isolatsioon suudab Venemaa riigina sÃ¤ilitada ja pÃ¤Ã¤sta. Tugeva armee loomine tervikuna seisab aga kÃµrgetest nafta-ja gaasihindadest olenemata mitmete tÃµsiste raskuste ees.JuÅ¡kin mainis, et selle mÃµistmiseks on vaja vaid vÃµrrelda Venemaa sÃµjalist eelarvet USA ja NATO vastava eelarvega. Venemaa sÃµjaline eelarve on 20-25 korda vÃ¤iksem USA omast ning 40 korda vÃ¤iksem NATO eelarvest, mÃ¤rkis JuÅ¡kin.JuÅ¡kin lisas, et lisaks rahalistele raskustele ei ole Moskva endale selgeks teinud, kes tÃ¤pselt tema vaenlane on ja milliseid relvi temaga vÃµitlemisel vaja lÃ¤heb. Relvade vÃ¤ljatÃ¶Ã¶tamine ning tootmine on organiseeritud ebaefektiivselt. Vaid 20% Vene relvadest on tÃ¤napÃ¤evased. "Vana tehnika, mida on praegu 80%, on tÃ¤itnud kÃµik oma tehnilised Ã¼lesanded, lÃ¤binud kapitaalremondid, elanud Ã¼le oma moderniseerimise. See kÃµik on amortiseerunud, seda ei ole enam puhtfÃ¼Ã¼siliselt vÃµimalik aastal 2013 vÃµi 2015 kasutada. Kui relvastuse uuendamise programmi luua ei suudeta, siis ei jÃ¤tku Venemaal enam mingisugust sÃµjatehnikat, ei uut ega vana," selgitas JuÅ¡kin.Reaalsuse nÃ¤idetena Vene armeest tÃµi JuÅ¡kin vÃ¤lja faktid: lennuvÃ¤es ei tÃ¶Ã¶ta enam peaaegu Ã¼ldse esimese klassi piloote. KÃ¼mne aasta pÃ¤rast tÃ¶Ã¶tavad seal keskealised kolmanda klassi lendurid. Allpool vaesusepiiri elavat 36% armeeteenistujate peredest.

26.11.2007 18:31 (15.13) Putin: OSCE boikoti taga on USA [ERR Uudised]

Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) otsuses mitte vaadelda Venemaa parlamendivalimisi tuleb president Putini kinnitusel näha USA mõju.Putini sõnul tahetakse selle boikotiga Venemaa valimisi täielikult diskrediteerida, vahendas Aktuaalne kaamera.Putini kinnitusel on OSCE otsuse taga Venemaa valimisi mitte vaadelda otseselt USA välisministeeriumi soovitus. Otsuse tegi küll OSCE ise, kuid otsuse tagamaad näitavad Putini sõnul veenvalt, kuidas jõujooned praeguses maailmas jooksevad."See on nende otsus ja see näitab veelkord, et paljud struktuurid, sealhulgas OSCE, vajavad restruktureerimist. Venemaa on juba tõstatanud küsimuse OSCE reformimise vajadusest ning me jätkame selle teema tõstatamist," sõnas president Putin.Putini sõnul avaldab OSCE otsus valimisi mitte vaadelda kindlasti negatiivset mõju Venemaa ja USA suhetele. Putini kinnitusel on tegu liiga olulise vahejuhtumiga, millest pole võimalik lihtsalt mööda vaadata. OSCE pressiesindaja Urdur Gunnarsdottiri kinnitusel on Putini jutt nonsens ning ratsionaalne iva puudub selles täielikult. Venemaa üks tähtsamaid opositsioonipoliitikuid, eile väidetavalt illegaalse meeleavalduse korraldamise eest mitu tundi arestikambris veetnud Boriss Nemtsov aga kinnitas täna, et Venemaa eelseisvad parlamendivalimised on täielik farss."Kremlil on hiiglaslikud ressursid ja palju raha. Neil on suur ajupesumasinavärk. Kuid nad on valetajad," rääkis Venemaa paremjõudude liidu esimees Nemtsov.Nemtsovi sõnul kukub Putini valitsus varsti läbi, sest infoajastul ei ole enam võimalik riiki valede ja hämamise abil valitseda.

24.12.2007 14:30 (15.13) Venemaa riigiduuma spiikriks taasvaliti Boriss Grõzlov [ERR Uudised]

Esimesele istungile kogunenud Venemaa riigiduuma viies koosseis valis parlamendi alamkoja esimeheks uuesti partei Ãœhtne Venemaa ja selle parlamendifraktsiooni liidri Boriss GrÃµzlovi.GrÃµzlovi jÃ¤tkamist parlamendi spiikrina toetas 450 saadikust 356, selle vastu oli 55 saadikut, kaks saadikut jÃ¤id erapooletuks, vahendasid Interfaks ja ITAR-TASS."Tahaksin kÃµigile saadikutele kinnitada, et Ãœhtsel Venemaal on parlamendis 315 saadikust koosnev enamus, hakkame me tingimata vÃ¤ga tÃ¤helepanelikult suhtuma kÃµigisse ettepanekutesse, mis tulevad teiste fraktsioonide esindajatelt," Ã¼tles GrÃµzlov, tÃ¤nades saadikuid enda usaldamise eest.GrÃµzlovi sÃµnul on riigiduuma viienda koosseisu saadikute peamine Ã¼lesanne sotsiaalprobleemide lahendamine ning 2erilist tÃ¤helepanu pÃ¶Ã¶ratakse Venemaa elanike eri kategooriate heaolu suurendamisele".Riigiduuma aseesimeesteks valiti Ãœhtse Venemaa fraktsioonist Juri Volkov, VjatÅ¡eslav Volodin, NadeÅ¾da Gerassimova, Svetlana Å½urova, Ljubov Sliska ja Valeri Jazev, Ã•iglase Venemaa fraktsioonist Aleksandr Babakov, Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsioonist Vladimir Å½irinovski ja Venemaa FÃ¶deratsiooni Kommunistliku Partei fraktsioonist Ivan Melnikov.

16.01.2008 13:45 (15.13) Suurbritannia ja Venemaa tüli Briti Nõukogu pärast jätkub [ERR Uudised]

Briti Nõukogu teatas, et on äärmiselt mures seetõttu, et Vene julgeolekuametnikud kutsusid nõukogu töötajaid vestlusele; Venemaa väitel on nõukogu juhtivtöötaja tabatud ebakainena autoroolis.Briti Nõukogu pressiesindaja teatel on Venemaa föderaalne julgeolekuamet (FSB) kutsunud nõukogu Peterburi ja Jekaterinenburgi esinduse töötajaid vestlustele ning siseministeeriumi ametnikud on külastanud nende kodusid, vahendas Reuters.FSB omakorda teatas, et alustab selgitustööd Briti Nõukogus töötavate Venemaa kodanike seas, vahendas uudisteagentuur Interfaks."Eesmärgiga hoida ära Venemaa kodanike võimalikku kaasatõmbamist tööriistadena brittide provokatsioonilistesse mängudesse, alustasid FSB organid selle organisatsiooni Venemaa kodanikest kaastööliste seas selgitustöö läbiviimisega olukorra kohta, mis Briti Nõukogu ümber on kujunenud, ja Venemaa võimuorganite positsiooni kohta selle organisatsiooni filiaalide kohta Venemaa regioonides," teatas FSB avalike suhete keskus.Briti Nõukogu Peterburi osakonna direktor Stephen Kinnock tabati eile hilisõhtul Peterburi kesklinnas joobnuna autoroolis, vahendas Lenta.Ru.

16.02.2008 14:45 (15.13) Venemaa võitis laskesuusatamise MM-il meeste teatesõidu [ERR Sport]

- Ints Kalnins / SCANPIX Laskesuusatamise maailmameistrivÃµistlustel Ã–stersundis sÃµideti meeste 4x7,5 km teatesÃµit. Esikoha vÃµitis Venemaa koondis, kes juhtis vÃµistlust pea kogu distantsi. HÃµbemedalitele sÃµitis Norra nelik, pÃµnevaks kujunenud heitluses kolmanda koha peale edestas Saksamaa poole sekundiga Austriat. Avavahetuse lÃµpetas kÃµige kiiremini venelane Ivan TÅ¡erezov, norraka Emil Hegle Svendseni ees. Kolmas oli Ã¼llatuslikult Ukraina avaetapi sÃµitja VjatÅ¡eslav DerkatÅ¡. Saksamaa startija Michael RÃ¶sch sÃµitis Ã¼he trahviringi ning vahetas alles Ã¼heksandana. Priit Viks lÃµpetas avavahetuse 18. kohal, mees kasutas tiirudes nelja varupadrunit. Nikolai Kruglov (pildil) jÃ¤tkas teises etapis venelaste kindlaid esitusi, ning andis vahetuse Ã¼le 6,5 sekundilise eduga teiseks tÃµusnud Saksamaa ja Alexander Wolfâ€™i ees. Rune Bratsveen, kasutas Ã¤ra kolm varupadrunit ning langetas Norra koondise neljandaks, kolmandaks oli tÃµusnud Austria ja Friedrich Pinter. Indrek Tobreluts tÃµstis Eesti meeskonna 12-ndaks, varupadruneid kulus kolm. Kolmandas vahetuses suurendas Dmitri JaroÅ¡enko Venemaa edu pea minutile. Halvard Hanevold tÃµstis Norra taas medalikonkurentsi - teiseks. TÃ¤iesti ebaÃµnnestus tiirudes sakslaste kolmanda etapi sÃµitja Andreas Birnbacher, kes pidi lÃ¤bima ka Ã¼he trahviringi kuid vahetas sellest hoolimata kolmandana, vahe liidriga oli siiski veninud juba pea poolteise minutini. Kauri KÃµiv kasutas viite varupadrunit ning langes Ã¼he koha vÃµrra â€“ 13-ndaks. Venemaa ankrumees Maksim TÅ¡udov oli samuti rajal kiire ja tiirudes kindel. PÃ¼stitiirus kulus kÃ¼ll ka Ã¼ks varupadrun kuid sellest piisas. Ole Einar BjÃ¶rndalen kindlustas Norrale hÃµbemedalid. Saksamaa viimase vahetuse sÃµitja Michael Greis langes peale pÃ¼stitiiru kÃ¼ll neljandaks, austerlase Christoph Sumannâ€™i jÃ¤rel, kuid suutis lÃµpuni jÃ¤Ã¤nud distantsil uuesti sakslased kolmandaks tÃµsta. Roland Lessing tÃµi Eesti koondise Ã¼le finiÅ¡ijoone 12-ndana. LÃµppjÃ¤rjestus: 1. Venemaa 1:21.00,7 2. Norra + 49,2 3. Saksamaa + 1.42,5 4. Austria + 1.42,9 5. Prantsusmaa + 2.41,3 6. Rootsi + 3.11,012. Eesti + 4.58,4 ParemusjÃ¤rjestus pÃ¤rast 1. etappi:1. Venemaa 19.29,92. Norra + 0,43. Ukraina + 24,24. Valgevene + 26,35. Itaalia + 28,96. Slovakkia + 31,518. Eesti + 1.38,6 ParemusjÃ¤rjestus pÃ¤rast 2. etappi:1. Venemaa 40.23,42. Saksamaa + 6,53. Austria + 23,74. Norra + 24,95. Prantsusmaa + 44,06. Rootsi + 45,312. Eesti + 1.57,3 ParemusjÃ¤rjestus pÃ¤rast 3. etappi:1. Venemaa 1:00.52,62. Norra + 54,13. Saksamaa + 1.19,2 4. Austria + 1.19,65. Prantsusmaa +1.49,66. Slovakkia + 2.34,713. Eesti + 3.30,1ETV SPORT

14.03.2008 18:30 (15.13) JuÅ¡kin: Ilvese kutsumine Venemaale oleks normaalne [ERR Uudised]

President Toomas Hendrik Ilvese kutsumine soome-ugri rahvaste kongressile HantÃµ-Mansiiskis oleks Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktori Vladimir JuÅ¡kini hinnangul Venemaa poolt normaalne.Esialgu pole president Ilves veel kutset saanud. Kutse saatmisest oli juttu vÃ¤lisminister Urmas Paeti kohtumisel Venemaa asevÃ¤lisminister Vladimir Titoviga, vahendas "Aktuaalne kaamera". Vladimir JuÅ¡kin on kindel, et kui president Ilvesel avaneb vÃµimalus kohtuda HantÃµ-MansiiskisÂ president Medvedeviga, siis oleks see suur samm edasi kahe riigi vahelises dialoogis. Samas aga ei maksa tema sÃµnul arvata, et kutse saatmine tÃ¤hendaks Venemaa vÃ¤lispoliitilise kursi muutust."Kui Venemaa jÃ¤taks soome-ugri maade presidendid kongressile kutsumata, siis ei oleks see tsiviliseeritud kÃ¤itumine," Ã¼tles JuÅ¡kin. "Kui seda aga tehtaks, siis on see normaalne kÃ¤itumine, mis ei rÃ¤Ã¤gi vÃ¤lispoliitiliste huvide muutusest. See oleks normaalne, kui kutse saadetaks."Vladimir Putin kutsus eelmisel suvel Mordvas toimunud soome-ugri kongressile Soome ja Ungari presidendi, kuid Eesti riigijuhid kutset ei saanud. Riigikogu Eesti-Venemaa parlamendirÃ¼hma ja soome-ugri toetusrÃ¼hma liige Andres Herkel nimetas Eesti presidendi mullustÂ kongressile mittekutsumist Venemaa poolseks diplomaatiliseks kohmakuseks. Kui ka tÃ¤navu soome-ugri kongressile kutset ei tule, nÃ¤itab see Herkeli sÃµnul Venemaa hirmu uute tuulte ees, mille Eesti vÃµib kongressile tuua. Eestil onÂ Venemaal elavate soome-ugri rahvastega olnud ajalooliselt tihedamad sidemed kui Soomel vÃµi Ungaril."Me oleme poliitilisel tasandil toonud seda teemat Euroopa NÃµukogu ette, Euroopa Parlamenti," rÃ¤Ã¤kis Herkel. "See on meile tÃ¤htis - vÃµib olla kÃµige tÃ¤htsam -, et lÃ¤htuksime just kÃµigepealt selle soome-ugri kÃ¼simuse sisust kÃµigepealt. Venemaaga kÃµrgetasemelised kohtumised on lisapunkt sealjuures."Herkeli sÃµnul ei maksaks aga olla vÃ¤ga entusiastlik enne seda, kui kutse on saabunud. Presidendi kantselei ei soovinud president Ilvese vÃµimalikku sÃµitu HantÃµ-Mansiiskisse enne kutse saabumist kommenteerida. Soome-ugri rahvaste kongress toimub juunis.

16.04.2008 13:00 (15.13) Putin valiti partei Ühtne Venemaa esimeheks [ERR Uudised]

Venemaa presidendi kohalt järgmisel kuul lahkuv Vladimir Putin võttis täna vastu pakkumise saada Venemaa suurima partei Ühtne Venemaa esimeheks ning parteikongressil valiti ta selleks ühel häälel."Ma võtsin erakonna kutse vastu," vahendasid välisagentuurid Putini sõnu Ühtse Venemaa konverentsil.Ühtne Venemaa lõi partei esimehe koha sel nädalal.Partei kutsus oma ridadesse ka Venemaa tulevast presidenti Dmitri Medvedevit, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Ühtne Venemaa on minu kaasmõtlejate partei. Ideoloogiliselt on see partei mulle väga lähedane. Ent ma arvan, et praegu on otsene osalus partei tegevuses enneaegne," ütles Medvedev. "Ma arvan, et pärast minu valimist riigipeaks oleks korrektsem, kui ma ei oleks otseselt seotud ühegi erakonnaga."Kongressil kinnitas Putin ka enda nõusolekut hakata pärast presidendikohustuste lõppemist valitsusjuhiks.Vaatlejate hinnangul on endiselt väga keeruline mõista, kes ja kuidas Venemaad valitsema hakkab. Kremli pressiesindaja teatel on Putin üheks esimeseks riigipeaks, kellega kavatseb kohtuda Itaalia verivärske peaminister Silvio Berlusconi.

23.05.2008 22:45 (15.13) Venemaa aitab Hiinal uraanirikastustehast ehitada [ERR Uudised]

Venemaa ja Hiina allkirjastasid leppe uraanirikastustehase ehitamisest Hiinasse - tehing, mis maksab miljard dollarit, allkirjastati ajal, mil Pekingit külastab Venemaa president Dmitri Medvedev.Venemaa pakub Hiinale energialeppeid ja sõjalist koostööd ning otsib tuge oma välispoliitikale. Esmakordselt teatasid Venemaa ja Hiina ühisavalduses, varem on nad teinud seda eraldi, et mõistavad hukka USA plaanitava raketikilbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".Üksmeelselt leiti ka, et Põhja-Korea tuumaküsimuses tuleb jätkata paindlikke kuuepoolseid läbirääkimisi. osa analüütikuid väidab, et Moskva otsib vastasseisus lääneriikidega Pekingis liitlast. Kuid on ka neid, kelle arvates näeb Venemaa Hiinas eelkõige ohtlikku vastast ning siikohal üritab lääneriikidega hoopis ühte paati hoida. Üks, mis Hiina ja Venemaa suhteid selgelt ärevana hoiab, on võidujooks Kesk-Aasia nafta- ja gaasivarude pärast. Venemaa on siin esialgu liider ja pole juhus, et Medvedev, kes muuseas on presidendina oma esimesel välisturneel, saabus Pekingisse Kasahstanist.

30.05.2008 13:00 (15.13) Saudi Araabia on vastu Venemaa astumisele WTOsse [ERR Uudised]

Saudi Araabia on vastu Venemaa astumisele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, kuni venemaa ei tõsta energiakandjate hinda siseturul maailmaturu hinna tasemeni.See sai teatavaks pärast Venemaa ja Saudi Araabia ebaõnnestunud konsultatsioone, kirjutas ajaleht Kommersant.Saudide nõue puudutab eeskätt Venemaa energiahiiglast Gazpromi, kuna just gaasihinnad on Venemaal maailma hindadega võrreldes tunduvalt madalamad.Venemaa esindajad on juba teatanud, et ei lähe järeleandmistele, kuna nad on suutnud selles küsimuses seista edukalt vastu nii USAle kui ka Euroopa Liidule.Saudi Araabia poolt esitatud uued tingimused võivad olla tingitud asjaolust, et kui riik astus 2005. aastal WTOsse, pidi ta USA survel tõstma siseturul nafta hinda. Kahe riigi suhted on viimasel ajal üldse halvenenud. Muu hulgas tühistas Saudi Araabia raudtee ehituse konkursi, mille oli võitnud Venemaa raudteefirma.Teiste riikide nõuded seoses WTOsse astumisega on jäänud endiseks. Näiteks Gruusia nõuab Abhaasia ning Lõuna-Osseetia tollipunktide legaliseerimist, Skandinaaviamaad vene metsatoodete eksporttollide tühistamist ning Euroopa Liit põllumajandusettevõtete riikliku toetuse vähendamist.Venemaa on üritanud WTOsse astuda juba 1990ndate aastate keskpaigast ning ta peab eesmärgi saavutamiseks kirjutama alla kahepoolsed kokkulepped kõigi WTO liikmetega.

10.06.2008 09:45 (15.13) Ajalugu soosib esimeste Euroopa meistrite duellis Hispaaniat [ERR Sport]

-AFP/SCANPIX Å veitsis ja Austrias jÃ¤tkuval jalgpalli EM-finaalturniiril jooksevad teisipÃ¤eval vÃ¤ljakule D-alagrupi meeskonnad, kellede seas on koguni kolm Euroopa meistrit.Kell 19.00 algavas kohtumises on vastamisi turniiri ajaloo kaks esimest vÃµitjat. Venemaa (varasemast NSVL) krooniti Euroopa jalgpallimeistriks 1960. aastal ning Hispaania 1964. aastal.Hispaania ja Venemaa on jalgpallimurul omavahel kohtunud kaheksal korral. Edu on saatnud Hispaaniat, kes on vÃµitnud neli ja kaotanud Ã¼he kohtumise. Ainus kaotus tuli hispaanlastel vastu vÃµtta 1971. aasta EM kvalifikatsiooniturniiril kui NSVL-ile kaotati 1:2.EM finaalturniiril on vastamisi oldud kahel korral ja mÃµlemal korral on peale jÃ¤Ã¤nud hispaanlased. 1964. aastal vÃµideti EM-i finaalmÃ¤ngus NSVL 2:1 ning 2004. aastal alagrupikohtumises Venemaad 1:0. Hispaania koondislastest mÃ¤ngib klubijalgpalli koduliigast eemal vaid viis mÃ¤ngijat, kÃµik nad teenivad leiba Inglismaa Premiershipis. Neli mÃ¤ngijat on FC Liverpooli ning Ã¼ks Arsenali palgal.Samas on tegemist Ã¼he vÃ¤hem kogenud meeskonnaga EM-finaalturniiril. Vaid nende teisipÃ¤evase vastase Venemaa ning Austria ridades on mÃ¤ngijaid kes keskmiselt veel vÃ¤hem oma riiki esindanud.Hispaania kasuks rÃ¤Ã¤gib enne kohtumist seegi, et vÃµitmatuna on pÃ¼situd viimased 16 kohtumist ning vÃµitnud kÃµik neli 2008. aastal peetud mÃ¤ngu. EM finaalturniiril pole Hispaania kordagi vÃµitnud kohtumisi enam kui Ã¼he vÃ¤ravaga. Hispaanlaste staarrÃ¼ndaja Fernando Torres esindab platsile pÃ¤Ã¤sedes korral Hispaaniat maavÃµistlusmÃ¤ngus tÃ¤pselt 50. korda. Oma debÃ¼Ã¼di tegi ta 2003. aastal 3:0 vÃµidumÃ¤ngus Portugali vastu. Venemaa koondislastest pallib vÃ¤ljaspool koduliigat vaid Ã¼ks mÃ¤ngija, FC NÃ¼rnbergi rÃ¼ndaja Ivan Saenko. ÃœlejÃ¤Ã¤nud mÃ¤ngijad teenivad leiba Venemaa kÃµrgliiga klubidest.Venemaa peab oma esimeses kohtumises EM finaalturniiril lÃ¤bi ajama rÃ¼ndaja Andrei ArÅ¡avinita, kes viimases EM valikmÃ¤ngus Andorra vastu teenis punase kaardi. Karistuse tÃµttu peab ArÅ¡avin vahele jÃ¤tma ka teise alagrupimÃ¤ngu Kreeka vastu 14. juunil.Venemaa koondise peatreener Guus Hiddink osaleb jalgpalli EM- ja MM-finaalturniiridel peatreenerina juba viiendat korda. Vastavas arvestuses jÃ¤Ã¤b ta alla vaid LÃ¤Ã¤ne-Saksamaa treenerile Helmut SchÃ¶nile, kes osales juhendajana kuuel MM- vÃµi EM-finaalturniiril. KÃ¼ll saab Hiddinkist esimene treener, kes juhendanud EM finaalturniiril kahe riigi koondist. 1996. aastal oli Hiddink Hollandi koondise peatreener. Venemaa koondislased Vassili ja Aleksei Berezutskid on EM-finaalturniiril ainsad kaasa tegevad kaksikvennad.INFOSTRADA SPORTS

27.06.2008 09:45 (15.13) Laar: hea, et Venemaa finaali ei saanud [ERR Uudised]

Isamaa- ja Res Publica Liidu esimehe, riigikogulase Mart Laari hinnangul on Venemaa asunud jalgpalli EM-i siduma ajalooliste lahinguvõitudega ning sellest tulenevalt on hea, et finaalis ei kohtu ta Saksamaaga."Ajalugu ja jalgpall on ohtlik kokteil. Venemaal on seda kahjuks viimastel nädalatel üritatud kokku segada. Vene jalgpallifännide poolt tribüünile veetud suur Peeter I pilt pidi rootslastele meelde tuletama kaotust Poltaava lahingus," kirjutab Laar oma ajaveebis. "Veel hullem - Vesti-24 kanalis näidati iga poole tunni taga reklaami, milles olid katked Jäälahingust ja Poltaava lahingust ning "Gladiaatori" muusika taustal nähtav tekst -Venemaa 2, Rootsi 0," märgib Laar. Mitmed analüütikud on Laari sõnul kõiges selles näinud marurahvusluse kasvu Venemaal. Rootsi saatkond jäi oma kommentaarides rahulikuks, mainides vaid, et kui Rootsi televisioonis peaks hakkama näitama kõiki lahinguid, mida rootslased venelaste vastu võitnud on, siis oleks nimekiri üsna pikk. IRLi-esimehe hinnangul seadsid Kõrged ootused Venemaa noore ning ilusat jalgpalli mängiva meeskonna ilmselt tugevama surve alla, kui ta kanda suutis - muidu oleks hävingut Hispaania vastu poolfinaalis raske seletada. Venemaa kaotas eile õhtul Hispaaniale 0:3. "Vahest ongi hea, et Venemaa tee poolfinaalis lõppes. Hispaania ja Venemaa pole omavahel sõdinud, mis oleks aga juhtunud, kui Venemaa finaalis Saksamaalt oleks lüüa saanud?" küsib Laar.

14.07.2008 13:45 (15.13) Venemaa suurendab sõjalist aktiivsust Svalbardi piirkonnas [ERR Uudised]

Venemaa sõjalaevad hakkasid Teravmägede piirkonnas taas perioodiliselt patrullima, pingestades olukorda Norra ja Venemaa vahel.Sõjalaevastiku pressiteenistuse teatel asuvad praegu Teravmägede lähistel allveelaevahävitaja Severomorsk ning peagi saabub sinna raketiristleja Marssal Ustinov, vahendas RIA Novosti.Norra on kuulutanud Teravmägede ümbruse 200 miili ulatuses oma majandustsooniks, ent Venemaa ei ole seda tunnistanud. Venelaste arvates segavad norralased vene kaluritel piirkonnas kala püüdmast.Venemaa sõjalaevastiku ülem Vladimir Võsotski sõnul on Vene sõjalaevade viibimine kaluritele psühholoogiliseks toeks. Käesoleva aasta aprillis pöördus Venemaa riikliku kalapüügikomitee esimees Andrei Kraini sõjalaevastiku poole palvega saata piirkonda sõjalaevad.Teravmäed asuvad Põhja-Jäämeres ning kuuluvad Norrale. Samas on ka Venemaal õigus arendada seal majandustegevust. Teravmägedel on kaks ametlikku keelt - norra ja vene keel ning saarte külastamiseks ei ole Venemaa kodanikele viisat vaja.Venemaa kaevandab Teravmägedel sütt ning seal asuvad venelaste ulatuslikud kalapüügipiirkonnad.

21.07.2008 18:45 (15.13) Venemaa annab vaidlusalused saared Hiinale tagasi [ERR Uudised]

Hiina ja Venemaa kirjutasid täna alla piirilepingule, mis lõpetab 40 aastat väldanud erimeelsused ning mille alusel annab Venemaa Hiinale tagasi kaks vaidlusalust saart Amuuri jõel.Tänane kokkulepe sulges veel ühe peatüki külma sõja ajaloos. 1969. aastal hukkus Amuuri jõel kokkupõrgetes kummaltki poolt sadu sõdureid ning Nõukogude Liidu ja Hiina liit murenes pikaks ajaks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Viimasedki erimeelsused piiri kulgemise osas said ületatud täna, kui kaks poolt kirjutasid alla piirilepingu lisaprotokollile.Ametlikult kahe riigi välisministrid lepingu tingimusi ei avalikustanud. Hiina meedia teatel aga loovutab Venemaa kaks Amuuri jõel asuvat saart, mille pindala on kokku paarsada ruutkilomeetrit. Saared läksid Venemaa valdusesse juba 1929. aastal, kuid Hiina pidas neid jätkuvalt enda territooriumiks. Venemaa ei näinud väikeses territoriaalses kaotuses midagi märkimisväärset.Piirialade kuuluvusest märksa olulisemaks peavad kaks riiki just nende stabiilsust. Juba seitsme aasta eest sõlmitud sõpruslepinguga lubavad nad ühiselt võidelda etniliste gruppidega, kes ohustavad piirialade territoriaalset terviklikkust.Vaatlejate hinnangul aitab aastakümnete pikkuse piirivaidluse lahendamine kaasa ka kaubandussidemete arenemisele. Need kasvavad niigi tormiliselt - eelmisel aastal kasvas kaubavahetus 50 protsendi võrra. Venemaa tahab aga kasvatada oma nafta-, gaasi- ning tuumaenergia eksporti Hiinasse. Praegune suhete seis annab selleks igati lootust. Venemaa ning Hiina on leidnud ühise keele terves reas maailmaküsimustes, alates Iraanist ja Põhja-Koreast ning lõpetades hiljutise ühise vetoga Zimbabwe sanktsioone arutanud ÜRO julgeolekunõukogus.

28.07.2008 11:30 (15.13) Laar: Vene valitsus hädas kommunismi õigustamisega [ERR Uudised]

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Mart Laar kirjutab oma blogis, et Venemaa hüsteeriline avaldus George W. Bushi avalduse vastu, kus nimetati nii natsismi kui kommunismi 20. sajandil kuritegelikeks, näitab, et Venemaa on oma katses kommunismi õigustada ummikusse jõudmas.Tegelikult ei peaks Vene võimud sellega üldse tegelema. Venelased kannatasid kommunistliku terrori all ju vähemalt sama palju kui teised rahvad, mõne hinnangu kohaselt isegi raskemini. Paraku ehitavad tänase Venemaa juhid Venemaad üles Nõukogude impeeriumi pärandile ja arusaamadele tuginedes, seetõttu nähaksegi igas katses kommunismi kuritegudest rääkida rünnakut Venemaa vastu. Rahvusliku identiteedi aluseks on tõstetud võit II Maailmasõjas, mis peaks panema maailma Venemaa ees tänutundes pead langetama. See, et Stalinil on II maailmasõja vallapäästmisel võrdne roll Hitleriga ei taheta kohe kuidagi tunnistada, rääkimata selle meeldetuletamisest, et kolmandiku sõjast ehk 1939-1941 oli kommunistlik Venemaa natsliku Saksamaa ustavaim liitlane, kelle abita Hitleril vaevalt oleks õnnestunud enamus Euroopast vallutada.Venemaa jaoks sellisest poliitikast tulenevatest ohtudest on Venemaal hakatud järjest paremini aru saama. Heaks näiteks sellest on mõjuka õigeusu kiriku viimase kuu jooksul korduvalt esitatud nõudmised kommunism Venemaa poolt võimalikult kiiresti hukka mõista. Vastasel korral võidaks kommunismi patud kergelt vene rahva kaela kirjutada, mis õigeusu kiriku meelest on "mõnes endises nõukogude liiduvabariigis" juba ka alanud.Sellel taustal on eriti kummaline mõne eesti poliitiku arusaam, et mis selle kommunismi kuritegude mälestamisega ikka tegeleda. Üks muuseum meil sellest juba on, teise jaoks poleks eksponaategi olemas. See on sama hea jutt, et mul üks raamat kodus juba on, rohkem pole vaja. Kui kurdame, et maailm ei kipu meie ajaloost aru saama, siis peaksime ise selle eest väljas olema, et Eesti külastajad sellest midagi teada saaksid.

26.05.2009 20:00 (15.13) Hiddink ennistas Aleksander KerÅ¾akovi Venemaa koondisesse [ERR Sport]

Venemaa jalgpallikoondise peatreener Guus Hiddink kutsus 2010. aasta MM-valikmÃ¤nguks Soome vastu koondisesse ka kogenud rÃ¼ndaja Aleksander KerÅ¾akovi 26-aastane KerÅ¾akov saabus lÃµppenud hooajaks Sevilla klubist tagasi Venemaa liigasse ja mÃ¤ngis Moskva Dinamo rivistuses. Koondise eest mÃ¤ngis mees viimati peaaegu kaks aastat tagasi. Kokku on ta Venemaa sÃ¤rgis osalenud 44 kohtumises ja lÃ¶Ã¶nud 13 vÃ¤ravat. KerÅ¾akov oli 2008. aasta Euroopa meistrivÃµistluste valikturniiril Venemaa suurim vÃ¤ravakÃ¼tt, kuid finaalturniiri koondisest jÃ¤ttis Hiddink ta Ã¼llatuslikult vÃ¤lja. Venemaa jÃµudis Austrias ja Å veitsis peetud finaalturniiril mÃ¤letatavasti poolfinaali. Venemaa on MM-valikturniiril viie mÃ¤nguga kogunud 12 punkti ja hoiab D-grupis hetkel teist kohta. Grupi liidrid sakslased on venelastest nelja punkti kaugusel, kuid Venemaal on ka Ã¼ks kohtumine vÃ¤hem peetud. Venemaa mÃ¤ngib Soomega 10. juunil Helsingis. ERR SPORT

17.09.2012 14:50 (15.13) Eesti toit Vene turule â€“ kas WTO-st on abi? [Põllumajandusministeerium]

PÃµllumajandusministeerium ja Eesti PÃµllumeeste Keskliit korraldavad 19. septembril Tartus Atlantise Konverentsikeskuses infopÃ¤eva â€žEesti toit Vene turule â€“ kas WTO-st on abi?â€œ InfopÃ¤ev on mÃµeldud pÃµllumeestele ja toiduainetetÃ¶Ã¶stustele, kes ekspordivad oma kaupa Venemaale, aga ka teistele huvilistele. Venemaa on Eesti toiduainete ekspordil oluliseks partneriks â€“ seetÃµttu on tÃ¤htis teada Venemaa WTO-ga liitumise tingimusi. Eesti PÃµllumeeste Keskliidu asepresidendi Jaan SÃµrra sÃµnul ootavad meie seakasvatajad Vene turu taasavanemist. â€žKas Venemaa liitumine WTO-ga avab Eesti seakasvatajatele Vene turu?â€œ kÃ¼sib Jaan SÃµrra. PÃµllumajandusministeeriumi vÃ¤lissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Ruve Å anki sÃµnul on Venemaa liitumise Ã¼heks vÃ¤ga praktiliseks tulemuseks tollitariifide alanemine keskmiselt 10%. Sanitaar- ja fÃ¼tosanitaarmeetmete osas pidanuks Venemaa olema WTO reeglitega kooskÃµlas juba enne liitumist. Taustainfo Eestis kasvatatakse aastas 700 000 siga, kaks kolmandikku neist vÃ¤liskapitalile kuuluvates ettevÃµtetes. Ãœle poole Eestis mÃ¼Ã¼davast sealihast on imporditud, kuigi meie isevarustatuse tase on ligi 100%. SeetÃµttu ongi meie seakasvatajad sunnitud oma toodangut eksportima. MÃ¤rtsis sulges Venemaa oma turu, kuhu Eesti seakasvatajad eksportisid ligi kolmandiku meil kasvatatud elussigadest. TÃ¤na on pÃµhilised ekspordipartnerid Leedu, Poola ja Ukraina. Eestis toodetud sealiha on kÃµrge kvaliteediga ja vastab kÃµigile Euroopa Liidu kehtestatud veterinaar- ning loomade heaolu nÃµuetele. InfopÃ¤eva kava10.00-10.30 Registreerimine ja hommikukohv 10.30-10.45 TervitussÃµnad Ruve Å ank, PÃµllumajandusministeeriumi vÃ¤lissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Jaan SÃµrra, Eesti PÃµllumeeste Keskliidu asepresident 10.45-11.15 WTO toimimise Ã¼ldprintsiibidJosep Bosch, WTO pressiesindaja 11.15-11.45 Venemaa liitumine WTOga. Liitumisraportis kokku lepitud peamistest muudatustest kaubavahetusreeglitesKristina Uibopuu, PÃµllumajandusministeeriumi esindaja WTO juures 11.45-12.15 Kohvipaus 12.15-12.45 Venemaa majanduslik-poliitiline taust WTO-ga Ã¼hinemiselAndrei BelÃµi, Tartu Ãœlikool 12.45-13.00 Toidukaupade kaubavahetuse Ã¼levaade VenemaagaMarje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor 13.00-14.00 LÃµuna14.00-14.30 Loomset pÃ¤ritolu toodete ja elusloomade kaubavahetusest Venemaaga Regina Pihlakas, Veterinaar- ja Toiduameti kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja 14.30-15.0 Elussigade eksport Venemaale â€“ ajalugu, probleemid ja vÃ¤ljavaatedEinar Jakobi, OÃœ Viru LihaÃ¼histu nÃµukogu esimees 15.00 KokkuvÃµte Moderaator: Ruve Å ank TÃ¶Ã¶keeled: eesti ja inglise (sÃ¼nkroontÃµlge) Lisainfo: Jaan SÃµrra EKP asepresident mob 508 7320 Ruve Å ank PÃµllumajandusministeerium vÃ¤lissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja mob 527 0002

10.10.2012 14:55 (15.13) Seeder kohtub Moskvas Venemaa põllumajandusministriga [Põllumajandusministeerium]

11. ja 12. oktoobril on pÃµllumajandusminister Helir-Valdor Seeder visiidil Venemaal, mille raames kohtub neljapÃ¤eval Vene pÃµllumajandusministri Nikolai Fjodoroviga. â€žMeie hinnangul on palju hÃ¤id eeldusi Eesti ja Venemaa vahelise koostÃ¶Ã¶ sÃ¼vendamiseks. Peame aga leidma lahenduse Euroopa Liidust elusloomade importimise kÃ¼simuses,â€œ Ã¼tles minister Helir-Valdor Seeder. â€žArutame riikidevahelise pÃµllumajandussaaduste impordi ja ekspordi infovahetuse korraldamist Eesti-Vene pÃµllumajandusalase konsultatiivrÃ¼hma raames ning koostÃ¶Ã¶vÃµimalusi ka teaduse ja arenduse valdkonnas.â€œ Venemaa on riikliku toidutootmise arendamise programmis aastateks 2013-2020 seadnud eesmÃ¤rgiks toiduga isevarustatuse saavutamise. Eesti peamine huvi on piim ja piimatooted, kala ja kalatooted ning liha ja lihatooted, mille puhul Venemaa on seadnud eesmÃ¤rgiks saavutada isevarustatus 90% ulatuses. KÃ¤esoleva aasta augustis WTO liikmeks saanud Venemaa osatÃ¤htsus Eesti pÃµllumajandustoodete ekspordist oli 2012. aasta 7 kuu jooksul 17,9% ehk 100,1 mln eurot. Peamised ekspordiartiklid olid joogid, Ãµlu, alkohol (44,3%), piim ja piimatooted (18,4%), kala ja kalatooted (9,8%) ning elusloomad (7,7%). Minister Helir-Valdor Seeder kohtus Venemaa eelmise pÃµllumajandusministri Jelena SkrÃµnnikuga kolmel korral, 2012. aasta mais ametisse asunud Nikolai Fjodoroviga kohtutakse esmakordselt. Lisaks kÃ¼lastab pÃµllumajandusminister kahepÃ¤evase Moskva visiidi raames Venemaa suurimat pÃµllumajandusmessi â€œKuldne sÃ¼gisâ€ ning kohalikku piima- ja lihatootmise kinnise tsÃ¼kli ettevÃµtete kompleksi Agropromkomplektacija Ooo. Ministrit saadab Venemaa visiidil vÃ¤lissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Ruve Å ank. Taustaks Nikolai VassiljevitÅ¡ Fjodorov (sÃ¼nd. 9. mail 1958 TÅ¡uvaÅ¡i Vabariigis) on lÃµpetanud Kaasani Riikliku Ãœlikooli Ãµigusteaduskonna ning RiigiÃµiguse Instituudi aspirantuuri. Aastatel 1990â€“1993 oli ta Vene FÃ¶deratsiooni justiitsminister, 1993â€“1994 Riigiduuma esimese koosseisu saadik, 1994â€“2010 TÅ¡uvaÅ¡i Vabariigi president ning alates 2010. aastast FÃ¶deratsioonide NÃµukogu liige. Alates 21. maist 2012 on Nikolai Fjodorov Vene FÃ¶deratsiooni pÃµllumajandusminister. Lisainfo: Ruve Å ank vÃ¤lissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja mob 527 0002 Pressiteate edastas: Karin Volmer PÃµllumajandusministeerium pressiesindaja tel 625 6254 mob 5696 4876 karin.volmer@agri.ee

15.10.2012 14:50 (15.13) Eesti soovib Venemaaga sujuvat koostööd Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhimõtete täitmisel [Välisministeerium]

Nr 365-E Välisminister Urmas Paet ütles eile õhtul Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et Eesti soovib, et Venemaa rakendaks kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO põhimõtteid. Paeti sõnul toetas Eesti Venemaa liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning WTO nõuete täitmine on oluline nii Euroopa Liidule kui Venemaale. „Oluline on diskrimineerivate piirangute lõpetamine. Seetõttu tuleks lõpetada näiteks elusloomade sisseveokeeld Euroopa Liidust, seal hulgas Eestist Venemaale,“ lausus Paet. „See on Euroopa Liidule kaubandussuhetes Venemaaga probleem,“ lisas ta. „Samas on pärast Venemaa liitumist WTOga alanenud näiteks puidutollid." Välisministrid arutasid ka Euroopa Liidu ja Venemaa uut raamlepingut. „Euroopa Liit soovib seda võimalikult laiaulatusliku ja detailsena,“ selgitas Eesti välisminister. „Ootame edasiminekut lepingu läbirääkimistega, kus oleksid esindatud samuti kaubanduse ja investeeringute valdkond ning mis oleks ühtlasi samm lähemale vabakaubandustsooni loomisele Euroopa Liidu ja Venemaa vahel,“ ütles ta. Pikaajaline eesmärk suhetes Venemaaga on viisavabadus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. „Viisadialoogis kokkulepitud ühissammude ja tegevusmeetmete täielik elluviimine, sealhulgas piirijärjekordade vähendamine meie ühispiiril, loovad eelduse viisavabaduse läbirääkimiste alustamiseks,“ sõnas Paet. Paeti sõnul ootab Euroopa Liit Venemaalt ka koostööd külmutatud konfliktide lahendamisel. ELi ja Venemaa välisministrid arutasid ka Süüria kriisi ning Iraani olukorda. Lähem info: Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 98 16 57 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

29.11.2012 15:11 (15.13) Eesti soovib Venemaalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO põhimõtetega vastuolus olevate piirangute lõpetamist [Välisministeerium]

Nr 427-E Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis Euroopa Liidu väliskaubandusministrite Euroopa Liidu ja Venemaa kaubandussuhete arutelul, et lisaks tehtud positiivsetele sammudele ootab Eesti Venemaalt kõigi Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO põhimõtete täitmist. Välisminister Paeti sõnul on Eesti kõige rohkem puudutatud Euroopa Liidust pärit elusloomade sisseveokeelust Venemaale. „Torkab silma, et eelkõige püüab Venemaa piirata nende kaupade importi, mille imporditariifi pidi ta WTOga liitumisel oluliselt alandama," lisas ta. Paeti sõnul ei vasta Venemaa võetud kohustustele ka imporditavatele kasutatud sõiduautodele kehtestatud taaskasutusmaks ning kokkulepitust kõrgemad tollimäärad mõnedele paberitoodetele. „Euroopa Liit töötab lahenduse nimel ja loodame, et Venemaa eemaldab WTO reeglitega vastuolus olevad kaubandustõkked,“ ütles ta. Eesti soovib WTO reeglite täitmise arutamist ka detsembris Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumisel. „Ühine arusaam WTO nõuetest ja nende täitmisest on oluline mõlemale poolele ning probleemid Euroopa Liidu ja Venemaa kaubandussuhetes vajavad lahendamist,“ rõhutas Eesti välisminister. Kaubandusteemadest on Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise päevakorras veel Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise raamlepingu kaubandus- ja investeerimispeatüki läbirääkimiste hetkeseis. „Euroopa Liit soovib raamlepingut võimalikult laiaulatusliku ja detailsena ning ootame edasiminekut lepingu läbirääkimistega, kus oleksid põhjalikult esindatud samuti kaubanduse ja investeeringute valdkond,“ sõnas Paet. Lähem info: Helen Ennok Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 98 16 57 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

05.04.2013 20:20 (15.13) Eesti ja Venemaa peaministrid kinnitasid positiivseid arenguid kahepoolsetes suhetes [Valitsus]

Peterburi, 5. aprill 2013 – Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Peterburis Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga. Keskseteks teemadeks olid Eesti ja Venemaa suhted, majandusküsimused, koostöövõimalused erinevates valdkondades ja kahepoolsed lepingud.Ansip ja Medvedev olid ühel meelel, et kahepoolsetes suhetes võib täheldada positiivseid arenguid, mille üheks kinnituseks on ka tänane kokkusaamine. Nad avaldasid heameelt tihenenud kontaktide üle nii ametkondlikul kui ka tavainimese tasandil. „Eestile on oluline normaalne koostöö Eesti ja Venemaa vahel kõikidel tasanditel,“ rõhutas peaminister Andrus Ansip. „Mul on väga hea meel, et oluliselt on kasvanud kaubavahetus, tihenenud on inimestevahelised kontaktid ning Eestit külastanud Vene turistide arv on igal aastal hüppeliselt kasvanud.“ Ansip märkis, et omavahelisele läbikäimisele aitaks kaasa viisavabadus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kuid selle kehtestamiseks on esmalt vajalik täita asjakohased tehnilised tingimused, sh sujuv piiriületus. Ta lisas, et aina kasvav piiriületajate hulk püstitab kahele riigile ülesande arendada infrastruktuuri piiriületuskohtades ning korraldada paremini piiri- ja tollikontrolli. „Meie jaoks on oluline, et isikute ja kaupade liikumine ühes ja teises suunas toimuks tõrgeteta,“ ütles Ansip. Peaministrid tõdesid, et ka piirilepingu olemasolu looks hea eelduse piiriülese koostöö tõhustamiseks ning piiritaristu arendamiseks. Nenditi, et konsultatsioonide käigus ollakse jõutud kokkuleppele väga lähedale. Valitsusjuhid tervitasid ka edusamme teiste kahepoolsete lepingute ettevalmistamisel. Kõne alla tulid hädaolukordade leping, diplomaatilise kinnisvara leping, kõrghariduse leping ja topeltmaksustamise vältimise leping. Kohtumisel arutati ka valdkondi, kus Eesti ja Venemaa võiksid koostööd süvendada. Peaminister Ansip tutvustas muuhulgas infotehnoloogilisi lahendusi, mida Eestis on juurutatud ning avaldas valmisolekut Eesti kogemusi Venemaaga jagada. Valitsusjuhid leidsid, et koostöö selles valdkonnas võiks mõlemale poolele kasu tuua. Kohtumisel rääkis Dmitiri Medvedev veel Venemaa otsusest kandideerida Jekaterinburgiga EXPO 2020 korraldajaks. Andrus Ansip nentis, et Venemaa on kindlasti tugev kandidaat.Ansipi ja Medvedevi kahepoolne kohtumine leidis aset pärast Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumist. Ansip tänas Venemaad keskkonnaalast koostööd käsitleva kohtumise eest. Tema sõnul on Läänemere kaitse ja keskkonnateemad olulised kõikidele piirkonna riikidele ning nendega seotud probleemide lahendamine on ühine kohustus. Pilte kohtumiselt vaata siit: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2528-1

24.01.2014 14:05 (15.13) Eesti ja Venemaa allkirjastavad piirilepingud 18. veebruaril [Välisministeerium]

Nr 24-E Eesti ja Venemaa välisministeerium leppisid kokku, et 18. veebruaril toimub Eesti välisministri visiit Moskvasse. Välisministritel on kavas allkirjastada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri leping ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping. Pärast lepingute allkirjastamist välisministrite poolt tuleb lepingud ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis. Samuti on Eesti ja Vene välisministril kavas alla kirjutada Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelisele Eesti Vabariigi suursaatkonna Venemaa Föderatsioonis paiknemise tingimusi ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitlevale kokkuleppele. Ka leppisid välisministeeriumid kokku, et 2014. aasta teises pooles toimub Venemaa välisministri Sergei Lavrovi visiit Eestisse. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

11.04.2014 10:10 (15.13) Pullerits: Millist mängu tahaksin näha? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kogu vastupidav Eesti teab, et ma ei vaata jalgpalli ega hooli sellest. Samastuda aru kaotava massiga – see on iseloomulik Venemaale. Tsiviliseeritud maailmas on hinnas inimene kui indiviid, tema isikupära, mitte inimene kui manipuleeritav massi osa. Aga siiski jõudsin eile mõttele, et ühte jalgpallimängu tahaks küll väga näha. Ja ilmselt tahaks teie ka.Selle mõtteni juhatas mind Tiit Made kolumn eilses, neljapäevases Õhtulehes. Seal olid mitmed ausad ja avameelsed kohad, näiteks küsimus geneetilistest venelembidest – teema, mida nn valge ajakirjandus oma alal- või nahahoidlikkuses ei ole julgenud puutudagi. Tsiteerin sealt teile innustuseks kahte lõiku.Esiteks: «Seda ma küll väidan, et meie julgeoleku hädad on suuresti meie poliitikute geenides või nende perekonnasuhetes. Sealt tuleb otsida, miks nad ei saa olla sõnakalt ja täie innuga Eesti eest väljas olla. Meie tipppoliitikud on läbi aegade saanud õpetust, kasvatust ja ideoloogiat neilt, kelle suhtes tuleb olla tõrjuv. Nad on endale võtnud võõramaiseid naisi, sündinud segaperekondades, ajanud võimaliku okupandiga äri, saanud temalt kingitusi ja muud meelehead, mis sunnib olema tänulik. Otsustaval hetkel on see aga tähendanud, et mõnele Eesti riigile kahjulikule dokumendile on antud taltsalt allkiri, keelatud hea ettevalmistuse saanud sõjaväelastel kasutada relvi ja on need ise kokku korjanud.»Teiseks, ja see on eriti huvitav: «Veel ripub õhus küsimus, et 1940. aasta eelses Eesti kaitsestrateegias oli autoriteetne ja autoritaarne kindral fikseerinud, et kriisiolukorras ei usaldata Vene juurtega kaitseväelastele püssi kätte anda. Poldud kindlad, mis suunas püssitoru keeratakse. Õige pea selgus, et peaaegu kõik Petseri venelased liitusid okupantidega. Kuidas on selle asjaga tänapäeval?»Ja nii jõudsingi eile rohkem kui 50-kilomeetrise rattasõidu jooksul olulise jalgpalli-ideeni. Soovitan teil ka pärast päevatööd teha vähemalt tunniseid rattaretki, siis tunnete, kuidas vaim puhkab ja hakkab hoopis teistmoodi, värskelt tööle, ja viib teid mõteteni, milleni töine rutiin ja tamp ei lase paraku jõuda. (Ma võiks rääkida teile väga-väga paljudest ajakirjanduses realiseeritud mõtetest, mis on tulnud rattaga sõites.)Niisiis, on üks jalgpallimäng – ja ma ei ütle nimme «-matš», sest see on pesuehtne russism –, mida tahaks hirmsasti näha.See on mäng Eesti-Venemaa. Aga siin on paar nüanssi.Esiteks, tahan väga, et see mäng toimuks Narvas, piirilinnas.Teiseks, tahan, et sel mängul eraldataks heanaaberlike suhete märgiks kolmandik tribüünist Venemaalt saabuvaile jalgpallifännidele.Miks kolmandik? Siin jõuan kolmanda punkti juurde: kolmandik tribüünist, näiteks idapoolne osa, olgu Venemaalt pärit fännidele, kolmandik, näiteks läänepoolne osa, Tallinnast ja Pärnust ja Kuressaarest ja Tartust (kui mu kodulinnas peaks selliseid leiduma) saabuvaile Eesti koondise poolehoidjatele, ja kolmandik, keskmine osa, Narvast ja Ida-Virumaalt pärit inimestele.Ja neljandaks: jätkem haridusminister Jevgeni Ossinovskile võimalus valida, millisele kolmandikule tribüünist soovib tema istuda.Seejärel, las kohtuniku vile kõlada. Mäng alaku!Milline tuleb tulemus? Ei, ma ei mõtle, millise seisuga mäng lõpeb. Ma mõtlen seda, mida hakkame järgmise ligi kahe tunni jooksul nägema ja kuulma tribüünidel. Eriti just selle keskmisel kolmandikul.*Noortele sinisilmsetele meestele võiks mõned vanemad ja elukogenud mehed meenutada, mis toimus Tallinnas Kalevi spordihalli tribüünidel, kui NSV Liidu võrkpallikoondis, kuhu kuulus, muide, ka Jaanus Lillepuu, mängis 1987. aastal Savvini mälestusturniiril USA meeskonna vastu.******Professor Valley, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Eesti jalgpallimeeskond 2010. aastal Baltmani ülikondades. Foto: Baltika GroupFoto 2: Venemaa lipud augustis 2007 Lilleküla staadionil Eesti ja Venemaa veteranide viigilisel mängul (3:3). Foto autor: Arno Saar, Õhtuleht/ScanpixFoto 3: Venemaa poolehoidjad tähistavad Venemaa võitu Eesti üle jalgpallis märtsis 2007. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/ScanpixFoto 4: Loosungid Eesti-Venemaa jalgpallimängul märtsis 2007 Lilleküla staadionil. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/ScanpixFoto 5: Venemaa andunud poolehoidja Venemaa-Eesti jalgpallimängul märtsis 2007. Foto autor: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix

18.02.2014 13:00 (15.13) Välisministrid allkirjastasid Eesti ja Venemaa vahelised piirilepingud [Välisministeerium]

Nr 48-E Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov kirjutasid täna Moskvas alla Eesti ja Venemaa vahelisele riigipiiri lepingule ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule. Samuti allkirjastasid välisministrid Eesti ja Venemaa vahelise saatkondade paiknemise tingimusi reguleeriva lepingu. Välisminister Paeti sõnul on selgelt paika pandud piir, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, Eestile oluline julgeolekut kindlustav faktor. „Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand,“ märkis Paet. „Lepingutega kinnitatud piirid naaberriikide vahel on oluline eemaldamaks võimalikke arusaamatusi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu seda on territooriumid – seda nii rahuajal kui kriisiolukorras,“ rõhutas ta. See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni ei ole Paeti kinnitusel tulevikku vaadates mõistlik ning sisaldab võimalikke julgeolekuriske. ,,Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepped ka 2005. aastal. Meie selge tulevikku suunatud huvi on, et riigipiir Venemaaga oleks õiguslikult määratletud. Mida vähem on meil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem,“ märkis ta. Välisminister Paeti kinnitusel on praegusaja Eesti ülesanne kindlustada oma tulevikku. ,,Eesti on kõige tihedamalt rahvusvaheliste organisatsioonidega integreerunud Põhja-Euroopa riik. Seetõttu on oluline täpselt teada, kus algavad ja lõpevad füüsiliselt Eesti rahvusvahelised kohustused,“ ütles Paet. ,,Meie idapiir on ka NATO kollektiivkaitse piir ning piir, millega lõpeb Euroopa Liidu ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala,“ märkis Eesti välisminister. Ta lisas, et selgelt paika pandud ja toimiva piiri olemasolu ei ole võimalik alahinnata julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt. Eesti ja Venemaa vaheline saatkondade paiknemist reguleeriv leping fikseerib Paeti sõnul saatkondade kasutustingimused. ,,Eesti saatkonnahoone Moskvas on olnud meie kasutuses alates 1922. aastast, kuid maja ei ole Eestile kunagi kuulunud,“ ütles välisminister Paet. ,,Kokkuleppe alusel annab Venemaa hoone ametlikult Eestile üle ning Eesti saab maa 99 aastaks rendile 1 rubla eest aastas,“ lisas ta. TAUST: Võrreldes 2005. aastaga on piirilepingute sõnastus samaks jäänud ja nii riigipiiri lepingu kui merealade piiritlemise lepingu preambulisse on lisatud järgnev lause: „arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist“. Samuti on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lõik: „Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi“. Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes. Järgmise sammuna pärast lepingute allkirjastamist tuleb piirilepingute tekstid ratifitseerida mõlema riigi parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Pärast lepingute jõustumist korraldab piirijoone märkimist vastav demarkeerimiskomisjon. Komisjon luuakse piirilepingu artikli 5 alusel. Täpsemalt käsitleb riigipiiri demarkeerimist piirilepingu artikkel 6. Mitmete ametkondade esindajatest koosneva komisjoni tööd hakkab Eestis juhtima välisministeerium. Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamise eest hakkab vastutama siseministeerium (politsei- ja piirivalveamet). Riigipiiri demarkeerimise ajaline kestus on praegu teadmata, kuid see võib eeldatavasti võtta mitu aastat. Maismaapiiri mahamärkimisel ja riigipiiri väljaehitamisel tuleb lahendada mitmel pool küsimused praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Nii maismaal kui järvedel toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral, sealhulgas 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele (Eestile nn Saatse saapa osas 115,5 hektari ulatuses ja Venemaale Meremäe vallast Marinova metsa piirkonnast 68,9 hektari ulatuses ning 33,9 hektari ulatuses Suursoo piirkonnas Värska vallast). Täpsem järgnev tegevuskava kujuneb koostöös mitme ametkonnaga, sealhulgas keskkonnaministeeriumi (maa-amet), siseministeeriumi (politsei- ja piirivalveamet) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. -Saatkondade paiknemise lepingust: Kuigi Moskva ajaloolises keskosas Malõi Kislovski ja Kalašnõi põiktänava vahelises kvartalis asuv Eesti saatkonna hoone on alates 1922. aastast olnud Eesti kasutuses, ei ole see kunagi ametlikult Eestile kuulunud. Aastatel 1922–1940 maksis Eesti Vabariik maja kasutamise eest Nõukogude Liidule üüri. Saatkonnahoone kasutustingimuste üle on juba aastaid peetud valitsustevahelisi läbirääkimisi. Kinnisvarakokkuleppe allkirjastamine tähendabki, et Venemaa annab hoone ametlikult Eestile üle ja Eesti saab maa 99 aastaks rendile 1 rubla eest aastas. Saatkonna igapäevatöös see samm otseseid muudatusi kaasa ei too ning saatkond jätkab oma tavapärast tegevust. Sama lepinguga seab Eesti pool Venemaa Tallinnas asuva suursaatkonna kasuks 99 aastaks hoonestusõiguse. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

16.04.2014 16:05 (15.13) Mihkelson: piirilepingute lõpp-hääletus toimub alles siis, kui Venemaa on jõudnud sama kaugele [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Riigikogu kõnetoolist Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise seaduseelnõu esimesel lugemisel, et Riigikogus toimub piirilepingute lõpp-hääletus alles siis, kui Venemaa on jõudnud omalt poolt sama kaugele. „Eesti ja Venemaa kaasaegsed suhted on käinud läbi tõusude ja mõõnade, kusjuures peahoovuseks on kõik see, mis ühel või teisel määral on seotud Nõukogude Liidu lagunemisega. Eriti viimastel nädalatel Ukrainas toimuv kinnitab, et Kremlis püsib jätkuvalt arusaam – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof ning see tuleb viisil või teisel tagasi pöörata. Selline mõtteviis ei tule kindlasti kasuks suhete seadmisel naabritega,“ tõdes Mihkelson oma kõnes. Samas märkis ta, et rahvusvahelistes suhetes kehtib jagatud põhimõte, et piirid naaberriikidega on lepingutega kinnitatud. „Seega on piirilepete olemasolu pigem reegel kui erand. Juba 1990ndate aastate alguses mõisteti Eestis, et piirilepingute sõlmimisel Venemaaga on meie julgeolekule positiivne mõju. See aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu seda on riikide territooriumid. Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega oluline julgeolekut kindlustav tegur,“ rääkis Mihkelson. Mihkelson ütles, et president Lennart Meri poolt omal ajal viidatud ajaloo võimaluste aken sulgus meie selja taga kui pärast Vene vägede lahkumist 1994. aastal suutsime kiiresti ühineda ja oma iseolemise kindlustada Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisega. „Täna oleks meil olnud juba peaaegu võimatu olla sama edukad kui 2004. aastal. Täna näeme, kui keeruline on Gruusial saavutada isegi NATO liikmelisuse tegevuskava ning Ukrainal läheneda Euroopa Liidule. Venemaa kaasaegses välispoliitikas on alati olnud esireas Lääne huvide ja kohaloleku tõrjumine endise impeeriumi ruumis. Viimastel aastatel on see muutunud oluliselt jõulisemaks ning nii Gruusia kui Ukraina puhul pole hoitud tagasi ka konventsionaalse jõu kasutamisest,“ ütles Mihkelson. Seda taustsüsteemi arvestades on tema sõnul Eesti erinevad valitsused läbi viimase paari tosina aasta keskendunud suhetes Venemaaga väikeste sammude taktikale – lepime kokku seal, kus see on võimalik ning viisil, mis ei kahjusta meie enda huvisid. Üheks selliseks teemaks on läbi aegade olnud ka Eesti-Vene piirilepete küsimus. Riigikogu väliskomisjon alustas valitsuse poolt 10. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (614 SE) ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 18. märtsi istungil. Eelnõud tutvustas ning komisjoni liikmete küsimustele vastas välisminister Urmas Paet. Arutelu käigus tõdeti, et tänaseks järsult halvemaks muutunud julgeolekukeskkonnas vajab Eesti kindlalt fikseeritud riigipiiri ning seda sätestavat piirilepet oma naabriga. Samas vajame teadmist, et Venemaa parlamendil on jätkuvalt valmidus 18. veebruaril Moskvas allakirjutatud piirileping ratifitseerida. Väliskomisjon otsustas konsensusega lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest piirilepingu ratifitseerimisprotsessiga edasi minna ja lõpetada 16. aprillil piirilepingute ratifitseerimise eelnõu esimene lugemine. Samuti otsustas väliskomisjon, et esimese lugemise lõppedes liigutakse edasi teisele lugemisele ja ühtlasi lõpphääletusele alles siis, kui ratifitseerimisprotsess on alanud ka Vene Föderatsioonis. See vastab kõigiti ka Venemaa poliitikute varasematele seisukohtadele, mis väljendasid soovi liikuda lõppotsuste suunas võimalikult samaaegselt. Riigikogu täiskogus peab seaduse eelnõu piirilepingute ratifitseerimiseks läbima kaks lugemist. Vastuvõtmise järel peab seaduse välja kuulutama president. Martin Vallimäe , 631 6356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

15.01.2015 15:57 (15.13) Mihkelson: Euroopa Liit peab jätkama Venemaa survestamist [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjon käsitles oma neljapäeval toimunud istungil Eesti seisukohti Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kus peamiseks arutelu teemaks on Venemaa. Komisjon toetas valitsuse seisukohti rõhutades, et Eesti peab olema oma sõnumites tugev, selge ja järjepidev. Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istung toimub tuleval esmaspäeval. „Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ning sealsete separatistide toetamine ei anna alust mingil viisil survepoliitikat lõdvendada. Sanktsioonide leevendamise asemel tuleb täna pigem rääkida nende karmistamisest, sest Venemaa pole astunud ühtegi sammu Minski kokkulepete täitmise suunas,“ rõhutas Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson komisjonis toimunud arutelu kokku võttes. Mihkelson toonitas samuti, et Eesti peaks kasvatama oma diplomaatilist aktiivsust liitlaste suunal, et leida püsivam ning tugevam ühisosa. „Euroopa Liit on edukas üksnes siis, kui suudab ühiselt ja järjekindlalt tegutseda. Venemaa paraku täna üksnes ootab, kui keegi Euroopa partneritest ühisliinist taganeb,“ ütles Mihkelson. Välisministrite kohtumise Venemaa-arutelul kujuneb keskseks Venemaa-Ukraina konflikt, selle mõjud Euroopa Liidu suhetele Venemaaga ning Euroopa Liidu edasine poliitika. Lõplikud Euroopa Liidu Venemaa-poliitika otsused tulevad Euroopa Ülemkogult, kus on kokku lepitud ka seni kehtivad sanktsioonid. Neljapäevasel väliskomisjoni istungil andis seisukohtadest ülevaate välisminister Keit Pentus-Rosimannus. Teiste teemadena on esmaspäevasel välisministrite kohtumisel päevakorras kliimamuutuste tegevuskava, Liibüa ja koostöö Araabia Liigaga. Martin Vallimäe , 631 6356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

10.01.2017 04:21 (15.13) Parts: Eesti-Vene piiriületusaudit on hädavajalik [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Täna, 25. juunil, kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Venemaa Föderatsiooni Kontrollkoja esimehe Sergei Stepašiniga.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud kohtumisel arutati kahe riigi vahelise majanduskoostöö arendamise võimalusi ning probleeme Eesti-Vene piiriületusel.Mõlemad osapooled nõustusid, et praegune olukord Eesti ja Venemaa vahelistes piiripunktides pärsib Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise transpordi ning turismi normaalset toimimist ja sellele probleemile tuleb leida kiire lahendus.Juhan Parts kinnitas Eesti valmisolekut igakülgseks koostööks: “Eesti ja Venemaa puhul ei räägi me ainult kahe riigi vahelisest piirist, vaid küsimuse all on terve Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiri normaalne toimimine. Oleme omalt poolt igati valmis Venemaa-poolsete ettepanekute rakendamiseks ja arvan, et ühine piiriületusaudit on hädavajalik.“Veel oli kõne all kahe riigi vaheline koostöö e-riigi arendamisel ning koostöö tõhustamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tasandil piiriüleselt.Vene delegatsioon andis ülevaate riigi liitumise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning Venemaa ja Kasahstani tolliliidu hetkeseisust. Sergei Stepašin on endine Venemaa Föderatsiooni peaminister, kelle seekordne visiit Eestisse on vastukülaskäik Riigikontrolli delegatsiooni visiidile Moskvasse 2006. aastal. Kõik uudised Keel EST

16.03.2019 07:28 (15.13) Välisminister Mikser: Eesti jaoks on ja jääb Krimm osaks Ukrainast [Välisministeerium]

Täna, 16. märtsil viis aastat tagasi viis Vene Föderatsioon Ukraina territooriumil läbi referendumit kujutava näitemängu, millele järgnes 18. märtsil Krimmi seadusvastane liitmine Venemaa külge. Välisministri avaldus läheneva Krimmi annekteerimise aastapäeva puhul Käesoleva aasta märtsikuus möödub viis aastat Krimmi poolsaare seadusevastasest liitmisest Venemaa külge. Mõistame karmilt hukka Vene Föderatsiooni poolt toime pandud Krimmi seadusevastase anneksiooni, mis eitas Ukraina põhiseadust ja rahva tahet ning kujutab tõsist ohtu Euroopa julgeolekule ja rahvusvahelisele õiguskorrale. Eesti jaoks on ja jääb Krimm osaks Ukrainast. Okupatsiooniaega on Venemaa kasutanud oma sõjalise kohaloleku massiivseks välja arendamiseks. Krimmi poolsaar on muudetud Venemaa sõjaliseks platsdarmiks, millega soovitakse kontrollida Musta mere piirkonda ja selle abil kindlustada Venemaa mõju laiemas regioonis. Eesti taunib Vene Föderatsiooni kui okupatsioonijõu poolt toime pandud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi Krimmis: kohalikke elanikke sundvärvatakse sõjaväkke, sunnitakse võtma Venemaa kodakondsust, võõrandatakse vara, piiratakse sõna- ja usuvabadust. Viie okupatsiooniaasta jooksul on humanitaarolukord Krimmis halvenenud – ohus on kõik, kellele Venemaa-poolne anneksioon ei meeldi. Erilise surve all on krimmi tatarlased, keda Moskva ahistas ja deporteeris juba Nõukogude Liidu perioodil. Eesti mõistab karmilt hukka Vene Föderatsiooni poolt 25.11.2018 põhjendamatu sõjalise jõu kasutamise Ukraina mereväe laevade vastu Kertsi väinas ja mereväelaste ebaseadusliku kinnipidamise. Tegemist oli otseselt Krimmi okupeerimisest tuleneva räige rahvusvahelise õiguse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega. Venemaa poolt pingete kruvimine Aasovi mere piirkonnas kujutab reaalset ohtu kogu Euroopa julgeolekule. Eesti toetab vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Rahvusvahelise õiguse rikkumisel peavad olema tagajärjed. Toetame Krimmi anneksiooni mittetunnustamispoliitika, sh. sanktsioonide jätkamist ja kaasajastamist ning seisame õigusvastaselt vangistatute vabastamise eest. On äärmiselt oluline, et rahvusvahelistele organisatsioonidele oleks tagatud ligipääs Krimmi. Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Kõik uudised

29.06.2020 18:34 (15.13) Euroopa Liit pikendas Venemaa-vastaseid majandussanktsioone [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna, 29. juunil pikendada kuue kuu võrra kuni 31. jaanuarini 2021 piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Otsus järgneb 19. juunil Euroopa Ülemkogu videokohtumisel tehtud poliitilisele otsusele pikendada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, olles hinnanud Minski kokkulepete täitmise hetkeseisu. Tegemist on sektoraalsete sanktsioonidega ehk need on suunatud konkreetsete majandusvaldkondade ja mitte isikute suhtes. Majandussanktsioonid, mida otsusega pikendati, seisnevad järgmises: • piiratakse viie Venemaa riigi enamusosalusega suure finantsasutuse ja nende väljaspool ELi asutatud enamusosalusega tütarettevõtja, samuti kolme Venemaa suure energiafirma ja kolme kaitsetööstusettevõtte juurdepääsu ELi esmastele ja teisestele kapitaliturgudele; • kehtestatakse ekspordi- ja impordikeeld relvakaubandusele; • kehtestatakse ekspordikeeld kahesuguse kasutusega kaupadele sõjaliseks kasutuseks või sõjalistele lõppkasutajatele Venemaal; • piiratakse Venemaa juurdepääsu teatavatele tundlikele tehnoloogiatele ja teenustele, mida saab kasutada naftauuringute ja -tootmise eesmärgil. Euroopa Liit kehtestas 2014. aastal majanduslikud piirangud Venemaa suhtes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Euroopa Ülemkogu seostas 19. märtsil 2015 sanktsioonide kestuse Minski kokkulepete täieliku täitmisega, mis pidi toimuma 31. detsembriks 2015. Kuna seda ei juhtunud, on sanktsioonid endiselt jõus. 18. juunil pikendas Euroopa Liidu Nõukogu ka seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega kehtestatud piiravate meetmete kehtivust aasta võrra. Loe lisaks: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-venemaa-tegevuse... Lisaks kehtivad piiravad meetmed, mis kehtestati seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-ukraina-territor... Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

24.03.2021 15:36 (15.13) NATO välisministrid arutasid Venemaa küsimust ELi kõrge esindaja ning Rootsi ja Soome välisministriga [Välisministeerium]

Täna, 24. märtsil osales välisminister Eva-Maria Liimets NATO välisministrite kohtumise istungil, kus ministrid käsitlesid Venemaa ja piirkondliku julgeoleku küsimust. Istungil osalesid ka Rootsi välisminister Ann Linde, Soome välisminister Pekka Haavisto ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Ministrid käsitlesid Venemaa sõjalist tegevust, rahvusvahelise õiguse ja relvastuskontrolli rikkumisi ning demokraatia ja Lääne ühiskonnakorralduse õõnestamist. „Rõhutasime paralleelse lähenemise jätkumist – ühelt poolt kaitse- ja heidutuspoliitika tugevdamine ning teiselt poolt valmidusdialoogiks, kui teine pool seda soovib.“ Välisminister Liimetsa sõnul on Venemaa viimastel aastatel suurendanud ja tugevdanud oma sõjalist kohalolekut Arktikast Aafrikani. „Näeme Venemaa pahatahtliku tegevuse suurenemist, olgu selleks hübriid- ja küberrünnakud, sekkumine valimistesse, inimõiguste rikkumised või opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine ja vangistamine,“ ütles Liimets. „Peame jätkama NATO poliitilist ja praktilist toetust oma lähedastele partneritele Ukrainale ja Gruusiale, keda Venemaa surve kõige vahetumalt mõjutab ning kelle territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust on rikutud. Venemaa agressiivne ja destabiliseeriv käitumine on NATO jaoks jätkuvalt tõsiseimoht,“ ütles Liimets. „Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrelli, Rootsi välisminister Ann Linde ja Soome välisminister Pekka Haavisto osalemine andis võimaluse mitmekülgseteksaruteludeks ning näitab ühtlasi ilmekalt NATO ja Euroopa Liidu strateegilist partnerlust. Kinnitasime, et reageerime koos põhimõttekindlalt Venemaa destabiliseerivale käitumisele,“ rääkis Liimets. „NATO ja Euroopa Liidu koostöö on vajalik Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja mitmekülgse vastupanuvõime suurendamiseks.“ Fotod: https://flic.kr/s/aHsmUBoQfc Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

07.01.2022 18:26 (15.13) NATO välisministrite kohtumine kinnitas Venemaa nõudmiste vastuvõetamatust [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets arutas täna, 7. jaanuaril toimunud alliansi välisministrite videokohtumisel Euroopa julgeolekuolukorda ja liitlaste ühist hoiakut NATO-Venemaa nõukogu eel. „NATO liikmesriigid on ka tänase kohtumise järel silmapaistvalt ühel meelel, et rahvusvahelise korra põhiprintsiipides on võimatu teha järeleandmisi ja Euroopa julgeoleku aluste juures ei ole välise jõu ähvardusel mingiteks läbirääkimisteks ruumi. Meie jaoks oleks mõeldamatu vanamoodsa mõjusfääride poliitika juurde naasmine ning peame oluliseks iga riigi õigust ise oma julgeoleku lähtekohtade üle otsustada,“ ütles välisminister Liimets. „Allianss on konsensusel põhinev organisatsioon, mis on loodud meie ühise demokraatliku väärtusruumi kaitseks ning mille otsused sünnivad kõigi liikmete ühisel nõul. Liitlaste jaoks on väga oluline tugevdada ühiselt oma heidutus- ja kaitsevõimet, et see vastaks kõigile senistele ja uutele vajadustele.“ Ministrid arutasid kohtumisel ka ühiseid seisukohti ja hinnanguid järgmisel nädalal toimuvaks NATO-Venemaa nõukogu istungiks. „Peame NATO ja Venemaa dialoogi oluliseks ning tahame selle raames näha Venemaa Föderatsiooni sisulist soovi Euroopa julgeolekut parandada. Eriti pidades silmas nende enda senist tegevust selle kahjustamisel, näiteks Krimmi annekteerimine, sõjategevus Ukraina idaosas ning Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhestamine,“ ütles välisminister. NATO välisministrite kohtumisel kuulati ära üksikasjalik teave nendelt riikidelt, kellel on viimastel nädalatel olnud Venemaaga diplomaatilisi kontakte, ning saadi värske ülevaade Venemaa sõjalisest tegevusest Ukraina piiridel. Allianss on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ettepanekud Euroopa julgeolekuarhitektuuri põhimõtteliseks muutmiseks on vastuvõetamatud, kuid samas kinnitanud valmisolekut dialoogiks. Viimane NATO-Vene nõukogu toimus 2019. aastal ning pärast seda ei ole Venemaa NATO kutseid mõttevahetuseks vastu võtnud. NATO-Vene nõukogu koguneb 12. jaanuaril. Enne seda – 10. jaanuaril – koguneb NATO-Ukraina nõukogu. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

18.03.2022 14:06 (15.13) Eesti otsustas saata riigist välja kolm diplomaatilise staatusega Venemaa saatkonna töötajat [Välisministeerium]

Eesti välisministeerium kutsus täna, 18. märtsil välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle diplomaatilise noodi selle kohta, et kolm Venemaa suursaatkonna diplomaatilise staatusega töötajat on kuulutatud persona non grata’ks. Poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar, kes diplomaatilise noodi Venemaa saadikule üle andis, rõhutas, et kõnealuste isikute tegevus Eestis on rikkunud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, mistõttu peavad nad Eestist 72 tunni jooksul lahkuma. Kõik kolm on tegelenud otseselt ja aktiivselt Eesti julgeoleku õõnestamisega ning Venemaa sõjategevust õigustava propaganda levitamisega. Asekantsler Tammsaar kinnitas Venemaa saadikule taas, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ning Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid. Jätkates laiaulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu, rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad tungivalt üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022, samuti Rahvusvahelise Kohtu otsust 16. märtsist 2022. Venemaa peab viivitamata lõpetama sõja Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja. Kõik uudised

29.03.2022 10:26 (15.13) Venemaa uus turismiliik - pangakaarditurism [trip.ee]

Venemaal on viimasel ajal tekkinud turismiliike, mida mujal maailmas suuremat ei harrastata. Näitkes pakkusid Venemaa turismifirmad vaktsiinireise Euroopasse nendele, kes kohaliku Sputniku asemel eelistasid vaktsineerida Läänes toodetud vaktsiinidega. Nüüd tegeletakse lennukite nappusel tõsimeeli plaaniga hakata suvel pakkuma reise Venemaalt Türki tšarterrongiga. Kui vaktsiinireisid on tänaseks oma aktuaalsust kaotamas, siis Venemaa Ukraina vastane agressioon on tekitanud nõudluse täiesti uut tüüpi reiside vastu, mille põhieesmärgiks on hankida endale väljaspool Venemaad töötav pangakaart. Teatavasti lõpetasid Visa, Mastercard ja American Express oma tegevuse Venemaal ning sanktsioonidega lülitati osa Venemaa pankasid välja rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. See tähendab, et Visa või Mastercardiga ei saa välismaal maksta, võtta pangaautomaadist raha ega sooritada oste internetist. Kuni kaartide aegumiseni saab Venemaa oma maksesüsteemi Mir kaudu kaarte Venemaal siiski kasutada. Reisimise seisukohapealt tähendab see seda, et ainus võimalus välismaal millegi eest tasumiseks on võtta kaasa valuutat. Aga sellega on see pisike probleem, et kuni 9. septembrini on Venemaa pankadel keelatud eraisikutele välisvaluutat müüa ja välisvaluuta kontolt raha väljavõtmine on piiratud. Piirangutest üritatakse üle saada, laiendades Venemaa maksesüsteemi Mir välisriikidesse ja võtta rahvusvahelisteks makseteks kasutusele hiinlaste Union Pay maksesüsteem ja pangakaardid. Kumbki neist pole kiire protsess ja nii otsivad paljud venelased alternatiivseid võimalusi. Praegu on kõige kiiremaks alternatiiviks hankida Visa või Mastercardi pangakaart mõnes välisriigis. Kaardireisid välismaale Taoline nõudlus pole Venemaa reisifirmadel märkamata jäänud ja turule on ilmunud reisipaketid, mille põhiline eesmärk pole mitte tutvumine kohalike vaatamisväärsustega, vaid rahvusvaheliselt toimiva plastikutüki hankimine. Üheks selliseks näiteks on reisikorraldaja Vedi Tour pakutav 3-päevane reisipakett Usbekistani, mis kannab nime "Usbekistani VISA järele". Reis sisaldab kahte ööd Taškendis, reisi teisel päeval külastatakse kohalikku panka, kus väljastatakse kas Visa (valikus on Gold, Platinum, Infinite) või Mastercard (Classic või Gold). Taolise reisi eest küsitakse 23 000 rubla (~220€), pluss lennukipilet alates 500 USD (455€). Lisatasu eest pakutakse Taškendis ka ekskursioone. Usbekistan pole ainus riik, kuhu selliseid reise organiseeritakse. Mitmed reisifirmad panevad kokku analoogseid pakkumisi ka Armeeniasse ja Kasahstani, uuritakse ka pangareiside võimalust Kõrgõzstani ja Türki. Juba on näha, et kaardireise on reisifirmade kõrval asunud pakkuma ka üksiküritajad. Tavaliselt organiseeritakse reis koos mõne kohapealse tuttavaga ja müügikanaliks on peamiselt sotsiaalmeedia. Litsentsid, lepingud ja muu dokumentatsioon või pakkumise kvaliteet pole sellisel puhul oluline, peamiselt rõhutakse soodsale hinnale.

27.03.2022 15:46 (15.13) Pullerits: Skandaalid jätkuvad: Sildaru, Bolšunov, Johaug, takkapihta ka iluuisutajad [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kui ostsin nädala lõpus Kalle Muuli kirjutatud raamatu «Imelaps. Kelly Sildaru lugu», küsis Apollo kaupluse müüja, kas kasutan võimalust, kuni raamat pole veel lettidelt ära korjatud. Imestasin, et teave Sildaru raamatu ümber tekkinud vaidlusest oli juba nii laialt levinud, sest avalik info selle kohta tuli alles sama päeva hommikul. (Tahaks näha, kui nüüd keegi peaks tulema mult seda raamatut ära korjama!)Ma ei saanud ju jätta raamatut ostmata, kui kogenud spordiajakirjanik Jaan Martinson, kes oli kahe ja poolesaja lehekülje paksuse teose enda sõnul kolme ja pool tunniga juba läbi lugenud, helistas ja rääkis, et ma olen ka raamatus pikalt tegelane. Kahel küljel oli avaldatud koguni mu 2015. aasta lõpus kirjutatud kolumn «Kelly kiusamine».Mu sattumine skandaali sattunud raamatusse tuli üllatusena. Olin küll mitmel korral intervjueerinud Kelly Sildaru isa Tõnis Sildaru – mäletan, et esimest korda tol talvisel nädalal, mil ostsin Chrysler Pacifica –, aga Kelly Sildaruga olin kohtunud vaid korra, pärast tema põlve ristatisidemete vigastust enne Pyeongchangi olümpiat, mil ta tegi Tallinnas (kahel ülemisel pildil) Arigato spordiklubis taastusvõimlemist (fotol vasakul ja all paremal). Tolle intervjuu aitas kokku leppida tookordne Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, kes argumenteeris, et kuna Postimees on Sildarude toetaja, on neil kohustus ka midagi vastu anda. Selleks vastuteeneks saigi siis minu intervjuu Tõnis ja Kelly Sildaruga. Enamiku ajast rääkis isa; mitmel korral pidid ta tütart isegi utsitama, et rääkigu ka midagi.Kuid Sildaru temaatikast palju rohkem läheb mulle spordis korda see, mis saab Vene sportlastest edaspidi. Kui ma märtsi algul deklareerisin, et Venemaa parimat suusatajat, armee kaptenit Aleksandr Bolšunovi ei tohi tema seisukoha tõttu Putini ja Venemaa alustatud sõtta mitte kunagi enam kusagile võistlema lubada, sh Eestisse treenima, kirjutas Varro Vooglaid, et «see läheb juba vaenu õhutamiseks». Tõesti või?!Nüüd oleme saanud ridamisi lugeda, kuidas Putinit toetav Bolšunov (fotol vasakul) ajas endale selga NSV Liidu suusavormi, kuidas ta uhkeldas medalitega sõjahüsteeriat üleskütval Putini üritusel Lužnikis ja et temaga koostöö katkestanud Saksa suusavarustuse tootja juht nimetas Bolšunovi käitmist hullumeelseks ja idiootseks, mille kirjeldamiseks pole tal lihtsalt sõnu. See pani mind imestama, kui palju on veel näiteid vaja, et ka mittenägija silmad avaneksid, kes on Bolšunov ning mida ja keda ta toetab. Olen vankumatult veendunud, et vaenuõhutaja ei ole mina, nagu püüdis oma repliigiga mulle sellist tegevust omistada Vooglaid, vaid Putinit toetav Bolšunov.Ka Norra ja maailma kauane esinaissuusataja Therese Johaug võttis äsja sel teemal sõna. Ta ütles, et enne kui Bolšunovi (fotol paremal) ja Venemaa teisi sportlasi võiks uuesti lasta rahvusvahelistele võistlustele, peab väga palju muutuma. Ajakirjanik küsis Johaugilt, kas ta loodab, et Venemaa sportlased, kes on Venemaad sõjas Ukraina vastu toetanud, vabandavad enne, kui nad tagasi võistlema lastakse. Johaug vastas, et jah, seda peavad nad tegema, sest see, mida nad on seni teinud, on nii vale. Ta lisas, et tema silmis on see tõsine patt, et nad seisid Lužnikis Putinit toetanud rahvakogunemisel esireas. Ajakirjanik küsis, mida Johaug (fotol vasakul) tundis, kui ta neid Lužniki areenil nägi.«Ma olin šokeeritud. Samas šokki polnud. Ma lihtsalt tunnen... See on mulle nii vastuvõetamatu, et ma ei tea, kuidas sellesse suhtuda. Ma saan vihaseks.»Kes ei saaks!Eile juhtusin telerist juhuslikult nägema iluuisutamise MM-võistlusi ajal, mil jäätantsus tulid jääle Eestit esindavad Solene Mazingue ja Marko Jevgeni Gaidajenko (fotol paremal). Gaidajenko on sündinud Tallinnas, oma eelmise partneriga treenis ta lisaks Tallinnale ka Moskvas. Tema nüüdne partner Mazingue on sündinud Pariisis ja rahvuselt prantslanna. Wikipedia, kus Gaidajenko kohta pole isegi eestikeelset artiklit, väidab, et paar treenib Moskvas ja neil on vene treenerid. Samal ajal sai saates «Hommik Anuga» näha-kuulda vestlust Eesti parima hokimängija Robert Roobaga, kes lahkus Venemaalt KHList peale seda, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale.Kui Gaidajenko ja Mazingue (fotol vasakul ja all paremal) treenivad tõepoolest Moskvas ja vene treenerite juhendamisel, tekib minul küll tõsine küsimus, miks see on jätkuvalt nii ja kas Eesti peaks andma neile võimaluse esineda rahvusvahelistel võistlustel, kui nad teevad koostööd Venemaa ja vene treeneritega. Seda esiteks.Teiseks, ma ei saa sinna midagi parata, aga mul ei olnud mingit tunnet, et vaatan esinemas Eesti sportlasi. Mazingue seda ju ei olegi, see on fakt. Gaidajenkost tahaks rohkem teada kui pelgalt seda, et ta saab eesti keeles intervjuu andmisega hakkama. Mina saan ka inglise keeles usutluste tegemisega hakkama. Aga see ei tee minust veel inglast või ameeriklast.Praeguses seisukorras on Estonia (Eesti) lihtsalt silt/nimi, mis nende nime kõrval ekraanile ilmub. Sellest jääb väheks, et tekitada kaasaelamist.Fotod 1 ja 2: Oleks nagu Utah's. Tegelikult on pildid Kelly Sildarust tehtud 2017. aasta oktoobri keskel Tallinnas Arigato spordiklubi lähedal. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 3: Kelly ja Tõnis Sildaru andmas 2017. aasta oktoobri keskel Arigato spordiklubis intervjuud Priit Pulleritsule. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 4: Kelly Sildaru tegemas vigastatud põlvele taastusravi 2017. aasta oktoobris Arigato spordiklubis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 5: Aleksandr Bolšunov lõpetamas 15 km klassikatehnikas sõitu 27. veebruaril 2022 MK-etapil Lahtis. Samamoodi peaks ta võtma Ukraina riigi ja rahva ees põlvitava asendi, kui ta tahab neilt andeks paluda, et kunagi võiks üldse kõne alla tulla tema taasosalemine rahvusvahelistel võistlustel. Foto autor: EPA/Scanpix Foto 6: Venemaa suusataja Aleksandr Bolšunov 1. märtsil 2022 Holmenkollenis Venemaa koondise suusabussi trepil. Foto autor: AP/ScanpixFoto 7: Therese Johaug 5. märtsil 2022 Holmenkolleni MK-etapil. Foto autor: AP/ScanpixFotod 8-10: Eestit esindavad Solene Mazingue ja Marko Jevgeni Gaidajenko 25. märtsil 2022 MM-võistlustel. Fotode autorid: EPA/Scanpix (2x) ja Reuters/Scanpix

01.04.2022 09:21 (15.13) Liimets Prantsusmaa välisminister Le Drianile: Venemaa peab sõjakahjud Ukrainale korvama [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 1. aprillil Tallinnas ÜRO Julgeolekunõukogu konverentsi raames Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Drianiga. Ministrid keskendusid kohtumisel Venemaa sõjale Ukraina vastu, samuti kahepoolsetele suhetele ja koostööle, näiteks ÜRO Julgeolekunõukogus. Välisminister Liimets ütles kohtumisel välisminister Le Drianiga, et meie surve Venemaale sõja lõpetamiseks ja samas Ukraina pidev toetamine on endiselt väga tähtsad. „Enam kui 140 maailma riiki on ÜROs tunnistanud Venemaa agressoriks ja nõudnud neilt sõja lõpetamist. Seepärast peame tõstma jätkuva sõjategevuse hinna Venemaa jaoks talumatult kõrgeks, mida saame rahvusvahelises koostöös teha neile kehtestatud sanktsioonide ja riigi poliitilise isoleerimisega. Järgmiseks tuleks ka peatada Venemaa liikmesus ÜRO Inimõiguste Nõukogus, sest nende tegevus ei ole kuidagi kooskõlas nõukogu põhimõtetega,“ sõnas välisminister. Rääkides Ukraina aitamisest, ütles Liimets, et tuleb mõelda ka üha selgemalt sõjas kannatanud riigi ülesehitamisele. „Poliitilise toe kõrval Ukrainale vajame ka lahendusi, kuidas tohutut hävingut ja tsiviilkahjusid põhjustanud Venemaa need järgnevatel aastatel korvab. Tõstatasin Prantsuse kolleegiga sõjakahjude hüvitamise võimalustena nii juba Venemaa külmutatud varade kasutamise kui ka neile fossiilkütuste eest tehtavate maksete osalise ümbersuunamise samaks otstarbeks.“ Euroopa julgeolekut arutades keskendusid välisministrid NATO-le ja Atlandi-ülestele suhetele. „Eesti on Prantsusmaaga pika aja jooksul ühistel kaitsemissioonidel osaledes näidanud laialdast arusaamist ühistest julgeolekumuredest ja kinnistanud meie liitlassuhete tugevust. Rääkides ohtudest meie regiooni turvalisuse tagamisel, on selge vajadus teha Madridi tippkohtumisel strateegilised otsused NATO idatiival oleva eesliini kaitse tugevdamiseks. Tänasin oma kolleegi Prantsusmaa senise kaaluka panuse eest meie piirkonna julgeoleku kindlustamisse.“ Välisministrid arutasid veel häid kahepoolseid suhteid, keskendudes kaitse- ja majanduskoostööle, ühistegevusi ÜRO Julgeolekunõukogus ja julgeolekuolukorda Sahelis. Pärast kohtumist osalevad ministrid välisministeeriumi korraldataval rahvusvahelisel konverentsil „Väikeriigid ÜRO Julgeolekunõukogus: töö rahu nimel sõjakatku vastu“. Konverentsil keskendutakse ennekõike sellele, milline on Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju ÜRO-le rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel ning millised on väikeriigi võimalused ÜRO Julgeolekunõukogus sellistes oludes. Samuti tulevad konverentsil arutlusele uued julgeolekuväljakutsed, nagu küberjulgeolek ja kliima ning konfliktide mõju naistele ja tüdrukutele. Konverentsi veerel kohtub välisminister Liimets ühiselt Läti, Leedu ja Prantsusmaa välisministritega ning kahepoolselt Valgevene demokraatliku liikumise juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga. Balti riikide välisministrite ja Prantsusmaa välisministri kohtumise järel toimub kell 13.30 pressikonverents, mille otseülekannet on võimalik vaadata välisministeeriumi Facebookis ja YouTube’is. Konverentsi kava ja otseülekanne on leitav siit. Fotod välisministrite kohtumisest: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721777202... Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

21.07.2022 14:11 (15.13) Euroopa Liit võttis vastu uue sanktsioonipaketi [Välisministeerium]

Täna, 21. juulil võttis Euroopa Liit vastu uue sanktsioonipaketi, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu. Uute meetmetena keelatakse kulla import Venemaalt, laiendatakse ekspordipiiranguid ning lisatakse piirangute alla täiendavaid isikuid ja üksusi. Euroopa Liidu Nõukogu on varasemalt kehtestanud kuus mahukat sanktsioonipaketti vastusena Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas. Uues paketis täpsustatakse ja parandatakse varasemalt vastu võetud määruste sõnastusi, lisatakse mõned erandid ning uusi piiravaid meetmeid. Pakett sisaldab Venemaalt kulla ja kuldehete impordi keeldu, mis on Venemaa suurim ekspordiartikkel peale energiasektorit. Laiendatakse ka ekspordikeelu nimekirja, et veelgi tugevamalt takistada Venemaa Föderatsiooni militaar- ja kaitsevõimekuse arendamist. Sanktsioonide nimistusse lisatakse 48 inimest ja 9 juriidilist üksust, kes on olnud seotud Venemaa sõjategevusega Ukrainas, sh osalenud sõjakuritegudes. Eesti ettepanekul lisatakse paketti oluline erand ohtlike kemikaalide suhtes, et vältida ohtu nii keskkonnale kui ka inimestele. Ettevõtetest karmistatakse veelgi Sberbankile juba kehtestatud piiranguid. „Venemaa-vastaste sanktsioonidega jätkamine on hädavajalik Venemaa lakkamatuks survestamiseks, see on Eesti välispoliitika vaatepunktist nii väärtuseline kui ka eksistentsiaalne küsimus,“ rõhutas välisminister Urmas Reinsalu. „Pean väga oluliseks, et kehtestaksime ka keelu torujuhtme kaudu veetavale Vene naftale ja lõpetaksime gaasi ostmise. Jätkata tuleb sanktsioonide kehtestamist suurimatele Vene pankadele, ettevõtetele ja isikutele. Agressioonisõda tuleb muuta Venemaa jaoks nii kulukaks, et ta on sunnitud selle lõpetama.“ Kokku lepitud sanktsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Lisateave sanktsioonide kohta välisministeeriumi kodulehel ELi sanktsioonikaart Euroopa Liidu Nõukogu infoleht Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

17.08.2022 15:11 (15.13) Reinsalu kohtumisel Soome välisministriga: peame tõkestama Venemaa kodanike sisenemist Euroopa Liitu [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu on täna, 17. augustil visiidil Helsingis, kus kohtus Soome välisministri Pekka Haavistoga, et arutada kahepoolset koostööd, jätkuvat toetust Ukrainale ja agressiooni hinna tõstmist Venemaale. Pärast kohtumist külastab välisminister Santahamina sõjaväeosa. Välisminister tunnustas Soomet tugeva toetuse eest Ukrainale ja rõhutas, et peame Ukraina selja taga seisma nii kaua kui vaja, lähtudes riigi abisoovidest. „Ukraina on Venemaa sõjas võidelnud juba 175 päeva, kaitstes nii oma riiki ja rahvast kui ka terve Euroopa jaoks olulisi väärtusi ja põhimõtteid. Praegu tuleb keskenduda kaitseabile ja alustada juba ülesehitustöid, et aidata Ukraina riiki ja inimeste elukorraldust taastada,“ ütles Reinsalu. Rääkides Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamisest, ütles välisminister, et peame tõkestama Venemaa kodanike sisenemise Euroopa Liitu, kuni sõda Ukrainas kestab. „Eesti otsustas piirata Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamise ja mitte lubada siia Eestist saadud viisaga Venemaa kodanikke. Järgmiseks esitame ELis ettepaneku lõpetada Schengeni riikide viisade väljastamine agressorriigi kodanikele,“ sõnas Reinsalu. Välisminister tõstatas kohtumisel ka eritribunali loomise Venemaa agressioonikuritegude uurimiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks. „Venemaa peab genotsiidisõja eest Ukrainas vastutust kandma ja Eesti seisab eritribunali loomise eest väsimatult,“ sõnas Reinsalu. Arutades kahepoolseid suhteid, kinnitas Reinsalu kolleegile üle Eesti tugeva toetuse Soome NATOga liitumisele. „Madridi tippkohtumisel tehtud otsused on ajaloolised ja tugevdavad nii meie piirkonna kui ka kogu alliansi julgeolekut. Meie riigikogu oli üks esimesi, kes Soome NATOga liitumise ratifitseeris ja loodetavasti jõuab see protsess lõpule nii kiiresti kui võimalik,“ märkis Reinsalu. Välisministrid arutasid ka suvel valminud kolmandat Eesti ja Soome tulevikukoostööraportit. „Meie sidemed on tugevad ja koostöö mitmekülgne ning koostööraport on tugev alus, et meile olulistes valdkondades tõhusamalt koos tegutseda. Tulevikku vaadates tuleb veel enam keskenduda koostööle digi- ja rohepöörde vallas,“ tõi Reinsalu välja. Pildid sündmusest leiate: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721777203... Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.04.2007 16:30 (13.24) Poola: lihatülis peab järgmise sammu astuma Venemaa [ERR Uudised]

Poola president Lech Kaczynski kinnitas, et riik ootab endiselt Venemaa poolt Poola lihale pandud embargo tühistamist ning järgmise sammu konflikti lahendamisel peab astuma Venemaa."Järgmine samm kuulub Venemaale," vahendas Reuters Kaczynski sõnu.Viimastel päevadel on Poola andnud märku valmidusest loobuda vetost Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa partneluskõnelustele.Poola alustas Venemaa ja ELi partnerluskõneluse blokaadi mullu novembris, nõudes, et Venemaa loobuks impordikeelust Poola liha- ja taimesaadustele. Venemaa ei ole 16 kuud kestnud Poola liha impordikeeldu seni tühistanud.

14.03.2008 01:15 (13.24) Lavrov: Venemaa on islamimaailma osa [ERR Uudised]

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et Venemaa kui paljurahvuseline ja mitmeusuline maa kuulub ka islamimaailma.Esinedes Islamikonverentsil Dakaris, ütles Lavrov, et Venemaa ei lase kunagi ennast islamimaadega tülli ajada, vahendas Lenta.ru.Lavrov teatas, et Venemaa hakkab toetama islamimaailma algatusi poliitilisel areenil. "Venemaa näol leiate alati oma liitlase oma jõupingutustes saavutada õiglust ja võrdsust tänapäeva maailmas," ütles Lavrov.Venemaa osaleb Islamikonverentsil alates 2005. aastast vaatleja staatuses. Kokku kuulub organisatsiooni 57 riiki.

13.10.2009 11:00 (13.24) Venemaa ja Hiina sõlmisid 3,5 mld dollari eest lepinguid [Äripäev Online]

Venemaa peaministri Vladimir Putini visiidi raames on Venemaa ja Hiina sÃµlminud 3,5 miljardi dollari ulatuses uusi infrastruktuuri- ja ehituslepinguid, teatas tÃ¤na Pekingis Venemaa asepeaminister Aleksander Å½ukov. Tehingute seas on ka Hiina pÃµllumajanduspanga 500 miljoni dollari suurune laen Venemaa suuruselt teisele pangale VTB ning Hiina Ekspordi-Impordi panga 500 miljoni dollari suurune laen Venemaa riiklikule arengupangale VEB, vahendas agentuur Bloomberg. Venemaa ja Hiina suh

02.02.2019 14:46 (13.24) Välisminister Sven Mikseri kõne Tartu rahu 99. aastapäeval Estonia kontserdisaalis [Välisministeerium]

Daamid ja härrad! Meenutades täna Vabadussõda ja selle lõpetanud Tartu rahulepingut, lubage mul vaadata tagasi minevikku, aga peatuda põgusalt ka tänasel hetkel ning pöörata pilk ees ootava suunas. On sümboolne, et Eesti riikluse sajanda sünnipäeva tähistamine, mis algas juba tunamullu sügisel, saab punkti aasta pärast, mil täitub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti riiklus ei sündinud hetkega ja valmis kujul. Teekond 1917. aasta novembrist 1920. aasta veebruarini – autonoomia-taotlusest kuni teostunud iseseisvuseni – oli erakordselt väljakutsete- ja katsumusterohke ning selle kogu keerukust on tänaseid pidupäevakõnesid pidades isegi raske hoomata. Ka selle tee lõpptulemus, mis kaugelt ajadistantsilt vaadates tundub ilmselge ja ainuvõimalik, polnud toona veel teada, ammugi siis iseenesestmõistetav. On oluline mõista toona toimunu globaalset konteksti ning seda, et maailma-ajaloo teistsuguste käänakute korral võinuks omariikluse kätte võitmine osutudagi saavutamatuks unistuseks. Kui imperiaalsed Saksamaa ja Venemaa oleksid Esimesest ilmasõjast väljunud võitjatena, ei oleks iseseisvusele püüdlevad rahvad nende impeeriumide äärealadel pruukinud vähemalt tol ajahetkel suuta oma enesemääramisõigust teostada ega sellele rahvusvahelist tunnustust võita. Ometi ei oleks miski ajaloolisest tõest kaugemal kui arvamus, et vabadus langes Eestile impeeriumite kokku varisedes kingitusena sülle. Eesti iseseisvuse idee vormus päriselt iseseisvaks ja enesesse uskuvaks riigiks siiski Vabadussõja lahingutes. Selle muutsid unistusest tegelikkuseks Eesti toonaste juhtide tarkus ja Vabadussõja sangarite valatud veri. Vabadussõja saatus võinuks kujuneda teistsuguseks ka juhul, kui me olnuks selle kriitilistel tundidel päris üksi ja liitlasteta. Otsustaval hetkel Tallinna reidile ilmunud Briti kuningliku sõjalaevastiku eskaader ning meie kangelastega õlg-õla kõrval võidelnud Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud süstisid meie võitlejatesse enesekindlust ja võitlusvaimu. Ka neile kuulub eesti rahva igavene tänu nende vapruse ja paljude puhul ka Eesti iseseisvuse eest toodud ülima ohvri eest. Ent rääkides Tartu rahulepingust kui noore Eesti diplomaatia ajaloolisest suurvõidust on oluline meeles pidada, et Eesti riiklik iseseisvus ja selle rahvusvaheline tunnustamine saavutati navigeerides suurvõimude vastuoluliste huvide keerises. Eduks oli vaja näidata diplomaatilise pilotaaži absoluutset tipptaset. Jaan Poska, Jaan Tõnissoni, Ants Piibu ja teiste kompromissitu tegevus Eesti välisdelegatsiooni liikmetena välisriikide pealinnades, manööverdamine Esimese ilmasõja osaliste ning valgekaartliku ja bolševistliku Venemaa vahel, aga nõtke tegutsemine Pariisi rahukonverentsi kuluaarides kuuluvad kahtlemata meie diplomaatia ajaloo kõrgklassi. Seda diplomaatilist võitlust Eesti iseseisva riikluse kindlustamiseks on Ants Piip hiljem tabavalt kirjeldanud kui „hiirekest“, kes „näris läbi [I Maailmasõja] liitlaste lõvidepoliitika võrgu“. Suurest "päralejõudmisest" - rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel - möödub täna 99 aastat. See noore Eesti riigi esimene käegakatsutav diplomaatiline võit, mida me täna tänutundega tähistame, pani aluse mõistagi mitte üksnes Eesti suhetele Nõukogude Venemaaga, vaid avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina ja Rahvasteliidu liikmena. Nii on täna igati paslik meenutada ja imetleda Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja Eesti diplomaatiliste esindajate professionaalseid vilumusi ja isikuomadusi. Aga ka tõdeda, et rahvuslikust ärkamisest võrsunud, Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni oludes kujunenud ning Vabadussõjas karastunud noore Eesti poliitilise ja sõjalise võimekuse olemasolu ja püsimajäämine sai kindla kinnituse just 99 aastat tagasi sõlmitud rahulepinguga. Eesti, mis populaarse uskumuse kohaselt sai geograafilise mõistena kaardile paigutatud Araabia kartograafi al-Idrissi poolt juba 12. sajandil, leidis iseseisva riigina oma väärika koha maailma poliitilisel kaardil just Tartu rahulepinguga. Eesti toonased diplomaadid, Tartu Rahu loojad, andsid endale selgesti aru, et Nõukogude Venemaa käsitleb lepingut Lenini sõnade kohaselt „järeleandmisena, mida ei ole tehtud igaveseks“. Jaan Poska nentis peatselt pärast lepingu sõlmimist, et niipea, kui Saksamaa ja Venemaa Maailmasõja ja revolutsiooni šokist toibuvad, võivad asjad jälle muutuda ja et rahu tegemisele vaatamata ei kao „vajadus valmiduseks sõjariistad jälle kätte võtta“. Hoiatus, et helged ajad võivad peagi taas asenduda tormistega, osutus, nagu me teame, prohvetlikuks. Paraku võis Eesti kaks aastakümmet hiljem, Teise ilmasõja eelõhtul, toetuda ikkagi vaid neutraliteedile, millest suurjõud ei avalikult ega ammugi siis oma salapaktides vähimalgi määral ei pidanud. Nii viis mõjusfääride poliitika aktsepteerimine ja liitlaste puudumine iseseisvuse kaotamiseni. Järgnenud aastakümnete jooksul võõra okupatsioonivõimu all hoidsid vabaduse aated ometi meie rahva vaimu tugevana. Teisel pool Raudset eesriiet aga kandsid iseseisva Eesti riigi järjepidevust edasi meie diplomaadid, tänu kellele ei tunnustanud suur osa demokraatlikust maailmast kunagi meile osaks saanud ebaõiglust ega Eesti illegaalset okupeerimist ja liidendamist Nõukogude impeeriumi poolt. Tänu oskusele õppida nii oma varasemast edust kui ka eksimustest teadsime me oma vabadust taastades hoopis selgemini, mida sellega peale hakata ja kuidas selle habrast taime tulevaste tormide vastu kaitsta. Esmajoones mõistsime, et priiuse põlistamine ei saa rajaneda alalisel neutraliteedil ja et üksi tõmbetuulde jäädes ei saa Eesti suuruse ja asukohaga riik end kunagi kindlalt tunda. Meie ajalooline kogemus andis meie püüdlustele selge ja ainumõeldava suuna. Selleks oli poliitiline, majanduslik ja sõjaline liit nende rahvaste ja riikidega, kes sarnaselt meile usuvad demokraatiasse ja vabadusse, kes austavad rahvusvahelist õigust ja soovivad arendada ja tugevdada kokkulepitud reeglite järgimisel põhinevat rahvusvaheliste suhete süsteemi. Ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga ei tulenenud meie hetkehuvidest, see oli meie eksistentsiaalne valik. Täna võime tõdeda, et NATO liikmena oleme sõjaliselt paremini kaitstud kui iial varem oma riikluse ajaloos. Selleni jõudmine on diplomaatilise jõupingutusena võrreldav Poska ja tema kaaslaste tööga Tartu rahulepingu sõlmimise eel. Nagu Vabadussõda näitas, eeldab edukas diplomaatia lisaks ideedele ja veenmisjõule ka piisava sõjalise võime olemasolu. Nii on meie kaitsevõime sihiteadlik ülesehitamine NATO liitlasriigile kohase võitlusvõimelise väeni olnud iseseisvuse taastamise järel sama tähtis kui meie diplomaatiline töö Brüsselis või Washingtonis. Eesti taastas oma sõltumatuse küma sõja lõpul. Müürid langesid, Raudne eesriie löödi põrmuks ja hetkeks näis, et vabadus, liberaalne demokraatia ja totalitaarse ikke all elanud rahvaste õigus ise oma elu korraldada ja oma saatust määrata ongi lõplikult võitnud. Aga ehkki Eesti rajas oma riigi taasülesehitamise just neile liberaalsetele väärtustele ja reeglitepõhisele maailmakorrale, ei vajunud me rahulolevasse nõidusunne, vaid jätkasime tööd selleks, et olla tulevikuohtudeks riigi ja ühiskonnana paremini valmis, et olla ka keerulistes ja muutlikes oludes vastupidavad ja toimepidevad. Ja õigesti tegime, sest täna on väärtustel ja reeglitel rajaneva rahvusvahelise korra tugisambad küll endiselt tugevad, kuid see kord tervikuna on muutunud hapramaks ja haavatavamaks ning need, kes soovivad selle korra kummuli keerata, on muutunud julgemaks ja jultunumaks. Me peame mõistma, et kui rahvusvahelistes suhetes ei ole reeglid enam kõigile võrdselt kohustuslikud, siis rebenevad ka kokkulepetel põhineva maailmakorra lõimed. See omakorda kahjustab rahvusvahelise kogukonna tugevust konflikte ennetada ja neid rahumeelselt lahendada. Samuti peame mõistma, et kui me ise hakkame kahtlema vabaduse, õigusriikluse ja demokraatia ülimuslikkuses, siis õõnestame oma liitlaste veendumust, et meie iseseisvus on seda väärt, et teda ühiselt kaitsta. Me oleme valmis oma vabadust ja riiklikku iseseisvust hoidma ja kaitsma. Meie eelkäijate ohverdus kohustab meid selleks ja nende tarkus ja kogemus õpetavad meid seda tegema. Ma olen veendunud, et kahekümnenda sajandi õppetunnid ning demokraatia ja väärtuspõhise koostöö tugevusvaru tänases maailmas on piisavad, et aidata meil hoida kõike seda ilusat, mida meie rahvas on sajandi jooksul oma vapruse, tarkuse ja töökusega loonud - kõigi raskuste, sõdade ja võõraste võimude kiuste. Hoida kõike seda ilusat, mis kokku ongi iseseisev Eesti Vabariik. Aga lubage mul lõpuks naasta Tartu rahulepingu juurde. Selle dokumendi üle on möödunud 99 aasta jooksul arutletud ja vaieldud nii poliitilisest, ajaloolisest kui mõistagi ka õiguslikust seisukohast. Usun, et see debatt jätkub ja loodetavasti isegi elavneb leppe sõlmise sajanda aastapäeva lähenedes. Aga lepingu kirjatähe ja paragrahvi kõrval ei tohi me unustada Tartu selle vaimule ja märgilist tähendust nii Eesti kui maailma jaoks. Väärib mäletamist, et Eesti rahuleping Nõukogude Venemaaga oli esimene rahvusvaheline akt, kus kasutati sõnaselgelt väikeriigi enesemääramise mõistet. Tartu rahulepingu teksti kasutati hiljem pretsedendina Venemaa ja tema teiste läänenaabritega sõlmitud rahulepingute puhul. Seeläbi astuti suur samm enesemääramisõiguse saamisel rahvusvahelise õiguse osaks, mis on samuti Tartu rahulepingu laiemalt tunnustatud väärtus. Ka meie endi jaoks pole Tartu rahuleping üksnes tunnistus meie eelkäijate vaprusest ja tarkusest. Tartu rahu oli ja on meie rahvale inspireerivaks orientiiriks, mille vaimust peaksime saama innustust ka tulevikus, iseäranis muutlikel ja keerulistel aegadel. Meenutades üheskoos sada aastat tagasi oma riigi loomiseni viinud sündmusi, elustame me neid oma ühises mälus rahvana. See aitab meil iseennast ja oma riiklust paremini mõista ja selles valguses annaTartu rahu, mille sõlmimise 100.aastapäeva tähistamine järgmisel aastal võtab sümboolselt kokku Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustused, anda värskema tähenduse ka Eesti järgmisele sajandile. Soovin teile head Tartu rahu 99.aastapäeva! Kõik uudised

04.05.2005 14:00 (13.24) Venemaa moderniseerib tuumarelvi [ERR Uudised]

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul peab Venemaa oma tuumaarsenali kaasajastama. Intervjuus ajalelehele "Rossiskaja Gazeta? ütles Ivanov, et Vene sõjaväe tugevus ei pea sõltuma sõdurite arvust, vaid tuumarelvade kvaliteedist. Minister kinnitas, et Venemaa ei jää tuumarelvade sõjaliselt võimsuselt alla ühelegi maailma riigile. Ehkki tuumakonflikti tõenäosus on praegu väike, ent me elame reaalses maailmas ja ei kavatse tuumarelvastuse arendamisest ning täiustamisest loobuda, märkis Ivanov. Ivanov vihjas, et Venemaa teadlased töötavad välja unikaalseid salajasi relvaliike, millest piiri taga keegi midagi ei tea. Venemaa relvajõudude arengu tagatiseks pidas ta seda, et võetakse kasutusele kõrgtehnoloogiline tehnika. Võidu võtab see osapool, kellel on relvastuses tehnoloogiline ülekaal, ja viimase aja sündmused on seda veenvalt näidanud, teatas kaitseminister. Ivanov kinnitas ka, et Venemaa ei tohi enam armee isikkooseisu vähendada, sest see seaks ohtu riigi rahvusliku julgeoleku. -News.ru

30.05.2005 15:40 (13.24) Poksijaile jagati Ahtmes kuldsõrmuseid [ERR Sport]

NÃ¤dalavahetusel toimus Ahtmes 6. Nikolai Rjabovi mÃ¤lestusturniir poksis, kus iga kaalukategooria vÃµitja sai autasuks 12 grammi kaalunud kuldsÃµrmuse. Eestisse jÃ¤eti 3 esikohta. Kaalus kuni 57 kg vÃµitis Vladimir Nikiforov, kuni 60 kg oli vÃµidukas Artur Kindsiko ja kuni 64 kg Roman Pavlenkov. Turniiri parimaks poksijaks tunnistati kaalukategooria kuni 54 kg vÃµitja Segei Markov (Venemaa). Eesti esindajaist hinnati parimaks Kindsiko. Parima tehnikapoksija eriauhinna sai kuni 75 kg kaalunud meeste seas vÃµitnud Deniss Tsarjuk (Venemaa). Parim kohtunik oli Viktor TÅ¡aikin. Turniir kuulus Rahvusvahelise AmatÃ¶Ã¶rpoksiliidu A-kategooriasse ning osalejaid oli 38 kuuest riigist. Finaalide tulemused:-54 kg: Sergei Markov (Venemaa)-Rustam Nabijev (Venemaa) 24:17-57 kg: Vladimir Nikiforov (Eesti)-Anim Adnan (Rootsi) 28:17-60 kg: Artur Kinsiko (Eesti)-Viktor TolkatÅ¡ov (Venemaa) 25:12-64 kg: Roman Pavlenkov (Eesti)-Jaakko MyllylÃ¤ (Soome)24:15-69 kg: Artur Akavov (Venemaa)-Ernestas Dapkus (Leedu) 27:20-75 kg: Deniss Tsarjuk (Venemaa)-Kennedy Katende (Rootsi) 12:9-81 kg: Vitali Volkov (Leedu)-Anton Nikolajev (Eesti) RSC-I-91 kg: Joakim Heiden (Rootsi)-Marko Virkunen (Eesti) K.O. 2. r.Poks

03.07.2005 09:30 (13.24) Venelased tahavad setusid kaitsta [ERR Uudised]

Petserimaa aktivist Ilmar Vananurm kohtus teisipÃ¤eval Peterburis Venemaa presidendi administratsiooni regioonidevahelise ja vÃ¤lismaa kultuurisuhete ametkonna juhi Modest Koljoroviga, kes kinnitas, et Vene riik soovib toetada setu kultuuri, Ã¶eldagu ainult, kuidas, kirjutab VÃµrumaa Teataja. Vananurme kinnitusel soovivad venelased Petseri rajoonis elavaid setusid aidata, kuid esialgu pole selge, kuidas. â€žNad on nÃµus isegi Seto maja pÃ¼sti panema, rÃ¤Ã¤kimata raamatute trÃ¼kkimisest ja muust sellisest,â€ vahendas Vananurm Koljorovi sÃµnu. Samuti kinnitas Koljorov Vananurme sÃµnul, et Venemaa osaleks meelsasti UNESCO egiidi all loodava Setumaa rahvuspargi loomisel, toetades seda ettevÃµtmist rahaga. Ka oli Koljorov vÃ¤itnud, et Venemaa on nÃµus vahetusviisade kvooti suurendama, kuid mitte Ã¼hepoolselt. Koljorov vÃ¤itis, et Venemaa kaitseb juba praegu setusid ning peab neid omaette rahvaks. Ta avaldas arvamust, et Eesti vÃµimudel tuleks tunnustada setu rahvast ja korraldada setude rahvaloendus. VÃµrumaa Teatajat nÃµustanud Venemaa poliitika asjatundja kinnitas, et Koljorovi puhul on tegemist â€žÃ¤Ã¤rmiselt olulise isikugaâ€. President Vladimir Putini administratsiooni nÃµunikuna on Koljorovi Ã¼lesandeks koordineerida Venemaa nn lÃ¤hivÃ¤lismaa rahvuskaaslaste poliitikat. Vananurme ja Koljorovi kohtumine leidis aset rahvusvahelisel konverentsil â€žSoome-ugri maailm Venemaa ja Euroopa dialoogi kontekstisâ€.

12.07.2005 16:50 (13.24) Venemaa eeldab uusi läbirääkimisi [ERR Uudised]

Venemaa ootab Eestilt initsiatiivi uute läbirääkimiste alustamiseks piirilepingute üle. Mingeid täiendavaid konsultatsioone piirilepingute osas Venemaa välisministeeriumide vahel enam ei soovi. Sellest teatas intervjuus Aktuaalsele Kaamerale Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko. Tema sõnade kohaselt arvestab Venemaa ka sellega, et kogenumad ja sõbralikumad Euroopa riigid, kellel on head suhtlemiskogemused Venemaaga, jagavad neid oma Eesti kolleegidega. Kommenteerides Eesti Välisministeeriumi vastunooti Venemaa otsusele võtta tagasi oma allkiri piirilepingutelt, toonitas Jakovenko, et vene poolt ei rahuldanud kinnitused territoriaalsete nõudmiste puudumisest. "Kinnitused territoriaalsete nõudmiste puudumisest - aga just neid Eesti poolne noot sisaldab - omavad deklaratiivset iseloomu. Nii nagu ka 20. juunil ratifitseeritud lepingu tekst, mis annab alust oletada, et Eestis on poliitilisi jõudusid, kes ei ole loobunud plaanidest esitada tulevikus Venemaale territoriaalseid, materiaalseid ja teisi nõudmisi," rääkis Jakovenko. "Me ei pea ennast selle kokkuleppega seotuks - Venemaa võttis allkirja tagasi - sellist kokkulepet enam ei ole. Mis puudutab piiri - de facto jääb see praegusel kujul püsima. Uue lepingu sõlmimiseks on vaja uusi läbirääkimisi. Ilma nendeta kokkulepet ei tule. Me ei kavatse sealjuures arutada mingite uute piirijoonte vedamist. Eesti pool peab võtma maha oma poliitilised aspektid, mis raskendavad kokkulepet. Ja ongi kõik." AK

21.09.2005 14:30 (13.24) Venemaa blokeerib Iraani tuumaprogrammi arutamist [ERR Uudised]

Venemaa välisminister teatas, et kavatseb tõkestada Euroopa Liidu ja USA kavatsus viia Iraani tuumaprogramm arutamiseks ÜRO julgeolekunõukogu ette võimalike sanktsioonide kehtestamiseks. Sergei Lavrov kordas Venemaa esindajate varasemaid teateid, et Moskva on järsult vastu Iraani uraanirikastusprogrammi viimisele julgeolekunõukogu ette, mis väidetavalt vaid teravdab vastuolu Teheraniga. EL on levitanud eelnõu, millega pöördutakse ÜRO Rahvusvahelise Aatomieenergiaagentuuri IAEA poole ettepanekuga teha julgeolekunõukogule raport Iraanile sanktsioonide kehtestamiseks salajase tuumaprogrammi tõttu. Mõningail väiteil on Iraan oma tuumarelva loomisest vaid kuue kuu kaugusel. Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa hoiatab praegu IAEA-ga koostööd tegeva Iraagi ründamisest, mis oleks ebakonstruktiivne ja mis 'politiseeriks olukorra'. Venemaa kinnitusel ei riku Teheran Tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelist lepingut ega endale võetud kohustusi. Eile teatas Teheran, et keelab selle lepingu üllatusreide võimaldava lisaprotokolli järgimise, kui Iraani taasalustatud uraanirikastusprogramm, millest Teheran siiani on keeldunud loobumast, viiakse julgeolekunõukogu ette. Venemaa ehitab Iraani üle miljardi dollarilise maksumusega tuumareaktorit ning käsitleb Teherani oma liitlasena Lähis-Ida piirkonnas. Esmaspäeval ei õnnestunud USA, Euroopa Liidu, Kanada ja Jaapani välisministritel kallutada Venemaad nõustuma Iraani tuumaprogrammi viimisega arutamiseks ÜRO julgeolekunõukogule. Venemaa teatas, et Iraani 18 aastat salajas peetud tuumaprogramm on ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri IAEA, mitte aga julgeolekunõukogu pädevuses. -Reuters

16.08.2005 16:15 (13.24) Marimaa fennougristika kongressil asendati teadlased tÅ¡inovnikutega [ERR Uudised]

Eile avati JoÅ¡kar-Olas X rahvusvaheline fennougristikakongress. Esmakordselt kongresside ajaloos ei antud avamisel sÃµna Ã¼helegi fennougristile. Pikema kÃµnega esines avamisel Mari Eli Vabariigi president Leonid Markelov, kes kuulutas, et alates tema vÃµimuletulekust 2000. aastal kehtib Marimaal demokraatia. Lisaks kÃµneles ta vabariigi majanduslikest edusammudest ja Marimaa gasifitseerimisest. Esinesid veel mitmesuguste Venemaa ministeeriumide esindajad, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov, Soome ja Ungari diplomaadid. Tervituse kongressile olid saatnud Venemaa parlamendi mÃµlemad kojad. Eesti esindajana kÃµneles avamisel haridusminister Mailis Reps, kes rÃµhutas, et rahvuskultuur on keeruline ning et rahvuskultuuris peab igapÃ¤evaselt elama, mitte ainult uurima ja Ãµpetama. Eesti minister tuletas meelde heliloojat Veljo Tormist, kelle muusika vahendusel laulavad koorid Ã¼le kogu maailma ohustatud lÃ¤Ã¤nemeresoome keeltes. Minister ei maininud, et ka Eestis vÃ¤hendatakse eesti rahvusliku muusika Ãµpetamist, seega on rahvuskultuuri sÃ¤ilitamise probleem aktuaalne ka Eestis Kongressi avamisel meenutati leinaseisakuga kuu aega tagasi autoÃµnnetuses hukkunud kongressi presidenti professor Juri Anduganovit. Professori lesk, kes oli Ãµnnetuse ajal temaga koos samas autos, kahtlustab, et tegu polnud juhusliku Ãµnnetusjuhtumiga. Anduganov lahkus kongressi korraldamisega seotud arusaamatuste tÃµttu mÃµne aasta eest JoÅ¡kar-Ola Mari Riiklikust Ãœlikoolist HantÃµ-Mansiiskisse Jugra Ãœlikooli, kus ta juhatas uralistika ja Ã¼ldkeeleteaduse kateedrit. Eile saabus Marimaale Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Riigikogu liige Katrin Saks, kes koostab Euroopa NÃµukogu Parlamentaarsele Assambleele raportit soome-ugri rahvaste olukorrast Venemaa FÃ¶deratsioonis. PÃ¼hapaeval, Ã¼ks pÃ¤ev enne kongressi algust, toimus JoÅ¡kar-Olas maride organisatsiooni Mari UÅ¡em korralatud meeleavaldus Mari Eli Vabariigi presidendi Markelovi vastu. Meeleavaldajad kandsid loosungeid nagu "Meie president on Putin, mitte Markelov", "Kas praegu on 1937. aasta?", "Ei fashismile!", "InimÃµigused on Ã¼le kÃµige". Meeleavaldusel loeti ette Mari UÅ¡emi kiri Soome presidendile Tarja Halonenile. Marimaa on viimaseil aastail omandanud halva kuulsuse sÃ¼ngete uudiste tÃµttu, mis teatavad mari rahva Ãµiguste kitsendamisest, kultuuri- ja opositsioonitegelaste jÃµhkrast peksmisest ja tapmistest, mari keele Ãµpetamise kÃ¤rpimisest. NÃ¤iteks on marikeelsete raadiosaadete maht Marimaal kahanenud 271 tunnini aastas (44,5 minutit pÃ¤evas!), kuigi marid moodustavadsealsest elanikkonnast 43 protsenti. Paljud teadlased Ã¼le maailma on liitunud rahvusvahelise Ã¼leskutsega "Mari rahva toetuseks" (vt http://www.ugri.info/mari). Sellele on alla kirjutanud pea iga kÃ¼mnesfennougrist, kes on kavatsenud kongressist osa vÃµtta, vÃ¤ljastpoolt Venemaadisegi iga neljas. Mitmed loobusid Mari pealinna sÃµitmast. Ãœks JoÅ¡kar-Ola sÃµidust keeldunuid on kongressi rahvusvahelise korralduskomitee liige Soomest, Helsingi Ã¼likooli professor Pauli Saukkonen, kes saatis korralduskomiteele jÃ¤rgmise kirja: 'KÃ¤esolevaga tÃ¼histan oma osalemise X Rahvusvahelisel Fennougristika Kongressil PROTESTINA president Markelovi administratsiooni ja Venemaa VÃ¤lisministeeriumi vastu. Venemaa VÃ¤lisministeerium vastus Euroopa Parlamendi resolutsioonile mari ja teiste soome ugri rahvaste tagakiusamise kohta sisaldas valet ja toetas Markelovi poliitikat. See samm ei o l e suunatud kohaliku korralduskomitee vastu. Otse vastupidi: saadan tervitusekongressile ja soome ugri Ã¼hendustele.' Esimene fennougristikakongress toimus 1960. aastal Budapestis. Kongresse korraldatakse iga viie aasta tagant jÃ¤rgemÃ¶Ã¶da neljas soome-ugri riigis (Ungari, Soome, Eesti, Venemaa; kuni lÃ¤inud sajandi 90-ndate aastateni Ungari, Soome, N. Liit). Eelmine kongress toimus 2000. aastal Tartus. Venemaa territooriumil toimub kongress teist korda. Kuues kongress 1985. aastal toimus Komimaa pealinnas SÃµktÃµvkaris.

10.11.2005 15:45 (13.24) Väliskomisjon: Venemaa tõrjub katseid suhteid parandada [ERR Uudised]

Riigikogu väliskomisjon tõlgendas Venemaa keeldumist anda välisministrile Urmas Paetile Venemaa viisat kui Venemaa soovimatust arendada Eestiga heanaaberlikke suhteid. Samuti peab väliskomisjon lühinägelikuks Vene poole äraütlevat otsust Eesti välisministri Urmas Paeti osalemise kohta Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist piiriülest koostööd käsitleval rahvusvahelisel ümarlaual Peterburis. Väliskomisjon on seisukohal, et piirülese koostöö arendamine kuulub heanaaberlike suhete lähtealuste hulka. Riigikogu väliskomisjon kuulas oma tänasel istungil ära välisministri Urmas Paeti informatsiooni Venemaa põhjenduste kohta mitte väljastada välisministrile viisat ja leidis, et taoline otsus näitab veelkord Venemaa suhtumist nii Eestisse kui ka Euroopa Liitu. Eriti kahetsusväärne on asjaolu, et koos Eesti välisministri eemale jäämisega ümarlaualt läks kaotsi võimalus dialoogi kahe riigi vahelisi suhteid puudutavates küsimustes jätkata.

15.11.2005 15:32 (13.24) Eesti â€“ Vene piirilepe on EL-i jaoks oluline [ERR Uudised]

Euroopa Liidu Komisjoni vÃ¤lisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner teatas , et Komisjon on viimase kuu jooksul toimunud kohtumistel Venemaa esindajatega korduvalt tÃµstatanud Eesti ja Venemaa piirilepingu kÃ¼simuse ning vÃ¤ljendanud oma selget soovi piirilepete kiireks mÃµlemapoolseks ratifitseerimiseks. Euroopa Parlamendi vÃ¤lisasjade komitee juhid Elmar Broki ja Toomas Hendrik Ilves kÃ¼sisid oma 26. oktoobri kirjas, kas Euroopa Komisjon nÃ¤eb piirilepinguid Euroopa Liidu Ã¼hise vÃ¤lis- ja julgeolekupoliitilise huvina vÃµi pigem asjaomaste riikide kahepoolse kÃ¼simusena. Teatavasti on Venemaa keeldunud sÃµlmimast piirilepingut LÃ¤tiga ning vÃµtnud tagasi oma allkirja Eesti â€“ Vene piirileppelt. Ferrero-Waldner rÃµhutas oma vastuses, et Euroopa Liit kÃ¤sitleb Eesti â€“ Vene ja LÃ¤ti â€“ Vene piirilepingu kÃ¼simust EL-i Ã¼hishuvide raames, kuivÃµrd Eesti ja LÃ¤ti vÃ¤lispiir on Ã¼htlasi ka EL-i vÃ¤lispiir. Volinik teatas, et EL ja Venemaa leppisid oma 10. mai tippkohtumisel kokku, et piirilepete allkirjastamist ja ratifitseerimist kÃ¤sitletakse prioriteedina suhete edasises arengus.Ferrero-Waldner kirjutas, et sama kÃ¼simus oli arutlusel ka EL-i ja Venemaa kÃµrgetasemelisel kohtumisel 13. oktoobril, mil EL esitas oma ametliku seisukoha: piirikÃ¼simuste lahendamine on EL-i ja Venemaa suhete stabiilsuse eeltingimus. Komisjoni vÃ¤lisasjade volinik kirjutas Brokile ja Ilvesele, et ta oli tÃµstatanud piirilepingute kÃ¼simuse ka 9. novembril oma kohtumisel Venemaa presidendi nÃµuniku Sergei Jastrzhembskiga, mille kÃ¤igus ta rÃµhutas vajadust â€œpaindliku ja pragmaatiliseâ€ lahenduse jÃ¤rele Eesti â€“ Vene piirilepingu kÃ¼simuses.

14.12.2005 19:15 (13.24) Gazprom plaanib tõsta Ukrainale tarnitava gaasi hinda [ERR Uudised]

Vene gaasimonopol Gazprom Ã¤hvardab lÃµpetada gaasitarned Ukrainale, kui viimane ei nÃµustu maksma uuest aastast gaasi eest maailmaturu hinda. Ukrainale tÃ¤hendaks see gaasihinna nelja- kuni viiekordset tÃµusu. Venemaa kavatseb Ã¼le vaadata ka Balti riikidele, Moldovasse ja Gruusiasse tarnitava gaasi hinna. Ukraina on seni saanud gaasi odavalt tÃ¤nu madalale transiiditasule Venemaalt Euroopasse eksporditava gaasi eest. NÃ¼Ã¼d nÃµuab Venemaa viis aastat tagasi sÃµlmitud lepingu uuendamist ja gaasihinna tÃµstmist maailmaturu tasemele. Ukraina oli esialgu pakutud gaasi kolmekordse hinnatÃµusuga ka nÃµus, kuid tingimusel, et hind tÃµuseb jÃ¤rk-jÃ¤rgult. Venemaa lÃ¼kkas selle pakkumise tagasi ja suurendas pressingut veelgi. Viimane pakkumine on juba 220 dollarit tuhande kuupmeetri eest. Gazpromi juhtimiskomitee aseesimees Aleksander Medvedjev arvas, et Ã¼leminek Euroopa Ã¼htsele hinnasÃ¼steemile on turumajandusega riigile nagu Ukraina tÃ¤iesti normaalne. "Meil ei ole mingit mÃµtet sponseerida Ukraina majandust vÃµi kahjustada enda oma ja me jÃ¤tkame edasisi lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi samade reeglite jÃ¤rgi," rÃ¤Ã¤kis Medvedjev. Ukraina majandus on viimase viie aastaga tÃµepoolest kosunud, kuid sellegipoolest nÃ¤hakse seal Venemaa kÃ¤itumist karistusena OranÅ¾i revolutsiooni eest. 80 protsenti Vene gaasiekspordist lÃ¤heb praegu lÃ¤bi Ukraina. Vastukaaluks Venemaa survele vÃµiks Ukraina Venemaa nelja-viiekordistada ka gaasi transiiditasusid. Ukraina seda ilmselt siiski ei tee, kuna gaasi on riigil vaja. Kraanide kinnikeeramine tÃ¤hendaks suuri probleeme riigi terasetÃ¶Ã¶stusele. JÃµudude tasakaal muutub uuesti siis, kui valmib lÃ¤bi LÃ¤Ã¤nemere rajatav Vene-Saksa gaasijuhe. Venemaa vÃµib siis gaasitranspordist lÃ¤bi Ukraina ehk Ã¼ldse loobuda. (Uudistetoimetus, +352 628 4556)

10.01.2006 14:45 (13.24) Venemaa rakendab linnugripivastaseid meetmeid [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin andis valitsusele korralduse tÃ¶Ã¶tada vÃ¤lja linnugripi tÃµkestamise meetmed ja leida nendeks rahastamiseks vÃµimalused, pÃ¤rast teateid surmaga lÃµppenud juhtumitest Ã¼lemere asuvas TÃ¼rgis.Venemaa president Vladimir Putini kinnitusel peab riik tegema kÃµik, mis vÃµimalik, et vÃµimaliku linnugripiga kaasnevaid probleeme vÃ¤ltida, vahendas Reuters. "Kui selleks lÃ¤heb vaja tÃ¤iendavaid rahalisi vahendid, peab valitsus seda koheselt ka vÃµimaldama," Ã¼tles president valitsuskabineti liikmetele. Venemaa peaepidemioloog Gennadi OniÅ¡tÅ¡enko kinnitusel on arstid juba asunud riigi suuremates lennu- ja rongijaamades pÃµhjalikumalt kontrollima TÃ¼rgist saabuvaid reisijaid. PÃ¼hapÃ¤eval edastas OniÅ¡tÅ¡enko Venemaa elanikele soovituse vÃµimaluse korral vÃ¤ltida TÃ¼rki reisimist. Venemaa on linnugripiga vÃµidelnud 2005. aastaÂ juulist,Â millest alatesÂ on tapetud 600 000 kodulindu.Â Linnugripp on registreeritud kaheksas Venemaa piirkonnas, karantiin on vÃ¤ljakuulutatud kahes - Kaspia mere-Ã¤Ã¤rsetes Astrahanis ja KalmÃµkkias. Juhtumeid, kus linnugrippi on nakatunud ka inimene, pole Venemaal veel registreeritud. TÃ¼rgi teatas teisipÃ¤eval, et linnugrippi on surnud 15 ning linnugripi kahtlusega onÂ 70 inimest.

23.01.2006 16:15 (13.24) Curlingu Baltic Cup`i võitsid Venemaa ja Läti [ERR Sport]

Pühapäeval lõppes Tallinnas, Jeti jäähallis sel hooajal Eesti ja Läti Curlingu Liitude poolt loodud "Baltic Cup`i" teine ja ühtlasi otsustav etapp. Üldvõit kuulus Venemaa II meeskonnale ja Läti II naiskonnale. Kokku osales teisel etapil 20 parimat mees- ja naiskonda 5 erinevast riigist (Leedu, Läti, Poola, Venemaa ja Eesti), kellest mitmed võtsid osa ja esindasid oma riiki ka detsembris toimunud Euroopa meistrivõistlustel Saksamaal. Taas oli Eesti parim turniiril meeste esimene koosseis (kapten Martin Lill), kes saavutasid nii nagu Lätis toimunud esimesel etapil 2. koha (kokkuvõttes 3. koht). Finaal Venemaa I ja Eesti I vahel oli ääretult põnev ning kaotusseisust 2:7 suutiseelmise aasta Eesti meister veel eelmise aasta Venemaa meistrivõistlustel 2. koha saanud võistkonna vastu välja võidelda viigi 7:7, kuid viimases voorus oli Venemaa võistkonnal kasutada viimase kivi eelis, mida ka ära kasutati, lõpptulemus 8:7. Viimase viskega sai Venemaa Tallinna-turniir ja kokkuvõttes ka esimese Baltic Cup'i võidu. ETV SPORTTeised alad

15.02.2006 18:15 (13.24) Venemaa nõuab Iraanilt tuumaprogrammi lõpetamist [ERR Uudised]

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul peaks Iraan lõpetama kõik aatomikütuse rikastamisega seotud tööd, et lõpetada vastasseis Lääneriikidega.Viinis Euroopa Liidu liidrite kohtumisel esinenud välisminister Sergei Lavrov taaskinnitas samas, et Venemaa ei toeta plaanitavaid Iraani-vastaseid sanktsioone, vahendas Reuters. Ta lisas, et pärast 20. veebruaril aset leidval EL tippkohtumisel esitab Venemaa veel omapoolseid ettepanekuid tekkinud olukorra lahendamiseks. Lavrovi kinnitusel peab Iraan Lääneriikidega üksmeele saavutamise nimel loobuma plaanidest viia rikastamisprotsessi läbi oma territooriumil. Venemaa hinnangul ei tooks ranged sanktsioonid loodetud kasu, vaid selle asemel peaks tõhustama Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tööd. "Kui me ei soovi elada pidevas hirmus Iraani võimaliku salastatud tuumaprogrammi ees, peame tegema kõik selleks, et säiliksid ja areneksid IAEA võimalused selleks tööks," rõhutas Lavrov. "Sanktsioonid oleksid ...liiglihtsad. Need ei aita. Mitte ühelgi juhul pole nad kunagi aidanud." Ministri hinnangul teeksid sanktsioonid olukorda rahvusvaheliselt ainult hullemaks. Moskva on varem pakkunud, et Iraan saaks uraani rikastamist oma energiajaamade tarbeks viia läbi Venemaa territooriumil. Teheran on nii Venemaa ettepaneku kui Lääneriikide süüdistused sõjalise otstarbega tuumarelva loomise ambitsioonidest tagasi lükanud. Iraani kinnitusel on tal energeetiliseks kasutamiseks vajaminevat tuumaainet õigus ise rikastada. IAEA andmetel tegi Iraan teisipäeval juba reaalsed ettevalmistusi uraani rikastamiseks.

11.05.2006 00:45 (13.24) Mihkelson: Putini kõne viitab uue külma sõja ohule [ERR Uudised]

Riigikogu vÃ¤liskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul oli Venemaa presidendi Vladimir Putini kÃµne selge mÃ¤rk sellest, et Venemaa on panustamas oma sÃµjalisse vÃµimsusesse.Putini kolmapÃ¤evane kÃµne Kremlis oli Mihkelsoni arvates selge mÃ¤rk USAle ning maailma uudisteagentuurid on kÃµne rahvastikuprobleeme kÃ¤sitlevale osale liiga palju tÃ¤helepanu pÃ¶Ã¶ranud.Â "Putini vÃ¤ljaÃ¼tlemised oma tuumajÃµudude arenduse ja selle taseme tasakaalustamise suhtes USAga oli see, millele maailm rohkem tÃ¤helepanu pÃ¶Ã¶rama peaks," Ã¼tles Mihkelson Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus. Mihkelsoni sÃµnul on demograafilise kÃ¼lje kÃ¤sitlemine sellistes sÃµnavÃµttudes alati oluline ning sama tÃ¤htis on ka migratsioonipoliitika. Rohkem vÃµtsid aga kÃµnes aega sÃµjalist tugevust ja kaitset puudutavad kÃ¼simused. Putini vÃ¤itel on USA Venemaast 25 korda Ã¼le oma kaitsejÃµudude vÃµimekuse ja kulutuste suhtes ning Venemaa peaks midagi ette vÃµtma, et endale "kindlat kodu rajada". "Putin seadis USAd mitmel korral Venemaale eeskujuks, rÃµhutades, et riik peab jÃµudma oma kaitsevÃµimsuses samale tasemele," Ã¼tles Mihkelson. "Relvastuses ei ole Venemaal aga vÃµimalik saavutada vÃµrdvÃ¤Ã¤rset positsiooni USAga, vÃ¤hemalt mitte sellist, mis oli NSVLi ja USA vahel mÃµnekÃ¼mned aastad tagasi." Mihkelsoni hinnangul on Venemaa ainsaks eeliseks tuumajÃµudude arendamine, seda nÃ¤iteks allveelaevade ja kaugpommitajate nÃ¤ol ning selle abil "intellektuaalse Ã¼lekaalu" saavutamine relvastuses. Putini kÃµnes lÃ¤hivÃ¤lismaale pÃ¶Ã¶ratud vÃ¤hene tÃ¤helepanu ei tÃ¤henda riigikogu vÃ¤liskomisjoni esimehe sÃµnul aga sugugi Venemaa rahunemise mÃ¤rke. "SÃµjalise tasakaalu saavutamise soov USAga on pigem viide sellele, et kÃµik ambitsioonid Venemaa suunal, kaasa arvatud otsene side "oranÅ¾i revolutsiooniga" ja selle kandumisega Venemaa pinnale, vÃµivad saada kas vÃµrdse vÃµi asÃ¼mmeetrilise vastulÃ¶Ã¶gi," Ã¼tles Mihkelson. Veel hoiatas Putin oma sÃµnavÃµtus USA sÃµjalispoliitilise strateegia eest, vÃµrreldes Ameerikat huntidega, kes mÃµtlematult kisuvad tÃ¼kkideks kÃµik, mis nende teele ette jÃ¤Ã¤b. Mihkelsoni hinnangul oli Putini sÃµnavÃµtt otsene vastus USA asepresident Dick Cheney Venemaad kritiseerinud kÃµnele Vilniuses. "Dick Cheney ja Vladimir Putini kÃµnedest on nÃ¤ha, et Ã¼ha reaalsemaks on muutumas uue kÃ¼lma sÃµja oht, sest mÃµlema sÃµnavÃµtus on otsesed viited pigem jÃ¤Ã¤tumise kui suhete pragmaatilise soojenemise suunas," sÃµnas Mihkelson. KolmapÃ¤eval Kremli marmorsaalis oma seitsmenda aastakÃµne parlamendile ja rahvale pidanud Putin Ã¼tles kÃµne vÃ¤lispoliitilises osas, et vÃµidurelvastumine kogub maailmas uut hoogu.

29.07.2006 13:30 (13.24) Venemaa koostas nimekirja terrorirühmitustest [ERR Uudised]

Venemaa avaldas nimekirja 17 rÃ¼hmitusest, mida kÃ¤sitletakse terroristlikke organisatsioonidena.Nimekirjas pole aga nÃ¤iteks Palestiina Ã¤Ã¤rmusrÃ¼hmitust Hamas ega Liibanoni organisatsiooni Hizbollah, mida USA kÃ¤sitleb terroristlikena, vahendas BBC.Paljud Venemaa avaldatud nimekirja kuuluvad rÃ¼hmitused on seotud separatistlike vÃµitlejatega Venemaal PÃµhja-Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Venemaa salateenistuse Ã¼lema sÃµnul on 17 nimetatud rÃ¼hmituse nÃ¤ol tegemist Vene riigile ohtlike grupeeringutega.Venemaa Riikliku Julgeolekuteenistuse (FSB) terrorismivastase vÃµitluse osakonna juht Juri Sapunov Ã¼tles, et Hamasi ja Hizbollah'd ei kÃ¤sitleta kogu maailmas terroristlikena. Sapunovi sÃµnul arvestati nimekirja koostamisel eelkÃµige rÃ¼hmituse tegevuse suunatust Venemaa vastu, rÃ¼hmituse seotust PÃµhja-Kaukaasia vÃµitlejate ja Ã¤Ã¤rmuslastega ning seotust Ã¼lemaailmselt terroristlikeks peetavate organisatsioonidega.Venemaa koostatud nimekirja kuulub ka radikaalne moslemite rÃ¼hmitus Hizb ut-Tahrir, mis tahab luua Ã¼htset islami kalifaati Kesk-Aasias ja LÃ¤his-Idas. RÃ¼hmitus on korraldanud rÃ¼nnakuid ka Usbekistani vÃµimude vastu.Nimekirja kuuluvad veel al-Qaeda, Taliban, Moslemivennaskond, Turkestani Islami Partei, ItÅ¡keeria ja Dagestani Rahvuste Kongress, Jamaa al-Islamiya ja Pakistanis baseeruv Lashkar-e-Toiba.

04.09.2006 21:00 (13.24) Venemaa ehitab koos Kreeka ja Bulgaariaga naftajuhet [ERR Uudised]

Venemaa, Kreeka ja Bulgaaria leppisid kokku, et alustavad veel sel aastal pikalt seisnud Burgas-Alexandroupolise naftajuhtme ehitust.Uus torustik hakkab plaanide kohaselt jooksma Bulgaaria Musta mere Ã¤Ã¤rsest sadamalinnast Burgasest 285 kilomeetri kaugusele Kreeka sadamalinna Alexandroupolisse, mis asub Egeuse mere kaldal. Sel moel vÃ¤lditakse TÃ¼rgit ning vajadusest saata naftatankereid lÃ¤bi Bosporuse vÃ¤ina, kus pidevalt tihenev laevaliiklus on tÃµsiseks probleemiks, vahendas Aktuaalne kaamera.Kreekasse saabunud Venemaa president Vladimir Putin arutas projekti elustamist ja konkreetse lepingu sÃµlmimist Kreeka peaministri Kostas Karamanlise ning Bulgaaria presidendi Georgi Parvanoviga.Venemaa soovib 14 aasta eest alustatud projektile elu tÃµsiselt sisse saada, kuna 75 dollarini barrelilt tÃµusnud nafta hind tÃµotab piisavalt suurt kasumit. Samuti kindlustab uus torustik ka Venemaa kui Euroopale vÃµtmetÃ¤htsusega energiakandjate tarnija staatuse. Juulis hakkas tÃ¶Ã¶le AserbaidÅ¾aani, Gruusia ja TÃ¼rgi alternatiivne Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe, mis viib Kaspia mere nafta Venemaast mÃ¶Ã¶da. Venemaa, Kreeka ja Bulgaaria Ã¼hisprojekt takerdus aastaid kÃµikvÃµimalike erimeelsuste taha. Vaieldi nÃ¤iteks selle Ã¼le, kes juhtme ehitab, kellele hakkavad kuuluma terminalid ja palju maksab transiit. "TÃ¤na vastuvÃµetud Ã¼hisdeklaratsioonis mÃ¤rkisime Ã¤ra meie riikide pikaajalised ja jooksvad Ã¼lesanded energeetika alal. Usun, et just see eluala vÃµib kujuneda Vene-Kreeka-Bulgaaria partnerluse edasiviivaks jÃµuks lÃ¤hiajal ja kaugemas tulevikus," lausus Venemaa riigipea. Projekti teostumise korral peaks uus juhe kasutusvalmis olema 2009. aastal. Projekt lÃ¤heb esialgsetel hinnangutel maksma umbes miljard eurot ja torustik suudaks tÃ¤isvÃµimsusel, alates 2012. aastast transportida ligikaudu 800 000 barrelit toornaftat pÃ¤evas.

18.09.2006 09:48 (13.24) Venemaa mitmekordistab oma osa naftaekspordis Aasiasse [ERR Uudised]

Venemaa plaanib mitmekordistada oma osatähtsust maailma nafta- ja gaasiekspordis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda kümne aasta jooksul."Kavatseme tõsta Venemaa osatähtsust Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna naftaga varustamises praeguselt kolmelt protsendilt vähemalt 30 protsendile kümne aasta pärast," vahendas RIA Novosti Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnu kaheksa tööstusriigi (G8) parlamendispiikrite pühapäevasel kohtumisel Musta mere ääres. Varem septembris ütles Venemaa energiaminister Andrei Dementjev, et ennustatavalt peaks Venemaa ekspordi osatähtsus maailma naftaekspordist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda kasvama praeguselt kolmelt protsendilt 30 protsendile ja vastav osatähtsus gaasiekspordis vastavalt viielt protsendilt vähemalt 25 protsendile aastaks 2020. Kasv on Dementjevi sõnul võimalik, kui viiakse ellu nn Ida energiaprojektid ja arendatakse energiatootmist Sakhalini saarel Vaikse ookeani põhjaosas. Sel aastal esitatakse valitsusele ka Ida-Siberi ja Kaug-Ida loodusliku gaasi varude arenguprogramm, millega rajatakse piirkonnas ühtne gaasi tootmise ja transpordi süsteem, ütles Dementjev.Lisaks alustas Venemaa aprillis Ida-Siberi ja Vaikse ookeani torujuhtme ehitamist.

18.09.2006 19:00 (13.24) Eksperdid: otsesest ohtu Eesti energiajulgeolekule ei ole [ERR Uudised]

Venemaa suunalt ei ole Eesti energiajulgeolekule otseseid ohte, kirjutati riigikogu väliskomisjoni tellimusel valminud uurimuses.Küll tuleb arvestada võimalusega, et Venemaa pole tulevikus lihtsalt võimeline kõiki tarnevajadusi täitma, vahendas Aktuaalne kaamera Välispoliitika instituudi uurimust Eesti energiajulgeoleku riskidest ja väljavaadetest. Eesti energiajulgeoleku peamine risk on peaaegu täielik sõltuvus Venemaa nafta- ja gaasitarnetest. Sellega kaasnevaid poliitilisi ja majandusriske aitaks maandada Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika.Uuringu autorid ei usu siiski, et Venemaa võiks kasutada poliitilistel eesmärkidelBalti riikide vastu selliseid mõjutusvahendeid nagu hiljuti Ukraina vastu. Eesti Välispoliitika Instituudi teaduri Andres Mäe sõnul on Eesti ja Venemaa energiasüsteemid nii tihedalt seotud, et kui Venemaa üritaks energiatarneid gaasi, vedelkütuse või elektri osaspiirata poliitilistel või majanduslikel eesmärkidel, siis sel juhul kannataks Venemaa endaenergiavarustatus.Küll tuleb arvestada võimalusega, et seoses turgude kasvamisega Hiinas ja Indias võib Venemaal hakata tulevikus gaasi ja naftat nappima. Seepärast tuleks otsida alternatiivseid energiakandjaid ja tarnijaid. Üks võimalus võiks olla veeldatud maagaasi sissevedu merd mööda."Tegemist on veeldatud maagaasiga, mille kaugemas perspektiivis kasutamist võiksid Balti riigid koos mõne Skandinaavia riigi, vähemalt Soomega kaugemas või keskpikas perspektiivis kaaluda. See on väga kallis ettevõtmine ja eeldab selletõttu riikide koostööd," ütles Tallinna tehnikaülikooli teadur Sulev Soosaar.Väliskomisjon kavatseb sel sügisel arutada energiajulgeoleku teemat Riigikogu avalikul istungil.

14.10.2006 20:45 (13.24) Ajaloolane: ajaloo tõlgendamine ei tohi alluda poliitikale [ERR Uudised]

Tallinnas teaduskonverentsil "Ajalugu ja poliitika" arutleti mineviku kasutamise ja ärakasutamise üle ning ajaloolane Marek Tamm leidis, et ajaloo tõlgendamine ei tohi alluda poliitilistele tõmbetuultele."Eesmärk on just nimelt olla teadlik ajaloo mitmeti tõlgendatavusest. Ja tähtis on see, et tõlgendus oleks professionaalne, tasakaalustatult mitmekülgne ega alluks poliitilistele tõmbetuultele," ütles Marek Tamm Aktuaalsele kaamerale.Eesti ja Venemaa erinev ajalookäsitlus ei ole jätnud ruumi leppimisele. Eesti ootab Venemaalt vabandamist ja Venemaa omakorda ei tunnista okupatsiooni. Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja sotsiaaluuringute instituudi direktor Raivo Vetik ütles, et kompromiss oleks võimalik vaid siis, kui mõlemad riigid loobuksid oma senisest ajalookäsitlusest."Ka eestalsed võiksid ajalugu näha läbi Venemaa või venelaste silmade ja ka Venemaa võiks näha läbi eestlaste silmade," ütles Vetik. "Kui vaadata viimaseid arenguid - Venemaa poliitikat Gruusias ja mujal, siis on mu järeldus, et väga suurt tõenäosust selleks ei ole."Vetiku hinnangul on paratamatu, et riigid suhtuvad ajaloosündmustesse lähtudes kujunenud hoiakutest. Samas aga võib kahe riigi suhtele kasuks tulla Venemaa huvi Euroopa Liidu vastu."Samas on Venemaal ka sellised imperialistlikud tendentsid, et võitlus käibki nagu nende kahe tendentsi vahel ja kuhu ta välja võib jõuda ning kuidas Venemaa oma messionismist lahti saaks, seda on raske ennustada," arvas Vetik. Semiootik Mihhail Lotman hinnangul tuleb Venemaalt tulevasse retoorikasse suhtuda rahulikult ja kainelt, sest see sisaldab nii poeetilisi ilusaid konstruktsioone kui mütoloogilisi skeeme. "Oleks suur viga minna nendega kaasa," ütles Lotman.

08.11.2006 10:30 (13.24) Venemaa esitas ÜRO-le rassismivastase resolutsiooni projekti [ERR Uudised]

Venemaa andis teisipÃ¤eval ÃœRO peaassambleele Ã¼le Eestile vihjava resolutsiooniprojekti, mis kutsub Ã¼les tugevdama vÃµitlust neonatsismi ja rassismi ilmingutega Euroopas.Mitteametlikult Eesti vastu suunatud resolutsiooniprojekt kannab pealkirja "Rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide ning nendega kaasneva sallimatuse Ãµhutamist soodustavate tegude lubamatus", vahendas RIA Novosti.Eelnevalt teatas Venemaa esindaja ÃœROs Andrei Nikiforov, et Venemaa esitab resolutsiooniprojekti, et anda vastulÃ¶Ã¶k kaasaegsete rassistide ja neonatside pÃ¼Ã¼etele vaadata Ã¼le Teise maailmasÃµja tulemused ja Ãµigustada faÅ¡ismi. Siiski rÃµhutas Nikiforov, et resolutsiooniprojekt ei ole suunatud mingi riigi vastu ja selles ei nimetata Ã¼htki riiki. Nikiforovi sÃµnul vÃ¤ljendab Venemaa muret, et Euroopa Liitu kuuluv Eesti on alustanud NÃµukogude sÃµjameeste mÃ¤lestusmÃ¤rkide demonteerimist ning pÃ¼stitab mÃ¤lestusmÃ¤rke hitlerliku Saksamaa poolel, sealhulgas SSvÃ¤gedes sÃµdinuile."Neonatsismi ja kuritegeliku organisatsiooniÂ "Waffen SS" endiste liikmete Ã¼listamise fenomenÂ (Eestis), nende avalike kogunemiste takistamatu lÃ¤biviimine... ametlike vÃµimude mahitusel ja mÃµnikord ka toetusel mitte ainult et kultiveerib rahvustevahelist vaenu ja rÃ¼vetab faÅ¡ismi ja holokausti loendamatute ohvrite mÃ¤lestust, vaid avaldab ka kÃµige negatiivsemal moel mÃµju tolerantsete hoiakute kujunemisele noorsoo seas," rÃ¤Ã¤kis Nikiforov Kolmanda komitee istungil.Â Â Ajalehe Moscow Times kohaselt esitas Venemaa sarnase resolutsiooniprojekti ka ÃœRO eelmisele peaassambleele.""Demokraatia hÃ¤llis" Euroopas, kus on rikkalikud inimÃµiguste kaitsmise traditsioonid, ei ole kahjuks harvad rassismi, etnotsentrismi, antisemiitluse, islamofoobia ja sallimatuse teised vormid, mis vahel saavad tendentsiks," mÃ¤rkis Nikiforov.Venemaa esindaja sÃµnul pÃ¼Ã¼avad lÃ¤Ã¤neriigid ja nende liitlased Moskva esitatud initsiatiivi kooskÃµlastamise eri etappidel "projekti teksti nÃµrgendada, selle sisu hÃµrendada, alandada selle teravust ja aktuaalsust".

14.11.2006 14:00 (13.24) NATO komitee hoiatas Venemaa juhitud gaasikartelli eest [ERR Uudised]

NATO majanduskomitee hoiatas, et Venemaa vÃµib luua gaasikartelli, mis ulatub Kesk-Aasiast AlÅ¾eeriani ja kasutada seda poliitilise relvana suhetes Euroopaga.Majanduskomitee hoiatas nn gaasi-OPECi eest salajases raportis, mida tutvustati alliansi liikmesriikidele eelmisel nÃ¤dalal, vahendas Reuters.Aruandes jÃµuti jÃ¤reldusele, et Venemaa, mis katab veerandi Euroopa gaasitarbimisest, Ã¼ritab kaasata gaasiturgu kontrollivasse Ã¼hendusse AlÅ¾eeria, LiibÃ¼a, Katari ja Kesk-Aasia riigid ning vÃµib-olla ka Iraani.Raporti kohaselt tugevdaks see Moskva positsiooni suhetes Euroopaga, eriti aga naaberriikideUkraina ja Gruusiaga, kelle tihedam koostÃ¶Ã¶ LÃ¤Ã¤ne institutsioonidega on Venemaale vastumeelt.NATO allika vÃ¤itel esindab aruanne liikmesriikide ekspertide vaateid, mitte NATO ametlikku seisukohta ja selles ei tehtud ettepanekuid vÃµimalikeks lahendusteks.Euroopa Komisjon jÃ¤lgib pingsalt AlÅ¾eeria gaasitootja Sonatrach ja Venemaa gaasihiiu Gazprom vahelist koostÃ¶Ã¶d, kartes, et see vÃµib viia gaasihindade tÃµusule.Poola Ã¤hvardas aga esmaspÃ¤eval takistada EL ja Venemaa vahelise uue koostÃ¶Ã¶leppe lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi, kuni Venemaa annab garantii Euroopa energiajulgeoleku osas.2001. aastal loodud Gaasi Eksportivate Riikide Foorumil (GECF) on 15 liikmesriiki, kellele kuulub ligikaudu 2/3 maailma gaasireservidest. Ãœhenduse energiaministrid on rÃµhutanud, et tegu on eelkÃµige nÃµupidamiste kohaga, mitte aga hindu kujundava kartelliga. GECFi liikmeteks on teiste seas ka Venemaa, Iraan, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ãœhendemiraadid, AlÅ¾eeria, Nigeeria ja Venezuela.

08.12.2006 21:15 (13.24) Tütarlaste koondis võitis EEVZA turniiril Leedu [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Täna, reedel oli Kohilas EEVZA tütarlaste turniiri kolmas võistluspäev. Eesti alistas Leedu tulemusega 3:0 ja Valgevene omakorda Läti 3:0. Seni kaotusteta Venemaa ja Poola mängus olid ülekaalukalt paremad venelannad 3:0. Homme, laupäeval kohtub Eesti koondis kell 16.00 Lätiga. Kaotuseta jätkavad Venemaa ja Valgevene tütarlapsed. Eile alistas Venemaa Läti ja Poola omakorda Leedu 3:0. Eesti - Valgevene mäng läks viiele geimile, millest võitjana väljus kõige napimalt 15:13 Valgevene. EEVZA tütarlaste meistrivõistlused algasid Kohilas kolmapäeval, 06.detsembril. Kõik kolm mängu - Läti ja Poola, Leedu ja Valgevene ning Eesti ja Venemaa lõppesid ühepoolse tulemusega 0:3. Eesti-Venemaa mängus lõppesid esimesed geimid tulemusega 11:25 ja 14:25. Venemaa sihvakad ja hea tehnikaga tütarlapsed demonstreerisid oma kõrgemat meisterlikkust. Kolmandas geimis mäng tasakaalustus ja jätkus sellisena kuni lõpuvileni. Seisul 23:23 suutis Venemaa kaks otsustavat punkti võtta ja hinnalist geimi Eestil seekord võtta ei lasknud. SPORTNET

19.12.2006 18:15 (13.24) Venemaa võib taasavada mõne piiripunkti Eesti kalatoodetele [ERR Uudised]

Venemaa peaveterinaararstiga kohtunud Eesti veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli hinnangul võib Venemaa taasavada mõne oma Eesti piiripunkti siit Venemaale veetavale kalale ja kalatoodetele.Kindlat lubadust ega tähtaega kohtunud Venemaa peaveterinaararst siiski ei andnud, vahendas Aktuaalne kaamera."Taotlesime seda, et Venemaa vaataks ümber selle otsuse, millega oluliselt vähendati kala- ja kalatoodete piiripunkte, ja eitavat vastust ei antud," rääkis Pärtel. "On täiesti reaalne lootus, et mõni piiripunkt võib selleks jälle avatud saada."Pärteli sõnul väga konkreetsetest tähtaegadest juttu ei olnud, kuid ta lootis, et kõnelused ei veni väga pikale ning mingi lahendini jõutakse jaanuarikuu jooksul.Venemaa vähendas novembris oluliselt kalaimpordile avatud piiripunktide hulka Euroopa Liidu, Ukraina ja Valgevene piiridel. Venemaa põhjendas seda võltsdokumentide ja illegaalse kaubanduse probleemidega. Eestis kannatasid seeläbi enim väikesed kilu- ja räimepüügi ettevõtted, kes viivad Venemaale külmutatud kala. Venemaale aastas tuhandeid tonne kala müüv firma Morobell on viimastel nädalatel kala Venemaale vedanud Soome kaudu, kus on üks piiripunkt avatuks jäänud. See aga suurendab transpordikulusid ja pikendab läbisõitu ning kogused on vähenenud ligi kolmandiku võrra. Võltsitud dokumentide kohta ei olnud Venemaal Eestile ühtegi konkreetset etteheidet.

11.01.2007 21:10 (13.24) Wijk aan Zees algab taas superturniir [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Reedel, 12. jaanuaril algab Hollandis Wijk aan Zees traditsiooniline malefestival, mille tÃ¤htsaim osa on superturniir (kuulub FIDE XIX kategooriasse). A-turniiri tosina osaleja keskmine Elo on 2719. Turniiril osalevad: Veselin Topalov (Bulgaaria, 2783), Viswanathan Anand (India, 2779), maailmameister Vladimir Kramnik (Venemaa, 2766, pildil), Levon Aronjan (Armeenia, 2744), Teimur RadÅ¾abov (AserbaidÅ¾aan, 2729), Pjotr Svidler (Venemaa, 2728), Ruslan Ponomarjov (Ukraina, 2723), David Navara (TÅ¡ehhimaa, 2719), Aleksei Å irov (Hispaania, 2715), Magnus Carlsen (Norra, 2690), Luke van Vely (Holland, 2683), Sergei Karjakin (Ukraina, 2678), Sergei Tijakov (Holland, 2667) ja Ðleksandr MotÃµljov (Venemaa, 2647).Tuntud suurmeistrid jagub ka B-turniirile, millel osalevad Dmitri Jakovenko (Venemaa, 2691), Pavel Eljanov (Ukraina, 2675), Viorel Bologan (Ðœoldova, 2658), Gabriel Sargissjan (Ðrmeenia, 2658), Bu Xiangzhi (Hiina, 2644), Friso Nijboer (Holland, 2638), Erwin L'Ami (Holland, 2594), Suat Atalik (Ð¢Ã¼rgi, 2586), Daniel Stellwagen (Holland, 2585), Maxime Vachier-Lagrav (Prantsusmaa, 2573), Jan Werle (Holland, 2566), Jan Smeets (Holland, 2538), Vladimir Georgiev (Makedoonia, 2525) ja Ð¢atjana Kosintseva (Venemaa, 2474).Lisaks on kavas veel C-turniir, millel osalevad Michal Krasenkow (Poola), Jan NepomnjaÅ¡tÅ¡i (Venemaa), Emanuel Berg (Rootsi), Parimarjan Negi (India), John van der Wiel (Holland), Hou Yifan (Hiina), Stellan Brynell (Rootsi), NadeÅ¾da Kosintseva (Venemaa), Peng Zhaoqin, Harmen Jonkman, Wouter Spoelman, Edwin van Haastert, Thomas Willemze ja Manuel Bosboom (kÃµik Holland).Mullusel turniiril kogusid Topalov ja Anand vÃµrdselt 9 punkti 13 partiist, kolmandat kohta jÃ¤id jagama Vassili IvantÅ¡uk (Ukraina) ja Michael Adams (Inglismaa) 7,5 punktiga. SPORTNETWijk aan Zee turniiri kodulehekÃ¼lg

10.12.2006 16:45 (13.24) Hochfilzeni teatesõitu valitses Venemaa, Eesti meeskond 17. [ERR Sport]

Laskesuusatamise MK-sarja meeste 4x7,5 km teatesÃµitu Hochfilzenis vÃµitis Venemaa meeskond, kes tegi nelja tiiru peale vaid kolm mÃ¶Ã¶dalasku. Poodiumile jÃµudsid ka Saksamaa ja Prantsusmaa nelikud, Eesti piirdus 20 meeskonna hulgas 17. kohaga. Esimeses vahetuses asus lamadestiiru jÃ¤rel liidriks Saksamaa ja Michael RÃ¶sch, kellele Austria kaotas 3,7 ja Prantsusmaa 6,1 sekundiga. Indrek Tobreluts tabas esimesed kolm mÃ¤rki, kuid siis eksis kahel korral. LÃµpuks tuli kasutada kolme varupadrunit ning kuigi trahviringidest Ãµnnestus pÃ¤Ã¤seda, oli Eesti 20 meeskonna seas viimane 48,2 sekundilise kaotusega Saksamaale. Kuna RÃ¶sch suusarajal kiireimate hulka ei kuulu, vÃµtsid konkurendid Saksamaa kiiresti kinni ja pÃ¼stitiiru tuli kuus meeskonda sisuliselt koos. Laskesuusatamises tuleb aga laskmist ja suusasÃµitu osavalt kombineerida ja selles osas on sakslased esirinnas. RÃ¶sch lasi kiirelt ja tÃ¤pselt ning jÃ¤litajad eksisid. Nii tÃµusis Ã¼llatuslikult teisele kohale Å veits (+8,5), Austria jÃ¤i maha juba 18,8 sekundiga. Tobreluts piirdus Ã¼he varupadruniga ja kergitas Eesti meeskonna 17. kohale (+59,9). JÃ¤relejÃ¤Ã¤nud kahe ja poole kilomeetriga RÃ¶sch enam edu kÃ¤est ei andnud ja lÃ¤hetas Alexander Wolfi rajale 12,6 sekundit enne Austriat ja 13 sekundit enne Å veitsi. Tobreluts tegi tugeva lÃµpu ja lÃ¤hetas Roland Lessingu teisele vahetusele 14-ndana (+57,8). Teise vahetuse lamadestiirus pidi Wolf kasutama Ã¼hte varupadrunit ja nii said Austria ja Venemaa liidri pea kÃ¤tte, sest esikolmik mahtus 1,7 sekundi sisse. Lessing sai 5 mÃ¤rki maha kuue lasuga ning langes 15. kohale (+1.09,0). PÃ¼stitiiru jÃ¤rel haaras liidrikoha Dmitri JaroÅ¡enko, kelle edumaa Saksamaa ees oli 13,6 sekundit, kolmandaks tÃµusis Rootsi. Esimesena laskma pÃ¤Ã¤senud norralane Alexander Os tegi tervelt neli mÃ¶Ã¶dalasku ning langetas tiimi seitsmendaks. Midagi head ei saa rÃ¤Ã¤kida ka Lessingu kohta, kes samuti pidi lÃ¤bima Ã¼he trahviringi ning esikÃ¼mnesse tÃµusu asemel jÃ¤tkas Eesti 15-ndana (+2.14,9). Venemaa vahetas 12,2 sekundit enne Rootsit, Saksamaa oli langenud kolmandaks (+29,6). Lessing saatis Kauri KÃµivu rajale 15-ndana (+2.41,8). Kolmanda vahetuse lamadestiirus andis Maksim TÅ¡udov kiirtuld ja oli rajal enne kui konkurendid laskma asusid. Ilma varupadruniteta ei saanud keegi ning Saksamaa sai rajale 40,5 ja Norra 41,5 sekundit pÃ¤rast liidrit. KÃµiv pÃ¤Ã¤ses kolme varupadruniga ning Eesti langes 16. kohale (+3.47,8). TÅ¡udov ei vÃ¤Ã¤ratanud ka pÃ¼stitiirus ja Venemaa oli selleks hetkeks tabanud 30 mÃ¤rgist 30! Sven Fischer tÃµstis Saksamaa uuesti teiseks (+53.4), kolmandaks kerkis Prantsusmaa. KÃµiv oli pÃ¼stitiirus tubli ning tabas kohe kÃµik viis mÃ¤rki, kuid endiselt oli Eesti kohaks 16. (+4.21,9). Kuigi Fischer suutis viimase ringiga vahet Venemaaga vÃ¤hendada, sai Sergei RoÅ¾kov rajale siiski 42,8 sekundit enne Andreas Birnbacherit. Kolmandana vahetas Norra (+1.05). KÃµiv oli sunnitud mÃ¶Ã¶da laskma Poola meeskonna ja nii alustas Priit Viks ankruvahetust 17. kohal (+4.53,9). Venemaa ideaalne seeria lÃµppes lamadestiiru viimase lasuga, kuid RoÅ¾kov tabas kohe esimese varupadruniga ning edumaa sÃ¤ilis. Ka Birnbacher tegi Ã¼he mÃ¶Ã¶dalasu ja jÃ¤tkas teisena (+45,8). Viks oli sunnitud kasutama kahte varupadrunit ning jÃ¤tkas 17. kohal (+5.38,1). RoÅ¾kovi kaks eksimust tÃµstsid kÃ¼ll pinget, kuid venelane suutis sassilÃ¤inud rÃ¼tmi kiiresti leida. Kuna ka Birnbacher ei teinud midagi imelist, oli vÃµitja saatus otsustatud, sest Saksamaa pÃ¤Ã¤ses rajale 34,4 sekundit pÃ¤rast liidrit. Kolmanda koha osas tegi sotid selgeks Raphael Poiree, kel Ãµnnestus Prantsusmaa mÃ¶Ã¶da tÃµsta Norrast. Venemaa edestas finiÅ¡is Saksamaad 32,8 sekundiga ja Prantsusmaad 1.03,1, jÃ¤rgnesid Austria, Norra, Ukraina, Rootsi ja TÅ¡ehhi. Viks vajas kahte lisapadrunit ka pÃ¼stitiirus ja tÃµi Eesti meeskonna Ã¼le lÃµpujoone 17. kohaga. ETV SPORTLaskesuusatamine

15.01.2007 15:45 (13.24) Venemaa võib tühistada Poola liha impordikeelu pühapäeval [ERR Uudised]

Venemaa ei tÃ¼hista tÃµenÃ¤oliselt keeldu lihaimpordile Poolast pÃ¤rast kolmapÃ¤eval toimuvaid tehnilisi lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi, kuid vÃµib seda teha seoses Angela Merkeli Moskva-visiidiga 21. jaanuaril.Kui Venemaa saab kolmapÃ¤eval toimuvatel tehnilistel lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel Poola ja Euroopa Liidu tervishoiuekspertidelt vajalikud tagatised, vÃµib kokkulepe teoks saada, vahendas Reuters Venemaa ELi suursaadiku Vladimir TÅ¡iÅ¾ovi sÃµnu.TÅ¡iÅ¾ov Ã¼tles, et kui Venemaa saab Poolalt vajalikud garantiid, vÃµivad ELi eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Vene president Vladimir Putin impordikeelu tÃ¼histamises kokkuleppele jÃµuda.Â Â Â Venemaa on keeldunud aasta tagasi kehtestatud lihaimpordi keeldu Poolast tÃ¼histamast, viidates transpordiga kaasnevatele tervishoiuprobleemidele. Vastuseks pani Varssavi veto ELi ja Venemaa koostÃ¶Ã¶lepingu sÃµlmimisele.

21.01.2007 23:15 (13.24) Venemaa ja AlÅ¾eeria sÃµlmisid tuumaenergia memorandumi [ERR Uudised]

Venemaa ja AlÅ¾eeria plaanivad arutada koostÃ¶Ã¶d tuumaenergia arendamise vallas AlÅ¾eerias, teatas Venemaa energeetikaminister Viktor Hristenko pÃ¼hapÃ¤eval pÃ¤rast koostÃ¶Ã¶memorandumile alla kirjutamist.Novembris teatas Venemaa, et aitab Egiptusel ehitada mitut tuumajaama, vahendas Reuters.Venemaa president Vladimir Putin kiitis eelmisel aastal heaks kava, millega arendada senisest mÃ¤rksa jÃµulisemalt riiklikku tuumasektorit, et parandada oma positsiooni laieneval maailmatuumaenergiaturul.KolmapÃ¤eval parlamendis vastu vÃµetud plaani kohaselt moodustatakse mitmete vÃ¤ikeste era- ja riigiettevÃµttete liitmisel Ã¼ks suur riiklikult kontrollitav tuumaettevÃµtte.Â Venemaa ehitab hetkel tuumajaamu Hiinas, Indias ja Bushehri jaama Iraanis. Mitmete lÃ¤Ã¤neriikide valitsused on avaldanud arvamust, et Venemaa peaks lÃµpetama Iraanis asuva Bushehri jaama ehituse, et veenda Iraani peatama uraanirikastamise programmi.

10.02.2007 13:15 (13.24) Venemaa ei andnud võimalust [Sportnet]

Venemaa mehed olid pÃ¼hapÃ¤evasel 4x7,5 km teatesÃµidul kui teiselt planeedilt. Ivan TÅ¡erezov, Maksim TÅ¡udov, Dmitri JaroÅ¡enko ja Nikolai Kruglov kulutasid 40 mÃ¤rgi maha saamise peale vaid 41 lasku ja vahepeal juhiti konkurentide ees juba enam kui pooleteise minutiga. Viimati seitse aastat tagsi MM-kulla saanud venelased edestasid lÃµpuks Norrat minutiga, veel enne viimast tiiru hÃµbedale pretendeerinud olÃ¼mpiavÃµitja Saksamaa Ã¼letas lÃµpujoone kolmandana. Kuni kolmanda vahetuse keskpaigani esikÃ¼mnesse pÃ¤Ã¤su Ã¼ritanud Eesti (Priit Viks, Indrek Tobreluts, Kauri KÃµiv, Roland Lessing) sai lÃµpuks 11. koha. Venemaale kaotati kahe trahviringi juures veidi Ã¼le nelja minuti, samas mÃ¶Ã¶duti viimases vahetuses LÃ¤tist. VÃµistluse esimesest tiirust pÃ¤Ã¤ses varupadruniteta tosin meeskonda ja liidrina vÃ¤ljus tulejoonelt Chengye Zhang (Hiina). Priit Viks sai kÃµik mÃ¤rgid maha kuue lasuga ja oli 27-sekundilise kaotusega 16. kohal. Teisel sÃµidutiirul tÃµstis tempot Ivan TÅ¡erezov (Venemaa), kes oli tÃ¤pne ka pÃ¼stitiirus ja edestas konkurente juba 24 sekundiga. Viks ei vÃ¤Ã¤ratanud ja tÃµstis Eesti 13. positsioonile, liidrist taha 48,4 sekundit. OlÃ¼mpiavÃµtja Saksamaa pidi avavahetuse teise tiiru jÃ¤rel minema trahviringile, favoriite vedas alt Rico Gross. Vahetusalas oli venelaste edu jÃ¤rgnevate ees Ã¼le poole sekundi. Viks jÃµudis pÃ¤rale grupis kohtadel 9.-13., Indrek Tobreluts sai rajale 11. kohal, Maksin TÅ¡udovist (Venemaa) 53,5 sekundit hiljem. Venemaa pÃ¤Ã¤ses lamadestiirust puhaste paberitega ja suurendas paar isekundi vÃµrra edu teiseks tÃµusnud Sloveenia ees. TÃ¤pne oli ka Tobreluts, kes tiirust vÃ¤ljus 11. kohal, liidrist lahutas 1.00,3, aga seitsmendast kohast vaid 7,5 sekundit. Teise vahetuse teises tiirus pidi Venemaa esimest korda varupadrunilt abi paluma, kuid jÃ¤litajatel ei lÃ¤inud lihtsamalt. TÅ¡udoviga samasse minutisse mahtusid vaid USA (+39,2) ja Lars Berger (Norra, +43,7)). Tobreluts vÃµinuks veatu soorituse korral tÃµusta esikuuikusse, kuid kaheksa lasuga jÃ¤i ikka Ã¼ks mÃ¤rk Ã¼les. Trahviringilt saabus eestlane aga ikkagi 10. positsioonil - venelastega vahe 1.44,6, aga kÃ¤eulatuses Prantsusmaa. Tobreluts pingutas lÃµpuni, vahetas kÃ¼mnendana liidrist 1.49,9 hiljem, kuid kaheksas koht oli vÃ¤hem kui kahe sekundi kaugusel. Dmitri JaroÅ¡enko oli oma esimesel MM-teatel kindlus ise ja viienda tiiru jÃ¤rel oli vahe lÃ¤hima jÃ¤litaja Frode Andreseniga (Norra) juba 52 sekundit. Kolmas oli Sven Fischer (Saksamaa), aga kaotust kogunenud juba poolteist minutit. Kauri KÃµiv vajas lamadestiirus abi Ã¼hest lisalasust ja suutis eestlaste head kohta hoida. Lasketiirust vÃ¤ljus Eesti 10. positsioonil, mitte kaugel LÃ¤ti ja Prantsusmaa. JaroÅ¡enko oli kindlus ise ka pÃ¼sti pÃ¼ssi palge vÃµttes ja kuna Andresen pidi minema trahviringile, siis kÃ¤rises vahe juba enam kui pooleteisele mintutile. KÃµiv kordas Tobrelutsu seeriat, tabas kaheksast lasust pooled ja pÃ¤Ã¤ses peale trahviringi rajale 12. kohal 3.08 Venemaast hiljem. Viimast vahetust sai Nikolai Kruglov alustada 1.23 enne Ole Einar BjÃ¸rndalenit (Norra) ja 1.30 enne Michael Greisi (Norra). KÃµiv viimasel suusaringil vÃ¤sis ja vahe liidriga kasvas 3.29-le. Eesti oli 12., lÃ¤tlastest maas 34 sekundit. Kolm esimest ei vÃ¤Ã¤ratanud lamades kordagi. Venemaa vahe oli vÃ¤henenud 1.10-le ja Saksamaa oli Norra kinni pÃ¼Ã¼dnud. Eesti ankrumees Roland Lessing tulejoonel ei rabistanud, sai kÃµik mÃ¤rgid esimesel katsel maha. Kruglov oli vaheaja mÃ¤rgi lÃ¤binud 3.47 varem, LÃ¤tist lahutamas 19 sekundit. Kruglov kunstlikult pÃµnevust ei tekitanud ja hÃµbeda saatuse otsustas BjÃ¸rndaleni tÃ¤pne laskmine. SPORTNET

13.03.2007 07:15 (13.24) Moskva-korrespondenti üllatas kommunistide tubli häältesaak [ERR Uudised]

Eesti Päevalehe Moskva-korrespondenti Jaanus Piirsalu üllatas Venemaa 14 piirkonna kohalikel valimistel kommunistide ja Paremjõudude Liidu tubli esinemine.Kommunistid olid kõikides piirkondades enim mandaate kogunud võimupartei Ühtne Venemaa kõrval ainsad, kes ületasid nõutava seitsmeprotsendise valimiskünnise kõigis 14 piirkonnas. Isegi Venemaa üks tuntumaid politolooge, varem oma Kremli-meelsuse poolest tuntud Gleb Pavlovski oli sunnitud tõdema, et "jutud kommunistide surmast on tugevasti liialdatud", kirjutas Piirsalu ajalehes.Ühtne Venemaa jäi vaid Stavropoli krais häälte arvult alla teisele Kremli-meelsele parteile Õiglane Venemaa, kuid valimissüsteemi eripära ehk ühemandaadiliste ringkondade tõttu sai Ühtne Venemaa aga ka sealse omavalitsuse duumasse rohkem kohti kui konkurent.Hästi läks Paremjõudude Liidul, kelle tõenäoline presidendikandidaat on Mihhail Kasjanov, nad kogusid üle seitsme protsendi hääli vähemalt viies piirkonnas, viies regioonis neil aga osaleda ei lubatudki. Läänes enim tuntud Venemaa paremerakond Jabloko, mille juht on Grigori Javlinski, jäi aga omavalitsuste ukse taha kõikjal, kus neil lasti oma kandidaadid üles seada.

18.05.2007 07:30 (13.24) Samaras algas Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine [ERR Uudised]

Venemaa ja Euroopa Liidu 30. tippkohtumine algas Kesk-Venemaal Samara linna lÃ¤hedal VolÅ¾skÃµ Utjusi kuurordis, kuid lÃ¤bimurret sealt ei oodata.Kohtumisel osalevad Venemaa president Vladimir Putin, Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, vahendasid Terevisiooni uudised.President Vladimir Putin pakkus kÃ¼lalistele piduliku ÃµhtusÃ¶Ã¶gi ja meelelahutuseks kontserti enne kui tÃµsiste tÃ¶Ã¶asjade kallale asutakse. Ajaloolist lÃ¤bimurret Samarast ei oodata. Kohtumise pÃµhiteemaks pidi olema uus Euroopa Liidu-Venemaa lepe , mis asendaks aasta pÃ¤rast aeguvat Euroopa Liidu-Venemaa partnerlus- ja koostÃ¶Ã¶lepet. Leppe osas edenemist takistab aga alates 2005. aastast kehtinud Venemaa embargo Poola lihatoodetele, mistÃµttu Varssavi pole nÃµus lepinguga leppima. Valulisi teemasid on aga ilma leppetagi piisavalt, kaasaarvatud Eesti pronkssÃµduri-tÃ¼li, varjatu majandussanktsioonid ja kÃ¼berrÃ¼nnakud. Aga ka Kosovo tulevik, inimÃµigused, USA raketikilp ja energiavarustus. Jutuks tuleb Venemaa vÃµimalus pÃ¤Ã¤seda Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks, mille Euroopa Liit vÃµib tÃµkestada, kuid Moskva oma naabritega suhteid korda ei saa. Euroopa Liit peab Ã¼ldiselt Venemaad tÃ¤htsaks strateegiliseks partneriks, kelle suur turg meelitab ja kellelt saadavad nafta- ja gaasitarned on Ã¼liolulised. Nii kinnitaski Saksamaa valitsuse esindaja paari pÃ¤eva eest, et kui rasked ajad omavahelistes suhetes ka pole, lÃ¤bi rÃ¤Ã¤kima peab Venemaaga siiski kasvÃµi ainult selleks, et paremini teise poole seisukohti tundma Ãµppida. Vene pool kinnitas enne kohtumist, et teated kriisist suhetes Euroopa Liiduga on liialdused. Ãœhisdeklaratsiooni kohtumise lÃµpuks aga plaanis ei ole.

22.05.2007 05:45 (13.24) Putin läheb Austriasse visiidile [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin lendab kolmapäeval Austriasse visiidile, millest loodetakse, et see näitab Kremli head läbisaamist individuaalselt EL liikmetega, isegi kui suhted blokiga onkõikuvad.Putin saabub Austriasse vähem kui nädal pärast lahkhelidega Vene demokraatia ülelõppenud EL-Venemaa tippkohtumist, vahendas Reuters.Pingestatud on Venemaa suheted ka Eesti Läti, Leedu ja Poolaga. STrateegilise partnerluse leping Venemaa ja bloki vahel on külmutatud.ISegi enne visiiti kutsus Venemaa liider esile tule mõningate Austria meediaväljaannete poolt, kes süüdistasid teda raskete inimõiguste-alaste küsimuste eest kõrvalepõiklemises, kui ta loobus visiidieelsest intervjuust Austria riigitelevisioonile ORF.Kuid Kreml väitis, et Putin pidi loobuma ajakava muudatuse tõttu ja tema välispoliitikanõunik Sergei Prihhodko ütles, et suhted Moskva ja Viini vahel on positiivsed ning "ei kanna raskete probleemide taaka".Austria kantsler Alfred Gusenbauer ütles Vene ajalehele, et energiaküsimused on päevakorras kõrgel kohal.Venemaa on EL jaoks maagaasi peamine allikas. Pärast katkestusi, mis lühikeseks ajaks peatasid gaasitarned EL riikidesse, püüab blokk kindlustada palju püsivamaid allikaid."Ma olen kindel, et me võime kindlustada katkestusteta tarned ning stabiilsed suhted nii Austria kui ka EL tuumikriikide ja Venemaa vahel," ütles Gusenbauer ajalehele Moskovskie Novosti.

07.06.2007 01:45 (13.24) Putin ja Bush kohtuvad esimest korda poole aasta jooksul [ERR Uudised]

USA president George Bush ja Venemaa liider Vladimir Putin kohtuvad G8 riikide tippkohtumise raames Saksamaal esimest korda poole aasta jooksul.Bush ja Putin kohtusid viimati aasta alguses ning veebruaris sÃ¼Ã¼distas Venemaa president Washingtoni pÃ¼Ã¼des sundida maailma alluma oma tahtele ja soovis saada maailma ainsaks valitsejaks, vahendas Reuters.Putini rÃ¼nnaku sihiks oli USA kava ehitada Poolasse ja TÅ¡ehhisse raketikilp, mida Venemaa peab Ã¼lemaailmse strateegilise tasakaalu lÃµhkumiseks.Bush Ã¼tles Saksamaal Heiligendammis peetava suurjÃµudude kohtumise ajal ajakirjanikele, et Venemaa ei kujuta endast Euroopale ohtu hoolimata sellest, et Putin eelmisel nÃ¤dalal lubas suunata oma raketid maailmajao poole, kui USA rajab Ida-Euroopasse raketitÃµrjesÃ¼steemi.Ka Kreml pehmendas Putini kommentaari, Ã¶eldes, et see oli vaid hÃ¼poteetiline ning Ã¼ks vÃµimalustest, mida Venemaa kaalub.Bush on andnud mÃµista, et vÃ¤ljendab kohtumisel muret demokraatlike vabaduste nÃµrkuse pÃ¤rast Venemaal. Moskva vastas sellele Ã¶eldes, et Washington ei peaks sekkuma Venemaa siseasjadesse.AnalÃ¼Ã¼tikute hinnangul on Venemaa suhted LÃ¤Ã¤nega kÃµige halvemad alates KÃ¼lmast sÃµjast.

07.07.2007 12:15 (13.24) IRC-sarja neljas etapp peetakse Viiburi ümbruses [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... 13.-14. juulil sõidetakse Peterburist 130 kilomeetri kaugusel asuva Viiburi ümbruse teedel Venemaa ralli, mis kuulub neljanda etapina kontinentidevahelise rallisarja (IRC) arvestusse, kirjutab www.rally.ee. 13. juuli varahommikul antakse Viiburis start Venemaa autorallile. IRC-sarja (Intercontinental Rally Challenge) ja Venemaa meistrivõistluste arvestusse kuuluva rallivõistluse stardinimekirja avavad FIA B prioriteeti omavad itaallased Andrea Navarra - Guido D'Amore (Abarth Grande Punto S2000). IRC-sarja liidrite järel järel lähevad rajale nende rahvuskaaslased Renato Travaglia - Lorenzo Granai (Mitsubishi Lancer Evo 9). Soome rallipaari Anton Alen - Timo Alanne võistlusauto Abarth Grande Punto S2000 kannab Venemaa rallil kolmandat võistlusnumbrit. Üldse on üle pika aja Venemaal peetaval autorallil võistlemas värvikas kontingent - esindatud on Venemaa, Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Ungari, Ukraina ja Bulgaaria. Tuntumaist võistlejaist teevad Venemaa ralli kaasa ka hispaanlased Dani Sola - Oscar Sanchez (Honda Civic Type-R) ja Enrique Garcia Ojeda - Jordi Barrabes Costa (Peugeot 207 S2000), prantslased Simon Jean-Joseph - Jack Boyere (Citroen C2 R2) ja Nicolas Voilloz - Nicolas Klinger (Peugeot 207 S2000) ning rootslased Jimmy Joge - Mattias Andersson (Peugeot 207 S2000). Esialgsetel andmetel osaleb Venemaa rallil 86 võistluspaari. Kruusarallil, mille kogupikkus ulatub üle pooletuhande kilomeetri, sõidetakse 11 kiiruskatset üldpikkusega 151,96 kilomeetrit. Võistlus lõpeb Viiburis 14. juulil orienteeruvalt kell pool kolm päeval. RALLY.EE

15.07.2007 01:00 (13.24) Lääs ja NATO avaldasid kahetsust Moskva moratooriumi üle [ERR Uudised]

Lääs ja NATO avaldasid kahetsust ja muret Venemaa otsuse kohta peatada osalus 1990. aasta Euroopa tavarelvastusleppes (CFE).NATO esindaja James Appathurai ütles, et ühenduse jaoks on tavarelvastuslepe Euroopa julgeoleku oluline nurgakivi ning kirjeldas Putini sammu, kui "pettumust valmistavat sammu valesse suunda," edastas Ria Novosti.Briti välisministeerium avaldas samuti Venemaa otsuse kohta kahetsust ning eeldas jätkuvad dialoogi küsimuse lahendamiseks.Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, kes viibib Baltimaade visiidil, väljendas "sügavat muret" Venemaa moratooriumi kohta ning lootis, et Moskva ei astu järgmiseid samme, mis ei jätaks ruumi lahenduseks.Prantsusmaa välisministeeriumi esindaja Pascale Andreani kirjeldas Venemaa sammu kui "vasturääkivuseks dialoogile ja vastastikusele arusaamisele, mida oleme püüdnud üleval hoida Euroopa-siseselt, aga ka NATO ja Venemaa vahel".Poola välisministeerium avaldas Venemaa sammu kohta "hämmeldust" ning lisas, et Varssavi soovib pidada küsimuse lahendamiseks ekspertide-vahelisi läbirääkimisi.Kahetsust avaldas ka Gruusia välisministeerium. Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul oli tegu "äärmiselt halva" uudisega ning ta lootis, et Moskva moratoorium ei vii uue võidurelvastumiseni.Venemaa peatas laupäeval president Vladimir Putini allkirjastatud dekreediga oma osalemise Euroopa tavarelvastusleppes, mis piirab raskerelvastuse hulka Atlandi ookeani ja Uurali mäestiku vahel.

16.07.2007 22:15 (13.24) Föderatsiooni karikaturniiri finaali Venemaa ja Itaalia [ERR Sport]

Tennise FÃ¶deratsiooni karikaturniiril mÃ¤ngivad finaalis Itaalia ja Venemaa naiskond. Nadja Petrova ja Jelena Vesnina viisid Venemaa poolfinaalist edasi paarismÃ¤ngu vÃµiduga ameeriklannade Venus Williamsi ja Lisa Raymondi Ã¼le. ÃœksikmÃ¤ngude jÃ¤rel oli seis 2:2 viigis. Samamoodi pidid edasipÃ¤Ã¤suks paarismÃ¤ngu vÃµitma itaallannad. Francesca Schiavone ja Roberta Vinci alistasid prantslannad Nathalie Dechy ja Severine Bremondi 4:6, 6:1, 6:2. FinaalmatÅ¡ Venemaa ja Itaalia vahel peetakse septembris. Tulemused:Itaalia - Prantsusmaa 3:2Amelie Mauresmo (Prantsusmaa) - Mara Santangelo (Itaalia) 6:7 (5:7), 6:0, 6:4, Francesca Schiavone (Itaalia) - Tatiana Golovin (Prantsusmaa) 6:4, 2:6, 7:5 ja Francesca Schiavone / Roberta Vinci - Nathalie Dechy / Severine Bremond 4:6, 6:1, 6:2. Tatiana Golovin - Tathiana Garbin 6:3, 2:6, 6:2 ja Francesca Schiavone - Amelie Mauresmo 7:5, 6:3. USA - Venemaa 2:3Venus Williams (USA) - Anna TÅ¡akvetadze (Venemaa) 6:1, 6:4, Nadja Petrova (Venemaa) - Meilen Tu (USA) 6:1, 6:2 ja Nadja Petrova / Jelena Vesnina - Venus Williams / Lisa Raymond 7:5, 7:6 (7:1). Anna TÅ¡akvetadze - Vania King 6:1, 6:3 ja Venus Williams - Nadja Petrova 7:6 (8:6), 0:6, 6:4. ETV SPORTTennis

05.09.2007 17:45 (13.24) Zürichis võistlevad reedel vaid tähed [Sportnet]

Esimene suur kergejÃµustikuvÃµistlus pÃ¤rast lÃ¤inud pÃ¼hapÃ¤eval Osakas lÃµppenud MM-vÃµistlusi peetakse reede Ãµhtupoolikul ZÃ¼richi Letzigrundil. Weltklasse 2007 stardis on arvukalt Osaka vÃµistluste kangelasi. Meeste 100 m jooksu stardis on kolmekordne maailmameister Tyson Gay (USA, pildil) ja MM-i hÃµbedaomanik Derrick Atkins (Bahama), samuti Osakas valestardi tÃµttu diskvalifitseeritud Euroopa meister Francis Obikwelu. MM-il pronksiga leppima pidanud MR-mees Asafa Powell (Jamaica) kaasa ei tee. 200 m jooksus stradivad Osaka hÃµbe ja pronks, Usain Bolt (Jamaica) ja Wallace Spearmon (USA), samuti 400 m jooksus MM-il kaks korda Rootsi rekordit uuendanud Johan Wissman. 1500 m jooksus puudub kÃ¼ll maailmameister Bernard Lagat (USA), kuid kaasa teevad Mehdi Baala (Prantsusmaa), Alan Webb (USA), Daniel Kipchirchir Komen jt. Lagat on Letzigrundil siiski stardis, kuid seekord 3000 m jooksus, kus tema kuulsamad konkurendid on Tariku Bekele (Etioopia), Craig Mottram (Austraalia) ja John Kibowen (Keenia).110 m tÃµkkejooksus maailmameister Liu Xiang ei osale, stardis on aga MM-hÃµbe Terrence Trammel (USA) ja -pronks David Payne (USA), samuti Dayron Robles (Kuuba) ja Allen Johnson (USA). Teivast hÃ¼ppavad MM-i kuld Brad Walker (USA), pronks Danny Ecker (Saksamaa) ja neljas Igor Pavlov (Venemaa). KolmikhÃ¼ppes on Osaka esikolmik tÃ¤ies koosseisus kohal - Nelson Evora (Portugal), Jadel Gregorio (Brasiilia) ja Walter Davis (USA). Meeste odaviskes vÃµistleb koguni kogu MM-i esiviisik - Tero PitkÃ¤mÃ¤ki (Soome), Andreas Thorkildsen (Norra), Breaux Greer (USA), Vadims Vasilevskis (LÃ¤ti) ja Aleksandr Ivanov (Venemaa).Naiste 100 m jooksus Veronica Campbell (Jamaica) kaasa ei tee, favoriidid on Torri Edwards (USA), Carmelita Jeter (USA) ja Kim Gevaert (Belgia). 400 m jooksus jahib neljandat Kuldse liiga vÃµitu Sanya Richards (USA), , kes saab rajal mÃµÃµtu vÃµtta vÃ¤rskelt maailmameistrilt Christine Ohoruogolt (Suurbritannia).800 m jooksus on stardis maailmameister Janeth Busienei Jekosgei (Keenia), konkurentsi pakuvad Svetlana TÅ¡erkassova (Venemaa), Olga Kotkajrova (Venemaa) ja Mayte Martinez (Hispaania). 1500 m jooksevad maailmameister Maryam Yusuf Jamal (Bahrein), MM-i teine Jelena Sobleva (Venemaa) ja kolmas Irina LiÅ¡tÅ¡inska (Ukraina). 100 m tÃµkkejooksus Ã¼ritab Sanya Richardsiga Ã¼hte sammu astuda Michelle Perry (USA), konkurentideks Delloreen Ennis-London (Jamaica), Perdita Felicien (Kanada) ja Susanna Kallur (Rootsi).Tippseltskond on kohal ka naiste kÃµrgushÃ¼ppes eesotsas Blanka VlaÅ¡iÄ‡i (Horvaatia), Antonietta di Martino (Itaalia) ja Anna TÅ¡itÅ¡erovaga (Venemaa). TeivashÃ¼ppes tuleb neljandat osavÃµistluse vÃµitu vormistama Jelena Isinbajeva (Venemaa), konkurentideks kaasmaalane Svetlana Feofanova, MM-i hÃµbe Katerina Badurova (TÅ¡ehhimaa) ja Monika Pyrek (Poola).Esimesed Kuldse liiga alad algavad ZÃ¼richis Eesti aja jÃ¤rgi kell 20.40. SPORTNETWeltkalsse kodulehekÃ¼lg

14.09.2007 00:30 (13.24) Venemaa alistas Prantsusmaa, Hispaania purustas Saksamaa [ERR Sport]

-REUTERS/SCANPIX Korvpalli Euroopa meistrivÃµistlustel Hispaanias alistas Venemaa veerandfinaalis 75:71 (21:23, 18:19, 14:14, 22:15) Prantsusmaa meeskonna. Prantslased dikteerisid kohtumise kÃ¤iku Ã¼sna pikalt ning juhtisid kolmanda veerandaja alguses Boris Diaw korvi jÃ¤rel 46:39. Veel kaheksa minutit enne lÃµpuvilet oldi peal 61:57, kuid venelaste 12:3 vahespurt viis omakorda 69:64 ette Venemaa. Kuigi prantslased suutsid seisu uuesti vÃµrdsustada, viis 24 sekundit enne kohtumise normaalaja lÃµppu John Holden vabavisetest Venemaa 71:69 juhtima. Kui mÃ¤ngida jÃ¤i seitse sekundit, tabas Prantsusmaa koondislane Tony Parker kahest vabaviskest Ã¼he, seisuks 71:70. Edasi realiseeris venelane Zahhar PaÅ¡utin kaks vabaviset, Parker oli tÃ¤pne taas vaid korra ja Sergei Monja vabavisete jÃ¤rel Venemaa vÃµitiski 75:71. Viktor Hrjapa tÃµi Venemaa resultatiivseimana 16 punkti, Holden lisas 15 ja Nikita Morgunov 14 punkti. Prantslasi ei aidanud ka Diaw 17 ja Parkeri 15 silma. Poolfinaaliks ootab Venemaa vastast paarist Leedu - Horvaatia. Teises neljapÃ¤evases veerandfinaalis purustas Hispaania 83:55 Saksamaa. VÃµitjatele tÃµi Jose Calderon 17, kaotajatele Dirk Nowitzki 11 punkti. Hispaania kohtub poolfinaalis Sloveenia vÃµi Kreekaga. ETV SPORTKorvpall

07.10.2007 22:00 (13.24) Moskvas tähistas vähemalt 10 000 noort Putini sünnipäeva [ERR Uudised]

Ãœhendus NaÅ¡i korraldas Venemaa presidendi Vladimir Putini 55. sÃ¼nnipÃ¤eva tÃ¤histamiseks Moskva kesklinnas Ã¼rituse, millel osales vÃ¤hemalt 10 000 noort.NaÅ¡tid riputasid Moskva kÃµrgemate ehitiste otsa Ã¼le tuhande vene lipu. Ãœritusel nÃ¤idati ka kinke, mida noored presidendile valmistasid, vahendas Aktuaalne kaamera. Suurim kingitus kannab nime "rahu tekk". See on 220 meetrit pikk ja neli meetrit lai tekk, mis on kokku Ãµmmeldud vÃ¤iksematest tekkidest ja kaunistatud Venemaa rahvuste rahvuslike motiividega. Putini partei Ãœhtne Venemaa noorteosakond korraldas sÃ¼nnipÃ¤eva puhul Peterburis koosviibimise, millele jÃ¤rgnes rokk-kontsert. Esimest korda tÃ¤histas Putin ise oma sÃ¼nnipÃ¤eva tÃ¤iesti avalikult. Kremlis korraldatud peol osalesid Venemaa julgeolekunÃµukogu alalised liikmed ning armee juhid. Moskvas PuÅ¡kini vÃ¤ljakul mÃ¤lestasid sajad opositsiooni pooldajad aga aasta eest tapetud ajakirjanik Anna Politkovskajat. MÃ¤lestusÃ¼ritusel esinenud endise peaministri Mihhail Kasjanovi sÃµnul suri Politkovskaja, kaitstes kÃµigi Venemaa kodanike inimvÃ¤Ã¤rikust. Venemaa presidendiks kandideeriva Kasjanovi kinnitusel on Politkovskajast saanud Venemaa kÃµrgeima moraali sÃ¼mbol.LaupÃ¤eval avaldatud Levada uurimiskeskuse kÃ¼sitlusandmete pÃµhjal tahab 61% venelastest nÃ¤ha Putinit ka edaspidi riigijuhina.

23.10.2007 17:30 (13.24) Vene suursaadik: Venemaa välispoliitika on stabiilne nähtus [ERR Uudised]

Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski ütles kohtumisel riigikogu Eesti-Vene parlamendirühmaga, et Venemaa välispoliitika on suhteliselt stabiilne nähtus.Riigikogu praeguse koosseisu poolt moodustatud Eesti-Vene parlamendirühmal oli see esimene kohtumine Venemaa suursaadikuga. Parlamendirühma esimees Peeter Tulviste ütles, et jutuks tulid nii kahe riigi suhted kui ka näiteks probleem arhiividega, vahendas Aktuaalne kaamera. Eesti ajaloolased ei pääse sageli ligi Venemaa arhiividele. Tulviste ütles pärast kohtumist, et sellele probleemile võib tulla positiivne lahendus. Jutuks olid ka eelseisvad valimised Venemaal."Me tõstatasime täna küsimuse, mis on suursaadiku arvamus, et kui palju need valimistulemused, mida on praegu raske ennustada, võivad mõjutada Eesti ja Venemaa suhteid ja suursaadiku vastus oli, et tal on põhjust arvata, et Venemaa välispoliitika on suhteliselt stabiilne nähtus," rääkis Tulviste.

24.10.2007 22:00 (13.24) Eesti ootab Venemaalt tagasivõtukokkuleppe täitmist [ERR Uudised]

Eesti ootab reedel Portugalis toimuvalt Euroopa Liidu - Venemaa tippkohtumiselt, et kÃ¤sitletaks ka viisalihtsus- ja tagasivÃµtukohustuse kokkuleppeid, mida Venemaa tÃ¤idab valikuliselt.VÃ¤lisminister Urmas Paet selgitas, et Venemaa ei soovi vastu vÃµtta isikuid, kel pole seaduslikku alust Eestis viibimiseks, vahendas Aktuaalne kaamera.VÃ¤lisministri sÃµnul on tegemist endiste sÃµjavÃ¤elastega, kes vÃµtsid kÃ¼ll vastu vautÅ¡erid elamispinna muretsemiseks Venemaal, kuid keeldusid Estist lahkumast. Paet meenutas, et ka Euroopa Kohus on otsustanud, et neil inimestel pole Ãµigust Eestis olla. Eesti jaoks on oluline ka piirijÃ¤rjekordade teema, mille kÃ¤sitlemist peab Paeti sÃµnul oluliseks ka Euroopa Liidu eesistujamaa Portgal, sest piirijÃ¤rjekorras seisavad paljude liikmesriikide autod.Â Veel on Eesti huvitatud, et kÃ¤sitletaks energiakoostÃ¶Ã¶d Euroopa Liidu ja Venemaa vahel."See on siis kÃ¼simus sellest, et kui Venemaal on ette teada, et vÃµib tekkida nÃ¤iteks tÃµrkeid gaasitarnete osas, et on mingisuguseid tehnilisi vÃµi muid probleeme, et sellest vÃµimalikult vara partnereid ja tarbijaid teavitatakse,2 selgitas Paet.Tippkohtumisel kÃµneldakse ka Venemaa presidendi ja duuma valimiste-eelsetest sisepoliitilistest arengutest, Euroopa Liidu reformileppest, Euroopa Liidu ja Venemaa suhtest, kÃ¼lmutatud konfliktidest ja teistest rahvusvahelistest kÃ¼simustest.Paet avaldas lootust, et tippkohtumisel jÃ¤tkataks Samara tippkohtumise liini ehk kÃµneldakse ka rasketel teemadel ega pÃ¼Ã¼ta olukorda ilustada. Samas erilisi lootusi vÃ¤lismister tippkohtuymisele ei pane."Arvestades ka Venemaa sisepoliitilist olukorda, valimiste-eelset aega, siis samas ei ole vÃ¤ga suuri illusioone, et see tippkohtumine nÃ¼Ã¼d saab vÃ¤ga pikki positiivseid samme vÃµi murranguid tuua, aga kindlasti on asi seegi, kui omavahel rÃ¤Ã¤gitakse ja ehk ka mÃµni vÃ¤iksem kÃ¼simus lahenduse leiab."

25.10.2007 05:30 (13.24) Venemaa võib puidutollid külmutada praegusel tasemel [ERR Uudised]

Venemaa on esitanud Euroopa Komisjonile ettepaneku toorpuidu väljaveotollide kohta, milles kinnitamata teadete kohaselt pakutakse nende külmutamist praegusel tasemel.Venemaa andis oma ettepaneku üle juba esmaspäeva õhtul. Vaidlusalust küsimust arutatavad Venemaa ja Euroopa Komisjon uuesti neljapäeval, kuid Soome välisministeeriumis kiiret otsust ei oodata, vahendas YLE 24.Kuigi küsitletud välisministeeriumi ja Soome Panga spetsialistid ei olnud Venemaa ettepanekuid veel näinud, pidasid nad positiivseks, et need kauaoodatud ettepanekud lõpuks saabusid. Ministeeriumis arvati, et puidutollide küsimust arutatakse ka reedel Portugalis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel.Venemaa kava tõsta tunduvalt toorpuidu eksporditolle ähvardab vähendada Soome majanduskasvu. Kui tollid 2009. aastal täiel määral jõustuksid, lakkaks puiduimport Venemaalt täielikult.

20.11.2007 17:30 (13.24) Putin: Moskva ei kavatse sallida NATO jõudemonstratsioone [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin teatas teisipäeval Venemaa relvajõudude juhtidega kohtudes, et Moskva ei kavatse sallida NATO jõudemonstratsioone.Putin lisas, et Venemaa tuumajõud on võimelised adekvaatselt vastama mistahes agressorile, vahendas Aktuaalne kaamera.Vaatlejate sõnul on Putini tänane avaldus ilmselgelt seotud teise detsembri parlamendivalimistega. Valimisteni jäänud vähem kui kahe nädala jooksul tahab Putin enda ja võimuerakonna Ühtne Venemaa positsioone ilmselt veelgi kindlustada. Putin on oma kahe valitsusaja jooksul riigi sõjalisi kulutusi oluliselt tõstnud. Suurem tähelepanu sõjaväele on tõstnud presidendi populaarsust aga ka väljaspool sõjalisi ringkondi. Putin selgitas ühtlasi, et Euroopa tavarelvastusleppe piiramine Venemaal oli esimene asjakohane samm NATO jõudemonstratsioonide vastu, kuid ei tohi jääda viimaseks."Meie partnerid pole tavarelvastusleppe uuendatud versiooni ratifitseerinud. Mitte keegi pole seda teinud. Mõned pole lepet isegi allkirjastanud. Tore lugu küll - kas Venemaa peab seda ühepoolselt tegema, kas see peab aastaid venima? Niipea, kui meie partnerid liituvad leppe uuendatud versiooniga ja, kõige tähtsam, hakkavad seda täitma, kaalub ka Venemaa võimalust uuesti oma kohustusi täitma hakata," rääkis Putin.Putini sõnul peab Venemaa tugevdama oma relvajõude eeskätt võitluseks äärmusrühmituste ja piirilähedaste konfliktikollete vastu. Putin kiitis taas Shanghai koostööorganisatsiooni, kuhu kuuluvad lisaks Venemaale ka Hiina ja neli Kesk-Aasia riiki. Putini sõnul suudab just Shanghai organisatsioon NATO-le ja Lääneriikidele väärilise vastuse anda.

08.12.2007 19:30 (13.24) Venemaa riigituuma ametlikud valimistulemused [ERR Uudised]

Venemaa keskvalimiskomisjon avalikustas riigiduuma valimiste ametlikud tulemused, mille kohaselt võitis valimised ülekaalukalt Ühtne Venemaa 64,3 protsendiga.Venemaa keskvalimiskomisjon avalikustas riigiduuma valimiste ametlikud tulemused, mille kohaselt võitis valimised ülekaalukalt Ühtne Venemaa 64,3 protsendiga.Ühtne Venemaa 64,3% Kommunistlik Partei 11,57% Liberaaldemokraatlik Partei 8,14% Õiglane Venemaa 7,74% Agraarpartei 2,30% Jabloko 1,59% Kodanike Jõud 1,05% Paremjõudude Liit 0,96% Valimisosalus oli 63,78%Valimistel osales 11 erakonda.Valimiskünnis on 7%. Valimistel alla 7 protsendi toetust kogunud erakondadele antud hääled jaotatakse riigiduumasse pääsenud erakondade vahel.Allikas: Reuters

14.12.2007 17:45 (13.24) Vene president Vladimir Putinist võib saada liitriigi juht [ERR Uudised]

Venemaa presidendi Vladimir Putini visiidil Minskisse arutatakse valdavalt kahe riigi problemaatilisi majandussuhteid, Vene press spekuleerib aga vÃµimalusega, et Putin kavatseb saada varjusurmas olevaÂ Venemaa-Valgevene liidu presidendiks.Vene ajakirjanduse vÃ¤itel on plaan, mille kohaselt Putinist saab Venemaa-Valgevene liitriigi president ning Aleksandr LukaÅ¡enkast selle parlamendi spiiker, juba kokku lepitud, vahendas Aktuaalne Kaamera.Â Taolistele spekulatsioonidele annaks justkui tuge ka Valgevene-Venemaa liidu tÃ¤nase juhi ehk peasekretÃ¤ri Pavel Borodini teade, et pÃµhimÃµtteliselt on vÃ¤lja tÃ¶Ã¶tatud ka liitriigi pÃµhiseaduse projekt, mis annaks uuele loodavale presidendiinstitutsioonile vÃµimutÃ¤iuse kahe riigi parlamentide Ã¼le. Ning mÃµistagi lisab kuulujuttude tulle Ãµli ka fakt ise, et Putini visiit Valgevenesse on ikka Ã¼ksjagu ootamatu, kui arvestada, et kahe riigi vahelised suhted on olnud kÃµike muud kui vÃ¤ga head.Â Samas on Venemaa-Valgevene liit olnud ikkagi sedavÃµrd problemaatiline moodustis, et vaevalt selleleÂ nÃ¼Ã¼d lÃ¼hema ajaga eluvaim sisse Ãµnnestub puhuda. VÃ¤hetÃµenÃ¤oline on seegi, et LukaÅ¡enka nÃµustusks olema Putini alluv. Venemaa-Valgevene liidu juhi koht on siiani olnud ikkagi pigem koht, kuhu paigutatakse mÃµni lÃ¤bipÃµlenud vÃµi lÃ¤bipÃµlemisele mÃ¤Ã¤ratud poliitik. Pigem on Minskit kÃ¼lastava Putini Ã¼lesandeks veel enne rooli Ã¼leandmist klaarida Valgevenega Ã¤rilisi arveid. "Venemaa ja Valgevene vahelised suhted on olnud tihedad ning need edenevad jÃ¤tkuvalt. Sel aastal oleme kaubavahetuses saavutamas tÃ¤iesti uut taset, oleme seda teinud 24 miljardi USA dollari ulatuses. See on vÃ¤ga tÃµsine ja hea nÃ¤itaja. Ã•nnitlen Valgevene juhtkonda selle puhul, kuidas tal on Ãµnnestunud riigis sotsiaalmajanduslikke kÃ¼simusi lahendada. Nii see edu kui ka Venemaal saavutatu annab meile vÃµimaluse veelgi suuremateks kordaminekuteks," Ã¼tles Putin Valgevenes.

14.01.2008 17:15 (13.24) Venemaa ja Briti Nõukogu tüli jätkub [ERR Uudised]

Venemaa välisministeerium teatas, et Briti Nõukogu uutele töötajatele ei anta enam viisat, sest hoolimata keelust taasavati täna kultuuriesinduste Peterburi ja Jekaterinburgi osakonnad.Ainsana on lubatud tööd jätkata Briti Nõukogu Moskva keskusel. Venemaa välisministeerium süüdistab Suurbritannia suursaadikut provokatsioonis. Briti Nõukogu kinnitab, et tegutseb kooskõlas Venemaa seadustega, vahendas Aktuaalne kaamera. Kui keeld möödunud kuul jõustus, läksid kohalikud osakonnad jõulupuhkusele. Täna aga puhkus lõppes ning kaks osakonda alustasid Venemaa keelust hoolimata tööd.Ametlikult süüdistab Venemaa Briti Nõukogu vene haru maksuseaduste rikkumises. Tegelikult on põhjus pärast Londonis elanud endise vene luuraja Aleksander Litvinenko tapmist lahvatanud skandaalis, mis on Suurbritannia ja Venemaa suhteid juba mitmel viisil rikkunud. Briti Nõukogu ise kinnitab jätkuvalt, et nagu kogu maailmas, on tema tegevus ka Venemaal täiesti apoliitiline. Samuti on Briti Nõukogu seisukohal, et kui lubatakse pidada ainult peakontorit Moskvas ja ei ühtegi filiaali, siis on nõukogu töö Venemaal tegelikult võimatuks tehtud ja seda pole mõtet jätkata.

22.01.2008 12:15 (13.24) Venemaa esitas tingimused Briti Nõukogu esinduste avamiseks [ERR Uudised]

Venemaa vÃ¤lisministeeriumi esindaja esitas rea tingimusi, mille tÃ¤itmisel vÃµib Briti NÃµukogu esinduste Ã¼mber tekkinud konflikti reguleerida.Muu hulgas nÃµuab Moskva Londonilt koostÃ¶Ã¶ taastamist fÃ¶deraalse julgeolekuametiga (FSB) terrorismivastase vÃµitluse alal ning lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste alustamist viisareÅ¾iimi lihtsustamise Ã¼le, vahendas BBC Russian."Kui olukord neis kÃ¼simustes muutub uuesti normaalseks, luuakse tingimused lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste jÃ¤tkamiseks Suurbritannia kultuuriesinduste Ã¼le Venemaal ja Venemaa kultuuriesinduste Ã¼le Suurbritannias," teatasid Venemaa vÃ¤lisministeeriumi informatsiooni- ja pressiosakonna esindajad.12. detsembril 2007 nÃµudis Venemaa vÃ¤lisministeerium Londonilt Briti NÃµukogu filiaalide sulgemist Peterburis ja Jekaterinenburgis alates 1. jaanuarist, viidates nende vajaliku Ãµigusliku staatuse puudumisele. London on teatanud, et Briti NÃµukogu tÃ¶Ã¶ vastab tÃ¤ielikult Venemaa seadustele ja rahvusvahelisele Ãµigusele.Venemaa vÃ¤lisminister Sergei Lavrov on kriisi Briti NÃµukogu Ã¼mber Ã¼hemÃµtteliselt seostanud kahepoolsete suhete teravnemisega, mille pÃµhjustas FSB endise tÃ¶Ã¶taja Aleksandr Litvinenko tapmine ja selle uurimine Suurbritannias. Lavrov kinnitas, et kogu probleemi on tekitanud britid, kes esitasid absoluutselt ebarealistliku nÃµudmise Litvinenko tapmises kahtlustatava Andrei Lugovoi vÃ¤ljaandmiseks.

17.02.2008 12:45 (13.24) Eesti saadab tagasivõtuleppe alusel välja 2 Vene kodanikku [ERR Uudised]

Eesti saadab mullu juunis jõustunud Euroopa Liidu ja Venemaa tagasivõtulepingu alusel lähiajal välja kaks ebaseaduslikult riigis viibivat Vene kodanikku."Venemaa on rahuldanud kaks tagasivõtutaotlust ning hetkel tegeleb kodakondsus- ja migratsiooniamet nende isikute väljasaatmise korraldamisega," ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti avalike ja välissuhete spetsialist Martin Miido ETV24-le.Eesti on tema sõnul esitanud 32 tagasivõtutaotlust. 30 taotluse puhul tagasivõtumenetlused kestavad.Veel eelmise aasta juulis väitis Venemaa, et tagasivõtulepingu rakendamiseks on vajalikud kahepoolsed rakendusprotokollid. Euroopa Komisjon ning kõik ELi liikmesriigid on väljendanud seisukohta, et lepingut tuleb täita ka enne rakendusprotokollide sõlmimist. Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ele Russak ütles, et nende andmetel pole ükski liikmesriik praeguseks sõlminud Venemaaga tagasivõtulepingu rakendusprotokolli. "Küll on Vene pool teavitanud läbirääkimiste alustamisest Benelux-riikide, Soome, Läti, Saksamaa, Austria, Ungari ning Prantsusmaaga," lausus ta."Eesti esitas juba eelmise aasta märtsis Vene föderatsioonile noodiga rakendusprotokolli projekti ning tegi ettepaneku alustada kahepoolsete läbirääkimistega. Tänaseni pole Vene föderatsioon meie nootidele vastanud," lisas Russak. Mullu novembris teatas Venemaa föderaalne migratsiooniteenistus, et on menetlusse võtnud 55 ELi liikmesriikide esitatud tagasivõtutaotlust, millest on rahuldanud 25 ning tagasi saatnud 13 taotlust.2007. aasta 1. juunil ehk samal ajal ELi ja Venemaa viisalihtsustuslepinguga jõustunud tagasivõtuleping kohustab Moskvat tagasi võtma ebaseaduslikult Venemaa kaudu ELi saabunud isikuid. Praegu on see kohustus vaid Venemaa kodanike suhtes. Kolm aastat pärast lepingu jõustumist hakkab kehtima kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmist puudutav säte.

03.03.2008 16:45 (13.24) Venemaa presidendivalimiste esialgsed tulemused [ERR Uudised]

Kui loetud on 99,45% hÃ¤Ã¤ltest, juhib Venemaa presidendivalimisi Dmitri Medvedev, kes on kogunud 70,23% hÃ¤Ã¤ltest.Kui loetud on 99,45% hÃ¤Ã¤ltest, juhib Venemaa presidendivalimisi Dmitri Medvedev, kes on kogunud 70,23% hÃ¤Ã¤ltest.Medvedevile jÃ¤rgneb Gennadi Zjuganov 17,76 protsendi, Vladimir Å½irinovski 9,37 protsendi ja Andrei Bogdanov 1,29 protsendiga hÃ¤Ã¤ltest, vahendas Reuters.Kokku kÃ¤is hÃ¤Ã¤letamas 69,65 protsenti hÃ¤Ã¤leÃµiguslikest kodanikest.UudislÃµike Venemaa valimistest vaata siit: 03.03.2008 16:10Â -Â Leningradi oblastis selgitatakse vÃ¤lja valimistelt puudujad03.03.2008 12:24Â -Â LÃ¤Ã¤ne vaatlejad: Vene valimised olid ebademokraatlikud03.03.2008 10:31Â -Â Paet loodab Venemaa suhete paranemist Eestiga03.03.2008 08:22Â -Â Mihkelson: Medvedevist ei sÃµltu midagi03.03.2008 06:37Â -Â Eestis osales Vene presidendivalimistel ligi 26 500 inimest 02.03.2008 21:12Â -Â Medvedev vÃµitis valimised ligi 70protsendise toetusega02.03.2008 19:49Â -Â Venemaa presidendivalimiste aktiivsus ulatub 60 protsendini02.03.2008 18:29Â -Â Valimas on kÃ¤inud Ã¼le 18 000 Eestis elava Venemaa kodaniku02.03.2008 13:23Â -Â Liik: kahepealisele vÃµimule Ã¼leminek toob ebastabiilsust02.03.2008 08:01Â -Â Venemaal toimuvad presidendivalimised01.03.2008 18:12Â -Â Eestis eelhÃ¤Ã¤letanud toetasid Medvedjevi kandidatuuri

22.04.2008 19:30 (13.24) Venemaa: Gruusia luurelend rikub ÜRO relvarahulepet [ERR Uudised]

Venemaa välisministeerium teatas, et Gruusia mehitamata luurelennuki lendamine Abhaasia kohal rikub ÜRO relvarahu kokkuleppeid."Luurelennuki lend rikub nii 1994. aasta 14. mai Moskva relvarahu ja jõudude lahkuviimise lepet kui ka vastavaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, mis puudutab ka ÜRO vaatlusmissiooni Gruusias," vahendas Reuters ministeeriumi avalduses öeldut.Venemaa välisministeeriumi avalduses seisab ka, et luurelennuki tulistasid alla Abhaasia separatistlikud jõud, mitte Venemaa lennuk, nagu väidab Thbilisi.Õigluse jalule seadmiseks koguneb Thbilisi palvel homme ÜRO julgeolekunõukogu. Gruusia taotleb maailmaorganisatsioonilt täiendavaid sõjalisi vaatlejaid, et tõrjuda üha sagenevaid Kremli provokatsioone. Grusiinid ootavad ÜROlt eelkõige tegusid, samas on julgeolekunõukogu otsustav käitumine Gruusia toetuseks võimatu, sest nõukogu üks vetoõiguslik liige on sellesama tüli teine osapool Venemaa, vahendas "Aktuaalne kaamera".Ka Eesti riigikogu kavandab homme Gruusiat toetava avalduse vastuvõtmist. Kremli provokatsioonid Gruusia suunal on sagenenud käsikäes Thbilisi katsetega NATOga tihedamat koostööd teha. Möödunud nädalal teatas Putin, et tihendab koostööd Abhaasiaga ja Lõuna-Osseetiaga. "Meie ei ole seda kriisi algatanud. Kõik need tegevused, mida Gruusia on hiljuti Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suunal ette võtnud ning Gruusia püüdlused liituda NATOga ei aita kaasa Venemaa-Gruusia suhete paranemisele," rääkis Venemaa riigiduuma asespiiker Oled Morozov.Hetkel viibib Gruusias umbes 150 ÜRO sõjalist vaatlejat.

24.04.2008 09:45 (13.24) Gruusia ja Venemaa süüdistasid üksteist agressiivsuses [ERR Uudised]

Gruusia ja Venemaa esindajad astusid eile ÃœRO julgeolekunÃµukogus Ã¼les sÃµnavÃµttudega, milles sÃ¼Ã¼distasid vastaspoolt agressiivsete sÃµjaliste vÃµtete kasutamises.Venemaa ja Gruusia suhted teravnesid jÃ¤rsult pÃ¤rast seda, kui Vene hÃ¤vitaja tungis pÃ¼hapÃ¤eval ebaseaduslikult Gruusia Ãµhuruumi ning tulistas alla Gruusia mehitamata ja relvastamata luurelennuki, vahendasid rahvusringhÃ¤Ã¤lingu uudised.Gruusia president Mihheil SaakaÅ¡vili Ã¼tles eile telepÃ¶Ã¶rdumises, et Gruusia ei luba kellelgi teha rÃ¼nnakuid Gruusia territoriaalse terviklikkuse vastu. "Venemaa astus eelmisel nÃ¤dalal ennekuulmatuid, ebaseaduslikke samme denonsseerimaks Gruusia suverÃ¤Ã¤nset vÃµimu Abhaasias ja LÃµuna-Osseetias. Venemaa teatas valjuhÃ¤Ã¤lselt, et ta ei tunnista Gruusia territoriaalset terviklikkust."Venemaa aga sÃ¼Ã¼distab Gruusiat, et nende luurelennud Abhaasia kohal tekitavaid pingeid piirkonnas. "Pole tÃ¤htis, kuidas nimetatakse seda mehitamata lennukit, sest ei saa vÃ¤listada, et neid lende ei tehtud sÃµjalistel eesmÃ¤rkidel. Loomulikult oli tegu provokatiivse sÃµjalise operatsiooniga, mida Abhaasial oli pÃµhjust vÃµtta Ã¤hvardusena arvestades Gruusia sÃµjalist seisundit ja suurendatud kohalolekut Kodori orus. Me lihtsalt teatasime, et see on vastuvÃµetamatu," Ã¼tles Venemaa suursaadik ÃœRO-s Vitali TÅ¡urkin.ÃœRO julgeolekunÃµukogu kogunes eile suletud uste taha erakorralisele istungile, et leida kahe riigi tÃ¼lile lahendus.

28.04.2008 21:26 (13.24) Eesti juhib tÃ¤iseduga rendÅ¾u maailmameistrivÃµistlusi [ERR Sport]

Helsingis toimuvad 27. aprillist kuni 2. maini rendÅ¾u vÃµistkondlikud maailmameistrivÃµistlused. Osaleb Ã¼heksa koondist: Venemaa 1, Venemaa 2, Hiina, Jaapan, TÅ¡ehhi, Ukraina, Rootsi, Soome, Eesti. Eestit esindavad laudade jÃ¤rjestuses Tunnet Taimla (2003. aasta maailmameister), Aivo Oll, Andry Purk, Ants SoosÃµrv, varus Johann Lents. Eesti parim rendzumÃ¤ngija Ando Meritee ei saanud seoses hiina keele Ãµpingutega Taiwanil Soome sÃµita. EsmaspÃ¤evase esimese vooru tulemused olid jÃ¤rgmised: Eesti - Ukraina 4:0, Venemaa 1 - Venemaa 2 3,5:0,5, Hiina - Rootsi 3,5:0,5, Jaapan - TÅ¡ehhi 3,5:0,5. Teises voorus alistas Eesti 4:0 TÅ¡ehhi, Hiina sai jagu Venemaa esinduskoosseisust 2,5:1,5, Soome Ukrainast 3:1. Jaapani ja Venemaa 2 vaheline matÅ¡ veel kÃ¤ib. Hetkel juhib Eesti tÃ¤isedu 8 punktiga, kuid seni on mÃ¤ngitud vaid autsaideritega. TeisipÃ¤eval tuleb mÃ¤ngida kÃµigepealt Venemaa 2 ja seejÃ¤rel Hiinaga. ETV SPORTTeised alad

14.06.2008 22:00 (13.24) D-alagrupp: Kreeka - Venemaa 0:0 (1. poolaeg) [ERR Sport]

Jalgpalli Euroopa meistrivÃµistluste D-alagrupi teises voorus on laupÃ¤eval kell 21.45 Salzburgis vastamisi Kreeka ja Venemaa meeskonnad. Seis on 0:0. MÃµlemad meeskonnad olid turniiri avamÃ¤ngu kaotanud. Tiitlikaitsja Kreeka alistus 0:2 Rootsile ning Venemaa 1:4 Hispaaniale. Seega polnud ime, et mÃµlema meeskonna peatreenerid tegid algkooseisus hulgaliselt vangerdusi. Kreeka sakslasest juhendaja loobus viiemehelisest kaitseliinist formatsiooni 4-3-3 kasuks. SeetÃµttu pÃ¤Ã¤ses keskvÃ¤ljamehe Giorgios Karagounise asemel platsile rÃ¼ndav kaitsja Christos Patsatzoglou ja Paraskevas Antzas jÃ¤i Ã¼ldse pingile. RÃ¼nnakutel eelistas Rehhagel seekord Fanis Gekasele Nikos Liberopoulos, kelle kÃµrval vÃµtsid edurivis koha sisse Yannis Amanatidis ning Angelos Haristeas. Venemaa hollandlasest loots Guus Hiddink tÃµi algkoosseisu Roman Å irokovi asemel kaitsja Sergei IgnaÅ¡evitÅ¡i ja Dmitri SÃµtÅ¡jov pidi koha loovutama poolkaitsjale Dmitri Torbinskile. Guus usaldas rÃ¼ndeliini veel vigastusest taastuva Roman PavljutÅ¡enko. Teises D-alagrupi kohtumises sai Hispaania samuti laupÃ¤eval 2:1 jagu Rootsist. Viimases voorus on 18. juunil vastamisi Kreeka - Hispaania ja Venemaa - Rootsi. Seis:Kreeka - Venemaa 0:0 Kreeka: 1-Antonis Nikopolidis; 2-Giourkas Seitaridis, 5-Traianos Dellas, 16-Sotiris Kyrgiakos, 15-Vassilis Torosidis; 21-Costas Katsouranis, 6-Angelos Basinas, 3-Christos Patsatzoglou; 9-Angelos Haristeas, 23-Nikos Liberopoulos, 20-Yannis Amanatidis. Venemaa: 1-Igor Akinfejev; 22-Aleksandr Anjukov, 8-Deniss Kolodin, 4-Sergei IgnaÅ¡evitÅ¡, 18-Juri Å½irkov; 11-Sergei Semak; 7-Dmitri Torbinski, 17-Konstantin ZÃµrjanov, 20-Igor SemÅ¡ov, 15-Dinijar Biljaletdinov; 19-Roman PavljutÅ¡enko. Kohtunik: Roberto Rosetti (Itaalia) ERR SPORT

18.06.2008 10:45 (13.24) Rootsi pääseb veerandfinaali ka viigiga Venemaa vastu [ERR Sport]

-AP/SCANPIX Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril selgitavad D-alagrupis Hispaania kõrval teise edasipääseja Venemaa ja Rootsi. Seejuures piisab rootslastele kaheksa hulka jõudmiseks viigist. Venemaa ja Rootsi on omavahel kohtunud 23 korda. Venelased on võitnud kaheksa ning Rootsi seitse mängu, kaheksal korral on rahuldutud viigiga. Seni viimane sõpruskohtumine lõppes meeskondade vahel 2002. aastal 1:1. Suurturniiridel on vastamisi oldud neli korda, millest Rootsi on lahkunud väljakult võitjana kahel, Venemaa ühel korral. Viimati oldi vastamisi 1994. aasta MM-il USA-s, kui paremaks osutusid lõpuks kolmanda koha saanud skandinaavlased. 2008. aasta EM-i noorim ning kogenematum meeskond Venemaa on kolmel viimasel vana maailma tippturniiril, kus osalenud, jäänud pidama alagruppi. Juhtus see nii 1992., 1996. ja 2004. aastal. Venemaa koondise hollandlasest peatreener Guus Hiddink on aga viinud oma juhendatava meeskonna kõigil viiel korral play-offi. Rootsi on seevastu tänavuse turniiri kõige vanem ning suurimate kogemustega meeskond. Pealegi sai 36-aastasest Henrik Larssonist läbi aegade Rootsi vanim jalgpallur EM-finaalturniiridel. Kohtumine Venemaa ja Rootsi vahel algab kolmapäeval Innsbruckis kell 21.45. Kahe vooru järel D-alagrupis Hispaanial kuus, Rootsil ning Venemaal kolm ja Kreekal null punkti. INFOSTRADA SPORTS

18.06.2008 16:45 (13.24) D-alagrupi otsustav voor reaalajas (kick-off kell 21.45): Venemaa - Rootsi ja Kreeka - Hispaania [ERR Sport]

-AP/SCANPIX Jalgpalli EM-finaalturniiril panevad alagrupiturniirile punkti D-grupi meeskonnad. TÃ¤iseduga viimasele voorule vastu minev Hispaania on veerandfinaali koha juba taganud ning kohtub pÃ¼hapÃ¤eval Itaaliaga. TÃ¤nases Salzburgis peetavas matÅ¡is Kreekaga pole midagi peale au mÃ¤ngus ka tiitlikaitsjatel, kes isegi vÃµidu korral jÃ¤Ã¤vad alagrupis viimaseks. Seega on pilgud suunatud kell 21.45 Innsbruckis algavale Venemaa ja Rootsi heitlusele, kust selgub Hollandi koondise vastane veerandfinaaliks. Eelis on rootslastel, kel piisab ka viigist, venelased viib edasi vaid vÃµit. TÃ¤nased Ã¼lekanded ETV ekraanil: Kell 21:30 Venemaa - RootsiMÃ¤ngu kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Ingemar Teever. Kell 23:55 (video) Kreeka - HispaaniaMÃ¤ngu kommenteerivad Marko Kaljuveer ja Aaro MÃµttus. VENEMAA - ROOTSI Venemaa ja Rootsi on omavahel kohtunud 23 korda. Venelased on vÃµitnud kaheksa ning Rootsi seitse mÃ¤ngu, kaheksal korral on rahuldutud viigiga. Seni viimane sÃµpruskohtumine lÃµppes meeskondade vahel 2002. aastal 1:1. Suurturniiridel on vastamisi oldud neli korda, millest Rootsi on lahkunud vÃ¤ljakult vÃµitjana kahel, Venemaa Ã¼hel korral. Viimati oldi vastamisi 1994. aasta MM-il USA-s, kui paremaks osutusid lÃµpuks kolmanda koha saanud skandinaavlased. Venemaa - Rootsi Algkoosseisud: Kohtunik: Frank De Bleeckere (Belgia) Pealtvaatajaid: ? (Innsbruck, Tivoli Neu) KREEKA - HISPAANIA Kreeka ning Hispaania on omavahel kohtunud Ã¼heksa korda, millest kreeklased on vÃµitnud Ã¼he, kui 2004. aasta EM-valikturniiril oldi paremad 1:0, ja hispaanlased kuus. 2004. aasta EM-i alagrupis 1:1 viigi teinud Kreeka ja Hispaania vÃµtsid viimati Ã¼ksteiselt mÃµÃµtu 2007. aastal ning toona saatis 3:2 edu hispaanlasi. Kreeka jÃ¤Ã¤b valitseva meistrina tÃ¤navu alagrupis viimaseks. Varem on nii kehvasti lÃ¤inud vaid Saksamaal kaheksa aastat tagasi. 1984. aasta tÅ¡empion Prantsusmaa ei pÃ¤Ã¤senud aga neli aastat hiljem sootuks finaalturniirile. Kreeka ebaedu tÃ¤hendab ka seda, et seegi kord ei suuda valitsev meister tiitlit kaitsta. Kreeka - Hispaania Algkoosseisud: Kohtunik: Howard Webb (Inglismaa) Pealtvaatajaid: ? (Salzburg, EM Stadion Wals-Siezenheim) ERR SPORT

25.06.2008 21:00 (13.24) Medvedev: Venemaa välispoliitikat määravad rahvuslikud huvid [ERR Uudised]

Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi sõnas intervjuus Reutersile, et Venemaa välispoliitikat määravad üksnes rahvuslikud huvid.Medvedevi kinnitusel pole Venemaa välispoliitika ei liberaalne ega konservatiivne, vaid rahvuslikest huvidest lähtuv, vahendas "Aktuaalne kaamera".Venemaa taotleb Euroopa Liiduga tõsist lepet, mis ei tohi olla liiga koormatud pisiasjadest. Medvedevi kinnitusel käsitleb Venemaa valitsus end partnerlussuhetes Euroopa Liiduga kui ühe suurima Euroopa riigi valitsust, kelle partneriks on paljude väiksemate Euroopa riikide ühine esindus. "Loomulikult tuleb ette probleeme meie suhetes, kuid me mõistame, et mõned ELi riigid on valmis arendama suhteid, astudes teatud samme, samal ajal mõned valitsused aga kavatsevad neid samme takistada," rääkis Medvedev. "See on ELi siseküsimus, mida lahendatakse ELi sisemiste reeglitega ning me tunnistame seda. Mõistagi aga vähendab see ELi paindlikkust otsuste vastuvõtmisel."Medvedevi kinnitusel on Venemaale olulised vabadus, demokraatia ja inimõiguste kaitse. Kõiki neid kavatseb Venemaa ka oma rahvusvahelises suhtluses kaitsta.

26.06.2008 14:30 (13.24) Venemaa on Hispaaniat võitnud ajaloo jooksul vaid korra [ERR Sport]

-REUTERS/SCANPIX NeljapÃ¤eval kohtuvad jalgpalli Euroopa meistrivÃµistluste teises poolfinaalis Venemaa ja Saksamaa, et selgitada finalist pÃ¼hapÃ¤eval toimuvaks finaaliks Saksamaa vastu. ETV otseÃ¼lekanne algab kell 21.30. Venemaa koosseisus on kaartidega vÃ¤ljas Dmitri Torbinski ja Deniss Kolodin. Hispaanial puudujaid pole. Hispaania ja Venemaa on ajaloo jooksul kohtunud seni Ã¼heksal korral ja viis vÃµitu on saanud Hispaania, kuid Venemaa kÃµigest Ã¼he - 1971. aasta EM-i valikturniiril, kui toonane NÃµukogude Liit oli parem 2:1. Hispaania on vÃµitnud kÃµik senised kohtumised EM-idel. 1964. aasta finaalis 2:1, 2004. aasta alagrupis 1:0 ning sel aastal alagrupis 4:1. PÃ¤rast kaotatud alagrupikohtumist on play-off-faasis uuesti vÃµita suutnud vaid Holland ja seda 1988. aasta EM-finaalturniiril NÃµukogude Liidu vastu. Venemaa mÃ¤ngijatest Igor Akinfejev, VjatÅ¡eslav Malafejev, Aleksandr Anjukov, Vladimir BÃµstrov, Igor SemÅ¡ov ja Dmitri SÃµtÅ¡ov alustasid pingilt, kui Venemaa kaotas neli aastat tagasi Hispaaniale alagrupis 0:1. SÃµtÅ¡ov pÃ¤Ã¤ses vahetusest mÃ¤ngu. Hispaania peatreener Luis Aragones on lÃ¤bi aegade vanim juhendaja, kes jÃµudnud EM-i poolfinaali. TÃ¤na on ta 69 aastat ja 334 pÃ¤eva vana. INFOSTRADA SPORTS

11.07.2008 12:30 (13.24) Koolilõpetajad ei kasuta tasuta kohti Venemaa ülikoolides [ERR Uudised]

Suur osa spetsiaalselt Eesti sisseastujatele Venemaa Ã¼likoolides eraldatud tasuta Ãµppekohtadest jÃ¤Ã¤b tÃ¤itmata.Kaasmaalaste toetamise programmi raames eraldas Venemaa 2008. aastal mitmeaastase traditsiooni kohaselt Eesti abiturientidele 50 tasuta Ãµppekohta Peterburi, Kaliningradi, Novgorodi ja Tveri kÃµrgkoolides. TavapÃ¤raselt jÃ¤i aga pea pool nendest kohtadest kasutamata, kirjutas venekeelne nÃ¤dalaleht Den za Dnjom.PuÅ¡kini Instituudi juht Andrei Krasnoglazov, kelle vastutusalas on hariduskvoodid juba teist aastat, rÃ¤Ã¤gib, et soovijaid oli piisavalt, kuid nÃµudlust polnud iga eriala jÃ¤rele: mÃµnedele erialadele ei olnud Ã¼ldse kandideerijaid, mÃµnedele aga viis inimest Ã¼hele kohale. Konkursil vÃµisid osaleda kÃµik Eesti koolide lÃµpetajad, sÃµltumata nende rahvusest ja kodakondsusest.KoolilÃµpetajatele pakuti sÃµitu Venemaale soodustingimustel: tasuta Ãµpe, stipendium, Ã¼hiselamu Venemaa kodanikega samadel tingimustel. Ainus ebamugavus seisnes sellest, et sisseastuja pidi omal kulul ostma ravikindlustuse poliisi, mis maksab aastas 250 USA dollarit (ligikaudu 2500 krooni).KokkuvÃµttes said Venemaa poolt eraldatud 50 Ãµppekohast tÃ¤idetud vaid 27. TÃ¤itmata kohtade seas on kohad Novgorodi Riiklikus Ãœlikoolis, Tveri Riiklikus TehnikaÃ¼likoolis ja Peterburi Riiklikus Tehnoloogia- ja DisainiÃ¼likoolis. Keegi ei vajanud kÃ¼mnest seitset kohta Kaliningradi Kanti nimelise Ãœlikooli erialadel: raadiofÃ¼Ã¼sika ja elektroonika, filoloogia, sotsiaaltÃ¶Ã¶, finantsid ja krediit, turundus, organisatsioonijuhtimine, logistika. TÃ¼hjaks jÃ¤id mÃµned kohad Peterburi Ã¼likoolides. 2007. aasta tulemuseks oli 28 tÃ¤idetud kohta 50st, tookord ei meeldinud abiturientidele Kaliningrad, Tver ja Arhangelsk ning nÃ¤iteks matemaatika Ãµppimise vÃµimalus Peterburi Riiklikus Ãœlikoolis.Tallinna Venemaa Kodanike Liidu esimees Vladimir Lebedev arvab, et asi pole selles, et koolilÃµpetajad ei soovi Ãµppida Venemaal, vaid selles, et PuÅ¡kini Instituut ei levitanud teavet kvootide kohta piisavalt laialt. Andrei Krasnoglazov sellega ei nÃµustu: "Meie saatsime kirjad kÃµikide koolide direktoritele, tasuta Ãµppekohtade nimekirjad avaldati ajalehtedes Den za Dnjom ja MolodjoÅ¾ Estonii ning Venemaa suursaatkonna internetilehekÃ¼ljel. Siinkohal tee kui palju tahes â€“ alati on vÃ¤he. Ma arvan, et kes otsib, see leiab alati."

22.07.2008 12:45 (13.24) Paet kutsus üles allumatusele Putini suhtes [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet kutsus Venemaad Ã¼les loobuma tÃ¤itmast endise presidendi Vladimir Putini kÃ¤sku suhete loomise kohta Gruusia territooriumil asuvate piirkondadega."Venemaal tuleb Gruusiast vÃ¤lja viia sinna ebaseaduslikult paigutatud sÃµjavÃ¤eÃ¼ksused ning peatada president Putini poolt aprillis tehtud otsuse tÃ¤itmine," Ã¼tles Paet eileÃµhtuses vestluses Gruusia ametivenna Eka TkeÅ¡elaÅ¡viliga. Venemaa ekspresident ja praegune peaminister Vladimir Putin andis aprillis korralduse Ãµiguslike suhete loomise kohta Gruusiast eralduda soovivate Abhaasia ja LÃµuna-Osseetia piirkondadega. Paet lisas, et sagenenud provokatsioonid Gruusia Ãµhupiiri rikkumiste nÃ¤ol kahjustavad kindlasti algatusi konfliktide rahumeelsel lahendamisel ning rÃµhutas, et EL peab suurendama aktiivsust Abhaasia ja LÃµuna-Osseetia konfliktide lahendamisel lÃ¤htudes Gruusia territoriaalsest terviklikkusest.Â VÃ¤lisminister TkeÅ¡elaÅ¡vili kinnitas, et Gruusia on valmis rahuplaaniga edasi minema ning mÃ¤rkis, et seejuures on vÃ¤ga oluline saavutada kokkulepe pÃµgenike Abhaasiasse tagasipÃ¶Ã¶rdumise osas. Ka riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirÃ¼hm tegi eelmisel nÃ¤dalal teravatoonilise avalduse, milles kutsus rahvusvahelisi organisatsioone reageerima jÃµuliselt Venemaa tegevusele Gruusia territooriumil ning alustama Abhaasias Venemaa osaluseta rahvuvalveoperatsiooni. "Venemaa relvajÃµudude sissetungid Gruusia Ãµhuruumi ja vÃ¤gede koondamine Abhaasias on rÃ¤ige rÃ¼nnak Gruusia kui iseseisva riigi vastu. Eesti-Gruusia parlamendirÃ¼hm kutsub rahvusvahelisi organisatsioone kiirelt ja otsustavalt reageerima Venemaa sellisele tegevusele. On mÃµeldamatu, et ÃœRO, OSCE ja Euroopa NÃµukogu liikmesriik kasutab jÃµuga Ã¤hvardamist teise liikmesriigi vastu," seisab parlamendirÃ¼hma avalduses. Avalduses seisab veel, et Venemaa kÃ¤itumine ja Gruusiat puudutav retoorika meenutab aega, mil vÃ¤ikeriike kÃ¤sitleti peenrahana suurte geopoliitiliste ambitsioonide teostamisel. "Sellises Ãµhustikus ei saa tÃµsiselt vÃµtta Venemaa rolli rahuvahendajana Abhaasias ja LÃµuna-Osseetias. Vene FÃ¶deratsioon on konflikti osapool ja lahenduste leidmise peamine takistus. Selles olukorras on rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti ÃœRO ja Euroopa Liidu roll uute lahendusteede otsimisel erakordselt suur."

18.09.2008 23:45 (13.24) Venemaa naiskond alistas GP valikturniiril Itaalia ja jäi ellu [ERR Sport]

Omskis jÃ¤tkuva vÃµrkpalli naiste Maailma Grand Prix' valikturniiri kolmanda vooru keskses kohtumises alistas vÃµÃµrustaja Venemaa viiegeimilises kohtumises valitseva Euroopa meistri Itaalia ja sÃ¤ilitas lootuse jÃµuda tuleva aasta suvel peetavale finaalturniirile. Ainsana on kÃµik senipeetud mÃ¤ngud vÃµitnud Holland, kes sai viimati jagu Prantsusmaast. Kolmandas matÅ¡is oli teist kohta hoidev Saksamaa Ã¼le Serbiast 3:1. JÃ¤rgmise aasta juulis-augustis peetavale ja tosinat naiskonda koondavale finaalturniirile pÃ¤Ã¤sevad kolm paremat. Koha sinna on juba kindlustanud Jaapan, Hiina, Brasiilia, USA, Dominikaani Vabariik, Puerto Rico ja FIVB-lt wild card'i saanud Poola. Kaks viimast naiskonda selguvad 1.-7. oktoobrini toimuvatel Aasia meistrivÃµistlustel. Tabeliseis:1. Holland 6 punkti2. Saksamaa 53. Venemaa 54. Itaalia 45. Serbia 46. Prantsusmaa 3 Ajakava ja tulemused:16.09.Saksamaa â€“ Itaalia 0:3 (-18, -22, -20)Serbia â€“ Holland 0:3 (-23, -22, -20)Venemaa â€“ Prantsusmaa 3:0 (19, 19, 23) 17.09.Itaalia â€“ Holland 1:3 (23, -23, -18, -20)Prantsusmaa â€“ Serbia 0:3 (-12, -21, -19)Saksamaa â€“ Venemaa 3:0 (20, 19, 25) 18.09.Holland â€“ Prantsusmaa 3:0 (18, 21, 18)Serbia â€“ Saksamaa 1:3 (-22, 20, -23, -21)Venemaa â€“ Itaalia 3:2 (20, 18, -20, -26, 12) 20.09.Saksamaa â€“ HollandItaalia â€“ PrantsusmaaVenemaa â€“ Serbia 21.09.Prantsusmaa â€“ SaksamaaSerbia â€“ ItaaliaHolland â€“ Venemaa www.volley.eeVõrkpall

11.10.2008 11:15 (13.24) Mõttespordi maailmamängudel selgus kaheksa paremat kabetajat [ERR Sport]

Pekingis mÃµttespordi maailmamÃ¤ngudel jÃ¤tkati rahvusvahelise kabes 16 parema vahel play-offidega. Eestlased 16 parema sekka ei jÃµudnud. Viigilise tulemuse korral langeb esimeses play-off ringis vÃ¤lja pÃµhiturniiri tahapoole jÃ¤Ã¤nu. EdasipÃ¤Ã¤seja on mÃ¤rgitud sel puhul tÃ¤rniga. Kohe lÃ¶Ã¶di auti valitsev maailmameister Aleksandr Schwarzman, kes oleks edasi pÃ¤Ã¤senud ainult vÃµidu korral eelmise maailmameistri Aleksandr Georgijevi Ã¼le. Tulemused:Aleksandr Georgijev (Venemaa)* - Aleksandr Schwarzman (Venemaa) 1:1, Nikolai Guljajv (Venemaa) - Aleksei TÅ¡iÅ¾ov (Venemaa) 0:2, Anatoli Gantvarg (Valgevene)* - Andrei ToltÅ¡ikau (Valgevene) 1:1, Roberts Misans (LÃ¤ti) - Ivan Tokussarov (Venemaa)* 1:1, Guntis Valneris (LÃ¤ti)* - Bassirou Ba (Senegal) 1:1, Mourodoullo Amrillaew (Venemaa) - Juri Anikejev (Ukraina) 0:2, Jean-Marc Ndjofang (Kamerun)* - Pim Meurs (Holland) 1:1, Edvard Buzinski (Leedu) - Aleksandr Getmanski (Venemaa)* 1:1. ERR SPORTKabe

21.12.2008 18:30 (13.24) Düsseldorfis teenisid võidu Venemaa naised ja Norra mehed [ERR Sport]

Murdmaasuusatamise MK-sarja etapil DÃ¼sseldorfis vÃµitsid pÃµnevad finaalsÃµidud Venemaa naiskond ja Norra meeskond. Naiste vabatehnika sprinditeate finaalis hoidis Venemaa esindusnaiskond (Natalja Korosteljova ja Natalja Matvejeva) kogu sÃµidu jooksul esikohta, kuid lÃµpp lÃ¤ks pÃµnevaks ja edu Norra ees oli finiÅ¡is vaid 0,2 sekundit. Algeslt kolmandana lÃµpetanud Itaalia diskvalifitseeriti mÃ¤Ã¤rustevastase vahetuse tÃµttu ja nii tÃµusis poodiumile Saksmaa. Eesti naiskond (Kaija Udras ja Kaili Sirge) pidi leppima poolfinaalis viimase 10. kohaga. Meeste finaali parimaid jÃ¤i lahutama veelgi vÃ¤hem ja nii teenis Norra esikoha Rootsi ees alles pÃ¤rast fotofiniÅ¡i lÃ¤bivaatamist. Venemaa jÃ¤i maha 0,7 sekundit ning Itaalia II juba selgemalt 4,1 sekundi jagu. Eesti esindusmeeskond (Anti Saarepuu ja Timo Simonlatser) lÃµpetas teises poolfinaalis eelviimase kohaga. Saarepuu tuli avavahetuselt Ã¼heksandana, Simonlatser parandas seejÃ¤rel positsiooni Ã¼he koha vÃµrra. Teises vahetuses tÃµstis Saarepuu meeskonna koguni liidriks, kuid jÃ¤rgmisena teadet saades oldi langetud kÃ¼mnendaks. LÃµpuks mÃ¶Ã¶duti kÃ¼ll Soomest, kuid enamat Ã¼heksandat kohast see ei andnud. Venemaa II meeskonnale kogunes kaotust tervelt 42,9 sekundit. Esimeses poolfinaalis oli vÃ¤ljas ka Eesti II vÃµistkond (Vahur Teppan ja Priit Narusk, kes 24 sekundilise kaotusega Itaaliale olid 13 osaleja seas eelviimased. Tulemused:Naiste finaal:1. Venemaa 9.35,5 2. Norra + 0,2 3. Saksamaa + 1,8 4. Rootsi II + 9,4 5. Soome + 11,1 6. Itaalia II + 12,2 7. Venemaa II + 12,8 8. Å veits + 13,8 9. Norra II + 20,3 ERR SPORTMurdmaasuusatamine

03.09.2009 16:00 (13.24) Venemaa viigistas teise geimi võiduga seisu 1:1-le [ERR Sport]

-Raigo Pajula/SCANPIX TÃ¼rgis alanud vÃµrkpalli EM-turniiri alagrupikohtumises Eesti - Venemaa on pÃ¤rast kahte mÃ¤ngitud geimi seis 1:1. Avageimi vÃµitsid kenasti mÃ¤nginud eestlased 25:20, kuid teises geimis jÃ¤Ã¤di mÃ¤nguklassi tÃµstnud venelastele alla 17:25. 1. geim Eesti alustas koosseisus Kert Toobal, Argo Meresaar, Keith Pupart, Jaanus NÃµmmsalu, Ardo Kreek, Janis Sirelpuu, libero Sten Esna ning Venemaa kuus meest olid Birjukov, Poltavski, Grankin, BereÅ¾ko, Volkov, KuleÅ¡ov, libero Verbov. Eesti koondis alustas avageimi suurepÃ¤raselt ning lÃ¤ks juhtima 8:3, misjÃ¤rel mindi lÃ¼hikesele mÃµtlemisajale. Eesti jÃ¤tkas korralikult ning ees oldi veel ka 12:6 ja 16:9, misjÃ¤rel meeskonnad lahkusid platsilt tehniliseks mÃµtlemisajaks. PÃ¤rast vÃ¤ikest pausi tuli Eesti koondis vÃµimsalt mÃ¤ngu tagasi ning vÃµttis kaks punkti, venelaste Ã¼he vastu, tehes seisuks 18:10, misjÃ¤rel venelased taas arupidamise kokku kutsusid. Seisul 19:10 said venelased kolm punkti jÃ¤rjepanu ning Eesti peatreener Avo Keel kasutas samuti vÃµimalust meeskond mÃµtlemisajaks kokku kutsuda. Time out tÃµi kasu ning eestlased vÃµtsid kaks punkti jÃ¤rjest, sundides taas venelased koosoleku kokku kutsuma - seis 21:13. Venemaa meeskond tuli mÃ¤ngulistes olukordades kÃ¼ll jÃ¤rele, aga tÃ¤nu mitmele serviveale ei suudetud vahet enam kinni vÃµtta ja Eesti vÃµttis lÃµpuks geimivÃµidu numbritega 25:20, kui viimase punkti pani vÃµimsa rÃ¼ndelÃ¶Ã¶giga Keith Pupart. 2. geim Teist geimi alustasid eestlased samuti suurepÃ¤raselt, minnes 5:3 juhtima, kuid venelased tulid kiirelt jÃ¤rgi ja lÃ¤ksid mÃ¶Ã¶dagi, tehes seisuks 5:6. Edasi jÃ¤tkus punkt-punkti mÃ¤ng ning korduvalt oli tablool ka viigiseis (10:10, 12:12). Seisult 13:13 sai Eesti venelaste eksimustest kaks jÃ¤rjestikust punkti, kuid Venemaa tuli koheselt mÃ¤ngu tagasi ning 16:15 seisul peeti maha tehniline mÃµtlemisaeg. Venelased panid pÃ¤rast pisikest puhkust sisse uue kÃ¤igu ning lÃ¤ksid ette 22:16 ning geimi lÃµpp oli Venemaa jaoks vaid vormistamise kÃ¼simus. Numbritega 25:17 viigistas Venemaa pÃ¤rast kahte mÃ¤ngitud geimi seisu 1:1-le. ERR SPORT

03.09.2009 16:30 (13.24) Eesti jäi EM-il Venemaa vastu geimidega 1:2 kaotusseisu [ERR Sport]

-Raigo Pajula/SCANPIX TÃ¼rgis alanud vÃµrkpalli EM-turniiri alagrupikohtumises Eesti - Venemaa on pÃ¤rast kolme mÃ¤ngitud geimi seis 1:2. Avageimi vÃµitsid kenasti mÃ¤nginud eestlased 25:20, kuid teises geimis jÃ¤Ã¤di mÃ¤nguklassi tÃµstnud venelastele alla 17:25. Kolmandas geimis kujunesid eestlaste kaotusnumbriteks 18:25. 1. geim Eesti alustas koosseisus Kert Toobal, Argo Meresaar, Keith Pupart, Jaanus NÃµmmsalu, Ardo Kreek, Janis Sirelpuu, libero Sten Esna ning Venemaa kuus meest olid Birjukov, Poltavski, Grankin, BereÅ¾ko, Volkov, KuleÅ¡ov, libero Verbov. Eesti koondis alustas avageimi suurepÃ¤raselt ning lÃ¤ks juhtima 8:3, misjÃ¤rel mindi lÃ¼hikesele mÃµtlemisajale. Eesti jÃ¤tkas korralikult ning ees oldi veel ka 12:6 ja 16:9, misjÃ¤rel meeskonnad lahkusid platsilt tehniliseks mÃµtlemisajaks. PÃ¤rast vÃ¤ikest pausi tuli Eesti koondis vÃµimsalt mÃ¤ngu tagasi ning vÃµttis kaks punkti, venelaste Ã¼he vastu, tehes seisuks 18:10, misjÃ¤rel venelased taas arupidamise kokku kutsusid. Seisul 19:10 said venelased kolm punkti jÃ¤rjepanu ning Eesti peatreener Avo Keel kasutas samuti vÃµimalust meeskond mÃµtlemisajaks kokku kutsuda. Time out tÃµi kasu ning eestlased vÃµtsid kaks punkti jÃ¤rjest, sundides taas venelased koosoleku kokku kutsuma - seis 21:13. Venemaa meeskond tuli mÃ¤ngulistes olukordades kÃ¼ll jÃ¤rele, aga tÃ¤nu mitmele serviveale ei suudetud vahet enam kinni vÃµtta ja Eesti vÃµttis lÃµpuks geimivÃµidu numbritega 25:20, kui viimase punkti pani vÃµimsa rÃ¼ndelÃ¶Ã¶giga Keith Pupart. 2. geim Teist geimi alustasid eestlased samuti suurepÃ¤raselt, minnes 5:3 juhtima, kuid venelased tulid kiirelt jÃ¤rgi ja lÃ¤ksid mÃ¶Ã¶dagi, tehes seisuks 5:6. Edasi jÃ¤tkus punkt-punkti mÃ¤ng ning korduvalt oli tablool ka viigiseis (10:10, 12:12). Seisult 13:13 sai Eesti venelaste eksimustest kaks jÃ¤rjestikust punkti, kuid Venemaa tuli koheselt mÃ¤ngu tagasi ning 16:15 seisul peeti maha tehniline mÃµtlemisaeg. Venelased panid pÃ¤rast pisikest puhkust sisse uue kÃ¤igu ning lÃ¤ksid ette 22:16 ning geimi lÃµpp oli Venemaa jaoks vaid vormistamise kÃ¼simus. Numbritega 25:17 viigistas Venemaa pÃ¤rast kahte mÃ¤ngitud geimi seisu 1:1-le. 3. geim Kolmandas geimis Ãµnnestus Eestil pÃ¤rast Semojon Poltavski ja Aleksander Kosarevi autilÃ¶Ã¶ke 2:0 juhtima minna, kuid seejÃ¤rel saabus mÃµÃµn ja jÃ¤Ã¤di 4:10 taha. Siis mÃ¤ng uuesti paranes ning Ãµnnestus vahe vÃ¤hendada vaid Ã¼hele silmale (12:13), kuid viigiseisuni ei jÃµutud. Aleksei KuleÅ¡ovi rÃ¼nnaku ja Argo Meresaare autilÃ¶Ã¶gi jÃ¤rel juhtisid venelased 17:13 ning kuigi seejÃ¤rel anti kaks punkti Eestile, valitseti geimi lÃµppu kindlalt ning vÃµideti 25:18. ERR SPORT

03.09.2009 17:00 (13.24) Eesti võrkpallikoondis võitis Venemaa vastu ühe geimi [ERR Sport]

-Raigo Pajula/SCANPIX TÃ¼rgis alanud vÃµrkpalli EM-turniiril Ãµnnestus Eesti koondisel vÃµita Ã¼litugeva Venemaa vastu avageim, kuid kokkuvÃµttes kaotati siiski 1:3 (25:20, 17:25, 18:25, 15:25). Avageimi vÃµitsid kenasti mÃ¤nginud eestlased 25:20, kuid teises geimis jÃ¤Ã¤di mÃ¤nguklassi tÃµstnud venelastele alla 17:25. Kolmandas geimis kujunesid eestlaste kaotusnumbriteks 18:25. Neljandaks ehk viimaseks jÃ¤Ã¤nud geimis ei suudetud enam vastaste vÃµimsa mÃ¤ngu vastu saada ja kaotati 15:25. 1. geim Eesti alustas koosseisus Kert Toobal, Argo Meresaar, Keith Pupart, Jaanus NÃµmmsalu, Ardo Kreek, Janis Sirelpuu, libero Sten Esna ning Venemaa kuus meest olid Birjukov, Poltavski, Grankin, BereÅ¾ko, Volkov, KuleÅ¡ov, libero Verbov. Eesti koondis alustas avageimi suurepÃ¤raselt ning lÃ¤ks juhtima 8:3, misjÃ¤rel mindi lÃ¼hikesele mÃµtlemisajale. Eesti jÃ¤tkas korralikult ning ees oldi veel ka 12:6 ja 16:9, misjÃ¤rel meeskonnad lahkusid platsilt tehniliseks mÃµtlemisajaks. PÃ¤rast vÃ¤ikest pausi tuli Eesti koondis vÃµimsalt mÃ¤ngu tagasi ning vÃµttis kaks punkti, venelaste Ã¼he vastu, tehes seisuks 18:10, misjÃ¤rel venelased taas arupidamise kokku kutsusid. Seisul 19:10 said venelased kolm punkti jÃ¤rjepanu ning Eesti peatreener Avo Keel kasutas samuti vÃµimalust meeskond mÃµtlemisajaks kokku kutsuda. Time out tÃµi kasu ning eestlased vÃµtsid kaks punkti jÃ¤rjest, sundides taas venelased koosoleku kokku kutsuma - seis 21:13. Venemaa meeskond tuli mÃ¤ngulistes olukordades kÃ¼ll jÃ¤rele, aga tÃ¤nu mitmele serviveale ei suudetud vahet enam kinni vÃµtta ja Eesti vÃµttis lÃµpuks geimivÃµidu numbritega 25:20, kui viimase punkti pani vÃµimsa rÃ¼ndelÃ¶Ã¶giga Keith Pupart. 2. geim Teist geimi alustasid eestlased samuti suurepÃ¤raselt, minnes 5:3 juhtima, kuid venelased tulid kiirelt jÃ¤rgi ja lÃ¤ksid mÃ¶Ã¶dagi, tehes seisuks 5:6. Edasi jÃ¤tkus punkt-punkti mÃ¤ng ning korduvalt oli tablool ka viigiseis (10:10, 12:12). Seisult 13:13 sai Eesti venelaste eksimustest kaks jÃ¤rjestikust punkti, kuid Venemaa tuli koheselt mÃ¤ngu tagasi ning 16:15 seisul peeti maha tehniline mÃµtlemisaeg. Venelased panid pÃ¤rast pisikest puhkust sisse uue kÃ¤igu ning lÃ¤ksid ette 22:16 ning geimi lÃµpp oli Venemaa jaoks vaid vormistamise kÃ¼simus. Numbritega 25:17 viigistas Venemaa pÃ¤rast kahte mÃ¤ngitud geimi seisu 1:1-le. 3. geim Kolmandas geimis Ãµnnestus Eestil pÃ¤rast Semojon Poltavski ja Aleksander Kosarevi autilÃ¶Ã¶ke 2:0 juhtima minna, kuid seejÃ¤rel saabus mÃµÃµn ja jÃ¤Ã¤di 4:10 taha. Siis mÃ¤ng uuesti paranes ning Ãµnnestus vahe vÃ¤hendada vaid Ã¼hele silmale (12:13), kuid viigiseisuni ei jÃµutud. Aleksei KuleÅ¡ovi rÃ¼nnaku ja Argo Meresaare autilÃ¶Ã¶gi jÃ¤rel juhtisid venelased 17:13 ning kuigi seejÃ¤rel anti kaks punkti Eestile, valitseti geimi lÃµppu kindlalt ning vÃµideti 25:18. 4. geim Kolmandas geimis oli viimane viigiseis 5:5. SeejÃ¤rel Ãµnnestus Venemaal eelkÃµige tÃ¤nu heale servile saada mÃµnepunktine edu 10:7 ja 12:9. Siis tekkis Eesti koondisel pikem mÃµÃµn ning jÃ¤rgnenud kaheksast pallivahetusest Ãµnnestus vÃµita vaid Ã¼ks. 10:19 kaotusseisus olles oli lootus geim pÃ¤Ã¤sta juba peaaegu kadunud. Seisul 15:24 lÃµpetas mÃ¤ngu Martti Rosenblatti serv auti. ERR SPORT

11.09.2009 19:00 (13.24) Venemaa alistas EM-il vabavisete virvarris Horvaatia [ERR Sport]

Poolas toimuva korvpalli EM-i esimeses vahegrupiturniiri kohtumises alistas tiitlikaitsja Venemaa E-vahegrupis mÃµneti Ã¼llatuslikult Horvaatia 62:59. Alagrupiturniiril vaid LÃ¤tist jagu saanud Venemaa suutis kogu kohtumise jooksul Horvaatiaga sammu pidada. Avaveerandi jÃ¤rel sÃ¤rasid tablool viiginumbrid 16:16 ning poolajale mindi venelaste 28:26 eduseisus. VÃµrdne mÃ¤ng kestis lÃµpuminutiteni vÃ¤lja. 57 sekundit enne kohtumise lÃµppu oli mÃ¤nguseis 55:55. SeejÃ¤rel viisid Sergei BÃµkovi vabavisked Venemaa 57:55 ette. Nikola Vujcici vabavise vÃ¤hendas venelaste eduseisu Ã¼hele silmale, kuid Vitali Frisdoni vabavisked viisid Venemaa kolme punkti kaugusele. Viis sekundit enne kohtumise lÃµppu tegi Anton PonkraÅ¡ovi vabavise seisuks 60:56, kuid Horvaatia vÃµttis time-outâ€™i ja pÃ¤rast seda tÃµi meeskonna elule tagasi Marko Popovic, kelle kolmene tegi seisuks 59:60. Horvaadid tegid venelaste vastu veel kiirelt vea, kuid Frizdon tabas veel kaks vabaviset ja juhtis Venemaa 62:59 vÃµidule. Nii Horvaatial kui Venemaal on E-vahegrupis kirjas nÃ¼Ã¼d vÃµit ja kaks kaotust. TÃ¤na kohtuvad veel Saksamaa ja Kreeka ning Prantsusmaa ja Makedoonia. Reedesed tulemused: VENEMAA - HORVAATIA 62:59Venemaa: Timofei Mozgov 18/8lp, Sergei BÃµkov 9, Kelli McCarthy 9, Vitali Frizdon 9Horvaatia: Mario Kasun 13, Zoran Planinic 12, Marko Banic 11 ERR SPORT

23.12.2009 14:00 (13.24) Valgevene avalikustas Vancouverisse sõitva koondise [ERR Sport]

Valgevene on esimene Vancouveri olÃ¼mpiamÃ¤ngudel vÃµistlev meeste jÃ¤Ã¤hokikoondis, kes tegi teatavaks oma 23-mehelise koosseisu. Peatreener Mihhail Zahharov kutsus valikusse ka neli NHL-i mÃ¤ngijat. Seejuures on esindatud vendadepaar Andrei ja Sergei KostitsÃµn, kes teenivad profileiba Montreal Canadiensis. Veteranid Andrei Mezin ja Ruslan Salei on ainsad, kes on esindanud Valgevenet kahel olÃ¼mpial (1998 ja 2002). VÃ¤ravavahid: Vitali Koval (Minski Dinamo), Maksim Maljutin (HK Vitebsk), Andrei Mezin (Minski Dinamo). Kaitsjad: Andrei Antonov (Soligorski Å ahtjar), Andrei BaÅ¡ko (Soligorski Å ahtjar), Vladimir Denissov (Minski Dinamo), Viktor KostiuÅ¡tÅ¡enok (Habarovski Amur, Venemaa), Ruslan Salei (Colorado Avalanche, NHL), Nikolai Stassenko (Habarovski Amur, Venemaa, Vadim SuÅ¡ko (Soligorski Å ahtjar), Aleksandr SÃµrei (Soligorski Å ahtjar). RÃ¼ndajad: Oleg Anonenko (Jekaterinburgi Avtomobilist, Venemaa), Sergei Demagin (NiÅ¾nekamski Neftehimik, Venemaa), Mihhail Grabovski (Toronto Maple Leafs, NHL), Aleksei KaliuÅ¾nÃµi (Moskva Dinamo, Venemaa), Konstantin Koltsov (Ufaa Salavat Julajev, Venemaa), Andrei KostitsÃµn (Montreal Canadiens, NHL), Sergei KostitsÃµn (Montreal Canadiens, NHL), Aleksandr Kulakov (Minski Dinamo), Andrei Mihhalev (Minski Dinamo), Andrei Stas (Minski Dinamo), Aleksei Ugarov (BalaÅ¡ihha MVD, Venemaa), Sergei Zadelenov (Minski Dinamo). ERR SPORT

13.01.2010 20:00 (13.24) Nõunik: Hiddink on 100% Venemaa koondise peatreener [ERR Sport]

Hollandlasest Venemaa jalgpallikoondise peatreener Guus Hiddink on kuni lepingu lÃµppemiseni tÃ¤navu juunis 100% pÃ¼hendunud oma tÃ¶Ã¶le koondisega. Nii kinnitas Hiddinki lÃ¤hedane nÃµunik Cees van Nieuwenhuizen intervjuus Reutersile. Hiddinki tulevik on olnud jalgpallimaailma kuumimaid spekulatsioone alates novembrist, mil hollandlasel ei Ãµnnestunud Venemaad viia MM-finaalturniirile. Teda on seostatud mitmete Euroopa tippklubidega, kÃµige enam Torino Juventusega. Venemaa rahvuslik jalgpallifond, mille loojaks ja finantseerijaks on Londoni Chelsea suuromanik Roman AbramovitÅ¡ lÃµpetas 1. jaanuarist Hiddinkile palga maksmise. Uudis valas spekulatsioonidele veelgi Ãµli tulle. Van Nieuwenhuizen soovitas spekuleerijatel oma argumendid sinnapaika jÃ¤tta. "Praeg on ta Venemaa koondise peatreener ega pea Ã¼hegi teise klubi vÃµi koondisega lepingukÃµnelusi, kirjutagu meedia, iseÃ¤ranis Itaalia oma mida tahab," rÃ¤Ã¤kis nÃµunik. "Guus naases Ã¤sja Aafrikast puhkuselt ning arutab peagi oma tulevikku uue Venemaa jalgpalliliidu presidendiga," lisas van Nieuwenhuizen. Venemaa jalgpallliit valib uue juhi 3. veebruaril. Senine president, Venemaa spordiminister Vitali Mutko pidi ametist tagasi astuma kuivÃµrd president Dmitri Medvedev keelas valitsuse liikmetel osalemise rahvuslike spordialaliitude tÃ¶Ã¶s osalemise. Suurimaks soosikuks peetakse jalgpalliliidu presidendikohale endist St. Peterburgi Zeniidi presidenti ja peaminister Vladimir Putiniga lÃ¤hedalt seotud Sergei Fursenkot. "Guus sai Vitali Mutkolt pakkumise jÃ¤tkata koondisega veel kaks aastat, ent uue jalgpalliliidu juhiga tekkib uus olukorda, mida arutada," rÃ¤Ã¤kis nÃµunik. REUTERS/ERR SPORT

18.01.2010 12:45 (13.24) Justine Henin alustas Austraalias avaringis võidukalt [ERR Sport]

Belglanna Justine Henin tegi vÃµiduka tagasituleku Melbourne'i tennisevÃ¤ljakutele, kui alistas Austraalia lahtistel meistrivÃµistlustel kaasmaalanna Kristen Flipkensi 6:4, 6:3. Seitsmekordne Suure slÃ¤mmi turniirivÃµitja Henin, kes naases tipptennisesse kaks nÃ¤dalat tagasi Brisbane'i turniiril pÃ¤rast 18-kuulist eemalolekut, oli WTA edetabelis 71. kohal olevale Flipkensile liiga kÃµva pÃ¤hkel pureda. JÃ¤rgmiseks vastaseks tuleb Heninil kas Jelena Dementjeva vÃµi Vera DuÅ¡evina. Tulemused : Justine Henin (Belgia) â€“ Kristen Flipkens (Belgia) 6:4, 6:33-Svetlana Kuznetsova (Venemaa) - Anastasia Rodionova (Australia) 6:1, 6:212-Flavia Pennetta (Itaalia) - Anna Chakvetadze (Venemaa) 6:3, 3:6, 6:2 Yanina Wickmayer (Belgia) - Alexandra Dulgheru (Rumeenia) 1:6, 7:5, 10:824-Maria Jose Martinez Sanchez (Hispaania) - Jevgenija Rodina (Venemaa) 6:0, 6:015-Kim Clijsters (Belgia) - Valerie Tetreault (Kanada) 6:0, 6:4Maria Kirilenko (Venemaa) - 14-Maria Å arapova (Venemaa) 7:6(4), 3:6, 6:42-Dinara Safina (Venemaa) - Magdalena Rybarikova (Slovakkia) 6:4, 6:4Elena Baltacha (Suurbritannia) - Pauline Parmentier (Prantsusmaa) 6:4, 3:6, 7:5 Anastasia PavljutÅ¡enkova (Venemaa) - Anastasija Sevastova (LÃ¤ti) 6:2, 6:4Zheng Jie (Hiina) - Peng Shuai (Hiina) 0:6, 6:1, 6:2 Yvonne Meusburger (Austria) - Timea Bacsinszky (Å veits) 6:4, 4:6, 6:230-Kateryna Bondarenko (Ukraina) - Raluca Olaru (Rumeenia) 6:2, 7:6(6) ERR SPORT

26.01.2010 14:45 (13.24) Venemaa saadab Vancouveri OMile 175 sportlast [ERR Sport]

Venemaa olÃ¼mpiakomitee kinnitas teisipÃ¤eval Vancouverisse lÃ¤hetatava olÃ¼mpiadelegatsiooni. Sportlasi sÃµidab olÃ¼mpiamÃ¤ngudele 175 ehk kolme vÃµrra vÃ¤hem kui neli aastat tagasi Torinosse. Sportlaste nimelise kinnitamise viib Venemaa OK lÃ¤bi hiljemalt 1. veebruariks. IstungijÃ¤rgselt kommenteerisid Venemaa spordi- ja noorsoominister Vitali Mutko, olÃ¼mpiakomitee president Leonid TjagatÅ¡ov ja asepresident Vladimir Vasin olÃ¼mpiakoondise kinnitamist. Venemaa spordijuhid mÃ¤rkisid, et erinevalt varasemast ei seata Vancouveris koondisele konkreetse medalite arvu vÃµitmise plaani. Erinevad spordialaliidud esitasid kÃ¼ll olÃ¼mpiakomiteele oma lootused medalite arvule ning saadud numbritest saadi kokku lootused 35-le autasule. Vitali Mutko sÃµnul teenib olÃ¼mpiavÃµitja Venemaa riigilt 100000 eurot, hÃµbedavÃµitja 60000 ja pronksiga naasnu 40000 eurot. TÃ¤iendavaid finantsvahendeid eraldab olÃ¼mpiavÃµitjatele Venemaa olÃ¼mpialaste fond. Omalt poolt autasustavad edukaid sportlasi ka spordialaliidud. SPORT-EKSPRESS/ERR SPORT

11.10.2012 16:20 (13.24) Venemaa ootab Eestist valmistoodangut [Põllumajandusministeerium]

â€žVastastikuse kaubavahetuse edendamisel Venemaaga on Ã¼hiseid huvisid, kuid elusloomade asemel eelistab Venemaa selgelt valmistoodangut,â€œ Ã¼tles pÃµllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pÃ¤rast kohtumist Vene pÃµllumajandusministri Nikolai Fjodoroviga.â€žArutasime minister Fjodoroviga vÃµimalusi Eesti-Venemaa kaubavahetuse edendamiseks. Lahendus tuleb leida Euroopa Liidust elusloomade impordikeelule ja me otsime Venemaaga kokkuleppe vÃµimalust. Peame aga arvestama, et Venemaa eelistab selgelt valmistoodangut,â€œ Ã¼tles minister Seeder. â€žFjodorov andis oma ametnikele korralduse vÃ¤lja selgitada, millistel tingimustel saab Eesti kvoodi piires tariifivabalt sealiha Venemaale eksportida.â€œEesti peamine huvi on piima ja piimatoodete ning liha ja lihatoodete eksport, kus Venemaa lÃ¤hiaastail isevarustatust ei saavuta, lisaks kala ja kalatooted. Samuti on Eesti huvitatud teadus- ja arendusalasest koostÃ¶Ã¶st. Tihe koostÃ¶Ã¶ on saavutatud taimekaitse valdkonnas, Eesti MaaÃ¼likool ning Sankt-Peterburi Riiklik AgraarÃ¼likool on algatanud rahvusvahelise klastri â€žAgrotehnopolâ€œ loomise.Kahe riigi ministrite hinnangul on hÃ¤sti kÃ¤ivitunud Eesti-Vene pÃµllumajandusalane konsultatiivrÃ¼hm, mille jÃ¤rgmine istung toimub 24.â€“26. oktoobrini Eestis. KonsultatiivrÃ¼hma raames nÃ¤evad ministrid vÃµimalusi Ã¼leskerkivate kÃ¼simuste, sh tollitariifide kiiremaks lahendamiseks ning impordi ja ekspordi alase vastastikuse informeerituse tÃµstmiseks.Minister Helir-Valdor Seeder on Venemaa eelmise pÃµllumajandusministriga kohtunud kolmel korral, 2012. aasta mais ametisse asunud Nikolai Fjodoroviga kohtuti tÃ¤na esmakordselt. 2011. aastal sÃµlmiti Eesti ja Venemaa vahel ka pÃµllumajanduse koostÃ¶Ã¶lepe.Lisainfo:Ruve Å ankPÃµllumajandusministeeriumvÃ¤lissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajatel +372 527 0002Pressiteate edastas:Karin VolmerPÃµllumajandusministeeriumpressiesindajatel 625 6254mob 5696 4876karin.volmer@agri.ee

15.10.2012 14:26 (13.24) Välisminister Urmas Paet kohtub täna koos ELi kolleegidega Venemaa välisministriga [Välisministeerium]

Nr 363-E Välisminister Urmas Paet osaleb Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, mille raames kohtuvad ministrid täna õhtul Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Välisminister Urmas Paeti sõnul on enne detsembrikuist Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist arutada veel hulk küsimusi, näiteks uue ELi-Venemaa raamlepinguga seonduv. Samuti olukord, mis on kujunenud Venemaa liitumise järel Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOga. „Oleme toetanud Venemaa saamist WTO liikmeks, nähes selles võimalust seniste kaubandustakistuste kõrvaldamiseks,“ ütles Paet. „Mõneski valdkonnas näeme seda juba reaalselt, näiteks eksporditolli tariifid puidule on Euroopa ettevõtjate jaoks alanenud. Samas peame oluliseks, et Venemaa muudaks ka elusloomade sisseveokeelu Euroopa Liidust Venemaale,“ lisas ta. Välisministrid arutavad veel viimaseid arenguid Süürias, olukorda Liibüas ja Egiptuses, Lähis-Ida rahuprotsessi viimaseid arenguid, Iraani tuumaprogrammiga seonduvat, ELi - Hiina tippkohtumist, viimaseid sündmusi Malis, poliitilist ja inimõiguste olukorda Valgevenes ning olukorda Gruusias pärast parlamendivalimisi. Homsele Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele järgneb arenguministrite kohtumine, kus päevakavas on Euroopa Liidu toetus üleminekuühiskondadele jätkusuutlike reformide läbiviimisel, ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015. aasta järgse raamistiku ettevalmistus, ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) järelmid ning Euroopa Liidu lähenemisviis vastupidavuse tugevdamisele toidukriisiga vaevlevates riikides Lähem info: Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 98 16 57 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

20.01.2014 10:00 (13.24) Seeder kohtus Venemaa põllumajandusministriga [Põllumajandusministeerium]

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna õhtul Grüne Woche 2014 raames Venemaa kolleegi Nikolai Fjodoroviga, kellega arutati Eesti piima- ja kalatoodete eksporti Vene Tolliliitu. Venemaa kinnitas head tahet olukorra kiireks lahendamiseks."Vene minister kinnitas, et impordikeelu taga on tehnilised põhjused, mille kiiret lahendamist soovib ka Venemaa," ütles minister Seeder. "Vene pool lubas, et nemad ei venita ja vastavalt oma protseduurireeglitele tegutsevad võimalikult kiiresti, et taas avada piir impordikeelu saanud viiele Eesti piima- ja kuuele kalatööstusele."Kohtumisel lepiti kokku, et impordikeelu lahendamisega tegelevad edasi Veterinaar- ja Toiduamet ning Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet. "Jaanuari lõpus esitab VTA vastuse Vene auditi kohta, kus teavitab, millised abinõud oleme kasutusele võtnud järelevalve tõhustamiseks, aga ka ettevõtetes Tolliliidu nõuete täitmiseks. Vastuses toome kindlasti välja ka auditis esinenud mõned ebatäpsused," selgitas Seeder.Iga ettevõtte puhul sõltub impordikeelu tühistamine sellest, kui kiiresti jõutakse Tolliliidu nõuded täita.Kohtumisel osalesid lisaks kahe riigi ministritele ka Veterinaar- ja Toiduameti juht Ago Pärtel, Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveameti juht Sergei Dankvert, Venemaa föderaalse kalandusameti juht Ilja Šestakov, Eesti Vabariigi suursaadik Saksamaal pr Kaja Tael ning Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.Vene põllumajandusministrile Nikolai Fjodorovile anti kohtumisel üle ka kutse osaleda Agroforum Balticumil, mis toimub aprillikuus Tartus.Päeva jooksul kohtus minister Seeder ka Hollandi, Montenegro, Gruusia, Moldova ja Poola põllumajandusministritega.Eesti on Grüne Wochel osalenud 1993. aastast ja tänavu on Eesti messi partnermaaks esimesena Balti ja Skandinaavia riikidest. Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse alates 1926. aastast, tänavu on osalemas 70 riiki. Ligi 124 000 m2 laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul ligi 500 000 inimest, sh kuni 5000 ajakirjanikku. Pressiteate edastas: Karin VolmerPõllumajandusministeeriumpressiesindajamob 5696 4876press@agri.ee

12.09.2014 11:35 (13.24) Nestor nimetas Oslos Venemaa-Ukraina sõda tõsiseimaks kriisiks pärast II maailmasõda [Riigikogu]

Riigikogu esimees Eiki Nestor nimetas Oslos ligi 60 riigi parlamendi juhi osavõtul toimuval konverentsil Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainasse kõige tõsisemaks julgeolekukriisiks Euroopas peale II maailmasõda ning kutsus riike aktiivselt tegutsema kasvava ohu kõrvaldamiseks. „Euroopa suurim mure ja oht on praegu sõjategevus Ida-Ukrainas. Kuigi värske relvarahu enam-vähem kehtib, ei alane olukorra pingelisus. Agressioon jätkub. Venemaa regulaarvägede üksused osalevad lahingoperatsioonides ning Venemaalt saadetakse üle piiri Ukrainasse üha rohkem raskerelvastust ja täiendavaid väeüksusi. Kuni Venemaa jätkab valetamist ja vassimist, eitab oma sõjaväe otsest osalemist sõjategevuses, ei ole Moskva üleskutsed poliitilist lahedust leida tõsiseltvõetavad,“ kõneles Nestor. Riigikogu esimees rõhutas, et Venemaa on sõjalise konflikti osapool, kes on rikkunud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nestor ütles, et Venemaale peab jätkuvalt survet avaldama ning sanktsioonidega tuleb edasi minna. “Ukraina on Euroopa riik, Euroopa Nõukogu liige. Ukrainas toimuv on tõsine kriis Euroopas. /.../Agressor on tuumariik, Venemaa. Rünnaku all on tema naaberriik Ukraina. Naaberriigi sõjaline hõivamine oma territooriumi kasvatamiseks – see on pretsedenditu juhtum Euroopas pärast II maailmasõda,“ ütles Nestor. Riigikogu esimehe sõnul on Venemaa-Ukraina sõda lakmustest Euroopa demokraatiale. „Demokraatia ei ole pelgalt sõnaseadmise oskus, vaid eeskätt tegevus," lisas Nestor. 11.-12. septembril toimub Oslos Euroopa Nõukogu liikmesriikide parlamentide juhtide konverents, kus on teemadena arutlusel põhiseaduslikud õigused ja vabadused, võimu ja opositsiooni suhted demokraatias ning suveräänsuse ja julgeolekuküsimused Euroopas. Kahepäevasel konverentsil Norra pealinnas Oslos Stortingis osalevad parlamentide juhid Euroopa Nõukogu liikmesmaadest ja ka vaatleja- ning partnerriikidest. Vaata fotosid. Martin Vallimäe , 631 6356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

23.09.2014 16:20 (13.24) Mihkelson: Venemaa pehme jõu poliitika on üha sihikindlam [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekut mõjutav Venemaa pehme jõu strateegia ja taktika. Komisjonile tegid ettekande Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin ja meediaekspert Raul Rebane. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson juhtis tähelepanu, et Venemaa on süsteemselt suurendanud pehme jõu rakendamist, võttes strateegiliseks eesmärgiks niinimetatud Vene Maailma loomise oma vahetus naabruses. „Venemaa on üha enam kasutamas niinimetatud Vene Maailma mõistet oma ekspansiivse poliitika elluviimisel, mis seab oma agressiivsusega ohtu eeskätt endise Vene impeeriumi aladele jäävate naaberriikide suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Me peame suutma hästi tajuda Vene pehme jõu rakendamise eesmärke ning taktikat, et paremini tõrjuda Eesti suveräänsust ohustavaid tegureid,“ ütles Mihkelson. Samuti lisas Mihkelson, et demokraatlikul ning sõnavabadust austaval Eestil tuleb senisest enam panustada psühholoogilise kaitse tugevdamisse ning informatsioonilise mitmekülgsuse tagamisse. „Eesti rahvusringhäälingus vene telekanali loomine on kindlasti õige samm, kuigi mõjud hakkavad ilmnema alles aastate pärast. Teisalt on oluline aru saada, et infosõdades võidavad need, kes kaitsevad oma väärtusi ning põhimõtteid. Eesti ühiskonna sidusust nende samade väärtuste kaitsel tuleb tõsiselt kasvatada. Siin peitub väga oluline allikas meie julgeoleku tugevdamisel,“ ütles Mihkelson. Vladimir Juškin andis ülevaate oma põhjalikust analüüsist "Venemaa "pehme jõu" poliitika: infrastruktuur, instrumendid ja koordineerimise mehhanismid". Selles on välja toodud Riigiduumas kõrgel poliitilisel tasemel väljatoodud agressiivse pehme jõu poliitika elluviimise eesmärgid. Nende kohaselt soovitakse luua Venemaa ümber nn Vene maailm teistes riikides elavate etniliste venelaste kaudu, kes soovivad teha koostööd ja reaalselt saavad mõjutada oma riigi seisukohti. Rebane analüüsis Vene meedia tegevust pehme jõu poliitika elluviimise tööriistana, mille sisuks on nii kallutatud informatsioon kui ka eksitava teabe edastamine. Mihkelson märkis, et Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekukeskkonda puudutavates küsimustes on väliskomisjon korraldanud viimase kahe aasta jooksul arvukalt kuulamisi keskendudes Eesti riiki puudutavatele olulistele julgeolekuküsimustele. Kuulamiste kokkuvõtteks korraldab väliskomisjon 16. oktoobril Riigikogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, et analüüsida muutunud julgeolekukeskkonda Euroopas. Riigikogu pressiteenistus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

07.03.2018 06:51 (13.24) Välisminister Mikser USAs: Venemaa on oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtus täna koos oma Balti kolleegidega Esindajatekoja välisasjade komitee esimehe Edward Royce´i ja komitee liikmetega, kellega arutati julgeolekuolukorda Euroopas, Venemaa tegevust nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides ja terrorismivastast võitlust. „Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide rikkumine ja endale võetud kohustuste eiramine Venemaa poolt nõuab heidutusmeetmete tugevdamist mitte ainult Balti riikides, vaid NATOs tervikuna,“ sõnas välisminister Mikser. „Oleme Ameerika Ühendriikidega olnud alati ühel meelel, et ka Euroopa liitlased peavad oma kaitsekulutusi suurendama ning seda arutatakse kindlasti ka juulis Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel,“ rõhutas ta. Välisministri sõnul peavad nii Euroopa Liit kui ka USA olema valmis Venemaalt lähtuvate ohtude ennetamiseks. „Balti riikide jaoks ei ole hübriidohud ja vaenulik propaganda uus nähtus, kuid tänaseks on Venemaa oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud. On oluline, et kogu ühiskond oleks ohtudest teadlik ja oskaks valeinfot ära tunda,“ ütles välisminister. „Samuti peame teadvustama Venemaa tegevust, mille eesmärgiks on meie ühiskondade lõhestamine ja usaldamatuse tekitamine demokraatlike institutsioonide suhtes,“ sõnas ta, viidates Venemaa sekkumisele nii Euroopa riikide kui ka Ameerika valimistesse. Esindajatekoja välisasjade komitee liikmed tänasid Balti riike nende panuse eest terrorismivastasesse võitlusesse. Mikser kinnitas Eesti pühendumust antud küsimuses. „Võitluses terroristlike rühmitustega toob püsivat edu vaid tihe riikidevaheline koostöö. Eesti on valmis jätkama aktiivset osalust Daeshi-vastase koalitsiooni töös,“ sõnas välisminister. Balti riikide välisministrid kohtusid samuti Senati välisasjade komitee esimehe Bob Corkeri ja aseesimehe Robert Menendezega, kellega arutati Euroopa-Liidu ja USA kaubandussuhteid, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide jätkamist ning hübriidohtudega seonduvat. Fotod: flic.kr/s/aHsmdSUBHz Lisainfo: Sandra Kamilova Välisministeerium Avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

13.05.2019 17:58 (13.24) Reinsalu: EL peab seoses Venemaa tegevusega Ukrainas sanktsioone laiendama [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel Brüsselis, mille raames ta kutsus üles ELi Venemaa tegevusele Ukrainas tugevamalt reageerima. „Euroopa Liiduna peame jätkuvalt ühiselt seisma Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse eest,“ rõhutas Reinsalu oma sõnavõtus. „Venemaa provokatiivne otsus, mis võimaldab anda lihtsustatud korras Ukraina elanikele vene kodakondsuse, näitab ilmekalt, et Venemaa ei kavatsegi Minski lepinguid täita,“ ütles välisminister. „Euroopa Liidu tugev ning sealjuures kiire ja selge reaktsioon Venemaa tegevusele Ukrainas on praegusel ajahetkel äärmiselt oluline. Agressori tegevusel peavad olema tagajärjed,“ sõnas välisminister. „Peame leidma võimalusi käegakatsutavate sammudega reageerima. EL ei peaks Venemaa poolt Ukrainas väljastatavaid passe tunnistama ning viimaste sündmuste valguses tuleb kaaluda ka sanktsioonide laiendamist Venemaa suunal,“ ütles ta. ELi välisministrid arutasid lisaks viimaseid arenguid Venezuelas, Iraaniga seonduvat, olukorda Liibüas ja Saheli piirkonnas. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmDeXnRM Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

06.06.2019 10:11 (13.24) Venemaa lennujaamad said ametlikult uued nimed [trip.ee]

2018. aasta sügisel korraldasid Venemaa valitsusega seotud organisatsioonid rahvahääletuse, mille eesmärk oli leida Venemaa lennujaamadele väljapaistvate ajalooliste isikute nimesid. Seni oli lennujaamasid nimetatud peamiselt nende geograafilise asukoha järgi (näiteks kõik Moskva lennujaamad). 31. mail vormistas Venemaa president hääletuse tulemused ametlikuks dekreediks. Kokku sai uue nime 44 lennujaama. Päris vaba nimevalik siiski polnud. Näiteks ei saanud ühegi lennujaama puhul hääletada Ivan Julma, V.I. Lenini, Jossif Stalini või Feliks Džeržinski poolt. Nii mõnigi lennujaamadele nime andnud isik ei ütle Venemaa ajalugu väga põhjalikult mittetundvale inimesele suurt midagi. Kes olid näiteks Vladimir Kokkinaki (Anapa lennujaam), Aleksander Pokrõshkin (Novosibirsk) või Dmitri Karbõšev (Omsk)? Küll aga võiks meelde jätta Moskva suuremate lennujaamade uued nimed, et ei tekiks üllatust, kui pileti peal on sihtkohaks Moskva Puškini lennujaam. Mõned Venemaa lennujaamade uutest nimedest (The Moscow Times) Moskva suurim ja Aerofloti sõlmjaamaks olev Šeremetjevo lennujaam kannab nüüdsest poeet Aleksander Puškini nime. Lennujaama ametlik nimetus oleks Aleksander Puškini nimeline Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam. Domodedovo lennujaam kannab Mihhail Lomonossovi ja Vnukovo lennujaam Andrei Tupolevi nime. Kõik senised IATA koodid (vastavalt SVO, DME ja VKO) jäävad edasi kehtima. Kuigi rahvahääletuses otsiti uusi nimesid 46 lennujaamale, sisaldab Vladimir Putini dekreet vaid 44 lennujaama uut nime. Miks ei pandud Peterburi lennujaamale hääletusel võitnud kirjanik Fjodor Dostojevski ja Volgogradi lennujaamale II maailmasõja aegse lenduri Aleksei Maresjevi nime, pole selgitust jagatud. Küsimusi tekitas ka see, miks Kaliningradi lennujaam nimetati keisrinna Jelizaveta Petrovna, aga mitte rahvahääletusel populaarseimaks osutunud Saksa filosoof Immanuel Kanti järgi. Kuna Kant polnud ilmselt piisavalt patriootlik valik, nimetati Kaliningradi lennujaam keisrinna järgi, kelle väed okupeerisid linna viie aasta jooksul aastatel 1758 kuni 1762. Omskis protesteeriti selle vastu, et hääletada ei saanud kohaliku rokkmuusiku Jegor Letovi poolt. Kokkuvõttes ei muutu rahvusvahelisele reisijale Venemaa lennujaamades mitte midagi, välja arvatud muutunud logod ja see, et nüüd näeb Moskva Šeremetjevo lennujaamas Puškini kuju. Puškini kuju avamine Šeremetjevo lennujaamas (Meduza.io) Loe ka: Pulkovo lennujaam – lähedal, kuid kauge

10.07.2018 11:01 (13.24) Pullerits: Kas jalgpall heidutab minu julgeolekut? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Jah, heidutab küll. Vihje sellele oli laupäevane Venemaa-Horvaatia jalgpalli avalik vaatamine Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas Vabaduse väljakul, kus lehvisid Venemaa lipud ja kõlasid ergutushüüded «Ros-si-ja! Ros-si-ja!». Kujutate ette: Eesti Vabariigi pealinna kesksel väljakul lehvis ja laiutas vene vaim. (Mõelge: minge Moskvas kambaga Punasele väljakule, rullige sinimustvalged lahti ja hakake karjuma «Es-to-ni-ja! Es-to-ni-ja!». Juba paari minuti pärast leiate end... teate küll, kust; ja kui ei tea, küll siis teada saate.) Jääb vaid heameelt tunda, et see ülesköetud rahvahulk sai külma ja jahutava duši, kui mõni aasta tagasi Eestile kuivalt 0:3 kaotanud Horvaatia Venemaad lõpuks läbi häda ikkagi võitis. Aga võib-olla seda valusam venelastele kaotus oli, et see tuli nii napilt ja pikkamisi, kui nende võidulootus oli mitut puhku õhus?Mida me siin siis näeme? Mõtlen siis, kui vaatame ikka laiemat pilti, mitte ei tegele nikerdamisega. Me näeme taas kord poliitilist lühinägelikkust. Poliitiline lühinägelikkus on aga Eesti ja Euroopa poliitikutele saanud nii iseloomulikuks ja igiomaseks – sellest räägib ka minu tänane järjekordne karm ja otseütlev kolumn Postimehe teisel küljel.Antud juhul seisneb poliitiline lühinägelikkus suure, jalgpalli näitava ekraani toomises ja paigaldamises Vabaduse väljakule. See oli ju algusest peale teada, et Venemaa osaleb jalgpalli MMil ja et Tallinnas elab palju venelasi, kes näitasid oma meelsust ja ähvardavat jõudu veidi rohkem kui kümnend tagasi dramaatilisel Pronksiööl. Lisagem siia valemisse revanšistlikud meeleolud, mida Putini Venemaa üles kütab ja õhutab. Algusest peale oli selge, et neid tegureid arvestades ei maksa meie Vabaduse väljakule jalgpalliekraani üles seada.Liiati, ärgem unustagem, olen ma algusest peale rääkinud, et jalgpalli MM on meile võõras asi ja võõras mure, et ei maksa selle ažiotaažiga kaasa minna. Ometi mindi, tassiti meile võõras MM otse meie Eesti pealinna südamesse, ja lasti laupäeval endale avalikult öelda, et näete, estontsõ, kui palju meid on, kuidas me suudame koonduda otse teie pealinna südamesse, kuidas me paneme silmagi pilgutamata oma lipud lehvima ja karjume Venemaa toetuseks ja näete, estontsõ, teil ei ole mitte midagi muud teha, kui vaid tuimalt kõrvalt vaadata. Teadlik või alateadlik sõnum: me oleme siin kohal. (Ja kui mõni arvab, et venelaste kogunemine oli hea, sest nad said auru välja lasta, siis kas samavõrd pole võimalik, et tegelikult said nad ühiselt salamisi kuraasi juurde?)See kõik, mis venelastele eneseusku ja enesekindlust juurde andis - ning seda Putini ja Trumpi kohtumise eelõhtul, mil keegi ei tea, millest nood kahekesi omavahel rääkida võiks, nii et levivad kartused Jalta 2-st -, mis lubas neil tunda end Eesti pealinna südames, vaid paarsada meetrit eemal hirmutava Pronksiöö epitsentrist arvestatava jõuna, oleks võinud olemata olla, kui poliitikud või kes iganes selle ekraaniotsuse tegid, oleksid ilmutanud suuremat läbi- ja ettenägelikkust ning oleksid, nagu ma juba algusest peale rääkisin, selle meisse absoluutselt mittepuutuva jalgpalli MMi jätnud meie Eesti keskväljakule toomata. Ent see ei ole veel kõik. Hull on see, et osa tallinlasi, nagu näitas mu eilne töine käik pealinna, võtavad seda, et Eesti pealinnas võimutsevad alatihti venelased, justkui iseenesestmõistetavusena, mille suhtes ei ole mõtet isegi kulmu kergitada. Kas see pole midagi samasugust, mis on juhtunud Euroopas, kus suurtes linnades on inimesed juba sedavõrd resigneerunud ja leppinud, et nad ei hakka isegi häält tegema, kui nende kõrval võtavad üha rohkem ruumi enda alla kümned tuhanded aafriklased, araablased ja moslemid?Aga mäletate, mida ütleb rahva iidne tarkus: karta tuleb ükskõikseid. Ehk teisisõnu: meid ei ohusta ainult võõraste lippude alla koonduvad ja võõrast, meile avalikult vaenulikku riiki ergutavad ning toetavad inimesed, vaid ohustavad ka need meie rahvuskaaslased meie endi seast, kes ei taha, suuda või oska selles mingitki ohtu ega probleemi näha.Ja kõik see, mis meie välise, suhteliselt rahuliku pealispinna all podiseb, ärgem unustagem, sai võimendust tänu jalgpallile, mis, nagu ma olen korduvalt, lausa väsimuseni rääkinud, ei puutu absoluutselt meisse. Hea, et seekord tänu Horvaatiale nii läks, aga mis siis, kui mängu oleks võitnud Venemaa? Toda jalgpallivaatamist on juba võrreldud venelaste öise laulupeoga. Meie, eestlaste laulupidu, nagu ajaloost mäletate, oli meie rahvusliku eneseteadvuse ja eneseuhkuse oluline ärataja, mis, muide, aitas sillutada teed Eesti riigi tekkimiseni mitu kümnendit hiljem.Fotod 1-5: Venemaa poolehoidjad laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul. Fotode autor: Joakim Klementi, Postimees/Scanpix

04.12.2018 17:58 (13.24) Välisminister Sven Mikser: NATO liitlased on ühtsed toetuses Ukrainale ja Gruusiale [Välisministeerium]

Tänasel NATO välisministrite kohtumise esimesel päeval Brüsselis räägiti alliansi koostööst Gruusia ja Ukrainaga ning poliitilisest olukorrast Musta mere regioonis. Samuti oli teemaks transatlantiline julgeolek. NATO liikmed kinnitasid toetust Ukraina ja Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, samuti on allianss valmis jätkama toetust partneritele julgeoleku võimete arendamisel. Välisminister Sven Mikseri sõnul olid NATO partnerid ühtsed arusaamas, et Venemaa on Krimmi ebaseadusliku anneksiooniga ning sõjategevusega nii Ukraina kui Gruusia vastu rikkunud rahvusvahelist õigust, sealhulgas Euroopa julgeoleku aluspõhimõtteid. Taoline Venemaa agressiivne käitumine on ohuks kogu Musta mere piirkonnale. Oma sõnavõtus rõhutas minister, et NATO poliitiline reaktsioon Venemaa käitumise osas Aasovi merel on olnud kiire, kuid on vajalik mõelda järgmistele sammudele. Seejuures on oluline mõista, et Venemaa on olukorda eskaleerides järginud teatud mustrit. „Kertši väinas toimunud rünnaku näol ei ole tegemist üksiku intsidendiga, vaid osaga pikaajalisest tegevusest, mille eesmärgiks on mõjuala laiendamine,“ osundas ta. Rääkides transatlantilisest julgeolekust rõhutas Mikser, et NATO peab jääma kindlaks enda võetud kohustuste täitmisele, põhimõtetele ja väärtustele. „Kaitsekulude tõstmise lubaduste täitmine on üks olulisemaid samme tugeva transatlantilise sideme hoidmisel,“ ütles minister. NATO ministrite kohtumisel võeti vastu ühisavaldus keskmaa-tuumajõudude piiramise (INF) lepingu osas. NATO partnerid jagasid Ameerika Ühendriikide hinnangut, et Venemaa on INF-lepingut rikkunud ning on viimastel aastatel arendanud leppega keelatud relvasüsteeme. „Rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse huvides on eriti oluline, et kokkulepetest peetaks kinni. Venemaa on seda ilmselgelt aga rikkunud ja ühepoolne lepingu täitmine ainult Ameerika Ühendriikide poolt ei saa olla jätkusuutlik,“ sõnas minister. „Pikaaegne INF-lepingu rikkumine on vaid üks näide, kuidas Venemaa soovib võetud rahvusvahelistest kohustustest taganeda. Meie kui liitlaste ülesanne on jätkuvalt teha selgeks, et nende reeglite rikkumine ei tee reegleid olematuks, vaid et taolisel käitumisel on ka tagajärjed,“ ütles Mikser. NATO ministrite kohtumise tänane päev lõpeb ministrite õhtusöögiga NATO lõunanaabruse teemadel – kinnitatakse lõunanaabruses stabiilsuse tugevdamise raport ja NATO terrorismivastase tegevuskava uuendamine. Teemaks on veel NATO toetus Liibüa kaitse- ja julgeolekuvõime arendamisel. Samuti arutatakse arenguid Iraagis. Fotod: https://www.nato.int/cps/en/natohq/photos_161130.htm Lisainfo: Inga Bowden välisministeerium avalike suhete osakonna peadirektoringa.bowden@mfa.ee +372 528 1467 Teate edastas: Britta Tarvis välisministeerium meedianõunik, avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

16.02.2020 13:03 (13.24) Välisminister Reinsalu vastuseks Lavrovile: Venemaa pole Läänele mitte fantoomoht, vaid viraalne oht [Välisministeerium]

Välisminister Reinsalu osales ettekandega Müncheni julgeolekukonverentsil NATO idatiiva julgeoleku teemalisel ümarlaual koos Saksamaa, Läti ja Leedu kaitseministritega. Reinsalu rõhutas, et Venemaa kasutab Lääne survestamiseks kogu hübriidsurve arsenali üle maailma. See surve on viimaste aastate lõikes kasvanud ning levib kiirelt ja paljudel juhtudel laiemale avalikkusele tajumatuna. „Seda võib võrrelda viraalse ohuga, arvestades selle mõju kiirust ja ulatust,“ ütles Reinsalu kommenteerides Venemaa välisminister Lavrovi Münchenis väljendatud seisukohta, et Venemaa on Läänele fantoomoht. Reinsalu sõnul peab selle ohu tõkestamiseks Lääs suutma säilitada poliitilise ühtsuse, panustama enam sõjalise reageerimise võimekusse ja olema tugevama vastupanuvõimega hübriidsurvele. Ta lisas, et Venemaa eesmärk pole eraldivõetuna survestada NATO idatiiba, vaid see piirkond on geograafilise asendi tõttu ohu esmane piirkond. Tema sõnul on Venemaa laiem eesmärk saavutada üleolek Lääne üle ja selleks kasutatakse kõiki tehnikaid. „Venemaa on oma ettemääramatuses risk. Lääne vastus peab olema automaatne ja prognoositav reageerimine hübriidrünnakutele ja agressiooniaktidele,“ sõnas Reinsalu. Välisminister tunnustas Saksamaa kantslerit Angela Merkelit panuse eest Lääne ühtsuse kindlustamisel. „Sõjaline võimekus on oluline, kuid sama tähtis on meie poliitiline tahe ja pühendumus olla igal ajal valmis kaitsma oma väärtusi,“ rõhutas Reinsalu. Eesti välisminister avaldas arvamust, et meie julgeoleku kindlustamisel peab panustama rohkem Atlandi-üleste suhete arendamisele ja USA kaalukamale rollile NATO idatiival. „Suurõppus Defence 2020 on selle positiivse arengu ilmekaks näiteks,“ lisas Reinsalu. Lisaks aruteludele kohtus välisminister Müncheni julgeolekukonverentsil Kanada, Jordaania, Jeemeni, Läti, Iraagi ja Tšehhi välisministritega, samuti Euroopa Nõukogu peasekretäriga, USA alalise esindajaga ÜRO juures ja Ameerika Juudikomitee esimehega. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmLqKz6u Teate edastas: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

18.03.2020 14:39 (13.24) Välisminister Urmas Reinsalu avaldus Krimmi annekteerimise 6. aastapäeval [Välisministeerium]

Täna kuus aastat tagasi annekteeris Venemaa Föderatsioon Krimmi, olles paar päeva enne lavastanud poolsaarel libareferendumi. Rahvusvaheline üldsus mäletab endiselt rohelisi mehikesi, kes kandsid Vene relvi ja keda Vladimir Putin ise 2014. aasta aprillis Vene sõduriteks nimetas. Need sammud kujutavad endast ÜRO põhikirja sõnaselget rikkumist ja rahvusvahelise julgeoleku ohtu seadmist ning neil on tõsised tagajärjed riikide territoriaalset terviklikkust, ühtsust ja suveräänsust kaitsvale rahvusvahelisele korrale. Venemaa tegevus on vastuolus tema enda poolt võetud Budapesti Memorandumi kohustustega Ukraina julgeolekutagatiste kohta, nimelt kohustusega tunnustada Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatust. Okupatsiooni algusest peale on Venemaa järsult piiranud poolsaarel kogunemis-, väljendus-, ühinemis- ja usuvabadust ning vaba juurdepääsu teabele. Muret tekitab asjaolu, et inimõiguste olukord Krimmis halveneb järjepidevalt. Sellel on laastav mõju, eriti neile, kes keelduvad tunnustamast okupatsiooni ning üritavad säilitada oma emakeelt ning usulist ja kultuurilist identiteeti. Hoolimata Rahvusvahelise Kohtu 2017. aasta 19. aprilli korraldusest on Krimmi tatarlaste Medžlis Krimmis endiselt keelatud. Venemaa jätkab rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes: • Krimmi demograafilist koosseisu muutva poliitika ajamist • sõjalise kohaloleku suurendamist Krimmi poolsaarel ja • Krimmi põliselanike sundvärbamist Vene relvajõududesse. Krimmi militariseerimine on suurendanud ebastabiilsust kogu Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas. Kertši silla ehitamine ja jõu kasutamine Venemaa poolt on tõsiselt kitsendanud vaba laevaliiklust regioonis. Meie, rahvusvaheline kogukond, peame olema tunnistajateks Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimepandud inimõiguste rikkumistele. Kutsume Venemaa ametivõime üles võimaldama inimõiguste olukorda seiravatele organisatsioonidele kohe takistamatu juurdepääs poolsaarele. Kinnitame taas oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

18.05.2020 10:54 (13.24) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisministri ühisavaldus krimmitatarlaste küüditamise 76. aastapäeval [Välisministeerium]

76 aastat tagasi, 18. mail 1944 küüditas Nõukogude režiim ebaseaduslikult krimmitatarlased nende ajaloolisest elupaigast Krimmist Usbekistani, Kasahstani ja Venemaa Föderatsiooni kaugetesse piirkondadesse. Ainuüksi esimestel pagulusaastatel surid küüditatud krimmitatarlastest ligi pooled. Kodumaale Krimmi naasmise keeld kehtis 1989. aastani ning sellega kaasnes sihilik keeleline ja kultuuriline assimilatsioon. Krimmitatarlaste tragöödia kordus 2014. aastal, kui Venemaa Föderatsioon vallutas ja üritas ebaseaduslikult annekteerida Krimmi, mis on Ukraina lahutamatu osa. Pole juhus, et Stalini totalitaarset režiimi ülistav Venemaa jätkab selle kuritegelikku poliitikat ka 21. sajandil ajutiselt okupeeritud Krimmis: krimmitatarlaste Medžlisi keelustamine, süsteemsed repressioonid, tagakiusamine ja Ukraina territoriaalsele terviklikkusele korraldatud Venemaa relvastatud kallaletungi vastu olnud krimmitatarlaste õiguste rikkumine. Venemaa sundis tuhandeid krimmitatarlasi – Krimmi põliselanikke – kodust lahkuma ja Mandri-Ukrainasse kolima. Mälestame Stalini korraldatud krimmitatarlaste küüditamise paljusid süütuid ohvreid. Avaldame krimmitatarlastele toetust võitluses nende õiguste eest. Rõhutame Ukraina rikkumatut suveräänsust, territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja poliitilist sõltumatust. Mõistame hukka Venemaa agressiivse poliitika Ukraina vastu ja uued krimmitatarlaste vastased repressioonid. Kutsume Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumise, rakendama täielikult ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Krimmi (Ukraina) inimõiguste olukorra kohta ning täitma rahvusvahelise üldsuse nõudmist lõpetada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna okupeerimine. Ükski Venemaa katse oma okupatsiooni poolsaarel seadustada ei muuda fakti, et Krimm on Ukraina. 18. mai 2020 Kõik uudised

05.08.2021 09:22 (13.24) Eesti esinduse asejuhi kommentaar ÜRO Julgeolekunõukogus olukorrale Gruusias [Välisministeerium]

Täna, 4. augustil tõstatab Eesti koos Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Norra, Ameerika Ühendriikide ja Iirimaaga ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel olukorra Gruusias. Eesti esinduse asejuhi Andre Lipandi kommentaar: Juhime tänasel kohtumisel julgeolekunõukogu tähelepanu Venemaa jätkuvatele katsetele muuta piire Euroopas ja õõnestada oma naaberriigi suveräänsust. Tänavu 7. augustil möödub 13 aastat sellest, kui olime tunnistajaks Venemaa täiemahulisele sõjalisele agressioonile Gruusia vastu. Kahjuks rikub Venemaa Föderatsioon siiani endiselt Gruusia territoriaalset terviklikkust. Mõistame hukka Venemaa kestva ebaseadusliku sõjavälise kohaloleku Gruusia piirkondades Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ning sammud, mida Venemaa on astunud nende piirkondade annekteerimiseks. Venemaa tegutsemine rikub jämedalt rahvusvahelise õiguse põhinorme. On laiduväärne, et hoolimata COVID-i pandeemiast on okupatsiooniväed oma sõjalist kohalolekut ja tegevusi Gruusia territooriumil kindlustanud ning tugevdanud kontrolli Gruusia territooriumi osade üle. Seda näitab muu hulgas mullune otsus luua Venemaa ja Gruusia piirkonna Abhaasia vahel niinimetatud ühine sotsiaal-majanduslik ruum. Eesti kinnitab taas vankumatut toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele ühtsusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kohtumise järgselt kannab Eesti ette Eesti, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Norra ja Iirimaa ühisavalduse. Kõik uudised

26.02.2022 10:16 (13.24) Välisminister Liimets erakorralisel väliasjade nõukogul: meie vastulöök Venemaa inimohvritega agressioonile Ukrainas on üheselt karm [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets oli eile, 25. veebruaril Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel, kus kiideti heaks Venemaa ja Valgevene vastased sanktsioonipaketid ning toimus videokohtumine Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga. „Ukrainat rünnates ründab Venemaa mitte ainult vaba riiki ja rahvast, vaid ka tervet Euroopat, meie rahu ja meile olulisi demokraatlikke väärtusi. Euroopa vastulöök Venemaa inimohvritega kallaletungile Ukrainas on ja saab edaspidigi olema üheselt karm. Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonidega karistame Ukraina rünnaku eest vastutavat ja seda toetavat pea 500 isikut varade külmutamisega, nende seas ka enneolematult Venemaa kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme riigipead, president Putinit. Samuti haavavad sanktsioonid tõsiselt Venemaa majandust, finantssüsteemi ja riigifirmasid,“ ütles välisminister Liimets. Liikmesriigid alustavad järgmise sanktsioonipaketi ettevalmistamist. Olulise teemana käsitlesid välisministrid sõjaga kaasnenud humanitaarkriisi ja sõjapõgenike halvenevat olukorda. EL on käivitamas elanikkonna abistamise mehhanismi, et aidata ühiselt kanda piiriäärsetele liikmesriikidele langevat koormat. „Ukrainas on pidanud sajad tuhanded inimesed oma tavaelu katkestama ning otsima varjupaika pommide ja raketilöökide eest. Paljud neist püüavad saada Ukrainast välja ja põgeneda lääne poole ning meie kõigi kohus on olla sõjapõgenikega tegelemisel Poolale ja teistele piiriäärsetele riikidele toeks. Samuti jätkame aktiivselt konsulaarabiga, et meie oma inimesed saaksid turvaliselt naasta Ukrainast Eestisse”, sõnas Liimets. Välisminister kinnitas, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu. „Me seisame Ukrainaga ja Ukraina eest nii sõnades kui ka tegudes. Lisaks sanktsioonidele ja abile ELi tasandil on Eesti sel nädalal andnud Ukrainale kiireloomulist humanitaarabi sõjaolukorras inimkannatuste leevendamiseks ning kaitseministeerium valmistanud ette abipaketi Ukraina kaitsejõududele meditsiinivahendite, tankitõrjekahurite, laskemoona ja muu vajaliku varustusega. Oleme valmis Ukraina abivajadustele kiirelt reageerima, et aidata neil oma riiki ja rahvast kaitsta,“ ütles Liimets. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

11.03.2022 17:16 (13.24) Välisminister Eva-Maria Liimets: Rünnakud ajakirjanike vastu on rünnakud inimõiguste ja demokraatia vastu [Välisministeerium]

Eesti koos teiste meediavabaduse koalitsiooni liikmetega mõistab ühisavalduses hukka Venemaa ettekavatsetud ja täiesti põhjendamatu rünnaku Ukrainale ning tsensuuri kehtestamise tegeliku olukorra varjamiseks. „Kuu aja eest, kui Eesti korraldas Tallinnas meediavabaduse koalitsiooni aastakohtumise, andis Nobeli rahupreemia laureaat Dmitri Muratov ülevaate üha halvenevast meediavabaduse olukorrast Venemaal,“ märkis välisminister Eva-Maria Liimets. „Nüüd oleme tunnistajateks Venemaa täielikule hoolimatusele inimeludest ning paanilistele püüdlustele oma rahva eest tõde varjata. Rünnakud ajakirjanike vastu on rünnakud inimõiguste ja demokraatia vastu,“ lisas ta. Meediavabaduse koalitsiooni avaldusega mõistetakse üheselt hukka nii Venemaa sõda Ukraina vastu kui ka Valgevene osalus selles. Ühisavalduses tuuakse esile, kuidas Kreml blokeerib juurdepääsu sotsiaalmeediaplatvormidele ning vähestele veel alles jäänud Venemaa iseseisvatele meediaväljaannetele. BBC, TV5 Monde, CBC/Radio-Canada, CNN, CBS, ABC News, Bloomberg, Raadio Vaba Euroopa, Radio Liberty ja paljud teised on peatanud tegevuse Venemaal uute tsenseerivate seaduste tõttu. „Putini administratsiooni ajakirjanike vastase hirmutus- ja survekampaania eesmärk on Venemaa inimeste teadmatuses hoidmine ebaseaduslikust tegevusest Ukraina vastu,” rõhutatakse ühisavalduses. Lisaks mõistetakse hukka Venemaa pikaaegne tegevus eksitava ja valeinformatsiooni kampaaniate läbiviimisel. Koalitsioon tunnustab samme, mis on suunatud propagandakanalite sanktsioneerimisele. Samuti mõistetakse hukka Venemaa rünnakud ajakirjanike vastu ning tuuakse esile Ukraina telekanali LIVE kaameramehe brutaalne tapmine ning rünnakud Sky News, Ekstra Bladet, RSF ja Alaraby TV ja teiste vastu. Juulis 2019 loodud meediavabaduse koalitsiooni, millel on praeguseks 50 liikmesriiki, eesmärk on kaitsta meediavabadust, tagada ajakirjanike turvalisus ja võtta vastutusele need, kes ründavad ajakirjanikke selle eest, et nad teevad oma tööd. Koalitsioon jälgib aktiivselt meedia ja väljendusvabaduse olukorda maailmas, teeb tõsiseimate olukordade kohta avaldusi ning proovib aidata seal, kus olukord on kõige. Lisainfo: Avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

20.04.2022 10:21 (13.24) Pullerits: Miks Venemaa naissportlased valmistavad järjest pettumust? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

On ikka elu mind igasuguste vene naissportlastega kokku viinud! 2005. aasta algul usutlesin Otepääl Pentagonis (sic!) tollast Moskva oblasti kuberneri spordinõunikku Jelena Välbet (fotol paremal), kolmekordset olümpiavõitjat ja 14-kordset maailmameistrit. Kui ta minu koputuse peale ukse avas, olin jahmunud ning kahtlesin, kas olen ikka õigesse kohta sattunud. Ta oli nii paks ja vormist väljas! Viskas voodi peale lösakile ja andis mulle intervjuu. Ma küll tema positsioonis ja olukorras end nii lõdvaks poleks lasknud.Nüüd teame, et Välbe on putinist.Suvel kümme aastat tagasi kohtusin Käärikul Irina Privalovaga (vasakpoolsel fotol vasakul) kellest tollal ei olnud 50 ja 60 meetrit suutnud kiiremini joosta mitte ükski naine. Ta on võitnud EM- ja MM-võistlustel kokku tosin medalit, neist neli kuldset, ja tuli Sydney olümpial võitjaks 400 meetri tõkkejooksus. Temaga vestlesime spordibaasi vestibüülis (fotol all paremal), hiljem jalutasime veidi ringi ja tegime koos tema perega pilti (fotol all vasakul). «Kirjutage, et me soovime Eestile õitsengut,» palus kohtumise lõpus Privalova abikaasa Vladimir Paraštšuk. «Tõsiselt. Meile meeldib, kuidas siin inimesed suhtuvad oma maasse – tundub, et nad on ära teeninud õnneliku tuleviku.»Nüüd ilmneb, kui ohtlik on lasta end soojadest sõnadest meelitada.Privalovast on saanud Venemaa kergejõustikuliidu president. Kui Taškendi maratoni ja Dušanbe rahvusvahelise poolmaratoni korraldajad ei lubanud Venemaa sportlasi starti, pidas ta vajalikuks nende otsuste vastu oma meelepaha väljendada. Kas ta tõesti aru ei saa, milles asi? Kas talle ei ole tõesti kohale jõudnud, et enamik normaalseid inimesi – jah, tuleb välja, et isegi Venemaa mõjusfääris olevas Kesk-Aasias! – ei taha näha oma üritustele Venemaa esindajaid?Kui kurt ja pime võib olla?!Privalova meelepaha on asjatu. Venemaa on ju suur ja lai, jooksku vene jooksjad seal. Kui hakkavad ühest otsast pihta, siis mina küll ei ole kindel – arvestades kas või Venemaa sitast taristut –, et nad aasta lõpuks teise otsa välja jõuavad. Nii et andku aga minna! Milleks neile mingi Taškent või Dušanbe!?Foto 1: Jelena Välbe 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpial. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 2: Irina Privalova on saanud Barcelona olümpial 30 aastat tagasi 100 meetri jooksus pronksmedali. Kuldmedalist jäi puudu kaks sajandikku ja hõbemedalist üks sajandik. Foto autor: www.imago-sportfoto.com/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits näitab Irina Privalovale (keskel) lehekülgi Sydney olümpiaraamatus, kus on juttu tema võidust 400 meetri tõkkejooksus. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 4: Irina Privalova (paremal) jalutamas abikaasa ja kahe tütrega 2012. aasta juulis Käärikul. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

06.06.2022 10:41 (13.24) Venemaa valdkondlikud sanktsioonid [Välisministeerium]

Naftaembargo Keelati toornafta ja naftasaaduste importimine ELi merd mööda. Keelati osutada teenuseid, mida on vaja Vene toornafta ja naftasaaduste transportimiseks merd mööda. Keelati kindlustusteenuse osutamine kolmanda riigi laevadele, mis veavad Vene toornaftat või naftasaadusi. Nendest piirangutest sätestati erandeid ja üleminekutähtaegu. Finantssanktsioonid Keelati spetsiaalsete finantssõnumiteenuste osutamine (SWIFT) Venemaa pankadele Sberbank, Credit Bank of Moscow ja JSC Rosselkhozbank. See keeld hõlmab nende omandis olevaid panku. (Kohaldub üleminekutähtaeg). Propagandasanktsioon Meediakanalite Rossija RTR, Rossija 24 ja TV Center International ringhäälingutegevus ELis või selliste meediakanalite liidule suunatud ringhäälingutegevus peatatakse (kohaldub üleminekuaeg). Keelati toodete või teenuste reklaamimine Venemaa meediakanalite poolt toodetud või edastatavas sisus, mis on Venemaa juhtkonna püsiva kontrolli all ja mille ringhäälinguload on peatatud. Teenuste sanktsioon Keelati arvepidamise, audiitor- ja raamatupidamisteenuste, maksukonsultatsioonide, samuti äri- ja juhtimiskonsultatsioonide ning suhtekorraldusteenuste osutamine Venemaale. Ekspordipiirangud Laiendati Venemaa kaitsesektori tööstusliku baasiga seotud üksuste loetelu, kelle suhtes kehtestatakse rangemad ekspordipiirangud kahesuguse kasutusega kaupadele ja tehnoloogiale ning sellistele kaupadele ja tehnoloogiale, mis võivad aidata kaasa Venemaa kaitse- ja julgeolekusektori tehnoloogilisele arengule. Laiendati Venemaa sõjalisele ja tehnoloogilisele või selle kaitse- ja julgeolekusektori arengule kaasa aidata võivate kontrollitavate kaupade loetelu. Lisaks täpsustati seni kehtinud piirangutega seotud erandeid. Kehtestatud piirangud hõlmavad üleminekuaegu, erandeid ja pädevate asutuste jaoks erandite menetlemise aluseid. Selleks kehtestas EL Nõukogu 3.06.2022 otsuse (ÜVJP) 2022/884 ja EL Nõukogu määruse (EL) 2022/879, mis jõustuvad 4.06.2022. Senised konsolideeritud õigusaktid: otsus ja määrus. Kõik uudised

20.04.2022 21:36 (13.24) Liimets Balti riikide ja Saksamaa välisministri kohtumisel: ELis tuleb piirata Venemaa nafta ja gaasi importi [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 20. aprillil Riias Balti riikide ja Saksamaa välisministri kohtumisel, milles keskmes oli Venemaa sõda Ukrainas, sanktsioonide karmistamine Venemaa ja Valgevene suhtes ning energiajulgeolek. Välisministrid kinnitasid järjepidevat tugevat toetust Ukrainale ja arutasid uusi võimalusi, kuidas riigi abivajadustele vastata. „Ukrainat tuleb kiirkorras toetada praegu kõige olulisema kaitsevarustusega, et aidata riigil sõda võita. Eesti jätkab Ukraina toetamist ka humanitaarabiga, et aidata leevendada sõjas inimkannatusi. Kokku on Eesti Ukrainale kaitseabi andnud üle 220 miljoni euro ning Eesti inimesed, riigiasutused, ettevõtjad ja MTÜd annetanud humanitaarabiks enam kui 15 miljonit eurot,“ ütles Liimets. Välisminister tõi kohtumisel veel välja, et Ukraina ELi liitumisperspektiiviga tuleks liikuda kiiresti edasi. „Eesti toetab Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmist, sest Ukraina oli üles ehitamas demokraatlikku ühiskonda ja praegu võitleb lisaks oma vabadusele ka kogu Euroopa julgeoleku eest ning väärtuste nimel, mida tähtsaks peame,“ sõnas Liimets. Välisminister Liimets rõhutas kohtumisel ka, et EL peab jätkama survet, et Venemaa lõpetaks sõja Ukraina riigi ja rahva vastu. „Eesti on teinud ettepaneku kehtestada piirangud Venemaa nafta ja gaasi impordile, et mõjutada sõja finantseerimist. Selle poole liikudes tuleks külmutada osa energia eest makstavast rahast tinghoiukontole, mida saaks tulevikus kasutada Ukraina sõjakahjude ülesehitamiseks,“ ütles Liimets. Rääkides julgeolekuolukorrast Euroopas keskendusid välisministrid koostööle NATOs. „NATOl on võtmeroll reeglitepõhise korra kaitsmisel meie regioonis ja on selge, et vastavalt uuele reaalsusele tuleb langetada strateegilisi otsuseid. Oluline on liikuda jõudsalt edasi NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisega ning edendada ELi ja NATO strateegilist partnerlust. Tänasin kohtumisel Saksamaa kolleegi ka nende panuse eest Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamisse,“ ütles Liimets. Balti riikide ja Saksamaa välisministrid kõnelesid tänasel kohtumisel veel õigusriigist, Lääne-Balkanist ja ELi-Hiina suhetest. Välisministrite kohtumisele järgnes pressikonverents (inglise keeles), mida saab järele vaadata siit. Välisministrid tegid täna ka ühisavalduse, milles rõhutavad jätkuvat hukkamõistu Venemaa sõjategevustele Ukrainas ning Venemaa rahvusvaheliste kokkulepete, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumistele. Ühisavaldus (inglise keeles) on leitav välisministeeriumi kodulehelt. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.08.2022 13:46 (13.24) Reinsalu Poola kolleegile: peame piirama Venemaa kodanike ELi reisimise võimalusi [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu viibis täna visiidil Poolas Varssavis, kus kohtus oma kolleegi Zbigniew Rauga, et arutada kahepoolset koostööd, Venemaa agressiooni Ukrainas ja agressioonikurjategijate vastutusele võtmist. Samuti nädala alguses Kiievis viibinud Rauga Varssavis kohtudes keskendus ta Ukraina igakülgsele abistamisele ja kahepoolsete suhete tihendamisele. Reinsalu lisas, et soovib veelgi edendada koostööd Ukrainas jõhkrat sõda jätkavale Venemaale agressiooni hinna tõstmisel, tuues välja ettepaneku piirata Venemaa kodanike Euroopa Liitu reisimise võimalusi seni, kuni Venemaa peab julma sõda Ukrainas. „Jätkame ettepanekute tegemist karmimate ja tõhusamate sanktsioonide kehtestamiseks. Aeg tegutseda on nüüd. Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid. Reinsalu tunnustas Poolat väsimatute jõupingutuste eest Ukraina abistamisel ning rõhutas, et oluline on tööd jätkata ja Venemaa agressioonikuritegude eest rahvusvaheliselt vastutama panna. „Meil on kohustus võtta vastutusele agressiooni organiseerijad,” sõnas Reinsalu. Reinsalu kinnitas, et Eesti ja Poola kaitsekoostöö on väga tihe ja seda edendatakse ühiste regulaarsete õppustega. „Poola on üks aktiivsemaid panustajaid alliansi ja NATO idatiiva julgeolekusse ning Eesti on selle eest tänulik.“ Pildi kohtumisest leiate manusest. Pildid Urmas Reinsalu visiidist Ukrainasse leiate: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721777203... Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

06.05.2022 18:45 (13.24) Pullerits: Kas ma avastasin rattasõidul lüngad Eesti piirikaitses? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ma olen tegija tegija,miks mind ei märgata märgata.Ma olen tegija tegija,mind palun märgata märgata.Bläck Rokit, «Tegija (Eesti mees on tantsulõvi)» 1997. aasta albumilt «Itid Vol. 1»Tegija olen nagunii, ja küsimus on ka selles, miks mind ei märgata.Näiteks eelmisel nädalavahetusel sõitsin kahel päeval järjest otse Eesti ja Venemaa piiri kõrvalt mööda. Seal, kus Venemaa territoorium tungib kõige kaugemale läände. Sõitsin piirist mööda nii lähedalt, et kui oleks liikunud rattaga tee äärde ja käe välja sirutanud, oleks puudutanud Eesti piirile ehitatud tara. Tee kulgeb selle kõrval mitusada meetrit, enne kui taas eemaldub. Ei ainsatki hingelist nähtaval. Võib-olla piirivalve tarale paigutatud valvekaameratest keegi siiski jälgis mind. Kui jälgis, on küsimus, miks piirivalve huvi ei tundnud; ja kui ei jälginud, siis sedavõrra küsimused ainult suurenevad.Järgmisel päeval sõitsin sealtsamast uuesti mööda. Taas ei kedagi ega midagi. Aga nüüd valisin jätkamiseks teise tee. Kui olin piiri kõrval kulgeval teel piirist veidi eemaldunud, ei võtnud ma hargnemiskohas suunda läände, nagu eelmisel päeval, vaid lõunasse. Läände keerates laskub tee nõlvast alla ning kestab umbes seitsesada meetrit noolsirgelt läbi metsa, seejärel keerab lõunasse ja kestab taas noolsirgelt ligi poolteist kilomeetrit lõunasse. Minu valitud lõunasuund vonkles usjalt läbi metsa, kuni jõudis lagendikule, kus värskelt ehitatud varjualuse kõrval on ristmik. Vasakule ei saanud keerata, sest seal oli piiri äärde viival teel tõkkepuu ees. Paremale keerates oleksin jõudnud sinna, kust eile juba sõitsin. Seega jätkasin otse. Aimasin, kuhu see kitsas metsavahetee viib.See viis kolmikpunkti ehk sinna, kus kohtuvad Eesti, Läti ja Venemaa piir. Tee kulges kergelt üles-alla ja vasakule-paremale. Siledamad lõigud vaheldusid auklike kohtadega. Mõnes kohas oli teeperves näha lund. Aga taas polnud näha ühtegi hingelist. Kuni umbes kahe ja poole kilomeetri pärast lõpetas mu edasiliikumise tõkkepuu. Selle tagant oli kerge laskumise järel näha Eesti püstitatud piiritara. Ma ei hakanud uudishimutsema, ammugi mitte tõkkepuust mööda sõitma, vaid keerasin otsa ringi ja sõitsin tuldud teed tagasi.Miks ma sellest kirjutan? Aga sellepärast, et tol päeval viibisin kontvõõrana riigipiiri vahetus läheduses kokku ligi pool tundi ja mitte keegi ei tundnud minu vastu huvi. Mitte keegi – pean silmas piirivalvet – ei tulnud küsima, kes ma olen ja mida seal teen. Mis paneb mind küsima, kas me piir Venemaaga on ikka piisavalt tugevasti kaitstud.Meenus ka Eston Kohveri juhtum – aga mis siis, kui Venemaalt on saabunud mingid tegelased ning mu röövivad, üle Venemaa piiri lohistavad ja siis spionaažis süüdistatuna vangi panevad? Kas Eesti piirivalve jõuaks pärale, et see rahvusvaheline intsident ära hoida? Või olen tõepoolest meie piiri lähedal niivõrd kõigi silme alt ära, et keegi isegi ei tea mu seal viibimisest?Veebruari lõpus, just tollal, mil Venemaa tungis kallale Ukrainale, viibisin sealkandis – küll mitte kolmikpunkti läheduses – kokku üheksa päeva, sõitsin ringi suuskade ja rattaga, millest olen nii kirjutanud kui avaldanud videolugusid. Olen sealkandis kontvõõras. Ja ka tookord ei tundnud piirivalve minu vastu mingit huvi. Nüüd siis murrangi möödunud nädalavahetuse kogemuse järel pead, kas Eesti piirivalve ikka jälgib, mis piiril toimub.Või äkki suutsid nad mu juba talvel tuvastada? Näiteks auto numbrimärgi järgi. Aga kuidas saab piirivalve olla kindel, et autoga sõidan mina, mitte pole see vaenlase kätte langenud? Näotuvastusse ma ei usu, eriti talvel, kui mul oli dressipluusi kaelus lõuani kinni, kiivri all suusamüts ja lisaks tuule eest kaitsev memmerätt. Enam-vähem samamoodi kaitsesin end ka eelmisel jahedal nädalavahetusel.Muidugi ei soovi ma sellist tähelepanu, et piirivalve minu välja ilmudes auto käima paneb ning sõidab mind metsa vahele taga ajama. See oleks väärtusliku ressursi raiskamine. Kuid mida piirivalve näiteks võinuks teha – kui neil oli mu auto number, oleks nad võinud mulle kas või mobiiltelefonile helistada, et kontrollida, kas piiri ääres liigun mina, ja küsida, mida ma teen ja mis on mu kavatsused. Mure kohe meie piiri pärast...Foto 1: Priit Pulleritsu ratas tõenäoliselt mahajäetud talukohas Eesti riigipiiri lähedal, taamal paistmas Venemaa. Foto autor: Priit PulleritsFoto 2: Veekogu Eesti riigipiiri lähedal, kus Venemaa ulatub kõige kaugemale läände. Foto autor: Priit PulleritsFoto 3: Tee Eesti riigipiiri lähedal. Foto autor: Priit PulleritsFoto 4: Tee Väiko-Tiilige ja Saagrimäe vahel. Foto autor: Priit PulleritsFotod 5 ja 6: Tee Missokülä lähedal aprilli lõpus. Fotode autor: Priit PulleritsFoto 7: Üksik puu tee ääres Ritsiko ja Savimäe kandis. Foto autor: Priit PulleritsFotod 8 ja 10: Hino järv. Fotode autor: Priit PulleritsFoto 9: Tee Väiko-Tiiligelt Missokülä poole. Foto autor: Priit Pullerits

27.07.2022 15:36 (13.24) Üldkohus kinnitas Venemaa propagandat edastavate meediakanalite levitamise keeldu [Välisministeerium]

Üldkohtu suurkoda tegi täna, 27. juulil 2022 kiirendatud menetluses otsuse kohtuasjas T 125/22 – RT France vs. nõukogu. RT (varem Russia Today) on meediakanalite võrgustik, mida rahastab Venemaa Föderatsioon ja mis on suunatud välisriikidele. RT France alustas Prantsusmaal tegevust aastal 2017. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 1. märtsil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/351 ja määruse (EL) 2022/350, millega täiendati sanktsioone, mis on kehtestatud Venemaa destabiliseeriva tegevuse tõttu Ukrainas. Nõukogu keelas mitme Venemaa juhtkonna kontrolli all propagandameetmeid rakendava meediakanali sisu edastamise ja levitamise Euroopa Liidus. Nõukogu rõhutas, et Venemaa propaganda toetab ja õigustab Ukraina vastast sõjalist agressiooni ning kujutab endast märkimisväärset ja otsest ohtu liidu avalikule korrale ja julgeolekule. Esialgu keelati kuue meediakanali – RT võrgustiku kanalite ja Sputniku – edastamine. RT France esitas 8. märtsil Üldkohtule hagi, milles palus sanktsiooni tühistamist. RT France’i väitel ületas nõukogu oma pädevust ja rikkus edastamis- ja levitamiskeeluga tema õigusi. Euroopa Liidu nõukogu toetuseks astusid menetlusse Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Prantsusmaa, Belgia, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Üldkohus kuulas 10. juunil toimunud pikal ja pingelisel kohtuistungil ära kõigi osaliste seisukohad. Eesti koos teiste liidu idapiiri riikidega selgitas kohtule, kui ränk võib olla propagandat edastavate meediakanalite tegevuse mõju meie ühiskonnale ja Ukraina olukorrale. 27. juuli kohtuotsusega jättis Üldkohus RT France’i hagi täies ulatuses rahuldamata. Üldkohus selgitas, et nõukogul on ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vajalike meetmete vastuvõtmisel lai otsustus-ruum ning selleks, et vastata liidu piiri ääres rahu tõsiselt ohtu seadvale rahvusvahelise õiguse rikkumisele, võib nõukogu ajutiselt keelata ka Venemaa rahastatud meediakanalite sõjalist agressiooni toetava sisu levitamise. Kuigi propagandameetmeid rakendavate meediakanalite tegevust saab piirata ka iga liikmesriik eraldi, ei ole niisugustel piirangutel ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärki ja need ei tagaks samu tulemusi. Lisaks leidis kohus, et arvestades seda, et agressorriigi propagandakanalite keeld kehtestati äärmiselt kiireloomulises ja erakorralises sõja puhkemise olukorras, mis halvenes kiiresti, ei pidanud nõukogu enne sanktsiooni kehtestamist RT France’i teavitama ja ära kuulama. Samuti tuletas kohus meelde, et meedial ja eriti audiovisuaalmeedial on tänapäeva ühiskonnas suur võim ning ajakirjanikel on õigus edastada avalikku huvi pakkuvat teavet tingimusel, et nad tegutsevad heauskselt ja usaldusväärsete ning täpsete faktide alusel. Nõukogu esitatud tõendid RT France’i edastatud sisu kohta näitasid kohtu hinnangul, et RT France toetas enne edastamiskeelu kehtestamist aktiivselt Venemaa poliitikat Ukraina suhtes ja edastas sõjalist agressiooni õigustavat, tasakaalustamata ja eksitavat sisu, mis kujutab endast olulist ja otsest ohtu liidu avalikule korrale ja julgeolekule. Kohus viitas ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile, mille kohaselt peab igasugune sõjapropaganda olema seadusega keelatud. Kohtu põhjendusi saab täpsemalt lugeda otsusest (prantsuse keeles) ja pressiteatest (PDF)(inglise keeles). Üldkohtu lahendi peale võib kahe kuu ja kümne päeva jooksul selle teatavakstegemisest esitada üksnes õigusküsimustes apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtule. Kõik uudised

28.07.2022 08:31 (13.24) Pullerits: Miks venemaa sportlastele tuleb kehtestada üleüldine võistluskeeld https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ KKK: tööandjal on võimalus keelduda lapsepuhkuse andmisest [raamatupidaja.ee]

16.09.2022 20:01 (13.24) Pullerits: Miks ma boikoteerin Tartu rattamaratoni? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Selle nädalalõpu suur küsimus on, et miks ma ei osale Tartu rattamaratonil. Vastus: kui Klubi Tartu Maraton lubab osalema Pihkva suusaklubi esindaja Dmitry Lebedinsky, olgu pealegi virtuaalsõidus, aga tema nimi on osalejate nimekirjas, ja olgu pealegi tema esindatava riigi nimi puudu, on juba kevadest peale teada, et ta esindab venemaad, pealegi linna, kust pärit dessantväelased on meile teada andmeil ühed peaosalised Ukraina kõige julmemates veretöödes, siis teatan, et mina sellisel võistlustel kaasa lüüa ei kavatse. See on minu protest selle vastu, et Eesti võistluste korraldaja ei ole pidanud kevadest peale vajalikuks Lebedinskyt osalejate hulgast kustutada – ja tema nimi on kirjas ka 1. oktoobri Tartu linnamaratonil –, kuigi juhtisin sellele tähelepanu juba juunis, mil saatsin Klubile Tartu Maraton selle kohta teavituse. Ja ma pean vajalikuks sellest siin selgelt ja avalikult teada anda. Seetõttu, kuna KTM ei ole juba suve algusest saadik venemaa esindajat Tartu rattamaratoni stardinimekirjast eemaldanud, ei ole ma pidanud võimalikuks ka oma nime kirja panna. Kuigi rattasõidu ettevalmistust olen teinud piisavalt, eelmisel nädalal näiteks üle 160 kilomeetri.Mul on tõsine küsimus, kuidas saab üldse keegi osaleda Eesti spordiüritusel, mille korraldaja ei paista nägevat probleemi selles, et Lebedinsky kaasmaalased ja kaaslinlased tapavad Ukrainas inimesi, hävitavad seda riiki, Ukraina maad ja rahvast. Sellise korraldaja vastu saab olla ainult boikott. Ja seda ma teen. Ja kutsun teisi sellega liituma.Mul ei saa ükski päev enne korralikult alata, kui olen hommikul lugenud läbi Igor Taro ja Rainer Saksa ülevaated Ukraina sõjas toimunust. Kui sama teete või teeksite, kui loete, mis moodi venemaa tuima järjekindluse ja totaalse hoolimatusega Ukrainat tulistab ja pommitab, siis kas teil ei teki tunnet, nagu mul, kui nägin ühel hommikul linnas Tartu Ülikooli peahoone vastas pargitud venemaa numbrimärgiga luksusautot, minu meelest oli see Bentley, ning mõtlesin: kui venemaa lihtsalt purustab Ukraina riigi ja rahva vara, siis miks ei võiks ükskõik kes meist võtta kivi, tellist, kurikat, mida iganes, ja peksta see ja teised venemaa esindajate varad lihtsalt puruks? Täpselt samamoodi, suvaliselt, valimatult, nagu teeb seda venemaa Ukrainas. Võib-olla siis jõuab sõnum kohale, et te, kuradi agressorid ja tema kaasmaalased, ei ole siia oodatud, ja kui te sellest aru ei saa, siis saate tunda seda, mida te tekitate Ukrainas.Arutasin seda küsimust ka Eesti riigi esindajaga, kellel on oluline roll selles, mis siit venemaale üldse liigub ja mis mitte. Ta ütles, et me siiski ei peaks muutuma nende, venelaste sarnaseks.Ütlesin vastu: ma ei arva, et see tähendaks muutumist nende sarnaseks, vaid nendega tuleb rääkida selles keeles, millest nad aru saavad ja mis neile kohale jõuab. Ta ei püüdnud sellele vastu vaielda.Ja mõelda: kui mingid autod puruks peksta, on see ju tühiasi ja köki-möki. Kui ikka rääkida päris selles keeles, milles agressorid on harjunud rääkima, millest nad aru saavad ja mis neile kohale jõuab, siis tuleb rääkida nendega nii, et nad ise ka väga valusalt, kas või fataalselt pihta saavad. Katkine auto – see on isegi liiga kergelt pääsemine.Foto 1: Tänavuse Tartu rattamaratoni finišisirge. Foto autor: Rihard Orav, Klubi Tartu MaratonFoto 2: Tartu rattamaratoni alguskilomeeter. Foto autor: Ardo Säks, Klubi Tartu MaratonFoto 3: Eesti tolli kinnipeetud jaht Enso Sunseeker Manhattan 55 nimega Enso Kakumäe sadamas. Eesti toll keelas jahi liikumise venemaale. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 4: venemaa lipp Ukrainas vene agressoritest vabastatud Izjumis hävitatud vene tanki juures. Foto autor: Reuters/Scanpix

06.04.2024 10:46 (13.24) Pullerits: Kuidas Eesti Jalgpalli Liit hiilgab argpükslikkuse ja hambutusega [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kas mõni veel tõesti imestab, et Eesti jalgpallikoondise kapten Konstantin Vassiljev (fotol paremal), keda eesti rahvas on pikki aastaid toetanud, hoidnud, kiitnud, isegi armastanud, ei saa õigeid sõnu suust, kui pidi vastama küsimusele, mis läheb praegu eesti rahvale eksistentsiaalselt rohkem korda kui ükskõik milline 28 väravast, mille Vassiljev on Eesti rahvusmeeskonna eest löönud?Pole põhjust imestada, sest Eesti jalgpalli suunav ja juhtiv Eesti Jalgpalli Liit on täpselt sama kõrvalepõiklev ja maotu, nagu oli Vassiljevi vastus Õhtulehe jalgpallisaates «Kolmas poolaeg», et tema ei ole Venemaa sõjas Ukraina vastu kummagi poolt, sest see, mis maailmas praegu toimub, on tema jaoks arusaamatu. Arusaamatu on mitte ainult see, millest Vassiljev juba kolmandal sõja-aastal endiselt aru ei saa, vaid arusaamatu on ka see, kuidas Eesti Jalgpalli Liit saab Vassiljevi öeldule nii argpükslikult ja hambutult reageerida.Postimees küsis EJLilt konkreetselt kolm küsimust, millest esimene kõlas: kas pärast aastate jooksul toimunud Konstanin Vassiljevi sõnavõtte, mis ei mõista selgelt hukka Venemaa algatatud sõda Ukrainas, näeb EJL, et Vassiljev jätkuvalt sobib ja võib jätkata Eesti koondise kaptenina?Kas saab veel selgemalt ja täpsemalt küsida? Ei saa. Küll aga on EJL-il raskusi selgelt ja arusaadavalt vastata. EJL saadab vastust edastama avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme, kes paneb peale mittemidagiütleva plaadi: «Seisame Eesti eest, Ukraina toetamise poolt ja Venemaa agressiooni vastu. Ukraina toetamine tähendab iseenesest mõistetavalt, et oleme vastu Venemaa sõjale Ukrainas, oleme mõistnud ja mõistame selle hukka. Loodame kogu südamest, et sõda lõpeb Ukraina jaoks kogu oma territooriumi üle kontrolli taastamisega ja nii kiiresti kui võimalik.»Venelastel, muide, on ütlemine, mis eesti keelde tõlgituna kõlab nii: «Erilistele põmmpeadele seletan veel korra.» Niisiis: Postimees ei küsinud EJL-lt EJLi suhtumist Venemaa alustatud sõtta, vaid Postimees küsis, kas EJLi arvates Vassiljev jätkuvalt sobib ja võib jätkata Eesti koondise kaptenina. Mis selles küsimuses nii keerukat on?!Aga vaat ei paindu EJLi keel sellele vastama, nagu ei paindunud Vassiljevi keel ütlema, kelle poolt ta siis Venemaa alustatud agressioonisõjas ikkagi on.Samamoodi jättis EJL vastamata Postimehe küsimusele, kas Eesti koondises võib olla veel vene emakeelega mängijaid, kel on Vassiljeviga sarnane seisukoht ja nad ei ütle konkreetselt välja, et Eesti Vabariigi huvides on, et Ukraina sõja Venemaaga võidaks.Moka otsast poetas Nõmme oma ohtra-, ent samas suuresõnaliselt kõrvalehiiliva vastuse lõpus vastuseks Postimehe teisele küsimusele, kas EJLil on plaanis Vassiljeviga Venemaa sõjaga seotud teemadel vestelda, et jalgpalliliit ei ole seda veel teinud, aga teeb seda.Kokkuvõte on sama kurb, nagu Eesti jalgpallikoondise bilanss. Kaks pommlööki lendavad ilusa kaarega EJLi väravavärku, nii et EJL isegi ei reageeri, kolmanda, nõrgima löögi järel suudab EJL palli oma värava alt läbi häda ebamääraselt eemale lüüa.Kuu aega tagasi kirjutasin Postimehes ligi sada tuhat lugejat kogunud konkreetsete näidetega kolumni, kuidas Eesti poliitikud, ärimehed ja ametnikud ajakirjanike küsimustele vastamisest kõrvale hiilivad ning selle asemel oma ümmargust ja teemast kõrvale kalduvat juttu ajavad. Eesti Jalgpalli Liidu esindajatel jäi see ilmselt lugemata. Nüüd astusidki nad sama reha otsa, kuigi sai avalikult hoiatatud, et reha vedeleb maas.Jälgin põnevusega, kellest saab järgmine põmmpea, kes seda hoiatust ignoreerib. Saab avaliku litaka.Foto 1: Konstantin Vassiljev Eesti-Poola tulemusega 1:5 lõppenud kohtumise ajal. Foto autor: Zumapress.com/ScanpixFoto 2: Konstantin Vassiljev ja Aivar Pohlak 25. veebruaril jalgpallihooaja pidulikul avamisel. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/ScanpixFoto 3: Konstantin Vassiljev mullu 17. oktoobril mängus Tai vastu. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 4: Konstantin Vassiljev mullu 9. septembril mängus Rootsi vastu. Foto autor: EPA/ScanpixFoto 5: KOnstantsin Vassiljev mullu 18. juulil Tallinnas FC Flora kaptenina mängus Czestochowa Rakowi vastu. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix

22.04.2024 12:26 (13.24) Pullerits: Kuidas Eesti Jalgpalli Liit hiilgab argpükslikkuse ja hambutusega https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Vandeadvokaat: lühiajalise majutuse andmete kogumiseks on nüüd ühtsed nõuded [raamatupidaja.ee]

Kas mõni veel tõesti imestab, et Eesti jalgpallikoondise kapten Konstantin Vassiljev (fotol paremal), keda eesti rahvas on pikki aastaid toetanud, hoidnud, kiitnud, isegi armastanud, ei saa õigeid sõnu suust, kui pidi vastama küsimusele, mis läheb praegu eesti rahvale eksistentsiaalselt rohkem korda kui ükskõik milline 28 väravast, mille Vassiljev on Eesti rahvusmeeskonna eest löönud?Pole põhjust imestada, sest Eesti jalgpalli suunav ja juhtiv Eesti Jalgpalli Liit on täpselt sama kõrvalepõiklev ja maotu, nagu oli Vassiljevi vastus Õhtulehe jalgpallisaates «Kolmas poolaeg», et tema ei ole Venemaa sõjas Ukraina vastu kummagi poolt, sest see, mis maailmas praegu toimub, on tema jaoks arusaamatu. Arusaamatu on mitte ainult see, millest Vassiljev juba kolmandal sõja-aastal endiselt aru ei saa, vaid arusaamatu on ka see, kuidas Eesti Jalgpalli Liit saab Vassiljevi öeldule nii argpükslikult ja hambutult reageerida.Postimees küsis EJLilt konkreetselt kolm küsimust, millest esimene kõlas: kas pärast aastate jooksul toimunud Konstanin Vassiljevi sõnavõtte, mis ei mõista selgelt hukka Venemaa algatatud sõda Ukrainas, näeb EJL, et Vassiljev jätkuvalt sobib ja võib jätkata Eesti koondise kaptenina?Kas saab veel selgemalt ja täpsemalt küsida? Ei saa. Küll aga on EJL-il raskusi selgelt ja arusaadavalt vastata. EJL saadab vastust edastama avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme, kes paneb peale mittemidagiütleva plaadi: «Seisame Eesti eest, Ukraina toetamise poolt ja Venemaa agressiooni vastu. Ukraina toetamine tähendab iseenesest mõistetavalt, et oleme vastu Venemaa sõjale Ukrainas, oleme mõistnud ja mõistame selle hukka. Loodame kogu südamest, et sõda lõpeb Ukraina jaoks kogu oma territooriumi üle kontrolli taastamisega ja nii kiiresti kui võimalik.»Venelastel, muide, on ütlemine, mis eesti keelde tõlgituna kõlab nii: «Erilistele põmmpeadele seletan veel korra.» Niisiis: Postimees ei küsinud EJL-lt EJLi suhtumist Venemaa alustatud sõtta, vaid Postimees küsis, kas EJLi arvates Vassiljev jätkuvalt sobib ja võib jätkata Eesti koondise kaptenina. Mis selles küsimuses nii keerukat on?!Aga vaat ei paindu EJLi keel sellele vastama, nagu ei paindunud Vassiljevi keel ütlema, kelle poolt ta siis Venemaa alustatud agressioonisõjas ikkagi on.Samamoodi jättis EJL vastamata Postimehe küsimusele, kas Eesti koondises võib olla veel vene emakeelega mängijaid, kel on Vassiljeviga sarnane seisukoht ja nad ei ütle konkreetselt välja, et Eesti Vabariigi huvides on, et Ukraina sõja Venemaaga võidaks.Moka otsast poetas Nõmme oma ohtra-, ent samas suuresõnaliselt kõrvalehiiliva vastuse lõpus vastuseks Postimehe teisele küsimusele, kas EJLil on plaanis Vassiljeviga Venemaa sõjaga seotud teemadel vestelda, et jalgpalliliit ei ole seda veel teinud, aga teeb seda.Kokkuvõte on sama kurb, nagu Eesti jalgpallikoondise bilanss. Kaks pommlööki lendavad ilusa kaarega EJLi väravavärku, nii et EJL isegi ei reageeri, kolmanda, nõrgima löögi järel suudab EJL palli oma värava alt läbi häda ebamääraselt eemale lüüa.Kuu aega tagasi kirjutasin Postimehes ligi sada tuhat lugejat kogunud konkreetsete näidetega kolumni, kuidas Eesti poliitikud, ärimehed ja ametnikud ajakirjanike küsimustele vastamisest kõrvale hiilivad ning selle asemel oma ümmargust ja teemast kõrvale kalduvat juttu ajavad. Eesti Jalgpalli Liidu esindajatel jäi see ilmselt lugemata. Nüüd astusidki nad sama reha otsa, kuigi sai avalikult hoiatatud, et reha vedeleb maas.Jälgin põnevusega, kellest saab järgmine põmmpea, kes seda hoiatust ignoreerib. Saab avaliku litaka.(Muide, nüüd läks see teema juba ka suure kella külge!)Foto 1: Konstantin Vassiljev Eesti-Poola tulemusega 1:5 lõppenud kohtumise ajal. Foto autor: Zumapress.com/ScanpixFoto 2: Konstantin Vassiljev ja Aivar Pohlak 25. veebruaril jalgpallihooaja pidulikul avamisel. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/ScanpixFoto 3: Konstantin Vassiljev mullu 17. oktoobril mängus Tai vastu. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 4: Konstantin Vassiljev mullu 9. septembril mängus Rootsi vastu. Foto autor: EPA/ScanpixFoto 5: KOnstantsin Vassiljev mullu 18. juulil Tallinnas FC Flora kaptenina mängus Czestochowa Rakowi vastu. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix Raamatupidaja Euroopa Liit kehtestas ühtse reeglistiku lühiajalise majutuse üüriteenuste andmete kogumiseks ja jagamiseks, selgitab vandeadvokaat Tanel Tark.

27.04.2005 10:50 (11.35) Putin täna Iisraelis [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin alustas ajaloolist visiiti Iisraeli ja palestiinlaste aladele. Visiidi eesmärk on edendada Lähis-Ida rahuprotsessi. Venemaa on üks nn Lähi-Ida kvartetist, kuid Moskva roll on olnud selles siiani tagasihoidlik. Iisraeli-Vene suhteid varjutab Venemaa toetus Süüriale. Putin kinnitas läinud nädalal, et Venemaa müüb Süüriale lähimaarakette. Pingeid põhjustab ka Iraanile tuumatehnika ja -tehnoloogia müük Venemaa poolt, samuti ehitab Venemaa Iraanile tuumajaama. Putin alustas Lähis-Ida turneed Egiptusest, kus ta pidas eile läbirääkimisi president Hosni Mubarakiga nii Lähis-Ida rahuprotsessi kui ka majandusasjade üle. -Reuters

10.05.2005 17:02 (11.35) Euroopa Liidu - Venemaa leping sõlmitud [ERR Uudised]

Venemaa ja Euroopa Liit sõlmisid raamleppe, mis on suunatud lähema koostöö arendamisele paljudes valdkondades alates majandusest kuni julgeolekuni. Tänasel Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisele Moskvas sõlmiti koostööleping neljas valdkonnas- majandus, vabadused ja õigused, teadus ja haridus ning välisjulgeolek. Kohtumisel lepiti kokku, et jätkatakse läbirääkimisi EL ja Venemaa vahelise viisavabaduse üle. Tippkohtumisel arutati ka Venemaa võimalusi saada Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. Euroopa Komisjoni esimehe Jose Manuel Barroso hinnangul andis tippkohtumine uue hoo EL ja Venemaa suhte arengule. -Reuters

03.07.2005 16:40 (11.35) Putin sõnul on Eesti territoriaalsed nõudmised vastuvõetamatud [ERR Uudised]

Venemaa presideni sõnul talitas Venemaa täiesti õieti, võttes tagasi allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt. Territoriaalsete pretensioonide esile seadmine Venemaa suhtes on 'absoluutselt vastuvõetamatu', teatas Venemaa president Vladimir Putin Svetlogorskis antud pressikonverentsil pärast Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa riigipeade kohtumist. Putini sõnul ei saa öelda, et Venemaa denonsseeris Eestiga sõlmitud piirileppe. 'Me ei denonsserinud seda, kuna me ei ole lepet ratifitseerinud.' Eesti ratifitseeris 18. mail sõlmitud piirilepped 20. mail. - ITAR-TASS, Gazeta-Ru

04.05.2006 21:30 (11.35) Aleksander Volodin osaleb maleturniiril Venemaal [ERR Sport]

Eesti juunioride meister Aleksander Volodin (ELO koefitsent 2352) mÃ¤ngib 8. kuni 21. maini Venemaal Leningradi oblastis maailma noortalentide maleturniiril. Osalevad veel Jan NepomnjaÅ¡i (Venemaa, 2506), Ivan Popov (Venemaa, 2482), Fabiano Karuana (Itaalia, 2421), Eltai Safarli (Aserbaidzan, 2417), Daniil LintÅ¡evski (Venemaa, 2414), Sanan Sjugirov (Venemaa, 2412), Vladimir OniÅ¡uk (Ukraina, 2388), Jelena Tairova (Venemaa, 2342), Robert Ovanisjan (Armeenia, 2260), Å rinat Narajanan (India, 2170) ja Aleksander Kulikov (Venemaa, 2038). Volodinil on turniiril seitsmes asetus. ETV SPORT / www.maleliit.eeMale

22.01.2007 19:30 (11.35) Venemaa ehitab Indiasse veel aatomireaktoreid [ERR Uudised]

Venemaa ja India kirjutavad käesoleval nädalal alla lepingule täiendavate aatomireaktorite ehitamiseks Indiasse, ütles uudisteagentuuri Interfax teatel Vene kaitseminister Sergei Ivanov.Reuters vahendas Ivanovi sõnu Interfaxile, et Venemaa ehitab täiendavaid reaktoreid Kudankulami aatomielektrijaama Lõuna-Indias ja veel mujalegi.Venemaa president Vladimir Putin külastab käesoleval nädalal Indiat. "Venemaa ja India valitsuste vahelist lepingut täiendavate reaktorite ehitamiseks Kudankulumi aatomielektrijaama ja uute aatomielektrijaamade rajamiseks Indias valmistatakse allakirjutamiseks ette," ütles Ivanov.Venemaa ehitab juba Lõuna-Indias Kudankulamis kahte reaktorit.

05.07.2007 12:45 (11.35) Venemaa lükkas ametlikult tagasi Lugovoi väljaandmistaotluse [ERR Uudised]

Interfaxi andmeil teatas Venemaa Suurbritanniale ametlikult kirja teel, et keeldub välja andmast endise Vene spiooni Aleksander Litvinenko mõrvas süüdistatavat Andrei Lugovoid.Venemaa ametnikud on juba varem kinnitanud, et Lugovoid ei anta välja, kuid Suurbritannia ootas seni ametliku vastust oma palvele, vahendas Reuters.Teadet ametlikust keeldumisest ei kommenteerinud Venemaa prokuratuur ega ka Briti saatkond.Suurbritannia soovib saata Lugovoid Litvinenko polooniumiga mürgitamise eest kohtusse, kuid Venemaa on keeldunud tema väljaandmisest, sest Venemaa seadused ei luba oma kodanikke teistele riikidele välja anda.

28.11.2007 17:30 (11.35) Putin: välisriigid ärge sekkuge Venemaa siseasjadesse [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin hoiatas kolmapäeval suursaadikutele peetud kõnes välisriike Venemaa siseasjadesse sekkumise eest.Putini sõnul on Venemaa teinud kõik hoidmaks riiki sisemiselt stabiilsena, vahendas Aktuaalne kaamera. President rõhutas, et Venemaa ei luba kellelgi väljastpoolt riigi arenguprotsessi sekkuda. Putin kinnitas ka, et Venemaa teab tõelise demokraatia väärtust ning duumavalimised toimuvad pühapäeval nii ausalt ja läbipaistvalt, kui üldse võimalik.

29.11.2007 19:15 (11.35) Putin: välisriigid ärgu sekkugu Venemaa siseasjadesse [ERR Uudised]

19.01.2008 00:30 (11.35) Päev spordiajaloos. 19. jaanuar [Sportnet]

15.04.2008 12:33 (11.35) Putin nõutus juhtima erakonda Ühtne Venemaa [ERR Uudised]

Venemaa presidendi kohalt järgmisel kuul lahkuv Vladimir Putin võttis täna vastu pakkumise saada Venemaa suurima erakonna Ühtne Venemaa esimeheks."Ma võtsin erakonna kutse vastu," vahendas Reuters Putini sõnu Ühtse Venemaa konverentsil.Ühtne Venemaa rajas esimehe koha sel nädalal.

29.04.2008 23:57 (11.35) Eesti jÃ¤tkab rendÅ¾u maailmameistrivÃµistlustel liidrikohal [ERR Sport]

Helsingis toimuvatel rendÅ¾u maailmameistrivÃµistlustel jÃ¤tkab liidrina Eesti koondis, kes on alistanud kÃµik neli vastast. Tulemused:3. voor: Eesti - Venemaa 2 3:1, Venemaa 1 - Rootsi 3:1, Hiina - Jaapan 3:1, Soome -TÅ¡ehhi 2:2. 4. voor: Eesti - Hiina 2,5:1,5, Venemaa 2 - Soome 3:1, Jaapan - Rootsi 3:1, TÅ¡ehhi - Ukraina 2,5:1,5. Tabeliseis (sulgudes loovutatud punktid):Eesti - 13,5p (2,5)Hiina - 10,5p (5,5)Jaapan - 9p (7)Venemaa-I - 8p (4)Venemaa-II - 7p (9)Soome - 6p (6)TÅ¡ehhi - 5,5p (10,5)Rootsi - 2,5p (9,5)Ukraina - 2,5p (9,5) KolmapÃ¤eval mÃ¤ngib Eesti kÃµigepealt Rootsi ja seejÃ¤rel Venemaa 1-ga. ETV SPORTTeised alad

14.11.2008 20:15 (11.35) EL ja Venemaa jätkavad partnerluskõnelusi [Äripäev Online]

Euroopa Liit ja Venemaa jÃ¤tkavad Gruusia sÃµja jÃ¤rel kÃ¼lmutatud kÃµnelusi partnerlusleppe Ã¼le, teatasid tÃ¤na Niceâ€™is kohtunud ELi eesistujariigi president Nicolas Sarkozy ja Venemaa president Dmitri Medvedev. Vene vÃ¤gede vÃ¤ljatoomise osas LÃµuna-Osseetiast ja Abhaasiast jÃ¤id aga EL ja Venemaa erinevatele seisukohtadele. Sarkozy sÃµnul on Venemaa tÃ¤itnud â€žsuure osaâ€œ vaherahu tingimustest, mis sÃµlmiti ELi vahendusel, kuid Venemaa peab oma vÃ¤ed vÃ¤lja viima ka Akhalgori piirkonnast ja Perevi kÃ¼

17.12.2008 11:15 (11.35) Illarionov: Venemaa tööstussektori seis katastroofiline [Äripäev Online]

Venemaa tÃ¶Ã¶stussektori olukord on katastroofiline â€“ nii tÃµlgendab statistikat Venemaa tÃ¶Ã¶stustoodangu langusest Venemaa presidendi endine majandusnÃµunik Andrei Illarionov. Taolist tÃ¶Ã¶stustoodangu langustempot nagu tÃ¤navu novembris, pole Venemaa kogenud 19 aastat. Venemaa statistikaameti andmeil kahanes tÃ¶Ã¶stustoodang Venemaal novembris oktoobriga vÃµrreldes 10,8%. VÃµrreldes lÃ¤inud aasta novembriga kahanes tÃ¶Ã¶stustoodang 8,7%. Kokku on tÃ¶Ã¶stustoodang Venemaal tÃ¤navu kahanenud viis kuud jÃ¤r

11.09.2014 12:00 (11.35) Kaitseministri poliitiline avaldus riigikogus [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Sven Mikseri avaldus riigikogus 11. septembril 2014: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul alustuseks soovida teile tõsist ja töökat sügisistungjärku ning ühtlasi tänada teid võimaluse eest tutvustada teile eelmisel nädalal Walesis toimunud NATO tippkohtumise tulemusi, eelkõige neid, mis puudutavad NATO kohalolekut ja heidutushoiakut meie regioonis. Tahaksin kõigepealt meenutada, et alates Eesti liitumisest NATO-ga 10 aastat tagasi on toimunud tervelt 8 alliansi tippkohtumist, 2004. aastal Istanbulis, aasta hiljem Brüsselis, 2006. aastal Riias, 2008. aastal Bukarestis, juubeli tippkohtumine Strasbourgis ja Kehlis, millega tähistati alliansi loomise 60. aastapäeva. Seejärel, 2010. aastal Lissabonis tippkohtumine, millel võeti vastu praegu kehtiv NATO strateegiline kontseptsioon. Tunamullu Chicagos ja nüüd Newportis Walesis. Võib öelda, et kuigi maailm on vahepeal näinud palju dramaatilisi sündmusi, ei ole julgeolekuolukord Euroopas ja selle lähiümbruses olnud nende aastate jooksul veel kordagi sedavõrd keeruline ja ohtlik kui nüüd. Väga harva on ka NATO tippkohtumise kulgu ja seal vastuvõetavate otsuste sõnastusi jälgitud Eestis sellise tähelepanu ja kõrgendatud ootustega, nagu sel korral. Seda kõike arvestades on eriti hea tõdeda, et ühegi varasema tippkohtumise otsused ja järeldused ei ole olnud sedavõrd Eesti nägu kui seekordsed. Me ütlesime juba enne Walesi suundumist, et sellest tippkohtumisest peab saama summit, mis kinnitab alliansi naasmist oma algse tuumikfunktsiooni juurde, milleks on kõigi liitlaste iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ühine kaitsmine. Ja me saime Walesist kindla kinnituse, et NATO kollektiivse julgeoleku põhimõtteid võtavad kõik liitlased tõsiselt ja et kõik liitlased on pühendunud oma kohustuste täitmisele. Hea Riigikogu! On tõsiasi, et esmakordselt pärast külma sõja lõppu ja alliansi seejärgseid laienemisi on Euroopa silmitsi sedavõrd tõsiste kriisidega, nii oma ida- kui ka lõunanaabruses. Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Krimmi annekteerimine ei ohusta mitte üksnes kehtiva Euroopa julgeoleku arhitektuuri püsimist, vaid see on ka otseseks väljakutseks Venemaaga vahetult piirnevate alliansi liikmesriikidele, nende julgeolekule ja turvatundele. On paraku enam kui tõenäoline, et kui Putini režiimi agressiivne ja ekspansionistlik poliitika ei saa selget ja üheseltmõistetavat vastust, siis võib see julgustada Kremlit astuda järgmisi provokatiivseid ja agressiivseid samme oma naabrite vastu. Ka julgeolekuolukord NATO lõunatiival on samavõrd dramaatiline. Ennast islamiriigiks nimetava terroriorganisatsiooni barbaarsed kuriteod Iraagis ja Süürias ei saa jätta maailma ükskõikseks. Peale ähvardava kaose Vahemere ida- ja lõunakaldal peame me tõsiselt arvestama asjaoluga, et päris arvestatav osa islamiriigi võitlejatest kannab taskus Euroopa riikide passe ja ühel päeval, Euroopasse naastes, muutuvad nad paratamatult tõsiseks ohuks meie kõigi sisejulgeolekule. Nii Venemaa agressioon Ukraina vastu kui ka Iraagis ja Süürias toimuv tõestavad ilmekalt, et tänapäeval on kriiside ja konfliktide puhkemise eel hoiatusaeg muutunud sisuliselt olematuks. Sellega toimetulemiseks on vaja tõsiselt panustada luurevõimekusse ja situatsiooniteadlikkuse tõstmisse. Konfliktide ennetamiseks ja puhkenud konfliktide lahendamiseks on aga võtmetähtsusega liitlaste kohaolek ja usutav heidutushoiak, kõrge valmisoleku tase ja kiire reageerimisvõime. Head Riigikogu liikmed! Eesti on läbi aastate pidevalt rõhutanud, et kollektiivkaitse peab olema kogu NATO tegevuse põhifookus, see on põhjus, miks allianss 1949. aastal loodi, see on peamine põhjus, miks Eesti tegi alates iseseisvuse taastamisest lisatööd alliansiga liitumise nimel ja just kollektiivkaitse põhimõte on teinud NATO-st ka ajaloo kõige võimsama ja edukama julgeolekuorganisatsiooni. Panus, mille meie oleme 10 aasta jooksul NATO liikmena andnud koosmõjus praegu Ukrainas ja selle ümber toimuvaga, andsid Eestile Walesi eel võimaluse kõnelda häälel, mis on palju valjem ja palju kuuldavam, kui meie suurus või meie väiksus seda eeldaks. Koos teiste NATO idapoolsete liitlastega nõudsime rohkem tähelepanu meie piirkonna julgeolekule ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Selle tähelepanu tulemusi saime ja saame lähemas tulevikus reaalselt näha ja kogeda. Eesti delegatsioon läks tippkohtumisele viie keskse eesmärgiga, mida me oma NATO liitlastelt seoses Ukraina kriisi ja pingestunud julgeoleku olukorra tõttu küsisime. Esiteks soovisime näha NATO nähtavat kohalolu meie regioonis – nii õhus, maal kui ka merel. Teiseks soovisime NATO varustuse eelpaigutamist meie territooriumile. Kolmandaks soovisime NATO kaitseplaanide ülevaatamist selliselt, et need vastaksid muutunud julgeolekuolukorrale. Neljandaks tahtsime näha alliansi kiirreageerimisüksuste valmiduse tõstmist. Viiendaks soovisime, et liitlased annaksid kinnituse, et kaitsekulude vähenemine peatub ja kõik liitlased võtavad suuna kaitsekulutuste tõstmisele vähemalt 2%-ni SKT-st. Tänaseks võime öelda, et suutsime suurema osa soovitust ka saavutada. Mõistagi on eesmärke, mille täitmiseks tuleb veel pingutada. Kuid meil ei ole ka kunagi olnud illusiooni, et ajalugu peaks just Walesi tippkohtumisega jõudma oma õnneliku lõpuni. Tavapäraselt tippkohtumistel heakskiidetava lõppdeklaratsiooni kõrval oli seekordse summit'i tähtsaimaks vastuvõetud dokumendiks alliansi valmisoleku tegevuskava ingliskeelse pealkirjaga "Readiness Action Plan". Meenutan, et kevadel, vahetult pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust ja Krimmi annekteerimist koostasid NATO sõjalised juhid paketi otsekohe ellurakendatavatest julgeoleku tugevdamise meetmetest. See pakett sai ka poliitilise heakskiidu ja seda asuti kohe ellu rakendama. Eesti valitsuse seisukoht oli toona, et kuna muutus meie julgeolekukeskkonnas on pikaajaline, siis ei saa ega tohi tugevdatud heidutushoiak Läänemere ja Musta mere regioonis olla ühekordne või ajutine. Me nõudsime, et tugevdatud kohalolekust meie regioonis peab saama alliansi uus tavaolek, uus normaalsus. Walesis heaks kiidetud valmisoleku tegevuskavaga sai see uus tavaolek NATO riigi ja valitsusjuhtide kinnituse. See uus normaalsus annab raamistiku Eesti ja kogu NATO idatiiva julgeoleku tugevdamiseks, et olla valmis adekvaatselt reageerima Venemaa agressiivse käitumise tõttu halvenenud julgeolekukeskkonnale Euroopas. Sisuliselt on tegu täiesti uue lähtekohaga kogu NATO tegevusele. NATO idatiiva julgeoleku tugevdusmeetmed, mis valmisoleku tegevuskava kohaselt jätku saavad, hõlmavad olulisemate koostisosadena järgmisi komponente. Esiteks, NATO kohalolu suurendamist NATO idatiival, nii õhus, maal kui ka merel. Teiseks, varustuse ja logistika eelpaigutamist. Kolmandaks, ühe juhtimisstaabi toomist ühe NATO idapoolse liitlase territooriumile. Neljandaks, Ämari lennubaasi regulaarset kasutamist õhuturbe teostamiseks. Viiendaks, Eestis ja Läänemere regioonis pidevalt paiknevaid ja regulaarselt roteeruvaid liitlaste üksusi ja kuuendaks, kollektiivkaitse stsenaariumil põhinevate õppuste mahu ja hulga suurendamist. On ütlematagi selge, et meid puudutavate heidutusmeetmete puhul on Eesti kohustatud ja ka valmis pakkuma liitlastele omalt poolt vastuvõtva riigi toetust. Valmisoleku tegevuskava kui raamistik on heaks kiidetud ja nüüd tuleb see vastavalt tippkohtumisel kokkulepitule täita ka konkreetse sisusega. See eeldab intensiivset ja kiiret tööd ennekõike Brüsselis, aga kindlasti ka kõigis liitlaste pealinnades. Esimesi ülevaateid selle töö tulemustest ootame me juba järgmistelt välis- ja kaitseministrite kohtumistelt. Peale eelkirjeldatud heidutusmeetmete võeti Walesis vastu otsus asuda väga kiire reageerimisvõimega üksuse loomisele NATO reageerimisväe (ingl NATO Response Force) koosseisus. See üksus, ingliskeelse nimega Very High Readiness Joint Task Force suudab reageerida paari päeva jooksul ja selle käsuahelat on lühendatud selliselt, et tema kasutamine saab toimuda sujuvalt ja tõrgeteta. Oodatud edasiminek toimus Walesis ka küberkaitse valdkonnas. Koos NATO arendusväe juhatuse ülemaga allkirjastasin tippkohtumisel lepingu, millega Eesti küberlabor cyber range sai täiendavaid funktsioone, aitamaks välja arendada kõigi alliansi liikmete ja ka lähimate partnerite küberkaitsevõimekust. Arvestades seda, et peaaegu kõik tulevased relvastatud konfliktid sisaldavad ühe olulise osana ka küberkomponenti, on tegemist otsusega, mis aitab oluliselt parandada liitlaste valmisolekut. Austatud Riigikogu! Ei ole ilmselt mingi saladus, et pärast külma sõja lõppu, ja eriti eelmise kümnendi lõpu majanduskriisi, langesid enamiku NATO liikmesriikide kaitsekulutused sügavale alla kokkuleppelise rajajoone, milleks on 2% iga liikmesriigi sisemaisest kogutoodangust. Eesti seisukoht on ja on olnud, et olukorras, kus näiteks Venemaa kaitsekulud on ainuüksi, alates 2008. aasta Gruusia sõjast, kasvanud pea 50%, tuleb ka NATO kaitsekulutuste kahanemine peatada ja pöörata kaitsekulutused taas tõusule. Vaid nii saame olla kindlad, et suudame ülal pidada ja arendada neid sõjalisi võimeid, mida me vajame reaalse maailma ohtudega toimetulemiseks ega pea hakkama tegelema soovmõtlemisega või ohuhinnangute ümberkirjutamisega vastavalt nendele võimetele, mida me endale piiratud ressursi tingimustes lubada saame. Ehkki 2% tasemeni jõudmine ei saa realistlikult toimuda üle öö, on positiivne, et Walesi tippkohtumine tõi ka selles kaasa konkreetsed lubadused. Liitlased, kelle kaitsekulutused juba täna on 2% SKT-st või rohkem, sh Eesti, lubasid seda taset hoida. Need liitlased, kes praegu panustavad alla 2%, võtsid endale kohustuse kaitsekulusid suhtena SKT-sse rohkem mitte langetada ning jõuda 2% tasemele eeloleva 10 aasta jooksul. Samuti lepiti kokku, et sama ajaperioodi vältel jõuavad kõik liitlased tasemeni, kus 20% kaitsekuludest kulub suurinvesteeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks. Lisaks said liitlased kohustuse esitada igal aastal aruanne oma kaitsekulutuste seisu kohta. Oluline on siinkohal märkida, et see on esimene kord, kus 2% lubadus anti riigi ja valitsusjuhtide tasemel. Head kuulajad! Kõik need meetmed aitavad tõsta sõjalise kaitstuse kõrgemale tasemele, kui see kunagi on olnud. Meie ja liitlaste ühiselt otsustatud sammud tagavad selle, et liitlasväed jäävad Eesti territooriumile ning et NATO suudab reageerida igasugusele ohule senisest märksa kiiremini. Jah, ma olen viimastel nädalatel mõnikord kuulnud ka väiteid, et Eesti valitsus oleks pidanud tippkohtumisel nõudma ja koju tooma veelgi rohkem. Võib ju olla, et süües kasvab isu, aga kindlasti tasub silmas pidada, et NATO ei ole mingi idamaaturg, basaar, kus alustuseks küsitakse 10-kordset hinda, et jõuda vaieldes ja intensiivselt žestikuleerides mingi mõõdukama kokkuleppeni. Kujutelm, et kui küsime diviisi, siis saame pataljoni, pärineb ajast, kui Moskvas plaanikomitees käies tundus mõistlik alustada fondi ja limiidi väljanuiamist mitmeid kordi suurematest arvudest, kui tegelikult mõeldavaks või mõistlikuks peeti. Mõned kodu- ja välismaised kriitikud on püüdnud kahtluse alla seada sedagi, kas NATO üldse suudab oma liikmeid kaitsta. Vastus sellele on väga selge ja ühene: jah, loomulikult suudab. Vaatamata eelkirjeldatud väljakutsetele kaitsekulutuste hoidmiseks vajalikul tasemel, on üldteada fakt, et NATO kollektiivsed kaitsekulutused ületavad tänasel päeval näiteks Venemaa kaitsekulutusi enam kui kümnekordselt ning NATO liitlaste konventsionaalsed relvajõud on kaugelt võimsamad mistahes riigi või riikide bloki omadest. See on kindlasti piisav, et heidutada Eesti agressiivset naabrit ka Läänemere regioonis, kus Putin usub end omavat konventsionaalselt ülekaalu. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et vajaduse korral on NATO ja kõik liikmesriigid oma ülesannete kõrgusel. Ent kuigi ma olen veendunud alliansi sõjalises suutlikkuses, liitlaste solidaarsuses ja artikkel 5 tugevuses, ei pruugi see üksinda olla piisav. Selles, et liitlastel on otsustavust ja jõudu meid kaitsta, peab olema veendunud ka potentsiaalne agressor. Usun, et Walesis langetatud otsused andsid selles osas väga selge ja ühemõttelise signaali. Lisaksin veel, et ehkki alliansi otsustavus kõiki liitlasi vajaduse korral kaitsta on raudkindel, tahame me omalt poolt teha kõik mis võimalik, et sellist sündmust, mis artikkel 5 vallandaks, kunagi ei juhtuks. Ja seda võimaldab kõige kindlamal moel teha just nähtav ja usutav heidutushoiak. Ka selles osas andsid tippkohtumisel langetatud otsused meile tublisti kindlust. Kõik, mis õnnestus Walesis saavutada, sai suurel määral teoks tänu Eesti erakordselt kõrgele mainele liitlaste hulgas. Peale selle, et hoiame riigikaitsekulutusi 2% tasemel SKT-st, sisaldub selles maines ka meie proportsionaalselt väga märkimisväärne panus Afganistani operatsiooni ja teistesse alliansi kriisireageerimismissioonidesse, aga ka küberkaitse-, küberjulgeolekutöö ning arvamusliidri positsioon. See, et meie arvamusel on NATO liitlaste juures kaalu, ei rajane mitte meie sõnadel, vaid palju rohkem meie senistele tegudel. Kindlasti ei ole NATO vihmavari vabandus ega ettekääne oma julgeolekusse panustamises tulevikus järele anda. Me peame jätkuvalt pingutama, et Walesis võidetud edu hoida. Eesti sõjalise kaitse arendamine toimub pikaajaliste plaanide kohaselt, mille aluseks on erakondade vaheline konsensus põhilistes riigikaitselistes küsimustes ning stabiilne riigikaitse rahastamine 2% tasemel SKT-st. Seda üksmeelt tasub hoida nii rahulikel kui ka keerulistel aegadel, nii valimiste vahel kui ka valimiste eel. Lõpetuseks, julgeolek vajab peale sõjalise jõu ka kindlat tahet ja kainet meelt – usku sellesse, et me ise suudame ja tahame ennast kaitsta ning usaldust liitlaste suhtes, kes on kinnitanud oma pühendumust meie kaitsmisele ja toetamisele. Täna rohkem kui kunagi varem vajab Eesti tasakaalukat, vastutustundlikku ja argumenteeritud riigikaitsealast debatti, mitte ülepaisutatud emotsioone ja ebakonstruktiivset paanikaõhutamist. Üks kohalik analüütik kirjutas mõni aeg enne tippkohtumist ühes Eesti meediaväljaandes sellised read: "Kõige olulisem on mõista, et NATO-s ei ole praegu riike, USA kaasa arvatud, kes oleksid nõus Balti riikidele andma veksli lubadusega nende eest sõtta minna. Mingit automatismi ei ole ja need arutelud on Washingtonid, Londonis ja Berliinis veel pidamata". Selgeim vastus sellistele arvamustele on aga Ameerika Ühendriikide presidendi Barac Obama vahetult enne tippkohtumist Tallinnas peetud kõne, millest ta ütles, tsiteerin: "Selles alliansis ei ole vanu liikmeid ja uusi liikmeid, vanempartnereid ja noorpartnereid, on vaid liitlased, nii lihtne see kõik ongi. Me kaitseme absoluutselt iga NATO liikme territoriaalset puutumatust, NATO-ga koos ei kaota Eesti eales oma iseseisvust. Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine." Hea Riigikogu! arvamuste paljusus ja arvamusvabadus on demokraatlikus ühiskonnas kõrged ja kaitsmist väärt väärtused. Keda uskuda, on igaühe vaba valik, aga ma võin kinnitada, et NATO liikmesriikide, sh sõjaliselt ja poliitiliselt kõige võimsamate liikmesriikide juhtide sõnad ei väljenda mitte üht võimalikku arvamust või uitmõtet, vaid ülimalt informeeritud arvamust ja nende antud kinnituste taga on täielik valmisolek oma lubadusi tegudega kaitsta. Päris lõpuks tahan tänada kõiki Välisministeeriumi diplomaate, Kaitseministeeriumi ametnikke ja kaitseväe ohvitsere, kelle kuudepikkune pingutus samuti tippkohtumise dokumentidest vastu vaatab. Nende töö jääb enamasti küll kaamerate eest varju, aga on tihtipeale pingelisemgi kui poliitikute vaidlused tippkohtumise koosolekulaua taga. Tänan teid tähelepanu eest!

21.07.2016 14:40 (11.35) Venemaa Olümpiakomitee aupresident: meie sportlaste olümpialt kõrvalejäämises on süüdi Venemaa spordiminister [ERR Sport]

Venemaa Olümpiakomitee aupresident Leonid Tjagatšev väitis, et Venemaa sportlaste kõrvalejäämises Rio olümpialt on süüdi Venemaa spordiminister Vitali Mutko ja Venemaa Olümpiakomitee juht Aleksandr Žukov.

09.02.2017 14:11 (11.35) Välisminister Sven Mikseri ettekanne riigikogus välispoliitika arutelul [Välisministeerium]

Austatud juhataja Head Riigikogu liikmed Külalised Oma tänast ettekannet meie välispoliitika suundadest ja eesmärkidest ma alustan põhiväärtustest. Tahan teiega jagada üht meenutust enam kui 15 aasta tagant, 2001. aasta septembrist, kui ma noore parlamendisaadikuna olin Ameerikas. Meie külalisprogramm algas 11. septembri hommikul sissejuhatava infotunniga Välisministeeriumis, aga see katkes ainult mõned minutid hiljem, kui terroristide juhitud lennukid rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse torne ja Pentagoni. Tolle masendava päeva hilisõhtul ma vaatasin oma hotelli toas telerist president Bushi pöördumist vapustatud rahvuskaaslaste poole. Selles lühikeses kõnes ta muu hulgas ütles nii: "Rea tahtlike ja mõrvarlike terroriaktide läbi rünnati täna meie kaaskodanikke, meie eluviisi, meie vabadust. [...] Terrorirünnakud võivad küll raputada meie suurimate hoonete alusmüüre, kuid nad ei suuda liigutada seda vundamenti, millel seisab Ameerika. [...] Ameerika oli selle rünnaku sihtmärgiks, kuna me oleme vabaduse ja võimaluste eredaim majakas kogu maailmas. Ja seda leeki ei suuda keegi kustutada. Täna me nägime kurjust – nägime inimloomuse halvimat külge – ja me vastasime parimaga sellest, mis on Ameerika." Mina muidugi ei räägi siin täna Ameerikast, vaid hoopis Eestist ja Eesti välispoliitilistest eesmärkidest. Kuid ma usun, et me võiksime neid sõnu ja eelkõige nende mõtet meeles hoida ja püüda neist ka juhinduda ajal, mil kõik need väärtused ja ka see eluviis, millele me oma vabadust taastades sihi seadsime, on langenud väga ränga surve alla. Me peaksime mõtlema, mis on see, millele meie truuks jääme ja millest ei ole valmis taganema isegi siis, kui maailm meie ümber hirmutaval moel muutub. Iseseisvuse taastamise järgseil aastail elasime me usus, et demokraatia ja humaansed väärtused ongi võitnud. Aga peagi sai selgeks, et totalitarism, vallutusiha, äärmusideoloogiad ja fundamentalism ei taandu ilma vastupanuta. Ei Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, kus maailmal tuleb võidelda usuäärmuslike terroriorganisatsioonidega, otsides samal ajal lahendusi kodusõdadele ja humanitaarkatastroofidele, ega ka meie idanaabruses, kus autoritaarne eks-supervõim üritab relva jõul taastada oma kaotatud hegemooniat. Välispoliitika väärtuspõhisuse üle on siin saalis palju arutletud. Täna, jälgides uudiseid, mis jõuavad meieni maailma pealinnadest – uudiseid plaanidest taastada surmanuhtlus, legaliseerida perevägivald, võtta ülekuulamistehnikana kasutusele piinamine – me näeme, et küsimus poliitika väärtuspõhisusest ei ole üksnes intellektuaalne dilemma. Me näeme, et selle kimbatusega ei maadle mitte ainult Eesti, vaid ka meie naabrid, partnerid ja liitlased. Ja õiged vastused ei ole enam sugugi nii ilmsed, kui me arvasime. Siiski tahan ma kinnitada, et parim viis kaitsta meie põhiseaduse preambulisse kätketud rahvuslikke huve, on jääda truuks oma väärtustele nii sise- kui välispoliitikas. Liitlassuhe demokraatiat, õigusriiklust ja humaanseid väärtusi austavate riikide ja rahvaste vahel ning rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakord pakuvad meie iseolemisele ja vabadusele parimat kaitset. See väärtuste ja huvide ühisosa juhtigu meid keeruliste valikute teel. Aeg eelmisest välispoliitika arutelust möödunud aasta jooksul on olnud dramaatiline ja sündmusterohke nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Ka välisministri portfell on selle aja jooksul kahel korral omanikku vahetanud, seega lubage mul tavapärase aruandekõne asemel heita geograafiline panoraampilk praegusele ja ka lähima tuleviku välispoliitika eesmärkidele. Kõigepealt transatlantilistest suhetest. Liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika vahe on aastakümneid olnud ja jääb ka edaspidi rahvusvahelise julgeoleku arhitektuuri selgrooks. See suhe rajaneb ühistel väärtustel ja ka kultuurilisel ühtekuuluvustundel ning strateegiliste huvide ühtelangevusel. Euroopa, sealhulgas Eesti, on alati olnud ja on ka edaspidi huvitatud sellest, et Ameerika oleks tasakaalukas, majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt tugev. Samuti on meie jaoks oluline Ameerika Ühendriikide pühendumine liitlaskohustustele, sealhulgas osalemisele Euroopa julgeoleku tagamisel sõjaliste ohtude vastu. Soovides näha ameeriklaste jätkuvat pühendumust liitlaskohustustele Euroopa ees, on meie kohustuseks mõista ka Ameerika muresid ja ootusi. Soov, et Euroopa riigid kannaksid õiglast osa julgeoleku tagamise koormast, on mõistetav ja loomulik. Ühena vähestest NATO liitlastest, kes täidab endale kaitsekulutuste osas võetud kohustusi, toetab Eesti põhimõtet, et sama peaksid tegema kõik liitlasriigid. Me oleme seisnud liitlastena ameeriklaste kõrval Afganistanis, Iraagis ja mitmes muus kriisikoldes ja nii jääb see ka edaspidi. Eesti jääb alati USA kindlaks liitlaseks ja meie töötame selle nimel, et ka USA jääks meie kindlaks liitlaseks, kelle toele võime loota ja kindlad olla. Täna, vahetult pärast uue administratsiooni ametisse astumist on meie esmaseks ülesandeks luua toimivad suhtluskanalid USA valitsusasutustega ning hoida ja tihendada kontakte Kongressi mõlema koja, USA arvukate mõttekodade ja Ameerika eestlaskonnaga. Nende eesmärkide elluviimine on lähiaastatel Välisministeeriumi üks sihtidest meie välispoliitika tugevdamisel. Uue administratsiooni vaade sellele, kuidas minna edasi läbirääkimistega vabakaubanduslepinguga üle Euroopaga, on praegu alles kujunemisjärgus. Vabakaubanduse põhimõttelise toetajana soovib Eesti selle protsessi jätkumist, ent sõltumata lähiaja arenguist vabakaubanduse vallas on Eesti ja USA kaubandussuhetes küllalt arenguruumi ja Ameerika turu võimaluste kasutamine on Eesti huvides. Nüüd Euroopa ees seisvatest ülesannetest. Euroopa Liit on aastakümneid liikunud laienemise ja integratsiooni süvenemise suunas. Brexiti referendumil see suundumus murti. Ei Briti poliitikakujundajad ega ka Mandri-Euroopa juhid ei osanud valdavalt ette näha, et brittide otsus Euroopa Liidus jätkamise kohta tuleb eitav. Ka mina ei taha teeselda, nagu oleksin seda lootnud või oodanud. Ent Eesti austab täielikult oma lähedase liitlase demokraatlikult langetatud otsust. Peatselt algavatel lahkumisläbirääkimistel soovib Eesti hoida 27 liikmesriigi ühtsust. Meil ei ole täna põhjust spekuleerida, milliseks kujunevad kõneluste lõpptulemused. Ent meie huvides on resultaat, mis ei kahjusta Euroopa Liidu ühtsust ja säilitab ka võimaluse Euroopa Liidu tihedaks koostööks liidust lahkunud Suurbritanniaga. Oluline osa läbirääkimistest leiab aset ajal, mil Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. See seab meile suure vastutuse selle protsessi kulgemise eest, ehkki läbirääkimistel on Euroopa-poolne köieots komisjoni käes. Meie eesistumise ülesandeks on tagada protsessi sujuv kulg ja informatsiooni liikumine liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel. Vaatamata Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust on ja jääb Ühendkuningriik Eesti üheks tähtsamaks kahepoolseks koostööpartneriks. Samuti jääb meile oluliseks Põhja-Balti regionaalne koostöö brittidega. Ma tahan eraldi rõhutada Suurbritannia valmisolekut mängida ka edaspidi aktiivset rolli Euroopa julgeolekus. See on meile oluline, kuna just Suurbritannia lähetab raamriigina oma üksused Eestis paikneva NATO kontingendi koosseisu. Head kuulajad! Rändekriis ei tundu praegu ehk nii teravana kui aasta eest, sest selle numbrilised näitajad on mullusega vähenenud pea kolm korda. Ent rände algpõhjused Lähis-Idas ja Aafrikas ei ole kadunud, nii püsib ka surve sunnitud rändeks ja majandusimmigratsiooniks Euroopasse. Euroopa rändepoliitika sise- ja välismõõde on tihedalt seotud. Rände välismõõtme puhul tegutseb Euroopa Liit kolmes valdkonnas, millest igaühte annab ka Eesti oma panuse. Esiteks, Euroopa Liidu ja Türgi rändekokkuleppe elluviimine, teiseks, liidu välispiiride kaitse ja kolmandaks rände algpõhjuste lahendamine. Neist viimase puhul on kriitilise tähtsusega ka koostöö Aafrika riikidega. Rände sisemõõtmega tegelemine aga eeldab Euroopa Liidu liikmete vahelise konsensuse leidmist ja hoidmist ning nõuab kõigilt oma kohustuste täitmist. Üks tõsisemaid julgeolekuohte Euroopas seondub terrorismiga. Ehkki terrorioht Eestis ei ole meie ohuhinnangute kohaselt suurenenud, ei jäta terrorismiga seonduv meidki vahetult puudutamata. Meenutame, et mulluses terrorirünnakus Nice'is kaotasid elu ka kaks Eesti kodanikku. Radikaliseerumise ja terrorismi vastu ei ole kiiret imerohtu, ei ole selliseks võluravimiks ka Euroopa sisepiiride sulgemine. Eurooplastena oleme meiegi juba hakanud euroopalikke vabadusi, sealhulgas isikute vaba liikumist, endastmõistetavaks pidama ja ei hoomagi enam igapäevaselt, millise hoobi annaks nende vabaduste kadumine meie igapäevasele elule, aga ka majanduslikule heaolule. Eestile on Schengeni ruumi säilimine ja kestlikkus eluliselt tähtsad. Terrorirünnakute ennetamine aga on võimalik vaid partnerite ja liitlaste ühistöös. Selleks tuleb parandada koostööd terrorismi ennetamiseks, plaanitavate rünnakute tõkestamiseks, ohuteadlikkuse tõstmiseks ja ühiskondade kriisivalmiduse parandamiseks. Kõige sellega tuleb tegelda ka siseriiklikult. Head kuulajad! Peagi möödub 60 aastat Rooma lepingu sõlmimisest. Selle aastapäeva lävel leiavad paljud eurooplased, et kogu Euroopa idee on jõudnud kriisi. Lisaks Brexiti kõnelustele ja rändekriisile ja vajadusele ümber mõtestada transatlantiliste suhete olemus, näeme me mitmes Euroopa riigis Euroopa suhtes kriitiliste meeleolude tõusu ja neid õhutavate poliitiliste jõudude populaarsuse kasvu. Hoidmaks meie julgeoleku tagamiseks hädavajalikku Euroopa ühtsust, ei peaks me praegu kavandama Euroopa Liidu aluspõhimõtete lennukaid reforme, vaid eelkõige keskenduma aastakümnete jooksul saavutatu kindlustamisele. Samuti peame oluliselt paremini läbi mõtlema suhtluse omaenda kodanikega, kellest paljud tajuvad liitu, olgu siis põhjendatult või põhjendamatult, eliidi projektina. Euroopa tulevikudebattide põhiteemad – julgeoleku kindlustamine ja majanduskasv – on ka Eesti arengu kesksed küsimused. Nagu meie julgeolek, nii sõltub ka Eesti majanduslik edu Euroopa arengutest ja suundumustest. See, et Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel on kõigi meie välisesinduste üks keskseid ülesandeid, on Välisministeeriumi jaoks niivõrd iseenesestmõistetav, et vahel unustame seda isegi eraldi mainida. Jah, väikese, avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega Eestil on võimalusest eksportturgudel vabalt kaubelda üksnes võimalik võita. Seetõttu oleme alati toetanud Euroopa Liidu alusvabadusi ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Nende nelja vabaduse kõrval on meie uuendusmeelse e-riigi jaoks oluline ka viienda vabaduse – andmete vaba liikumise juurutamine. Protektsionism ei ole lahendus maailmale ega majanduskasvule. Austatud rahvaesindajad! Mullu valminud Euroopa Liidu globaalstrateegias on sõnastatud need valdkonnad, kus julgeoleku tagamine eeldab liidu liikmetelt tõhusamat koostööd. Märgin ära meie ühiskondade vastupanuvõime hübriidohtude vastu ning kriitilise taristu toimepidevuse parandamise, aga ka sõjalised ühishanked, kaitsealase, teadus- ja tehnoloogiakoostöö ning Euroopa Liidu ja NATO ühistegutsemise. Globaalstrateegias juhitakse tähelepanu vajadusele sidustada paremini Euroopa Liidu sise- ja välistegevusi ning suurendada geograafilist paindlikkust ida- ja lõunasuunaliste tegevuste vahel. Need põhimõtted kõlavad väga hästi kokku Eesti arusaamadega ressursside mõistlikust kasutamisest ja julgeoleku jagamatusest. Head kuulajad! Tänavu aasta teisel poolel saab meist esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Selles rollis on meie nähtavus ja mõjukus suurem kui kunagi varem, alates ühinemisest liiduga 2004. aastal. Jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus eesistumise prioriteedid, lõplik eesistumise programm kujuneb alles juuni lõpuks, mil Eesti võtab teatepulga Maltalt üle. Kuid juba praegu võin öelda, et see keskendub uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele. Välisministeeriumi jaoks on erilise tähendusega mõistagi digitaalarengu tegevuskava ning idapartnerluse temaatika. Me oleme idapartnerluspoliitika veendunumaid eestkõnelejaid Euroopas. Euroopa tähelepanu sellele piirkonnale ja idapartnerite suveräänsete otsuste ja territoriaalse terviklikkuse toetamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse huvides. On oluline, et nii idapartnerite kui ka liidu kodanikud tajuksid, et partnerluspoliitikast tõuseb käegakatsutavat kasu. Märgilise tähtsusega küsimus on viisavaba reisimise võimalus, mille suhtes oleme nii Gruusia kui Ukraina puhul jõudnud pika protsessi lõpusirgele. Kesksed teemad Euroopa Liidu ja idapartnerite koostöö edendamisel on majandus, avalik haldus, haridus, aga ka inimestevaheliste kontaktide loomine ja hoidmine. On oluline, et suund Euroopale innustaks idapartnereid jätkuvalt oma riike ja ühiskondi reformima. Samas peame saavutama selle, et idapartnerlust ei tajutaks vaid Kesk- ja Ida-Euroopa nišihuvina, vaid et see oleks kõigi liikmesriikide ühine asi. Just selles kontekstis on oluline kasutada parimal viisil Eesti eesistumise ajal novembris Brüsselis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist, mis võtab kokku saavutatu ja määrab kindlaks tulevased sihid. Siirdudes nüüd Euroopa Liidust idas toimuvate julgeolekuarengute juurde, ei saa mõistagi mööda vaadata Venemaast, kelle poliitiline juhtkond ei ole loobunud püüdlusest Euroopa julgeolekukorraldust sõja jõul ja rahvusvahelist õigust eirates muuta. Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest möödub peagi kolm aastat. See on piisavalt pikk aeg paraku, et Ukraina-vastase agressiooni teema jõuaks hakata maailma avalikkuse tähelepanu keskmest ja ka ajakirjanduse esikülgedelt tagaplaanile vajuma. Meie ülesandeks on seda nii kahepoolses välissuhtluses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides päevakorral hoida ning mitte lasta maailmal ja agressoril unustada, et tekitatud ülekohus on heastamata, et Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud, et Krimm on endiselt okupeeritud ja ebaseaduslikult annekteeritud ja et sõjategevus Ida-Ukrainas kestab ning on viimastel nädalatel eskaleerunud, kusjuures pannakse toime jõhkraid rünnakuid ka tsiviilelanike vastu. Rõhutan, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse normide rikkumist ega täida endale võetud kohustusi, ei saa juttu olla ka usalduse taastumisest või naasmisest tavapärase läbikäimise juurde. Ma nõustun USA Senati vabariikliku enamuse liidri Mitch McConnelli paari nädala eest Politicole antud intervjuus väljendatud seisukohtadega, kus senaator McConnell meenutas, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidel on konkreetne põhjus ja selleks on Venemaa käitumine Krimmis ning Ida-Ukrainas ja Ameerika puhul ka püüded sekkuda valimistesse. Kui maailmas on riik, mis ei vääri sanktsioonide leevendamist, siis on see Venemaa, ütles McConnell. Ka Eesti positsioon on selge: sanktsioonid peavad kehtima, kuni Minski lepped on täielikult täidetud. Sanktsioonide kehtivust ei tohi kunstlikult siduda muude teemadega, nende leevendamise vältimatuks eelduseks peab jääma Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse põhimõtete juurde ja võetud kohustuste täitmine. Ja vastupidi, Venemaa kaugenemise korral nende kohustuste täitmisest peame olema valmis sanktsioone karmistama. Lisaks poliitilisele ja moraalsele toetusele vajab Ukraina aga ka praktilist abi ja toetust. Riigi põhimõtteline reformimine nõuab pingutust igal ajal. Ukraina viib läbi keerulisi reforme, võideldes samal ajal oma iseseisvuse ja terviklikkuse eest. Ma võin kinnitada, et Eesti jätkab Ukraina ja teiste idapartnerluse riikide toetamist läbi arengukoostöö, aitamaks neid riike ja ühiskondi reformide läbiviimisel ning suurendamaks nende vastupanuvõimet. Austatud kuulajad! Konfliktid ja humanitaarkriisid Euroopa Liidu lõunanaabruses võivad näida meile kaugetena, kuid need puudutavad ka meid otseselt. Süüria, Iraak, Jeemen, Liibüa ja Saheli piirkonna riigid on vaid mõned näited kriisikolletest Euroopa lõunanaabruses. Just nendest konfliktipiirkondadest saab alguse suur osa Euroopa suunas liikuvatest põgenike- ja rändevoogudest. Me mõistame rahvusvahelise julgeoleku jagamatust ja vajadust olla solidaarne oma liitlastega ning mõista nende julgeolekumuresid. Lisaks osalemisele rahvusvahelistel sõjalistel ja rahuvalvemissioonidel tegeleme koos partneritega ka rändekriisi ja rahvusvahelise terrorismi algpõhjuste lahendamisega. Parim viis selleks on aidata kriisi sattunud riike oma struktuuride tugevdamisel ja nende toimepidevuse parandamisel. Nii loome eeldusi, et inimesed ei oleks sunnitud turvalise ja väärika elu otsinguil oma kodudest lahkuma. Me oleme jaganud ja jagame ka edaspidi oma kogemusi IKT ja e-valitsemise, küberjulgeoleku, aga ka naiste ja laste õiguste edendamise vallas. Samuti toetame Euroopa kaubanduspoliitika arendamist, nii et see aitaks lõunanaabritel kasutada omaenda majanduslikku potentsiaali oma inimeste heaolu ja toimetuleku tagamisel. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal novembris toimub Abidjanis Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, mis keskendub just majandusarengu ühele võtmeteemale – noorte tulevikuvõimaluste loomisele. Mõistagi ei saa Euroopa Liidu lähinaabruse konfliktidest rääkides jätta peatumata Süüria kodusõjal, mis on toonud kaasa ühe lähiaja rängima humanitaarkatastroofi. Süüria kriisi kestlik lahendus vajab poliitilist protsessi ja rahvusvahelisel konsensusel põhinevat kokkulepet. Nii toetab Eesti neid algatusi, mis toovad sõjast ja vägivallast räsitud riigile rahu ja stabiilsuse, aga samuti toetame Süüria sõjapõgenikke, osaledes nende ümberpaigutamises ja andes rahalise panuse humanitaarabifondidesse ja -projektidesse. Poliitiline lahendus aga ei tähenda ega tohi tähendada seda, et need, kes on pannud toime koletuid kuritegusid Süüria rahva vastu võiksid jääda karistuseta. Head rahvaesindajad! Eelmine, 2016. aasta oli välispoliitikas dramaatiline ja sündmusterohke. Aga ei ole mingit põhjust oodata, et alanud aasta oleks lihtsam. "What´s past is prologue," ütleb Antonio William Shakespeare'i "Tormis". Meie välis- ja julgeolekupoliitiline horisont ei ole täna kaugeltki pilvitu, aga ma olen veendunud, et meie riigilaev on disainitud seilama ka tormistel vetel ja et meie seni tehtud töö ja selle käigus saadud kogemused ning loodud liitlassuhted on meid tulevaste tormidega toimetulekuks piisavalt hästi ette valmistanud. Ma tänan teid tähelepanu eest ja vastan meeleldi teie küsimustele! Kõik uudised

09.02.2017 16:11 (11.35) Välisminister Sven Mikseri ettekanne riigikogus välispoliitika arutelul (ettekantud versioon) [Välisministeerium]

Austatud juhataja Head Riigikogu liikmed Külalised Oma tänast ettekannet meie välispoliitika suundadest ja eesmärkidest alustan ma põhiväärtustest. Tahan teiega jagada üht meenutust enam kui 15 aasta tagant, 2001. aasta septembrist, kui ma noore parlamendisaadikuna olin Ameerikas. Meie külalisprogramm algas 11. septembri hommikul sissejuhatava infotunniga Välisministeeriumis, aga see katkes ainult mõned minutid hiljem, kui terroristide juhitud lennukid rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse torne ja Pentagoni. Tolle masendava päeva hilisõhtul ma vaatasin oma hotelli toas telerist president Bushi pöördumist vapustatud rahvuskaaslaste poole. Selles lühikeses kõnes ta muu hulgas ütles nii: "Rea tahtlike ja mõrvarlike terroriaktide läbi rünnati täna meie kaaskodanikke, meie eluviisi, meie vabadust. [...] Terrorirünnakud võivad küll raputada meie suurimate hoonete alusmüüre, kuid nad ei suuda liigutada seda vundamenti, millel seisab Ameerika. [...] Ameerika oli selle rünnaku sihtmärgiks, kuna me oleme vabaduse ja võimaluste eredaim majakas kogu maailmas. Ja seda leeki ei suuda keegi kustutada. Täna me nägime kurjust – nägime inimloomuse halvimat külge – ja me vastasime parimaga sellest, mis on Ameerika." Muidugi ei räägi mina siin täna Ameerikast, vaid hoopis Eestist ja Eesti välispoliitilistest eesmärkidest. Kuid ma usun, et me võiksime neid sõnu ja eelkõige nende mõtet meeles hoida ja püüda neist ka juhinduda ajal, mil kõik need väärtused ja ka see eluviis, millele me oma vabadust taastades sihi seadsime, on langenud väga ränga surve alla. Me peaksime mõtlema, mis on see, millele meie truuks jääme ja millest ei ole valmis taganema isegi siis, kui maailm meie ümber hirmutaval moel muutub. Iseseisvuse taastamise järgseil aastail elasime me usus, et demokraatia ja humaansed väärtused ongi võitnud. Aga peagi sai selgeks, et totalitarism, vallutusiha, äärmusideoloogiad ja fundamentalism ei taandu ilma vastupanuta. Ei Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, kus maailmal tuleb võidelda usuäärmuslike terroriorganisatsioonidega, otsides samal ajal lahendusi kodusõdadele ja humanitaarkatastroofidele, ega ka meie idanaabruses, kus autoritaarne eks-supervõim üritab relva jõul taastada oma kaotatud hegemooniat. Välispoliitika väärtuspõhisuse üle on siin saalis palju arutletud. Täna, jälgides uudiseid, mis jõuavad meieni maailma pealinnadest – uudiseid plaanidest taastada surmanuhtlus, legaliseerida perevägivald, võtta ülekuulamistehnikana kasutusele piinamine – me näeme, et küsimus poliitika väärtuspõhisusest ei ole üksnes intellektuaalne dilemma. Me näeme, et selle kimbatusega ei maadle mitte ainult Eesti, vaid ka meie naabrid, partnerid ja liitlased. Ja õiged vastused ei ole enam sugugi nii ilmsed, kui me arvasime. Siiski tahan ma kinnitada, et parim viis kaitsta meie põhiseaduse preambulisse kätketud rahvuslikke huve, on jääda truuks oma väärtustele nii sise- kui välispoliitikas. Liitlassuhe demokraatiat, õigusriiklust ja humaanseid väärtusi austavate riikide ja rahvaste vahel ning rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakord pakuvad meie iseolemisele ja vabadusele parimat kaitset. See väärtuste ja huvide ühisosa juhtigu meid keeruliste valikute teel. Aeg eelmisest välispoliitika arutelust möödunud aasta jooksul on olnud dramaatiline ja sündmusterohke nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Ka välisministri portfell on selle aja jooksul kahel korral omanikku vahetanud, seega lubage mul tavapärase aruandekõne asemel heita geograafiline panoraampilk praegusele ja ka lähima tuleviku välispoliitika eesmärkidele. Kõigepealt transatlantilistest suhetest. Liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika vahe on aastakümneid olnud ja jääb ka edaspidi rahvusvahelise julgeoleku arhitektuuri selgrooks. See suhe rajaneb ühistel väärtustel ja ka kultuurilisel ühtekuuluvustundel ning strateegiliste huvide ühtelangevusel. Euroopa, sealhulgas Eesti, on alati olnud ja on ka edaspidi huvitatud sellest, et Ameerika oleks tasakaalukas, majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt tugev. Samuti on meie jaoks oluline Ameerika Ühendriikide pühendumine liitlaskohustustele, sealhulgas osalemisele Euroopa julgeoleku tagamisel sõjaliste ohtude vastu. Soovides näha ameeriklaste jätkuvat pühendumust liitlaskohustustele Euroopa ees, on meie kohustuseks mõista ka Ameerika muresid ja ootusi. Soov, et Euroopa riigid kannaksid õiglast osa julgeoleku tagamise koormast, on mõistetav ja loomulik. Ühena vähestest NATO liitlastest, kes täidab endale kaitsekulutuste osas võetud kohustusi, toetab Eesti põhimõtet, et sama peaksid tegema kõik liitlasriigid. Me oleme seisnud liitlastena ameeriklaste kõrval Afganistanis, Iraagis ja mitmes muus kriisikoldes ja nii jääb see ka edaspidi. Eesti jääb alati USA kindlaks liitlaseks ja meie töötame selle nimel, et ka USA jääks meie kindlaks liitlaseks, kelle toele võime loota ja kindlad olla. Täna, vahetult pärast uue administratsiooni ametisse astumist on meie esmaseks ülesandeks luua toimivad suhtluskanalid USA valitsusasutustega ning hoida ja tihendada kontakte Kongressi mõlema koja, USA arvukate mõttekodade ja Ameerika eestlaskonnaga. Nende eesmärkide elluviimine on lähiaastatel Välisministeeriumi üks sihtidest meie välispoliitika tugevdamisel. Uue administratsiooni vaade sellele, kuidas minna edasi läbirääkimistega vabakaubanduslepinguga üle Euroopaga, on praegu alles kujunemisjärgus. Vabakaubanduse põhimõttelise toetajana soovib Eesti selle protsessi jätkumist, ent sõltumata lähiaja arenguist vabakaubanduse vallas on Eesti ja USA kaubandussuhetes küllalt arenguruumi ja Ameerika turu võimaluste kasutamine on Eesti huvides. Nüüd Euroopa ees seisvatest ülesannetest. Euroopa Liit on aastakümneid liikunud laienemise ja integratsiooni süvenemise suunas. Brexiti referendumil see suundumus murti. Ei Briti poliitikakujundajad ega ka Mandri-Euroopa juhid ei osanud valdavalt ette näha, et brittide otsus Euroopa Liidus jätkamise kohta tuleb eitav. Ka mina ei taha teeselda, nagu oleksin seda lootnud või oodanud. Ent Eesti austab täielikult oma lähedase liitlase demokraatlikult langetatud otsust. Peatselt algavatel lahkumisläbirääkimistel soovib Eesti hoida 27 liikmesriigi ühtsust. Meil ei ole täna põhjust spekuleerida, milliseks kujunevad kõneluste lõpptulemused. Ent meie huvides on resultaat, mis ei kahjusta Euroopa Liidu ühtsust ja säilitab ka võimaluse Euroopa Liidu tihedaks koostööks liidust lahkunud Suurbritanniaga. Oluline osa läbirääkimistest leiab aset ajal, mil Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. See seab meile suure vastutuse selle protsessi kulgemise eest, ehkki läbirääkimistel on Euroopa-poolne köieots komisjoni käes. Meie eesistumise ülesandeks on tagada protsessi sujuv kulg ja informatsiooni liikumine liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel. Vaatamata Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust on ja jääb Ühendkuningriik Eesti üheks tähtsamaks kahepoolseks koostööpartneriks. Samuti jääb meile oluliseks Põhja-Balti regionaalne koostöö brittidega. Ma tahan eraldi rõhutada Suurbritannia valmisolekut mängida ka edaspidi aktiivset rolli Euroopa julgeolekus. See on meile oluline, kuna just Suurbritannia lähetab raamriigina oma üksused Eestis paikneva NATO kontingendi koosseisu. Head kuulajad! Rändekriis ei tundu praegu ehk nii teravana kui aasta eest, sest selle numbrilised näitajad on mullusega vähenenud pea kolm korda. Ent rände algpõhjused Lähis-Idas ja Aafrikas ei ole kadunud, nii püsib ka surve sunnitud rändeks ja majandusimmigratsiooniks Euroopasse. Euroopa rändepoliitika sise- ja välismõõde on tihedalt seotud. Rände välismõõtme puhul tegutseb Euroopa Liit kolmes valdkonnas, millest igaühte annab ka Eesti oma panuse. Esiteks, Euroopa Liidu ja Türgi rändekokkuleppe elluviimine, teiseks, liidu välispiiride kaitse ja kolmandaks rände algpõhjuste lahendamine. Neist viimase puhul on kriitilise tähtsusega ka koostöö Aafrika riikidega. Rände sisemõõtmega tegelemine aga eeldab Euroopa Liidu liikmete vahelise konsensuse leidmist ja hoidmist ning nõuab kõigilt oma kohustuste täitmist. Üks tõsisemaid julgeolekuohte Euroopas seondub terrorismiga. Ehkki terrorioht Eestis ei ole meie ohuhinnangute kohaselt suurenenud, ei jäta terrorismiga seonduv meidki vahetult puudutamata. Meenutame, et mulluses terrorirünnakus Nice'is kaotasid elu ka kaks Eesti kodanikku. Radikaliseerumise ja terrorismi vastu ei ole kiiret imerohtu, ei ole selliseks võluravimiks ka Euroopa sisepiiride sulgemine. Eurooplastena oleme meiegi juba hakanud euroopalikke vabadusi, sealhulgas isikute vaba liikumist, endastmõistetavaks pidama ja ei hoomagi enam igapäevaselt, millise hoobi annaks nende vabaduste kadumine meie igapäevasele elule, aga ka majanduslikule heaolule. Eestile on Schengeni ruumi säilimine ja kestlikkus eluliselt tähtsad. Terrorirünnakute ennetamine aga on võimalik vaid partnerite ja liitlaste ühistöös. Selleks tuleb parandada koostööd terrorismi ennetamiseks, plaanitavate rünnakute tõkestamiseks, ohuteadlikkuse tõstmiseks ja ühiskondade kriisivalmiduse parandamiseks. Kõige sellega tuleb tegelda ka siseriiklikult. Head kuulajad! Peagi möödub 60 aastat Rooma lepingu sõlmimisest. Selle aastapäeva lävel leiavad paljud eurooplased, et kogu Euroopa idee on jõudnud kriisi. Lisaks Brexiti kõnelustele ja rändekriisile ja vajadusele ümber mõtestada transatlantiliste suhete olemus, näeme me mitmes Euroopa riigis Euroopa suhtes kriitiliste meeleolude tõusu ja neid õhutavate poliitiliste jõudude populaarsuse kasvu. Hoidmaks meie julgeoleku tagamiseks hädavajalikku Euroopa ühtsust, ei peaks me praegu kavandama Euroopa Liidu aluspõhimõtete lennukaid reforme, vaid eelkõige keskenduma aastakümnete jooksul saavutatu kindlustamisele. Samuti peame oluliselt paremini läbi mõtlema suhtluse omaenda kodanikega, kellest paljud tajuvad liitu, olgu siis põhjendatult või põhjendamatult, eliidi projektina. Euroopa tulevikudebattide põhiteemad – julgeoleku kindlustamine ja majanduskasv – on ka Eesti arengu kesksed küsimused. Nagu meie julgeolek, nii sõltub ka Eesti majanduslik edu Euroopa arengutest ja suundumustest. See, et Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel on kõigi meie välisesinduste üks keskseid ülesandeid, on Välisministeeriumi jaoks niivõrd iseenesestmõistetav, et vahel unustame seda isegi eraldi mainida. Jah, väikese, avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega Eestil on võimalusest eksportturgudel vabalt kaubelda üksnes võimalik võita. Seetõttu oleme alati toetanud Euroopa Liidu alusvabadusi ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Nende nelja vabaduse kõrval on meie uuendusmeelse e-riigi jaoks oluline ka viienda vabaduse – andmete vaba liikumise juurutamine. Protektsionism ei ole lahendus maailmale ega majanduskasvule. Austatud rahvaesindajad! Mullu valminud Euroopa Liidu globaalstrateegias on sõnastatud need valdkonnad, kus julgeoleku tagamine eeldab liidu liikmetelt tõhusamat koostööd. Märgin ära meie ühiskondade vastupanuvõime hübriidohtude vastu ning kriitilise taristu toimepidevuse parandamise, aga ka sõjalised ühishanked, kaitsealase, teadus- ja tehnoloogiakoostöö ning Euroopa Liidu ja NATO ühistegutsemise. Globaalstrateegias juhitakse tähelepanu vajadusele sidustada paremini Euroopa Liidu sise- ja välistegevusi ning suurendada geograafilist paindlikkust ida- ja lõunasuunaliste tegevuste vahel. Need põhimõtted kõlavad väga hästi kokku Eesti arusaamadega ressursside mõistlikust kasutamisest ja julgeoleku jagamatusest. Head kuulajad! Tänavu aasta teisel poolel saab meist esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Selles rollis on meie nähtavus ja mõjukus suurem kui kunagi varem, alates ühinemisest liiduga 2004. aastal. Jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus eesistumise prioriteedid, lõplik eesistumise programm kujuneb alles juuni lõpuks, mil Eesti võtab teatepulga Maltalt üle. Kuid juba praegu võin öelda, et see keskendub uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele. Välisministeeriumi jaoks on erilise tähendusega mõistagi digitaalarengu tegevuskava ning idapartnerluse temaatika. Me oleme idapartnerluspoliitika veendunumaid eestkõnelejaid Euroopas. Euroopa tähelepanu sellele piirkonnale ja idapartnerite suveräänsete otsuste ja territoriaalse terviklikkuse toetamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse huvides. On oluline, et nii idapartnerite kui ka liidu kodanikud tajuksid, et partnerluspoliitikast tõuseb käegakatsutavat kasu. Märgilise tähtsusega küsimus on viisavaba reisimise võimalus, mille suhtes oleme nii Gruusia kui Ukraina puhul jõudnud pika protsessi lõpusirgele. Kesksed teemad Euroopa Liidu ja idapartnerite koostöö edendamisel on majandus, avalik haldus, haridus, aga ka inimestevaheliste kontaktide loomine ja hoidmine. On oluline, et suund Euroopale innustaks idapartnereid jätkuvalt oma riike ja ühiskondi reformima. Samas peame saavutama selle, et idapartnerlust ei tajutaks vaid Kesk- ja Ida-Euroopa nišihuvina, vaid et see oleks kõigi liikmesriikide ühine asi. Just selles kontekstis on oluline kasutada parimal viisil Eesti eesistumise ajal novembris Brüsselis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist, mis võtab kokku saavutatu ja määrab kindlaks tulevased sihid. Siirdudes nüüd Euroopa Liidust idas toimuvate julgeolekuarengute juurde, ei saa mõistagi mööda vaadata Venemaast, kelle poliitiline juhtkond ei ole loobunud püüdlusest Euroopa julgeolekukorraldust sõja jõul ja rahvusvahelist õigust eirates muuta. Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest möödub peagi kolm aastat. See on piisavalt pikk aeg paraku, et Ukraina-vastase agressiooni teema jõuaks hakata maailma avalikkuse tähelepanu keskmest ja ka ajakirjanduse esikülgedelt tagaplaanile vajuma. Meie ülesandeks on seda nii kahepoolses välissuhtluses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides päevakorral hoida ning mitte lasta maailmal ja agressoril unustada, et tekitatud ülekohus on heastamata, et Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud, et Krimm on endiselt okupeeritud ja ebaseaduslikult annekteeritud ja et sõjategevus Ida-Ukrainas kestab ning on viimastel nädalatel eskaleerunud, kusjuures pannakse toime jõhkraid rünnakuid ka tsiviilelanike vastu. Rõhutan, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse normide rikkumist ega täida endale võetud kohustusi, ei saa juttu olla ka usalduse taastumisest või naasmisest tavapärase läbikäimise juurde. Ma nõustun USA Senati vabariikliku enamuse liidri Mitch McConnelli paari nädala eest Politicole antud intervjuus väljendatud seisukohtadega, kus senaator McConnell meenutas, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidel on konkreetne põhjus ja selleks on Venemaa käitumine Krimmis ning Ida-Ukrainas ja Ameerika puhul ka püüded sekkuda valimistesse. Kui maailmas on riik, mis ei vääri sanktsioonide leevendamist, siis on see Venemaa, ütles McConnell. Ka Eesti positsioon on selge: sanktsioonid peavad kehtima, kuni Minski lepped on täielikult täidetud. Sanktsioonide kehtivust ei tohi kunstlikult siduda muude teemadega, nende leevendamise vältimatuks eelduseks peab jääma Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse põhimõtete juurde ja võetud kohustuste täitmine. Ja vastupidi, Venemaa kaugenemise korral nende kohustuste täitmisest peame olema valmis sanktsioone karmistama. Lisaks poliitilisele ja moraalsele toetusele vajab Ukraina aga ka praktilist abi ja toetust. Riigi põhimõtteline reformimine nõuab pingutust igal ajal. Ukraina viib läbi keerulisi reforme, võideldes samal ajal oma iseseisvuse ja terviklikkuse eest. Ma võin kinnitada, et Eesti jätkab Ukraina ja teiste idapartnerluse riikide toetamist läbi arengukoostöö, aitamaks neid riike ja ühiskondi reformide läbiviimisel ning suurendamaks nende vastupanuvõimet. Austatud kuulajad! Konfliktid ja humanitaarkriisid Euroopa Liidu lõunanaabruses võivad näida meile kaugetena, kuid need puudutavad ka meid otseselt. Süüria, Iraak, Jeemen, Liibüa ja Saheli piirkonna riigid on vaid mõned näited kriisikolletest Euroopa lõunanaabruses. Just nendest konfliktipiirkondadest saab alguse suur osa Euroopa suunas liikuvatest põgenike- ja rändevoogudest. Me mõistame rahvusvahelise julgeoleku jagamatust ja vajadust olla solidaarne oma liitlastega ning mõista nende julgeolekumuresid. Lisaks osalemisele rahvusvahelistel sõjalistel ja rahuvalvemissioonidel tegeleme koos partneritega ka rändekriisi ja rahvusvahelise terrorismi algpõhjuste lahendamisega. Parim viis selleks on aidata kriisi sattunud riike oma struktuuride tugevdamisel ja nende toimepidevuse parandamisel. Nii loome eeldusi, et inimesed ei oleks sunnitud turvalise ja väärika elu otsinguil oma kodudest lahkuma. Me oleme jaganud ja jagame ka edaspidi oma kogemusi IT ja e-valitsemise, küberjulgeoleku, aga ka naiste ja laste õiguste edendamise vallas. Samuti toetame Euroopa kaubanduspoliitika arendamist, nii et see aitaks lõunanaabritel kasutada omaenda majanduslikku potentsiaali oma inimeste heaolu ja toimetuleku tagamisel. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal novembris toimub Abidjanis Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, mis keskendub just majandusarengu ühele võtmeteemale – noorte tulevikuvõimaluste loomisele. Mõistagi ei saa Euroopa Liidu lähinaabruse konfliktidest rääkides jätta peatumata Süüria kodusõjal, mis on toonud kaasa ühe lähiaja rängima humanitaarkatastroofi. Süüria kriisi kestlik lahendus vajab poliitilist protsessi ja rahvusvahelisel konsensusel põhinevat kokkulepet. Nii toetab Eesti neid algatusi, mis toovad sõjast ja vägivallast räsitud riigile rahu ja stabiilsuse, aga samuti toetame Süüria sõjapõgenikke, osaledes nende ümberpaigutamises ja andes rahalise panuse humanitaarabifondidesse ja -projektidesse. Poliitiline lahendus aga ei tähenda ega tohi tähendada seda, et need, kes on pannud toime koletuid kuritegusid Süüria rahva vastu võiksid jääda karistuseta. Head rahvaesindajad! Eelmine, 2016. aasta oli välispoliitikas dramaatiline ja sündmusterohke. Ei ole mingit põhjust oodata, et alanud aasta oleks lihtsam. "What´s past is prologue," ütleb Antonio William Shakespeare'i "Tormis". Meie välis- ja julgeolekupoliitiline horisont ei ole täna kaugeltki pilvitu, aga ma olen veendunud, et meie riigilaev on disainitud seilama ka tormistel vetel ja et meie seni tehtud töö ja selle käigus saadud kogemused ning loodud liitlassuhted on meid tulevaste tormidega toimetulekuks piisavalt hästi ette valmistanud. Ma tänan teid tähelepanu eest ja vastan meeleldi teie küsimustele! Kõik uudised

02.02.2020 16:27 (11.35) Välisminister Urmas Reinsalu pöördumine Tartu rahu 100 pidulikul aktusel Vanemuise kontserdimajas 2. veebruaril 2020 [Välisministeerium]

Vabariigi President, põhiseaduslikud ametikandjad, vabadusvõitlejad, armas Eesti rahvas! 4. detsembril 1919 hinnati rahuväljavaateid järgmiselt: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti, et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Kui need tingimused, mis meie ette paneme ja millest me loobuda ei saa, nende eesmärkide kättesaamist ei võimalda, siis näib, et läbirääkimistest ühtegi välja ei tule. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.“ Nii kirjutas Jaan Poska avameelselt oma tütrele Xeniale. Kuid meie sõdurite vaprus, rahva vabadusetahe ja läbirääkijate kindlameelsus viisid sihile. 100 aastat tagasi lõpetas Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmitud rahuleping 431 päeva kestnud Vabadussõja. Mälestame täna kõiki neid, kes 1918. aasta veebruaris väljakuulutatud riigi meile kindlustasid. Oleme üle aegade tänulikud neile riikidele ja välismaa vabatahtlikele, kes Eestile Vabadussõjas appi tulid – otsustaval ajal Tallinna reidile saabunud Briti kuningliku sõjalaevastiku eskaadrile ning Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikele. Niisamuti Läti kaitsevägi, Vene valgekaartlased ja ingerisoomlased võitlesid meiega õlg-õla kõrval Rahulepingule andsid Eesti poolt allkirja Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja Jaan Soots. Palun teid tõusta ning austada vaikusehetkega Vabadussõjas võidelnute ja rahulepingu sõlminud Eesti riigimeeste mälestust. Tartu rahuleping lõpetas sõja ning andis Eesti rahvale aegumatu enesemääramisõiguse rahvusvahelise õiguse subjektina. Rahuleping oli aluseks laialdasele Eesti tunnustamisele iseseisva riigina. Tartu rahulepingul oli teedrajav tähendus maailma rahvusvahelise õiguse süsteemis, sest tegemist on esimese rahvusvahelise aktiga kogu maailmas, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramisõiguse mõistet. Nii Tartu rahuleping kui ka selle eeskujul sõnastatud lepingud Venemaa ning tema naabrite Leedu, Läti, Soome ja Poolaga kujutasid olulist sammu rahvaste enesemääramisõiguse saamisel rahvusvahelise õiguse osaks. Mul on heameel täna tervitada siin saalis meie rahvast tänasel suurpäeval austavaid Soome, Läti ja Poola välisministreid. Tartu rahuleping ei ole lihtsalt 100 aastat tagasi sõlmitud rahuleping, see on meie riikluse lähtepunkt. Loen ette Tartu rahulepingu artikkel kahe: „ARTIKKEL II. Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ Tsitaadi lõpp. 30. jaanuaril tegi Venemaa Föderatsiooni välisministeerium ametliku avalduse, milles osundati: „Eesti kui riik, mis eksisteeris perioodil 1918–1940, kaotas rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSVL-i koosseisu astumise tõttu ja Tartu leping kaotas jõu, sest mõlemad pooled, sellele allakirjutanud, osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti – NSVL-i – koosseisus olevaks.“ Ning see avaldus jätkub, tsiteerin: „Erinevalt Vene Föderatsioonist (NSVL-i järglasest) on tänane Eesti uus riik, mis moodustus Nõukogude Liidu lagunemise tõttu, olles üks selle õigusjärglastest ja tunnustatud rahvusvahelise kogukonna poolt just sellisena.“ Tsitaadi lõpp. Iga sõna selles seisukohas on vale. Eesti Vabariigi positsioon on olnud ja jääb selgeks: Tartu rahuleping kehtib ja seda ei muuda meie riikluse jaoks tõsisasi, et seda rikkus Vene Föderatsiooni õiguseellane kommunistlik Nõukogude Liit Eesti Vabariigi õigusvastase anneksiooniga 1940. aastal. Teiseks, Eesti Vabariik, mis taastas oma iseseisvuse 1991. aastal, on õiguslikult samane Eesti Vabariigiga, mille lõi meie rahvas enesemääramisõiguse alusel 1918. aastal. Eesti okupeerimine kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa poolt Molotovi-Ribbentropi pakti salaleppe järelmina tähendas viiendiku meie rahva kaotust. Eesti Vabariik peab oma rahvusvahelis-õiguslikes sammudes silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning lükkab tagasi selle vastase käsitluse. Eesti Vabariik peab oma rahvusvahelis-õiguslikes sammudes silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning lükkab tagasi selle vastase käsitluse. Lugupeetud kuulajad! 100 aastat tagasi võeti teade rahu saavutamisest Eestis vastu suure rõõmuga, kuid rahulikult. „See keskööl sündinud rahu ei ole juubeldamise rahu, vaid rahu ausa ja raske töö järele, ta on töömehe rahu,“ on öelnud Ants Piip. Eesti usub, et riikidevaheline stabiilsus tugineb kokkulepetele, millest osapooled kinni peavad. See eeldab rahvusvahelisele õiguse üleüldist austamist ja esiplaanile seadmist kõigi rahvaste poolt, sõltumata nende ajaloost, suurusest või tugevusest. Meil kui anneksiooni üle elanud rahval on ühistel reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorraga lähedasem ja isiklikum suhe kui mitmel teisel riigil, ning meie jaoks on selle suhte keskmes Tartu rahu. Seepärast on reeglitele tugineva maailmakorra kaitsmine ka meie lipukiri ÜRO Julgeolekunõukogus, mis on sellise maailmakorra kõige autoriteetsem tagatis ja kuhu Eesti kuulub valitud liikmena järgmised kaks aastat. Nagu Vabadussõjas, ei saa me ka nüüd jääda üksi. Ainult koos liitlastega saame kaitsta oma vabadust ja väärtusi, mida kalliks peame. Rahulepingu tutvustamise lõppsõnas ütles Jaan Poska: „Nüüd, kus rahuleping veel mitte täidetud ei ole ja kus sõda ümberringi möllab, nüüd ei pea meie mitte üksi oma sõjariistade võimu katsuma hoida, vaid meie peame kõik selleks tegema, et seda võimu suurendada. Sest ei kindel või olla oma iseseisvuses riik, kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, ta peab igal ajal valvel olema. Seepärast ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen: maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ Tsitaadi lõpp. Need olid Poska viimased sõnad 100 aastat tagasi peetud ettekandes. Saatku need sõnad meid ka edaspidi, kui seisame silmitsi oma tulevikuga. Täna, Tartu rahu suurpäeval, seame sisse uue traditsiooni ning austame Jaan Poska tänumedaliga inimesi, kes on seisnud Tartu rahu põhimõtete eest maailmas. Olen annetanud esimesed Jaan Poska medalid kahele mehele, kes kehastavad meie rahva vabaduseiha ja vaprust: Mart Niklus ja Enn Tarto. Olgu nende meeste vaprus ja üleelamised meile kinnituseks, et me ei reeda Tartu rahu põhimõtteid. Mehed, kes ei leppinud Tartu rahulepingu rikkumisega Nõukogude Liidu poolt ning võitlesid okupatsiooniaastail oma vaimujõuga meie esmasünniõiguse ja tõe eest. 1979. aastal olid nad Balti Apelli allakirjutanute seas. Selles toonasele ÜRO peasekretärile esitatud dokumendis nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut ja selle artikkel kahte. Ainult jumaliku ettehoolduse ja visa vaimu tõttu ei jätnud nad oma elu nõukogude koonduslaagritesse ja on täna meiega. Ajaloo irooniana kuulas justiitsroimar Erich Vallimäe meie vabadusvõitlejaid represseerides üle raugaeas Vjatšeslav Molotovi, et saada poliitilises kohtuasjas selgust Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu kohta. Ma palun auhinda vastu võtma Enn Tarto ja Mart Nikluse. Andku taevad meile jõudu! Tänan teid! Kõik uudised

27.10.2020 12:05 (11.35) Venemaa kaitseminister: olukord Venemaa ja Valgevene läänepiiridel on rahutu [Delfi uudised]

Olukord Venemaa-Valgevene liitriigi piiril NATO riikidega on rahutu ja julgeoleku tagamine on Venemaa kaitseministeeriumi prioriteet, teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumide ühiskolleegiumil.

20.01.2021 11:40 (11.35) Venemaa võimutruu partei Õiglane Venemaa ühines kahe teise erakonnaga [Delfi uudised]

Venemaa riigiduumas esindatud võimutruud „opositsiooni” esindav erakond Õiglane Venemaa ühineb lähiajal erakondadega Tõe Eest ja Venemaa Patrioodid, teatas Õiglase Venemaa esimees Sergei Mironov.

17.12.2021 16:40 (11.35) VIDEO | Venemaa suursaadik Eestis: "Jälle kostab kisa, et Venemaa valmistub sõjaks. No kust te seda võtate?!" [Delfi uudised]

Jaanuaris ametist lahkuv Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov vestles Delfiga Venemaa ja Eesti suhtete teemal. Ta kinnitas, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata, kuid samas ei salanud Petrov, et Venemaa saatkond jälgib tähelepanelikult Eestis toimuvaid NATO õppusi.

17.03.2022 11:50 (11.35) Arvustus. "Sahharov": mõttearenduseta elulooline kiriromaan [ERR Uudised]

Uus lavastus"Sahharov"Lavastaja: Marfa Gorvitš (Venemaa)Dramaturg: Julia Pospelova (Venemaa)Koreograafia: Aleksandr Ljubashin (Venemaa)Lavakujundaja: Aleksandr Mohhov (Venemaa)Kostüümikunstnik: Maria Lukka (Venemaa)Helilooja: Kirill Shirokov (Venemaa)Valguskujundaja: Chris KirsimäeVideokujundaja: Laura RomanovaLaval: Liina Tennosaar, Loviise Kapper, Piret Simson, Indrek Taalmaa, Helgur Rosenthal ja Ott Kartau.Esietendus 19. veebruaril 2022 Vabal Laval Narvas

22.02.2023 17:31 (11.35) Medvedev: Venemaa kaob, kui sõja kaotab [saarlane.ee]

Venemaa endine president Dmitri Medvedev hoiatas, et sõja kaotusega Venemaa killustub ja kaob. Venemaa endine president ja praegune julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev teatas kolmapäeva hommikul Telegramis, et kui Venemaa sõja Ukraina vastu kaotab, siis lõhub see riigi ja Venemaa lakkab olemast.

08.09.2023 12:26 (11.35) Sanktsioonide tagajärg: Venemaa ekspordib Hiinasse rohkem kui kunagi varem [Telegram]

Venemaa-Ukraina proksisõja sanktsioonide uued andmed näitavad taas, et idanaaber muutub üha tugevamaks, samal ajal kui Euroopa nõrgeneb. Ühelt poolt, Hiina ujutab Venemaa kaubaga üle, saades kasu lääneriikide sanktsioonidest. Nüüd aga püstitab uue rekordi ka Venemaa nafta- ja gaasieksport Hiinasse. Venemaa ekspordib Hiinasse rohkem energiat kui kunagi varem ehk Hiina igakuine import Venemaalt kasvas augustis juuliga […] The post Sanktsioonide tagajärg: Venemaa ekspordib Hiinasse rohkem kui kunagi varem appeared first on Telegram.

20.04.2005 13:40 (11.35) Rice on vastu Venemaa G-8 kõrvalejätmisele [ERR Uudised]

Venemaal visiidil viibiv USA välisminister Condoleezza Rice teatas raadiojaamale 'Ehho Moskvõ' antud usutluses, et on vastu Venemaa väljaarvamisele arenenud tööstusriikide ja Venemaa rühmitusest G-8. Rice'i sõnul ei poolda seda ka USA president George Bush. USA senaatorid, vabariiklane John McCain ja demokraatliku partei liige Joe Lieberman, esitasid veebruari keskpaigas Senatile eelnõu Venemaa liikmelisuse peatamiseks juhtivate tööstusriikide grupis G-8 kuni Kreml lõpetab demokraatia ja poliitiliste vabaduste ründamise. Eelnõu esitajatega liitus veel kaheksa senaatorit. Eelnõu kohustaks vastuvõtmisel USA presidenti siduma Venemaa osalemist G-8-s demokraatlike normide, seaduslikkuse, inimõigustest kinnipidamise ning sõnavabaduse järgimisega Venemaal ning tegema presidenti koostööd G-7 liikmesriikidega Venemaa G-8 osalemise peatamiseks kuni Kreml asub kinni pidama neist demokraatliku riigikorra põhialustest. -Gazeta.ru , lieberman.senate.gov

21.04.2005 14:30 (11.35) Rüütel: Eesti-Vene piirileppe sõlmimine viibib [ERR Uudised]

President Arnold Rüütli hinnangul võib Eesti-Vene piirileppe allkirjastamine Moskva-poolse viivitamise tõttu edasi lükkuda. Eesti ja Venemaa suhted on taas jahenemas ning Rüütli otsus mitte osaleda 9. mail toimuval võidupüha pidustustel Moskvas lükkab piirileppe sõlmimise ilmselt edasi, teatab MTV3. Eilses intervjuus telekanalile MTV3 ütleb Rüütel, et piirileppe sõlmimist ei maksa ühendada võidupüha pidustustega. "Võidupüha ja piirilepe on täiesti eri asjad," ütles Rüütel. "Pole õige neid seostada, sest piirilepe on tehniline dokument, mis tuleb teoks teha. Venemaa tahab aga ühendada võidupüha piirileppega," ütles Rüütel. Eesti ja Venemaa suhteid on halvendanud ka Moskva pidev kriitika rahvusvähemuste olukorra kohta Eestis. Venemaa on aastaid seetõttu karistanud Eestit näiteks majanduslikult. "Eesti väliskaubavahetuses on Venemaa osakaal 5-6 protsenti. Majandussuhted oleksid palju arenenumad, kui Venemaa poleks kehtestanud Eestile topelttolle," selgitas Rüütel.-MTV3

26.04.2005 09:30 (11.35) Läti nõustus Venemaa deklaratsiooniga [ERR Uudised]

Läti asub erinevalt Eestist koostama Venemaaga vastastikuste suhete deklaratsiooni, teatas eile Vene suursaadik Riias Viktor Kalju?nõi.Eestile pole säärase suhete deklaratsiooni sõlmimist viimasel ajal enam pakutud.Sarnast deklaratsiooni pakkus Venemaa talvel ka Eestile, kes sellest siiski loobus, sest esimestes deklaratsiooni versioonides esitas Venemaa nõudmisi Eesti riikluse ja kodakondsuspoliitika kohta. Venemaa soovis algselt siduda deklaratsiooni piirilepinguga, kuid loobus sellest peagi, pidades seda edaspidi alusdokumendiks riikidevaheliste suhete parandamiseks. Eesti Päevaleht kirjutab, et Läti ja Venemaa vahelise võimaliku deklaratsiooni mõte on selge ilmselt ainult Kremlis, selle lõpu kohta ei teata aga sealgi midagi. Piirilepingu sõlmimine lähiajal Balti riikidega on Venemaale endiselt ja üha rohkem vajalik. Putini esindaja Sergei Jastr?embski teatas hiljuti, et Venemaa on valmis selle Lätiga sõlmima 10. mail.-EPL

28.04.2005 19:30 (11.35) Venemaa ei soovi piirilepet Läti tingimustel [ERR Uudised]

Venemaa välisministeerium levitas täna avaldust, et Venemaa ei kavatse allkirjastada Läti-Vene piirilepingut, kui sellega seotakse Läti poolne deklaratsioon. Lepingu sõlmimine oli plaanitud 10. maiks Moskvas. Venemaa hinnangul muudab Läti deklaratsioon piirileppe 'mõttetuks', ametlikku teadet lepingu allkirjastamisest hoidumisest deklaratsiooni lisamise korral pole siiski veel avaldatud. Ministeeriumi esindajad teatavad, et lepingu kooskõlastamise mitmekuulise aja jooksul pole Läti pool siiani deklaratsioonist juttugi teinud. Läti välisministri poolt üleeile avalikustatud deklaratsiooni sisuks on Venemaa väitel Läti territoriaalsed nõudmised. Riia deklaratsiooniprojektis nimetatakse idapiiri üht osa piirijooneks. Tegu on äralõikega Abrene piirkonnast, mille Venemaa võttis endale pärast Teist maailmasõda. Läti Seim otsustas üleeile avalikustada piirlepingu seni salajaseks kuulutatud teksti ning volitas sellele alla kirjutama välismister Artis Pabriksi. Läti president Varia Vike-Freiberga keeldus varasema teate järgi lepingu allakirjutamisest, ehkki viibib samal ajal Moskvas, kuna 'see olevat täitevvõimu pädevus'. -LETA

03.05.2005 19:50 (11.35) Venemaa ei kavatse okupatsiooni eest vabandada [ERR Uudised]

Venemaa välisminister Sergei Lavrov andis ajakirjale Politit?eskii Zurnal antud intervjuus mõista, et Venemaa ei hakka Balti riikide käest sõjajärgse okupeerimise eest vabandust paluma. Lavrov nimetas ajakirja mainumbris avaldatud intervjuus mõningate poliitikute väiteid selle kohta, et Venemaa kavatseb 9. mail "stalinismi juubelit" tähistada "pahatahtlikuks katseks ajalugu ümber kirjutada". "Viimasel ajal heidetakse mõningates riikides tõepoolest 60. võiduaastapäeva tähistamisele varju ning nimetatakse Euroopa fa?ismist vabastajaid okupantideks ja Hitleriga kaasajooksikuid, endisi SS-lasi, vaat et vabadusvõitlejateks," arutles Lavrov. Ta lisas, et Venemaa suhtumine on ses küsimuses hästi teada. Möödunud nädalal võttis Eesti, Läti ja Leedu parlamendiliikmeid ühendav Balti Assamblee vastu avalduse, milles nõudis Venemaalt Balti riikide okupeerimise tunnustamist ning sellega põhjustatud kahju korvamist. Peaminister Andrus Ansip teatas täna Soome visiidi käigus sõjajärgsest Balti riikide okupeerimisest rääkides, et "Nõukogude Liit tegi suure vea" ja "selle vea tunnistamine aitaks oluliselt kaasa Venemaa ja Balti riikide suhete paranemisele".-PM Online

06.05.2005 20:30 (11.35) Vene-Gruusia baasileping ummikus [ERR Uudised]

Venemaa ja Gruusia ei jõudnud kokkuleppele nõukogude ajast Gruusiasse jäänud Vene sõjaväebaaside väljaviimise üle, teatab Gruusia välisminister Salome Zurabishvili. Kokkuleppele mittejõudmine tähendab seda, et Gruusia president Mihhail Saakashvili boikoteerib Moskvas peetavaid pidustusi, millega Venemaa tähistab Teises maailmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva. Samuti ei osale Saakashivili 9. mai pidustustele eelneval endiste NSV Liidu liiduvabariikide liidrite kohtumisel Moskvas. Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas üleeile, et Venemaa sõjaväebaaside väljaviimiseks Gruusiast kulub vähemalt neli aastat, mis kulub praegu Gruusias asuva tehnika ja isikkooseisu tarbeks Venemaale uute baaside rajamiseks. Ivanovi sõnul suudetakse vägede transpordiks vajalik raha leida kõige varem järgmisel aastal. Venemaa lubas veel 26. aprillil avalikkusele, et sõjaväebaaside väljaviimist võiks alustada juba käesoleval aastal ning Gruusia riigijuhtidega peetud läbirääkimistel on väljaviimise lõpptähtajaks nimetatud 2008. aasta 1. jaanuari. Läbirääkimised Vene vägede väljaviimise üle algasid 2001. aastal, siiani on Gruusia pakkunud väljaviimiseks kolmeaastast tähtaega, Venemaa aga kuni 8 aastat. Praegu on Gruusias Batumi baasis 2,5 tuhat meest ja 74 tanki, 80 soomukit ja 120 suurtükki, Ahhalkalki baasis 2 tuhat meest, 40 tanki, 130 soomukit ja 50 suurtükki. Lisaks toimub Gruusia kaudu Armeenias Gjurmis asuva 3000-mehelise Vene baasi varustamine. -Reuters, -AFP/MTV3, Gazeta.ru, Lenta.ru

07.05.2005 13:40 (11.35) Venemaa aitab Saksamaad ÜRO julgeolekunõukogusse [ERR Uudised]

Venemaa hakkab seisma Saksamaa rolli tugevdamise eest ÜRO-s, sealhulgas selle eest, et Saksamaa saaks ÜRO julgeolekunõukogu püsiliikmeks, teatas Venemaa president Vladimir Putin, ?Venemaa teostatava poliitika loogika kohaselt arvan ma, et pärast seda kui Saksamaa tegi õiged järeldused teise maailmasõja õudustest, kahetses ning lõi mehhanismid, et mis takistavad mineviku tragöödia kordumist, ei saa sundida tänaseid ja tulevasi sakslaste põlvkondi endale igavesti tuhka pähe raputama ning end nuhtlema. Rahvusvahelisel areenil ei tohi riik tunda end õigustest ilmajäetuna,? rõhutas Venemaa president Saksamaa kantsler Gerhard Schroeder'iga ühiselt ajalehe ?Bild? antud intervjuus. ?Seetõttu astub Venemaa välja Saksamaa rolli tugevdamise eest ÜRO-s, sealhulgas julgeolekunõukokugu püsiliikmeks saamise eest,? teatas Putin. - RIA Novosti

10.05.2005 11:11 (11.35) Venemaa ja EL leping sõlmitakse täna [ERR Uudised]

Venemaa ja Euroopa Liit on jõudnud kokkuleppele raamleppe osas, mis on suunatud lähema koostöö arendamisele paljudes valdkondades alates majandusest kuni julgeolekuni. Vene välisminister Sergei Lavrov teatas, et kokkulepe saavutati eile hilisõhtul toimunud EL tippjuhtide ja Vene välisministri kohtumisel. Pooled leppisid kokku jätkata edasisi läbirääkimisi viisavaba reisimise üle Venemaa ja EL vahel. EL välisvolinik Benita Ferrero-Waldneri teatel on leping praktiliselt valmis, jäänud on vaid saavutada üksmeel detailide osas. Tänaseks on kavandatud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Moskvas, mille eesmärk on sõlmida leping neljas valdkonnas- majandus, vabadused ja õigused, teadus ja haridus ning välisjulgeolek. Tippkohtumisel on kavas arutada ka Venemaa võimalusi saada Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. Euroopa Komisjoni esimehe Jose Manuel Barroso hinnangul annab tippkohtumine uue hoo EL ja Venemaa suhte arengule. -Reuters, YLE24

26.05.2005 17:10 (11.35) Tulemusi tennise French Openilt [ERR Sport]

Pariisis jÃ¤tkuval tennise Suure Auhinna turniiril, 13,5 miljoni euro suuruse auhinnafondiga French Openil neljapÃ¤eval varem lÃµppenud Ã¼ksikmÃ¤ngude tulemused. NaisÃ¼ksikmÃ¤ngu 2. ring: Maria Å arapova (Venemaa, 2) - Aravane Rezai (Prantsusmaa) 6:3, 6:2, Ana Ivanovic (Serbia ja Montenegro, 29) - Iveta Benesova (TÅ¡ehhimaa) 6:3, 6:1, Svetlana Kuznetsova (Venemaa, 6) - Sofia Arvidsson (Rootsi) 6:3, 6:4, Shahar Peer (Iisrael) - Kveta Peschke (TÅ¡ehhimaa) 6:1, 1:6, 6:4, Anabel Medina Garrigues (Hispaania) - Magdalena Maleeva (Bulgaaria, 24) 6:3, 6:4, Nadja Petrova (Venemaa, 7) - Severine Beltrame (Prantsusmaa) 6:1, 6:3, Justine Henin-Hardenne (Belgia, 10) - Virginia Ruano Pascual (Hispaania) 6:1, 6:4, Anna TÅ¡akvetadze (Venemaa) - Klara Koukalova (TÅ¡ehhimaa) 6:4, 6:3. MeesÃ¼ksikmÃ¤ngu 2. ring: JÃ¼rgen Melzer (Austria) - Mihhail JuÅ¾nÃµi (Venemaa, 29) 6:3, 6:4, 7:6 (7:5), Guillermo Canas (Argentina, 9) - Albert Montanes (Hispaania) 6:1, 6:3, 6:4, Guillermo Coria (Argentina, 8) - Novak Djokovic (Serbia ja Montenegro) 4:6, 6:2, 3:2, Djokovic loobus vigastuse tÃµttu, Tommy Haas (Saksamaa, 21) - Vince Spadea (USA) 6:4, 6:3, Spadea loobus, Mariano Puerta (Argentina) - Kristof Vliegen (Belgia) 6:3, 7:5, 6:2, Nikolai Davidenko (Venemaa, 12) - Olivier Rochus (Belgia) 3:6, 7:5, 6:2, 6:3. -Baltic News ServiceTennis

04.06.2005 08:50 (11.35) Eesti näeb 15-aastase vahe järel maailma tippkoondist [ERR Sport]

Eesti koondis vÃµÃµrustab Sydney olÃ¼mpia finalisti ja Ateena pronksi Venemaad, kirjutab Eesti PÃ¤evaleht. Nii tugevaid koondisi, kui toob suvel Eestisse Euroopa liiga, pole siin nÃ¤htud 15 aastat. Jutt kÃ¤ib Eesti alagrupikaaslastest Venemaast ja Saksamaast. Maailma tippkoondiste viimane kokkupuude Eestiga pÃ¤rineb 1987. ja 1990. aastast, kui Tallinnas toimus Savvini memoriaal. Siis kÃ¤is siin maailma absoluutne eliit â€“ Brasiilia, USA, Kuuba, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Bulgaaria, N Liit jt. Mida teha, et jÃ¤rgmist hetke ei peaks 15 aastat ootama? â€œSee eeldab Eesti koondise jÃµudmist tugevamate sekka. Et saame siin korraldada EM- vÃµi MM-valikturniire ning miks mitte ka finaalvÃµistlust,â€ vastab koondise peatreener Avo Keel. â€œÃœheks pidepunktiks on jÃ¤rjepidev osalemine Euroopa liigas.â€ Eesti kohtus viimati Venemaaga 2001. aasta TÃ¼rgis MM-valikturniiril ja kaotas kindlalt 0:3. â€œEsimeses geimis jÃ¤ime vist taha 0:11,â€ meenutab Raimo Pajusalu. â€œÃ„Ã¤repealt oleks geimi vÃµitnud ja sellega teisest alagrupist Soome finaalturniirile aidanud,â€ lisab siis sidemÃ¤ngijana tegutsenud Keel. Sisuliselt saabus Venemaa siia teise koosseisuga. Ateena pronksimeeskonnast tuli siia ainult libero Aleksei Verbov. Tosinast mÃ¤ngijast jÃ¤Ã¤b nelja mehe pikkus alla kahe meetri, pikim on 208-sentimeetrine temporÃ¼ndaja Aleksandr Volkov. â€œVenemaal pole vahet, kas platsile tuleb esimene vÃµi teine koosseis. VÃµib-olla sidemÃ¤ngijad on pisut nÃµrgemad,â€ pakub Keel. â€œEt Venemaaga vÃµrdselt mÃ¤ngida, peab meil kÃµik sajaprotsendiliselt Ãµnnestuma. Ãœhest-kahest elemendist ei piisa.â€ Mis on Euroopa liiga? â€¢â€¢ Mullu lÃµi Euroopa vÃµrkpalli konfÃ¶deratsioon aastaid toiminud Maailmaliiga kÃµrvale Euroopa liiga, vÃµimaldades Vana Maailma keskmise tasemega koondistel suvel omavahel jÃµudu katsuda. Suurt initsiatiivi nÃ¤itas liiga loomisel Ã¼les Venemaa, kes oli Maailmaliiga korraldajatega tÃ¼lis, pÃµhjuseks hirmkallis teleÃµigustetasu. â€¢â€¢ Maailmaliiga koondiste osavÃµtutasu on 200 000 ja teleÃµiguste eest tuleb vÃ¤lja kÃ¤ia 300 000 USA dollarit. Euroopa liigas TV-maksu pole, osavÃµtutasu on 30 000 eurot. â€¢â€¢ Final Four toimub 22.-24. juulini Kaasanis ja sinna on koha kindlustanud Venemaa. Juhul, kui Venemaa ei peaks 2. grupis kahe tugevama sekka pÃ¤Ã¤sema, saavad finaalturniirile gruppide vÃµitjad, pluss parim teise koha omanik. â€¢â€¢ Iga kohtumise vÃµitja teenib 1000 ja kaotaja 500 ning kokkuvÃµttes esikoha saanud koondis 20 000 eurot. Mulluses finaalis alistas TsÅ ehhimaa Ã¼llatuslikult Venemaa, pronksimatsÅ is oli Holland Ã¼le Saksamaast. â€¢â€¢ KÃµikidest Eesti vÃ¤lismÃ¤ngudest ja laupÃ¤evastest kohtumistest teeb otseÃ¼lekande Eesti Raadio. PÃ¼hapÃ¤evastest telemÃ¤ngudest teeb ER kokkuvÃµtte. Zoran Gajic: EesmÃ¤rk on vÃµita Pekingis olÃ¼mpiakuld â€¢â€¢ Venemaa koondise peatreener Zoran Gajic, mida teate Eesti vÃµrkpallist? Ausalt Ã¶eldes suurt midagi. Tean, et teil on vana nÃµukogude koolkond ja see tÃ¤hendab juba head vÃµrkpallitaset. Ma tean, et teil mÃµned mÃ¤ngijad mÃ¤ngivad vÃ¤lismaal ja Ã¼ks neist Venemaal â€“ mulle Ã¶eldi, et ta oli Jaroslavlis diagonaalrÃ¼ndaja. Kuid meie tegeleme enda asjaga. SeetÃµttu pole ma teie koondisega lÃ¤hemalt jÃµudnud tutvuda. Mul on hea meel, et oleme Eestis mitu pÃ¤eva, sest siis saan oma mÃ¤ngijatest parema Ã¼levaate. â€¢â€¢ PÃµhimÃµtteliselt tulite Tallinna teise koosseisuga. See on meie olÃ¼mpiatsÃ¼kli esimene aasta ja seal on vaja katsetada uusi mÃ¤ngijaid. Keegi neist vÃµib meid selles tsÃ¼klis oluliselt aidata, sest eesmÃ¤rk on meil maksimaalne â€“ olÃ¼mpiavÃµit. See kÃµik vajab ettevalmistamist.Võrkpall

25.06.2005 15:00 (11.35) Vene lennuvägi on valmis teisi riike pommitama [ERR Uudised]

Venemaa lennuväe ülem armeekindral Vladimir Mihhailov teatas, et tema kaugpommituslennukid on valmis maatasa tegema välismaal asuvaid terroristide laagreid. 'Kui meil on ülitäpsed relvad ja me teame, kus terroristid pesitsevad, miks neid siis mitte puruks litsuda, isegi kui nad asuvad väljaspool Venemaa piire?', ütles Mihhailov Vene agentuurile RIA Novosti antud usutluses. Kaugpommitajate peaülesanne terrorismi vastu võitlemise kõrval on kindrali sõnul sama, mis selle väeliigi asutamisel. Sellise vajaduse tingib USA valitsuse poliitika. Mihhailov süüdistas USA-d külma sõja jätkamises. See käib relvastuse praeguse taseme ja selle uuendamise kohta. Samas lisas Mihhailov, et Venemaa on loobunud kaugpommitajate uute mudelite väljatöötamisest, kuid kavatseb senised l1980. Aastatest pärinevad lennukid kaasajastada. Mihhailov tõi näiteks USA 1961. aastal kasutusele võetud pommitajad B-52, mis pärast moderniseerimist püsivad rivis vähemalt 20049. aastani. Mihhailovi ähvardustes pole palju uut. Mullu septembris pärast Beslani koolis toimunud pantvangidraamat ähvardas Venemaa rünnata terroristide baase vaatamata nende asukohale. 3. veebruaril teatas välisministeerium tingimused, millistel Venemaa võib anda 'ennetavaid lööke' välismaal asuvaile sihtmärkidele. Välisriiki sõjaväelise tungimise põhjus võib olla selle langemine terroristliku rünnaku alla ja see, et riik ei saa ründe võimaliku kordumise tõrjumisega ise hakkama ja sellest võib kujuneda julgeolekurisk Venemaa jaoks. -Reuters, RIA Novosti, Lenta.ru

08.07.2005 11:40 (11.35) Töögrupp uurib elektri tootmist Venemaa põlevkivist [ERR Uudised]

TÃ¤na on koos Venemaa ja Eesti ekspertidest koosnev tÃ¶Ã¶grupp, kelle Ã¼lesandeks on leida pikaajalised lahendused Venemaa pÃµlevkivist elektri tootmisele Eestis. Ãœhise laua taga vaetakse vÃµimalusi, kuidas jÃ¤tkata Venemaa pÃµlevkivikontserni Leningradslanets kÃ¼tusest Narva Elektrijaamades elektri tootmist. Aprilli alguses lÃµpetas AS Narva Elektrijaamad imporditavast kÃ¼tusest Venemaale elektrienergia tootmise, kuna lepingupartneril ilmnesid raskused teenuse eest tasumisel ning tulenevalt Eesti liitumisest Euroopa Liiduga tekkisid probleemid tolliprotseduuridega. Venemaa delegatsiooni juhib Venemaa TÃ¶Ã¶stuse ja Energeetikaministeeriumi aseminister Ivan Materov. Delegatsiooni kuuluvad TÃ¶Ã¶stuse ja Energeetikaministeeriumi kÃ¼tuse ja energeetika kompleksi Ã¼ksuse asedirektor Vitali Karaganov, Leningradi oblasti asekuberner Grigori Dvas, Majandusarengu ja Kaubanduse Ministeeriumi maa ja vara suhete ning looduskasutuse Ã¼ksuse asedirektor Vsevolod Gavrilov, Rosenergo asedirektor Vladimir Å adov, Leningradslanetsi peadirektor Grigori Fraiman ning Vene FÃ¶deratsiooni Eesti Vabariigi saatkonna vanemnÃµunik Sergei OvertÅ¡enko. Eesti poolt osalevad tÃ¶Ã¶grupis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel, majandus- ja kommunikatsiooniministri nÃµunik Heido Vitsur, peaministri nÃµunik Kalev Kukk, VÃ¤lisministeeriumi vÃ¤lismajanduse ja arengukoostÃ¶Ã¶ osakonna planeerimise ja analÃ¼Ã¼si bÃ¼roo direktor Paul Elberg, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja â€“tehnoloogiaosakonna nÃµunik Viktor Grigorjev, Eesti Energia juhatuse liige Marko Allikson ja Narva Elektrijaamade finantsdirektor Igor Kond.

15.07.2005 18:00 (11.35) Eesti ootab piirileppele toetusavaldust [ERR Uudised]

Eesti ootab esmaspäeval Brüsselis toimuvalt Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt selget toetusavaldust Eestile piirilepete preambula vaidluses Venemaaga. Välisminister Urmas Paet loodab liidu tasakaaluka poliitika jätkumist Venemaa suunal. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas täna ära välisministeeriumi strateegia Brüsseli kogunemisel. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele Brüsselis järgmise nädala alguses on Eesti poliitikutel erinevad lootused. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson on seisukohal, et Euroopa Liit peab Venemaale piiriküsimuses jätkuvalt survet avaldama. Mitmed meie partnerid üksikuna on meile küll toetust avaldanud, kuid nüüd ootab Mihkelson Euroopa koondumist ühtseks löögirusikaks. "Kindlasti tahaks kuulda Euroopa Liidu eesistujamaalt, Briti välisministrilt Jack Straw'lt küllalt selget seisukohavõttu selles küsimuses ja eks see saab paljuski olla Eestit toetav ja suunaga Venemaa poole, et Vene valitsus ja parlament samasuguse käitumisega vastaks," rääkis Mihkelson. Mihkelson ütleb, et sõnum mis Brüsselist tuleb, on väga oluline, seda enam, et Venemaa on viimaste väljaütlemistega andnud mõista, et ei taha näha Euroopa Liitu sekkumas piiriküsimusse. Erinevalt Mihkelsonist jääb välisminister Urmas Paet oma väljaütlemistes tagasihoidlikumaks, öeldes vaid, et Eesti läheb kohtumisele partnereid toetuse eest tänama. Paet märgib, et Venemaa on end ise juba nurka surunud ning jõuliselt pole sellele vaja enam kaasa aidata. "Kõigilt oma partneritelt Euroopa Liidus oleme saanud positiivse tagasiside selles osas, et me positsioonist saadakse aru ja ollakse seisukohal, et pall on Venemaa käes ja Vene parlament peaks piirilepped ratifitseerima," lausus Paet. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas täna hommikul ära välisministeeriumi seisukohad ning midagi asjalikku ei tõdenudki. Leiti, et ministeeriumi strateegia Brüsselis on vastuvõetav ning tõsist teavitamistööd meie partneritele enam pole vaja teha. Komisjoni aseesimees Linna Tõnisson loodab siiski, et esmaspäevane kohtumine lõpeb Eestile täiendavate toetusavaldustega. "Mingisugust teksti ei ole ühisavalduseks ette valmistatud, see polegi traditsioon muude küsimuste puhul. Loodame edasise positiivse suhtumise laienemist ja väljaütlemist," märkis Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Liina Tõnisson. Eesti - Venemaa piirileppepele lisaks on Brüsseli kohtumise peamisteks arutlusteemadeks Lähis-Ida probleemid. ROALD JOHANNSON, AK

17.08.2005 18:00 (11.35) Narvas uus Vene peakonsul [ERR Uudised]

Venemaa uus peakonsul Narvas Nikolai Bondarenko kinnitas tÃ¤na pÃ¤rast kohtumist Ida-Viru maavanema ning ettevÃµtjatega, et uue silla valmimist kiirendaksid kahe riigi soojemad suhted. Praegu jÃ¤tavad Eesti ja Venemaa vahelised suhted peakonsuli hinnangul soovida. Uue peakonsuliga kohtuma tulnud ettevÃµtjaid huvitas planeeritav sild Ã¼le Narva jÃµe ning Jaanilinnast Peterburi viiva maantee olukord. Peakonsul rÃ¤Ã¤kis oma eesmÃ¤rgist arendada igapidist koostÃ¶Ã¶d kahe riigi vahel. "Suured projektid kulgevad edukalt siis, kui poliitiline kliima on selleks soodne," tÃµdes Bondarenko. Tema sÃµnul pole eksperdid isegi veel hakanud arutama, kas uus sild on Venemaale kasulik vÃµi mitte. Sajandivahetusel oli Bondarenko Venemaa peakonsul Daugavpilsis, pÃµhiliselt venelastega asustatud LÃ¤ti linnas. "On palju sarnaseid probleeme, kuid Eestis suhtutakse minu arvates Venemaa kodanikesse sÃµbralikumalt kui LÃ¤tis. See on aga minu esialgne mulje," mÃ¤rkis Bondarenko. Narvas elab umbes 23 000 Venemaa kodanikku. Bondarenko sÃµnul annab Narva peakonsulaat nÃ¤dalas 300 Venemaa viisat. Peakonsulaat teenindab nii Ida- kui ka LÃ¤Ã¤ne-Virumaa elanikke. AGO GAÅ KOV, AK(JÃµhvi)

18.08.2005 16:00 (11.35) Venemaa kütib linnugripi peatamiseks rändlinde [ERR Uudised]

MÃµned Venemaa piirkonnad on avanud jahihooaja, et proovida taksitada surmava linnugripi levikut, teatas meedia neljapÃ¤eval. Irkutski, Ida-Siberi, Pensa ja Venemaa Euroopa osa piirkondades on kohalikud ametnikud otsustanud avada jahihooaja, isegi kui nendes piirkondades ei ole linnugripi juhtumeid olnud, teatas Itar-Tass. Venemaa pÃ¼Ã¼ab vaos hoida linnugripi puhangut, mis on levinud Ã¼le Siberi Uurali mÃ¤gedeni, mis on Aasia ja Euroopa eraldusjooneks. Veterinaarametnikud kardavad, et rÃ¤ndlinnud vÃµivad levitada viiruse LÃµuna-Venemaa pÃµllumajanduspiirkondadesse, kui nad lendavad LÃ¤Ã¤ne-Euroopase, Aafrikasse ja LÃ¤his-Idasse talvituma. Viirusepuhang avastati juuli keskel Novosibirskis ning see on levinud lÃ¤bi Tjumeni, Omski, Kurgaani, Altai ja TÅ¡eljabinski. Lindude surmast on teateid ka LÃµuna-Venemaa KalmÃµkkia piirkonnast. Kuid esialgsete kontrollide kohaselt ei olnud need surmad seotud linnugripiga, teatas Interfaks, viidates kohalikule tarbijakaitseametile. H5N1 tÃ¼Ã¼pi linnugripiviirus on tapnud Aasias 2003. aastast alates Ã¼le 50 inimese. Ãœhtegi inimese surmaga lÃµppenud gripijuhtu VEnemaal kinnitatud ei ole. - Reuters

25.10.2005 11:00 (11.35) Transiitvedude tariifid ühtlustuvad [ERR Uudised]

Tallinnas toimunud tariifikonverentsist osavÃµtjad allkirjastasid tariifimuudatuste protokolli, kus oluisimaks punktiks kujunes transiitvedude tariifide Ã¼htlustamine kolmandate riikide maismaal asuvate piiriÃ¼letuspunktide ja Venemaa LÃ¤Ã¤nemere sadamate vahel. Eesti Raudtee turundusdirektori Rene Vareki sÃµnul osutus 14. tariifikonverents Ã¼liedukaks nii korralduslikult kui ka vastuvÃµetud otsuste tÃ¤htsuse mÃµttes. â€œVenemaa poolne transiittariifide Ã¼htlustamine vÃµib osutuda lÃ¤bimurdeks Kaug-Ida ja Kesk-Aasia kaubavoogude suunamisel kogu Euraasia Ã¼lemandrilise transpordiahela jaoks, mis otseselt mÃµjutab konteinervedude arengut alates jÃ¤rgmise aasta algusest,â€ Ã¼tles Varek. TÃ¶Ã¶gruppide kohtumistel arutati muuhulgas vÃµimalusi arendada regulaarset konteinerrongiliiklust Eesti, LÃ¤ti, Leedu, Venemaa, Kasahstani ja Usbekistani raudteede vahel. JÃ¤tkusid Eesti Raudtee lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised Venemaa Raudtee filiaali TransKonteineriga Venemaa ja Kesk-Aasia suunaliste konteinervedude Ã¼le ja allkirjastati protokoll Eesti, Venemaa, Kasahstani, Usbekistani, Turkmenistani ja TadÅ¾ikistani raudteede vahel TadÅ¾ikistanist tuleva alumiiniumi transiittariifi Ã¼htlustamiseks. Tariifikokkuleppega liitunud 13 raudteeadministratsiooni leppisid kokku 2006. aasta tariifimuudatustes ning otsustasid korraldada jÃ¤rgmise tariifikonverentsi 2006. aasta oktoobris Valgevenes. Tariifikonverentsist vÃµtsid osa Armeenia, AserbaidÅ¾aani, Eesti, Gruusia, Kasahstani, KÃµrgÃµzstani, Moldova, TadÅ¾ikistani, TÃ¼rkmenistani, Ukraina, Usbekistani, Valgevene ja Venemaa raudteed. KÃ¼lalistena osalesid konverentsil LÃ¤ti ja Leedu raudteede ning Raudteetranspordi NÃµukogu direktsiooni esindajad.

Tweets by @w3uudised