W3 uudised

Otsing 'luik' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused kuupäeva järgi

29.05.2014 14:35 (106.92) PRESSITEADE nr 105 Kaitseminister Jüri Luik EAPC istungil [Kaitseministeerium]

10.09.2018 09:32 (89.1) Kaitseminister Luik arutas Soome ametivennaga kaitsekoostööd [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus reede õhtul Muhumaal Soome ametivenna Jussi Niinistöga, et arutada kahe riigi vahelist kaitsekoostööd ning regionaalse julgeoleku teemasid. Kaitseminister Luige sõnul on Eesti ja Soome kaitsekoostöö aastate jooksul olnud äärmiselt edukas. „Soome on Eesti jaoks usaldusväärne sõber ning üks olulisemaid julgeolekupartnereid,“ lausus Luik. Luik märkis, et Eesti on Soomega teinud vastastikku kasulikku varustus- ja hangetealast koostööd, näiteks on ostetud koos radareid ning hetkel hangitakse koos liikursuurtükke K9 Kõu. Samuti on naaberriigiga tehtud koostööd võimearenduses. Minister Luik tänas Soome valitsust äsja heakskiidetud otsuse eest müüa Eestile 155mm laskemoona. „Omame põhjanaabriga väga sarnast julgeolekukäsitlust, mistõttu on meie riikide vahel tihe koostöö ja infojagamine iseenesestmõistetavad,“ sõnas kaitseminister Luik. Kohtumisel tunnustas Luik Niinistöt Soome märkimisväärse panuse eest suurõppusesse Siil 2018 ning kutsus Soome Kaitseväe üksuseid tuleva aasta kevadel taas osalema õppusel Kevadtorm. Ministrid käsitlesid kohtumisel kaitsekoostöö arenguid Euroopa Liidus. „Need otsused, mis võeti vastu eelmisel aastal, näiteks alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO loomine, hakkavad nüüd praktikas realiseeruma,“ sõnas Luik. Ühtlasi tervitas Luik Soome osalust Eesti poolt PESCO raames välja pakutud mehitamata maismaasüsteemide projektis. Kaitseministrid arutasid ka Venemaa sõjaliste õppustega seonduvat. „Õppuse Vostok 2018 toimumine ei tule üllatusena. Venemaa korraldab strateegilisi, tervet sõjaväeringkonda hõlmavaid õppuseid igal aastal ja Vostoki mastaapsus demonstreerib Venemaa pikaajalist fookust suure sõja pidamise võime arendamisel,“ ütles Luik. Ta lisas, et sellegipoolest jälgitakse õppuse kulgu ja aktiivset perioodi hoolega. Soome panustab oma kõrgetasemelise ekspertiisiga Eestis asuvate NATO küberkaitsekoostöö keskuse ning ja Balti Kaitsekolledži töösse. Nii Soome kui Eesti on lähetanud oma kaitseväelased NATO operatsioonidesse KFOR Kosovos ning Resolute Support Afganistanis. Samuti panustavad mõlemad riigid ÜRO operatsioonidesse Liibanonis (UNIFIL), Malis (MINUSMA) ja Lähis-Idas (UNTSO) ning Euroopa Liidu operatsioonidesse Malis, Somaalias ja Vahemerel. Lisaks panustavad mõlemad ka Iraagis toimuvasse operatsiooni Inherent Resolve. Kõik uudised Keel EST

29.05.2014 14:35 (89.1) PRESSITEADE nr 15 Kaitseminister Jüri Luik Washingtonis [Kaitseministeerium]

“NATO järjekordne laienemine on tõusnud oluliseks välispoliitiliseks teemaks Washingtonis”, ütles Jüri Luik, kes viibib USAs Balti-Ameerika Ühiskomitee konverentsil.“NATO järjekordne laienemine on tõusnud oluliseks välispoliitiliseks teemaks Washingtonis”, ütles Jüri Luik, kes viibib USAs Balti-Ameerika Ühiskomitee konverentsil.USA töövisiidi raames on Jüri Luik kohtunud mitme USA senaatori ning Ühendriikide uue administratsiooni kõrgete ametnikega. “Valimistejärgne vabariiklaste võimuletulek USAs on paari kuu jooksul uue hooga käivitanud NATO laienemise järgmise vooru diskussiooni USAs. Balti riikide kaasamine Alliansi järgmisesse laienemisringi on saamas reaalseks võimaluseks,” ütles Jüri Luik. Kaitseminister Jüri Luik kohtus Pentagonis USA kaitseministeeriumi NATO-poliitika osakonna direktori Lisa Bronsoniga. Kohtumisel leiti, et Alliansi käivitatud NATO Liikmelisuse Tegevuskava (MAP) protsess on suurepärane vahend Eesti kaitsevõime ja kaitsekoostöösuutlikkuse väljaarendamiseks. Lisa Bronsoni sõnul on Eesti vaieldamatult eekujuks teistele riikidele majandusreformide läbiviimisel. Bronsoni sõnul peavad juba lähitulevikus olema sama edukad ka NATO kandidaatriigid sõjalise võimekuse tagamisel. Iga kandidaatriik peab täpselt määratlema oma koha ja panuse võimaliku Alliansiga liitumise puhuks, märkis Lisa Bronson. NATO Euroopa vägede endine ülemjuhataja kindral Wesly Clark kinnitas jutuajamisel Jüri Luigega, et Eesti on asjatundlikult rakendanud seni Euroopa Liidu suunas edukalt toimivat poliitikat. Esinedes 27. veebruaril USA Senati välisasjade komitees rõhutas kindral Wesly Clark Balti dimensiooni olulisust 2002. aasta Alliansi tippkohtumisel, mil NATO kavatseb nimetada uued liikmesriigid. Lisaks kohtus Jüri Luik USA Rahvusliku Julgeolekunõukogu esindajatega, kus arutati olukorda enne Alliansi 2002. aastal toimuvat Praha tippkohtumist ning kandidaatriikide ülesandeid. Täna, 9. märtsil kohtub kaitseminister Jüri Luik USA asekaitseminister Paul Wolfowitziga. Kõne alla tulevad Eesti-USA kahepoolse kaitsekoostöö küsimused ning NATO laienemistemaatika. Laupäeval, 10.märtsil on kaitseminister Jüri Luik Balti-Ameerika Ühiskomitee konverentsi lõppaktusel peakõneleja. Jüri Luik: “Eesti sõnum on selge. Balti riigid peavad saama kutse NATOsse 2002. aastal Alliansi tippkohtumisel. Selle ettevalmistamisel on suur osa ka Balti-Ameerika Ühiskomiteel. ” TAUSTINFO Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhete nurgakiviks on Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse tunnustamine. USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28.07.1922 ning taastunnustas 02.09.1991. Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitsekoostöö aluseks on 21.juunil 1995. aastal Tallinnas USA kaitseminister William Perry visiidi ajal allkirjastatud kahe riigi vaheline kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandum. 23.veebruaril 2000.aastal allkirjastati Tallinnas Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsusevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping, mis avab uued võimalused koostööks kahe riigi vahel. Põhjalikum info Eesti-USA suhete kohta on Välisministeeriumi koduleheküljel välispoliitika alajaotuses.

29.05.2014 14:35 (71.28) PRESSITEADE nr 55 Kaitseminister Jüri Luik osaleb rahvusvahelisel kaitsealasel konverentsil Moskvas [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik on 25.-26.juunil Moskvas, kus ta osaleb Rahupartnerlusprogrammi Kaitseakadeemiate ja Julgeoleku-uuringute Instituutide Konsortsiumi ning Moskva Ülikooli korraldataval kaitsealasel konverentsil. Kaitseminister Jüri Luik on 25.-26.juunil Moskvas, kus ta osaleb Rahupartnerlusprogrammi Kaitseakadeemiate ja Julgeoleku-uuringute Instituutide Konsortsiumi ning Moskva Ülikooli korraldataval kaitsealasel konverentsil. vt. lisaks Jüri Luige sõnavõtt konverentsil Täna, 25.juunil esines Eesti kaitseminister Jüri Luik kõrgetasemelise rahvusvahelise konverentsi avakõnega Moskva Ülikoolis. Kaitseminister Jüri Luik ütles oma sõnavõtus muuhulgas, et Eesti näeb Venemaad kui oma partnerit. “Me kutsume Venemaad üles olema aktiivsemad arendamaks konstruktiivset dialoogi Eestiga, “ ütles kaitseminister Jüri Luik. Kõneldes NATO laienemisest rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et Eesti on korduvalt ja selgelt väljendanud oma püüdlusi. “Me soovime olla integreeritud Euroopa rahvaste hulka ning NATO-liikmelisus on üks osa sellest teest,” lisas Eesti kaitseminister. Koos Eesti kaitseministriga esinesid rahvusvahelise kaitsealase konverentsi avamisel Moskva Ülikooli rektor Viktor A. Sadovnichii, Venemaa Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja kindral-polkovnik Vladislav P. Sherstyuk ning USA suursaadik Vene Föderatsioonis James F. Collins. Eesti kaitseminister Jüri Luik osaleb kõrgetasemelisel rahvusvahelisel kaitsealasel konverentsil Moskva Ülikooli kutsel. Käesoleva aasta konverentsi teemaks on “Strateegilise ühiskonna loomine läbi hariduse ja uurimustöö.” Nimetatud konverentsi üheks põhiteemaks on rahvusliku julgeoleku seotus tehnoloogilise revolutsiooni erinevate aspektidega. Konverentsist on kutsutud osa võtma kõrged ametiisikud, sõjaväelased ja diplomaatilise korpuse esindajad ning mitmed teadlased Rahupartnerlusprogrammis osalevatest riikides ja NATO liikmesmaadest. TAUSTINFO Rahupartnerlusprogrammi Kaitseakadeemiate ja Julgeoleku-uuringute Instituutide Konsortsiumi eesmärk on suunata sõjalise hariduse arengut ning kaitsealaseid teaduslikke uurimustöid, et seeläbi suurendada koostööd Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus (EAPC) osalevate riikide vahel. Rahupartnerlusprogrammi Kaitseakadeemiate ja Julgeoleku-uuringute Instituutide Konsortsiumi korraldatav Moskva-konverents on järjekorras neljas. Eelmine konverents toimus 2000.aasta juunis Tallinnas. Lisateave Rahupartnerlusprogrammi Kaitseakadeemiate ja Julgeoleku-uuringute Instituutide Konsortsiumi kohta http://www.pfpconsortium.org/

29.05.2014 14:35 (71.28) PRESSITEADE nr 51 Kaitseminister Jüri Luik NATO korralisel meditsiiniseminaril COMEDS/PfP [Kaitseministeerium]

29.03.2018 09:26 (71.28) Luik ÜRO debatil: ÜRO rahuvalvet tuleb kaasajastada [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik ütles tänasel ÜRO Julgeolekunõukogu rahuvalvemissioonide tõhustamise debatil New Yorgis, et ÜRO seniseid rahuvalvemissioonide läbiviimise põhimõtteid tuleb kaasajastada. Uues julgeolekukeskkonnas pole selgeid eraldusjooni, tihti on tegu pigem rahuloome kui -valvega. „Seejuures tuleb tõdeda, et võrreldes teiste kriisikolletes läbiviidavate missioonidega, on ÜRO rahuvalveüksused sageli ebapiisavalt varustatud ja ettevalmistatud,“ lausus Luik. Kahepoolse kohtumise järel ÜRO asepeasekretäri operatsioonide toetuse küsimustes Atul Khare’ga lausus Luik, et rahuvalvemissioonide edukaks läbiviimiseks peaksid Julgeolekunõukogu mandaadid olema realistlikumad ja konkreetse kriisi eripära arvestavad. Ta ütles, et kasuks tuleks ka suurema otsustusõiguse andmine kriisipiirkonnas kohapeal olevatele üksuste juhtidele, kelle soovitustega võiks enam arvestada ka mandaatide koostamisel. Eesti osaleb praegu kolmel rahuvalvemissioonil – UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas ja MINUSMA Lääne-Aafrikas – kokku 44 tegevväelasega. „Stabiilne ja rahumeelne rahvusvaheline julgeolekukeskkond on Eesti jaoks ülioluline. Seetõttu oleme rahuvalvemissioone alati tõsiselt võtnud ning neid vastavalt võimalustele toetanud,“ lisas Luik. Kaitseminister Luik kohtus kahepoolselt ka Elevandiluuranniku kaitseministri hr Hamed Bakayoko'ga arutamaks ÜRO Julgeolekunõukogu teemasid. Minister Bakayoko tervitas Eesti tulevast panust Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane. Lisaks pidas Luik täna Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudis kõne teemal Euroopa julgeoleku olukorrast käesoleval sajandil. Homme kohtub Luik kahepoolselt ÜRO rahuvalveküsimuste asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ga ning ÜRO poliitikaküsimuste abipeasekretäri Miroslav Jenčaga. Kõik uudised Keel EST

03.11.2014 09:51 (71.28) Pullerits: Kuidas ma paljastasin maratonijooksjate blufi? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Sellel ajal, kui meil tekkis siin nädala algul arutelu, kas Eesti maratonijooksu kõigi aegade edetabeli esikümne üks tulemus – mitte Pavel Loskutovi oma – võib olla saavutatud ühe ekssprinteri vahendatud erütropoetiini toel, nagu jooksuringkondades olla avalik saladus, siis samal ajal, kui valusas küsimuses täit selgust pole, kasseerivad maratoonarid ikka ja endiselt riigilt toetust, ehkki nende tulemused, vähemasti võrreldes teiste Eesti kergejõustiklastega, kes samuti toetusele pretendeerivad ja seda ehk ka saavad, ei kannata kriitikat.Eestis on võtnud maad maratonikultus, ja see on arulage ja see on põhjendamatu.Miks on maratonijooksjate upitamine nii rahaga kui avaliku arvamuse areenil alusetu, seda näitan veenvalt reedeses Tartu Postimehes ilmunud traditsioonilises sporditeemalises kuukommentaaris «Liiga kerge põli». Vaadake seal lähemalt (enne kui siin sõna võtma hakkate), kuidas IAAFi rahvusvaheliselt aktsepteeritud punktitabeli alusel on need maratonijooksu tulemused, mida Eesti paremad mehed ja naised on saavutanud – ning mille pealt nad moodsas keeles väljendades ka feimi ja sulli lõikavad –, jäävad teiste kergejõustikualade tänavuse Eesti edetabeli parematele tulemustele niivõrd palju alla, et need resultaadid ei vääriks äramärkimist isegi spordiuudiste lühiveerus.Ma ei näe mitte ühtegi kainet ega mõistlikku argumenti, miks peaks maratonijooksjate tulemusi kuidagigi parnassile tõstma. Seetõttu saangi väita, et Eesti maratonijooksust rääkimine ja selle kiitmine on arulage, ja hullemgi veel.Oleks kõik lehte mahtunud, oleks pilt, mis Eesti maratonijooksu nn tipptasemest avaneb, veelgi kohutavam, kui see juba niigi näidatud sai. Üks küsimus, mida leheloos puudutada ei jõudnud, on see, miks peaks üldse maratonijooksjaid riigi kaukast toetama, kui see, mis nad Eestit esindades tagasi annavad, on pisku ja pahatihti olematu.Vaatame otsa faktidele, millised on Eesti maratonijooksjate parimad tulemused tiitlivõistlustel viimase viie aasta jooksul (kommertsvõistluste tulemused siin ei maksa, seal võitlevad sportlased n-ö oma lõbuks ja isiklikuks kuulsuseks; ega EKJL toeta ju Gerd Kanterit selleks, et ta Teemantliigas punkte ja endale raha teeniks, vaid ikka selleks, et ta tiitlivõistlustelt Eestile medaleid tooks!): 2012 – Londoni OMil Evelin Talts 103. koht ehk üks viimaseid.2013 – Lily Luik EK-l 12. koht ehk viimane, Moskva MM-ile Luik ja Talts ei soovinud minna. 2014 – poolmaratoni MMil Roman Fosti 73. koht, Leila Luik 45. koht, Liina Luik 46. koht, Ilja Nikolajev katkestas;EK-l (võistk. EM) Liina Luik 12. koht (viimane); Zürichi EMil Fosti 18., Liina Luik 29., Leila Luik 43., Lily Luik 47., Talts katkestas, Nikolajev katkestas.Ma tean, mis vastuargumentideks tulevad. Et maratonijooksus on maailmatase nii kõva, et meie omad ei pääse löögile. Kui seda väidate, siis minge ja lugege uuesti minu eelviidatud kommentaari Postimehes – seal on selgelt näidatud, et küsimus ei ole mitte niivõrd selles, et maailmatase on kaugel (maailmatase on kaugel igal alal, ka näiteks 100 meetri jooksus või kõrgushüppes) –, vaid asi on selles, et Eesti maratonijooksjate tase on nõrk. (Ja vahe on selles, et Eesti 100 meetri jooksjaid ja kõrgushüppajaid ei saada selline kiidulaul ja esiletõstmine, nagu maratonijooksjaid.)Teise vastuargumendina kõlab küllap see, et maratonis saab aastas teha kõigest kaks-kolm võistlust. No ja siis?! Kas see seletab kuidagi Eesti maratoonarite tegelikult väga nõrka taset? Ei seleta ju! Liiati, kümnevõistlejad teevad ka aastas kaks-kolm võistlust, aga keegi ei tee neile seepärast normide osas hinnaalandust. Ütlete nüüd, et see paralleel pole pädev, sest kümnevõistleja saab ju võistelda ka üksikaladel. Nagu maratonijooksja ei saaks?! Kes keelab tal joosta 3000 või 5000 meetrit?Mul on hea meel, nagu oma kirjutise ilmumispäeval juba tagasisidet sain, et paljud jooksutreenerid, kes seda arulagedat maratonivaimustust ja -kultust ei jaga, olid tänulikud, et tolle ebavõrdse, maratonijooksjaid põhjendamatult soosiva olukorra päevavalgele tirisin. Nüüd sai ka Eesti kergejõustikujuhtidele, kellest EKJL-i juhatuses on pooled ehk neli kaheksast n-ö pikamaajooksu orientatsiooniga, tehtud puust ja punasest selgeks, et maratonijooksjate õigustamatu poputamine tuleb ära lõpetada.Seda enam, kui jooksuringkondades on visad kaduma jutud, et üks maratoni esikümnetulemus võib olla saavutatud erütropoetiini ehk epo abil. Mina ei tea, kas see nii on või mitte, aga minust oleks variserlik, kui ma sellele laialt levinud jutule suuremat tähelepanu ei tõmbaks. Sest meil oli hiljuti ju üks suur ja kuri kaasus, mille järel kõik spordijuhid lubasid, et dopingu tarvitamise vastu tuleb halastamatult ja karmilt võidelda. Võidelgu siis!*Eelmise sissekande all esitatud küsimusele, millise koha ma saanuks tänavuses Eesti 800 meetri jooksu edetabelis oma rekordajaga 1.55,9, on õige vastus: kaheksanda koha. See annab IAAFi punktitabeli alusel 870 punkti ning võrdub maratonijooksus tulemusega 2:27.30. Eesti kõigi aegade maratonijooksu edetabelis saaksin selle ajaga 43. koha (800 meetri jooksus jääks mul esisajasse pääsemisest puudu 2,75 sekundit), tänavuses Eesti maratonijooksu pingereas annaks 2:27.30 aga 6. koha.*Seekordse sissekande lisaküsimus on järgmine: miks pidin eelmise nädala lõpul ühe telesaate salvestusel kutsuma enda kõrvale seisma kaks Tartu Ülikool / Rocki korvpallurit, Janar Taltsi ja leeduka Karolis Petrukonise? *Olgu pealegi, saan aru, et eelmine käsimus käib enamikule üle jõu, ja pole ka ime. Seetõttu siis lohutusküsimus, mis tegelikult on eelmisest küsimusest veelgi intrigeerivam.Nimelt, kas keegi suudab arukalt ja argumenteeritult ära seletada järgmist: kui ma saatsin kuu aega tagasi kirja riigikogule, et jälgin hoolega nende tegevust (õigus kodanikuna ja kohustus ajakirjanikuna), siis pidasid paljud seda ajakirjanikule lubamatuks käitumiseks ega hoidunud tagasi seda kõva häälega kuulutamast, aga kui Eesti Ekspressi ajakirjanik Andrei Hvostov liitus vähem kui kolm nädalat hiljem sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, ei näinud selles, et ajakirjanik läheb aktiivselt poliitikasse, keegi mingit probleemi ega isegi piuksatanud sel teemal?******Double Arch (on left), Arches National Park, Moab, Utah. The area was used as a backdrop for the opening scene of "Indiana Jones and the Last Crusade", in which the arches are briefly visible. 25. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Ilja Nikolajev (paremal sinises) jooksmas Zürichis EM-võistlustel, kus ta katkestas. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/ScanpixFoto 2: Evelin Talts jooksmas Zürichis EM-võistlustel, kus ta katkestas. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix Foto 3: Kolmikõed Luiged Zürichis EM-võistlustel pärast maratonijooksu lõpetamist. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/ScanpixFoto 4: Roman Fosti (paremal sinises) Zürichis EM-võistlustel ametis lõpujoonel kella kinnivajutamisega. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix Foto 5: Ilja Nikolajev jooksmas Zürichis EM-võistlustel, kus ta katkestas. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/ScanpixFoto 6: Nii kurnab seitsmevõistlejaid 800 meetri jooks. Zürichi EMil on võistluse lõpetanud Mari Klaup (nr 19). Foto autor: Stanislav Moshkov, Õhtuleht/Scanpix

02.10.2018 06:28 (71.28) Eesti suursaadik Portugalis Ruth Lausma Luik andis üle volikirja [Välisministeerium]

Eesti uus suursaadik Portugali Vabariigis Ruth Lausma Luik andis eile, 1. oktoobril Lissabonis Portugali presidendile Marcelo Rebelo de Sousale üle oma volikirja. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kõnelesid president Rebelo de Sousa ja suursaadik Lausma Luik võimalustest Eesti ja Portugali suhteid veelgi edendada. „Soovime tihendada koostööd mitmes valdkonnas. Portugal on meie tugev liitlane NATO-s ning hea koostööpartner Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides,“ ütles suursaadik Lausma Luik. Suursaadik tänas riigipead Portugali õhuväe panuse eest NATO-Balti õhuturbemissioonis, milles oldi sellel aastal juhtriigiks. Portugal on liitunud ka Tallinnas tegutseva NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega. Kohtumisel räägiti ka Eesti e-riigi kogemusest, mille vastu Portugali president tundis huvi ning valmisolekut koostööd teha. Suursaadik Ruth Lausma Luik on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli romaani-germaani filoloogia erialal 1989. aastal. Ta on töötanud Eesti Instituudis ja Vabariigi Presidendi kantseleis ning asus 1994. aastal tööle välisministeeriumi poliitikaosakonnas. Aastatel 1996-1997 oli ta Eesti Vabariigi ajutine asjur Itaalias. 1997-2001 töötas ta suursaadikuna Prantsusmaal ja 1998-2002 oli alaline esindaja UNESCO juures. 2001-2004 oli Lausma Luik suursaadik Andorra Vürstiriigis, asumisega Tallinnas. Enne praegusele ametikohale asumist oli Lausma Luik Lääne-Euroopa, EL rahanduse ja majanduse büroo direktor. Suursaadik Lausma Luik valdab inglise, prantsuse, vene ja itaalia keelt. Fotod: https://flic.kr/s/aHskJRQiRC Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

10.10.2018 16:36 (71.28) Kaitseminister Luik kohtus Afganistani presidendiga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Kabulis Afganistani president Mohammad Ashraf Ghaniga, kellega rääkis Afganistani rahuprotsessist. President Ghani tänas esmalt kaitseminister Luike ning Eesti kaitseväelasi panuse eest NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support. President Ghani ütles, et rahuläbirääkimistesse Talibaniga tuleb veelgi panustada, kuid mainis, et kevadine relvarahuperiood näitas, et ollakse õigel teel. Jüri Luik tunnustas president Ghani edusammude eest rahukõnelustel ning tõi samuti esile kevadel saavutatud relvarahu perioodi. “Esimest korda konflikti ajaloos räägitakse tõsiselt rahukõnelustest Talibaniga,” ütles minister Luik. “Afganistan on demokraatlike protsesside ja stabiilsuse saavutamise suunal astunud olulisi samme. Järgmine test sel teel ootab riiki ees oktoobri teises pooles, kui toimuvad parlamendivalimised,” ütles kaitseminister Luik. Luik ütles kohtumisel, et tunnustame Afganistani tegevust stabiilsuse saavutamisel oma riigis. “Meie ja teiste liitlaste ülesanne on Afganistani juhitud rahuprotsessi toetada läbi väljaõppe ja nõustamise tagamise,” lausus kaitseminister. President Ghani ja kaitseminister Luik käsitlesid kohtumisel ka kahe riigi küberkoostööd. President avaldas soovi, et Eesti tutvustaks oma kogemusi e-riigi ja küberkaitse vallas. Eile kohtus Jüri Luik Afganistani kaitseministri Tariq Shah Bahramiga. Kõik uudised Keel EST

16.01.2008 21:15 (62.37) Luik seostab süütepudelirünnakuid Laferme omandamisega [ERR Uudised]

Meediaärimees Hans H. Luik seostab 2006. aasta novembris tema lähedaste vastu suunatud süütepudelirünnakuid tema poolt AS Laferme aktsiate omandamisega.Luik ütles pärast tänast kohtuistungit, et lisaks süütepudelite kodudesse viskajatele pidi olemas olema ka kuriteole kihutaja. Kuriteole kihutajana on teise kriminaalasja raames kahtlustatav Laferme väikeaktsionär Priit Kajari, vahendas "Aktuaalne kaamera."Süüdistuse järgi viskas Marek Võrk 2006. aasta 27. novembri öösel veidi enne kella kahte loodusharidusaktivisti Val Rajasaare Murastes asuva korteri aknasse süütepudeli, seejärel kell pool kolm kaks süütepudelit ärimees Hans Luige ämma eramu aknasse ning kolmveerand tundi hiljem kaks süütepudelit Luige nõuniku ja Laferme tegevjuhi Tiit Maidre Tallinnas asuva korteri akendesse. Luige sõnul oli esimene rünnak tegelikult suunatud Laferme nõukogu liikme vastu, kelle elukoht Murastes Rajasaare omaga segamini aeti. Luige hinnangul olid rünnakud seotud aktsiaselts Laferme aktsiate omandamisega. Luik rääkis kohtule, kuidas Laferme väikeaktsionär Priit Kajari temaga kontakti otsis pärast seda, kui ta aktsiate enampakkumise võitis. Kajari enampakkumisel kohal ei olnud."Talle on alati tundunud, et ta oleks kuidagi ise väärinud neid aktsiaid, mida mina avalikul enampakkumisel ostsin. Aga seal enam pakkumisel ei tema ega tema esindajad , kes kohal olid, pakkumist ei teinud," seletas Luik.Luige sõnul olid Laferme väikeaktsionär Priit Kajariga kaasas Imre Arakas ja Aivar Kalvik, "Minu üllatuseks ta tõi kohtumisele inimesed, kes on pikka aega kinni istunud kriminaalsüüdistustes ja nad rääkisid nendest aktsiatest koos nagu meie omadest."Luik ütles kohtus, et talle vihjati, et tal on põhjust karta ja ta peaks soovima aktsiaid anda, sest elab klaasmajas. Ka ühe otse vanglast kohtu ette toodud tunnistaja varasemates ütlustes on kirjas, et ta kuulis kohtualust Marek Võrku pomisemas - lähme paneme punapea põlema. See vangist tunnistaja oli varem uurijatele öelnud, et nägi Marek Võrku 26. novembril ehk enne süütepudelirünnakuid tühje pudeleid ostmas. Täna ütles ta, et nii käskis tal öelda politsei."No need inimesed, kes selle plahvatusega öösel kell kolm nende süütepudelite viskamisega süütute inimeste kodudesse, kes on seotud, need ei olnud ise võimelised mõtlema neid aadresse, kuhu visata," selgitas Luik.Kuriteole kihutamise asjus on käimas teine kriminaalasi. Seal on väikeaktsionär Tiit Kajari kahtlustatavana üle kuulatud, uurimise all on ka allilmas tuntud Rünno Kristjuhan, Assar Paulus ja Imre Arakas. Uurimise osas peaks lõplik seisukoht tulema veebruaris, kohtuistung jätkub samuti veebruaris.

24.01.2013 15:46 (62.37) Eesti uus suursaadik Venemaal andis üle volikirja [Välisministeerium]

Nr 17-E Neljapäeval, 24. jaanuaril andis Eesti uus suursaadik Vene Föderatsioonis Jüri Luik Venemaa presidendile Vladimir Putinile üle oma volikirja. Oma pöördumises tseremooniale kogunenud suursaadikute poole, kinnitas Venemaa president Vladimir Putin valmisolekut edendada Eestiga heanaaberlikke suhteid. „Me oleme naabrid, meie huvid kattuvad paljudes valdkondades. Ma teen ettepaneku kasutada see positiivne potentsiaal ära,“ ütles Putin neljapäeval Moskvas välisriikide suursaadikutelt volikirju vastu võttes. Putini kinnitusel on Venemaa valmis ehitama konstruktiivseid suhteid, järgides heanaaberlikkuse põhimõtteid ja austades teineteise huvisid. Suursaadik Luik tõdes vestluses president Putiniga, et Eesti on alati olnud heanaaberlikest, konstruktiivsest ja pragmaatilisest suhetest huvitatud ning nõustus, et kahepoolses koostöös on veel palju kasutamata potentsiaali. Aastatel 1988–1990 töötas Jüri Luik ajakirja „Vikerkaar“ peatoimetajana, seejärel Eesti Instituudis eksperdina. 1991. aastal asus Jüri Luik tööle toona Lennart Meri juhitavasse Eesti välisministeeriumisse, tõustes peagi poliitikaosakonna peadirektoriks. Sügisel 1992 valiti ta Riigikokku ning peagi sai temast Mart Laari valitsuse potfellita minister, hiljem kaitseminister. Luik juhtis Eesti delegatsiooni Eesti-Vene läbirääkimistel Vene vägede väljaviimise üle. Aastatel 1994–1995 oli ta Eesti välisminister, aastatel 1996–1999 Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Beneluxi maade ning NATO juures, saades 1999. aastal (kuni 2002) taas kaitseministriks. Aastatel 2002–2003 oli Luik Eesti delegatsiooni juht NATOga liitumise läbiräääkimistel. Alates 2003. aastast sai temast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides, ühtlasi Mehhikos ja Kanadas. Septembris 2007 asus ta tööle Eesti esindajana NATO juures, kus töötas kuni praegusele ametikohale asumiseni. Suursaadik Luigel on poeg. Abikaasa Ruth Lausma Luik on samuti diplomaat ning endine Eesti esinduse juht Itaalias ja suursaadik Prantsusmaal ja Andorras. Fotod volikirja üleandmisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576325967... Lisainfo: Eesti suursaatkond Moskvas Indrek Kiverik Pressiesindaja +7495 695 7201 indrek.kiverik@mfa.ee VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

29.05.2014 14:31 (62.37) PRESSITEADE nr 109 Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu istung keskendus terrorismivastase koostöö [Kaitseministeerium]

Täna, 19. detsembril esines kaitseminister Jüri Luik sõnavõtuga Brüsselis toimuval Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu istungil.Täna, 19. detsembril esines kaitseminister Jüri Luik sõnavõtuga Brüsselistoimuval Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu istungil.Korralisel Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu kaitseministrite kohtumisel olipeateemaks terrorismi ja teiste mittekonventsionaalsete julgeolekuohtudevastase võitluse tõhustamine.Luik rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti toetab täielikult rahvusvahelistkoalitsiooni terrorismivastases võitluses. \"Me oleme juba teinud ning teemeedaspidigi kõik vajaliku, et aidata Ameerika Ühendriikidel ja liitlastelhävitada terroristide võrgustik,\" ütles Luik.Kaitseminister märkis, et sõda terrorismiga on oluliselt parandanud suhteidUSA ja Venemaa ning NATO ja Venemaa vahel. Luige sõnul peab Eesti neidarenguid oluliseks.Lõpetuseks tegi kaitseminister Luik tagasivaate NATOga liitumiseettevalmistustele lõppeval aastal, millest kõige olulisem oli uue kaitseväeaarengukava (Force Structure Review) valmimine. \"Meie juhtmõtteks olirealistlikkus ja seda nii kaitseväe arengukava tegemisel kui NATOliikmelisuse saavutamise tegevuskava (MAP) täitmisel, \" lausus Luik. \"Meteeme konkreetseid ja meile jõukohaseid samme, et olla valmis Prahatippkohtumiseks,\" lisas Luik.Eelmisel, 8. juunil 2001 Brüsselis toimunud EAPC kaitseministrite kohtumiseloli peateemaks Euro-Atlandi ruumi julgeolekuriskidega seonduv ningRahupartnerlusprogrammi panus kriisireguleerimisse.EAPC-le pandi alus pärast viimast Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC)välisministrite kohtumist 30.mail 1997.aastal Portugalis. EAPC raamestoimuvad regulaarsed julgeoleku- ja kaitsealased konsultatsioonid NATOliikmesriikide ja PfP-ga liitunud riikide vahel.

29.05.2014 14:31 (62.37) PRESSITEADE nr 105 Kaitseminister Jüri Luik kohtus NATO peasekretär George Robertsoniga [Kaitseministeerium]

Täna, 29. novembril kohtusid kaitseministeeriumis ametliku visiidi raames Eestit külastav NATO peasekretär George Robertson, kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. Kohtumise peateemaks kujunes NATO laienemisega seonduv, sTäna, 29. novembril kohtusid kaitseministeeriumis ametliku visiidi raames Eestit külastav NATO peasekretär George Robertson, kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. Kohtumise peateemaks kujunes NATO laienemisega seonduv, sealhulgas Eesti ettevalmistused liitumiseks alliansiga. Kokkusaamisel rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et antud visiit näitab kujukalt Eesti ja NATO tugevat koostööd kõigil tasemetel. NATO Peasekretär George Robertson rõhutas, et 11. septembril vallandunud traagilised sündmused maailmas ei ole muutnud NATO laienemise kurssi. NATO Peasekretär tänas Eestit pakutud abi eest võitluses rahvusvahelise terrorismiga. Samas on Robertsoni sõnul tähtis, et jätkatakse rahu tagamise missiooni Kosovos ja Bosnias, kus teiste hulgas osalevad ka Eesti kaitseväelased. George Robertsoni kinnitusel on NATO saatnud kindla signaali Venemaale oma kursist jätkata NATO laienemise ettevalmistusi. Kaitseminister Jüri Luik andis NATO peasekretärile ülevaate Eesti kaitsesüsteemide ülesehitamisest, rõhutades asjaolu, et oluliseks nurgakiviks selles protsessis on olnud valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti Kaitsejõudude Struktuuri Analüüs (Force Structure Review).Kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts tänasid NATOt sõjalise ekspertiisi eest nimetatud dokumendi ettevalmistamisel.Pooled kinnitasid, et nn. MAP/ANP (Alliansiga liitumise tegevuskava) protsess on endiselt oluline ettevalmistustel liitumiseks. Jüri Luik andis ülevaate ka Eestis läbi viidud avaliku arvamuse tulemustest, mille põhjal elanikkonna toetus Eesti liitumisele NATOga on kasvanud 66. protsendini, olles viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Heameelega tõdeti ka Vene elanikkonna toetuse kasvu Eesti integreerumisel NATO struktuuridesse. Peale kohtumist kaitseministeeriumis siirdus NATO peasekretär koos teda saatva delegatsiooniga Toompeale, kus kohtuti Riigikogu Väliskomisjoni esimehe Andres Tarandi ja Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Vellistega. Peale välisminister Toomas Hendrik Ilvese ja kaitseminister Jüri Luige poolt antud lõunasööki siirdus kõrge NATO külaline Kadriorgu, et kohtuda Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütliga, mille järel ootavad ees kohtumised peaminister Mart Laari ja välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Enne Eestis lahkumist annab George Robertson pressikonverentsi koos välisminister Ilvese ja kaitseminister Luigega. Samuti kohtub ta Taani saatkonnas NATO riikide suursaadikutega.

29.05.2014 14:35 (62.37) PRESSITEADE nr 45 Kaitseminister Jüri Luik BALTNETi süsteemi Piirkondliku Õhuseire Koordinatsioonikeskuse avamisel [Kaitseministeerium]

“Tänu BALTNETile oleme liitunud meie lääneliitlaste ühise teaberuumiga”, ütles kaitseminister Jüri Luik täna, 6.juunil Leedus, Karmelavas BALTNETi süsteemi Piirkondliku Õhuseire Koordinatsioonikeskuse (RASCC) avamisel. Jüri Luik: “Meil seisab ees palju tö“Tänu BALTNETile oleme liitunud meie lääneliitlaste ühise teaberuumiga”, ütles kaitseminister Jüri Luik täna, 6.juunil Leedus, Karmelavas BALTNETi süsteemi Piirkondliku Õhuseire Koordinatsioonikeskuse (RASCC) avamisel. Jüri Luik: “Meil seisab ees palju tööd, kuid koos oma sõprade abiga, suudame meie ees seisvad küsimused lahendada.“Kaitseminister Jüri Luik lisas, et Regionaalne Õhuseire Koordinatsioonikeskus ei oma ainult praktilist väärtust, sellel on ka sümboolne dimensioon. Jüri Luik: ”See on justkui virtuaalne vihmavari, mis kaitseb kolme riiki, tugevdades nende tõsiseltvõetavust.”RASCCi (Regional Air Surveillance Co-ordination Centre) avamist võib sümboolselt pidada ettevalmistava faasi lõppemiseks BALTNETi süsteemi käivitamisel. Samas jätkub töö tehnilise seadmepargi paigaldamisel ja täiustamisel ning personali koolitamisel kõigis kolmes Balti riigis. RASCCi avamise järel hakkab toimuma õhuseirealase teabe vahetus kolme Balti riigi õhusuveräänsuskeskuste ning koordinatsioonikeskuse vahel. RASCCi ülesanne on toota regionaalset pilti ning selleks edastavad riigid sinna oma radariinformatsiooni ning RASCC omakorda saadab rahvuslikesse tööjaamadesse regionaalse pildi.Eestist hakkab Karmelavas tööle kaheksa süsteemioperaatorit ning üks ohvitser.BALTNET lähtub põhimõttest, et süsteem on võimeline koostööks NATO vastavate süsteemidega.BALTNETi projekti ajaloost1993-1994 alustatakse esialgsete konsultatsioonidega õhuseirealase informatsiooni vahetuse osas, tekib idee Balti õhuseiresüsteemist;1995 esimesed rahvusvahelised nõupidamised;1997 otsustatakse RASCCi rajamine Leedu Vabariiki;1998 aprill Balti riikide kaitseministrid kirjutavad alla BALTNETi loomise lepingule;1998-99 alustatakse ehitustöödega nii RASCCis kui ka rahvuslikes keskustes;2000 jaanuar Balti riikide kaitseministrid sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, mis reguleerib RASCCi administreerimist, finantseerimist ning mehitamist2000 juuni BALTNETi süsteemi käivitamine

29.05.2014 14:35 (62.37) PRESSITEADE nr 10 Kaitseminister Jüri Luik kohtus USA asevälisminister Strobe Talbott`iga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 24.01 Eestis visiidil oleva USA asevälisminister Strobe Talbott`iga.Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 24.01 Eestis visiidil oleva USA asevälisminister Strobe Talbott`iga.Kohtumise algul rõhutasid pooled väga head kahe riigi vahelist koostööd kõrgel poliitilisel ja julgeoleku alasel tasemel.Strobe Talbott rõhutas, et USA administratsioon tervitab igati Eesti püüdlusi tõsta julgeoleku-ja kaitsekulutusi. Asevälisministri sõnul mõistab USA, et see ei ole kerge ülesanne, kui riigieelarve teiste ministeeriumide ja ametite osas väheneb. “Kuid teie püüdlused kulgevad kahtlemata õiges suunas,” lisas Strobe Talbott.Kaitseminister Jüri Luik tutvustas Eesti kaitseväe ees seisvaid ülesandeid, tuues välja eelkõige armee infrastruktuuri, baasvarustuse, kaitseväelaste elatustaseme ning haridus-ja täiendõppega seonduva. Jüri Luik andis muuhulgas ka ülevaate Eestis elava muukeelse elanikkonna integreerimisest Eesti ühiskonda läbi kaitseväe ning järjest kasvavast eesti keele õpetamisest muukeelsetele ajateenijatele. Strobe Talbott´i hinnangul on see oluline aspekt Eesti muukeelse elanikkonna kaasamisel Eesti ühiskonda.Jüri Luik ja Strobe Talbott leidsid ühiselt, et nii Eestile kui ka teistele NATO aspirantriikidele edastatud “Partnerluseesmärgid” (Partnership Goals ehk PGs) on tõhus instrument kaitseväe ülesehitamisel ja rahvusvaheliseks koostööks ettevalmistumisel. USA asevälisminister pidas kiiduväärseks Eesti kaitseväelaste osalemist rahutagamismissioonidel Kosovos (KFOR) ja Bosnias (SFOR) ning Eesti piirivalve osalemist Gruusia – Tšetšeenia piiril.Pooled kinnitasid, et jätkavad koostööd ka Euroopa Tavarelvastuse Lepingu (CFE ehk Treaty on Conventional Armed Forces in Europe) küsimuste lahendamisel.Kohtumise käigus arutasid Jüri Luik ja Strobe Talbott ka Euroopa julgeoleku ja kaitseidentiteedi (ESDI) erinevaid aspekte.Eesti kaitseminister ja USA asevälisminister kinnitasid väljakujunenud hea koostöö edaspidist jätkumist.

20.03.2018 16:01 (62.37) Luik Lissabonis: NATO-s tuleb pöörata tähelepanu kõigi suundade ohtudele [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus Lissabonis Portugali kaitseminister José Azaredo Lopesiga, et arutada juulis toimuva NATO tippkohtumise ja kahepoolse kaitsekoostöö teemadel. Kaitseministrid Luik ja Azaredo rääkisid Eesti ja Portugali kahepoolse koostöö arendamisest küberkaitse valdkonnas ning tõid esile EL-NATO ühiste küberõppuste vajaduse. “Eesti ja Portugal jagavad ühist arusaama küberkaitse kasvavast tähtsusest. Mul on hea meel, et Portugal on peagi liitumas ka Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega,” ütles Jüri Luik. Kohtumisel nõustusid ministrid, et NATO-s tuleb tähelepanu pöörata ohtudele kõikidest suundadest. “Portugal panustab NATO idasuunaliste ohtude ohjeldamisesse maaväe üksusega Leedus ning osaleb Balti õhuturbemissioonil,” lausus kaitseminister Luik. “Eesti on oma panust lõunasuunaliste ohtudega võitlemisel tõstmas, plaanides osalemist missioonidel Malis ja Afganistanis,” lisas Luik. Kohtumisel tõid kaitseministrid välja ka Euroopa Liidu ja NATO koostöö olulisuse sõjalise mobiilsuse parandamiseks liikmesriikide vahel. Kaitseminister Luik külastas Portugali visiidil ka NATO mereväe reageerimis- ja toetusjõudude peakorterit Lissabonis, Portugali Kaitsetööstusliitu ning kohtus parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetega. Kõik uudised Keel EST

14.05.2018 11:55 (62.37) Kaitseminister Luik: Siil 2018 andis kinnituse turvavõrgu tugevusest [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik külastas täna suurõppuse Siil 2018 juhtstaapi ning jälgis helikopterilt õppuse lõpulahingu kulgu. Kaitseminister Luik sai Võrumaal asunud Siil 2018 juhtimispunktis Kaitseväe Peastaabi ülemalt kindralmajor Martin Heremilt ülevaate õppuse läbiviimisest ning olulisematest tegevustest. Pärast ettekannet siirdus kaitseminister õhuväe kopteri pardal Valga linna kohale, kus ta sai õhust jälgida Siil 2018 viimast õppelahingut, mille käigus 2. jalaväebrigaadi üksused peatasid löögi andnud õppevastase, keda kehastasid Eesti kaitseväe ja liitlaste manööverüksused 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Kaitseminister Luik tänas kaitseväelasi ja kaitseliitlasi eeskujulikult korraldatud suurõppuse eest, millega saadi kinnitus Eesti riigikaitsesüsteemi heale toimivusele. „Siil 2018 oli erakordselt mastaapne õppus, millest võttis osa kokku tuhanded kaitseväelased, kaitseliitlased, reservväelased, politseinikud ja piirivalvurid, lisaks veel paljud vabatahtlikud ja riigiteenistujad üle Eesti,“ ütles kaitseminister Luik. „Me saime õppuse käigus kinnituse, et kogu Eestit katab tugev turvavõrk, mis on valmis edukalt vastu astuma iga meie riiki tabada võiva rünnaku puhul.“ Kaitseminister Luik rõhutas reservväelaste ja Kaitseliidu tähtsust Siil 2018 läbiviimisel, samuti eri tasandi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonide oskust omavahel koostööd korraldada. „Tänan kõiki Siilil osalenud reservväelasi ja kaitseliitlasi ning nende perekondi ja tööandjaid, kes tegid võimalikuks õppuse õnnestumise. Tänan kõiki riigiteenistujaid, kes panustasid nõnda õppuse planeerimisse ja edukasse läbiviimisse. Me saime Siili käigus taaskord kogemuse, et Eesti ühiskond on tugev ja me suudame omavahel hästi koostööd teha, kui vaid selleks on vajadus,“ ütles kaitseminister Luik. Täna viimase õppelahingu läbi viinud suurõppus Siil 2018 algas 2. mail. Õppuse käigus mängiti läbi erinevad stsenaariumid, mille käigus harjutasid koostööd Politsei- ja piirivalveamet, Päästeamet, Kaitseliit, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid ning liitlaste ja partnerriikide relvajõudude üksused. Kõik uudised Keel EST

11.07.2007 09:30 (53.46) Õpetajast käimissõltlane sihib olümpiamänge [ERR Sport]

Mais LÃ¤ti kÃ¤imismeistrivÃµistlustel oma isiklikku rekordit ligi seitsme minutiga parandanud Margus Luik tahab Pekingi olÃ¼mpial maailmale nÃ¤idata, et ka Eesti kÃ¤ija vÃµib kiiresti liikuda. Luik ei varja, et on seadnud endale kÃµrged eesmÃ¤rgid. Â«JÃ¤rgmisena tahan Ã¼le lÃ¼Ã¼a Eesti 50 kilomeetri kÃ¤imise rekordi,Â» Ã¼tles Luik sihikindlalt. Â«Sellega peaksid saama tÃ¤idetud ka tiitlivÃµistluste normid, pÃµhieesmÃ¤rk on jÃµuda loomulikult Pekingisse.Â» Luige isiklik tippmark jÃ¤Ã¤b 1975. aastal pÃ¼stitatud Olav Laivi Eesti rekordile veel 11 minutiga alla, kuid mehe areng on olnud pÃ¶Ã¶rane ning peagi vÃµib 32 aastat pÃ¼sinud tippmark alistuda. Â«Siiani olen igal vÃµistlusel isiklikku rekordit 5â€“7 minutiga parandanud, kuid tehnika arvel on mul varu kÃµvasti,Â» rÃ¤Ã¤kis Luik. Â«Ka pean endale aru andma, et lÃµpmatuseni selline areng jÃ¤tkuda ei saa.Â» Rohkem kui pool oma elust kÃ¤imisele pÃ¼hendanud Luik on enda sÃµnul alast tÃ¤ielikus sÃµltuvuses. Â«Alguses treenisin sellepÃ¤rast, et treener kÃ¤skis, nÃ¼Ã¼d sellepÃ¤rast, et tÃ¤ita oma eesmÃ¤rk,Â» lausus Luik. Â«KÃ¤imine on nagu omamoodi meditatsioon, mille kÃ¤igus tekivad igasugused head mÃµtted. Ei kujuta oma elu ilma selleta enam ettegi.Â» POSTIMEESKergejõustik

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 73 Kaitseminister Jüri Luik avas Robert Frasure´i mälestusloengu [Kaitseministeerium]

"Mul on au avada mälestusloeng, mis on oma moodi monument suurepärasele inimesele," ütles kaitseminister Jüri Luik täna, 24.augustil Tallinnas Ameerika Ühendriikide esimese suursaadiku Eestis Robert Frasure´i mälestusloengul.\"Mul on au avada mälestusloeng, mis on oma moodi monument suurepärasele inimesele,\" ütles kaitseminister Jüri Luik täna, 24.augustil Tallinnas Ameerika Ühendriikide esimese suursaadiku Eestis Robert Frasure´i mälestusloengul.Oma avakõnes rõhutas Eesti kaitseminister Jüri Luik esimese USA suursaadiku Robert Frasure´i tähtsust ja olulisust Eestile. \"Robert Frasure oli eeskujuks noorele Eesti diplomaatilisele korpusele, toetades meid iseseisvuse algusaastatel,\" ütles Jüri Luik. Kaitseminister Jüri Luik tõdes oma sõnavõtus, et Robert Frasure oli üks neist vähestest inimestest, kes teevad enam kui töökohustused nõuavad. \"Sama kehtib ka inimeste kohta, kes on esinenud Robert Frasure´i mälestusloengutel,\" lisas Eesti kaitseminister. Robert Frasure oli Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis aastatel 1992 - 1994. Ta hukkus 1995.aasta augustis viibides rahumissioonil Bosnias. Esimese Robert Frasure´i mälestusloengu pidas 1998.aasta aprillis USA eriesindaja Bosnias Richard Holbrooke, möödunud aastal esines loenguga Eestis visiidil viibinud USA asevälisminister Strobe Talbott. Täna toimunud kolmandal Robert Frasure´i mälestusloengul esines kõnega Eestis visiidil viibiv Ameerika Ühendriikide senaator John McCain.

12.08.2008 00:15 (53.46) Luik ja Aaver tegid meistrivõistlustel kuldse duubli [ERR Sport]

Samal ajal, kui Pekingis avati suveolÃ¼mpiamÃ¤nge, algasid Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses 2008. aasta tÃ¤iskasvanute ja veteranide Eesti meistrivÃµistlused vibulaskmises. Esimesed Eesti meistrivÃµistlused peeti sel alal 1962. aastal, seega olid seekordsed vÃµistlused juba 47-ndad. Reedel oli kavas treeninglaskmine ning tehniline kontroll, laupÃ¤eval kvalifikatsioonivÃµistlus harjutuses FITA-1 ning pÃ¼hapÃ¤eval nii vÃµistkondlikud kui individuaalsed duellid olÃ¼mpiaringi harjutuses. VÃµistlus toimus neljas arvestuses â€“ olÃ¼mpiavibu klassis naistele ja meestele ning plokkvibu klassis naistele ja meestele. Kokku osales vÃµistlustel 66 sportlast kaheksast vibuklubist, kelle poolt pÃ¼stitati 5 Eesti rekordit ning hulgaliselt isiklikke ja hooaja tipptulemusi. Siret Luik ja Siim Aaver (mÃµlemad JÃ¤rvakandi Vibuklubi Ilves) vÃµitsid nii individuaalses kui vÃµistkondlikus arvestuses meistrikulla. Naiste olÃ¼mpiavibu klassis vÃµitis kvalifikatsioonivÃµistluse Anneli Preimann 1262 silmaga, mis on neiu hooaja parim tulemus. Teiseks tuli Eve Kivilo (mÃµlemad Ilves) 1212 silmaga ning kolmandaks Siret Luik 1210 silmaga. Meeste samas klassis olid kvalifikatsiooni parimad Siim Aaver 1268 silmaga, Jaanus Gross (Sagittarius) isikliku rekordiga 1247 silma ning Jaan Lott (Tartu Vibuklubi) hooaja parima resultaadiga 1245 silma. Naiste plokkvibu klassis oli laupÃ¤evase kvalifikatsiooni jÃ¤rel jÃ¤rjestus jÃ¤rgmine: Maarika JÃ¤Ã¤tma (Ilves) 1345 silmaga esimene, Evelyn Rang (Tallinna Kalev) 1293 silmaga teine ning Mariel JÃ¤Ã¤tma (Ilves) 1280 silmaga kolmas. Maarika JÃ¤Ã¤tma lasi seejuures 2 Eesti rekordit. Rekordid said parandust 50 m distantsilt (334 silma) ning harjutuse FITA-1 kokkuvÃµttes (1345 silma). Meeste plokkvibu klassis vÃµitis kvalifikatsiooni Evert Ressar (Ilves) 1336 silmaga, teiseks tuli Harri KÃ¶hler (Vana-VÃµidu Vibuklubi/Viljandi Spordikool) 1332 silmaga ning kolmandaks Margus Mardu (Ilves) 1296 silmaga. Ressar lasi 50 m distantsilt Eesti rekordi tulemusega 343 silma. PÃ¼hapÃ¤evase vÃµistkonnavÃµistluse tulemused olid jÃ¤rgnevad:Naiste olÃ¼mpiavibu 1.koht â€“ JÃ¤rvakandi Vibuklubi Ilves I (B.Kasak, A.Preimann ja S.Luik);2.koht â€“ PÃ¤rnu Meelis (E.Lank, K.FroÅ¡ ja R.PÃ¤rnat);3.koht â€“ JÃ¤rvakandi Vibuklubi Ilves II (E.Kivilo, P.Luik ja K.MuromÃ¤gi). Meeste olÃ¼mpiavibu 1.koht â€“ JÃ¤rvakandi Vibuklubi Ilves (T.Ennemuist, S.Aaver ja P.Viher);2.koht â€“ Tallinna Kalev I (P.JÃ¤rvsoo, T.Kaasik ja J.Tamm);3.koht â€“ Sagittarius (Z.Strepaitis, J.Gross ja P.KÃµrve). Meeste plokkvibu 1.koht â€“ JÃ¤rvakandi Vibuklubi Ilves (E.Ressar, M.Mardu ja M.Tepner);2.koht â€“ JÃ¤rvamaa Amburite Klubi (L.Vint, J.Ainvere ja A.Kiskonen);3.koht â€“ Vana-VÃµidu Vibuklubi/Viljandi Spordikool (H.KÃ¶hler, R.KÃ¶hler ja J.Kookla). VÃµistkonnavÃµistluses sÃ¼ndis samuti 2 uut Eesti rekordit. Esimene neist Ilvese plokkvibu meeskonna kvalifikatsioonitulemuste liitmisel â€“ tulemus 3918 silma on uus rekord. Loomulikult andis see tulemus Ilvese meeskonnale ka parima paigutuse vÃµistkondlikuks duell-laskmiseks. OlÃ¼mpiaringi duellides suutsid ilveslased parandada veel Ã¼ht rekordit. Meeskonna tulemus poolfinaalis - 216 silma - on samuti uus Eesti rekord. IndividuaalvÃµistluse esikolmikud:Naiste olÃ¼mpiavibu 1. koht â€“ Siret Luik (Ilves)2. koht â€“ Eva Lank (Meelis)3. koht â€“ Katrin FroÅ¡ (Meelis) Meeste olÃ¼mpiavibu 1. koht â€“ Siim Aaver (Ilves)2. koht â€“ Jaan Lott (Tartu VK)3. koht â€“ Taavi Ennemuist (Ilves) Naiste plokkvibu 1. koht â€“ Maarika JÃ¤Ã¤tma (Ilves)2. koht â€“ Mariel JÃ¤Ã¤tma (Ilves)3. koht â€“ Evelyn Rang (Tallinna Kalev) Meeste plokkvibu1. koht â€“ Harri KÃ¶hler (Vana-VÃµidu VK/Viljandi SK)2. koht â€“ Evert Ressar (Ilves)3. koht â€“ Margus Tepner (Ilves) Sellega said kÃ¤eoleva aasta meistrid selgitatud ning kÃµik medalidki jagatud. 22.-24. augustini ootab vibulaskureid aga ees aasta suurim rahvusvaheline platsilaskmise vibuvÃµistlus Eestis â€“ JÃ¤rvakandi Open, kuhu oodatakse vÃµistlema peaaegu kÃ¼mne riigi sportlasi. ERR SPORTVibulaskmine

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 54 Kaitseminister Jüri Luik: “Ajaloolised võimalused ei kordu” [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 22. juunil Tartus Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) teise lennu lõputseremoonial. Kaitseminister Jüri Luik ütles oma sõnavõtus muuhulgas: ”Me oleme täna siia kokku tulnud tähtsal ajahetkel, mil debatt NATO järgmisest Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 22. juunil Tartus Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) teise lennu lõputseremoonial. Kaitseminister Jüri Luik ütles oma sõnavõtus muuhulgas: ”Me oleme täna siia kokku tulnud tähtsal ajahetkel, mil debatt NATO järgmisest laienemisringist kogub hoogu nii Euroopas kui Potomaci kallastel.”Oma ettekandes tänas Eesti kaitseminister NATO liikmesriike, kes on juba jõuliselt toetanud Balti riikide ühinemist NATO-ga. Kaitseminister Jüri Luik: “Neile, kes ikka veel kahtlevad, ütlen ma kui rahva liige, kes 1991.aastal taastas iseseisvuse kasutades ära võimaluse, mis tekkis Nõukogude Liidu läbikukkunud riigipöördekatse järel, et ajaloolised võimalused ei kordu.” Kaitseminister lisas: “Lõpmatu edasilükkamine ei lahenda probleemi. Lõpetagem külma sõja mõttelaad nüüd ja igaveseks.” Täna Tartus kõrgetasemelise üritusena toimunud Balti Kaitsekolledži teise lennu lõputseremoonia avas BALTDEFCOL-i ülem brigaadikindral Michael H. Clemmesen. Augustis 1999 õppetööd alustanud Balti Kaitsekolledži teise lennu lõpetas 35 õppur-ohvitseri Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Taanist, Tšehhist, Soomest, Saksamaalt ning Ameerika Ühendriikidest ja Eestist. Igale kolledži lõpetajale andis diplomi üle vastava riigi esindaja. Balti Kaitsekolledži lõpetanud Eesti õppur-ohvitseridele andis diplomi üle kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. Balti Kaitsekolledži teise lennu pidulikul lõpetamisel osalesid teiste seas ka Läti kaitseväe juhataja kolonel Raimonds Graube, Leedu Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Antanas Jurgaitis, Tšehhi kaitseatašee Eestis kolonel Pavel Vanicky, Ungari kaitseministeeriumi asekantsler Tivadar Farkas. Samuti Saksamaa Liitvabariigi esindajana erukindral Dietrich Genschel, Rootsi esindajana kindral Lars Persson ning Ameerika Ühendriikide esindaja kindralleitnant Dennis M. McCarthy. Balti Kaitsekolledži NATO standarditele vastav üheaastane vanema astme staabikursus valmistab ette kaitsejõudude ohvitsere teenistuseks brigaadi tasemel üksuste- ja rahvusvahelistes staapides staabiohvitseridena. Kursuse õppeainete hulka kuuluvad planeerimine, haldusjuhtimine, logistika, strateegia, staabitöö, totaalkaitse ja lahingutehnika.

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 51 Kaitseminister Jüri Luik esines NATO seminaril lõpukõnega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik esines täna, 13.juunil Tartus Balti Kaitsekolledžis toimunud 10. rahvusvahelise Rahupartnerlusprogrammi seminari pidulikul lõpetamisel. Balti Kaitsekolledži ja NATO Kaitsekolledži korraldatud seminari peateemaks oli Euroopa julgeoKaitseminister Jüri Luik esines täna, 13.juunil Tartus Balti Kaitsekolledžis toimunud 10. rahvusvahelise Rahupartnerlusprogrammi seminari pidulikul lõpetamisel. Balti Kaitsekolledži ja NATO Kaitsekolledži korraldatud seminari peateemaks oli Euroopa julgeoleku kirde- ja kagudimensioon ning regionaalse koostöö sarnasused ja erinevused. Kaitseminister Jüri Luik tõdes oma kõnes, et kuigi seminaril on osalejaid Euroopa kõigist ilmakaartest, räägitakse samas keeles ning rõhutatakse samu väärtusi. “See on külma sõja järgse perioodi märkimisväärsemaid sündmusi,” lisas Eesti kaitseminister. Kaitseminister Jüri Luik: “Me oleme ajajärgus kus küsime, kas me oleme teinud kõik endast oleneva, et hoida ühtseid väärtusi. Selge vastus on – ei. See tähendab, et nii NATO kui Euroopa Liit oleksid võinud vastu võtta uusi liikmeid juba varem.” Muuhulgas lisas kaitseminister Jüri Luik, et sisuliselt on nii NATO kui Euroopa Liit ühtse julgeoleku erinevad organisatsioonilised vormid, mis kannavad paljuski sama sõnumit. Balti Kaitsekolledži ülema brigaadikindral Michael Clemmeseni sõnul on väga tähtis, et selliste mõõtmetega rahvusvaheline julgeolekualane seminar toimus just ühes Balti riikidest ning just Tartus. “Balti Kaitsekolledži edu võib mõõta juba ainuüksi sellega, et lähitulevikus asuvad kolledžisse õppima kursandid Kagu-Euroopast – Bosniast ja Rumeeniast,” lisas brigaadikindral Michael Clemmesen Esmaspäeval, 11.juunil Leedu kaitseminister Linas Linkeviciuse avatud kolmepäevase seminari eesmärk oli analüüsida kaitsekoostööd Põhja- ja Baltimaade, Musta mere äärsete riikide ning Lõuna-Kaukaasia riikide vahel. Samuti hinnati Euroopa Liidu ja NATO-suunaliste püüdluste mõju regionaalsele koostööle, et leida võimalusi NATO ja PfP riikide vahelise koostöö parendamiseks. Kõrgetasemelisest seminarist võtsid osa 70 juhtivat julgeolekueksperti ning teadlast 25 NATO ja PfP riigi valitsusasutustest, akadeemiatest ja instituutidest.

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 28 Eesti ja Gruusia sõlmisid kaitsekoostöö lepingu [Kaitseministeerium]

Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Gruusia kaitseminister kindralleitnant David Tevzadze allkirjastasid täna, 18.04 Gruusia pealinnas Tbilisis kahe riigi kaitseministeeriumi vahelise kaitsekoostöö kokkuleppe.Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Gruusia kaitseminister kindralleitnant David Tevzadze allkirjastasid täna, 18.04 Gruusia pealinnas Tbilisis kahe riigi kaitseministeeriumi vahelise kaitsekoostöö kokkuleppe.Sõlmitud lepingu raames hakkavad toimuma nii poliitilis-kaitsealased konsultatsioonid kui praktilised koostööüritused. Täna Eesti ja Gruusia vahel sõlmitud lepingu üheks olulisemaks eesmärgiks on kahe riigi kaitseministeeriumi vahelise kaitsealase koostöö tõhustamine. Kaitsekoostöö lepinguga väljendavad Eesti ja Gruusia ühtlasi toetust NATO laienemisele. Sarnase raamlepingu on Eesti sõlminud 18 riigiga, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikide, Kanada, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Ukraina ja Ühendatud Kuningriigiga. Kohtumisel oma Gruusia kolleegiga ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik, et Eesti Vabariigi Valitsus toetab igati Gruusia püüdlusi tugevdada riigi suveräänsust. Kaitseminister Jüri Luik: \"Oleme valmis jagama oma kogemusi Kaitseväe reformimisel ning Euro-Atlandi julgeoleku- ja majandusruumi integreerumisel.\" Gruusia kaitseminister rõhutas, et Gruusia peab eriti oluliseks Eesti kogemusi Vene vägede väljaviimisel Eestist. Sama probleemiga seisab praegu silmitsi Gruusia Vabariik. Eesti kaitseministrit Gruusia-visiidil saatev Kaitseväe juhataja nõunik brigaadikindral Märt Tiru kohtus Gruusia Kindralstaabi ülema kindralleitnant John Pirtskalaishviliga. Kohtumisel räägiti sõjaväe reformist ning puudutati Vene vägede väljaviimise teemat. Eile, 17.04 alanud Gruusia-visiidi raames kohtub kaitseminister Jüri Luik Gruusia julgeolekuministri kindralleitnant Vakhtang Kutateladze, välisminister hr Irakli Menagarishvili ning Gruusia presidendi julgeolekunõuniku hr Nugzar Sajaiaga. Reedel, 20.aprillil kohtub kaitseminister Jüri Luik Gruusia presidendi hr Eduard Shevardnadzega. Eesti kaitseministrit saadavad Gruusia-visiidil brigaadikindral Märt Tiru, ministri nõunik Lauri Almann, Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Jaan Kuks, avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko ja välissuhete büroo nõunik Tiina Jokst. Eesti kaitseministri Gruusia-visiit leiab laialdast kajastamist Gruusia ajakirjanduses.

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 38 Kaitseminister Jüri Luik WEU kaitse-ja välisministrite kohtumisel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales 12.-16.maini Portos (Portugalis) toimunud korralisel Lääne-Euroopa Liidu (WEU) kaitse-ja välisministrite kohtumisel, mille peateemaks oli “Lääne-Euroopa Liidu raames toimunud rahvusvahelise kriisilahendusõppuse Crisex 2000Kaitseminister Jüri Luik osales 12.-16.maini Portos (Portugalis) toimunud korralisel Lääne-Euroopa Liidu (WEU) kaitse-ja välisministrite kohtumisel, mille peateemaks oli “Lääne-Euroopa Liidu raames toimunud rahvusvahelise kriisilahendusõppuse Crisex 2000 hindamine”.Kaitseminister Jüri Luik tõi kohtumisel olulise aspektina välja, et kõigil rahvusvahelistel õppustel osalevatel riikidel ja organisatsioonidel on vaja parandada peamiselt kommunikatsiooni- ja sidesüsteeme. Samas tõdes kaitseminister, et kuna Eesti peab liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga ja on NATO kandidaatriik, siis võttes arvesse nimetatud protsesse on Eesti kohustunud osalema rahvusvahelistes projektides KFOR, SFOR ning rahvusvahelise politsei operatsioonides Albaanias.Kaitseminister Jüri Luik rõhutas ka Balti koostöö olulist rolli, tuues välja käesoleva aasta juunis lõpetava BALTDEFCOL`i esimese lennu ning samal ajal tööle rakenduva Balti Õhuseiresüsteemi (BALTNET). Jüri Luik:” Loodetavasti võib kogu Euroopa saada kasu ka praktikas sellisest Balti riikide vahelisest koostööst.” Portos toimunud WEU kaitse-ja välisministrite kohtumisel kinnitasid kõik 28 osalejamaad, et rahvusvahelised õppused CRISEX 2000 on õnnestunud ning, et tulevikus on vaja jätkata ja tihendada transatlandi printsiibi ehk NATO sidet Euroopa julgeoleku ülesehitamisel. Kohtumisel osalenud riigid tõdesid ühiselt, et õppuste nõrgaks praktiliseks pooleks jäi nõrk side ja kommunikatsioon riikide vahel. Rahvusvahelise kriisilahendusõppuse Crisex 2000 käigus selgus, et on vaja jätkata sarnaste laiaulatuslike rahvusvaheliste õppuste läbiviimist.

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 27 Kaitseminister Jüri Luik vastu võetud Kaitseväeteenistuse seadusest [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik avaldab rahulolu Riigikogu poolt vastu võetud Kaitseväeteenistuse seaduse üle. Kaitseminister peab tähtsaks seda, et uus seadus sätestab reservväelaste, reservallohvitseride ja ohvitseride õigused ning kohustused, mis on eriti oluKaitseminister Jüri Luik avaldab rahulolu Riigikogu poolt vastu võetud Kaitseväeteenistuse seaduse üle. Kaitseminister peab tähtsaks seda, et uus seadus sätestab reservväelaste, reservallohvitseride ja ohvitseride õigused ning kohustused, mis on eriti oluline, sest Eesti armee on eelkõige reservarmee, kus need, kes rahuajal tegutsevad tsiviilametites, muutuvad sõja ajal kaitseväelasteks.“Kaitseväeteenistuse seadus loob aluse professionaalse ohvitserkonna ja allohvitseride kaadri tekkimiseks. Riik pakub ohvitseridele mõõduka, kuid soliidse palga ja pensionitingimused ning joonistab selles seaduses lahti nende teenistuskäigu,” tõdeb Jüri Luik ning loodab ühtlasi, et see lisab tööindu praegustele ohvitseridele ja innustab noori valima ohvitseri elukutse.Kaitseminister Jüri Luik:” Seadus muudab ka kaitseväkke võtmise korra universaalseks, kutsealustena lähevad aega teenima ka need, kes on sisse astunud ülikooli. See suuri vaidlusi tekitanud teema on erinevate poliitiliste jõudude koostöös leidnud soodsa lahenduse. Kaitsevägi saab juurde haritud sõdureid, paljudest neist saavad hiljem haritud reservallohvitserid ja ohvitserid.”Kaitseminister rõhutab, et suuri vaidlusi tekitanud, kuid lõpuks ometi üllatavalt üksmeelselt vastu võetud seadus tugevdab kahte positiivset tendentsi. Jüri Luik:” Esiteks koalitsioon jäi ühtseks ja hääletas mõne väikese erandiga eelnõu poolt, teiseks on riigikaitse küsimustes tekkinud lai konsensus parlamendi sees – seadust toetasid erakonnad nii koalitsioonist kui opositsioonist.” Siinkohal edastab kaitseminister oma tänusõnad Riigikogu riigikaitsekomisjonile, kes tegi palju ära konsensuse leidmiseks.

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 16 [Kaitseministeerium]

Täna, 2.veebruaril toimus Tartu rahu 80.aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Tartu Vanemuise Kontserdimajas, kus esinesid kõnega peaminister Mart Laar, kaitseminister Jüri Luik ning lühikese sõnavõtuga Riigikogu esimees Toomas Savi.Täna, 2.veebruaril toimus Tartu rahu 80.aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Tartu Vanemuise Kontserdimajas, kus esinesid kõnega peaminister Mart Laar, kaitseminister Jüri Luik ning lühikese sõnavõtuga Riigikogu esimees Toomas Savi.Oma sõnavõtus tsiteeris kaitseminister Jüri Luik Eesti Tartu rahu delegatsiooni tollase juhi Jaan Poska rahuleppe järgset kõnet: “Tänane päev on Eestile tähtis päev tema ajaloo viimase seitsme aastasaja kestel. Täna esimest korda Eesti määrab ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult.”Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Tartu rahu ei ole kuidagi vastuolus meie kaasaja välis-ja julgeolekupoliitikaga – “meil on toonastelt poliitikutelt nii mõndagi õppida. Ka 1994.aasta Vene vägede väljaviimine on oluline paralleel 80.aastat tagasi sõlmitud Tartu rahuga.”Kokkuvõtvalt rõhutas kaitseminister Jüri Luik oma sõnavõtus kolme aspekti:1. soovid rahu, siis ära unusta korras hoida oma kaitseväge;2. hoia tihedat sidet suurriikidega, kuid taju nende muutuvat meeleolu, kuula nõuandeid, kuid otsusta ise;3. ära unusta kunagi oma lähimaid naabreid, kellel on sinuga sarnased probleemid; muuda ka kaugemad naabrid lähedaseks.Peaminister Mart Laar, kaitseminister Jüri Luik ja Tartu linnapea Andrus Ansip asetasid pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Tartu Pauluse kalmistul. Diplomaatilise korpuse nimel asetas pärja Poola suursaadik Eestis Jakub Wolasiewicz.

29.05.2014 14:35 (53.46) PRESSITEADE nr 7 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Gruusia asevälisminister Merab Antadze`ga [Kaitseministeerium]

Täna, 18.01 kohtus Eesti kaitseminister Jüri Luik Gruusia asevälisminister Merab Antadze`ga. Kohtumise algul rõhutasid Jüri Luik ja Merab Antadze head koostöövaimu Eesti ja Gruusia vahel.Täna, 18.01 kohtus Eesti kaitseminister Jüri Luik Gruusia asevälisminister Merab Antadze`ga. Kohtumise algul rõhutasid Jüri Luik ja Merab Antadze head koostöövaimu Eesti ja Gruusia vahel.Merab Antadze ütles, et Gruusia soovib õppida Eesti kogemustest integreerumisel Põhja-Atlandi julgeolekustruktuuridega.Gruusia asevälisministri sõnul mõistetakse tema kodumaal, et julgeoleku Gruusias tagab regionaalne julgeolek, mis omakorda garanteerib üldise julgeoleku maailmas.Gruusia asevälisminister rõhutas, et Gruusia tegutseb aktiivselt regionaalse julgeolekusüsteemi arendamisel. Selle kujukaks näiteks on tõsiasi, et Gruusia on alustanud tihedat koostööd Ukraina, Usbekistani, Aserbaidzaani ja Moldovaga (GUUAM), millest aastate jooksul on kavas arendada regionaalne koostööorganisatsioon.Näiteks GUUAMi raames soovib Gruusia õppida BALTPATi loomise mudelit, mis asevälisministri sõnul sobib GUUAMi riike läbivate nafta-ja gaasijuhtmete kaitseks ja valveks. Gruusia asevälisminister on huvitatud ka BALTNETi loomise kogemustest eelkõige nii Gruusia kui ka kogu regiooni õhuseire loomise eesmärgil.Kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et Eesti toetab hea meelega Gruusia püüdlusi suveräänse julgeolekusüsteemi loomisel. Jüri Luige arvates võiks juba käesoleval aastal alustada koostööd eskpertide tasemel.Eelkõige on Eesti valmis jagama oma kogemusi Gruusialgi eelseisva Vene sõjaväe väljaviimise osas. Samuti on Eesti nõus Gruusiaga jagama oma rahuoperatsioonides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemise kogemusi ning Euroopa Tavarelvastuse Lepingu (CFE ehk Treaty on Conventional Armed Forces in Europe) juurutamisel omandatud kogemusi.Gruusia asevälisminister Merab Antadze andis Eesti kaitseministrile üle Gruusia kaitseminister kindralleitnant David Tevzadze kirja, milles Gruusia avaldab soovi saata juba veebruaris Eestisse kõrgetasemelise Kaitseministeeriumi delegatsioon.

24.08.2017 15:21 (53.46) Jüri Luik: Kaitstes Ukrainat kaitseme Euroopat [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales eile ja täna Ukraina 26. iseseisvuse aastapäeva pidustustel Kiievis, sealjuures kohtus Luik president Petro Porošenko ja Ukraina rahvusliku julgeoleku ja riigikaitse nõukogu esimehe Oleksandr Turtšõnoviga. Kohtumisel Oleksandr Turtšõnoviga arutas kaitseminister Ukraina julgeolekuolukorda ning kinnitas, et Eesti jätkab Ukraina toetamist poliitiliselt ning ka praktilises kaitsealases koostöös, muuhulgas eriüksuste koolitamisel ja militaarmeditsiini valdkonnas, samuti jagab Eesti jätkuvalt oma küberteadmisi. “Oleme küll väike riik, kuid oma pakutavat fokusseerides saame ka meie Ukrainat aidata. Usume, et väljaõppealane toetus Ukrainale Eesti ja teiste NATO riikide poolt on ülimalt oluline,” ütles kaitseminister Luik. President Petro Porošenko ütles kohtumisel, et kahjuks käib sõda edasi ja märkimisväärselt on tänavu kasvanud tsiviilisikutest hukkunute arv. Ukraina riik aga tahab rahu, mille saavutamiseks vajatakse oma transatlantilistelt partneritelt jätkuvat solidaarsust ja ühtsust. Lääne ühtsus on pannud Venemaad maksma oma agressiooni eest kõrget hinda. “Eesti toetus Ukrainale on vankumatu ning me mõistame väga selgelt seda tugevat sidet Ukraina võitluse ning meie enda julgeoleku vahel. Eesti toetab Venemaale kehtestatud sanktsioonide püsimist,” ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister Luik osales täna ka Ukraina iseseisvuspäeva paraadil. Paraadil osales ka neljaliikmeline Eesti liputoimkond sõjaväepolitsei vahipataljonist. Lipuohvitseriks oli vahipataljoni ülem major Martin Kukk, lippuriks tseremoniaalteenistuse ülem nooremleitnant Sander Karask ning kaks vahipataljoni ohvitseri lipusaaturitena. Eesti toetab Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja militaarmeditsiini valdkonnas. Praeguseks on Eestis rehabilitatsiooniravil viibinud 64 Ukraina haavatud sõdurit. Samuti on Ukraina meedikud osalevad Eestis väljaõppel. Fotod Kõik uudised Keel EST

25.06.2018 17:26 (53.46) Eesti liitus Euroopa kaitsevalmiduse algatusega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales täna Luksemburgis Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel, kus allkirjastas Prantsusmaa ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli. Üheksa riigi kaitseministrid allkirjastasid täna Luksemburgis Euroopa kaitsevalmiduse algatuse (European Intervention Initiative) ühiste kavatsuste protokolli. Prantsusmaa kutsus president Macroni ettepanekul loodud algatuses osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega. “Algatuse eesmärk on teha suuremat koostööd riskide jälgimisel, mis võivad ohustada Euroopa turvalisust ning arendada ühiselt võimekust kriisidele kiirelt reageerida,” ütles kaitseminister Luik. Ta lisas, et oluline on jälgida julgeolekuohte nii lõunas kui ka idas. Ühiste kavatsuste protokolli allkirjastasid Eestil, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Taani, Portugal, Hispaania, Holland ja Suurbritannia. Jüri Luik kohtus Luksemburgis kahepoolselt ka Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly’ga, et allkirjastada kahe riigi vaheline tehniline kokkulepe. Dokumendis lepiti kokku Eesti ja Prantsusmaa relvajõudude praktiline koostöö ja Prantsusmaa poolt pakutav logistiline ning tehniline tugi operatsioonil Barkhane Malis. “Eesti ja Prantsusmaa koostöö Malis ja Eestis liitlaste suurendatud kohaloleku raames näitab, et mõistame tänaseid julgeolekuväljakutseid sarnaselt ning meie riikide vahel on usaldus,” ütles Jüri Luik. “Operatsioon Barkhane Malis on meie sõjaväelaste järjekordne vahetu koostegutsemine sõjalisel operatsioonil ning Eesti oluline panus lõunasuuna ohtudega võitlemisel,” lisas Luik. Kohtumisel minister Parlyga arutati ka NATO tippkohtumise ettevalmistusi. EL kaitseministrite kohtumisel kinnitati Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö PESCO projektide juhtimisreeglid ning räägiti kolmandate riikide projektides osalemise tingimustest, mis on eriti oluline just Suurbritannia EL-st lahkumise valguses. Märtsis kinnitatud PESCO esimese laine projektide järel on teine laine plaanis kinnitada juba käesoleva aasta novembris. “Eestil on teise lainesse koos Soome ja Lätiga plaanis esitada autonoomsete maismaasüsteemide projekt,” ütles kaitseminister Jüri Luik. Samuti allkirjastati täna PESCO raames küberjulgeoleku kiirreageerimismeeskondade ja vastastikuse abistamise projekti tahteavaldus. Jüri Luige sõnul saab kiirreageerimismeeskondade ülesandeks olema küberrünnakute alla sattunud liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja kolmandate riikide abistamine. Kõik uudised Keel EST

19.10.2018 16:40 (53.46) Luik: tuleb aru saada, mis tegurid kujundavad meie julgeolekukeskkonda [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik rõhutas oma sõnavõtus 39. Kõrgemate Riigikaitsekursuste lõpetamisel, et Eesti riigikaitsemudel eeldab kodanikelt teadlikkust ning riigilt olukorrateadlikkust. Luik tõi välja, et laiapindne riigikaitse eeldab inimeste kaasatust ja osalust, see ei ole pelgalt kitsa professionaalide tsunfti pärusmaa ning üks oluline roll riigikaitses osalemises on inimeste teadlikkusel. „Teadlikkus tähendab oskust eristada olulist ebaolulisest – tuleb aru saada, mis on need tegurid, mis kujundavad julgeolekukeskkonda meie ümber,“ ütles kaitseminister. Luik rääkis, et lisaks meie inimeste teadlikkusele on väga oluline, et riigil on heal tasemel olukorrateadlikkus, mis tähendab kursisolekut sellest, mis meie ümber toimub. „Meil ei ole kasu sellest, kui me tõdeme, et olukord maailmas on väga keeruline ning istume selle teadmisega maha,“ ütles Luik. „Riigi kaitset korraldavate inimeste igapäevane ülesanne on leida lahendused, et riskid ei realiseeruks ja ohud oleksid heidutatud.“ Kaitseminister Luik kinnitas, et me oleme kursis sellega, mis meid kõige enam ohustab ning rõhutas, et selle ohu tõrjumiseks on tarvis heal tasemel iseseisvat kaitsevõimet ja tugevat NATO kollektiivkaitset. Kõrgemate Riigikaitsekursuste eesmärk on anda ülevaade Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikast ning riigikaitse laiapõhjalisest käsitusest, et suurendada koostööd ja ühiskondlikku sidusust riigikaitses. Kursusest võtavad osa arvamusliidrid, poliitikud, ettevõtjad, riigiametnikud, kaitseväelased, ajakirjanikud jt. Kursusi on praegusel kujul korraldatud alates 1999. aasta novembrist. Kursusi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Kõik uudised Keel EST

12.12.2018 16:32 (53.46) Luik arutas Türgis olukorda Mustal merel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus eile Ankaras Türgi kaitseminister Hulusi Akari ja parlamendi spiikri Binali Yldirimiga, et arutada julgeolekuolukorda Mustal merel, Süürias ja teistes piirkonna riikides. Samuti käsitleti kaitsekoostööd, Türgi suhteid NATO, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga. „Venemaa tegevus Kertši väinas on julgeolekolukorda piirkonnas oluliselt halvendanud ning on tähtis, et lääneriigid ei kaotaks toimuva osas valvsust,“ ütles Luik, kelle sõnul on Venemaa selgeks eesmärgiks pingeid kruvida ja luua olukord, mis võib viia eskalatsioonini. „Türgil on seejuures NATO liitlasena oluline roll stabiilsuse tagamisel ning unikaalne ülevaade Mustal merel toimuva kohta,“ lisas Luik. Kohtumisel parlamendi spiiker Yldirimi ja riigikaitsekomisjoni esimehe Ismet Yilmazi ning komisjoni liikmetega tõdeti, et Venemaa on oma viimaste sammudega olukorda regioonis pingestanud ja Türgi eesmärgiks on praeguses olukorras eelkõige Ukraina ja Venemaa vahelisi suhteid de-eskaleerida, et vältida suurema kokkupõrke ohtu. Türgi ise on situatsioonis, kus mitmes naaberriigis valitsev olukord mõjutab oluliselt riigi julgeolekut. Süüria konflikti tagajärjel viibib Türgis üle kolme miljoni põgeniku, kellel on mõju nii Türgile kui kogu Euroopale. Eile asetas kaitseminister Luik pärja Türgi vabariigi rajaja Kemal Atatürki mausoleumile. Viisidi raames kohtus Luik ka Türgi kaitseväe juhataja kindral Yasar Güleriga ja külastas Ankaras asuvat eriüksuste baasi, kus sai ülevaate Türgi eriüksuste rollist NATO juhitavatel operatsioonidel ja õppustel. Eestit seob Türgiga tihe kaitsealane koostöö, üle 100 kaitseväelase on viibinud Türgis erinevatel kursustel ja väljaõppel, Türgi ohvitser on õppinud Tartus asuvas Balti kaitsekolledžis. Samuti teenib üks Türgi ohvitser Tallinnas NATO küberkaitsekoostöö keskuses. Kõik uudised Keel EST

04.03.2020 07:58 (53.46) FOTOD | Kaitseminister Luik arutas USA ametivennaga Balti riikide julgeolekut [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus teisipäeval Washingtonis USA kaitseminister Mark Esperiga. Ministrid rääkisid Balti regiooni julgeolekust, USA juhitud ja sellel kevadel toimuvast õppusest Defender-Europe 2020, Põhjadiviisist olulisusest, küberkoostööst ja olukorrast Afganistanis.Kaitseminister Luik tänas oma kolleegi USA järjekindla panuse eest Eesti ja meie regiooni julgeolekusse ning juhtrolli eest NATO valmiduse arendamisel.Mõlema riigi ministrid nõustusid, et NATO peamine julgeolekuoht tuleneb endiselt Venemaa suunalt, kellel on NATO ees oluline ajaline ja distantsiline eelis oma vägede liigutamiseks Balti regiooni lähistel.“Seetõttu peame liitlastena pidevalt harjutama kriisi- ja sõja olukorra vägede koos tegutsemist, et suudaksime kriisi olukorras olla võimalikult kiired ning efektiivsed,” lausus kaitseminister Luik.Luik ja Esper rõhutasid samuti USA juhitava õppuse Defender-Europe 2020 olulisust. Luik tõstis esile, et õppuse jooksul harjutatakse läbi regionaalset juhti

25.08.2021 20:36 (53.46) Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik andis üle volikirja [Välisministeerium]

Täna, 25. augustil andis Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus, suursaadik Jüri Luik, üle oma volikirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. Volikirja üleandmisele järgnenud vestluses arutati vägede lahkumist Afganistanist ja teisi päevakajalisi poliitilisi teemasid. Räägiti eelseisvast sügishooajast, kus oluliseks teemaks saab olema NATO strateegilise kontseptsiooni koostamine. „NATO kõige tugevamaks heidutusvahendiks on liikmesriikide ühtsus ja transatlantiliste suhete tugevus.“ tõdes suursaadik Luik. Suursaadik Jüri Luik on sündinud 17. augustil 1966. Tallinnas ning lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Jüri Luik asus välisministeeriumisse tööle 1991. aastal, tõustes juba järgmiseks aastaks ministeeriumi poliitikaosakonna peadirektoriks. Jüri Luik on mitmekordne vabariigi valitsuse minister ning täitnud Eesti suursaadiku kohustusi Ameerika Ühendriikides, Venemaal ning Eesti alalise esindajana NATO juures. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.04.2013 11:30 (44.55) FOTOD: Riigikogulane Lauri Luik ja blogija Kadri Luik esitlesid ühist raamatut [Delfi uudised]

Riigikogu liige Lauri Luik ja blogija Kadri Luik esitlesid eile Viru keskuse Rahva Raamatu poes oma värsket raamatut “Must ja valge luik”.

06.04.2013 10:45 (44.55) Galerii: riigikogu liige Lauri Luik ja blogija Kadri Luik esitlesid raamatut [Postimees]

Vabakutseline blogija Kadri Luik ja riigikogu liige Lauri Luik avaldasid ühise raamatu «Must ja valge luik».

19.07.2005 13:00 (44.55) Politsei filmis vallajuht Lease vahistamist [ERR Uudised]

Eesti PÃ¤evalehe andmeil on politseil Kihnu vallavanema Johannes Lease vahistamisest koos vÃ¤idetava pistiseandja, tÃ¤navu saarel ehitustÃ¶id tegeva OÃœ Globetrotteni ehitusjuhiga ka video. Eesti PÃ¤evalehe andmeil oli teine vahistatu 5. juulil PÃ¤rnus ehitusfirma tÃ¶Ã¶taja Taivo Luik, kes vÃ¤idetavalt Leasele 130 000 krooni pistist andis. â€œEi kommenteeri,â€ vastas Luik eile Ãµhtul kÃ¼simusele, kas tema oli see mees, kes koos Leasega vahistati ning samal hilisÃµhtul vahi alt vabastati. JÃ¤rgmise hommikuse praamiga lÃ¤ks Luik juba saarele. 5. juuli hommikul kandis Kihnu vallavalitsus sel suvel saarel mitut ehitustÃ¶Ã¶d tegevale Globetrottenile 200 000 krooni ettemaksu 18. juulil algama pidavaks muuseumi remondiks. 130 000 krooni, mis vÃ¤idetavalt oli vahistamisel Lease auto kindlalaekas, oli tÃµenÃ¤oliselt osa valla ettemaksust ehitusfirmale. VÃ¤ite peale, et osa raha ettemaksust on nÃ¼Ã¼d ju kadunud, vastas Luik: â€œSeda kÃ¼ll.â€ Luik lisas, et ehitustÃ¶id jÃ¤tkatakse vastavalt lepingule, sÃµltumata nn kadunud rahast ja sadamatÃ¶Ã¶d on vastavalt lepingule valmimas. Eile vallavanema kohusetÃ¤itjaks mÃ¤Ã¤ratud valla arendusnÃµunik Argo Lillese sÃµnul pole vallal 130 000 krooni enam vÃµimalik tagasi saada, vaid see lÃ¤heb asitÃµendina riigituludesse. Muuseumi remondi raha on vald saanud EttevÃµtluse Arendamise Sihtasutuselt ning tÃ¶Ã¶d pidid algama ning algasidki eile. - EPL Online

11.04.2006 05:00 (44.55) Luik: minu nimega pole põhjust spekuleerida [ERR Uudised]

Jüri Luik, Eesti suursaadik USA-s, ütleb, et tema nime kasutamine ühinevate erakondade võimaliku peaministrikandidaadina on spekulatsioon."Minu nimega pole ajakirjanikel põhjust spekuleerida, minu ametiaeg Eesti suursaadikuna USA-s kestab," vastas Luik Eesti Päevalehe küsimusele, kas temast võiks saada Isamaa ja Res Publica ühinemisel tekkiva uue erakonna peaministrikandidaat. "Minu poole pole igal juhul pöördutud, mis ongi loomulik, sest peaministrikandidaat peab olema hetkel sisepoliitikas aktiivne inimene," lausus Luik. Isamaa ja Res Publica ühinemist peab suursaadik väga positiivseks. "See demonstreerib suutlikkust tõusta kõrgemale erakondlikust jagelemisest ja asetada esikohale Eesti huvid. Üsna haruldane meie poliitikas, kindlasti hindavad seda positiivselt ka valijad," ütles Luik. Ühineva erakonna peaministrikandidaadiks ja erakonna esimeheks on ajakirjanduses pakutud ka endist Hansapanga juhti, nüüd Sankt-Peterburgi Panga järelevalvenõukogu esimeest Indrek Neivelti. "Õnneks ei ole mulle keegi sellist pakkumist teinud ja ei ole mõtet teha ka," ütles Neivelt naerdes. "Mind ei huvita poliitika," lisas ta.

29.05.2014 14:31 (44.55) PRESSITEADE nr 5 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Soome Vabariigi riigisekretäriga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 17.jaanuaril Soome riigisekretäri Rauno Saariga, kes viibib Eestis töövisiidil riigisekretär Aino Lepik von Wireni kutsel.Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 17.jaanuaril Soome riigisekretäriRauno Saariga, kes viibib Eestis töövisiidil riigisekretär Aino Lepik vonWireni kutsel.Soome poole initsiatiivil Kaitseministeeriumis toimunud kohtumisel räägitimuuhulgas Euroopa sõjalise ja kaitsevõimekuse arengu seotusest NATO-ga.Eesti ja Balti riikide NATO-ga liitumise käiku tutvustades rõhutaskaitseminister Jüri Luik, et liitumise protsess on möödunud aastagavõrreldes muutunud rahulikumaks ja korrapärasemaks ning kutse saamine NATO täisliikmeks on Praha tippkohtumisel realiseerumas.Pooled leidsid, et Eesti kaitseväe Soome toetusel toimuv koolitusprogrammnii ohvitseridele kui ka allohvitseridele on kandnud head vilja. Sellekinnituseks ütles Rauno Saari muuhulgas, et viibides Soomes Niinisaloväljaõppekeskuses kiitsid väga sealsed instruktorid Eesti suurtükiväelasi,kes seal kodustes tingimustes puuduva polügooni tõttu regulaarseltharjutamas käivad.Kohtumise lõppus leidsid Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Soomeriigisekretär ühiselt, et mõlema riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitikal onpalju ühiseid jooni ning senist väljakujunenud väga head kaitsekoostöödtuleb jätkata samas vaimus.

29.05.2014 14:35 (44.55) PRESSITEADE nr 6 Pärnus algas Balti Julgeolekutoetuse Foorum [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik avas täna, 25.jaanuaril Pärnus Balti Julgeolekutoetuse Foorumi ( Baltic Security Assistance Forum ehk BALTSEA). Kahepäevasel kohtumisel osalevad Balti riikide ühiseid kaitsekoostööprojekte toetavate ning kahepoolset julgeolekuabi Kaitseminister Jüri Luik avas täna, 25.jaanuaril Pärnus Balti Julgeolekutoetuse Foorumi ( Baltic Security Assistance Forum ehk BALTSEA). Kahepäevasel kohtumisel osalevad Balti riikide ühiseid kaitsekoostööprojekte toetavate ning kahepoolset julgeolekuabi koordineerivate partnerriikide esindajad.Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et BALTSEA töögrupp on võimaldanud konkretiseerida Balti riikide kaitsealase koostöö plaane, mis täpsustab olulisel määral partnerriikide abi Balti riikide kaitsevõime tugevdamisel. BALTSEA töögrupi kohtumise ühe olulisema teemana nimetas kaitseminister Jüri Luik Balti Kaitsekolledþi \"baltistamist\", mis tähendab, et BALTDEFCOLi juhtimine läheb järk-järgult üle Balti riikide esindajatele. Jüri Luik tervitas ka esmakordselt BALTSEA töös osalevat NATO peakorteri ametlikku esindajat. Eesti kaitseminister tänas kolme Balti riigi nimel BALTSEAd senise tegevuse eest. Balti Julgeolekutoetuse Foorum (BALTSEA) on Balti riikide ning Balti kaitsekoostöö projekte (BALTBAT, BALTRON, BALTDEFCOL, BALTNET) toetavate välisriikide ühendus, mis korraldab Eestile, Lätile ja Leedule antavat kaitsealast abi. 1997. aastast tegutseva BALTSEA liikmesriigid on Balti riikide kõrval Ameerika Ühendriigid, Taani, Soome, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Norra, Rootsi, Belgia, Island, Ðveits, Kanada ning Ühendkuningriik. Hetkel on BALTSEA eesistujamaa Soome. Pärnus toimuval BALTSEA foorumil on arutluse all Balti riikide ühise mereväe eskaadri (BALTRON) ning Balti ühise õhuseiresüsteemi (BALTNET) hetkeseis ning perspektiivid. Balti Julgeolekutoetuse Foorumi raames toimuvad ka Balti pataljoni (BALTBAT) rahvusvahelise juhtgrupi kohtumine ning Balti Kaitsekolledþi nõukogu kohtumine. BALTSEA foorumil on asutamisest alates olnud oluline roll rahvusvahelise julgeolekutoetuse koordineerimisel ning Balti riikide kaitsevõime tõhustamisel.

29.05.2014 14:35 (44.55) PRESSITEADE nr 98 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Euroopa kaitseministritega [Kaitseministeerium]

Täna, 21. novembril osales kaitseminister Jüri Luik Euroopa Liidu panustamiskonverentsil (Capabilities Commitment Conference) Brüsselis. Panustamiskonverentsi juhatasid Euroopa Liidu ülemesindaja ühise välis- ja julgeolekupoliitika alal Javier Solana ja ETäna, 21. novembril osales kaitseminister Jüri Luik Euroopa Liidu panustamiskonverentsil (Capabilities Commitment Conference) Brüsselis. Panustamiskonverentsi juhatasid Euroopa Liidu ülemesindaja ühise välis- ja julgeolekupoliitika alal Javier Solana ja EL eesistuja Prantsusmaa kaitseminister Alain Richard. Helsingi Ülemkogul 1999 aasta detsembris määratletud Euroopa Liidu riikide sõjalise tegutsemisvõime eesmärgi (headline goal) alusel otsustati luua 50-60 tuhande meheline Euroopa riikide kiirreageerimisjõud aastaks 2003, mis jõuaks vajadusel sündmuskohale 60 päevaga ja võiks sinna jääda vähemalt 1 aastaks. Protsessi on kaasatud ka ELi mittekuuluvad NATO riigid ning EL kandidaatriigid, sest Helsingi otsuste kohaselt võib EL neid kutsuda osalema oma sõjalistes operatsioonides.Iga EL liikmesriik teatas panustamiskonverentsi esimesel päeval ametlikult oma individuaalse panuse sõjalise tegutsemisvõime eesmärgi (headline goal) heaks. EL kandidaatriikidel ja Euroopa Liitu mittekuuluvatel NATO liikmesriikidel oli konverentsi teisel päeval võimalus anda oma panus. Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles konverentsil, et Eesti toetab Euroopa Liidu kriisiohjamisvõimekuse edasist arengut ning soovib selles protsessis aktiivselt osaleda.Minister Jüri Luige sõnul peab Eesti kui edukas Euroopa Liitu pürgija ja NATO kandidaatriik, äärmiselt oluliseks, et nii kõik ELi kandidaatriigid kui ka ELi mittekuuluvad NATO liikmesriigid on tõsiselt kaasatud protsessi, mille eesmärgiks on Euroopa julgeolekuruumi stabiilsuse suurendamine ja tugeva transatlantilise sideme toetamine.Eesti annab Euroopa Liidu kiirereageerimisjõududele oma panusena ühe sõjaväepolitsei rühma, demineerimisüksus, Eesti kaitsejõudude tsiviil-militaar koostöö spetsialiste ja mereväe kaks miinilaeva ning ühe abilaeva. Hiljemalt aastal 2005 annab Eesti Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude käsutusse ka ühe jalaväepataljoni.Eesti on üle viie aasta osalenud NATO juhitud kriisiohjamise operatsioonides Balkanil ja ÜRO rahuvalve operatsioonides ning soovib neis operatsioonides omandatud kogemust kasutada Euroopa Liidu kiirreageerimisjõududesse panustades.Euroopa Liidu panustamiskonverents toimus 20. - 21. novembril ning seal osalesid EL liikmesriikide välis- ja kaitseministrid ning Euroopa Liitu mittekuuluvate NATO liikmesriikide ja EL kandidaatriikide kaitseministrid. Brüsselis toimunud Euroopa riikide kaitseministrite kohtumise raames kohtus Eesti kaitseminister Jüri Luik oma Portugali kolleegi Júlio de Lemos de Castro Caldas´e ning Austria kaitseminister Herbert Scheibneriga. Mõlemal kohtumisel oli arutluse all kahepoolse kaitsekoostöö planeerimisega seonduv. Kohtumistel otsustati ka, et sõlmitakse kahepoolne kaitsekoostöö kokkulepe Eesti ja Austria ning Eesti ja Portugali vahel. Sarnase kaitsekoostöö kokkuleppe on eesti sõlminud juba 19 riigiga, sealhulgas Suurbritannia, Norra, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa ja Soomega.

29.05.2014 14:35 (44.55) PRESSITEADE nr 83 Kaitseminister Jüri Luik NATO kandidaatriikide kaitseministrite kohtumisel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 13. oktoobril Bulgaaria pealinnas Sofias NATO üheksa kandidaatriigi (Vilniuse protsessi riigi) kaitseministrite kohtumisel. Kandidaatriikide kaitseministrite ametliku kohtumise avas NATO peasekretär Lord George RobertKaitseminister Jüri Luik osales täna, 13. oktoobril Bulgaaria pealinnas Sofias NATO üheksa kandidaatriigi (Vilniuse protsessi riigi) kaitseministrite kohtumisel. Kandidaatriikide kaitseministrite ametliku kohtumise avas NATO peasekretär Lord George Robertson. Sofia kohtumine oli jätkuks n.n Vilniuse protsessile, mis sai alguse alliansi üheksa kandidaatriigi välisministrite kohtumisest Leedu pealinnas käesoleva aasta 19. mail. “Tänane kohtumine annab kindlat tunnistust, et NATO laienemine on võrdselt oluline meile kõigile nii Lõuna-, Põhja- kui Kesk-Euroopas,” ütles kaitseminister Jüri Luik. Kohtumisel oma kolleegidega ütles kaitseminister Jüri Luik muuhulgas: “Me oleme täna siin selleks, et rõhutada terviklikku pilti – mis kujutab taasühendatud Euroopat ja tugevat transatlantilist sidet.”Kaitseminister rõhutas, et kaitsejõudude ülesehitamisel on kandidaatriikidel kasulik vahetada kogemusi ja tihendada koostööd.Kohtumisel alliansi üheksa kandidaatriigi kaitseministritega rõhutas Lord Robertson, et NATO on valmis kandidaatriike vastu võtma, kuid riigid peavad ise pingutama, et oma kaitsejõud NATO standarditega vastavusse viia. Ühtlasi märkis NATO peasekretär, et MAP (Membership Action Plan) ei ole küll pilet NATO-sse, kuid on väga kaaluka tähtsusega alliansiga liitumise juures. Sofia kohtumisel oli arutluse all üheksa kandidaatriigi panus NATO laienemisse, kollektiivne julgeolek ning riikide sõjaväereformid. Täna toimunud kohtumisel otsustati, et järgmise aasta juunis leiab aset kandidaatriikide Kaitseväe juhatajate tasemel ametlik kohtumine, kus jätkatakse Vilniuse protsessi juba uuel tasemel. TaustinfoTäna, 13. oktoobril aset leidnud NATO üheksa kandidaatriigi kaitseministrite ametlik kohtumine lepiti kokku käesoleva aasta 9. juunil NATO peakorteris toimunud Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, FYR Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Rumeenia ja Eesti kaitseministri kohtumisel. NATO kandidaatriikide kaitseministrite juunikuine kohtumine toimus enne korralist Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) istungit. Käesoleva aasta 19.mail Vilniuses toimunud julgeolekukonverentsil “NATO roll muutuvas Euroopa julgeolekukeskkonnas” osalenud NATO kandidaatriikide välisministrid võtsid vastu ühisavalduse, milles rõhutatakse, et kandidaatriigid on valmis võtma enesele NATO liikme kohustused ja kooskõlastama oma kaitsestruktuure ja poliitikat alliansiga juba praegu.Samuti on avalduses märgitud, et taotlejamaad ühinevad NATO poliitiliste ja sõjaliste aktsioonidega ning kohustuvad tegema omavahelist tihedat koostööd euro-atlantilise integratsiooni ala. “Me kutsume NATO liikmesriike üles täitma Washingtoni tippkohtumisel antud lubadust luua ühtne ja vaba Euroopa ning esitama meile liitumiskõneluste kutse järgmisel NATO tippkohtumisel aastal 2002.” Pöördumisele kirjutasid alla Eesti, Leedu, Läti, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria välisminister ning Albaania ja Makedoonia asevälisminister. Vilniuses toimunud julgeolekukonverentsil esines kõnega NATO peasekretär Lord George Robertson.Vilniuse kohtumist tunnustasid ja toetasid mõlemad USA presidendikandidaadid AL Gore ja George W.Bush. NATO kandidaatriikide Vilniuses tehtud ühisavaldus leidis kajastamist mitmes välismaises väljaandes: International Herald Tribune (20.-21.05), Washington Post (20.05), The Wall Street Journal (23.05), The Washington Times (24.05), Le Figaro (22.05), Le Temps (22.05).Toimetused!Kaitseminister Jüri Luige kõne NATO kandidaatriikide kaitseministrite kohtumisel on avaldatud Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.mod.gov.ee

29.05.2014 14:35 (44.55) PRESSITEADE nr 48 Kaitseminister Jüri Luik EAPC istungil [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 9.juunil Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (The Euro-Atlantic Partnership Council ehk EAPC) istungil Brüsselis.Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 9.juunil Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (The Euro-Atlantic Partnership Council ehk EAPC) istungil Brüsselis.Korralisel Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu kaitseministrite kohtumisel oli peateemaks EAPC ja PfP (Partnership for Peace ehk Rahupartnerlusprogrammi) koostöövormide efektiivsem kasutamine. Puudutati ka EAPC ja PfP rolli rahvusvaheliste konfliktide ennetamisel ning kriisijuhtimisel, arutati olukorda Kosovos ja Bosnias.Oma sõnavõtus rõhutas kaitseminister Jüri Luik EAPC koostöö olulisust Euro-Atlandi julgeolekuruumi tugevdamisel. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas samas, et peale alliansi Washingtoni tippkohtumist käivitunu MAP (NATO liikmelisuse tegevuskava) ei ole ainult 9 kandidaatriigi programmide kogum, vaid püüd stabiilsema ja kindlama Euroopa poole. EAPC-le pandi alus pärast viimast Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC) välisministrite kohtumist 30.mail 1997.aastal Portugalis. EAPC raames toimuvad regulaarsed poliitilised ja julgeolekualased konsultatsioonid NATO liikmesriikide ja PfP-ga liitunud riikide vahel. EAPC-ga liitunud riigid võivad arendada poliitilisi suhteid NATO-ga vastavalt oma individuaalsetele vajadustele.Eelmine EAPC kaitseministrite kohtumine toimus 2.detsembril 1999.aastal.

29.05.2014 14:35 (44.55) PRESSITEADE nr 29 Kaitseminister Jüri Luige ametlik visiit Prantsuse Vabariiki [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik alustab neljapäeval (23.märtsil) kahepäevast ametlikku visiiti Prantsuse Vabariigis. Kaitseminister Jüri Luik kohtub visiidi käigus Prantsuse kaitseminister Alain RICHARD`i ning Prantsuse Kaitsevägede ülemjuhataja Jean-Pierre KELCKaitseminister Jüri Luik alustab neljapäeval (23.märtsil) kahepäevast ametlikku visiiti Prantsuse Vabariigis. Kaitseminister Jüri Luik kohtub visiidi käigus Prantsuse kaitseminister Alain RICHARD`i ning Prantsuse Kaitsevägede ülemjuhataja Jean-Pierre KELCHE`iga.Kaitseminister Jüri Luige visiit saab teoks Prantsuse kaitseministri Alain Richard`i kutsel, kes annab Eesti kaitseministri auks piduliku lõunasöögi. Visiidi raames kohtub Eesti kaitseminister Prantsuse Kaitseministeeriumi relvastusala asekantsleri hr Helmer`i ning Senati Välis-ja kaitsekomisjoni esimehe hr de Villepin`i ja Prantsuse-Balti sõprusgrupi presidendi senaaator Huriet`ga.Visiidi käigus külastab kaitseminister Jüri Luik Tours`i lennuväebaasi, kus tutvub Prantsuse õhuväe operatsioonikeskusega.Kaitseministrit saadavad tema visiidil kaitsepoliitika asekantsler Margus Kolga, rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Jaan Kuks, pressiesindaja Madis Mikko.Prantsusmaa tunnustas Eestit esmakordselt 1921.a jaanuaris ning teistkordselt 1991.a augustis. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taaskehtestati 30.augustil 1991.aastal.Prantsusmaa kuulub Balti rahuvalvepataljoni (BALTBAT) toetajate hulka. Märkimisväärne on Prantsusmaa materiaalne abi Eesti kaitsejõududele. Eesti kaitsejõud on Prantsusmaalt saanud abi vormiriietuse ning tehnilise varustuse vallas. 1996.aastal kinkis Prantsusmaa BALTBATile 12,7mm raskekuulipildujaid koos laskemoonaga.Samuti on Prantsusmaa suurt tähelepanu osutanud prantsuse keele õpetamisele Eesti kaitsejõududes. Prantsusmaa kuulub ka Balti mereväeeskaadri (BALTRONi) toetajariikide hulka.1999.aasta mais külastas Prantsuse jalaväe 27.rügement Paldiski Rahuoperatsioonide Keskust ning alates 1992.aastast on toimunud igal aastal Prantsuse sõjalaevade visiit Tallinna.

29.05.2014 14:35 (44.55) PRESSITEADE nr 24 Kaitseministri töövisiit Washingtoni [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik sõidab 7.märtsil töövisiidile Washingtoni. Visiidi käigus kohtub Eesti kaitseminister USA Kongressi Delawere`i osariigi senaatori Joseph R.Biden`i ja Põhja Carolina senaatori Jesse Helms`iga, kes on ühtlasi ka Senati väliskomisjonKaitseminister Jüri Luik sõidab 7.märtsil töövisiidile Washingtoni. Visiidi käigus kohtub Eesti kaitseminister USA Kongressi Delawere`i osariigi senaatori Joseph R.Biden`i ja Põhja Carolina senaatori Jesse Helms`iga, kes on ühtlasi ka Senati väliskomisjoni eesistuja ning Walter B.Slocombega, kes on USA asekaitseminister poliitika alal. Visiidi esimesel päeval külastab kaitseminister Jüri Luik Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi, kus kohtub relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku nõuniku hr John D.Holum`i ja USA välisministri asetäitjaga Euroopa küsimustes hr Walter Adrusyszyniga. Sama päeva õhtul annab USA Kongressi Esindajatekoja spiiker hr Hastert õhtusöögi Eesti kaitseministri auks.Kaitseminister Jüri Luigel on kavas ka kohtumine Ameerika Ühendriikide NATO laienemist toetava komitee presidendi hr Bruce Jacksoniga, kes külastas möödunud aasta detsembris Eestit.Visiidi käigus esineb kaitseminister Jüri Luik kõnega Raadio Vaba Euroopa ajakirjanikele ning kohtub “Washington Post`i” juhtkirja peatoimetaja Fred Hiatt`iga.Kaitseministrit saadavad tema visiidil kaitsepoliitika asekantsler Margus Kolga, kaitsepoliitika ja planeerimise osakonna juhataja tiit Noorkõiv ja pressiesindaja Madis Mikko. Kaitseminister Jüri Luik naaseb Eestisse 12.märtsil.

09.04.2015 16:35 (44.55) Riigikogus moodustati kaks parlamendirühma ja viis ühendust [Riigikogu]

Riigikogu liikmed moodustasid Eesti-Kasahstani ja Eesti-Slovakkia parlamendirühma. Samuti loodi Eesti laiapõhjalise riigikaitse toetusrühm, Haapsalu raudtee toetusrühm, Paljassaare kultuurilaidude toetusrühm, Rail Balticu ning transiidi ja logistika toetusrühm. Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas. Ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Eesti-Kasahstani parlamendirühma esimees on Deniss Boroditš ja aseesimees Valeri Korb. Parlamendirühma kuuluvad Ivi Eenmaa, Hannes Hanso, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Lauri Laasi, Viktoria Ladõnskaja, Lauri Luik, Rein Ratas, Martin Repinski, Märt Sults, Rainer Vakra, Terje Trei ja Vladimir Velman. Eesti-Slovakkia parlamendirühma esimees on Kalle Palling ja aseesimees Toomas Kivimägi. Parlamendirühma kuuluvad Igor Gräzin, Kristjan Kõljalg, Lauri Luik, Heidy Purga, Andre Sepp ja Rainer Vakra. Eesti laiapõhjalise riigikaitse toetusrühma esimees on Ants Laaneots ning liikmed Yoko Alender, Liina Kersna, Johannes Kert, Eerik-Niiles Kross, Martin Kukk, Madis Milling ja Kalle Palling. Haapsalu raudtee toetusrühma esimees on Lauri Luik ning liikmed Raivo Aeg, Yoko Alender Andres Ammas, Deniss Boroditš, Enn Eesmaa, Igor Gräzin, Hannes Hanso, Kalle Laanet, Kalle Palling, Valdo Randpere, Jüri Ratas ja Rainer Vakra. Paljassaare kultuurilaidude toetusrühma esimees on Märt Sults ning liikmed Krista Aru ja Artur Talvik. Rail Balticu toetusrühma esimees on Kalle Palling ja aseesimees Toomas Kivimägi. Toetusrühma kuuluvad Ivi Eenmaa, Jüri Jaanson, Martin Kukk, Kristjan Kõljalg, Lauri Luik, Juhan Parts, Vilja Savisaar-Toomast ja Andre Sepp. Transiidi ja logistika toetusrühma esimees on Deniss Boroditš ja aseesimees Mihhail Stalnuhhin. Toetusrühma kuuluvad Dmitri Dmitrijev, Remo Holsmer, Toomas Kivimägi, Mihhail Korb, Valeri Korb, Kalle Laanet, Maris Lauri, Lauri Luik, Rein Ratas, Martin Repinski, Aivar Sõerd, Rainer Vakra ja Vladimir Velman. XIII Riigikogu on moodustanud kokku 32 parlamendirühma ja 19 ühendust. Riigikogu pressiteenistus Kati Varblane

12.03.2018 09:00 (44.55) Luik rääkis RANDis Balti riikide kaitsmisest [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik rääkis Ameerika Ühendriikide mõttekojas RAND Balti riikide sõjalisest kaitsmisest. Liitlaste rollile keskendudes tõi Luik esile kolm peamist tegurit. Need on konflikti vältimine läbi heidutuse, rünnaku korral viivitamatu sõjaline reageerimine ning vajadusel kiire vägede ja varustuse juurdetoomine. Kaitseminister rõhutas RANDis, et heidutuse ja konflikti ärahoidmise kõrval on üha tähtsam vägede ja varustuse kiire juurde toomine, samuti on vajalik selle läbiharjutamine õppustel. See tähendab sõjalise ressursi ja liitlaste kohalolu kõrval üha suuremat vajadust ja valmisolekut paigutada NATO üksuseid ja varustust vastavalt vajadusele kiiresti ümber. Mõttekoda on tuntud oma Balti riikide kaitset puudutavate raportite poolest. RAND on teinud mitmeid analüüse, milles on hinnatud nii Eesti ja teise Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet kui ka liitlaste valmisolekut meid sõjaliselt toetada. “Meie hinnangud võivad kohati erineda, aga RAND on teinud väga olulist tööd Eesti kaitseks kasutava ja vajamineva ressursi hindamisel,” lausus Luik. Kaitseminister Luik lõpetas oma USA visiidi, mille kestel kohtus oma USA kolleegi James Mattisega. Kõik uudised Keel EST

24.04.2018 15:20 (44.55) Luik: küberruumis sõdimine on täna tavapärane [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luike külastas täna Prantsuse küberväejuhatuse ülem kindralmajor Olivier Bonnet de Paillerets, kellega arutati kahe riigi vahelise küberkoostöö suurendamist ning NATO tippkohtumise eelseid teemasid. Kaitseminister Luige sõnul on Prantsusmaa Eesti jaoks küberkaitsealases koostöös väga tähtis partner. „Eesti ja Prantsusmaa vahel on viimastel aastatel küberkaitses välja kujunenud väga lähedane koostöö,“ lausus Luik. Kaitseminister lisas, et kuna küberruumis sõdimine on tänaseks muutunud tavapäraseks, soovib Eesti koostööd tugevana hoida ja edasi arendada. „Seda eriti nüüd, kus oleme ise asutamas küberväejuhatust,“ ütles Luik. Luige sõnul pannakse riikide oskusi ja vastupidavust küberruumis praegu pidevalt proovile. „Et ohtudele vastu seista, peavad koostööd tegema sarnaselt mõtlevad riigid, nagu Eesti ja Prantsusmaa, mis peavad küberkaitse osa sõjalises riigikaitses väga tähtsaks,“ lisas ta. Ühtlasi arutasid Luik ja Paillerets Prantsusmaa osalemist NATO Tallinnas asuvas küberkaitse keskuses, kus Prantsusmaa on aktiivne liige. Samuti rõhutati küberkaitse täieliku integreerimise olulisust liitlaste planeerimistegevusse. Luik tänas kindral Paillerets’d Prantsusmaa otsuse eest järgmisel aastal naasta Eestis paikneva NATO lahingugrupi koosseisu. Samuti plaanib Eesti panustada 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisele operatsioonile Barkhane Malis. Kõik uudised Keel EST

04.05.2018 07:40 (44.55) Kaitseminister Luik: reservväelaste teotahe on innustav [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tutvusid eile õhtul Tallinna lähistel paikneva Staabi- ja sidepataljoni reservväelaste teenistusega ning tänasid neid panuse eest Eesti riigikaitse tugevdamisse. „Eesti sõjaline kaitse on tugev, kuna meie reservväelased on hea väljaõppe, parima võimaliku varustuse ning kõrge teotahtega,“ ütles kaitseminister Luik. „Nägin reservväelaste silmis entusiasmi ja teotahet, andmaks endast parim Eesti kaitsmisel. Reservväelaste motiveeritus oli innustav,“ ütles Luik. “Tänan kõiki reservväelasi ja kaitseliitlasi, kes on juba asunud teenistusse suurõppusel Siil 2018 või veel tulevad teenistusse. Iga võitleja osalus ja panus on oluline, et me saaksime kinnitust meie vägevusest,“ ütles kaitseminister. „Tänan mõistva suhtumise eest ka reservväelaste peresid ning tööandjaid, kelle positiivne suhtumine annab tuge teenistuses,“ ütles Luik.

08.05.2018 15:35 (44.55) GALERII | Luik: maailma juurteni raputanud sõda mõjutab meid siiani [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luik pidas kõne Kaarli kirikus toimunud mälestusteenistusel, millega tähistati 73 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust.Kaitseminister Jüri Luik mälestas oma kõnes Teises maailmasõjas hukkunud kümneid miljoneid inimesi.„Hitleri ja Stalini salasobinguga valla päästetud sõja tagajärjeks oli Euroopa rahvaste suur häving ja rahulike elanike piiritu kannatus,” sõnas Luik.Ta märkis, et just selle sõja tagajärjel kaotasid eestlased pooleks sajandiks iseseisvuse.„Tänaseni ei ole teada täpne hind, mida totalitaarsete võõrriikide poolt okupeeritud Eesti maksis tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja kodumaalt põgenenute eest,“ lausus Luik.Ta lisas, et sõjas võõrriikide armeedes teenis sunnitult umbes 100 000 Eesti meest.Kaitseminister rääkis, et Ida-ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Eestis, tähendas sõja lõpp küll rindel suremise lõppu, kuid mitte riiklikust terrorist ja rõhumisest pääsemist. „Täna mälestame ka kõiki neid,

21.09.2018 12:01 (44.55) Eesti ja Jaapani kaitseministri kohtumisel Tokyos arutati Venemaa ja küberohtude teemadel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Tokyos Jaapani kaitseministri Itsunori Onoderaga, et arutada kahepoolse kaitsekoostöö ning rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimusi. Tegu oli Eesti kaitseministri esimese visiidiga Jaapanisse. „Eestil on Jaapaniga ühised väärtused ja sarnane arusaam täna maailmas valitsevatest julgeolekuohtudest. Sõjalised arengud Venemaal puudutavad nii Eestit kui Jaapanit - me võime asuda geograafiliselt eri piirkondades, kuid Venemaalt tulenevad julgeolekuohud on paljuski sarnased,“ ütles kaitseminister Luik. „Meie riigid jälgivad murelikult Venemaa hoogsat sõjalist võimearendust ja massiivseid õppusi nagu oli seda hiljuti toimunud suurõppus Vostok. Lisaks aitab Jaapani ekspertiis meil paremini mõista Korea poolsaare arenguid.“ Visiidi raames kohtus Luik eile Jaapani kaitseväe side- ja infosüsteemide direktori kontradmiral Akira Ichidaga. Ministrile esitleti ka Jaapani kaitseväe küberharjutusvälja ning demonstreeriti selle võimalusi. "Jaapanil on väga muljetavaldav kompetents infotehnoloogia ja kübervaldkonnas. Eesti ja Jaapan otsustasid tugevdada küberkaitse alast koostööd, näiteks õppuste ja taristu kasutamise kaudu,“ ütles Luik pärast kohtumist. Kaitseminister Luik kohtus ka parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Minoru Teradaga ja osales Jaapani rahvusliku kaitseuuringute keskuse korraldatud ümarlaual, kus aruteludes ekspertidega keskenduti peamiselt küberkaitsele ja Venemaalt lähtuvatele ohtudele. Eestil on Jaapaniga tihe küberkaitsealane dialoog ning Jaapan on liitumas Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega. Jaapani kaitseminister Itsunori Onodera külastas Eestit selle aasta mais; visiidi käigus sai ta ülevaate suurõppusest Siil ning tutvus Ämari baasiga. Jaapan on üks olulisemaid NATO partnerriike, sellel suvel osalesid Jaapani mereväe laevad koos NATO laevadega Läänemerel läbi viidud õppusel. Kõik uudised Keel EST

06.07.2007 10:00 (35.64) Selle Luik disainib USAs mehe kortereid [Õhtuleht]

Ärimees Hans H. Luige naine Selle Luik pani sel nädalal maha oma ametid abikaasa Eesti firmades ning siirdus Floridasse, et disainida seal paarikümne miljoni krooni eest ostetud korterid elamiskõlblikuks ning need välja rentida. "Selle viibib praegu Ameerikas ja on valinud õpingute tee," ütles Ekspress Grupi juht Hans H. Luik pärimisele, mis on põhjuseks, et üleeilsest pole Selle Luik enam osaühingute Minigert ja Lars Group juhatuses, kirjutab Äripäev.

17.12.2008 15:45 (35.64) Luik: küllap Kilk nüüd räägib, kus ta pääseb [Äripäev Online]

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik usub, et Rein Kilgil tuleb nÃ¼Ã¼d kÃµvasti seletamist, samuti usub ettevÃµtja, et Kilk rÃ¤Ã¤gib oma eksperimendist lÃ¤hemalt. â€œKui Rein Ã¼tleb, et see oli eksperiment, siis laob ta kindlasti letti ka eksperimendi tulemused,â€ oli Luik kindel. â€œNoh, minule pole Rein nendest suhetest rÃ¤Ã¤kinud, aga kÃ¼llap nÃ¼Ã¼d rÃ¤Ã¤gib, kus ta pÃ¤Ã¤seb. Olen ikka Ã¶elnud, et ma ei tunne Ã¼htegi inglit peale Hannes TamjÃ¤rve,â€ arvas Luik sÃµbra kÃ¤itumisest. â€œPole vist kahtlust et ongi

17.01.2009 14:32 (35.64) Luik: gaasitüli toob Nord Streami lähemale [Äripäev Online]

Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud gaasisÃµda vÃµib anda tÃµuke Nord Streami rajamisele, Ã¼tles Hans H. Luik tÃ¤nases KeskpÃ¤evatunnis. â€žMulle tundub, et meid hÃ¤iriv Nord Streami tekkimine muutub aina realistlikumaks, kuna Ukraina on kaotanud oma usaldusvÃ¤Ã¤rsuse Euroopas,â€œ avaldas Luik kartust. Luik viitas ka sellele, et Vene-Briti naftakompanii TNK-BP, mis juhtkonna vÃ¤ljavahetamisega kaua kÃ¤Ã¤rinud vÃµimuvÃµitlusele lahendust otsib, nimetas Ã¼heks nÃµukogu uueks liikmeks Saksamaa endise liidukants

13.05.2009 15:00 (35.64) Luik tagab eraisikuna Ekspress Grupi laene 63 miljoni ulatuses [Äripäev Online]

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik tagab eraisikuna oma ettevõtte laene 62,6 miljoni krooni ulatuses. "See võimaldab Ekspress Grupil saada paremaid laenutingimusi. Nii nagu pangagarantiisid väljastavad pangad tasu eest, nii on õiglane maksta tasu ka eraisikust tagatise andjale," rääkis Ekspress Grupi juht Priit Leito. Kuna Luik on kontrolliv aktsionär ja nõukogu liige, siis sellise tehingu tegemiseks on vajalik aktsionäride nõusolek, Luik ise selles küsimuses aktsionäride koosolekul

10.01.2010 22:45 (35.64) Tõnis Luik võitis maineka noorte mäesuusavõistluse [ERR Sport]

Eesti mäesuusa noortekoondislane Tõnis Luik võitis suurslaalomis maineka Audi CUPi võistluse Soomes. Nädalavahetusel peeti Pyhäl mäesuusavõistlusi suurslaalomis, kus lisaks Soome eliidile oli kohal ka Eesti mäesuusa noorte paremik. Tõnis Luik võttis võidu ülitihedas konkurentsis nii 9. kui ka 10. jaanuaril suurslaalomis kuni 15-aastaste poiste arvestuses. Esikümnesse jõudis veel Tõnise noorem vend Jan-Erik Luik, kes saavutas esimesel päeval6. ja teisel päeval 9. koha kuni 13-aastaste poiste arvestuses. Kuni 15-aastastest tüdrukutest sai Triin Tobi 9. jaanuaril 9. koha ja 10. jaanuaril 7. koha. Karoliina Vahenõmme kohad olid vastavalt 10. ja 9. ERR SPORT

22.10.2012 07:05 (35.64) Leila Luik täitis MMi ja Liina Luik EMi normi [Õhtuleht]

Hollandis Amsterdami maratonil näitasid head vormi kaksikõed Leila Luik ja Liina Luik, parandades tublisti isiklikke rekordeid.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 73 Kaitseminister Jüri Luik Kaitseväe juhataja ametisse nimetamisest [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik tänab Riigikogu, kes kinnitas kontradmiral Tarmo Kõutsi Kaitseväe juhatajaks. Kaitseminister Jüri Luik tänab Riigikogu, kes kinnitas kontradmiral Tarmo Kõutsi Kaitseväe juhatajaks. Kaitseminister tunneb kontradmiral Kõutsi pikkaaega eelkõige kui head organisaatorit ja tublit inimest.Kaitseminister Jüri Luik: “Ma olen kindel, et meie koostöö kontradmiral Tarmo Kõutsiga laabub suurepäraselt ning segane olukord Kaitseväe juhtimise ümber leiab oma loomuliku lahenduse.”

08.06.2014 16:30 (35.64) Loskutov Cupil võidutsesid Liina Luik ja Rauno Laumets [Postimees]

Täna, 8. juunil kaksiklinnas Valga-Valka toimunud jooksuvõistlusel Loskutov Cup osalesid Eesti olümpialootuskolmikust Liina Luik ja Leila Luik. 12. korda toimuva jooksuvõistluse võitiski naiste arvestuses Liina Luik ajaga 35.23,0. Jooksu üldvõitja on Rauno Laumets ajaga 31.39,9.

28.03.2007 03:15 (35.64) Analüütikud: Luik teenib Ekspressi aktsiatega 350 miljonit [ERR Uudised]

KolmapÃ¤eva pÃ¤rastlÃµunal lÃµpeb Ekspress Grupi aktsiate esmamÃ¤rkimine bÃ¶rsil, millega Sampo analÃ¼Ã¼tikute hinnangul teenib grupi suuromanik Hans H. Luik kuni 350 miljonit krooni.Sampo panga analÃ¼Ã¼tikud Keijo Piikmann ja Rainer Ã„nilane mÃ¤rgivad oma analÃ¼Ã¼sis, et Ekspress Grupi (EG) esmaemissioon ei tule vÃ¤ikeinvestorile odavalt ega riskivabalt, kirjutas Postimees. Uute aktsiate hinnavahemik on 81,35â€“97 krooni. Kuhu hind tÃ¤pselt jÃ¤Ã¤b, selgub pÃ¤rast aktsiate mÃ¤rkimise lÃµppu. Sampo analÃ¼Ã¼tikud lisavad, et EG esmaemissioonil on juures raha vÃ¤ljavÃµtmise maik. See tÃ¤hendab, et EG omanik Luik kasutab head konjunktuuri bÃ¶rsil oma aktsiate mÃ¼Ã¼giks ja osaluse vÃ¤hendamiseks firmas. Sampo hinnangul teenib Luik emissiooniga parimal juhul 350 miljonit krooni, samas kui EG saaks vaid 220 miljonit krooni oma tegevuse laiendamiseks.

29.03.2007 21:00 (35.64) Luik: Ekspress Grupi aktsiaid märgiti üle [ERR Uudised]

Ekspress Grupi omaniku Hans H. Luige sõnul märgiti grupi aktsiaid rohkem kui neid pakkumisele läks."Oli vägev ülemärkimine," ütles Luik ETV saates Paar. Börsireeglid ei võimalda tal veel täpsemaid andmeid avaldada.Neljapäeva õhtul pärast kella 21 tehakse teatavaks aktsiate jaotumine investorite vahel.Luik lubas seista selle eest, et Eesti jaeinvestorid, tellijad ning Ekspress Grupi ettevõtete töötajad saaksid võimalikult palju aktsiaid.Luik märkis, et välismaa huvi Eesti meedia vastu teda ei üllatanud, väga soe vastuvõtt Varssavis aga soojendas südant.Ekspress Grupi aktsiate märkimine lõppes neljapäeval kell 16.30. märtsil tehakse teatavaks pakkumise tulemused ning 5. aprill on esimene päev, mil aktsiaga kaubeldakse börsil.Ekspress Grupi aktsiate kombineeritud pakkumine hõlmas 5 321 481 uut ja olemasolevat aktsiat, millest 2 873 600 aktsiat müüb senine aktsionär OÜ HHL Rühm ning 2 447 881 on Ekspress Grupi emiteeritud uued aktsiad.Võimaliku ülejaotuse katteks kohustub OÜ HHL Rühm müüma veel kuni 798 222 täiendavat aktsiat.Pakutavad aktsiad moodustavad ligi 32,26% kogu aktsiakapitalist pärast pakkumise läbiviimist.Hinnavahemik aktsiate märkimiseks oli 81,35-97,00 krooni aktsia kohta.

14.06.2007 09:15 (35.64) USA ja Baltikumi diplomaatilised suhted 85 aasta vanused [ERR Uudised]

USA pealinnas Washingtonis tähistatakse 85 aasta möödumist USA ja Balti riikide diplomaatiliste suhete kehtestamisest.Eesti lipp lehvib Maccahussetsi avenüül asuval saatkonnahoonel alates 1993. aastast, kuid eesti ja USA diplomaatilised suhted on kestnud 85 aastat, tegelikult kauemgi, vahendasid Terevisiooni uudised."Meil on siin seinal rida ajaloolisi dokumente ja see dokument puuduta justnimelt USA sõjaväelise esindaja tegevust Eestis vabadussõja aastatel nii et nagu ma ütlesin, USA suhted Eestiga ulatuvad veel palju kaugemasse aega kui need 85 aastat, mis me oleme üksteist diplomaatiliselt tunnustanud," selgitas Eesti suursaadiku USAs Jüri Luik.Luik on kuues Eesti suursaadik USAs. Seda kui head on kahe riigi suhted näitas tema sõnul hiljutine Pronksmehe draama."USA oli, no ma julgen öelda üks neist riikidest, üks neist suurriikidest, kes väga tugevalt võttis sõna Eesti kaitseks. Me rõhutame, et kõrvuti Euroopa Liiduga oli USA toetus meile üks olulisemaid," lausus Luik.USAsse sõitev välisminister Urmas Paeti osaleb konservatiivses ajutrustis Heritage sihtasutuses toimuval USA ja Balti suhete ajaloole pühendatud konverents. Pärastlõunal toimub kohtumine USA välisministri Condoleezza Ricega."Kindlasti arutatakse kõiki rahvusvahelise elu probleeme. Kui me võtame näiteks need koostööprojektid Ukraina ja Gruusiaga või Valgevene demokraatia toetamine, siis seal on ju pidevalt uusi huvitavaid arenguid, mida kahe koostööd tegeva riigi poliitikud peavad arutama. Tõenäoliselt tulevad kõne alla ka küberrünnakud ja küberjulgeolek, see on niisugune uus ja väga huvipakkuv teema," tutvustas suursaadik Luik kohtumise sisu.Baltimaade ja USA suhete 85. aastapäeva tähistamine lõpeb piduliku vastuvõtuga USA välisministeeriumis.

11.07.2007 08:30 (35.64) PM: Õpetajast käimissõltlane sihib olümpiamänge [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Mais LÃ¤ti kÃ¤imismeistrivÃµistlustel oma isiklikku rekordit ligi seitsme minutiga parandanud Margus Luik tahab Pekingi olÃ¼mpial maailmale nÃ¤idata, et ka Eesti kÃ¤ija vÃµib kiiresti liikuda. Luik ei varja, et on seadnud endale kÃµrged eesmÃ¤rgid, kirjutab Postimees. "JÃ¤rgmisena tahan Ã¼le lÃ¼Ã¼a Eesti 50 kilomeetri kÃ¤imise rekordi," Ã¼tles Luik sihikindlalt. "Sellega peaksid saama tÃ¤idetud ka tiitlivÃµistluste normid, pÃµhieesmÃ¤rk on jÃµuda loomulikult Pekingisse." Luige isiklik tippmark jÃ¤Ã¤b 1975. aastal pÃ¼stitatud Olav Laivi Eesti rekordile veel 11 minutiga alla, kuid mehe areng on olnud pÃ¶Ã¶rane ning peagi vÃµib 32 aastat pÃ¼sinud tippmark alistuda. "Siiani olen igal vÃµistlusel isiklikku rekordit 5â€“7 minutiga parandanud, kuid tehnika arvel on mul varu kÃµvasti," rÃ¤Ã¤kis Luik. "Ka pean endale aru andma, et lÃµpmatuseni selline areng jÃ¤tkuda ei saa." Loe edasi Postimehest

31.07.2008 21:45 (35.64) Siret Luik tuli Otepääl vibujahi Euroopa meistriks [ERR Sport]

OtepÃ¤Ã¤l toimunud Euroopa meistrivÃµistlustel vibujahis tuli Siret Luik piirangutega vabastiili (olÃ¼mpiavibu) klassis naiste arvestuses vÃµitjaks. Sama klassi meeste arvestuses tuli Siim Aaver pronksile ning Taavi Ennemuist (kÃµik JÃ¤rvakandi Vibuklubi â€žIlvesâ€) saavutas neljanda koha. Euroopa meistrivÃµistlused OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi radadel algasid pÃ¼hapÃ¤eval piduliku vÃµistluste avamisega. VÃµistlusprogramm algas esmaspÃ¤eval ning kestis 4 pÃ¤eva. IgapÃ¤evaselt nn. platsilaskmisega tegelevad Siret Luik, Siim Aaver ning Taavi Ennemuist olid ainsad Ilvese esindajad Euroopa meistrivÃµistlustel. Kui tavapÃ¤raselt lastakse staadionil kÃ¼mneks sektoriks jaotatud mÃ¤rklehtedesse kindlaksmÃ¤Ã¤ratud distantsidelt, siis neil vÃµistlustel tuli ilveslastel esmakordselt vÃµistlustingimustes kokku puutuda metsaradadel loomamullaaÅ¾idesse laskmisega mÃ¤Ã¤ramata kaugustelt, millega saadi kokkuvÃµttes suurepÃ¤raselt hakkama. Kui Siret Luik oli poole vÃµistluse peal, so kahe vÃµistluspÃ¤eva jÃ¤rel, veel teisel kohal, siis kolmanda vÃµistluspÃ¤eva lÃµpetas ta juba liidrina. TÃ¤na ta oma kohta ei loovutanud ning lÃµpetaski vÃµistluse esimesena ning pÃ¤lvis Euroopa meistritiitli. Mitteametlikel andmetel on tegemist kÃµikide vÃµistlusklasside peale kokku eestlaste ainsa tÃ¤iskasvanute klassis (va veteranid) saavutatud esikohaga. Siim Aaver ning Taavi Ennemuist olid poole vÃµistluse jÃ¤rel kolmas ja neljas ning vÃ¤ikese languse jÃ¤rel edasise vÃµistluse kÃ¤igus lÃµpetasid nad vÃµistluse siiski vastavalt kolmanda ja neljanda kohaga. ERR SPORTTeised alad

30.05.2010 20:45 (35.64) Laser olümpiaklasside Eesti meistriks tulid Vooremaa ja Luik [ERR Sport]

Pirital lõppenud Eesti lahtistel meistrivõistlustel sai Laser Standard klassi meistritiitli Argo Vooremaa (ROPK), kes võitis kõik sõidud ja noppis sellega ka üldvõidu. Laser Radial naiste olümpiaklassis krooniti Eesti meistriks Anne-Mari Luik (ROPK) ja Radiali üldarvestuses Kaarel Kruusmägi (SMS). Laser Standard klassi juunioride Eesti meistriks tuli Martin Sepp (ROPK) ning Radialil noorte meistriks Anna Pohlak (TJK). Juba järgmisel nädalal Tallinnas algavaks EM-iks valmistuvad sportlased said Pirita lahel tunda praegusel ajal reeglina valitsevate maatuulte asemel hoopis läänetuult, mis alustas päeva kiirusega 9m/s, jäädes päeva keskel 6m/s kanti. Laser Standard klassis ei lasknud Argo Vooremaa end kõigutada ei ebatavalisest suunast puhuval tuulel, kodu- ega välismaistel konkurentidel ning võitis pika eduga kõik kuus sõitu kokku 5 punktiga. Teise ja kolmanda kohaga leppisid soomlased Teemu Rantanen ja Benjamin Grönholm vastavalt 11 ja 13 punktiga. Eesti meistrivõistluste hõbemedali sai üldarvestuses neljandaks sõitnud Patric Abner (ROPK) 19 punktiga, pronksi Henri Raska (ROPK) 28 punktiga. Juuniorite arvestuses tuli võitjaks soomlane Grönholm, Eesti meistrivõistluste juunioride kuldmedali sai kaela Martin Sepp. Laser Radial klassis võitis Kaarel Kruusmägi 8 punktiga, teine koht kuulus hispaanlannale Fatima Reyes Sanchesile 12 punktiga ning kolmas samuti hispaanlannale Susana Romero Steensmale 14 punktiga. Naiste arvestuses, kellele Laser Radial on olümpiaklass, tuligi üldvõitjaks Reyes Sanches. Eesti meistrivõistluste naiste arvestuses tuli võitjaks Anne-Mari Luik 29 punktiga, hõbeda sai 34 punktiga Anna Pohlak (TJK), kes noorte arvestuses pälvis Eesti meistritiitli, ning pronksi Liina Kolk (SMS) 48 punktiga. Üldarvestuses sai Eesti meistrivõistluste kulla Kruusmägi, hõbeda Luik ning pronksi Pohlak. Eesti meistrivõistlused korraldas Eesti Laser ja Zoom8 Klasside Liit koostöös ESS Kalevi Jahtklubiga. ERR SPORT / Eesti Jahtklubide Liit

07.06.2010 21:15 (35.64) Laser Radial klassis kindlustas Mihelic oma liidripositsiooni veelgi [ERR Sport]

Pirital peetatavatel Euroopa lahtistel meistrivõistlustel hoiab Laser Radial klassis liidripositsiooni horvaat Tina Mihelic, kes tänase ühe võidu ja ühe teise kohaga kasvatas eduseisu taanlanna Maiken Schütti ees enam kui kahekordseks. Eestlannad Anna Pohlak (TJK) ja Anne-Mari Luik (ROPK) esinesid stabiilselt, Pohlak sai kolmandas sõidus 11. koha ning neljandas 24. koha, Luik vastavalt 21. ja 18. koha. Kokkuvõttes asub Pohlak kahe võistluspäeva järel 24. kohal ning Luik 30. kohal. Paremusjärjestus nelja sõidu järel on järgmine: 1 Mihelic Tina (CRO) 4,0 (3, 1, 1, 2)2 Schütt Maiken (DEN) 9,0 (2, 18, 2, 5)3 Dobson Charlotte (GBR) 10,0 (2, 6, 2, 7)...24 Pohlak Anna 32,0 (9, 12, 11, 24)30 Luik Anne-mari 40,0 (6, 16, 21, 18)...67 Kolk Liina 74,0 (31, 21, 31, 22)77 Plooman Katri 98,0 (35, 27, 42, 36) Kvalifikatsioonisõidud jätkuvad kolmapäevani, finaalsõidud peetakse neljapäeval ja reedel juba paremusjärjestuse alusel laevastikesse jagunedes. ERR SPORT/EJL

08.06.2010 21:30 (35.64) Laser Radial klassis püsib liidripositsioonil horvaat Mihelic [ERR Sport]

Pirital toimuvatel Euroopa lahtistel meistrivõistlustel hoiab kolmandat võistluspäeva järjest liidripositsiooni horvaat Tina Mihelic, teisena järgneb Charlotte Dobson Suurbritanniast ning kolmandana maailmameister Sari Multala Soomest. Eestlanna Anne-Mari Luik (ROPK) esines tugevas ja pagilises tuules hästi, lõpetades viienda sõidu oma laevastikus 11. kohal. Kuuendas sõidus jõudis Luik finishisse samuti 11ndana, ent kuna sportlane oli riivanud määrustevastaselt märki ega heastanud märgipuudet kohapeal 360-kraadilise ringiga, läks selle sõidu tulemus tühistamisele. Kokkuvõttes asub Luik hetkeseisuga 29. kohal. Anna Pohlak (TJK) lõpetas mõlemad tänased sõidud 34. kohal, mis üldarvestuses asetas juuniori praegu 38. kohale. Kokkuvõttes: 1 CRO 194934 Mihelic Tina 9,0 3 1 1 2 2 (8)2 GBR 197660 Dobson Charlotte 20,0 2 6 2 7 3 (8)3 FIN 196655 Multala Sari 23,0 15 1 (18) 4 1 2...29 Luik Anne-Mari 72,0 6 16 21 18 11 (dnf)38 Pohlak Anna 90,0 9 12 11 24 (34) 34...64 Kolk Liina 139,080 Plooman Katri 173,0 ERR SPORT

09.06.2010 19:00 (35.64) Vooremaa, Rammo, Luik ja Pohlak pääsesid kuldlaevastikku [ERR Sport]

-Foto: Aivar Kullamaa Pirital toimuvatel Laser olÃ¼mpiaklasside Euroopa lahtistel meistrivÃµistlustel said tÃ¤na kahe viimase vÃµistlussÃµiduga joone alla kvalifikatsioonisÃµidud. FinaalsÃµitudes jÃ¤tkavad kuldlaevastikus koguni neli eestlast â€“ Laser Standardil Argo Vooremaa (pildil) ja Karl-Martin Rammo ning Laser Radialil Anne-Mari Luik ja Anna Pohlak. TÃ¤nase esimese stardi algus lÃ¼kkus tuulevaikuse tÃµttu 50 minutit edasi, ent tuul kogus end jÃ¤rk-jÃ¤rgult ning teise sÃµidu ajaks saavutas juba kiiruse kuni 7 m/s. Idakaare tuul oli iseloomulikult pagiline ja keerutav, mis lisas niigi pingelistele vÃµistlusoludele veelgi keerukust. Laser Standard klassis jÃ¤tkas hÃ¤sti Argo Vooremaa (ROPK), kes vÃµitis tÃ¤nastes sÃµitudes kohad 8 ja 10 ning kerkis eilsega vÃµrreldes kokkuvÃµttes nelja koha vÃµrra 26ndaks. Hea pÃ¤Ã¤ste tegi Karl-Martin Rammo (ROPK), keda veel eile lahutas kuldlaevastikku pÃ¤Ã¤sust ligi tosin kohta, ent kes tÃ¤naste sÃµidukohtadega 9 ja 13 kerkis kokkuvÃµttes 47ndaks â€“ ning lunastas Ãµiguse seilata homme 50 parimaga kuldfliidis. Samas klassis hÃµbelaevastikus jÃ¤tkab ainsa eestlasena Patrick Abner (ROPK), kes jÃµudis kvalifikatsioonisÃµitudes kokku 83. kohale. Pronkslaevastikus sÃµidavad homsest Kaarel KruusmÃ¤gi (SMS), Jaan Akermann (PJK), Martin Sepp (ROPK), Henri Raska (ROPK), Sten-Mark Bachmann (ROPK), Henri Ingelman (ROPK), Alan Kodar ning TÃµnis Haavel (KJK). Esikohalt lÃ¤heb finaalsÃµitudele vastu kahekordne maailmameister Tom Slingsby Austraaliast, kes on oma fliidis vÃµitnud kaheksast sÃµidust pooled. Ãœldarvestuses teisel kohal asub parima eurooplasena horvaat Tonci Stipanovic, jÃ¤rgneb Ateena olÃ¼mpiahÃµbe Andreas Geritzer Austriast. Laser Radial klassis kindlustasid pÃ¤Ã¤su kuldlaevastikku samuti kaks Eesti sportlast â€“ Anne-Mari Luik (ROPK) ja Anna Pohlak (TJK). Luik sai tÃ¤na kirja kohad 17 ja 40 ning asetus Ã¼ldarvestuses 36. kohale. Pohlak teenis tÃ¤nastes sÃµitudes 16. ja 25. kohad ning pÃ¤Ã¤seb kuldlaevastikku 40. positsioonilt. Liina Kolk (SMS) ning Katri Plooman, kes asuvad hetkel vastavalt 66. ja 71. kohal, jÃ¤tkavad homsest hÃµbelaevastikus. Radialil jÃ¤tkas vÃµidukÃ¤iku horvaat Tina Mihelic, kes vÃµitis taaskord mÃµlemad sÃµidud. KokkuvÃµttes juhib Mihelic 11 punktiga vÃµimsalt Suurbritannia sportlase Charlotte Dobsoni ees, kelle skoor on 29 punkti. Kolmas on ISAF maailmarÃ¤nkingu liider Evi Van Acker Belgiast. FinaalsÃµidud peetakse neljapÃ¤eval ja reedel, kokku on plaanis neli finaalsÃµitu.ERR SPORT

13.06.2013 11:05 (35.64) Riigikogu liikmed tervitavad Olümpiakomitee toetust maadlusele [Riigikogu]

Mai lõpus Peterburis toimunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee istungil otsustati, et maadlus on üks kolmest spordialast, mis jätkab võitlust 2020. aasta olümpiakavva saamiseks. "Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm tervitab ROK-i otsust ning loodab, et maadlus valitakse septembris Buenos Aireses toimuval kongressil 2020. aasta olümpiaalade hulka," sõnas toetusrühma esimees Lauri Luik. "Maadluse kui ühe maailma vanima spordiala koha taastamine olümpiamängude kavas on oluline samm ka Eesti spordi jaoks, seetõttu toetame ja tunnustame Eesti Maadlusliidu ja MTÜ Toeta Eesti Maadlust tegevust maadluse eest seismisel," toonitas Luik. MTÜ Toeta Eesti Maadlust juhi Martin Plaseri sõnul on Riigikogust lähtuv sõnum toetada Eesti spordiajaloo väärtusi igati tunnustust väärinud ka väljaspool Eestit. Eesti Maadlusliidu president Priit Piilmann märkis, et maikuus toimunud hääletusel on läbitud edukalt esimene samm maadluse olümpiakavva jäämise nimel. "Usume ja loodame, et maadluse tähtsust olümpiamängudel nähakse ka sügisestel valimistel. Seniks teeme kõik selleks, et hoida maadluse taset Eestis kõrgel kohal. Sellega toetame rahvusvahelise maadlusföderatsiooni FILA tööd maadluse populaarsuse tõstmisel ning spordiala muutmisel atraktiivsemaks," lisas Piilmann. Lisainformatsioon:Lauri Luik,Riigikogu liige, 56 659 599lauri.luik@riigikogu.ee Martin Plaser,MTÜ Toeta Eesti Maadlust53 627 351martin@toetaeestimaadlust.ee Riigikogu pressitalitus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

16.10.2013 10:30 (35.64) Eesti suursaadik Venemaal arutas Permi krai ja Permikomi ringkonna soome-ugri esindajatega koostöövõimalusi [Välisministeerium]

Nr 328-E 8.-11. oktoobril viibis Eesti suursaadik Venemaal Jüri Luik koos Soome suursaadiku Hannu Himaneni ning Ungari saatkonna asejuhi Ferenc Nagy-Rébékiga ühisvisiidil Permi krais ning Permikomi ringkonnas, pikemalt peatuti Permis ning Kudõmkaris. Visiidi põhieesmärk oli tutvuda piirkonna soome-ugri esindajatega, eeskätt permikomidega, saada infot nende tegevuse, huvide ja probleemide kohta ning arutada koostöövõimalusi. Lisaks permikomidele kohtusid saadikud ka mari ning udmurdi esindajatega ning saadik Jüri Luik kohtus piirkonna eestluse uurijate ning Eesti traditsioonide kandjatega, sealhulgas raamatu „Eestlased Permi krais: ajaloolised ja etnograafilised kirjeldused" autori Aleksandr Tšernõhhiga. Lisaks ümarlauale soome-ugri ning kodanikeühenduste aktivistidega külastasid saadikud Permi riiklikku humanitaarpedagoogilist ülikooli ning Kudõmkari pedagoogilist kolledžit. Neis tegeletakse permikomi keele uurimise ning keelespetsialistide ja õpetajate ettevalmistamise ning õppematerjalide väljatöötamisega. Samuti külastati kesk- ja algkoole, kus õpitakse permikomi keelt. Saadikud osalesid Permi dokumentaalfilmi festivali avamisel, mis oli pühendatud permikomi dokumentalistile Anatoli Balujevile ning vaatasid permikomi keelset algupärast näidendit. Toimusid ametlikud kohtumised Permi kuberneri ning linnaduuma aseesimehega, samuti kohtusid saadikud Permi haridus-, kultuuri- ning teiste Permi krai ministritega. Saadik Jüri Luik rõhutas kohtumistel võimuesindajatega, et oluline on säilitada piirkonnas kultuuriline mitmekesisus ning toetada permikomi keele ja kultuuri säilimist ja kestlikku arengut. Permikomi esindajatele soovitas saadik leida erinevaid võimalusi keele viimiseks küberruumi ning selle laiemat populariseerimist ka väljaspool Venemaad. Permikomisid on piirkonnas alles jäänud umbes 83 000. Jätkusuutlikkuse põhiliseks probleemiks on madal iive, väljaränne ning enese permikomilasena identifitseerimise nõrgenemine. Permi krais on ligi 100 Eesti päritolu inimest, kelle esivanemad asusid neile aladele 19. sajandi II poolel. Suuremad eestlaste asustused on olnud Tjuinskis, Novopetrovkas ja Sivas. Novopetrovka tähistab 2015. aastal 120. aastapäeva eestlaste asumisest neile aladele. Eesti keelt neis piirkondades enam ei kõnelda, kuid hoitakse üleval mõningaid vanu traditsioone. Tjuinski muuseumis hoitakse ning kogutakse Eestiga seotud esemeid ning muuseum on huvitatud kollektsiooni täiendamisest. Tartu Ülikool oli üks Permi riikliku humanitaarpedagoogilise ülikooli alusepanijatest 1920. aastal ning tänase päevani on ülikoolis säilinud Tartu Ülikooli arhiivimaterjalid. Permi üliõpilased on käinud Eestis nii lühiajalisel praktikal kui ka läbinud pikemaid õppetsükleid. Ülikool on huvitatud haridussidemete tihendamisest Eesti õppeasutustega. Permi krai majandus toetub eeskätt mootoriehitusele, kütustele, autotööstusele ning permikomi ringkonnas metsandusele ja põllumajandusele. Saadik Jüri Luik nimetas võimalike koostöövaldkondadena Eesti ja Permi vahel transiiti, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, biotehnoloogiat ning e-valitsust. Sel kevadel külastasid Venemaal resideeruvad kolm soome-ugri saadikut Komi vabariiki ning permikomi visiit oli selle loogiliseks jätkuks. Järgmine ühine tutvumisvisiit mõnda soome-ugri asuala piirkonda on kavas järgmisel aastal. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ Lisainfo: Regina Palandi Eesti Moskva saatkonna pressiesindaja +7916 135 6264 regina.palandi@mfa.ee VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

29.05.2014 14:31 (35.64) Pressiteade nr 112 Suursaadik Jüri Luik andis USA Staabiülemate komitee esimehele kindral Richard B. Myers’ile üle Kotkaristi I klassi teenetemärgi [Kaitseministeerium]

Eile andis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik USA Staabiülemate komitee esimehele kindral Richard B. Myers’ile üle Kotkaristi I klassi teenetemärgi. Eile andis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik USA Staabiülemate komitee esimehele kindral Richard B. Myers’ile üle Kotkaristi I klassi teenetemärgi. USA Kaitseministeeriumis Pentagonis toimunud teenetemärgi üleandmise pidulikul tseremoonial ütles Luik, et Eesti-Ameerika suhted omavad erilist tähendust just tänu USA ja kindral Myers’i toetusele Eesti liitumisel NATO’ga. Pidulikule tseremooniale järgnenud sõbralikus jutuajamises keskenduti sõjalise koostöö edasisele arendamisele ning olukorrale Iraagis ja Afganistanis. Analüüsides muutunud julgeolekuolukorda maailmas kinnitas kindral Myers NATO liitlasriikide kollektiivse kaitse nn. Artikkel 5 jätkuvat tähtsust. Ameerika Ühendriikide Staabiülemate komitee esimees kindral Richard B. Myers kui kõrgeim USA sõjaväelane on oma ametikohast tulenevalt peamine president George W. Bushi ning kaitseminister Donald H. Rumsfeldi sõjaline nõunik. TAUSTAKS:Eesti sõlmis kaitsealase koostöö memorandumi Ameerika Ühendriikidega 1995 aastal, millele järgnevalt on riigid teinud omavahel tihedat sõjalist koostööd. Oma ulatuse ja mahukuse poolest katab mainitud koostöö praktiliselt kõiki võimalikke koostöövaldkondi (väljaõpe, hanked, koostöö NATO raames). Möödunud kümne aasta jooksul on Ameerika Ühendriikides sõjalise koolituse läbinud märkimisväärne hulk Eesti kaitseväelasi. Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi. Eelnevate Kotkaristi I klassiga autasustatud kõrgete sõjaväelaste hulgas on m h NATO sõjalise komitee endine esimees kindral Klaus Naumann ning mitmete erinevate riikide kaitsevägede juhatajad.

29.05.2014 14:31 (35.64) PRESSITEADE nr 102 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Soome Kaitseväe juhatajaga [Kaitseministeerium]

Täna, 14. novembril kohtusid Eestis ametlikul visiidil viibiv Soome Kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala ja Eesti kaitseminister Jüri Luik.Täna, 14. novembril kohtusid Eestis ametlikul visiidil viibiv Soome Kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala ja Eesti kaitseminister Jüri Luik.Kohtumisel arutati NATO laienemisega seonduvat, Soome-Eesti kahepoolseid kaitsealaseid koostöösidemeid, Eesti kaitseväe arengusuundi ja Soome-Baltimaade ühisprojekte puudutavaid küsimusi.Soome-Eesti kahepoolsed kaitsealased suhted algasid 1992. aastal, mis on tänaseks koondunud n.ö. Viro projekti raamidesse ja kus nõustajatena osalevad Soome reservi arvatud ohvitserid. Projekti raames on Soome andnud Eestile mitmekülgset nii sõjalise varustuse alast kui ka väljaõppe- ja koolitusabi. Aastast 2004 lõpetab Soome Viro-projekti ning koostöös minnakse üle samale formaadile, millist rakendab Soome praegu teiste põhjamaadega.Eesti ja Soome kaitseministeeriumide vahel on regulaarselt toimunud kahepoolsed poliitilis- kaitsealased läbirääkimised. Järgmine vastav kohtumine toimub tänavu detsembris, mil allkirjastatakse 2002-2003. aasta koostööplaan. 1998. aastal on poolte vahel alla kirjutatud Vastastikuse Mõistmise Memorandum (MOU),mis sätestab koostöö järgmistes valdkondades: väljaõppevõimalused Soomes; kaitsealane aspirantuur Soomes; ekspertkursused; kaitsealane nõustamine; informatsiooniline ja tehniline kaitsealane toetus. 2000. aasta aprillis sõlmiti kaitseministeeriumide vaheline vastastikune salajase teabe leping.Balti koostöö tasandil on Soome kõige aktiivsemalt toetanud Balti pataljoni (BALTBAT) ja Balti kaitsekolledži projekti olles üheks põhikoordineerijaks ja rahaliseks toetajaks. Eesti kaitseminister Jüri Luik viibis ametlikul visiidil Soome Vabariigis 1999. aasta augustis, mil ta kohtus president Martti Ahtisaari ja kaitseminister Jan-Erik Enestamiga. Veebruaris 2000 külastas Eestit Soome kaitseminister Jan-Erik Enestam.Viimane kõrge visiit oli Eest kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kanniku külastus Helsingisse 2001. aasta mais.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 74 Eesti kaitseminister kohtus Taani välisministriga [Kaitseministeerium]

Täna, 28. augustil 2001 kohtusid kaitseministeeriumis Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Taani välisminister Mogens Lykketoft. Täna, 28. augustil 2001 kohtusid kaitseministeeriumis Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Taani välisminister Mogens Lykketoft. Kohtumisel arutati viimaseid arenguid NATO uute kandidaatriikide kaasamises 2002. aasta NATO tippkohtumisel Prahas. Kaitseminister Luik tänas Taanit kui kolme Balti riigi (3B) tugevat toetajat ja andis ülevaate Eesti tegevusest ja pingutustest täitmaks kõiki tema ette seatud kohustusi liikmeks saamisel. Septembri lõpul annab Eesti NATOle üle kolmanda liikmelisuse saavutamise aastaprogrammi ANP 2001/2002, milles sisalduvate ülesannete täitmine on aluseks kandidaatide hindamisel enne alliansiga liitumist. Kohtumisel avaldasid mõlemad ministrid heameelt, et toetus Balti riikidele on Euroopas tuntavalt laienenud. Jüri Luik rõhutas, et Eesti, Läti ja Leedu üheaegse NATO-sse vastu võtmise kasuks räägib hästi toimiv Balti kaitsekoostöö Taani välisminister Mogens Lykketoft kinnitas, et Taani riigi toetus Eestile on siiras ning üksmeelne kõikidel koostöö tasanditel. Kohtumisel puudutati ka Eesti-Taani kaitsekoostööd, mille parimaks näiteks on kahe riigi koostöö rahuoperatsioonide alal. Alates 1995. aastast on Eesti Kaitseväe jalaväerühmad ESTPLA 1-6 viibinud väljaõppel Taanis ning osalenud Taani pataljoni koosseisus missioonidel Horvaatias ja Bosnias. Samuti on Taani BALTBAT’i doonorriikide peakoordinaatoriks ning osalenud aktiivselt Balti riikide ühise sõjalise õppeasutuse BALTEFCOL (Balti Kaitsekolledž) loomisel. Taani oli Islandi järel teine riik, kes taastas Eestiga diplomaatilised suhted 1991. aastal. Eesti ja Taani sõlmisid 1994. aastal kaitsekoostöö raamlepingu, mis oli Eestile esimene omasugune. Taani kaitseministritest on Eestit külastanud Jan Trojborg 2001. aasta aprillis ja Hans Haekkerup 1994. aasta märtsis.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 45 Kaitseminister Jüri Luik kohtub USA Senati esindajatega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtub laupäeval, 26.mail Eestis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide Senati delegatsiooniga, mida juhib Senati väliskomisjoni Euroopa alakomisjoni esimees Gordon Smith. Kaitseminister Jüri Luik kohtub laupäeval, 26.mail Eestis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide Senati delegatsiooniga, mida juhib Senati väliskomisjoni Euroopa alakomisjoni esimees Gordon Smith. Kaitseminister Jüri Luik saadab Ameerika Ühendriigi Senati esindajaid tutvumisvisiidil Ämari Õhuseirekeskuses ja Rahuvalveoperatsioonide Keskuses Paldiskis. Eesti-visiidi käigus kohtuvad USA senaatorid president Lennart Meri, Riigikogu aseesimees Tunne Kelami, peaminister Mart Laari ja välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Laupäeval, 26.mail kell 18.00 annavad president Lennart Meri ja senaator Gordon Smith ühise pressikonverentsi Kadrioru lossis. Ameerika Ühendriikide senaatorid viibivad Eestis seoses Vilniuses toimuva NATO Parlamentaarse Assamblee istungiga. Tallinnast sõidavad Ameerika Ühendriikide Senati esindajad Riiga. TOIMETUSED ! Ajakirjanikel on USA senaatorite visiiti võimalik kajastada järgnevalt: Laupäev, 26.mai 11.00 Sõjaline harjutus ja sellele järgnev relvade demonstratsioon Paldiskis (TV, foto; TV-operaatoritel ja fotograafidel palutakse koguneda kell 10.30 Rahuoperatsioonide Keskuse juurde. Üritus kestab umbes 30 minutit. Lisainfo Kaitseministeeriumi pressiesindajalt Madis Mikkolt, telefon 051 88 281). 15.00 Kohtumine Riigikogu aseesimees Tunne Kelami ja parlamendiliikmetega Toompea lossis (algushetked; TV, foto). 15.30 Kohtumine peaminister Mart Laariga Stenbocki majas (algushetked; TV, foto). 16.15 Jalutuskäik Vanalinnas peaminister Mart Laari juhtimisel (algus Stenbocki maja juurest; TV, foto. Üritus toimub ilusa ilmaga). 18.00 Eesti president ja senaatorid kohtuvad pressiga Kadrioru lossis. Töökeelteks on eesti ja inglise keel. Täiendav informatsioon Välisministeeriumi pressikeskuse telefonil 6 317 604 või e-posti aadressil centre@vm.ee

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 40 Poola toetab Eesti liikumist NATO suunas [Kaitseministeerium]

Kaitseminister, Jüri Luik kohtus täna, 9.mail Eestis ametlikul visiidil viibiva Poola kaitseministri Bronislaw Komorowskiga. Kohtumisel käsitleti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (European Security and Defence Policy ehk ESDP) erinevaid aspekte, NATKaitseminister, Jüri Luik kohtus täna, 9.mail Eestis ametlikul visiidil viibiva Poola kaitseministri Bronislaw Komorowskiga. Kohtumisel käsitleti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (European Security and Defence Policy ehk ESDP) erinevaid aspekte, NATO laienemisega seonduvat ning kahepoolset kaitsealast koostööd. Kohtumisel räägiti põgusalt ka Valgevene, Ukraina ja Kaliningradiga seonduvast.Vaata lisaks: Eesti-Poola suhetest on võimalik lugeda Välisministeeriumi koduleheküljel http://www.vm.ee välispoliitika alajaotusest.Pressikonverentsil rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et Poolal on oluline roll julgeoleku tagamisel Baltimere regioonis. \"Mul on hea meel, et Poola toetab aktiivselt Eestit teel Põhja-Atlandi kaitseallianssi,\" lisas kaitseminister Jüri Luik. \"Minu Eesti-visiit on kinnitus sellest, et kaitsekoostöö Eesti ja Poola vahel on meile tähtis,\" ütles Poola kaitseminister Bronislaw Komorowski ühisel pressikonverentsil Poola kaitseministri hinnangul on Eesti saavutanud hinnatavaid tulemusi NATO Liikmelisuse Tegevusplaani (Membership Action Plan ehk MAP) täitmisel. \"Poola näeb NATO laienemist kui julgeoleku ja demokraatia arenguruumi avardumist,\" märkis Poola kaitseminister. \"Seetõttu toetab Poola kindlalt kõikide Balti riikide, sealhulgas Eesti pürgimusi leida oma koht Euroopa julgeolekuruumis,\" lisas Poola kaitseminister Bronislaw Komorowski.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 36 Teabeameti peadirektori kandidaat [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik esitab täna, 2.mail Vabariigi Valitsusele ettepaneku nimetada Tarmo Türkson käesoleva aasta 1.märtsist tööd alustanud Teabeameti peadirektori ametikohale. Ühtlasi esitab kaitseminister Jüri Luik Tarmo Türksoni isiku seisukoha saamKaitseminister Jüri Luik esitab täna, 2.mail Vabariigi Valitsusele ettepaneku nimetada Tarmo Türkson käesoleva aasta 1.märtsist tööd alustanud Teabeameti peadirektori ametikohale. Ühtlasi esitab kaitseminister Jüri Luik Tarmo Türksoni isiku seisukoha saamiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelvalve komisjonile.Vaata lisaks: Teabeameti põhimäärusJulgeolekupoliitika alused, Julgeolekuasutuste osa riigi julgeoleku tagamisel.Tarmo Türkson on sündinud 17.aprillil 1967.a Kohtla-Järvel. Aastatel 1987 - 1992 õppis Tarmo Türkson Tartu Ülikooli Filosoofia teaduskonna ajaloo osakonnas, mille lõpetas cum laude. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta kuni 1998.a julgeolekuasutuste struktuuris ning erinevatel ametikohtadel Välisministeeriumis. Aastatel 1998 - 2001 töötas ta Teabeteenistuses. Alates käesoleva aasta 1.märtsist on Tarmo Türkson Teameameti peadirektori kohusetäitja

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 33 Eestit külastab Ühendkuningriigi asekaitseminister [Kaitseministeerium]

Täna, 25. aprillil on Eestis visiidil Ühendkuningriigi asekaitseminister dr. Lewis Moonie. Visiidi raames kohtus dr. Moonie Eesti kaitseminister Jüri Luigega.Täna, 25. aprillil on Eestis visiidil Ühendkuningriigi asekaitseminister dr. Lewis Moonie. Visiidi raames kohtus dr. Moonie Eesti kaitseminister Jüri Luigega.Kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et kohtumine oli viljakas, sest Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö on tihe. “Ühendkuningriik on Eesti Kaitseväge toetanud mitmes valdkonnas, nagu väljaõpe, kaitseplaneerimine ja eelarveküsimused,” ütles Jüri Luik. Eesti Kaitseminister lisas, et kohtumisel olid arutluse all üldised poliitilised arengud Euroopas, üldised Euroopa Liidu kaitsereformi puudutavad küsimused ja NATO laienemine. “Käsitlesime mitmeid väga erinevaid teemasid, mis veel kord tõestab, et Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö on tihe,” tõdes Jüri Luik. Ka Ühendkuningriigi asekaitseminister dr. Lewis Moonie kinnitas, et kohtumine oli tulemuslik. Dr. Moonie kinnitas, et NATO laienemisotsus tuleb teha 2002. aastal. Ta lisas, et NATOsse pääsemiseks tuleb kaitseväge jõudsalt arendada ning Eesti on sellel teel juba kaugele jõudnud. “Olete teinud edusamme ja mulle avaldab muljet inimeste pühendumus,” tunnustas dr. Moonie Eesti tehtud tööd. Ta lisas, et Ühendkuningriigil on hea meel toetada Eestit kaitseväe arendamisel. Jüri Luik ja dr. Lewis Moonie leidsid ühiselt, et oluline on ka kolmepoolne kaitsekoostöö Gruusiaga. “Olete kümne aasta jooksul saanud väärtuslikke kogemusi kaitseväe ülesehitamisel ning neid tuleb teistelegi jagada,” ütles Ühendkuningriigi asekaitseminister. Dr Moonie kohtub täna veel Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi, Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ning Riigikogu Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Vellistega. Ühendkuningriigi asekaitseminister külastab Kindral Laidoneri muuseumi ja Üksikvahipataljoni. Ühendkuningriigi asekaitseminister dr. Lewis Moonie sai hariduse Grove’i Akadeemias Dundees, St Andrewsi Ülikoolis ning Edinburghi Ülikoolis. Aastatel 1975-1980 töötas dr. Moonie perearstina, kliinilise farmakoloogina ning meditsiinilise nõustajana Hollandis, Šveitsis ning Šotimaal. Aastal 1987 valiti dr. Moonie Šotimaa Kirkcaldy piirkonna parlamendisaadikuks. Dr. Moonie on muuhulgas töötanud parlamendi Alamkoja finants- ja teenuskomisjoni juhatajana ning Alamkoja Komisjoni liikmena. Dr. Lewis Moonie määrati asekaitseministriks 2000. aasta jaanuaris.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 30 Eesti kaitseminister Jüri Luik kohtus Gruusia president Eduard Shevardnadzega [Kaitseministeerium]

Täna, 20.aprillil kohtus kaitseminister Jüri Luik teisipäeval alanud ametliku Gruusia-visiidi raames Gruusia presidendiga. Eesti kaitseministri ja Gruusia presidendi kohtumisel oli arutluse all kahepoolne kaitsealane koostöö Eesti ja Gruusia vahel ning reTäna, 20.aprillil kohtus kaitseminister Jüri Luik teisipäeval alanud ametliku Gruusia-visiidi raames Gruusia presidendiga. Eesti kaitseministri ja Gruusia presidendi kohtumisel oli arutluse all kahepoolne kaitsealane koostöö Eesti ja Gruusia vahel ning regionaalsed julgeolekupoliitilised küsimused.Eesti kaitseminister Jüri Luik tõdes, et Eestil ja Gruusial on kogemusi, mida vahetada, sest riigid on ühesuurused ning nende arengu lähtepunkt on sarnane. Kohtumisel Eesti kaitseministriga möönis Gruusia president, et Eesti on nii majandus- kui julgeolekuküsimustes kiiresti arenenud. Gruusia president rõhutas, et ta jälgib tähelepanelikult arenguid Balti riikides. \"Ma olen südamest õnnelik iga teie edusammu puhul, \" ütles Gruusia president. \"Mida varem Eesti saab Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, seda parem Gruusiale,\" lisas president. Eesti kaitseministri ja Gruusia presidendi kohtumise raames leidsid pooled ühiselt, et kogemuste vahetamine on väga oluline mõlema riigi jaoks. \"Gruusial on Eestilt palju õppida,\" tõdes Gruusia president. Gruusia president Eduard Shevardnadze andis edasi tervitused Lennart Merile.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 16 Kaitseminister Jüri Luik lõpetas nelja päevase töövisiidi Washingtoni [Kaitseministeerium]

"Balti riigid on täiesti kaitstavad - meie kaitsejõud on küll väikesearvulised, kuid koos üleriigiliste vabatahtlike sõjaliste kaitseorganisatsioonidega oleme vajadusel valusalt salvavad; koos rahvusvahelise toetusega on mistahes agressioon meie riikide v\"Balti riigid on täiesti kaitstavad - meie kaitsejõud on küll väikesearvulised, kuid koos üleriigiliste vabatahtlike sõjaliste kaitseorganisatsioonidega oleme vajadusel valusalt salvavad; koos rahvusvahelise toetusega on mistahes agressioon meie riikide vastu määratult kulukas afäär,\" ütles Jüri Luik Washingtonis Balti-Ameerika Ühiskomitee konverentsi lõpuaktusel.Vaata lisaks: Kaitseministri sõnavõttu kohtumisel Pressiteade nr.15 / 09.03.2001a. Kaitseminister Jüri Luik lõpetas nelja päevase töövisiidi WashingtoniBalti-Ameerika Ühiskomitee (BAÜ) kolm päeva kestnud konverentsi peateemaks oli Balti-USA kaitse- ja julgeolekupoliitilise koostööga seonduv ning Balti riikide ühinemisprotsess NATOga. BAÜ 40. aastapäevale pühendatud konverentsi raames USAs töövisiidil viibinud Jüri Luik kohtus mitmete USA senaatorite ja kõrgete riigiametnikega (vt. pressiteade nr. 15, 9.03.2001). Muuhulgas toimus jutuajamine ka USA asekaitseminister Paul Wolfowitziga. Johns Hopkins`i Ülikooli Paul H Nitze Rahvusvaheliste suhete kooli endine dekaan ja professor Paul Wolfowits on üks olulisemaid USA julgeoleku- ja kaitsepoliitika arhitekte. Kohtumisel käsitleti NATO 2002.aasta Praha tipppkohtumise erinevaid aspekte ning arenguid Venemaal.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 97 Kaitseminister Jüri Luik osaleb Euroopa kaitseministrite kohtumisel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik viibib homme, 21. novembril Brüsselis, kus kohtuvad 15 Euroopa Liidu, 6 NATO Euroopa liikme (mis ei kuulu ELi) ning 9 Euroopa Liidu kandidaatriigi kaitseministrid. Sellel tasemel toimub kaitseministrite kohtumine esimest korda. KaKaitseminister Jüri Luik viibib homme, 21. novembril Brüsselis, kus kohtuvad 15 Euroopa Liidu, 6 NATO Euroopa liikme (mis ei kuulu ELi) ning 9 Euroopa Liidu kandidaatriigi kaitseministrid. Sellel tasemel toimub kaitseministrite kohtumine esimest korda. Kaitseministrite kohtumisel on arutluse all Euroopa Liidu ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning loodavate kriisireguleerimisjõududega seonduv. Konverentsi raames teeb iga osaleva riigi esindaja teatavaks oma riigi panuse kriisireguleerimisjõudude loomisse. Euroopa Liidu ja NATO Euroopa riikide ning Euroopa Liidu kandidaatriikide kaitseministrite kohtumisel 15 + 15 formaadis tuleb ka Eestil esitada oma panus loodavatesse kriisireguleerimisjõududesse. Brüsselis toimuval Euroopa riikide kaitseministrite kohtumise raames kohtub Eesti kaitseminister Jüri Luik oma Portugali kolleegi Júlio de Lemos de Castro Caldas´iga ning Austria kaitseminister Herbert Scheibneriga. TAUSTINFOEuroopa Liidu Helsingi tippkohtumisel 1999.aasta detsembris otsustasid viisteist liikmesriiki alustada kriisireguleerimisjõudude loomist. Kriisireguleerimisjõudude loomise vajadus tuleneb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast (ESDP) ning võimaldab riikidel paremini reageerida võimalikele kriisiolukordadele regioonis.Euroopa Liidu kaitsealane peaeesmärk (headline goal) on Euroopa riikide ühise kiirreageerimisüksuse loomine aastaks 2003.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 81 Kaitseminister Jüri Luik Eesti Õhuseirekeskuse avamisel [Kaitseministeerium]

Täna, 11. oktoobril avati Ämari Lennubaasis Eesti Riiklik Õhuseirekeskus. Avamisel avaldas kaitseminister Jüri Luik Vabariigi Valitsuse nimel tänu Ameerika Ühendriikidele, Norrale, Taanile ning kõikidele teistele osalenud riikidele toetuse eest Eesti ÕhusTäna, 11. oktoobril avati Ämari Lennubaasis Eesti Riiklik Õhuseirekeskus. Avamisel avaldas kaitseminister Jüri Luik Vabariigi Valitsuse nimel tänu Ameerika Ühendriikidele, Norrale, Taanile ning kõikidele teistele osalenud riikidele toetuse eest Eesti Õhuseirekeskuse loomisel.Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Eesti jätkab oma õhuruumi suveräänsuse ja selle kaitse tugevdamist.Eesti Õhuseirekeskuse pidulikul avamisel osalenud Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis pr. Melissa Wells rõhutas, et USA on uhke koostöö üle Eestiga. “Koostöö suurepäraseks näiteks on Ämari Õhuseirekeskuse valmimine,” ütles USA suursaadik.Täna Ämari Lennubaasis avatud Eesti Õhuseirekeskus on osa Balti riikide ühisest õhuseiresüsteemist BALTNET.BALTNETi eesmärk on radarikatte ning reaalajas õhupildi tagamine kolmele Balti riigile. Eesti Riikliku Õhuseirekeskuse ülesanne on edastada radariinformatsiooni Leedus, Karmelavas paiknevasse BALTNETi süsteemi Piirkondliku Õhuseire Koordinatsioonikeskusesse (RASCC ehk Regional Air Surveillance Co-ordination Centre). RASCC kaudu toimub õhuseirealase teabe vahetus kolme Balti riigi õhusuveräänsuskeskuste ning koordinatsioonikeskuse vahel. Integreeritud informatsioon võimaldab jälgida lennuliiklust Balti riikide õhuruumis. Eesti Õhuseirekeskuse meeskonnas on praegu 32 ohvitseri ja allohvitseri, kellest 9 kuuluvad RASCC rahvusvahelisse meeskonda.BALTNETi süsteem on üles ehitatud kooskõlas NATO standardite ja regulatsioonidega, et Balti riikide õhuseiresüsteem oleks koostöövõimeline NATO vastavate süsteemidega. Eesti Õhuseirekeskuse avamisel Ämari Lennubaasis osalesid ka president Lennart Meri, Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus, Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner ning Õhuväe Staabi ülem kolonel Valeri Saar.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 82 Kaitseminister Jüri Luik NATO kandidaatriikide kaitseministrite kohtumisel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osaleb 12. – 13. oktoobril Bulgaaria pealinnas Sofias NATO üheksa kandidaatriigi kaitseministrite kohtumisel. Läbirääkimistel on arutluse all üheksa kandidaatriigi panus NATO laienemisse, kollektiivne julgeolek ning riikide sõjKaitseminister Jüri Luik osaleb 12. – 13. oktoobril Bulgaaria pealinnas Sofias NATO üheksa kandidaatriigi kaitseministrite kohtumisel. Läbirääkimistel on arutluse all üheksa kandidaatriigi panus NATO laienemisse, kollektiivne julgeolek ning riikide sõjaväereformid.Sofia kohtumine on jätkuks n.n Vilniuse - protsessile, mis sai alguse üheksa kandidaatriigi välisministrite kohtumisest Leedu pealinnas käesoleva aasta 19. mail.Reedel, 13. oktoobril toimuv NATO üheksa kandidaatriigi kaitseministrite ametlik kohtumine lepiti kokku käesoleva aasta 9. juunil NATO peakorteris toimunud Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, FYR Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Rumeenia ja Eesti kaitseministri kohtumisel. Reedel toimuval üheksa Vilniuse-protsessi riigi kaitseministri ametlikul kohtumisel osaleb ka NATO peasekretär Lord George Robertson. TaustinfoNATO kandidaatriikide kaitseministrite juunikuine kohtumine leidis aset enne korralist Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) istungit. Kohtudes kolleegidega rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et Sofia kohtumine ei tohi muutuda ainult propagandaürituseks, vaid käsitleda tuleb kõigile NATO kandidaatriikidele olulisi praktilisi teemasid, nagu MAP (Membership Action Plan) ning sõjalise reformi küsimusi. Käesoleva aasta 19.mail Vilniuses toimunud julgeolekukonverentsil “NATO roll muutuvas Euroopa julgeolekukeskkonnas” osalenud NATO kandidaatriikide välisministrid võtsid vastu ühisavalduse, milles rõhutatakse, et kandidaatriigid on valmis võtma enesele NATO liikme kohustused ja kooskõlastama oma kaitsestruktuure ja poliitikat alliansiga juba praegu. Samuti on avalduses märgitud, et taotlejamaad ühinevad NATO poliitiliste ja sõjaliste aktsioonidega ning kohustuvad tegema omavahelist tihedat koostööd euro-atlantilise integratsiooni ala. “Me kutsume NATO liikmesriike üles täitma Washingtoni tippkohtumisel antud lubadust luua ühtne ja vaba Euroopa ning esitama meile liitumiskõneluste kutse järgmisel NATO tippkohtumisel aastal 2002.” Pöördumisele kirjutasid alla Eesti, Leedu, Läti, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria välisminister ning Albaania ja Makedoonia asevälisminister. Vilniuses toimunud julgeolekukonverentsil esines kõnega NATO peasekretär Lord George Robertson.Vilniuse kohtumist tunnustasid ja toetasid mõlemad USA presidendikandidaadid AL Gore ja George W.Bush. NATO kandidaatriikide Vilniuses tehtud ühisavaldus leidis kajastamist mitmes välismaises väljaandes: International Herald Tribune (20.-21.05), Washington Post (20.05), The Wall Street Journal (23.05), The Washington Times (24.05), Le Figaro (22.05), Le Temps (22.05).

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 63 Kaitseminister Jüri Luik tutvub SFOR-is ja KFOR-is teenivate Eesti kaitseväelaste teenistuspiirkonnaga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik saabus täna, 7.augusti pärastlõunal Bosnia- Hertsegovina Vabariiki Tuzlasse, et alustada neli päeva kestvat visiiti SFOR-is (Stabilisation Force ehk NATO juhitud Stabiliseerimisjõud Bosnias) ja KFOR-is (Kosovo Force ehk Kosovos paKaitseminister Jüri Luik saabus täna, 7.augusti pärastlõunal Bosnia- Hertsegovina Vabariiki Tuzlasse, et alustada neli päeva kestvat visiiti SFOR-is (Stabilisation Force ehk NATO juhitud Stabiliseerimisjõud Bosnias) ja KFOR-is (Kosovo Force ehk Kosovos paiknevad rahvusvahelised relvajõud) teenivate Eesti kaitseväe üksuste teenistuspiirkonnas.Eesti kaitseministri võttis vastu Tuzlas paikneva Põhjamaade mitmerahvuselise divisii komandöri asetäitja brigaadikindral Michael Taylor ning andis ülevaate Põhjamaade-Poola Lahing-grupi (Nordic-Polish Battle Group ehk NPBG) tööst. Järgnevalt suundus Eesti delegatsioon Põhjamaade-Poola Lahing-grupi (mille koosseisu kuulub Eesti kaitseväe üksus ESTSQN) lokatsioonikohta Doboj´s. Homme, 8.augustil tutvub kaitseminister Jüri Luik Doboj`s BALTSQNi koosseisu kuuluva Eesti luurekompanii (ESTSQN) teenistuskorraga. Kaitseministrit saadavad tema visiidil pressiesindaja Madis Mikko, Rahuoperatsioonide Keskuse (ROK) ülem kapten Aivar Jaeski ja ROKi staabiülem kapten Aare Tuvike, Kaitseministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahuoperatsioonide büroo juhataja Heli Tiirmaa ning ministri käsundusohvitser leitnant Franek Persidski.1995.aasta lõpus loodi ÜRO mandaadi alusel ja NATO juhtimisel Bosnia rahulepingu (kirjutati alla 14.detsembril 1995.aastal Pariisis) sõjalise osa täitmiseks mitmerahvuselised relvajõud. Rahutagamisväed (IFOR) lõpetasid oma töö 1996.aasta detsembris ning nende asemele asusid väiksema koosseisuga stabilisatsiooniväed (SFOR). Eesti kaitseväelased on osalenud NATO missioonidel Bosnia-Hertsegovinas alates 1996.aastast.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 47 Kaitseminister Jüri Luik 5+3+1 kaitseministrite kohtumisel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osaleb homme, 10.juunil Leedu pealinnas Vilniuses toimuval Põhjamaade, Baltimaade ja USA kaitseministrite (5+3+1) kohtumisel.Kaitseminister Jüri Luik osaleb homme, 10.juunil Leedu pealinnas Vilniuses toimuval Põhjamaade, Baltimaade ja USA kaitseministrite (5+3+1) kohtumisel.Korralisel kaitseministrite kohtumisel on peateemaks mitmepoolne ning regionaalne koostöö. Kaitseminister Jüri Luik esineb ettekandega “Balti kaitsealane koostöö ja edasiminekud selles valdkonnas viimase aasta jooksul”.Kaitseministrite kohtumisel on arutluse all ka Rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace ehk PfP) ning Liikmelisuse saavutamise tegevuskavaga (Membership Action Plan ehk MAP) seonduvad küsimused. Lisaks vaagitakse kohtumisel olukorda Balkanil.Tänavune 5+3+1 kaitseministrite kohtumine on järjekorras kolmas. Esimene 5+3+1 formaadis kaitseministrite kohtumine toimus 1998.aastal Taanis. Möödunud aastal kohtusid kaitseministrid Norras.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 46 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Vilniuse-protsessi riikide kaitseministritega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 9.juunil NATO peakorteris Brüsselis üheksa n.n. Vilniuse protsessi riigi (Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, FYR Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Eesti, Rumeenia) kaitseministrite ja ministeeriumide esindajate kohtumiKaitseminister Jüri Luik osales täna, 9.juunil NATO peakorteris Brüsselis üheksa n.n. Vilniuse protsessi riigi (Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, FYR Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Eesti, Rumeenia) kaitseministrite ja ministeeriumide esindajate kohtumisel.Üheksa riigi esindajad otsustasid, et oktoobri esimesel poolel toimub Bulgaaria pealinnas Sofias kaitseministrite tasemel ametlik kohtumine, kus jätkatakse 19.mail Vilniuses välisministrite poolt alustatud tööd.Sofiasse otsustati kutsuda ka kolme uusima NATO liikmesriigi Ungari, Tšehhi, Poola ning NATO ja liikmesriikide esindajad.Kohtumisel oma kolleegidega rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et Sofia kohtumine ei tohi muutuda ainult propagandaürituseks, vaid käsitleda tuleb kõigile NATO kandidaatriikidele olulisi praktilisi teemasid, nagu MAP (Membership Action Plan ehk Liikmelisuse saavutamise tegevuskava) ning sõjalise reformi küsimusi.Üheksa Vilniuse-protsessi riigi kaitseministrite kohtumine toimus täna, 9.juunil enne Brüsselis aset leidva EAPC (Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) istungit.19.mail Vilniuses toimunud julgeolekualasel konverentsil osalenud NATO kandidaatriikide välisministrid võtsid vastu ühisavalduse, milles rõhutatakse, et kandidaatriigid on valmis võtma enesele NATO liikme kohustused ja kooskõlastama oma kaitsestruktuure ja poliitikat alliansiga juba praegu.Samuti on avalduses märgitud, et taotlejamaad ühinevad NATO poliitiliste ja sõjaliste aktsioonidega ning kohustuvad tegema omavahelist tihedat koostööd euro-atlantilise integratsiooni ala. “Me kutsume NATO liikmesriike üles täitma Washingtoni tippkohtumisel antud lubadust luua ühtne ja vaba Euroopa ning esitama meile liitumiskõneluste kutse järgmisel NATO tippkohtumisel aastal 2002.” Pöördumisele kirjutasid alla Eesti, Leedu, Läti, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria välisminister ning Albaania ja Makedoonia asevälisminister.Vilniuses toimunud kõrgetasemelisest julgeolekukonverentsist “NATO roll muutuvas Euroopa julgeolekukeskkonnas” võtsid lisaks NATO peasekretärile osa ka üheksa NATO kandidaatriigi välis-ja asevälisministrid. Konverentsil arutati NATO rolli Euroopa ühinemisel, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimusi ning NATO laienemisega seonduvat.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 39 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Rootsi kaitseminister Björn von Sydow´iga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus Lääne-Euroopa Liidu kaitse-ja välisministrite kohtumise raames Rootsi kaitseminister Björn von Sydow´iga.Kaitseminister Jüri Luik kohtus Lääne-Euroopa Liidu kaitse-ja välisministrite kohtumise raames Rootsi kaitseminister Björn von Sydow´iga.Kohtumise käigus tänas kaitseminister Jüri Luik Rootsi valitsust Eestile osutatud kaitsealase abi eest. Eesti ja Rootsi kaitseministri kohtumisel olid arutluse all Balti projektide (BALTDEFCOL, BALTRON, BALTBAT, BALTNET) erinevad aspektid ning pooled rõhutasid nende projektide jätkamise vajadust. Kahe riigi kaitseministrid leppisid kokku, et Eesti ja Rootsi kahepoolne kaitsealane koostöö viiakse uuele tasandile. See-tähendab, et senisele hästi kulgevale koostööle kaitseväelaste vahel lisanduvad lähitulevikus regulaarsed sõjalis-poliitilised läbirääkimised Eesti ja Rootsi kaitseministeeriumide tasemel.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 35 Kaitseminister Jüri Luik osales konverentsil “Tsiviil-militaarsuhted kõrghariduses” [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik esines täna, 27.aprillil sõnavõtuga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) toimunud konverentsil “Tsiviil-militaarsuhted kõrghariduses”. Oma esinemises rääkis kaitseminister tsiviilkontrolli tähtsusest ning tsiviilkontrollist rKaitseminister Jüri Luik esines täna, 27.aprillil sõnavõtuga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) toimunud konverentsil “Tsiviil-militaarsuhted kõrghariduses”. Oma esinemises rääkis kaitseminister tsiviilkontrolli tähtsusest ning tsiviilkontrollist relvajõudude üle demokraatlikus ühiskonnas.Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustel on täita oluline roll kaitseväe ohvitseride ja tsiviilühiskonna vahelise koostöö loomisel ja parandamisel.Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt korraldatud konverentsi eesmärk oli KVÜÕA tsiviil-militaarsuhteid edendava tegevuse tutvustamine, sõjaväelise hariduse ja teadustöö propageerimine ning kaitseväe ja avalikkuse informeerimine KVÜÕA teadusalasest tegevusest.Konverentsil osalesid ettekannetega kaitseväe juhataja kt kolonel Märt Tiru, Eesti Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet, KVÜÕA ülem kolonelleitnant Ants Kiviselg jpt.

29.05.2014 14:35 (35.64) PRESSITEADE nr 33 Kaitseminister Jüri Luik 3+3 kohtumisel Kopenhaagenis [Kaitseministeerium]

Kolme Balti riigi ning Saksa-Poola-Taani kaitseministrite 3 + 3 kohtumise raames Baltimere regiooni julgeolekut käsitleval debatil ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik, et julgeolekut ei saa regionaliseerida. Selle seisukohaga nõustusid kõik delegatsiooniKolme Balti riigi ning Saksa-Poola-Taani kaitseministrite 3 + 3 kohtumise raames Baltimere regiooni julgeolekut käsitleval debatil ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik, et julgeolekut ei saa regionaliseerida. Selle seisukohaga nõustusid kõik delegatsioonid. Saksamaa kaitseminister Rudolf Scharping kinnitas, et regionaalset koostööd tuleb arendada kasutades olemasolevaid instrumente – Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) ja Programmi “Partnerlus rahu nimel” (PfP).Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil ütles Taani kaitseminister Hans Haekkerup, et kohtumisest osa võtnud kolm NATO riiki toetavad kõigi kolme Balti riigi NATO liikmelisuse püüdlusi.Balti riikidele esitati kutse osaleda Saksa-Poola-Taani kaitsevägedest loodud Loodekorpuse (NORTHEAST) õppustel. Järgmised õppused toimuvad selle aasta novembri kuus Poolas.Ülevaates Balti koostööst rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et Balti projektide (BALTBAT, BALTRON, BALTNET, BALTDEFCOL) põhitähelepanu on suunatud interoperabiilsuse (koostöövõimekuse) tagamisele Balti riikide vahel. Balti riigid rõhutasid kohtumisel, et NATO poolt pakutud “Liikmelisuse saavutamise tegevuskava” (MAP) ja selle osa “Riiklik aastaplaan” (ANP) on suurepärased vahendid nii julgeoleku- kui ka kaitsestruktuuride ülesehitamisel Balti riikides.Eile, 12.04 Kopenhaagenis alanud Saksa-Poola-Taani kaitseministrite kohtumine oli järjekorras kaheksas. Nende kolme ja Balti riikide kaitseministrite ehk 3+3 kohtumine leidis aset teist korda.

26.07.2017 07:36 (35.64) Luik: sõjaline kaitse sõltub üha enam toimivast küberkaitsest [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luige hinnangul kasvab sõjalise riigikaitse sõltuvus infotehnoloogiast, mistõttu tuleb ka selles sektoris üha enam panustada küberkaitsesse.Luik arutas kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga Euroopa Liidu kaitsevaldkonna tulevikku. Katainen ja Luik tõdesid, et Euroopa sõjalise kaitse arendamine peab looma moodsaid lahendusi ning küberkaitse on üks valdkondadest, milles tuleb nende tekkimiseks eeldusi luua.Eesti lähtub sellest ka Euroopa Liidu nõukogu eesistujana Euroopa kaitsefondi kujundamisel. "Euroopa küberkaitse arendamisel tuleb toetada ideid, mis suunavad liikmesriike ja nende ettevõtteid suuremale koostööle. Selliseid projekte peaks toetama ka Euroopa Kaitsefond," lausus Luik.

17.02.2018 14:26 (35.64) Luik Münchenis: NATO- ja atlandiülene side moodustavad heidutuse, mis kindlustab Euroopa turvalisust [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luik osales Müncheni julgeolekukonverentsil Euroopa Liidu ja NATO kaitsekoostöö teemalises paneeldiskussioonis ning kohtus NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajaga.„NATO- ja atlandiülene side moodustavad heidutuse, mis kindlustab Euroopa turvalisust,“ lausus kaitseminister Luik paneeldiskussioonis, kus ta osales koos NATO asepeasekretäri Rose Gottemoelleri, Norra kaitseministri Frank Bakke-Jenseni, Euroopa Kaitseagentuuri direktori Jorge Domecq’i ja USA senaatori Lindsey Grahamiga. Luige sõnul pakub EL-i raames toimuv kaitsekoostöö häid täiendavaid võimalusi Euroopa riikide sõjaliste võimete arendamiseks, kuid projektid, nagu struktureeritud kaitsekoostöö PESCO, poleks kunagi sündinud juhul, kui nad kopeeriks NATO-t.Luik märkis, et NATO ja Euroopa Liidu kaitsekoostöö võiks keskenduda sõjalise mobiilsuse tagamisele, küberkaitsele ja ühisõppuste korraldamisele. Ta kutsus üles kasutama Tallinnas asuvat NATO küberkaitsekeskust sellise koostöö platvormina

03.05.2018 16:50 (35.64) Prantsusmaa õhuväelased asusid valvama Balti riikide õhuruumi [Kaitsevägi]

Täna andsid Ämari lennubaasis peetud tseremoonial Itaalia õhuväelased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamise üle Prantsusmaa õhuväelastele.Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis Itaalia õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Prantsusmaa õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis. Kaitseminister Jüri Luik ütles oma kõnes, et koostöö Itaaliaga oli suurepärane ning on heaks näiteks jagatud julgeolekust. „Samal ajal kui itaallased juhatasid missiooni Ämari õhuväe baasist, panustasid Eesti sõdurid rahvusvahelistesse operatsioonidesse Lõuna-Euroopa äärealadel,“ ütles Luik. Ühtlasi tervitas kaitseminister saabunud Prantsuse kontingenti. „Prantsusmaa on olnud üks püsivamalt Balti õhuturbe missiooni panustavaid riike. Prantslaste saabumine Ämarisse näitab erandlikult head sõjalist koostööd Eesti ja Prantsusmaa vahel,“ ütles Luik. Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5. Tseremoonial osalesid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kaitseminister Jüri Luik, Prantsusmaa kaitseväe õhuoperatsioonide ülem kindralleitnant Jean-Christophe Zimmermann, brigaadikindral Panagiotis Dimopoulos liitlaste õhuõperatsioonide juhatusest, Itaalia ühendoperatsioonide staabi ülema asetäitja kindralmajor Nicola Lanza de Cristoforis, Itaalia vabariigi suursaadik Filippo Formica ja Prantsusmaa suursaadik Claudia Delmas-Scherer. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks. NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 2. mail võttis Taani lennusalgalt valvekorra üle hävitajatega F-16 relvastatud Portugali õhuväe lennusalk. Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58690

08.10.2018 09:36 (35.64) Kaitseminister Luik alustas visiiti Afganistani [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik alustas täna visiiti Afganistani, mille käigus külastab ta Kabulis teenivat Eesti jalaväerühma ESTPLA-27 ja kohtub Afganistani presidendi ning kaitseministriga. Kaitseminister Luik kohtub visiidil ESTPLA-27 liikmetega, kes tänavu kevadest teenivad Afganistanis NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support. Eesti jalaväerühm kuulub Ühendkuningriigi relvajõudude kompanii koosseisu ning üksuse ülesandeks on pakkuda väekaitset Resolute Support raames Afganistani julgeolekujõude nõustavatele liitlaste üksustele. Lisaks jalaväerühmale panustab Eesti Afganistanis Resolute Support’i ka demineerimismeeskonna ning staabiohvitseriga. Visiidil kohtub kaitseminister Luik ka Afganistani presidendi Mohammad Ashraf Ghani ning kaitseminister Tariq Shah Bahramiga. Samuti kohtub kaitseminister Resolute Support missiooni ülema asetäitja ning NATO kõrgema tsiviilesindajaga Afganistanis. Kõik uudised Keel EST

15.10.2018 09:45 (35.64) Kaitseminister Luik kohtus Itaalia kolleegiga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus reedel Roomas Itaalia kaitseministri Elisabetta Trentaga, et arutada julgeolekuolukorda Euroopas ning koostööd NATOs. Kaitseminister Luik rõhutas kohtumisel, et Eesti toetab NATOs 360-kraadist vaadet, kus iga liitlase julgeolekualastele vajadustele pööratakse võrdsel määral tähelepanu. „Eesti ja Itaalia on headeks näideteks Alliansi liikmete solidaarsusest. Itaalia on aktiivne osaleja meie piirkonna julgeoleku tagamisel ning Eesti panustab lõunast ähvardavate ohtude ohjeldamisse,“ ütles kaitseminister. Kaitseministrite kohtumisel anti vastastikku ülevaade NATO ida- ja lõunatiiva julgeolekuolukorrast ning võimalikest arengutest. Ministrid arutasid olukorda Liibüas ning Venemaa viimaste aegade tegevusi. Ministrid leidsid, et Eesti ja Itaalia saavad edukat koostööd arendada Euroopa Liidu alalise struktureeritud koostöö PESCO projektide raames, samuti arutati vastastikust edasist koostööd küberkaitse valdkonnas. Eesti ja Itaalia kaitsealane koostöö on pikaajaline. Aastatel 1999 – 2006 osales Eesti maaväeüksus koos Itaalia karabinjeeridega Kosovos NATO operatsioonil KFOR. Itaalia on üks Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskuse asutajaliikmetest, Itaalia eksperdid on osalenud ka Eesti korraldatud küberkaitseõppustel. Itaalia meeskonnad on aastaid osalenud Eestis korraldatud sõjalistel patrullvõistlustel Erna Retk ja Pitka Retk. Tänavu jaanuarist aprillini osales Itaalia õhuvägi NATO Balti õhuturbemissioonil Ämari lennubaasis, varem on Itaalia osalenud õhuturbes Leedus asuvas õhuväebaasis. Liitlaste suurendatud kohaloleku eFP raames osaleb Itaalia maavägi Lätis mehhaniseeritud jalaväekompanii ja erinevate väiksemate üksustega. Täna pärastlõunal külastas kaitseminister Jüri Luik Euroopa Liidu Vahemere missiooni Sophia (EUNAVFOR MED) staapi, kohtus staabiülema kontradmiral Erico Credendinoga ning staabis teenivate Eesti kaitseväelastega. 2015. aastal alguse saanud Euroopa Liidu Vahemere sõjalise missiooni (EUNAVFOR MED Op SOPHIA) eesmärgiks on piirata inimkaubandust ning tõkestada inimkaubitsejate võrgustike tegevust Vahemere keskosas. Missiooni täiendavateks eesmärkideks on Liibüa rannavalve tegevuse järelevalve ning väljaõppe, salakaubitsejate ohjamine ning EL ametkondade tegevuse toetamine. Missiooni panustavad kõik euroliidu riigid üle 1000 kaitseväelase, 6 laeva ning 6 õhusõidukiga. Kõik uudised Keel EST

16.10.2018 16:42 (35.64) Uued rajatised parandavad Ämari lennubaasis liitlaste vastuvõtu võimekust [Kaitsevägi]

Täna avati Ämari lennubaasis uued rajatised, mis parandavad lennubaasi võimekust toetada NATO õhuoperatsioone, liitlaste võõrustamist ning väljaõpet.Kaitseminister Jüri Luik, õhuväe ülem kolonel Riivo Valge ja USA õhuväe brigaadikindral Roy Agustin avasid täna Ämaris taristu objektid, mille valmimist rahastati USA Euroopa heidutusmeetmete (EDI) programmist. Uus taristu võimaldab senisest kiiremini ja suuremal hulgal võtta vastu liitlaste lennukeid ning tõhustab liitlaste võõrustamis- ja väljaõppetingimusi. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas uue taristu avamisel Ämaris, et tänane lennubaas on liitlaste ühise panustamise ja koostöö käegakatsutav tulem. USA poolt rajatud objektid on selle koostöö ilmekas näide. „Ühiselt kasutatava taristu arendamine võimaldab liitlasvägedel, näiteks USA lennuväel või NATO õhuturbe missioonil, end kiirelt sisse seada ja operatsiooni alustada,“ ütles Luik. Ühtlasi meenutas kaitseminister Luik, et kui pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas avaldas Eesti soovi liitlaste suurendatud kohaloluks Balti riikides, saabus Ühendriikide õhuvägi Eestisse mõne päevaga. „See näitas ühisele eesmärgile pühendumise tõsidust.“ Ämari lennubaas saab olulise täiendusena seni puudunud ohtlike ainete perrooni (HCP), mis tagab lennubaasile senisest parema võimekuse laske- ja lõhkemoona veoks ja käitlemiseks. Valminud taristuprojektide hulka kuuluvad ka näiteks eelkõige liitlaste lennukitele mõeldud hooldusangaar, lennueskadrilli operatsioonide keskus ning parandatud sai ka laskemoona lao veoks kasutatav tee. „Ämari lennubaasi arendamine on praeguseks üle kümnendi kestnud ning jätkuv protsess. Uued rajatised on meile suure tähtsusega ning täidavad olulist rolli õhuväe jätkusuutlikkusel,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. Tema sõnul on lennubaasi uuenduste laiemaks eesmärgiks suurendada lennubaasi läbilaskevõimet nii õhuoperatsioonide, lennukite logistilise toetuse, kui Eesti- ja liitlasvägede siirmise näol. Euroopa heidutusmeetmete programm (EDI) loodi 2014. aastal USA valitsuse poolt. Programmi eesmärk on suurendada USA kohaolekut Euroopas selle julgeoleku tugevdamiseks. Uude lennubaasi taristusse investeeriti umbes 14 miljonit dollarit. 2015. aastast on Euroopa heidutusmeetmete programmi raames eraldatud Ämari lennubaasi ja Tapa linnaku arendamiseks kokku üle 32 miljoni dollari.

26.11.2018 09:15 (35.64) Kaitseminister Luik: Ukrainas võib täiemõõtmeline sõjaline konflikt lahvatada iga hetk [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik tõdes, et eilse laevastikukonflikti puhul Kertši väinas ja Aasovi merel on tegu Venemaa järjekordse agressiooniaktiga Ukraina vastu, mille lahendamiseks rahvusvaheline kogukond peab võtma ette viivitamatult samme. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on olukord ohtlik, täiemõõtmeline sõjaline konflikt võib lahvatada iga hetk. Seetõttu peab Euroopa Liit Venemaa suhtes kehtestama täiendavad sanktsioonid ning kindlasti peaks piirkonda saatma rahvusvahelised vaatlejad. Luik sõnas, et Venemaa on juba alates illegaalse Kertši silla valmimisest takistanud kommertslaevandust Mariupoli ja Berdjanski sadama suunal, nüüd on mindud üle täiemõõtmelisele mereblokaadile. Samuti on rünnatud Ukraina sõjalaevu. Mõlemad on selged agressiooniaktid. Venemaa kruvib järsult pinget seoses Ukraina presidendivalimistega ja soovib piirkonnas üle võtta kontrolli Ukraina mereterritooriumi üle. Võimalik, et soovitakse ka suurendada oma maismaa vallutusi Ukrainas, eriti Mariupoli ümbruses, ütles Luik. Kõik uudised Keel EST

26.11.2018 09:15 (35.64) Kaitseminister Luik: Ukrainas võib täiemõõtmeline sõjaline konflikt lahvatada iga hetk [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luik tõdes, et eilse laevastikukonflikti puhul Kertši väinas ja Aasovi merel on tegu Venemaa järjekordse agressiooniaktiga Ukraina vastu, mille lahendamiseks rahvusvaheline kogukond peab võtma ette viivitamatult samme. Luige sõnul on olukord ohtlik, täiemõõtmeline sõjaline konflikt võib lahvatada iga hetk. Seetõttu peab Euroopa liit Venemaa suhtes kehtestama täiendavad sanktsioonid ning kindlasti peaks piirkonda saatma rahvusvahelised vaatlejad.Luik sõnas, et Venemaa on juba alates illegaalse Kertši silla valmimisest takistanud kommertslaevandust Mariupoli ja Berdjanski sadama suunal, nüüd on mindud üle täiemõõtmelisele mereblokaadile. Samuti on rünnatud Ukraina sõjalaevu. Mõlemad on selged agressiooniaktid.Venemaa kruvib järsult pinget seoses Ukraina presidendivalimistega ja soovib piirkonnas üle võtta kontrolli Ukraina mereterritooriumi üle. Võimalik, et soovitakse ka suurendada oma maismaa vallutusi Ukrainas, eriti Mariupoli ümbruses, ütles Luik.

04.12.2018 09:20 (35.64) Kaitseminister tänab kindral Terrast [Kaitseministeerium]

Täna vahetub Eesti Kaitseväe juhataja, kindral Riho Terraselt võtab vabariigi kaitsja lipu üle kindralmajor Martin Herem. Kaitseministeeriumis toimub pidulikul üritus, et tänada kindral Terrast tema teenistuse eest. „Kindral Terrase näol on tegu haritud, laia silmaringiga juhiga, kes pidas oluliseks täielikult välja õpetatud, relvastatud ja varustatud ning reservõppustel kontrollitud üksuste välja arendamist, mis oleks suutelised kiiresti reageerima. Kaitseväe arendamine tänasesse kindlustunnet pakkuvasse seisu on nõudnud kaitseväe juhatajalt meelekindlust, põhjalikku isiklikku kogemuspagasit alates taristu arendamise realiteetidest kuni strateegilise planeerimise finessideni, lisaks ka tundlikku rahvusvahelise suhtluse diplomaadinärvi. Terrase juhtimisel jõudis koostöö liitlastega täiesti uue kvaliteedini. Viidi läbi liitlasvägede Eestisse saabumine ja Eesti üksustesse integreerimine, mis on võtmeelement NATO heidutushoiakus,“ ütles kaitseminister Jüri Luik. Kaitseminister rõhutas, et kindral Terras tähtsustas kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostööd, mis võimaldas arendada riigikaitset sujuvalt ja plaanipäraselt. „Suur tänu kindral Terrasele tema teenistuse eest,“ tänas Luik. Kaitseminister Luik tõdes, et kindralmajor Martin Herem on vääriline järglane kaitseväe juhtaja ametis. „Mul on hea meel, et meie ees ei seisa põhimõttelist suunavahetust. Kindral Terras ja kindralmajor Herem on aastaid teeninud ühtse meeskonnana, nende jõupingutused on kandnud ühtset eesmärki. Seega saan ma olla kindel, et kaitseväe areng nii iseseisva kaitse kui ka liitlastega koostöö arendamisel saab olema jätkuvalt hea. Soovin kindralmajor Heremile jõudu teenistuses,“ ütles kaitseminister Luik. Kõik uudised Keel EST

14.12.2018 14:13 (35.64) Kaitseminister andis üle missioonimedalid [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik andis täna kaitseministeeriumis üle missioonimedalid ligi 140 kaitseväelasele, kes on tänavu osalenud välisoperatsioonidel. Kaitseminister Luik tänas kaitseväelasi teenistuse eest ning rõhutas, et see teenistus on oluline nii inimestele, kes elavad kriisipiirkondades, kui ka Eestile, sest just läbi selle suudame me hoida liitlassuhteid tugevaina. Luik ütles, et Eestis viibivad NATO väed on osa sellest samast liitlaste solidaarsusest, mida esindavad ka meie võitlejad kaugetes pingekolletes, rahvusvahelised missioonid on seega vahetu osa Eesti kaitsest. „Operatsioonidel omandatud praktilised kogemused on Eesti riigi kaitseks hindamatu väärtusega,“ ütles Luik. „Me ei ole nii suur riik, et hoida üleval ekspeditsiooniarmeed, sestap on kõik missioonidel kogetu ja omandatu osaks iseseisva kaitsevõime edasiarendamisel.“ „Mul on hea meel siin saalis näha mitmeid tuttavaid nägusid, sest paljud teist on kaitseväes teeninud pikka aega ning päris paljudega oli mul võimalus kohtuda paar kuud tagasi Kabulis,“ ütles kaitseminister. „Seal kogetu kinnitas taas üldlevinud arusaama, et eesti sõdur on maailma parim sõdur.“ Seoses kahe uue operatsiooni lisandumisega sel aastal Malis ja Afganistanis oli missioonimedalite pälvinute arv üle aegade suur. Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenu medali said kaitseväelased, kes osalesid missioonidel Liibanonis, Malis, Afganistanis, Iraagis ja Iisraelis. Lisaks said mitmendat korda sõjalisel operatsioonil teeninud kaitseväelased medali lindilõike sõlega, millel on märgitud osaletud operatsioonide arv. Kõige kogenumad olid käinud missioonidel üheksal, kuuel ja viiel korral. Tseremoonia lõpus andis Liibanonis rahuvalvemissioonil teeninud jalaväerühm üle annetuse Carol Illenzeeri fondi esindajale, toetamaks vigastatud või langenud veteranide lapsi. Fotod tseremooniast Kõik uudised Keel EST

03.01.2019 15:07 (35.64) Luik: vabaolemise juured on meis endis [Kaitseministeerium]

Täna tähistati Tallinnas vaikuseminutiga 99 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid. Kaitseminister Jüri Luik märkis mälestustseremoonial peetud kõnes, et võitlust vaenlase vastu pidas rahvavägi, mille vaimsuse loomisel oli koolipoistel, tudengeil ja nende õpetajatel määrava tähtsusega roll. „On väga oluline, et see hingestatus ja lootus, mis iseloomustas meie rahvast Vabadussõjas, kestaks edasi meis kõigis ka tänapäeval,“ sõnas Luik. Kaitseminister rõhutas, et tänulikkusega tuleb mõelda ka meie sõpradele brittidele, soomlastele, rootslastele ja taanlastele, kes oma elu ohtu seades võitlesid Eesti vabaduse eest – meil on head sõbrad ja liitlased, kellega koos oleme tugevad ja saame oma tulevikku kavandada vaba ja sõltumatu riigina. Luige sõnul on Eesti riik ja rahvas täna paremini kaitstud kui eales varem. „Vabaolemise juured on aga tahes-tahtmata meis endis, meie ühiskonnas, meie inimestes,“ lisas Luik. Täna kell 10.30 peeti Reaali Poisi skulptuuri ees vaikuseminut, mida saatsid kirikukellade ja laevavilede helin, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes andsid Vabadussõjas oma elu Eesti vabaduse eest. Lisaks pidasid kõne Reaalkooli õpilane Erko Olumets ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Hains Tooming. Tseremoonial asetati pärjad skulptuuri Reaali Poisi jalamile Eesti rahvalt, Kaitseväelt, Kaitseliidult ja diplomaatiliselt korpuselt. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Õnneks sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses. Galerii Kõik uudised Keel EST

14.02.2019 11:15 (35.64) Teaduse elutööpreemia saavad Anne Luik ja Peeter Saari [Haridus- ja Teadusministeerium]

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile. Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas. Ta on loonud ohutu toidutootmise uurimis- ja õppetegevuse alused Eestis, mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduses üks võtmeküsimusi. Anne Luik on hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis; koostanud õppematerjale ja õpikuid. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija. Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka. Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad. Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad: Arvet Pedas täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest; Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest; Irina Hussainova tehnikateaduste alal tööde tsükli “Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes” eest; Allen Kaasik arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest; Urmas Saarma geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest; Marika Mänd põllumajandusteaduste alal teadustöö “Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu” eest; Allan Puur sotsiaalteaduste alal tööde tsükli “Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates” eest; Rein Raud humanitaarteaduste alal uurimistöö “Kultuuriteoreetilised uurimused“ eest. Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Tänavuste laureaatide pikemad tutvustused. Riigi teaduspreemiate varasemad laureaadid. Kõik uudised Keel EST

12.06.2019 11:00 (35.64) Õppused Läänemerel näitavad liitlaste pühendumust [Kaitseministeerium]

Liitlased viivad sel suvel Läänemerel läbi suuremahulised õppused, Ameerika Ühendriikide juhtimisel iga-aastase Balti regiooni rahvusvahelise õppuse BALTOPS ning Ühendkuningriigi eestvedamisel siirmisõppuse Baltic Protector. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Ühendkuningriigi eestvedamisel moodustatud ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus selles osalevate partnerite koostöövõime arendamiseks. „Mõlemad õppused näitavad liitlaste tahet, otsustavust ja võimet kaitsta Läänemere piirkonda,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. „Õppus Baltic Protector annab väga hea võimaluse harjutada ühendekspeditsiooniväe koostöövõimet, jagada kogemusi ning näidata seda, et üheskoos oleme tugevamad ja suudame teha enam. Õppus süvendab ka partnersuhteid ühendekspeditsiooniväe riikide vahel,“ lisas minister Luik. Homme, 12. juunil viiakse Saaremaal läbi õppuse BALTOPS maabumisharjutus, millest võtavad osa kaitseväelased USA-st, Poolast, Rumeeniast ja Eestist. Oma panuse õppusesse annavad kaitseliitlased Saaremaa malevast. „Suurepärane näide ühise eesmärgi nimel pingutamisest on see, et BALTOPS ja Baltic Protector on sel aastal oma jõud ühendanud,“ leidis Jüri Luik. BALTOPS on koostööõppus, mis on alguse saanud 1970ndatel aastatel. BALTOPS-i eesmärk on edendada riikidevahelist kaitsevägede koostöövõimet, harjutatakse koostööd nii merel, maal kui õhus. Taanis 24. mail alanud Baltic Protectori esimene etapp Danex, teine etapp BALTOPS ja juuli alguses Eestis toimuv õppuse viimane etapp Amphibex toovad Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede alust. Nende hulgas saabuvad siia Briti kuningliku mereväe laevad ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast üheksast riigist. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele. Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi poolt juhitud üheksa riigi kaitsekoostöö raamistik, mis keskendub heidutusele ja julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas ja laiemalt Põhja-Euroopas, samuti ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes. Ühendekspeditsioonivägi algatati 2014. aastal ning 28. juunil 2018 allkirjastasid koostööraamistiku riikide kaitseministrid Londonis ühendekspeditsiooniväe alusdokumendi. Ühendekspeditsiooniväega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik. Kõik uudised Keel EST

01.09.2020 09:20 (35.64) Reinsalu: riik peab toetama ränkade kuritegude ohvriks langenuid Õppused Läänemerel näitavad liitlaste pühendumust [Kaitseministeerium]

11.12.2018. Eile kogunes justiitsministeeriumis süüteoennetuse nõukogu, kus arutati järgmise aasta tegevussuundi ohvrite abistamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas nõukogus, et riik vajab ühtset ohvrite abistamiseks mõeldud poliitikat, mille keskmeks oleks just ohver ja tema vajadused. „Vägivalla ohver vajab igakülgset tuge ja abi, et oma eluga täisväärtuslikult edasi minna. Selleks on oluline aga abipakkujate omavaheline tihe koostöö ja konkreetne rollijaotus. Koostööks peavad olema aga selgelt sõnastatud eesmärgid,“ selgitas Reinsalu. Ohvreid toetav poliitika peab Reinsalu sõnul tagama kannatanutele rohkem teenuseid ja rahalist tuge, mistõttu tegi ta nõukogus ettepaneku muuta ohvriabi seaduse kuriteoohvritele mõeldud riikliku hüvitiste määra. „Praegune kehtiv õigus jagab kannatanule vaid kopikaid. Kindlasti peab kannatanu ees võtma vastutuse kurjategija ning oma tekitatud kahjud ohvrile hüvitama,“ lausus Reinsalu. „Kui inimene invaliidistatakse, tapetakse või tema vaimne tervis saab rängalt kannatada ning kurjategijal pole vara, et oma tegu ohvrile heastada, peab riik seisma ohvri kõrval ning teda ja tema lähedasi toetama.“ Süüteoennetuse nõukogus toodi olulise tegevussuunana välja ka ohvrile menetlusprotsessi võimalikult lihtsaks ja kiireks tegemine ning ohvri teavitamine võimalikest abiteenustest, nagu ohvriabi kriisitelefon, kannatanu õiguste infolehe teke, lihtsamas keeles info prokuratuuri kodulehel. Süüteoennetuse nõukogus osalesid sel korral justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadusministeeriumi, prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti, riigikohtu, sisekaitseakadeemia, linnade ja valdade liidu ning erasektori esindajad. Süüteoennetuse nõukogu peamisteks ülesanneteks on riigi kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine ja süütegude ennetamise tegevuste koordineerimine, sh kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine. Liitlased viivad sel suvel Läänemerel läbi suuremahulised õppused, Ameerika Ühendriikide juhtimisel iga-aastase Balti regiooni rahvusvahelise õppuse BALTOPS ning Ühendkuningriigi eestvedamisel siirmisõppuse Baltic Protector. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Ühendkuningriigi eestvedamisel moodustatud ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus selles osalevate partnerite koostöövõime arendamiseks. „Mõlemad õppused näitavad liitlaste tahet, otsustavust ja võimet kaitsta Läänemere piirkonda,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. „Õppus Baltic Protector annab väga hea võimaluse harjutada ühendekspeditsiooniväe koostöövõimet, jagada kogemusi ning näidata seda, et üheskoos oleme tugevamad ja suudame teha enam. Õppus süvendab ka partnersuhteid ühendekspeditsiooniväe riikide vahel,“ lisas minister Luik. Homme, 12. juunil viiakse Saaremaal läbi õppuse BALTOPS maabumisharjutus, millest võtavad osa kaitseväelased USA-st, Poolast, Rumeeniast ja Eestist. Oma panuse õppusesse annavad kaitseliitlased Saaremaa malevast. „Suurepärane näide ühise eesmärgi nimel pingutamisest on see, et BALTOPS ja Baltic Protector on sel aastal oma jõud ühendanud,“ leidis Jüri Luik. BALTOPS on koostööõppus, mis on alguse saanud 1970ndatel aastatel. BALTOPS-i eesmärk on edendada riikidevahelist kaitsevägede koostöövõimet, harjutatakse koostööd nii merel, maal kui õhus. Taanis 24. mail alanud Baltic Protectori esimene etapp Danex, teine etapp BALTOPS ja juuli alguses Eestis toimuv õppuse viimane etapp Amphibex toovad Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede alust. Nende hulgas saabuvad siia Briti kuningliku mereväe laevad ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast üheksast riigist. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele. Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi poolt juhitud üheksa riigi kaitsekoostöö raamistik, mis keskendub heidutusele ja julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas ja laiemalt Põhja-Euroopas, samuti ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes. Ühendekspeditsioonivägi algatati 2014. aastal ning 28. juunil 2018 allkirjastasid koostööraamistiku riikide kaitseministrid Londonis ühendekspeditsiooniväe alusdokumendi. Ühendekspeditsiooniväega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik. Kõik uudised Keel EST

03.11.2021 18:00 (35.64) Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja on Viljandi Gümnaasium [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias, aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja tiitli pälvis Viljandi gümnaasium. Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Margit Luts Tallinna Reaalkoolist ja Kristi Luik Kehtna Kutsehariduskeskusest. Ettevõtlik õppur on Tallinna õpilasfirma Spotter koosseisus Morgan Pilviste, Artur Sepp, Joosep Ralf Nõgene, Rasmus Uutar. Aasta ettevõtlusõppe mentor on Ida-Viru Keskhaigla ning ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi aasta tegija Margit Partei Tartu Ülikoolist. Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja tiitli pälvinud Viljandi Gümnaasium on aastatega laiendanud oma majandus- ja ettevõtlussuuna tegevust nii, et ettevõtlik vaim ja hoiak on saanud üheks alusväärtuseks kogu koolipere hulgas. Koolis toetavad ülekooliliste valikainete hulk ja sisu järjest on enam praktilist ja ettevõtlikku meelelaadi, kursuste väljatöötamisel ja läbiviimisel on osalenud partnerasutused. Toimub populaarne karjääripäev, kaasatud on külalislektoreid-eksperte, osaletakse ja korraldatakse erinevaid üritusi. Koolile on omistatud Ettevõtliku Kooli kvaliteeditunnusena Hõbemärk. Aasta ettevõtliku õpetaja kategoorias on erandkorras ja esmakordselt kaks võitjat. Tallinna Raalkooli klassiõpetaja Margit Luts tegeleb ettevõtlusõppega juba rohkem kui 15 aastat ja on selle aja jooksul nakatanud oma loovate õpiviisidega nii õpilasi kui kolleege. Lisaks on ta panustanud ettevõtlusõppe arendamisse nii Tallinna Reaalkoolis kui vabariigis. Tänu tema initsiatiivile saavad kõik Tallinna Reaalkooli õpilased esimesest kooliaastast alates omandada rahatarkusi ning ettevõtluse alusteadmisi. Ta otsib alati võimalusi, et kõik õpilased saaksid ettevõtluskogemuse ning tema eestvedamisel lõimivad ka kaasõpetajad ettevõtlus- ja karjääriõpet nii erinevatesse tundidesse kui kooliülestesse projektidesse ja üritustesse. Kehtna Kutsehariduskeskuse karjääri ja ettevõtluse õpetaja Kristi Luik on karjääriõpetaja ja ettevõtja, kelle ainetunnid on täis praktilisi tegevusi, õppekäike, külalisi - erinevaid ettevõtlikkust arendavaid ja karjäärivalikute kohta infot andvaid tegevusi. Ta peab oluliseks õppimise meetodiks praktilist kogemust ja panustab aktiivselt kogukonda koos õpilastega. Õpetaja esitas kandidaadiks tema klass. Aasta ettevõtlik õppur on õpilasfirma Spotter koosseisus Morgan Pilviste, Artur Sepp, Joosep Ralf Nõgene, Rasmus Uutar. Tegemist on Tallinna 21. Kooli ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilastega. Kettagolfile suunatud õpilasfirma pälvis tänu oma tugevale meeskonnale ning innovaatilisele tootele Eesti parima õpilasfirma tiitli ja esindas suvel Eestit ka Euroopa õpilasfirmade virtuaalvõistlusel. Seal omistati neile julgete innovaatorite eripreemia. Oma kogemust jagavad nad meeleldi ka teistele noortele, julgustades ja inspireerides neid ettevõtlusega tegelema. Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe mentoriks valiti Ida-Viru Keskhaigla, kus Jõhvi Gümnaasiumi õpilased saavad õppida meditsiiniga seotud valikaineid kodu lähedal. Haigla pakub nii väljaõpet kui praktikat ning innustab õpilasi jätkama meditsiiniõpinguid pärast gümnaasiumi. Haigla on valikaine mooduli „Meditsiin ja keemia“ kolme kursuse läbiviija. Õpilastele korraldatakse loenguid, õppekäike, praktikapäevi ja doonoripäevi, töövarjupäevi ja karjäärinädalaid. Koroonakriisi ajal on jaganud haigla õpetust videosilla vahendusel. Edu ja Tegu programmi aasta tegija on Tartu Ülikool seire spetsialist Margit Partei, kes orienteerub suurepäraselt eelarvete, tabelite ja indikaatorite maailmas ning tema analüütiline mõtlemine on programmile hindamatu tugi. Veel silmapaistvaid kandidaate Aasta ettevõtliku õpetaja kategoorias toodi silmapaistva nominendina esile Paikuse Kooli õpetaja ja karjäärikoordinaator Kadri Haavandi, kes on lühikese aja jooksul kaasanud tegemistesse nii õpilased, õpetajad kui ka teised huvigrupid. Ta käivitas koolis karjääri- ja ettevõtlusõppe 7. klassidele ning alustas minifirmade juhendamisega 8. klassides loovtöö raames. Ettevõtlustunnid ehitab ta üles karjääri kujundamist, majandust ja ettevõtlust lõimides, võimalikult praktiliselt ja mänguliselt, külastab oma teemadega ka klassijuhataja tunde. Teine silmapaistev nominent aasta ettevõtliku õpetaja kategoorias on Eesti Kunstiakadeemia projektijuht ja lektor Sven Idarand, kes on pea 20 aastat aidanud kunstiakadeemias arendada välja loomevaldkonna eripärasid arvestava ja inspireeriva ettevõtlusõppe ning innustanud sadu noori astuma ettevõtja kingadesse. Ta on ka ka äriideede arendamise programmi STARTER juhendaja ja korraldaja ning ettevõtja. Aasta ettevõtliku õppuri kategoorias märgiti silmapaistva nominendina ära Vasta Kooli 9. klassi õpilane Hanna Brita Luik, kes korraldas oma loovtöö raames Vasta mõisas heategevuskontserdi, millega juhtis tähelepanu MTÜ Loomapäästegrupp tegemistele ja abivajajatele loomadele. Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe mentor kategoorias on silmapaistev nominent Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud Eneken Titov. Ta on kursis nii viimaste teadussuundade kui ettevõtete vajadustega, lähtub oma õppeainete kujundamisel erinevatest pädevusmudelitest, arvestab kutseoskusstandarditega ning ettevõtete tänaste ja homsete ootustega. Ta panustab aktiivselt hariduse arendamisse erinevates töögruppides ja organisatsioonides. Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja kategoorias tõsteti silmapaistvate kandidaatidena esile AS Viru Keemia Grupp, kes on teinud pikka aega süsteemset koostööd Jõhvi Gümnaasiumiga; Swedbank AS, kelle töötajad löövad aktiivselt kaasa töövarjutamise- ja karjäärilootundide algatustes, annavad rahatarkuse tunde ja on mentorid praktikaprogrammides; ning Tartu Tamme Gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja õpetaja Merit Luik, kes on oma koolis üles ehitanud hästi toimiva karjääritöö mudeli ning panustab piirkonna kui riigi karjäärikoordinaatorite koostöösse. Kõik konkursile esitatud kandidaadid. Lisainfo: Liina Pissarev, tel 51 36 555 Haridus- ja Noorteamet, haridusturunduse büroo Kõik uudised Keel EST

04.10.2004 09:10 (26.73) Taivo Luik tuli Vaaraode rallil viiendaks [Postimees]

2005. aasta Dakar Ralliks valmistuva Hawaii Express Desert Teami mootorratturid Taivo Luik ja Andres Rätsepp osalesid möödunud nädalal Egiptuses kõrberallide MM-sarja kuuluval Vaaraode rallil (Rallye des Pharaons), mille Luik lõpetas viiendana, kirjutab Sportnet. loe edasi..

05.01.2005 01:00 (26.73) Luik ja Rätsepp langesid [Õhtuleht]

Dakari kõrberallil tsiklite arvestuses osalevad Taivo Luik ja Andres Rätsepp langesid eile sõidetud neljanda etapiga teise saja lõppu. Luik kaotas võitjale Andy Caldecottile 3.20.59 ja oli finišis 192. Rätsepp jäi võitjast maha pea neli tundi ja leppis 196. kohaga.

06.07.2005 04:50 (26.73) Mart Luik kolib Moskvast Kiievisse? [Õhtuleht]

Neli aastat Moskvas telekanalit DTV Viasat juhtinud endine TV3 direktor ja ajakirjanik Mart Luik pakib peagi kohvrid ja jätab Venemaa pealinnaga hüvasti. SL Õhtulehele teadaolevalt asub ta uuele töökohale Kiievisse. Mart Luik ise seda infot ei kommenteeri.

06.12.2005 07:30 (26.73) Hans H. Luik ostis Ekspress Hotline’i [Postimees]

Hans H. Luik ostis eelmisel nädalal Raul Kasesalult Ekspress Hotline’i. Kõikide aktsiate ostuga äripartnerilt sai Luik firma ainuomanikuks, vahendab Eesti Päevaleht. Tehingu hinda osapooled ei avalda. loe edasi..

19.07.2006 07:30 (26.73) EPL: Luik ja Luukas otsivad maa seest energiat [Äripäev Online]

Ärimehe Hans H. Luige isa Hans Luik ning abikaasa Selle Luik, Urmas Sõõrumaa ning Aadu Luukas uurivad maasoojuse baasil energia tootmise võimalikkust.

12.12.2006 12:45 (26.73) Jüri Luik läheb Washingtonist Eesti saadikuks NATOs [ERR Uudised]

President Toomas Hendrik Ilves nimetas kolm uut suursaadikut - senine saadik USAs Jüri Luik läheb Eesti esindajaks NATOs.Luik asendab senist ametikandjat Harri Tiidot, teatas presidendi kantselei.President nimetas välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektori Raul Mälgu Eesti suursaadikuks Euroopa Liidu juures.Eesti esindajaks Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) juures sai Triin Parts.Luige ja Mälgu uus amet on asukohaga Brüsselis, Parts alustab tööd Viinis.

25.04.2007 07:45 (26.73) Luik hakkab andma laenu kodu ostuks [Õhtuleht]

Meediaärimees Hans H. Luik koos Julianus Grupiga lõid uue ettevõtte Krediidikassa, mis hakkab mai keskel raha välja laenama. Krediidikassa tegutseb käsikäes võlgade sissenõudmisfirma Julianus Inkassoga. "Krediidikassa sihib väikelaene. On mingisugused teenused, mille puhul pangad ei viitsi väiksema kliendiga enam "nikerdada". Krediidikassa juhtkonnal on klientidega aga soojad viljakad suhted, nii et otsustasin neisse investeerida. Rahapaigutuse tagamiseks märkisin ka aktsiaid," kommenteeris Äripäevale Luik , kes on Krediidikassa enamusosanik firma Minigert OÜ kaudu.

12.06.2007 07:30 (26.73) Hans H. Luik tegi Maalehe koristajast miljonäri [Õhtuleht]

Meediamagnaat Hans H. Luik teatas eile Maalehe aktsiate ostust, tehes sellega teiste seas üleöö miljonäriks nii Maalehe sekretäri kui ka koristaja. Luik ostab Maalehe aktsiaid kokku 52 miljoni krooni eest ning Maalehe suuraktsionäri Jüri Ehasalu sõnul on kõikide aktsiate müük nädala küsimus, kirjutas Äripäev.

05.09.2007 17:17 (26.73) Luik ostis Ekspressi aktsiaid emissioonihinnast odavamalt [Äripäev Online]

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik ostis oma firma OÜ HHL Rühm vahendusel eile juurde 23 000 aktsiat. Tõenäoliselt maksis Luik ühe aktsia eest 85,9 krooni.

05.09.2007 21:45 (26.73) Luik ostis Ekspressi aktsiaid emissioonihinnast odavamalt [Õhtuleht]

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik ostis oma firma OÜ HHL Rühm vahendusel eile juurde 23 000 aktsiat. Tõenäoliselt maksis Luik ühe aktsia eest 85,9 krooni.

02.07.2008 09:15 (26.73) Hans H. Luik nõuab Elmar Lepalt oma raha tagasi [Õhtuleht]

2004. aastal Pärnu vanasse veetorni elamut rajama asunud ettevõtjad Hans H. Luik ja Elmar Lepp on toppama jäänud projekti pärast tülis ning Luik nõuab Lepa firma pankrotti.

18.08.2008 03:45 (26.73) Jüri Luik: sõja Gruusias vallandas Venemaa provokatsioon [saarlane.ee]

Eesti saadik NATO juures Jüri Luik ütles, et täna võib juba üsna kindlalt väita, et sõjategevuse Gruusias vallandas Vene Föderatsiooni provokatsioon. Luik rääkis Kuku raadio saates "Välismääraja", et viimastel päevadel on laekunud küllalt tõendeid selle kohta, et operatsioon oli venelastel ammu ette valmistatud.

12.12.2008 16:30 (26.73) VIDEO: Luik ei murdunud [Äripäev Online]

Ekspress Grupi erakorralisel üldkoosolekul ei nõustunud ettevõtte suuromanik Hans H Luik Äripäevale kommentaari andma, põhjendades seda veel likvideerimata võlaga Äripäeva poolt. Nimelt kirjutas Äripäev mõni aeg tagasi esikaanel küsimuse vormis, kas Luik hakkab kontserni tükikaupa müüma. Artiklis kirjutati, et väidetavalt kaalutakse Printalli trükitööstuse ja Rahva Raamatu müüki, et firma röögatut laenukoormust vähendada. Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ütles, et

10.01.2009 13:31 (26.73) Luik: miks Tallinn ehitab, kui tühje kortereid on lademes! [Äripäev Online]

VÃ¤rskelt Ã„ripÃ¤eva veebis erakondade valimisreklaame meelde tuletanud Hans H. Luik leiab, et Keskerakonna lubatud 10 000 munitsipaalkorteri ehitamise asemel tuleks lahendusi otsida tÃ¼hjalt seisvate ja ostjata elamispindade arvelt. â€žKortereid pole enam mÃ¼Ã¼mata mitte 7000, vaid 13 000-14 000â€¦. Samas on Tallinna linna juhtiv Keskerakond lubanud ehitada 10 000 munitsipaalkorterit. Miks me ehitame, kui erasektoril on kortereid lademes!â€œ Ã¼tles Luik tÃ¤na Kuku raadio saates KeskpÃ¤evatund. Ekspre

10.01.2009 14:00 (26.73) Luik toetaks laenuhädalisi [Äripäev Online]

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik ei jaga majandusminister Juhan Partsi seisukohta, et kodulaenude väljanõudmist pole mõtet peatada. Kuku raadio Keskpäevatunnis ütles Luik, et näiteks paljulapseliste perekondade toetamist võiks kaaluda küll. Näiteks Kredex võiks ajutiselt osa laenuvastusest enda kanda võtta. Edukas kogemus on olemas Soomest, kus riik võttis ränga majanduslanguse ajal kolme suurema panga kinnisvaraportfellid üle ning müüs need suure allahindlusega Norra ettevõtjale

15.01.2009 14:01 (26.73) Mart Luik: Kalev Meedia saavutas negatiivses mõttes täiesti uue taseme [Äripäev Online]

Kalev Meedia saavutas mõne toote puhul Eesti ajakirjandusturul negatiivses mõttes täiesti uus tase, kus ajakiri tuli turule ilma ühegi makstud reklaamita, ütles Ajakirjade Kirjastuse juht Mart Luik. "Eks see ole ühelt poolt nende suuruse või väiksuse küsimus," lisas ta. Luige kinnitusel polnud Kalev Meedia töötajad just väga aktiivsed oma toodet pakkuma, seda on talle rääkinud ka reklaamikliendid. Luik ütles äsjases Kuku raadio saates "Magneet", et ajastuse mõttes tuli Kalev Meedia otsu

23.02.2009 20:00 (26.73) Mart Luik: autokulutuste kokkuhoid on märkimisväärne [Äripäev Online]

Oleme oluliselt vähendanud autoparki, samuti kütuse limiite ning kokkuhoid on olnud märkimisväärne, märkis Ajakirjade Kirjastuse juhatuse esimees Mart Luik. "Me vähendasime kulutusi autodele juba läinud sügisel maksumäära tõstmisest sõltumata, pigem majandussurutise tõttu. Tegime seda järk-järgult," ütles Luik. "Oleme lasknud oluliselt vähendada autoparki, kellele üldse võimaldatakse ametiauto kasutamine. Samuti oleme vähendanud kütuse limiite, kes on näiteks kasutanud a

25.04.2009 14:30 (26.73) Luik: EASi ametnikud, asendage liftisõit objektilkäimisega! [Äripäev Online]

Meediaärimees Hans H. Luik heitis tänases "Keskpäevatunnis" EAS-ile ette nende eluvõõrust, mis Eesti firmadele kalliks maksma on läinud. Luik rääkis, et üks Rapla spordiriideid ja jopesid õmblev väikefirma küsis EASist toetust, et Soome tootemessile enda kaupa tutvustama sõita. "Tal on Soomes turg ja partnerid olemas, aga EASist ta raha ei saanud. Seejärel pidi omanik firma Soome partneritele üle andma, aktsiatest loobuma, sest ilma tootearenduseta ei olnud võimalik jätka

02.06.2009 16:45 (26.73) Luik sai aktsionäridelt heakskiidu laenu tagamiseks [Äripäev Online]

Ekspress Grupi aktsionärid hääletasid äsja lõppenud aktsionäride koosolekul selle poolt, et ettevõtte suuraktsionär Hans H. Luik käendab oma isikuga Ekspress Grupi olemasolevat laenu 62,6 mln krooni ulatuses kuni laenu lõppemiseni, saades selleks tasu 940 000 krooni aastas. Kolmandat päevakorrapunkti, millega sooviti saada aktsionäride nõusolek tehinguks nõukogu liikme Hans Luige ja juhatuse vahel, said hääletada kõik kohale tulnud aktsionärid, välja arvatud Hans Luik ise. Aktsionär

15.07.2009 12:30 (26.73) Luik: ühendatud Anne & Stiil võiks saada populaarseimaks [Äripäev Online]

Septembris ilmuva ühendatud naisteajakirja Anne & Stiil ambitsioon on saada sihtgrupi seas suurimaks, ütles Ajakirjade Kirjastuse peadirektor Mart Luik. "Kavatsused ja tagamaad on seotud ambitsiooniga, et tahaks teha sihtgrupile võimalikult tugevat toodet. Ambitsioon on isegi see, et tahaks sihtgrupile teha kõige tugevamat ja populaarsemat toodet. Sel põhjusel otsustasime ühendada kahe ajakirja tugevamad küljed," rääkis Luik otsuse tagamaadest ühendada kaks kirjastuse naisteaja

18.09.2009 08:15 (26.73) Luik valutab südant Eesti valijate pärast [Äripäev Online]

Mis meil puudu jääb ja mille pärast süda täitsa väriseb, on meie valija kvaliteet, rääkis meediaärimees Hans H. Luik. "Võrreldes Põhjamaadega on meil valija väga vähe demokraatiat näinud," rääkis Hans H. Luik ETV saates "Kahekõne". "Just see läbinägemine, mis on loosungite taga. Meie valija lihtsalt ei ole demokraatia asjus üleliia haritud. Ja sellepärast ma ütlen, et tuleks kindlasti soodustada igasuguseid debatte. Kui riigi ringhääling saab tehtud väga kihvti saatesarja "Laulge kaasa",

18.09.2009 09:30 (26.73) Luik: Delfi ost oli valel ajal [Äripäev Online]

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik ütles eile ETV saates, et pea 850 miljonit krooni portaali Delfi eest, võis olla veidi liiga soolane, kuid Delfi ostust tekkinud võlad teda riigi suurimaks võlglaseks kindlasti ei tee. "Kui vaadata Eesti seisukohast siis ta ei ole võib-olla väärt oma sedavõrd suurt hinda," rääkis Luik Delfi ostmisest ning lisas, et Delfi on suurim loetav kanal Eestimaa venelaste seas, suurim loetav kanal üldse ning veel paremas seisus on ta Riias ja V

18.09.2009 11:15 (26.73) Luik: ma pole lammas [Äripäev Online]

MeediaÃ¤rimees Hans H Luik mÃ¶Ã¶nab, et Gild on tÃµmmanud alt eestlasi paljudel turgudel, ennast peab ta heauskseks investoriks, keda pÃ¼gati. Luik rÃ¤Ã¤kis ETV saates â€žKahekÃµneâ€œ, et paljud investorid on petta saanud kommenteerides artiklit â€žEesti Ã¤rihaisid pÃ¼gati 260 miljoni krooniga nagu lambaidâ€œ. NeljapÃ¤evane Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti ettevÃµtjate koorekiht langes Bakuus enneolematu kelmuse ohvriks, 260 miljonit krooni on teadmata kadunud ja raha paigutamisel osalenud GILD

20.04.2010 11:30 (26.73) Margus Luik sai Läti käimise meistrivõistlustel teise koha [ERR Sport]

Margus Luik sai Murjanes toimunud Läti käimise meistrivõistlustel 20 km distantsil teise koha. Luik käis välja hooaja tippmargi 1:35.13,4. Läti meistriks tulnud Arnis Rumbenieks sai ajaks 1:27.23,1. EESTI KERGEJÕUSTIKULIIT/ERR SPORT

07.06.2010 21:45 (26.73) Eesti purjetamisneiud on EM-il kolmandas kümnes [Õhtuleht]

17.09.2010 19:30 (26.73) Inglismaa mõrvar-luik on uputanud juba 15 liigikaaslast (Maaleht) [Roheline Värav]

Inglismaal Pembroke´i linna lähedal asuvas tiigis elab luik, kes on tapnud vähemalt 15 oma liigikaaslast ja haavanud veel mitmeid linde. Luik saabus tiiki veebruaris ja on pärast seda rünnanud paljusid lindusid, kes on samasse tiiki tulnud, vahendas The Sun.Loe edasi Maalehest

30.09.2010 22:30 (26.73) Hans H. Luik lahutas suvel abielu [Õhtuleht]

Meediaärimees Hans H. Luik teatas täna TV3 saates "Kolmeraudne" lugeja küsimusele vastates, kuidas tal eraelus läheb, et lahutas suvel ametlikult oma abielu Selle Luigega. "Ma elan oma abikaasast eraldi, täna ka eri kontinentidel, ja suvel me lahutasime ka ametlikult oma abielu," selgitas Luik ning lisas, et ehkki mees ja naine võivad lahutada, laste eest tuleb ikkagi mõlemal vanemal hoolt kanda.

17.10.2012 16:20 (26.73) Endine advokaat Vello Luik õigel päeval trellide taha ei läinud [Õhtuleht]

Endine advokaat Vello Luik pidi minema esmaspäeval Tartu vanglasse karistust kandma, kuid ta ei teinud seda. Kui Luik ka homme hommikul vanglasse ei lähe, viib politsei ta sunniviisiliselt kohale.

09.02.2013 23:05 (26.73) Luik ja Alusalu teenisid laupäeval kaks esikohta [ERR Sport]

Adaveres peetud kiiruisutamise Eesti meistrivõistlustel said laupäeval nii laupäeval kaks kulda Aleks Luik ja Saskia Alusalu. Luik võidutses meeste 500 ja 3000 meetri distantsidel, Alusalu oli parim naiste 500 ja 1500 meetris.

01.12.2013 10:40 (26.73) Leila Luik jooksis Eesti kõigi aegade neljanda tulemuse [Postimees]

Eestlannad Leila ja Liina Luik jooksid täna hommikul Hiinas Shanghai maratonil. Leila Luik sai naistest 7. koha isikliku rekordiga 2:37.12, mis on Eesti kõigi aegade neljas tulemus.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 12 Teabeameti põhimäärus ja peadirektori kohusetäitja [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas Teabeameti põhimääruse.Kaitseminister Jüri Luik kinnitas Teabeameti põhimääruse.Kaitseminister Jüri Luik kinnitas kuni Julgeolekuasutuste seaduses ette nähtud korras Teabeameti peadirektori ametisse nimetamiseni Teabeameti peadirektori kohusetäitjaks Tarmo Türksoni. Teabeameti põhimäärus on saadaval Kaitseministeeriumi koduleheküljel aadressil www.mod.gov.ee/teabeamet.html.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 74 Kaitseminister Jüri Luik külastab Kaitseliidu Nõmme Malevkonda [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik külastab homme, 23.septembril Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme Malevkonna väljaõppepäeva. Kaitseminister Jüri Luik külastab homme, 23.septembril Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme Malevkonna väljaõppepäeva. Visiidi käigus kohtub kaitseminister Nõmme Malevkonna pealiku nooremleitnant Heino Piirsaluga ning jälgib, kuidas kaitseliitlased läbivad NATO üldfüüsilise testi ja sooritavad laskeharjutusi Männiku lasketiirus.Kaitseministrit saadavad Kaitseliidu Peastaabi ülem major Riho Terras ning Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Margus Kolga.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 72 Kaitseminister visiidil Soome Vabariigis [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik viibib homme, 21.septembril Tuglase Seltsi kutsel Soome Vabariigis, kus esineb Eesti kaitsepoliitikat tutvustava ettekandega.Kaitseminister Jüri Luik viibib homme, 21.septembril Tuglase Seltsi kutsel Soome Vabariigis, kus esineb Eesti kaitsepoliitikat tutvustava ettekandega.Kaitseminister Jüri Luige ettekanne on osa Tugalse Seltsi korraldatud Eesti riigikaitset ja Kaitsejõude tutvustavast loengusarjast. Soome-visiidi käigus kohtub kaitseminister Jüri Luik Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema kindralleitnant Ilkka Pentti Holloga ning Soome “Eesti projekti” juhi kindralmajor Pentti Lehtimäkiga.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 34 Kaitseminister Jüri Luik Läänemaal [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik on homme, 21.aprillil ringsõidul Läänemaal, kus tutvub nõukogude aegsete sõjaväeobjektidega.Kaitseminister Jüri Luik on homme, 21.aprillil ringsõidul Läänemaal, kus tutvub nõukogude aegsete sõjaväeobjektidega.Visiidi käigus kohtub kaitseminister Ridala vallavanema Raul Tammetiga ning külastab Haapsalu lennuvälja, Pullapää raketibaasi ning radarijaama.Kaitseministri ja Ridala vallavanema kohtumisel on arutluse all Kaitseministeeriumile mittevajalike endiste sõjaväeobjektide munitsipaliseerimine. Kaitseministrit saadavad Riigikogu liige Mart Nutt ning ministri nõunik Hellar Lill.

16.08.2014 15:30 (26.73) Kolmikõed Luiged ja Evelin Talts EMil maratonirajal [Postimees]

Zürichis toimuval kergejõustiku EMil oli täna kavas naiste maratonijooks, kus stardis oli neli eestlannat. Liina Luik sai parimana 29., Leila Luik 43. ja Lily Luik 47. koha, Evelin Talts jättis jooksu poolelo.

16.08.2014 15:45 (26.73) Galerii: kolmikõed Luiged ja Evelin Talts EMil maratonirajal [Postimees]

20.09.2014 20:10 (26.73) Luik tõusis Eesti ajaloo edukaimaks käijaks [Postimees]

Laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Meeste seas võitis rekordilise 24. meistritiitli Bruno Junk Käimisklubi esindaja Margus Luik. Selle saavutusega tõusis Luik Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks.

20.09.2014 23:45 (26.73) Luik tõusis Eesti ajaloo edukaimaks käijaks [ERR Sport]

31.03.2015 09:35 (26.73) Luik: ma pole treeninglaagritest täielikult taastunud [ERR Sport]

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi ridadesse kuuluvad Tiidrek Nurme ja Liina Luik võistlesid 29. märtsil Hollandis Parelloopis 10 kilomeetri maanteejooksul. Nurme saavutas meestst üldarvestuses 13. koha ajaga 30.00, Liina Luik sai naistest 10. koha ajaga 34.40.

02.04.2015 14:35 (26.73) Riigikogus moodustati 22 parlamendirühma ja seitse ühendust [Riigikogu]

13.08.2015 08:25 (26.73) Jüri Luik Eston Kohveri kohtuasjast: kohtust tuleb lõpuks suur karistus [Õhtuleht]

Eesti endine Venemaa suursaadik Jüri Luik rääkis esimeses usutluses pärast naasmist, et Venemaa sõjalised äkkõppused ja pidev kaitse-eelarve suurenemine on murettekitav. Lisaks peatus Luik intervjuus ka Eston Kohveri kohtuasjal, mida ta nimetas näitemänguks.

30.08.2015 08:15 (26.73) MM: Liina Luik jooksis maratonis isikliku rekordi [ERR Sport]

Liina Luik sai kergejõustiku MM-il Pekingis naiste maratonis isikliku rekordiga 2:39.42 hinnatava 27. koha. Tema kolmikõde Lily Luik oli 38., ajaga 2:45.22.

31.08.2015 00:05 (26.73) Liina Luik jooksis end Rio olümpiale [Postimees]

Kergejõustiku MMil Pekingis püstitas Liina Luik maratonijooksus isikliku rekordi 2:39.42, mis andis 27. koha ja ühtlasi tähendab ka Rio olümpianormi täitmist. Enne võistlust kerge haigusega kimpus olnud Lily Luik oli 2:45.22ga 38.

22.11.2015 23:30 (26.73) Lily Luik valmistub olümpiaks poolmaratone joostes [ERR Sport]

Maratoonar Lily Luik täitis nädal tagasi Valencias Rio olümpianormi. Olümpiamängudeks valmistub Luik poolmaratone joostes, täispikka maratoni ta enne olümpiamänge enam joosta ei plaani.

26.02.2016 20:05 (26.73) Suri tuntud blogija Kadri Luik [Postimees]

Täna suri tuntud blogija Kadri Luik. Luik oli menuka suhteblogi «Julgus öelda, julgus mõelda» autor.

05.11.2016 04:21 (26.73) Viivi Luik: kirjutan seepärast, et olen kirjutamiseks loodud – nii nagu auto on loodud sõitmiseks ja kirves on loodud raiumiseks [Õhtuleht]

Homme 70aastaseks saav kirjanik Viivi Luik, meile ehk enim tuntud kui raamatu "Seitsmes rahukevad" autor, kiidab eestlaste südamesoojust ja vastupidamisvõimet, mis aitas meid üle elada saja-aastase sõja, venestamise ja hääletu alistumise ning aitab üle elada ka selle tohutu maailmamuutuse, millest me keegi veel ei tea, kuhu see viib. Enda kohta ütleb Viivi Luik, et tema on elu lõpuni kirjanik. Igal juhul.

16.02.2017 08:55 (26.73) Mart Luik lubas ERR-i juhatuse konkursil osaleda [ERR Uudised]

Varem meedia- ja meelelahutusäriga seotud Mart Luik, praegu sealihakasvatajaid ühendava Eesti Lihatööstuse juhatuse liige Mart Luik kinnitas, et on otsustanud kandideerida Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimeheks.

20.02.2017 15:10 (26.73) Liikumatult järvejääl olnud luik tõmbas päästjad haneks [Delfi uudised]

Laupäeval teatas murelik inimene päästeametile, et Võrus võib luik järvejäässe kinnijäätunud olla. Päästjate saabudes selgus siiski, et kõik oli korras ja luik tõusis jäält ning jalutas minema.

25.04.2017 20:40 (26.73) Leila Luik jäi Viinis esimesena pjedestaalilt välja [ERR Sport]

Kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik startisid laupäeval Austrias Viini maratoni raames toimunud 10 km maanteejooksul, neist parimana sai Leila Luik 4. koha.

11.06.2017 15:05 (26.73) Luik: väide Eesti kaheks jaotumisest Rail Balticu tõttu on satiir [ERR Uudised]

Rääkida sellest, et Rail Baltic jaotab Eesti kaheks, on satiir, sest iga tee jaotab Eesti kaheks, ütles kirjastaja Hans H. Luik Vikerraadio saates "Samost ja Luik".

18.06.2017 14:00 (26.73) Luik: Tallinna liiklust tipptunnil koormavad raskeveokid saaks viia Muugale [ERR Uudised]

Vikerraadio saadet "Samost ja Luik" juhtiv ajakirjanik Hans H. Luik pakkus, et läbi Vanasadama Tallinna kesklinna liiklust koormavad raskeveokid saaks vastu võtta hoopis läbi Muuga sadama, kui Tallinn selleks survet avaldaks.

18.06.2017 14:10 (26.73) "Samost ja Luik": Tallinna liiklust koormavad veokid saaks viia Muugale [ERR Uudised]

14.07.2017 15:46 (26.73) Kuku raadio peatoimetaja: Luik on eetris kuni augustini [Õhtuleht]

Täna tuli ilmsiks, et ettevõtjate Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa valimisliidu „Tegus Tallinn“ kampaaniajuhiks saab meediamänedžer Mart Luik. Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja usub, et Luik on sellele vaatamata sõltumatu ning osaleb raadio päevapoliitika saates „Keskpäevatund“ vähemalt augustini.

19.07.2017 15:25 (26.73) Mõis, Luik ja Sõõrumaa kogunesid valimisliidu asju arutama [ERR Uudised]

Ettevõtjad Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis ja nende valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik peavad täna koosolekut, kus arutavad valimisliidu programmi ja muude teemade üle. Luik ütles, ERR-ile, et programmist saab rääkida avalikult juba homme.

29.07.2017 21:20 (26.73) Mart Luik: nimedetagi on selge, et suur hulk venekeelseid valijaid hülgavad oktoobris Keskerakonna [Delfi uudised]

Koos Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisaga valimisliidu "Tegus Tallinn" loonud Mart Luik usub, et kui Edgar Savisaar tõesti teebki oma valimisliidu, siis vähendab see olulisest Keskerakonna häältesaaki. "See lõhub ära erakonna senise täiesti unikaalse venekeelse valijaskonna monopoli ja parandab peaaegu kõigi teiste valimistel osalevate jõudude positsiooni," leiab Luik.

24.08.2017 16:06 (26.73) Fotod: kaitseväe liputoimkond ja Luik osalesid Ukraina iseseisvusparaadil [Postimees]

13.12.2017 17:46 (26.73) Miks lahkub Heli Luik „Terevisiooni“ ekraanilt? [Õhtuleht]

Septembrikuus üllatas „Terevisioon“ uute saatejuhtidega. Üheks värskeks telenäoks sai varem filmiprodutsendina leiba teeninud Heli Luik, keda paraku alates jaanuarist enam teleekraanil ei näe. Luik jääb töötama küll sama saate juures, ent edaspidi muusikatoimetaja rollis.

27.12.2017 17:56 (26.73) Viivi Luik: poliitkorrektsus on avanud ukse tõejärgsesse maailma [Objektiiv.ee (SAPTK)]

Luuletaja ja proosakirjanik Viivi Luik märgib väljaandes Eesti Ekspress lõppevale aastale pilku heites, et poliitkorrektsus on avanud ukse niinimetatud tõejärgsesse maailma ja tõerääkijaid nimetatakse tagurlasteks. Tema hinnangul on pea peale pööratud sallivus, mis on tõelise sallivuse ja ligimesearmastuse irvitav pilkepilt, viinud maailma ummikusse, kust väljapääsu ei paista. “Ometi pole võimalik silmi kinni panna selle ees, […] The post Viivi Luik: poliitkorrektsus on avanud ukse tõejärgsesse maailma appeared first on Objektiiv.

16.01.2018 16:41 (26.73) FOTOD | Jäätunud Õismäe tiigilt päästeti lennuvõimetu luik [Õhtuleht]

Täna päästeti Õismäe tiigilt luik, kes oli jäätunud veekogult võimetu minema lendama. Ületoidetud luik viidi taastuma metsloomade hoiukodusse.

16.01.2018 16:50 (26.73) FOTOD | Õismäe tiigi jäält päästeti lennuvõimetuseni paksuks toidetud luik [Delfi uudised]

Täna päästeti Õismäe tiigilt luik, kes oli jäätunud veekogult võimetu minema lendama. Luik toimetati Eesti Metsloomaühingu hoiukodusse.

16.01.2018 16:51 (26.73) Fotod: lennuvõimetu luik päästeti jäätunud Õismäe tiigilt [Postimees]

Täna päästeti koostöös päästeameti, Eesti Metsloomaühingu ja Haabersti linnaosa valitsusega Õismäe tiigilt luik, kes oli jäätunud veekogult võimetu minema lendama. Luik toimetati metsloomaühingu hoiukodusse.

28.01.2018 20:41 (26.73) Luik kohtus USA küberväejuhatuse ja NSA ülemaga [ITuudised.ee]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus 26. jaanuaril Ameerika Ühendriikide küberväejuhatuse ja rahvusliku julgeolekuagentuuri (NSA) ülema admiral Michael Rogersiga, et arutada küberkaitsealase koostöö ning liitlaste kohaloluga seotud küsimusi. Samuti andis kaitseminister Luik admiral Rogersile üle Kaitseministeeriumi esimese klassi teenetemärgi.

13.06.2018 19:41 (26.73) Isamaa hakkab tegema ajakirjandust [Objektiiv.ee (SAPTK)]

Erakond Isamaa käivitab lähipäevil oma uudisteportaali, mille juhiks on partei riigikogu fraktsiooni meedianõunik Mart Luik, vahendab ERRi portaal. “Me tahame, et meil oleks erakonna liikmetele ja meie maailmavaadet toetavatele inimestele üks uudistekanal,” selgitas Mart Luik ERR-ile. “Põhimõtteliselt hakkame ajakirjandusega tegelema,” lisas Luik. Uudises juhitakse tähelepanu sellele, et mitmel erakonnal on oma meediaväljaanded – EKRE-l portaal Uued […] The post Isamaa hakkab tegema ajakirjandust appeared first on Objektiiv.

06.09.2018 13:50 (26.73) VIDEOINTERVJUU | Kaitseminister Jüri Luik: Metsavas oli väga osav riigireetur [Delfi uudised]

Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles Jüri Luik, et riigireetmises kahtlustatav Deniss Metsavas oli oma töös väga osav. Luik nentis veel, et palju detaile, nagu näiteks see, et millise kaliibriga saladused kaotsi läksid ja see, kaua mees järelvalve all oli, saavad vastuse mõne aja pärast.

17.09.2018 17:15 (26.73) Kaitseminister Luik: välisluureameti juht rääkis mõjuagentidest Lääne-Euroopas, mitte riigikogus või valitsuses [Delfi uudised]

Kaitseminister Jüri Luik selgitas täna riigikogus, et välisluureameti juht Mikk Marran mõtles oma USA-s peetud kõnes Venemaa mõjuagente Lääne-Euroopas. Tõlgendused, mille kohaselt sekkus Marran Eesti sisepoliitikasse, on Luige sõnul ekslikud. Talle küsimusi esitanud EKRE ja Keskerakonna poliitikuid Luik aga ei veennud.

06.04.2019 12:05 (26.73) Jüri Luik: on väga hea, et kaitseministri koht jäi Isamaale [ERR Uudised]

Isamaa tipp-poliitik Jüri Luik põhjendab, miks ta mõtles ümber ja ikkagi nõustus asuma ka Jüri Ratase teises valitsuses kaitseministri kohale. Luik ei tahtnud jätta riigikaitset juhuslikesse, et mitte öelda valedesse kätesse.

08.04.2019 21:06 (26.73) VIDEO | Hans H. Luik: arvan, et Reformierakond saab peagi oma võimaluse [Õhtuleht]

Esmaspäevases „Ringvaate” saates külas olnud Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik* sõnas, et oleme jõudmas haukumise ühiskonda. Tema arvates ei pea praegune valitsus kaua vastu ning Reformierakond saab varsti oma võimaluse. Lisaks analüüsis Luik ka sõlmitud koalitsioonilepingut.

23.07.2019 11:59 (26.73) Kaitseminister Luik: „Oleme uhked Eesti kaitseväelaste üle, kes kaitsevad Malis Euroopa julgeolekut!“ [Õhtuleht]

Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly arutasid hommikul peetud telefonikõnes rünnakut Malis. „Oleme uhked Eesti kaitseväelaste üle, kes kaitsevad Malis Euroopa julgeolekut,” ütles pressiteates kaitseminister Luik, kes soovis võitlejatele kiiret paranemist.

09.08.2019 07:36 (26.73) Hans H. Luik hakkas farmeriks ja taastab esivanemate talu [Õhtuleht]

Meediaärimees ja Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luik (58) postitas möödunud esmaspäeval enda Facebooki kontole foto, mille kõrval märgib Luik, et kasvatab nüüd nagu kauboi karja oma Viljandimaa farmis, vahendab Kroonika.

09.08.2019 09:55 (26.73) Hans H. Luik hakkas talu pidama [Delfi Publik]

Meediaärimees ja Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luik (58) postitas möödunud esmaspäeval enda Facebooki kontole ootamatu ülesvõtte, millel poseerib esivanemate põlistalu maadel Šoti mägiveistega. Foto kõrval märgib Luik, et kasvatab nüüd nagu kauboi karja oma Viljandimaa farmis.

21.10.2019 16:55 (26.73) FOTOD | Kaitseminister Jüri Luik on ametlikul visiidil Ukrainas [Delfi uudised]

Kaitseminister Jüri Luik väisas täna ja eile Ukrainat, kus kohtus riigi kaitseministri ning riigikaitse ja julgeoleku nõukogu uue sekretäriga, et arutada kaitsekoostöö suurendamist. Ühtlasi kohtus Luik seal teenivate Eesti kaitseväelastest instruktoritega.

21.10.2019 17:21 (26.73) Jüri Luik Ukrainas: kohe tuleb saavutada ulatuslik relvarahu [Postimees]

Kaitseminister Jüri Luik on kaks päeva olnud Ukrainas, kus kohtus ta riigi kaitseministri ning riigikaitse ja julgeoleku nõukogu uue sekretäriga, kellega arutas kaitsekoostöö suurendamisest. Ühtlasi kohtus Luik seal teenivate Eesti kaitseväelastest instruktoritega.

09.12.2019 22:23 (26.73) Jüri Luik: Araabia Ühendemiraadid on Eestile usaldusväärne ja oluline koostööpartner [Postimees]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Araabia Ühendemiraatide asekaitseminister Mohammed Bin Ahmed Al Bawardiga, et arutada julgeolekuküsimusi Lähis-Idas ja olukorda Hormuzi väinas. Samuti kohtus Luik kaitsetööstusettevõtjatega ja esines võtmekõnelejana Abu Dhabis konverentsil Digital Next tutvustades Eesti e-valitsemist ning küberkaitsealast tööd.

16.12.2019 21:13 (26.73) Luik: mul on erakordselt hea meel, et meie seekordsel Balti kaitseministrite kohtumisel osales ka Poola [Postimees]

Täna võõrustas kaitseminister Jüri Luik oma Läti, Leedu ja Poola kolleege Tallinnas. NATO idatiiva julgeolekuküsimusi arutati täna koos Poola kaitseminister Mariusz Błaszczakiga, homme jätkavad arutelusid Eesti kaitseminister Jüri Luik, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis.

18.12.2019 13:53 (26.73) OTSEVIDEO | Kaitseminister Luik: hoian EKRE kaitsepoliitikast eemal! [Õhtuleht]

Riigikogu infotunnis on saadikute ees peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik ja kaitseminister Jüri Luik. Vastates küsimusele Eesti mainest tunnistas minister Luik, et Eesti maine on viimaste kuude ja hiljutise Soome skandaaliga kahju saanud. Teiste riikide kaitseministrid vaatavad Luige sõnul Helmet kui naljameest.

18.12.2019 14:08 (26.73) Kaitseminister Luik: hoian EKRE kaitsepoliitikast eemal! [Õhtuleht]

Riigikogu infotunnis olid täna saadikute ees peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik ja kaitseminister Jüri Luik. Vastates küsimusele Eesti mainest, tunnistas minister Luik, et Eesti maine on viimaste kuude ja hiljutise Soome skandaaliga kahju saanud. Laupäeval oli Helme solvanud ka Saksamaad, nimetades riiki militaarseks kääbuseks.

03.01.2020 12:05 (26.73) Luik: seisame koos USA-ga, ameeriklased kaitsevad diplomaate [ERR Uudised]

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles olukorda Iraaniga kommenteerides, et Eesti seisab liitlasena USA kõrval. Luik rõhutas, et USA kaitseb oma diplomaate ning objekte.

03.01.2020 13:16 (26.73) Kaitseminister Luik: seisame koos USA-ga, ameeriklased kaitsevad diplomaate [Delfi uudised]

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles olukorda Iraaniga kommenteerides, et Eesti seisab liitlasena USA kõrval. Luik rõhutas, et USA kaitseb oma diplomaate ning objekte, vahendab ERR-i uudisteportaal.

08.01.2020 20:17 (26.73) Jüri Luik: mingit USA sõjalist vastureaktsiooni ei tule [Postimees]

Kaitseminister Jüri Luik kommenteeris USA presidendi avaldust seoses Lähis-Idaga. Luik usub, et nüüd on konflikt tuure maha võtmas, kuid piirkonnas otseselt pinged ei vähene.

15.07.2020 14:22 (26.73) Jüri Luik: kriisireserv ei tohiks muutuda poliitiliseks pallimänguks [ERR Uudised]

Politsei- ja piirivalveameti kriisireservi ning Kaitseliidu rolli küsimuses siseminister Mart Helmega vastasseisu sattunud kaitseminister Jüri Luik tänab kõiki kaitseliitlasi, kes eriolukorra lahendamisse panustasid. Ühtlasi kinnitab Luik, et kriisireservi eelnõuga ei saa edasi minna enne, kui on selge, millisel kujul ja milleks seda vaja on.

17.07.2020 15:21 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik kriisireservist: selle loomine ei tohi kahjustada riigi sõjalise kaitse korraldamist [Postimees]

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) leiab, et kui politsei- ja piirivalveameti vabatahtlike reserv luuakse, siis ei tohi see kahjustada riigi sõjalise kaitse korraldamist. Luik tõi välja, et praeguse eelnõu järgi vabastab kriisireservi kuulumine kaitseväekohustuse täitmisest.

17.07.2020 15:21 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik kriisireservist: selle loomine ei tohi kahjustada riigi sõjalise kaitse korraldamist [Postimees]

04.09.2020 10:25 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik: Lukašenko proovib Venemaad konflikti tõmmata [ERR Uudised]

Kaitseminister Jüri Luik räägib pingekoldest, mis jääb Eesti lõunapiirist mööda maanteid sõites ainult 240 kilomeetri kaugusele – Valgevenest. Võltsitud valimistulemustega end võimule jätnud Aleksandr Lukašenkol on selg vastu seina, ta on silmitsi rahvaülestõusuga, ütleb Luik, keda teeb kõige murelikumaks Venemaa võimalik sekkumine, kasutades ära Lukašenko "täielikku nõrkuse perioodi".

14.09.2020 12:11 (26.73) Jüri Luik: Valgevene opositsiooni ootab ees pikk ja raske võitlus [Postimees]

Praegu tundub, et Valgevenes on saavutatud patiseis, ütles kaitseminister Jüri Luik Kuku raadio saates «Välismääraja». Luik analüüsis lisaks Valgevenele ka Läänemere piirkonna julgeolekut, Aleksei Navalnõi mürgitamist Novitšokiga, Nord Stream 2 gaasitoru ehitust ning pingeid NATO liikmesriikide vahel.

16.09.2020 00:16 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik: kaitsekulutusi ei tohi vähendada [Postimees]

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) kritiseeris Postimehe otsesaates siseminister Mart Helme väidet pühapäevases raadiosaates, nagu oleks Eesti kaitsevõime puudulik. «Mart Helme ei oleks kindlasti tohtinud öelda, et Eestil pole kaitsevõimet. Ise on vaja rõhutada oma kaitsevõime tugevust, sest muidu annab see vastasele signaali, et me oleme nõrgad,» nentis minister Luik.

05.02.2021 14:51 (26.73) Trumpi kaotusele panustanud Hans H. Luik võitis kopsaka kihlveo [Õhtuleht]

Meediaärimees Hans H. Luik sõlmis sotsiaalmeedias detsembri alguses kihlveo seoses Ameerika Ühendriikide presidendivalimistega. Ta panustas Donald Trumpi vastu ja võitis seeläbi 10 000 eurot. Ka varem huvitavaid kihlvedusid sõlminud Luik lubas võitu kasutada Eesti ajakirjanduse edendamiseks.

29.05.2005 18:40 (26.73) Pärnu vibustaadionil toimusid Eesti karikavõistlused [ERR Sport]

Pärnus Tammiste vibustaadionil toimusid 28.-29. mail 2005. aasta Eesti täiskasvanute ja veteranide karikavõistlused. Kergelt tuulise, kuid päikesepaistelise ilmaga toimunud võistlustel domineerisid võitjate järel järelkasvuklasside esindajad. Naistest võitis olümpiavibu klassis harjutuses FITA-1 Eve Kivilo (Järvakandi Vibuklubi "Ilves") 1182 silmaga, teise koha saavutas Siret Luik (Järvakandi Vibuklubi "Ilves") 1173 silmaga ning kolmandaks tuli Katrin Fros (Pärnu "Meelis") 1139 silmaga. Naiskondlikult tuli karikavõitjaks Järvakandi Vibuklubi "Ilves" I naiskond 3332 silmaga, koosseisus Siret Luik, Piret Luik ning Bessi Kasak. Teise koha saavutas Järvakandi Vibuklubi "Ilves" III naiskond 3262 silmaga (E.Kivilo, T.Muromägi, K.Muromägi) ning kolmanda Järvakandi Vibuklubi "Ilves" II naiskond 3049 silmaga (A.Preimann, T.Kurisoo, K.Kuusik). Naiste plokkvibu klassis tuli uue Eesti rekordiga karikavõitjaks Krista Silluta (Järvamaa Amburite Klubi) 1217 silmaga. Meestest tuli harjutuses FITA-1 olümpiavibu klassis karikavõitjaks Raul Kivilo (Järvakandi Vibuklubi "Ilves") 1245 silmaga, teise koha saavutas Eerik Ennemuist (Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi Spordikool) 1167 silmaga ning kolmandaks tuli Taavi Ennemuist (Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi Spordikool) 1146 silmaga. Meeskondlikult tuli karikavõitjaks Järvakandi Vibuklubi "Ilves" I meeskond 3320 silmaga koosseisus Raul Kivilo, Priit Viher ning Siim Aaver. Teise koha saavutas Pärnu "Meelise" meeskond 3291 silmaga (E.Kukk, M.Vaikjärv, L.Habakuk) ning kolmanda Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi Spordikooli meeskond 3274 silmaga (E.Ennemuist, T.Ennemuist, H.Köhler). Veteranidest võitis harjutuses 70+50+30m Mati Vaikjärv (Pärnu "Meelis") 870 silmaga, teiseks tuli Olev Haidak (Pärnu "Meelis") 797 silmaga ning kolmandaks Ants Raag (Sõmerpalu "Välk") 702 silmaga.Vibulaskmine

28.01.2006 13:30 (26.73) Eestlased Arctic ralli avapäeval 50 hulka ei mahtunud [ERR Sport]

41. Arctic Lapland ralli avapäeva lõpetasid liidrikohal Kosti Katajamäki - Timo Alanne. Eestlased Georg Gross - Inger Tuur ning Aigar Pärs - Riho Luik poolesaja parema sekka ei mahtunud. Põhja-Soomes Rovaniemi ümbruse teedel peetakse 27.-28. jaanuaril Soome autoralli meistrivõistluste esimene etapp - Artic Lapland ralli. Üle 800 kilomeetri pikkuse teekonna võistluspaika võtsid ette ka kaks eestlaste rallipaari: Aigar Pärs - Riho Luik (Honda Civic Type-R) ning Georg Gross - Inger Tuur (Subaru Impreza WRX), kes osalevad rallil vastavalt numbrite all 50 ja 52. Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal Soome meistrisarja esimesel etapil stardis endised vormel-1 piloodid. Praegune DTM-Mercedese sarja sõitja Mika Häkkinen osaleb talverallil juba neljandat korda. Samuti teevad ralli kaasa nüüdseks Amerikan Le Mans sarjas osalev Jyrki Järvilehto ja Mika Salo, kes esimese kogemuse lumerallilt sai jaanuari keskel peetud Vanajanlinna rallilt. Loomulikult ei puudu võidukihutamiselt ka Soome rallieliit. Oma mullust võitu on kaitsmas koos Timo Alannega sõitev Kosti Katajamäki, kelle autoks sedapuhku Ford Focus WRC. Avapäeval läbitud kuuest kiiruskatsest näitasid Katajamäki - Alanne parimat aega kolmel ning lõpetasid rallipäeva liidrikohal. 13,2 sekundiga jäid neile alla kaks katsevõitu noppinud Jarmo Mikkonen - Hannu Ervasto (Ford Focus WRC). Avapäeva lõpetasid kolmandal positsioonil Jari-Matti Latvala - Miikka Anttila (Toyota Corolla WRC), jäädes kiireimatele alla 47,9 sekundiga. Päeva viimasel katsel parimat aega näidanud Ioannis Papadimitriou - Allan Harryman (Ford Focus WRC) jäid kokkuvõttes kuuendaks. Eesti sõitjad lõpetasid Arctic ralli avapäeva viiendas kümnes. Suures A-rühmas võistlevad Georg Gross - Inger Tuur olid kuue katse järel 51. kohal ning kaotasid liidritele 12 minutit ja 12,3 sekundit. Väikses N-rühmas võistlevad Aigar Pärs - Riho Luik kaotasid 110 katsekilomeetri läbimise järel kaasmaalastele 33,6 sekundit ning platseerusid kokkuvõttes 53. kohale. 41. Artic Lapland ralli jätkub 28. jaanuaril, kui läbitakse veel seitse kiiruskatset pikkusega 167 kilomeetrit. 783 kilomeetri pikkuse ralli lõpetab esimene võistlusauto laupäeva õhtul kell 18. www.rally.eeAutoralli

05.02.2021 15:01 (26.73) Trumpi kaotusele panustanud Hans H. Luik võitis kihlveoga kopsaka summa [Õhtuleht]

04.03.2021 15:11 (26.73) Viivi Luik: Eesti võiks olla koht, kus maailma hulluse keskel säilitatakse terve mõistus [Objektiiv.ee (SAPTK)]

Kirjanik Viivi Luik kirjutab Postimehes, et Eesti võiks olla koht, kus maailma hulluse keskel osatakse säilitada omaenda tervet mõistust, nii et seda võiks tulevikus vajaduse korral teistelegi jagada. The post Viivi Luik: Eesti võiks olla koht, kus maailma hulluse keskel säilitatakse terve mõistus appeared first on Objektiiv.

28.03.2021 15:30 (26.73) Maanteel jalutav luik häiris Tallinna sissesõidul liiklust [ELU24]

Tallinn-Tartu maanteel jalutav luik häiris pealinna sissesõidul liiklust. Sündmuskohal olnud Elu24 lugeja avaldas, et luik jõudis enne päästjate saabumist mööda sõiduteed jalutada umbes 20 minutit.

05.06.2021 06:10 (26.73) Hans H. Luik: kinnisvara on olnud minu päästerõngas [Äripäev Online]

Kuigi suurettevõtja Hans H. Luik peab end pigem andmeäris tegutsejaks, siis tunnistas Luik, et just kinnisvarasse panustatud summad on aidanud tal üle elada mitu kriisi.

30.07.2021 05:05 (26.73) Kadastik ja Luik: miks Eestis on ajakirjandusega kõik enam-vähem hästi? [ERR Uudised]

30 aasta jooksul on Eesti ajakirjanduse nägu kujundanud konkurentidena kaks meest – Postimees Grupi rajanud Mart Kadastik ja Ekspress Grupi loonud Hans H. Luik. Augustis 1991, kui Eesti taastas iseseisvuse, oli Kadastik Postimehe peatoimetaja ja Luik Eesti Ekspressi kirjastaja. Nüüd vaatavad nad tagasi ja ütlevad, kuidas ajakirjandusel nii hästi läks.

04.11.2021 17:20 (26.73) Viivi Luik: igal ajal on oma hullus [ERR Uudised]

Luuletaja Viivi Luik tähistab 6. novembril oma 75. sünnipäeva. Kultuurisaates "OP" rääkis Luik enda teoste sünniloost ning tõdes, et hullus on igale perioodile omane.

06.11.2021 08:01 (26.73) Viivi Luik 75: koroonaviirus tõi esile fakti, et enamik tänapäevainimesi ei ole vastutusvõimelised [Õhtuleht]

Kirjanik Viivi Luik tähistab 6. novembril oma 75. sünnipäeva. Kaks aastat tagasi elutööpreemia pälvinud Luik tõdeb, et on alati tahtnud sõnade abil väljendada ja ehitada maailmu, mis tema sees väljendamist ja ehitamist nõuavad. Kuid seda, et tema sulest veel kunagi ka kauneid värsse ilmub, ta lubada ei saa. „Seda ma ei tea, kas ma kunagi jõuan oma teel sinna, kus ma uuesti kohtan luulet. Kuid siis see on teistsugune luule, mitte see, mida meie praegu luule nime all tunneme.“

29.07.2006 20:15 (26.73) Pärnus tehti algust vibulaskmise Eesti meistrivõistlustega [ERR Sport]

TÃ¤na algasid PÃ¤rnus Tammiste vibustaadionil tÃ¤iskasvanute ja veteranide 45. Eesti meistrivÃµistlused. Ilm oli laskuritele igati soodne, sest hommikuks oli Ã¶Ã¶ lÃ¤bi kestnud vihm lÃµppenud, Ãµhusooja oli parasjagu ning tuult polnud â€“ praktiliselt ideaalne ilm. VÃµistlustele oli registreerunud kogu Eesti paremik eesotsas Ãµe-venna Eve ja Raul Kiviloga, eelmise aasta naiste meister olÃ¼mpiaringi harjutuses Tuuli MuromÃ¤gi, samuti parimad noored Bessi Kasak, Anneli Preimann, Priit Viher, Eerik Ennemuist, Liis Varik jt. Neile lisandusid parimad plokkvibulaskjad Margus Mardu, Enno MÃµts, Maarika JÃ¤Ã¤tma, Kaidi MÃµts jt. Seega oli hommikul liidreid raske ennustada, kuna noored on viimasel ajal endast tunduvalt vanematele laskuritele pidevalt hambaid nÃ¤idanud. Oodata oli ka uusi Eesti rekordeid, sest vÃµistkonnavÃµistlus oli sellises formaadis kavas esimest korda. AvapÃ¤eval lasti harjutuse FITA-1 kaks pikemat distantsi, milleks meestel on 90 ja 70m ning naistel 70 ja 60m. Naiste olÃ¼mpiavibu klassis alustaski avapÃ¤eva kÃµige edukamalt alles nooruke Bessi Kasak, kes lasi tulemused 294 ja 314 silma. KokkuvÃµttes 608 silma ja avapÃ¤eva jÃ¤rel liidrikoht. Teisel kohal on samuti juuniorideklassi laskur Piret Luik 599 silmaga (293+306) ning kolmandal Eve Kivilo (kÃµik JÃ¤rvakandi â€žIlvesâ€) 598 silmaga (290+308). Piret Luik ja Anneli Preimann (avapÃ¤eva jÃ¤rel neljas), kes mÃµlemad lasid avadistantsilt 293 silma, tÃ¤itsid selle tulemusega Mehhiko juunioride MM normi. Meeste olÃ¼mpiavibu klassis hoiab avapÃ¤eva jÃ¤rel liidrikohta Raul Kivilo (â€žIlvesâ€) tulemusega 599 silma (287+312). Teist ja kolmandat kohta hoiavad mÃµnevÃµrra Ã¼llatuslikult Hannes Annus (PÃ¤rnu â€žMeelisâ€) 579 silmaga (279+300) ja Aivo Agu (â€žIlvesâ€) 559 silmaga (261+298). Naiste plokkvibu klassis on jÃ¤rjekord jÃ¤rgmine: juhib Kaidi MÃµts (â€žVibuvaimâ€) 626 silmaga (311+315) Maarika JÃ¤Ã¤tma (JÃ¤rvamaa Amburite Klubi) ees, kellel on koos 605 silma (292+313). Meeste plokkvibu klassis juhib Harri KÃ¶hler (Vana-VÃµidu Vibuklubi/Viljandi Spordikool) 625 silmaga (305+320). Teine on Margus Mardu (â€žIlvesâ€) 620 silmaga (306+314) ja kolmas Enno MÃµts (â€žVibuvaimâ€) 611 silmaga (293+318). Meesveteranide olÃ¼mpiavibu klassis juhib Mati TÃµusme 549 silmaga ning naisveteranide klassis Katrin FroÅ¡ (mÃµl. PÃ¤rnu â€žMeelisâ€) 564 silmaga. Meesveteranide plokkvibu klassis on liider Aleksander Kiskonen (Vana-VÃµidu Vibuklubi/Viljandi Spordikool) 574 silmaga. Kuna vÃµistkonnavÃµistluse jaoks on alates aprillist maailmas kasutuses eelmisest veidi erinev variant, siis lasti ka Eesti MV-l uue vÃµistlusformaadi jÃ¤rgi. Varem pole Eestis ses harjutuses vÃµisteldud ning see tÃ¤hendas seda, et lastakse uued Eesti rekordid. Naiste olÃ¼mpiavibu klassis sai sellega poolfinaalis hakkama JÃ¤rvakandi â€žIlveseâ€ II naiskond - tulemuseks 186 silma. Sama naiskond vÃµitis ka finaali ning tuli Eesti meistriks. VÃµidukasse naiskonda kuulusid 3 juuniorit â€“ Bessi Kasak, Piret Luik ning Anneli Preimann. Teiseks tuli â€žIlveseâ€ I naiskond ning kolmandaks â€žIlveseâ€ III naiskond. Meeste olÃ¼mpiavibu klassis sai samaga hakkama â€žIlveseâ€ II meeskond. Eesti rekord tulemusega 199 silma on nÃ¼Ã¼d Raul Kivilo, Priit Viheri ja Siim Aaveri nimel. Nemad vÃµitsid ka finaali ning tulid Eesti meistriteks. Teise koha saavutas Vana-VÃµidu Vibuklubi/Viljandi Spordikooli meeskond ning kolmanda PÃ¤rnu â€žMeeliseâ€ oma. Meeste plokkvibu klassis vÃµitis tulemusega 207 silma ning lasi Ã¼htlasi ka Eesti rekordi â€žIlveseâ€ vÃµistkond koosseisus Margus Mardu, Priit Sohkin ja Kristjan Minn. Teiseks tuli Vana-VÃµidu Vibuklubi/Viljandi Spordikooli meeskond. Homme jÃ¤tkuvad vÃµistlused 50 ja 30-lt meetrilt ning selguvad Eesti parimad harjutuses FITA-1. SeejÃ¤rel selgitatakse individuaalsed meistrid olÃ¼mpiaringi harjutuses.â€ ETV SPORTVibulaskmine

26.11.2006 16:45 (26.73) Luik: viisavabadust USAga raskendab immigratsiooniprobleem [ERR Uudised]

Eesti suursaadik USAs Jüri Luik ütles, et USAga viisavabaduse saavutamist raskendab praegu immigratsiooniküsimuste teravus."Kardetakse terroriste paljudest teistest riikidest (peale Eesti), kardetakse illegaalset tööjõu sissevoolu. Kui me vaatame Eesti olukorda, siis ükski neist muredest Eesti kohta ei päde, aga üldises poliitlises supis mõjutavad need probleemid ka Eesti viisavabaduse küsimust," seletas Luik Aktuaalsele kaamerale. USA suursaadik Eestis Aldona Wos ütles, et Eesti on Ühendriikide liitlane ja loodab kiiret viisavabadust. Wosi sõnul on Eesti kohalolek Iraagis, Afganistanis, Gruusias ja Ukrainas muljetavaldav ning lisas, et USA ootab Eestilt koostöö jätkamist. Wos kutsus tallinnlasi tulema esmaspäeval tänavatele vaatama USA president George W. Bushi mitmekümneautolist kolonni ja andis lootust, et president ka vastu lehvitab.

04.01.2022 07:55 (26.73) Luik: Ekspress Grupi aktsia on poole võrra alahinnatud [Äripäev Online]

Eelmisel aastal kallines Ekspress Grupi aktsia ligikaudu 100 protsenti. Grupi suuromanik Hans H. Luik selgitas intervjuus, et tema sõnul on aktsia poole võrra alahinnatud. Lisaks tuli intervjuus juttu skandaalsest Rumeenia investeeringust, millega Luik Swedbankiga kohut käis ja mis eelmisel aastal lõpu sai.

16.05.2022 16:55 (26.73) Viivi Luik: alles sõda näitab, mis on rahu [ERR Uudised]

Klassikaraadio saates "Rahu, ainult rahu" oli sel nädalal külas Viivi Luik, kellega räägiti muuhulgas sellest, kas kirjandus saab olla rahu teenistuses. Luik sõnas saates, et kõige hullem, mis inimesega võib juhtuda, on see, et ta kardab.

01.11.2022 13:10 (26.73) Viivi Luik: sellist raamatut vist polegi, mis mind nutma oleks ajanud [ERR Uudised]

Kirjandussaates "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" on sel nädalal külas Viivi Luik. Avaldame enne saate eetrit ankeedi, kus Luik räägib nii oma suurimatest lemmikutest kui ka sellest, milliseid tingimusi peavad olema täidetud, et ta saaks kirjutada.

27.02.2023 17:00 (26.73) Luik: kõrgemalt ja kaugemalt vaadates on inimese elu lihtsalt üks teatritükk [ERR Uudised]

Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud" käis oma uuest teosest "Kuldne kroon" rääkimas kirjanik Viivi Luik. Maarja Vainole antud intervjuus sõnas Luik, et kõrgemalt ja kaugemalt vaadates on inimese elu justkui teatritükk, kus on oma koht nii pea- kui ka kõrvaltegelastel.

26.07.2023 00:06 (26.73) INTERVJUU ⟩ Jüri Luik: oodata on uut külma sõda, mis võib kesta väga pikalt [Postimees]

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik osaleb 26. juulil NATO-Ukraina Nõukogu töös. See koostöövorm loodi 11.-12. juulil NATO Vilniuse tippkohtumisel, millest Luik samuti osa võttis. Kogenud diplomaadi ja NATO teemadega põhjalikult kursis olevana selgitab ta, mis toimus tipp kohtumisel ning miks oli vaja tänaseks äsja loodud Nõukogu kokku kutsuda.

09.12.2006 12:15 (26.73) Eesti tüdrukud on Hollandis heas hoos [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Üleeile algas Hollandis Amsterdamis 23 riigi vibulaskurtei osavõtul mainekas siseturniir "Face to Face", mille esimeses eelringis olid Eesti tüdrukud heas hoos. Eestlastest osalevad võistlustel Bessi Kasak, Anneli Preimann ja Siret Luik naiste olümpiavibu klassis ning Maarika Jäätma naiste plokkvibu klassis. Treenerina on nendega kaasas Eesti koondise peatreener RaulKivilo. Võistlus toimub sisehallis suure toetajaskonna ees, lastakse 18 meetrilt 20 cm suurustesse märklehtedesse. 08. detsembril alustati esimeste eelringidega, kus võistlejad on oma võistlusklassis jagatud 6-liikmelistesse gruppidesse. Kõik grupi liikmed lasevad omavahel ühe 12-noolelise turniiri, mille võitja saab tabelisse 2 punkti, kaotaja 0 ning viigi korral mõlemad 1 punkti. Igast grupist pääseb 2 parima punktisumma kogunud laskurit otse järgmisse ringi, lisaks saavad gruppide järgmistelt kohtadelt nn. lohutusringi kaudu edasi veel 12 parimat laskurit turniiride tulemuste põhjal. Naiste plokkvibu klassis võistlenud Maarika Jäätmal oli võistluste ühes etapis seoses segadusega õige märklehe leidmisel veidi ebaõnne ning arvesse ei läinud esimene lastud 10. Jäätma tulemused olid 108-105-104-109-109. Tulemuseks 1 võit ja 4 kaotust ning 2 punkti, mis ei taganud kahjuks eelringist edasipääsu. Naiste olümpiavibu klassis osales esimeses eelringis 36 laskurit, kes olid jagatud 6 alagruppi. Enne võistlust külmetunud ning seetõttu veidi oma head võistlusvormi kaotanud Bessi Kasak lasi D-grupis. Ta kogus oma konkurentide vastu tulemustega 106-110-108-111-103 kokku 538 silma. Saagiks jäi 2 võitu ja 3 kolm kaotust ning seega 4 punkti, mis andis oma grupis 4. koha. Siret Luik lasi E-grupis tulemused 111-112-109-114-111 ning kokku 557 silma. Luigele alagrupist 3 võitu ja 2 viiki ning kokku 8 punkti ja grupi võit. Eestlannadest kõige paremini alustanud Anneli Preimann lasi F-grupis. Tema tulemused olid 115-113-114-110-115 ning kokku 567 silma 580-st võismalikust. Kokku 8 punkti 4 võidu ja 1 kaotusega, mis andis oma grupis 2.koha. Et Luik ja Preimann olid oma algruppides esimese kahe hulgas, siis nende edasipääs oli kohe selge. Kasak pidi veel ootama lõplike tulemuste selgumist ning lootma edasipääsule lohutusringist. Oma tulemusega 538 silma oli ta alagruppide kolmandate, neljandandate jne võistlejate hulgas 8. ning pääses samuti teise eelringi. Esimese päeva eelringidest pääsesid meie osalenud neljast naisest seega edasi kolm. Teised eelringid algasid veidi aja eest, kell 11:30. Poolfinaalid ja finaalid peetakse pühapäeval, 10.detsembril. Võistluste info ja veebiülekanne on leitavad aadressilt http://www.face2face-archery.org SPORTNET

09.12.2006 13:15 (26.73) Eesti vibulaskjad on Hollandis heas hoos [ERR Sport]

Hollandis Amsterdamis 23 riigi vibulaskurite osavõtul toimuval mainekal siseturniiril "Face to Face" olid Eesti tüdrukud esimeses eelringis heas hoos. Eestlastest osalevad võistlustel Bessi Kasak, Anneli Preimann ja Siret Luik naiste olümpiavibu klassis ning Maarika Jäätma naiste plokkvibu klassis. Naiste olümpiavibu klassis osales esimeses eelringis 36 laskurit, kes olid jagatud 6 alagruppi. Enne võistlust külmetunud ning seetõttu veidi oma head võistlusvormi kaotanud Bessi Kasak lasi D-grupis. Ta kogus oma konkurentide vastu tulemustega 106-110-108-111-103 kokku 538 silma. Saagiks jäi 2 võitu ja 3 kolm kaotust ning seega 4 punkti, mis andis oma grupis 4. koha. Siret Luik lasi E-grupis tulemused 111-112-109-114-111 ning kokku 557 silma. Luigele alagrupist 3 võitu ja 2 viiki ning kokku 8 punkti ja grupi võit. Eestlannadest kõige paremini alustanud Anneli Preimann lasi F-grupis. Tema tulemused olid 115-113-114-110-115 ning kokku 567 silma 580-st võismalikust. Kokku 8 punkti 4 võidu ja 1 kaotusega, mis andis oma grupis 2. koha. Et Luik ja Preimann olid oma alagruppides esimese kahe hulgas, siis nende edasipääs oli kohe selge. Kasak pidi veel ootama lõplike tulemuste selgumist ning lootma edasipääsule lohutusringist. Oma tulemusega 538 silma oli ta alagruppide 3.-te, 4-ndate jne võistlejate hulgas 8. ning pääses samuti teise eelringi. Poolfinaalid ja finaalid peetakse pühapäeval, 10. detsembril. ETV SPORTVibulaskmine

03.06.2007 23:30 (26.73) Luik: riigikogu praegune koosseis on kehvem kui kaks eelmist [ERR Uudised]

Meediaärimees Hans H. Luige hinnangul on praegune riigikogu kooseis kehvem kui kaks eelmist."Kui vaadata 11. (praeguse) riigikogu kooseisu saadikute kvaliteeti või nende mõtlemis-, üldistus- ja haridustaset, siis 11. kooseis on kehvem kui 10. Ja 9. oli parem kui 10," ütles Luik ETV saatele Aeg Luubis."See tähendab, et selle raha eest, mis riigil on pakkuda, tulevad kandideerima kehvema tasemega inimesed ja jäävad sinna odavad populistid või suisa mõned varga stiiliga inimesed," märkis ta."Kui ma vaatan tänase riigikogu kooseisu majanduskomisjoni, siis see on väga nõrk ja võimaldabteha valitsusel igasugu vempusid. Näiteks viimane Andrus Ansipi valitsuse plaan vähendada 2011. aastani tehtud eelarveprojektis ülejääki neljalt miljardilt 1,5-le," seletas Luik.Tema hinnangul oleks parlamenti vaja ettevalmistatud analüütikuid. "Meil on tarvis tarkasid ja äraostmatuid parlamendiliikmeid, mitte populiste ja valevorste."Luige sõnul saab aga eksperte riigikokku meelitada vaid korraliku töötasuga ning ta pakkus välja, et riigikogu liikme töötasu ja kuluhüvitis tuleks liita ning lugeda see palgatõusuks.

25.09.2023 15:45 (26.73) Jaan Luik õpetamisest: kirsipuult ei saa nõuda õuna [ERR Uudised]

Tartu Kunstimajas on hetkel käimas ülevaatenäitus skulptor Jaan Luige loomingust "Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)". Jaan Luik ja tema poeg Johannes Luik, kes on isikunäituse kuraator, olid külas Klassikaraadio saates "Delta", kus vaadati peale Jaani loomingule ning mõtiskleti kunsti üle laiemalt.

21.11.2023 07:51 (26.73) Piret Luik räägib inauguratsiooniloengul neidude jõudmisest IT juurde [Postimees]

Neljapäeval kell 16.15 peab Tartu Ülikooli informaatika didaktika professor Piret Luik ülikooli aulas inauguratsiooniloengu «Kuidas suunata IT valdkonda enam tüdrukuid?» - loengus arutleb Luik selle üle, miks on IT praegu pigem meeste pärusmaa ja kuidas suurendada naiste osakaalu informaatika õppijate seas.

21.01.2024 17:11 (26.73) Jüri Luik sai Poola presidendilt kõrge teenetemärgi [Postimees]

Jüri Luik teenis Poola presidendilt II klassi teenetemärgi töö eest NATOs. Suursaadik Jüri Luik on alaline saadik NATO juures mitmendat korda, tema praegune ametiaeg algas 2021. aasta augustis.

01.07.2007 22:00 (26.73) Eesti koondise tegi viimane etteaste enne MM-i [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Samal ajal kui Eesti noortekoondis lõpetas Portugalis kadettide ja juunioride EM-võistlused, testis Eesti täiskasvanute koondis viimast korda enne MM-i oma vormi Soomes. Vaasas peeti 30. juunil ja 1. juulil kohaliku klubi Diana-57 eestvedamisel vibulaskmisvõistlus harjutuses 2 x FITA-1. Et käesoleval nädalavahetusel Eestis ühtegi vibuvõistlust ei toimunud, siis otsustas Eesti koondise tuumik oma viimase testvõistluse enne MM-i teha Soomes. Et võistluste tulemusi pole veel ametlikult Vaasa klubi ega ka Soome Vibuliidu kodulehele lisatud, siis on võimalik teavitada vaid eestlaste tulemustest ilma saavutatud kohtadeta. Laupäeval, 30.juunil olid harjutuses FITA-1 Eesti naiste tulemused olümpiavibu klassis: Eve Kivilo 1267, Anneli Preimann 1240, Siret Luik 1227 silma. Siret Luik püstitas võistluse sees kaks isiklikku rekordit: 70 m distantsil 301 ning 60 m distantsil 310 silma. Meeste olümpiavibu klassis lasi Raul Kivilo välja hooaja rekordi 1246 silma. Pühapäeval lasti sama harjutust uuesti. Nüüd olid Eesti naiste tulemused: Eve Kivilo 1255, Siret Luik 1238 ja Anneli Preimann 1230 silma. Naiste plokkvibu klassis püstitas Maarika Jäätma uue Eesti rekordi. Uued rekordnumbrid ületavad 1300 piiri ning on tänasest 1304 silma. Võistluste tulemused asuvad peagi aadressil http://www.vaasandiana57.net. Võistlus Soomes näitas, et eestlaste tulemused liiguvad endiselt ülesmäge. Tunnistust sellest annavad püstitatud Eesti, isiklikud ja hooaja rekordid. Trend paranemise suunas on olnud juba mitme viimase võistluse vältel, mis annab põhjust uskuda, et järgmisel nädalavahetusel Saksamaal Leipzigis algavatel MM-võistlustel on eestlased hooaja parimas vormis. 7.- 15. juulini toimuval MM-il jagatakse lisaks tiitlitele välja suur osa Pekingisse olümpiamängudele sõitvaid vibulaskureid. AIVO AGU,Järvakandi VK Ilves

01.07.2007 23:00 (26.73) Eesti vibukoondis tegi viimase etteaste enne MM-i [ERR Sport]

Samal ajal kui Eesti noortekoondis lõpetas Portugalis kadettide ja juunioride Euroopa meistrivõistlused vibulaskmises, testis Eesti täiskasvanute koondis oma vormi Soomes viimast korda enne maailmameistrivõistlusi. Soomes Vaasas peeti 30. juunist 1.juulini kohaliku klubi Diana-57 eestvedamisel vibulaskmisvõistlus harjutuses 2*FITA-1. Et käesoleval nädalavahetusel Eestis ühtegi vibuvõistlust ei toimunud, siis otsustas Eesti koondise tuumik oma viimase testvõistluse enne MM-i teha Soomes. Kuna võistluste tulemusi pole veel ametlikult Vaasa klubi lehele ega Soome Vibuliidu lehele lisatud, siis on võimalik teavitada vaid eestlaste tulemustest ilma saavutatud kohtadeta. Laupäeval olid harjutuses FITA-1 Eesti naiste tulemused olümpiavibu klassis järgnevad: Eve Kilivo - 1267 silma, Anneli Preimann - 1240 silma; Siret Luik - 1227 silma. Siret Luik püstitas võistluse sees 2 isiklikku rekordit: 70m - 301 ning 60m - 310 silma. Meeste olümpiavibu klassis lasi Raul Kivilo välja hooaja rekordi - 1246 silma. Pühapäeval lasti sama harjutust uuesti. Nüüd olid Eesti naiste tulemused: Eve Kivilo - 1255 silma; Siret Luik - 1238 silma; Anneli Preimann - 1230 silma. Naiste plokkvibu klassis püstitas Maarika Jäätma uue Eesti rekordi. Uued rekordnumbrid ületavad 1300 piiri ning on tänasest 1304 silma. ETV SPORTVibulaskmine

25.10.2007 16:45 (26.73) Prokurör nõuab Kihnu endisele vallavanemale vanglakaristust [ERR Uudised]

Riigiprokurör nõudis kohtus Kihnu endisele vallavanemale Johannes Leasele pistise võtmise eest kaks kuud reaalset vangistust ning kaks aastat ja neli kuud tingimisi vanglakaristust.Riigiprokurör Helga Aadamsoo nõudis Pärnu maakohtus, et tingimisi vanglakaristus mõistetaks Leasele nelja-aastase katseajaga, teatas kohtu pressiesindaja ETV24-le.Lisakaristusena palus prokurör võtta Leaselt kolmeks aastaks õiguse töötada tegevjuhi kohal.Süüdistuse järgi Leasele pistist andnud OÜ Globetrotten tegevjuhi Taivo Luige ja endise juhatuse liikme Merle Orava suhtes palus prokurör menetluse lõpetada.Samas nõudis prokurör, et Luik ja Orav peavad tasuma riigituludesse vastavalt 50 000 ja 30 000 krooni ning mõlemad 2 300 krooni ekspertiistasudeks.OÜ Globetrotten peaks prokuröri hinnangul tasuma rahalise karistusega 100 000 krooni. Lisaks peaksid nii Globetrotten kui Leas tasuma 4 600 krooni ekspertiisitasude katteks ja sundraha 5 400 krooni.Süüdistuse järgi soovis Kihnu vallavalitsus jaanuaritormi kahjustuste likvideerimiseks 2005. aasta juuni alguses läbi viia Kihnu sadama renoveerimiseks piiratud pakkumismenetluse. Seda ei jõutud läbi viia õigeaegselt ning Kihnu vallavanem Johannes Leas tegi ettepaneku Globetrotten OÜ esindajale Taivo Luigele osaleda sadama ehitustöödel. Selle õiguse saamise tagatisena nõudis Leas Luigelt 45 000 krooni.6. juunil sõlmis Leas Kihnu vallavanemana OÜ Globetrotten juhatuse liikme Merle Oravaga töövõtulepingu tööde teostamiseks. Lepingu hinnaks ilma käibemaksuta oli 118 560 krooni, millest 75 000 krooni pidi Kihnu Vallavalitsus OÜ-le Globetrotten ettemaksuna üle kandma kolme päeva jooksul. Samal päeval kanti raha üle ning Orav võttis järgmisel päeval 45 000 krooni firma arvelt välja ning andis Luigele, kes ütles end sõitvat kohtumisele Leasega, et 45 000 krooni pistisena üle anda. Mehed kohtusidki sel päeval ja Luik andis raha üle.Samuti tegi Leas Luigele ettepaneku osaleda Kihnu muuseumihoone renoveerimistöödel. Kindlustamaks tööde teostamise õiguse saamise, nõudis Leas Luigelt veel 85 000 krooni. Juuli alguses vallavalitsus ja Globetrotten töövõtulepingu muuseumihoone renoveerimiseks ja peale ettemaksu laekumist andis Luik Leasele üle nõutud 85 000 krooni. Orava osa oli selles episoodis raha arvelt väljavõtmine.Kohus teeb oma otsuse teatavaks 23. novembril.

06.12.2007 15:15 (26.73) Luik: oleme Ingridile tänulikud [Õhtuleht]

Meediaärimees Hans H Luik leiab, et Ingrid Tähismaa lahkumine Kroonika peatoimetaja kohalt on loomulik protsess, olles tema töö eest ajakirja eesotsas tänulik. ''Kui kerime ennast hetke, kus Eesti Meedia ja Eesti Ekspress ei olnud veel seda Tähismaa lahkumise teadet välja andnud, siis sel hetkel ei töötanud Eesti väljaannete eesotsas kedagi teist, kes oleks pikema staažiga. Postimehel on selle ajaga olnud tihedaim hulk peatoimetajaid, Päevalehel ja Ekspressil samuti. Vaid (Igor - toim.) Rõtovi staaži saab Tähismaa omaga võrrelda, aga Rõtov pole nüüd ka enam peatoimetaja. Meie oleme Ingridile tänulikud," ütles Luik Tähismaa lahkumist aripaev.ee-le kommenteerides. Kroonikat annab välja Ajakirjade Kirjastus, mis kuulub võrdsetes osades Eesti Meediale ja Ekspress Grupile.

19.04.2008 22:15 (26.73) Järvakandis võidutsesid Luik, Kull ja Ressar [ERR Sport]

TÃ¤na toimusid JÃ¤rvakandis Rapla maakonna meistrivÃµistlused, mis olid Ã¼htlasi ka Oliver Puri V mÃ¤lestusvÃµistlusteks. Eestlastest vÃµidutsesid Siret Luik, Krista Kull ja Evert Ressar. VÃµistkondadest vÃµitsid nii naiste kui meeste arvestuses JÃ¤rvakandi Vibuklubi â€žIlvesâ€ vÃµistkonnad. TÃ¤nane vÃµistlus koosnes kahest osast â€“ kvalifikatsioonivÃµistlusest ning duell-laskmisest. KvalifikatsioonivÃµistluseks oli harjutus 2*70m, mis tÃ¤hendab, et 70m distantsilt lastakse 2 korda 36 noolt. Naiste olÃ¼mpiavibu klassis vÃµitis kvalifikatsiooni Eve Kivilo 590 silmaga klubikaaslase Siret Luige ees, kes lasi 568 silma (mÃµlemad JÃ¤rvakandi â€žIlvesâ€). Meeste olÃ¼mpiavibu klassis vÃµitis ilveslane Siim Aaver 598 silmaga lÃ¤tlase Eduards LapsinÅ¡i ees (589 silma). Naiste plokkvibu klassis vÃµitis Krista Kull JÃ¤rvamaa Amburite Klubist 613 silmaga kalevlase Evelyn Rangi ees (590 silma). Meeste samas klassis vÃµitis Gunnar Vahtra PÃ¤rnu â€žMeelisestâ€662 silmaga Harri KÃ¶hleri ees (657 silma, Vana-VÃµidu Vibuklubi). Duell-laskmises, mille pÃµhjal selgus vÃµistlejate lÃµplik koht, toimus mitmeid kohtade muutusi. Naiste olÃ¼mpiavibu klassis vÃµitis lÃµppkokkuvÃµttes vÃµistluse Siret Luik lÃ¤tlanna Jelena MalaÅ¡a-Homicevica ees. Kolmandaks tuli Eve Kivilo. Meeste olÃ¼mpiavibu klassis vÃµitis lÃ¤tlane Eduards LapsinÅ¡ Siima Aaveri ees, kolmandaks tuli Paul JÃ¤rvsoo Tallinna Kalevist. Naiste plokkvibu klassis jÃ¤i ka peale duell-laskmist vÃµistlejate paremusjÃ¤rjestus samaks â€“ vÃµitis Krista Kull, teiseks tuli Evelyn Rang ning kolmandaks tuli Mariel JÃ¤Ã¤tma (Ilves). Meeste samas klassis vÃµitis Evert Ressar (Ilves) Gunnar Vahtra ees, Harri KÃ¶hler tuli kolmandaks. VÃµistlustel peeti ka vÃµistkondlikku arvestust. Tehti seda kvalifikatsioonitulemuste summeerimise teel. Igasse vÃµistkonda vÃµis kuuluda kuni 4 sportlast, kellest arvesse lÃ¤ks kolme parema tulemus. Nii meeste kui naiste arvestuses oli konkurentsitult parim JÃ¤rvakandi â€žIlveseâ€ vÃµistkond. ETV SPORT Vibulaskmine

05.05.2008 14:06 (26.73) Maailma parlamendisaadikute maratoni võitsid eestlased [ERR Uudised]

Poolas Krakowis pÃ¼hapÃ¤eval toimunud maailma parlamendisaadikute maratonil saavutasid riigikogu liikmed Lauri Luik, JÃ¼rgen Ligi ja Margus Lepik vÃµistkondliku esikoha.Ãœhtlasi olid Luik, Ligi ning Lepik oma vanuseklassi parimad, teatas riigikogu pressitalitus. Maailma parlamentÃ¤Ã¤ride maratonil oli Lauri Luik ajaga kaks tundi ja 57 minutit vÃµitja ka absoluutarvestuses.JÃ¼rgen Ligi lÃ¤bis distantsi ajaga kolm tundi ja seitse minutit, saavutades Ã¼ldarvestuses teise koha.PÃµlvamaalt riigikokku valitud Margus Lepik oli ajaga kolm tundi ja 41 minutit Ã¼ldarvestuse neljas.Ka maratoni kolmas koht kuulus eestlasele â€“ kaks aastat tagasi sama maratoni vÃµitnud endine riigikogulase Meelis Atoneni aeg lÃ¤ks 17 minutit Ã¼le kolme tunni.Maailma parlamendiliikmed vÃµtavad mÃµÃµtu maratonis ja poolmaratonis juba viiendat korda. Parlamendiliikmete maraton toimus samaaegselt Krakowi maratoniga.Maratoni maailmarekordiomanik on etiooplane Haile Gebrselassie, kes lÃ¤bis mÃ¶Ã¶dunud aasta sÃ¼gisel Berliinis 42 195 meetrit ajaga 2:04:26.

08.05.2008 04:45 (26.73) Linn andis Tamula-äärsed tenniseväljakud tasuta rendile [ERR Uudised]

Võru linn andis Tamula hotelli juures olevad tenniseväljakud konkurssi korraldamata kaheks aastaks tasuta rendile MTÜ-le Võru Tennis, mille üks asutajaliikmeid on Jüri Luik.Linnavalitsus ja MTÜ Võru Tennis plaanivad viletsas seisus ning mängijate jalgu kahjustava asfaltkattega Vee tänava tenniseväljaku ühiselt korda teha, kirjutas Võrumaa Teataja. Linnavalitsus saab kultuuriministeeriumilt 150 000 krooni, mille eest paigaldatakse väljakutele uus asfaltkate.Võru Tennis võtab kohustuse panna asfaldile mängijate jalgu säästev tartaankate. Võru Tennise asutajaliikme Jüri Luige sõnul läheb kolmele väljakule katte paigaldamine ühingule maksma kuni 180 000 krooni.Kuna välja on kuulutatud Tamula rannaala arendamise arhitektuurikonkurss, ei ole abilinnapea Jüri Johansoni sõnul mõistlik väljakuid kauemaks kui kaheks aastaks rendile anda, sest hiljem võidakse need lammutada.Sellest hoolimata ei pea Luik ümberehitusele kulutatavat summat mahavisatuks. "Me ei arvesta kahjumiks seda, kui noored saavad tennist mängida, selle asemel et õlut juua," lausus ta.Luige sõnul saavad väljakuid treeninguvälistel aegadel tasuta kasutada kõik linlased. Volikogu kultuurikomisjon ja majanduskomisjon olid väljakute tuleviku üle otsustamisel täiesti erinevatel seisukohtadel: esimene neist andis volikogule soovituse Luige pakkumine vastu võtta, teine soovitas see tagasi lükata.Majanduskomisjoni esimehe Olev Lüütsepa sõnul olnuks õigem väljakute rendile andmiseks avalik konkurss korraldada, sest huvilisi võib olla rohkemgi.Luik, kes enda sõnul tuli volikogu istungile kaotama, vastas omapoolse rünnakuga, lubades väljakutest ilmajäämise korral vaidlustamise teel kinni hoida linna korraldatavate detailplaneeringute menetlemist.Kuue poolthäälega otsustas linnavolikogu tenniseväljakud kaheks aastaks rendile anda. Neli liiget jäi erapooletuks, üks ei hääletanud.

17.06.2008 20:15 (26.73) Luik: poliitikud poevad uue seadusega eratelekanalitele [ERR Uudised]

Meediaärimehe Hans H. Luige hinnangul on eratelekanalite loamaksu kaotamise plaan seotud poliitikute sooviga valimiste eel eratelekanalitele meeldida ja oma tegemistele positiivset meediakajastust saada.Ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu tuleb riigikogus kolmandale lugemisele homme. Väga suure tõenäosusega otsustab riigikogu vabastada uuest aastast kommertskanalid TV3 ja Kanal 2 25 miljoni krooni suurusest loamaksust, vahendas "Aktuaalne kaamera".Ekspress Grupi juht Hans H. Luik ütles, et kuna tuleval aastal toimuvad Eestis kohalikud ja europarlamendi valimised, on erakonnad hakanud eratelekanalitele soodsaid otsuseid tegema, mis panevad rahvusringhäälingu raskesse seisu. Sellele viitab Luige sõnul ka loamaksu kaotamise plaani kiirkorras parlamendisaalis läbi surumine. "Tegelikult on ikka nii, et kui erakonnad tahavad toetada neid kommertskanaleid, võtku oma rahakotid ja toetagu," arvas Luik.Luige sõnul ei sobi praegusel ajal võtta riigieelarvest ära 50 miljonit, mis sinna sattus ju tänu sellele, et ETV lõpetas reklaami näitamise. "Selle rahaga on palju muud teha riigieelarves, näiteks laste huvigruppe toetada, mis praegu jäi rahapuudusel ära," lisas ta.

26.06.2008 20:45 (26.73) Eesti vibulaskurid Pekingi olümpial ei osale [ERR Sport]

Prantsusmaal Boes 23.-28. juunini toimuva IV MK-etapi raames toimus täna viimane kvalifikatsiooniturniir Pekingi olümpiakohtadele nende sportlaste vahel, kel veel pääs olümpiale saamata. Eile asetati sportlased turniiritabelisse vastavalt maailmakarikaetapi kvalifikatsioonivõistluse tulemustele, jättes vahelt välja need sportlased, kes on omale või oma riigile Pekingi koha juba taganud ning täna asuti nii meeste kui naiste olümpiavibu klassis 70 meetrilt duell-laskmises välja selgitama viimast viit olümpiakoha saajat. Naiste arvestuses sai Bessi Kasak 30. asetuse ning kohtus duell-laskmises, kus lastakse kaks 6-noolelist seeriat, 35. asetusega K. Melicharovaga Slovakkiast. Kahjuks tuli Kasakul vastu võtta kaotus 87:100. Anneli Preimann sai 33. asetuse eest vastaseks 32. asetusega G. Maldonado Ekuadorist, kuid temalgi tuli vastu võtta kaotus 95:108. Kolmas eestlanna, Siret Luik, sai 37. asetuse eest vastaseks 28. asetusega B. Hasani Bulgaariast. Luik suutis vastase alistada 97:80 ja pääses edasi. Teises ringis tuli vastaseks 5.asetusega V. Haidn Tschalova Saksamaalt, kes alistas Luige tulemusega 103:94. Olümpiakvalifikatsiooniturniiri lõplikud kohad olid eestlannade jaoks järgnevad: S.Luik 26., A.Preimann 35. ja B.Kasak 43. Meeste arvestuses pääses eestlastest täna ainsana võistlema Taavi Ennemuist saades 46. asetuse eest vastaseks 19. asetusega H.Petrosyani Armeeniast. Armeenlane õigustas oma kõrget asetust ning pälvis võidu 104:92. Ennemuist oli lõppjärjestuses 61. kohal. Seega Eesti vibulaskurid Pekingi olümpiamängudel ei osale. Eestlaste ebaedu kõrval võib aga rõõmu tunda soomlaste saavutuse üle - nende Matti Hatava jõudis finaali välja ning leppis alles seal kaotusega Nuno Pombole Portugalist. Tasuks teine koht ning pääs Pekingi mängudele. Boe võistlusega on Eesti, nagu ka kõigi teiste riikide, vibulaskurite võimalused Pekingi olümpiale pääsuks lõppenud. Kokku osaleb olümpiamängudel 64 nais- ning 64 meesvibulaskurit, kes selgitati välja erinevate kvalifikatsioonivõistluste käigus. Parim võimalus Pekingi pääse lunastada oli möödunud aastal Saksamaal Leipzigis toimunud MM-il, kust kvalifitseerus individuaal- ja võistkonnavõistluse tulemusena kokku 40 nais- ja 40 meessportlast. Lisaks pääseb kummaski arvestuses olümpiale 3 esindajat korraldajamaalt ning 3 nn. wild-card'iga, mis antakse tavaliselt arengumaade esindajatele. Peale selle on 16 kohta garanteeritud nn. kontinentide kvalifikatsiooniturniiride esimestele. Euroopa, millele on selles arvestuses eraldatud 3 kohta, kvalifikatsiooniturniir toimus maikuus EM-i raames ning sealt pärineb eestlaste parim saavutus, kui Anneli Preimann tuli 9-ndale kohale. Kahjuks ei suutnud tema ise ega ükski teine eestlane seda saavutust viimasel turniiril parandada ning pääset Pekingisse välja võidelda. ERR SPORTVibulaskmine

13.02.2009 22:30 (26.73) Luik â€“ Raud said jagu vendadest Kaisidest [ERR Sport]

NÃµo sisehallis toimusid jÃ¤rjekordsed talvise rannavÃµrkpallikarikasarja etapid. EsmaspÃ¤eval olid vÃµistlustules mehed (osales 15 paari) ning kolmapÃ¤eval segapaarid (osalejaid 11). Teist korda sel aastal pidid finaalis Priit Luige ning Rain Raua paremust tunnistama vennad Kristjan ja Kaarel Kais. Tartlased vormistasid vÃµidu numbritega 2:1. â€žOleme vÃµrdsed vastased,â€œ lausus Kaarel Kais. â€žRaud â€“ Luik mÃ¤ngisid hÃ¤sti ning kasutasid edukalt Ã¤ra kodusaalieelise.â€œ Raud â€“ Luik juhivad Kaiside vastu mÃ¤ngudega 2:1 ja selliseks see seis ka jÃ¤Ã¤b, sest jÃ¤rgmisel turniiril on Kristjan Kaisi paariliseks Taist naasnud Rivo Vesik. www.volley.eeRannavõrkpall

03.09.2009 14:45 (26.73) Preimann ja Luik võistlesid vibuspordi MM-i kvalifikatsioonis [ERR Sport]

TÃ¤na lasti Koreas, Ulsanis, vibulaskmise MM-il kvalifikatsioonivÃµistlus naiste olÃ¼mpiavibu klassis. VÃµistluses osales ka kaks Eesti sportlast â€“ Anneli Preimann ja Siret Luik. Preimann saavutas 1276 silmaga 58. koha ning Luik 1218 silmaga 87. koha. KvalifikatsioonivÃµistluseks olnud harjutuses FITA-1 (70, 60, 50 ja 30 meetrit; igalt distantsilt lastakse 36 noolt) tegid ala favoriidid Koreast puhta tÃ¶Ã¶. VÃµitis Ye Ji Kwak 1364 silmaga, teiseks tuli Ok-Hee Yun 1363 silmaga ning kolmandaks Hyun-Jung Joo 1357 silmaga. Tiitlikaitsja Natalia Valejeva Itaaliast saavutas 1319 silmaga 19.asetuse. Eestlannade tulemusteks jÃ¤id vastavalt Preimannil 1276 ning Luigel 1218 silma. Eestlannade vÃµistlus jÃ¤tkub pÃ¼hapÃ¤eval, kui alustatakse 1/64 finaalide laskmisega. Preimanni esimese duelli vastaseks on 71. asetusega Pratima Boro Indiast ning Luige vastaseks 42. asetusega Christina SchÃ¤fer Saksamaalt. Homme toimub kvalifikatsioonivÃµistlus meeste olÃ¼mpiavibu klassis ning Ã¼lehomme alustavad 1/64 finaalidega plokkvibulaskurid. Eestlanna Maarika JÃ¤Ã¤tma konkureerib siis edasipÃ¤Ã¤su nimel Linda Lainchburyâ€™iga Uus-Meremaalt. ERR SPORT

07.09.2009 21:30 (26.73) Anneli Preimann saavutas vibulaskmise MM-il 27. koha [ERR Sport]

Raul Kivilo ja Anneli Preimann MM-il Koreas Ulsanis.-Raul Kivilo 1. septembril Koreas Ulsanis alanud MM-il on eestlaste esinemine selleks korraks lÃµppenud. VÃµistluses osalenud kolmest eestlasest Ãµnnestus vÃµistlus kÃµige paremini Anneli Preimannil, kes saavutas 27. koha. Maarika JÃ¤Ã¤tma tulemuseks oli 59. koht ning Siret Luigel 91. KvalifikatsioonivÃµistluses osales eestlastest esimesena Maarika JÃ¤Ã¤tma. Tema tulemus naiste plokkvibu klassis harjutuses FITA-1 oli 1282 silma ning tagas finaalideks 81. asetuse. 1/64 finaalis pidas JÃ¤Ã¤tma maha Ã¤geda heitluse edasipÃ¤Ã¤su nimel 48. asetusega Uus-Meremaa sportlase Linda Lainchburyga. Kuna duell jÃ¤i nende vahel viiki (107:107), siis kasutati paremuse selgitamiseks Ã¼mberlaskmist Ã¼he noolega. Esimese Ã¼mberlaskmise tulemusel lasid mÃµlemad sportlased 10-sse, mis tÃ¤hendas, et tuli kasutada veel teistki Ã¼mberlaskmist. Teise noole lasi Lainchbury 9-sse, kuid JÃ¤Ã¤tma tabas seegi kord 10-sse ning vÃµitis pingelise matÅ¡i. PÃ¤rast vÃµistlust kommenteeris JÃ¤Ã¤tma ise oma laskmist nii: â€žNÃ¤rveerisin kÃ¼ll hirmsasti, kuid mÃµtlesin, et ega ma siia kaotama tulnud.â€œ JÃ¤rgmine JÃ¤Ã¤tma vastane 1/32 finaalis oli 17. asetusega Valerie Fabre Prantsusmaalt, kes on tulnud Euroopa meistriks ning viimasel MM-il saavutas 15.koha. Fabre ei tahtnud midagi juhuse hooleks jÃ¤tta ning vÃµttis kindla vÃµidu seisuga 113:106. KokkuvÃµttes sai JÃ¤Ã¤tma MM-il 59. koha, mis on plokkvibu klassis eestlaste parim koht maailmameistrivÃµistlustelt. Naiste olÃ¼mpiavibu klassis osales MM-il kaks Eesti sportlast â€“ Anneli Preimann ja Siret Luik. Esimene neist saavutas kvalifikatsioonis 1276 silmaga 58. tulemuse ning teine 1218 silmaga 87. koha. Luik sai 1/64 finaalis vastaseks 42. asetusega Christina Schaeferi Saksamaalt. Kahjuks ei suutnud Luik enamat 92 silmast vastase 105 vastu ning pidi leppima kaotusega. Luigele MMâ€™ilt 91. koht. Preimann tegi aga finaalides vÃµimsa esituse. 1/64 finaalis sai ta vastaseks 71. asetusega Pratima Boro Indiast, kes Ã¼llatas sÃ¼dika vastupanuga. 12-nooleline duell jÃ¤i seisul 104:104 viiki, mistÃµttu tuli kasutusele vÃµtta Ã¼mberlaskmine. Boro lasi 8, kuid Preimann tabas 9-sse ning tagas sellega edasipÃ¤Ã¤su. 1/32 finaalis oli Preimanni vastaseks kvalifikatsiooni 7.tulemusega lÃµpetanud ameeriklanna Jennifer Nichols. Vastase taset nÃ¤itab see, et ta on kolmel viimasel MM-il lÃµpetanud kohaga esikÃ¼mnes. Preimann viigistas sellegi duelli â€“ seekord seisul 108:108 ning nÃ¼Ã¼dki tuli edasipÃ¤Ã¤seja selgitamiseks appi vÃµtta Ã¼mberlaskmine. Nichols tabas 8-sse, kuid Preimann lasi 10-sse! Eestlanna jÃ¤rgmine vastane 1/16 finaalis oli hiinlanna Ruyu Ouyang. Tema vastu lasi Preimann 103 silma, kuid vastane suutis enam â€“ hiinlanna lasi 111 silma ning vÃµitis. KokkuvÃµttes saavutas Preimann MM-il 27. koha, mis on eestlaste kÃµrgeim koht tÃ¤iskasvanute maailmameistrivÃµistlustelt peale taasiseseisvumist. Preimann on varem MM-il jÃµudnud ka esikÃ¼mnesse (7.), kuid seda 2006. aasta juunioride MM-il. Preimanni kommentaar oma laskmisele oli: â€žMa ei mÃµelnud hetkekski, et ma kaotan Borole vÃµi Nicholsile. Olin juba pÃ¤ev enne matÅ¡e kindel, et vÃµidan neid mÃµlemaid.â€œ KokkuvÃµttes esinesid eestlased treener Raul Kivilo juhendamisel MM-il edukalt. VÃ¤hese vÃµistluspraktika kiuste tÃµestas Anneli Preimann, et Eesti vibulaskurid vÃµivad kuuluda maailma tipplaskurite hulka, jÃ¤ttes selja taha paljud favoriidid. Rahapuudusel on loobutud osalemast maailmakarika etappidel ning need olid alles esimesed suuremad vÃ¤lisvÃµistlused kÃ¤esoleval hooajal. Ã•nneks leidus siiski piisavalt palju hÃ¤id toetajaid, kelle abiga Ãµnnestus kulukas sÃµit Koreasse ette vÃµtta. MM Ulsanis lÃµppeb 9. septembril. Siiani on lastud ka 3 uut maailmarekordit. KÃµik need sÃ¼ndisid 4. septembril meeste olÃ¼mpiavibu klassis Korea sportlaste kÃ¤te lÃ¤bi. KvalifikatsioonivÃµistluses uuendas Jin Hyek Oh kÃµigepealt maailmarekordit 90 meetri distantsilt (342 silma) ning vÃµistluspÃ¤eva lÃµpuks ka harjutuse FITA-1 kokkuvÃµttes (1386 silma). Korea 3-liikmeline meeskond lasi samuti uue vÃµimsa maailmarekordi (4122 silma), mis varasemat Ã¼letas koguni 48 silmaga. Homme ja Ã¼lehomme jÃ¤tkub vÃµistlus juba individuaalsete ning seejÃ¤rel vÃµistkondlike medalimatÅ¡idega. VÃµistluste info, tulemused ja pildid asuvad aadressil www.archery.org. ERR SPORT / Eesti Vibuliit

30.01.2010 21:45 (26.73) Lauri Väinsalu teenis Miamis esimesed maailmakarika punktid [ERR Sport]

USA-s, Miamis, lõppes täna rahvusvahelise purjetamisliidu ISAF maailmakarika teine etapp Rolex Miami Olympic Classes Regatta. Finn klassis sõitev Lauri Väinsalu lõpetas regati 19. kohaga, teenides sellega esimesed punktid MK sarjas. Laseril purjetav Karl-Martin Rammo sai 32. koha ning Laser Radialil võistelnud Anne-Mari Luik 52. koha. Esmaspäeval alustasid kolmeteistkümnes erinevas klassis võistlevad 633 sportlast regatti suuremas osas merele pääsemata, kuna Miamile oli lähenemas tugev äikesetorm. Veele said õhtu eel vaid üksikud paadiklassid, nende hulgas Laser ja Laser Radial, millel on võistlemas Karl-Martin Rammo ning Anne-Mari Luik Rein Ottosoni Purjespordikoolist. Järgmised päevad pakkusid head purjetamisilma ning Laser, Laser Radial ja Finn klassis peeti kõigile 10 sõitu. Iga klassi 10 paremat pääsesid täna peetud medalisõitu, kus sõideti topeltpunktidele ja selgitati võitjad. Finnil purjetav Lauri Väinsalu (Rein Ottosoni Purjespordikool) sai parima sõidutulemusena kirja 8. koha ning üldkokkuvõttes lõpetas regati 19. kohaga. Maailmakarika arvestuses sai Väinsalu oma kontole 2 punkti. Regati võitis britt Edward Wright. Karl-Martin Rammo (ROPK) sõitis Laseril kuldgrupis ning saavutas üldkokkuvõttes 32.koha. Laseril oli Miamis parim britt Nick Thompson. Anne-Mari Luik (ROPK) lõpetas Miami regati 52. kohaga. Laser Radialil võitis ameeriklanna Paige Railey. ERR SPORT/EESTI JAHTKLUBIDE LIIT

29.01.2011 11:45 (26.73) Rammo saavutas purjetamise MK-etapil USA-s 13. koha [ERR Sport]

USA-s Miamis esmaspÃ¤eval avastardid saanud rahvusvahelise purjetamisliidu ISAF maailmakarikasarja teisel etapil, Rolex Miami OCR regatil sÃµideti reedel viimased avaseeria sÃµidud, mis otsustasid olÃ¼mpiaklassides tÃ¤nasesse medalisÃµitu pÃ¤Ã¤sevad 10 parimat. Ãœlinapilt jÃ¤i medalisÃµidust vÃ¤lja vÃµistluse 13. kohaga lÃµpetanud Karl-Martin Rammo, Lauri VÃ¤insalu lÃµppkohaks kujunes 18 ning Anne-Mari Luik sai 42. koha. Laser klassi pÃ¤eva kahes esimeses sÃµidus suurepÃ¤rased 7. ja 4. finiÅ¡ikoha kirja saanud Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool/Tallinna Jahtklubi) asetses veel viimase vÃµistlussÃµidu eel 10. positsioonil. Paraku tuuleolud Rammot seekord ei soosinud ning avaseeria finaalsÃµidus tuli leppida 48. kohaga, mis kokkuvÃµttes andis 103 vÃµistleja seas meie sportlasele 13. koha. Rammo hindab regatti enda jaoks Ã¼ldjoontes kordalÃ¤inuks: â€žOlgugi, et tegemist oli vÃ¤ga tÃ¤kkesse lÃ¤inud regatiga, kust sain oma elu esimesed MK-punktid, tÃ¤psemalt 8, ning lÃµpetasin 13. kohaga, jÃ¤Ã¤b see viimane sÃµit mind veel vÃ¤ga pikaks ajaks kummitama. Elu esimene medal race oli nii lÃ¤hedal. Ilmselgelt ei olnud lihtsalt veel Ãµige hetk.â€œ TÃ¤nasesse topeltpunktid andvasse medalisÃµitu lÃ¤heb liidrina britt Paul Goodison. Finn klassis vÃµistelnud Lauri VÃ¤insalu (ROPK) lisas oma tulemustesse eile kohad 20 ja 16 ning tema lÃµppkohaks kujunes 37 vÃµistleja seas 18. positsioon. â€žTulemus ei ole see, mida ma ootasin. Tegin mitmeid vigu seal, kus poleks neid kindlasti teha tohtinud. Sellegipoolest oli vÃ¤ga palju positiivset millega rahule jÃ¤Ã¤da. Ees on pikk hooaeg ning tÃ¤htsamad vÃµistlused on alles tulemas,â€œ sÃµnas VÃ¤insalu. MedalisÃµidu eel juhib britt Giles Scott. Laser Radial klassis peeti eile veel kolm sÃµitu, mille Anne-Mari Luik (ROPK) lÃµpetas kohtadega 33, 37 ja 41. Luige lÃµpptulemuseks jÃ¤Ã¤b sellega 58 naise seas 42. koht. â€žHead meelt teeb see, et Miami MK-etapi eelmise aasta tulemusega vÃµrreldes on toimunud mÃ¤rgatav areng. Hooaja olulisemad vÃµistlused on alles ees ning Ã¼ritan ikka ja alati anda endast parima,â€œ jÃ¤i Luik optimistlikuks. MedalisÃµidu eel on end esimeseks rebinud Paige Railey USA-st. Purjetamise maailmakarikasarja peetakse tÃ¤navu kolmandat korda. Sari koosneb seitsmest etapist, millest viis peetakse Euroopas, Ã¼ks Austraalias ning Ã¼ks USA-s, sportlaste jaoks lÃ¤hevad kokkuvÃµttes arvesse seitsmest etapist viis paremat tulemust. ERR SPORT / EESTI JAHTKLUBIDE LIIT

26.03.2013 13:41 (26.73) Eesti saatkonnas Moskvas esitleti Tarmo Vahteri raamatut „Vaba riigi tulek“ [Välisministeerium]

Nr 103-E Reedel, 22. märtsil esitleti Eesti saatkonnas Moskvas Tarmo Vahteri raamatu „Vaba riigi tulek“ venekeelset versiooni „Эстония: жаркое лето 91-го. Августовский путч и возрождение независимости“. Raamatut esitlesid teose autor Tarmo Vahter, raamatu toimetaja Tartu Ülikooli filoloogiaprofessor Tiit Hennoste ning tollaste sündmuste üks osalistest Riigikogu liige Jaak Allik. Eesti suursaadik Venemaal Jüri Luik märkis oma tervituskõnes, et raamat on põnev, aus ja objektiivne ning oluline panus Eesti kaasaegse ajaloo kirjutamisse. „Palju on uut ja huvitavat materjali nii arhiividest kui ka ajaloosündmuste tunnistajatelt,“ sõnas Luik. „Mul on väga hea meel, et see raamat on nüüd jõudnud vene lugejani ja seda kolmel põhjusel: see raamat annab hea pildi sellest, milliste mõtete ja tunnetega elasid eestlased läbi oma taasiseseisvumisliikumise, milline oli poliitiline taust ning millised sündmused olid olulised,“ lisas ta. Luige sõnul annab see raamat hea pildi sellest, kui tihedad olid Eesti demokraatide toonased suhted vene demokraatidega ja kui oluline oli koostöö inimestega, kes soovisid Venemaa iseseisvumist kommunistlikust impeeriumist. „Raamat kõneleb ka palju Venemaa olulistest juhtpersoonidest, Gorbatšovist, Jeltsinist, neid ümbritsenud inimestest, ehk annab see lisapanuse nende poliitikute mõistmisse,“ lisas suursaadik Luik. Raamatu esitlusel viibis üle 80 külalise - eeskätt akadeemiliste ringkondade esindajad, ajakirjanikud ning raamatukogude, ülikoolide, mõttekodade ja kirjastuste esindajad. Rohkem kui 300-leheküljeline teos kirjeldab dokumentaaljutustusena Eesti iseseisvuse taastamise kuut otsustavat kuud 1991. aastal. Lugu käivitub märtsis 1991 Valges Majas, kus Arnold Rüütli ja Lennart Meri kohtuvad Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushiga. Sellele järgnevad kirjeldused Moskvas, Berliinis ja mujal peetud salakõnelustest. Teos põhineb suures osas uudsel arhiivimaterjalil. Autor tutvus ka välisministeeriumi tollaste memodega ning samuti kasutas ta USA, Rootsi ja teiste riikide arhiivimaterjale. Teoses on üle 140 foto ja dokumendi, neist paljud on avaldatud esimest korda. Lisainfot: Indrek Kiverik Pressiesindaja Eesti saatkond Moskvas +7495 6957201 indrek.kiverik@mfa.ee VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

17.04.2011 20:00 (26.73) Anneli Peimann saavutas Euroopa GP-etapil üheksanda koha [ERR Sport]

Eile lÃµppes TÃ¼rgis Antalyas Euroopa Grand Prix I etapp vibulaskmises, mis oli Euroopa vibulaskuritele esimeseks suuremaks vÃ¤lisvÃµistluseks alanud hooajal. Anneli Preimann saavutas etapil individuaalselt 9. koha. OlÃ¼mpiavibu kvalifikatsioonivÃµistlus toimus harjutuses FITA-1. Naiste arvestuses vÃµistlesid 3 eestlast â€“ Anneli Preimann, Siret Luik ja alles juunioride klassi kuuluv Reena PÃ¤rnat. Kvalifikatsioon lasti vÃ¤ga rasketes ilmastikuoludes ja eestlaste tulemused jÃ¤id protokolli teise poolde. Seda vÃµib ehk mÃµneti pÃµhjendada sellega, et eestlastel puudus talvel vÃ¤litingimustes pikkade distantside harjutamise vÃµimalus. Individuaalsed kohad: Preimann 45., PÃ¤rnat 67. ja Luik 71. Meeste arvestuses olid eestlaste kohad jÃ¤rgnevad: Jaan Lott 72. koht ja Jaanus Gross 83. koht. SegavÃµistkondade arvestuses asusid Preimann ja Lott kvalifikatsioonivÃµistluse tulemusena 14. kohal. LÃµplik paremusjÃ¤rjestus selgitati duell-laskmisega, kus igas vÃµistluspaaris lasti 3-noolelisi seeriaid vÃ¤hemalt 6 punktini (iga seeria vÃµit annab 2, viik 1 ning kaotus 0 punkti). Anneli Preimanni esimeseks vastaseks oli TÃ¼rgi koondise esindaja S. Ozkaya, keda ta vÃµitis 6:2. JÃ¤rgmisest vastasest â€“ 20. asetusega sakslannast K. Winterist â€“ sai Preimann jagu tulemusega 7:3. Kolmandas ringis kohtus ta 13.asetusega O. Kushnirukiga Ukrainast ning Preimann alistas temagi â€“ seisuga 6:4. 1/8 finaalis oli vastaseks 4. asetusega E. Tonetta Itaaliast ning talle tuli Preimannil seekord alla vanduda tulemusega 6:0. KokkuvÃµttes andis kolme vastase alistamine 9. koha, mis on Eesti vibulaskurite parim koht Euroopa karikavÃµistlustel. Anneli Preimann ise kommenteeris oma esinemist: â€œVÃµitlesin kÃ¼ll vÃµidu nimel, aga veel ei olnud minu kord. Sain enesekindlust ja kogemusi. MaailmameistrivÃµistluste ettevalmistus kulgeb Ãµiges suunasâ€œ. MaailmameistrivÃµistlused toimuvad juuli alguses Itaalias ja see on Ã¼htlasi esimene Londoni olÃ¼mpiamÃ¤ngude kvalifikatsioonivÃµistlus. VÃ¤lja vÃµiks tuua ka juunioride klassi laskuri Reena PÃ¤rnati, kes tegi oma debÃ¼Ã¼di tÃ¤iskasvanute tiitlivÃµistlustel. PÃ¤rnat kohtus esimeses duellis TÃ¼rgi laskuri D. Uraziga ning vÃµitis 7:3. JÃ¤rgmises duellis oli PÃ¤rnati vastaseks kvalifikatsiooni 18.asetusega L. Verulidze Gruusiast, kellega tuli seisul 5:5 lasta lisanool. Kuna mÃµlemad laskurid tabasid Ã¼heksasse, siis mÃµÃµdeti noole kaugust mÃ¤rklehe tsentrist. Kahjuks oli grusiinlanna nool keskkohale veidi ligemal ning see andis duelli vÃµidu seisuga 6:5 talle. KokkuvÃµttes PÃ¤rnatile 33. koht. Teiste eestlaste sooritus jÃ¤i tagasihoidlikumaks â€“ Luik, Lott ja Gross said esimeses ringis kaotuse ja lÃµplikuks kohaks jÃ¤i 57. Naiskondlikult oldi peale kvalifikatsiooni 13. kohal, peale matÅ¡i 4. asetusega taanlannadega tÃµusti 9. kohale. SegavÃµistkondade (mixed team) arvestuses said Lott ja Preimann kohe esimeseks vastaseks 3.asetusega Saksamaa esinduse, kes hiljem vÃµitis vÃµistluse ning pidid tunnistama vastaste Ã¼leolekut seisul 133:140. Lott ja Preimann lÃµpetasid kokkuvÃµttes samuti 9. kohaga. JÃ¤rgmine tiitlivÃµistlus on kahe nÃ¤dala pÃ¤rast - I maailmakarikaetapp Horvaatias - ja jÃ¤rgmine Euroopa karikaetapp toimub maikuus Prantsusmaal. ERR SPORT

26.03.2013 15:05 (26.73) Raamatu "Must ja valge luik" esitlus Solarise Apollos [Apollo raamatupood]

4. aprillil kell 17.00 ootame kõiki Solarise Apollosse, kus toimub raamatu "Must ja valge luik" esitlus.Esitlusel tutvustatakse raamatut, räägitakse selle saamisloost ning loomulikult jagavad autorid autogramme! Raamatu lühitutvustus:Ühel varahommikul Virtsu sadama suunas sõites tuleb Lauril mõte kirjutada Kadrile, keda ta on näinud vaid vilksamisi ja lugenud mõningaid mõtteid noore blogija veebipäevikust. Teele läkitatud ridadest kasvab välja kirjavahetus, mis mõjutab omal moel mõlema noore elu. Kes nad on, mis neis ühist on, milline on olnud nende teekond iseendani, millised kogemused on neist kujundanud just need inimesed, kes nad parasjagu on? Mida on neil kahel maailmale, teineteisele ja tulevastele põlvedele pakkuda? Materiaalsed asjad kaovad, väärtused, teadmised, kogemused ning põhimõtted jäävad ¬ põlvest põlve. See on pärandus, mille väärtus on hindamatu ja mis on edasi antud just selle raamatu kaante vahel. Must ja valge luik on väärt lugemisvara kõigile, kes armastavad teha tööd iseendaga, kelle jaoks on oluline võtta aeg maha ning küsida eneselt kas ma torman õiges suunas? Miks ma üldse torman? Mis on minu elu mõte, milleks on mind saadetud? Lauri ja Kadri on noored, kes on oma eale vaatamata juba nii mõndagi kogenud ning näinud ja enese jaoks selgeks mõelnud, mis on siin elus oluline. Miks nad ühte või teistpidi arvavad saabki lugeda peatselt ilmuvast teosest. Ükski areng ei lõpe täna siin ja praegu, isegi mitte siis, kui see on Sinu viimane päev. Iga kohtumine on samm iseenda Allikani, sest iga inimene mõjutab meid mingil moel, nii on mõjutanud teineteist ka need kaks noort. Ilmselt on neil roll Sinugi elus, kui julged ette võtta ette teekonna koos nendega iseendani. Kohtumiseni Apollos!

16.04.2013 13:15 (26.73) Riigikogu sporditoetusrühm: maadlus peab jääma olümpiakavva [Riigikogu]

Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma kohtumisel Eesti Maadlusliidu, Eesti Olümpiakomitee ja MTÜ Toeta Eesti Maadlust esindajatega arutati maadluse olukorda Eestis ja maailmas pärast Rahvusvahelise Olümpiakomitee veebruarikuist otsust arvata maadlus olümpiaspordikavast välja. Kõik kohtumisel osalenud rõhutasid maadluse olulisust Eesti kultuuri – ja spordiruumis ning toetuse vajadust ka Riigikogu tasandil. Toetusrühma esimees Lauri Luik sõnas, et maadluse kui ühe maailma vanima spordiala koha taastamine olümpiamängude kavas pole pelgalt spordiringkondade südameasi, vaid oluline samm kogu Eesti riigi jaoks. "Läbi aastakümnete on meie sportlased toonud tiitlivõistlustelt Eestile hulgaliselt medaleid. Meenutame neid suure lugupidamisega. Martin Klein, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Kristjan Palusalu, Johannes Kotkas, Valeri Nikitin ja Heiki Nabi on spordisõbrale enim tuntud maailmatasemel Eesti maadlejad. Kuid suurvõistlustel medaleid teeninute nimekiri on kordi pikem,“ ütles Luik. Usun, et see loetelu räägib enese eest, miks maadlus Eesti jaoks nii oluline on, lisas ta. Olümpiavõitja, Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma aseesimees Erki Nool tegi ettepaneku deklaratsiooni koostamiseks, millega ROK tunnustaks maadlust kui ühte kümnest olümpiamängude põhialast. EOK peasekretär Siim Sukles tunnistas, et tänu veebruarikuisele üllatavale ROKi negatiivsele otsusele tulid spordiinimesed Riigikokku poliitikutele külla, mis on selle kõige juures väga positiivne. Ta rõhutas, et EOK toetab igakülgselt Eesti maadlust. Selget toetust näitab ka EOK president Neinar Seli oma rahvusvahelistel kohtumistel, kus ta järjekindlalt juhib tähelepanu maadluse tähtsusele. „Maadlus on meie spordi nurgakivi,” lisas Sukles. Toetusrühma aseesimehe Jüri Jaansoni sõnul ei ole maadlus pelgalt meie teadvuses, vaid ka alateadvuses. "Maadlus on olümpiamängudel alati väga kesksel kohal olnud," sõnas Jaanson. MTÜ Toeta Eesti Maadlust juhatuse liige Martin Plaser märkis spordiala iseloomustamisel: „Maadlus on maagiline!” Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma liikmed kinnitasid, et toetavad Eesti maadlust ja selle koha taastamist olümpiamängude kavas ning tegutsevad aktiivselt sellekohase seisukoha levitamisel. Lisainfo: Lauri LuikRiigikogu liigetel: 56 659 599e-post: lauri.luik@riigikogu.ee Antti LepikEesti Maadlusliidu peasekretärtel: 514 9591e-post: antti@maadlusliit.ee Riigikogu pressitalitus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

13.02.2014 11:30 (26.73) Riigikogus moodustati Haapsalu raudtee toetusrühm [Riigikogu]

Neljapäeval moodustati Riigikogus Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm, mille eesmärk on toetada parlamentaarsel tasemel Haapsalu raudtee taastamise ideed. "Toetusrühma eesmärk on näidata parlamentaarsel tasandil poolehoidu Haapsalu raudtee taastamisele ning aidata seadusandlikult kaasa meie eesmärgi saavutamisele," ütles toetusrühma esimeheks valitud Lauri Luik. Toetusrühma suurus on 15 Riigikogu liiget. Toetusrühma kokku kutsunud Luige sõnul on esimene väike töövõit juba käes, kuna riiklikus transpordi arengukavas aastateks 2014-2020 on Riisipere-Haapsalu raudteelõik ühe võimaliku suunana ära mainitud. Sellekohane arutelu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes arengukava ette valmistas ja seda täiendas, toimus Riigikogu majanduskomisjonis. "Jätkame kindlasti tööd selle nimel, et avada ka Lääne-Eesti rongiliikluseks meie inimestele ja turistidele," ütles Luik. "On heameel tõdeda, et viimasel ajal on päris mitmed inimesed, kes esialgu suhtusid Haapsalu raudtee taastamisse skeptiliselt, tulnud minu juurde ning avaldanud sellele ideele toetust. See on nende sõnul paljuski tänu uutele ja kvaliteetsetele rongidele, mis täna teisi Eesti maakondi juba teenindavad," sõnas Luik. Toetusrühma kuuluvad veel Kalle Palling, Valdo Randpere, Imre Sooäär, Tarmo Mänd, Kristen Michal, Lauri Laasi, Rainer Vakra, Aivar Riisalu, Kaja Kallas, Kalle Laanet, Liisa Pakosta, Jüri Ratas ja Kalev Kotkas. Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

29.05.2014 14:31 (26.73) PRESSITEADE nr 95 Kohtusid Eesti ja Saksamaa kaitseministrid [Kaitseministeerium]

Täna, 2. novembril kohtusid kaitseministeeriumis Eestis ametlikul visiidil viibiv Saksamaa Liitvabariigi kaitseminister Rudolf Scharping ning Eesti kaitseminister Jüri Luik. Täna, 2. novembril kohtusid kaitseministeeriumis Eestis ametlikul visiidil viibiv Saksamaa Liitvabariigi kaitseminister Rudolf Scharping ning Eesti kaitseminister Jüri Luik. Eesti ja Saksamaa kaitseministri kohtumisel arutati üldist rahvusvahelist julgeolekupoliitikat, terrorismivastast võitlust ja NATO laienemise protsessi. Põhjalikult käsitleti regionaalset julgeolekut ja Saksa-Eesti kahepoolseid suhteid. Kaitseminister Luige sõnul on Saksamaa olnud üks olulisi Eestile varustusabi andjaid. Ministrid arutasid eraldi Balti riikide sõjalise koostööprojektide (BALTCCIS,BALTDEFCOL, BALTBAT, BALTNET, BALTRON) arenguid. Saksa kaitseminister Rudolf Scharping ütles NATOga seonduvat kommenteerides: “Me näeme Eesti pingutusi ja edusamme NATO suunal ning oleme optimistlikud tuleviku suhtes. Minu kolleeg, minister Luik jätkab oma tööd pingsalt ja meie jätkame oma toetusega sama pingsalt.” Mõlemad ministrid nentisid, et kohtumine kulges väga sõbralikus õhkkonnas, mis annab tunnistust kui lähedased on kahe riigi suhted. Rudolf Scharping on neljas Eestit sel aastal külastanud NATO liikmesriigi kaitseminister. EESTI ja SAKSAMAA KAITSEKOOSTÖÖST Eesti ja Saksamaa kaitsekoostöö sai alguse 1997. aastal kui toimusid esimesed poliitilis – kaitsealased läbirääkimised kahe riigi kaitseministeeriumi vahel. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö Eesti ja Saksamaa vahel kulgeb kaht erinevat kanalit pidi: ühelt poolt toimub tihe suhtlemine riikide vahel bilateraalsel tasandil ning teisalt toimivad Balti ühisprojektid. Kõige enam on Saksamaa toetanud Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON projekti. 1997.aasta veebruaris võttis Saksamaa endale BALTRONi juhtriigi rolli. Samuti on Saksamaa materiaalselt toetanud Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) ja Balti pataljoni (BALTBAT) projekti. Alates esimesest õppeaastast töötavad Balti Kaitsekolledžis lektoritena kaks Saksamaa ohvitseri. Aktiivne koostöö toimub ka Eesti ja Saksamaa Mereväe vahel. 1997.aastal kinkis Saksamaa Eesti Mereväele miinitraalerid “Kalev” ja “Olev”. Koos laevadega saabusid Saksamaalt ka varuosad ning lisaks sellele viibisid meeskonnad põhjalikul väljaõppel Saksamaal. Lähtudes NATO poolt Eestile esitatud Partnerluseesmärkidest (Partnership Goals ehk PG) on Eesti Merevägi deklareerinud nii “Kalevi” kui ka “Olevi” NATO-ga koostöövõimeliseks 2002.aasta lõpuks. Kahe riigi kaitseministeeriumi hoogustuvast koostööst annab tunnistust tänavu sõlmitud vastastikuse salastatud teabe kaitsmise lepe. Tänavuse kahe kaitseministeeriumi vahelise koostööplaani järgi saab teoks 53 koostööüritust, järgmisel aastal on plaanitud ligi 70 koostööüritust. Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis on kolonelleitnant Riho Terras.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 79 Kaitseminister Jüri Luik saatis kaastundeavalduse oma USA kolleegile [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik saatis täna, 12.septembril kaastundetelegrammi Ameerika Ühendriikide kaitseminister Donald H. Rumsfeld´ile seoses terroriaktidega New Yorgis ja Washingtonis. Kaitseminister Jüri Luik saatis täna, 12.septembril kaastundetelegrammi Ameerika Ühendriikide kaitseminister Donald H. Rumsfeld´ile seoses terroriaktidega New Yorgis ja Washingtonis. “Mu süda ja mõtted on nendega, kelle lähedased hukkusid neis mõttetutes terroriaktides ning ma loodan, et süüdlased saavad õiglase karistuse,” seisab muuhulgas Eesti kaitseministri kaastundeavalduses oma USA kolleegile. Siiani teadaolevatel andmetel on Pentagonis (Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium) eilse terrorirünnaku tagajärjel teadmata kadunud 800 töötajat.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 78 Kohtusid Eesti ja Slovakkia kaitseminister [Kaitseministeerium]

Täna, 4. septembril 2001 kohtusid kaitseministeeriumis Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Slovakkia kaitseminister Jozef Stank, et allkirjastada kahe riigi vaheline kaitsealane koostööleping. Tegemist on esimese kaitseministrite tasemel kohtumisega kahe riTäna, 4. septembril 2001 kohtusid kaitseministeeriumis Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Slovakkia kaitseminister Jozef Stank, et allkirjastada kahe riigi vaheline kaitsealane koostööleping. Tegemist on esimese kaitseministrite tasemel kohtumisega kahe riigi vahel.Leping fikseerib valdkonnad, mida mõlemad riigid peavad prioriteetseteks tagamaks Eesti ja Slovakkia vahelist tõhusamat koostööd ja vastastikust mõistmist kaitseküsimustes ning julgeolekupoliitikas laiemalt. “Leping paneb aluse Eesti ja Slovakkia vahelisele kaitsekoostööle, “ ütles Jüri Luik pressikonverentsil. “Neljateistkümnest identifitseeritud koostöövaldkonnast on tähtsaimad poliitilis-sõjalised konsultatsioonid ja tudengite kõrgtasemel sõjaline koolitus.” Eesti on valmis vastu võtma ühe Slovakkia kuulaja Tartus asuvasse rahvusvahelisse Balti kaitsekolledžisse. Kahe riigi kaitseministeeriumid soovivad edaspidi tihendada koostööd NATOga liitumise küsimustes, kaitsepoliitika valdkonnas, kaitseväelaste ja tsiviilisikkoosseisu väljaõppes, kaitseväe seadusandluses ning keskkonnakaitsealastes küsimustes. Samuti kavatsetakse luua kontakte kahe riigi väeüksuste vahel. Eesti ja Slovakkia valmistavad ette salastatud teabe kaitse lepingut, mille detailide kooskõlastamisel ministrid peatusid pikemalt. Eesti on sõlminud salastatud teabe kaitse lepingu kuue riigiga, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega. Kell 15.45 peab Slovakkia kaitseminister välisministeeriumi pressisaalis ettekande “Slovakkia teel NATO-sse”. Sissepääs on avatud kõikidele soovijatele. Jozef Stank kohtub täna ka Riigikogu riigikaitsekomisjoniga, mis on väga oluline osa tema visiidist Eestisse. Varem on Eesti kaitsealase koostöölepingu sõlminud 19-ne riigiga, sealhulgas enamuse NATO riikidega. Möödunud aastal sõlmiti leping Bulgaariaga ning käesoleval aastal Gruusiaga. Täna allkirjastatud leping on Eestile kahekümnes. Slovakkia kaitseminister Jozef Stank koos delegatsiooniga lahkub Tallinnast täna õhtul.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 71 Balti riikide kaitseministrid kohtusid Riias [Kaitseministeerium]

Täna, 23. augustil kohtusid Riias kolme Balti riigi kaitseministrid Jüri Luik, Ģirts Valdis Kristovskis ja Linas Antanas Linkevičius, et teha vahekokkuvõtteid Balti riikide senistest arengutest ja edusammudest NATO Liikmelisuse Tegevuskava (MAP) täitmiselTäna, 23. augustil kohtusid Riias kolme Balti riigi kaitseministrid Jüri Luik, Ģirts Valdis Kristovskis ja Linas Antanas Linkevičius, et teha vahekokkuvõtteid Balti riikide senistest arengutest ja edusammudest NATO Liikmelisuse Tegevuskava (MAP) täitmisel ning Balti sõjaliste koostööprojektide (BALTBAT, BALTRON, BALTNET ja BALTDEFCOL) arendamisel.Kaitseministrid kirjutasid alla vastastikuse mõistmise memorandumile Balti Pataljoni (BALTBAT) staapide tegevuse, finantseerimise ja juhtimise kohta, kinnitasid BALTBAT’i 2002. aasta tegevusplaani ning staabi eelarve, BALTRON’i ja BALTNET’i staapide 2002. aasta eelarved ning BALTEFCOL’i pikaajalise arengukava. Kaitseministrid avaldasid oma rahulolu “baltifitseerimise” protsessi senise eduka kulgemise üle, positiivse näitena märgiti ära BALTEFCOL’i (Balti Kaitsekolledži) 1/3-ulatuses finantseerimise ülevõtmist senistelt projekti toetajariikidelt aastaks 2002. Samuti rõhutasid ministrid jätkuvat NATO kandidaatriikide vahelist infovahetuse tähtsust, mis tagab suhete läbipaistvuse nii omavahelistes kui ka teiste Vilniuse Protsessis osalevate riikide vahelises koostöös. Kõigi kolme Balti riigi kaitseministrid kinnitasid, et jätkavad tõsist ettevalmistustööd astumiseks NATO-sse. Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik ajakirjanike NATO-teemalistele küsimustele vastates, et Balti riigid on jätkuvalt väga tugevad NATO kandidaatriigid. Kolme Balti riigi kaitseministrid on kohtunud regulaarselt alates 1992. aastast. Viimasel kohtumisel käesoleva aasta veebruaris Tallinnas otsustati kaitseministrite kokkusaamised muuta kolm korda aastas toimuvaks traditsiooniks. Järgmine Balti riikide kaitseministrite kohtumine toimub 2001. aasta lõpus või 2002. aasta alguses Leedus.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 64 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Eestis visiidil viibiva Poola välisministriga [Kaitseministeerium]

Kaitseministeeriumis kohtusid täna, 24.juulil kaitseminister Jüri Luik ja Eestis ametlikul visiidil viibiv Poola välisminister Wladyslaw Bartoszewski. Kohtumisel kaitseminister Jüri Luigega rõhutas Poola välisminister, et Poola toetab aktiivselt kolme BalKaitseministeeriumis kohtusid täna, 24.juulil kaitseminister Jüri Luik ja Eestis ametlikul visiidil viibiv Poola välisminister Wladyslaw Bartoszewski. Kohtumisel kaitseminister Jüri Luigega rõhutas Poola välisminister, et Poola toetab aktiivselt kolme Balti riigi ühinemist NATOga. Bartoszewski kinnitas, et Poola toetab NATOga ühinemise järgmises laines kõiki Balti riike koos. Sama seisukohta väljendas Poola välisminister oma kohtumisel USA presidendi George Bushiga käesoleva aasta juunis.\"Poolal ja Eestil on sarnane ajalooline taust ning meil on ka ühised julgeolekuhuvid,\" kinnitas oma esimesel Eesti-visiidil viibiv Poola välisminister Wladyslaw Bartoszewski. Wladyslaw Bartoszewski tõmbas paralleeli NATOga ühinemisel Balti riikide ja Poola vahele. Ka Poola läbirääkimiste voorus ühinemaks NATOga oli tunda Venemaa vastasseisu, kuid praegu on kahe riigi suhted konstruktiivsed, kinnitas Poola välisminister. Kohtumise lõpus rõhutas Poola välisminister Wladyslaw Bartoszewski oma optimistlikku suhtumist NATO laienemisse.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 57 Eesti kaitseminister kohtus NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 29.juunil Eestis ametlikul visiidil viibiva NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Joseph W. Ralstoniga.Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 29.juunil Eestis ametlikul visiidil viibiva NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Joseph W. Ralstoniga.Kohtumisel Eesti kaitseministri Jüri Luigega ütles kindral Ralston, et muljetavaldav on inimressursi prioriteetsus Eesti kaitseväes. Pärast eilset visiiti Ämari Õhuseirekeskusesse, kus NATO kõrge sõjaväelane võis võrrelda Nõukogude ajast pärinevaid lagunenud hooneid kaasaja Eesti kaitseväe rajatistega, hindas kindral Ralston kõrgelt Eesti soovi luua kaitseväelastele sobivad töötingimused. “Kaitsekulutusteks planeeritav 2% SKP-st kannab olulist ja tugevat sümboolset tähendust. Eesti liikumisel NATO suunas on oluline realism ja kvaliteet kaitseplaneerimisel,” kinnitas oma esimesel Eesti-visiidil viibiv kindral Joseph W. Ralston. Kaitseminister Jüri Luik tutvustas NATO kõrgele sõjaväelasele Eesti ettevalmistusi NATO-ga liitumisel. Ühtlasi rõhutas Eesti kaitseminister nii valitsuse kui avaliku arvamuse stabiilset toetust NATO-ga liitumisele ning kaitseväe arendamisele.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 49 Kaitseminister Jüri Luik Brüsselis [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osaleb reedel, 8.juunil Belgia pealinnas Brüsselis toimuval Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (The Euro-Atlantic Partnership Council ehk EAPC) istungil.Kaitseminister Jüri Luik osaleb reedel, 8.juunil Belgia pealinnas Brüsselis toimuval Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (The Euro-Atlantic Partnership Council ehk EAPC) istungil.Korralisel EAPC kaitseministrite kohtumisel on peateemaks Euro-Atlandi ruumi julgeolekuriskidega seonduv ning Rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace ehk PfP) panus kriisireguleerimises. TAUSTINFO EAPC-le pandi alus pärast viimast Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC) välisministrite kohtumist 30.mail 1997.aastal Portugalis. EAPC raames toimuvad regulaarsed julgeoleku- ja kaitsealased konsultatsioonid NATO liikmesriikide ja PfP-ga liitunud riikide vahel.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 50 Jüri Luik kohtub Läti, Leedu, USA ning Põhjamaade kolleegidega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osaleb laupäeval, 9.juunil Soomes Turus toimuval Põhjamaade, Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide kaitseministrite ametlikul kohtumisel. Kaitseminister Jüri Luik osaleb laupäeval, 9.juunil Soomes Turus toimuval Põhjamaade, Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide kaitseministrite ametlikul kohtumisel. Korralisel kaitseministrite kohtumisel annab Ameerika Ühendriikide kaitseminister Donald H. Rumsfeld ülevaate USA julgeoleku- ja kaitsepoliitika erinevatest aspektidest. Samuti on kaitseministrite kohtumisel arutluse all mitmekülgne kaitsekoostöö Läänemere piirkonnas. Eesti, Läti ja Leedu kaitseminister annavad Põhjamaade ja Ameerika Ühendriikide kolleegidele ülevaate oma riigi viimastest arengutest NATO Liikmelisuse saavutamise tegevuskava ehk MAP-protsessi vallas. Tänavune 5 + 3 +1 formaadis kaitseministrite kohtumine on järjekorras neljas. Esimene selles formaadis kaitseministrite kohtumine toimus 1998.aastal Taanis. Eelmine kaitseministrite kohtumine toimus möödunud aasta juunis Vilniuses.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 44 Kaitseminister seminaril Taanis [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik viibib reedel, 25.mail Taanis, kus osaleb Strateegilise otsustusprotsessi uurimiskeskuse (Center for Strategic Decision Research) ja Taani valitsuse korraldataval 18. rahvusvahelisel poliitilis-sõjalisel seminaril. Kaitseminister Jüri Luik viibib reedel, 25.mail Taanis, kus osaleb Strateegilise otsustusprotsessi uurimiskeskuse (Center for Strategic Decision Research) ja Taani valitsuse korraldataval 18. rahvusvahelisel poliitilis-sõjalisel seminaril. Kõrgetasemelisel seminaril osalevad kaitseministrid, kaitseministeeriumide ja kaitsejõudude esindajad mitmetest Euroopa riikidest ja Ameerika Ühendriikidest ning kõrged NATO ametiisikud. Avakõnega esineb Taani kaitseminister Jan Trøjborg. Seminaril esinevad muuhulgas Leedu president Valdas Adamkus, NATO asepeasekretär Sergio Balanzino, Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana ning Portugali, Ühendkuningriigi, Austria ja Prantsumaa kaitseminister jpt. Seminaril on arutluse all Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikaga seonduv, sealhulgas koostöö Baltimere regioonis ning Lõuna-Euroopat puudutav. Räägitakse ka kriisijuhtimisest NATO-s, Euroopa Liidus ning ÜRO-s. Baltimere regiooni kaitsekoostööd käsitlevat paneeli juhib Eesti kaitseminister Jüri Luik.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 43 Kohtuvad kaitseminister Jüri Luik ja Suurbritannia suursaadik Eestis pr Sarah Squire [Kaitseministeerium]

Homme, 18.mail kohtuvad Kaitseministeeriumis, Sakala 1 kaitseminister Jüri Luik ja Suurbritannia suursaadik Eestis T.E pr Sarah Squire. Kohtumisel on arutluse all väga edukalt käivitunud projekti "Inglise keel rahuvalvajatele" (Peacekeeping English ProjecHomme, 18.mail kohtuvad Kaitseministeeriumis, Sakala 1 kaitseminister Jüri Luik ja Suurbritannia suursaadik Eestis T.E pr Sarah Squire. Kohtumisel on arutluse all väga edukalt käivitunud projekti \"Inglise keel rahuvalvajatele\" (Peacekeeping English Project ehk PEP) hetkeseis ning tulevikusuundumused.Briti Nõukogu juhitav projekt \"Inglise keel rahuvalvajatele\" näeb ette inglise keele õpetajate koolituse kaudu NATO standarditele vastava inglise keele väljaõppe- ja testimissüsteemi loomise Eesti kaitseväes. Projekti raames on väljaõppe läbinud kaksteist õpetajat. Ühtlasi näeb projekt ette väljaõppe läbinud õpetajate saatmise täiendkursustele erinevatesse Euroopa riikidesse. Käesoleva aasta suvel saadetakse kaks õpetajat 10-nädalasele koolitusele Lancasteri Ülikooli. Suurbritannia aktiivsel osalusel toimiv inglise keele väljaõppesüsteem ning loodav testimissüsteem on olulised instrumendid Eesti kaitseväelaste rahvusvaheliseks koostööks ettevalmistamisel. Suurbritannia Välis- ja Kaitseministeerium on tõhusalt kaasa aidanud inglise keele õpetamisele Eesti Kaitseväes alates 1996.aastast. Näiteks on Suurbritannia aktiivselt osalenud keeleõppekeskuse loomisel Rahuoperatsioonide Keskuses Paldiskis ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis Tartus. Projekti \"Inglise keel rahuvalvajatele\" käesoleva aasta eesmärgiks on õppeklasside rajamine Rahuoperatsioonide Keskuses ja Kõrgemas Sõjakoolis inglise keele individuaalõppe tarvis. Lugupeetud ajakirjanikud!!! Olete oodatud reedel, 18.mail kell 14.30 Kaitseministeeriumi, Sakala 1 kaitseminister Jüri Luige ning Suurbritannia suursaadiku pr Sarah Squire ühisele pressikonverentsile, kus antakse ülevaade projekti \"Inglise keel rahuvalvajatele\" arengutest. Täiendavat informatsiooni jagavad Alistair Fortune (Briti Nõukogu, projekti \"Inglise keel rahuvalvajatele\" juht) ning leitnant Rasmus Lippur Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonnast.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 29 Kaitseminister ja Kaitseväe juhataja avaldavad kaastunnet [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik ja Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts saatsid kaastundetelegrammid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja, traagiliselt hukkunud kapten Urmas Aali lähedastele.Kaitseminister Jüri Luik ja Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts saatsid kaastundetelegrammid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja, traagiliselt hukkunud kapten Urmas Aali lähedastele.\"Kapten Aali panust Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taasloomisel on raske üle hinnata,\" ütles kaitseminister Jüri Luik. \"Noore andeka ja haritud ohvitseri kaotus Eesti Kaitseväele on valus,\" lausus kontradmiral Tarmo Kõuts. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on sügavas leinas koos kapten Urmas Aali lähedastega. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja kapten Urmas Aal sündis 13.märtsil 1971 Lääne-Virumaal Aluveres. Kapten Aal alustas teenistust Kaitseväes 1992.aastal lipnikuna. 1994.aastal omistati talle nooremleitnanti, 1995.a leitnanti ning 1998.a kapteni auaste. Urmas Aal läbis 1992.aastal ohvitseride ettevalmistus- ja täienduskursused, jätkates teenistust samade kursuste õpperühma ülemana, hiljem laskeasjanduse ja taktika õppejõuna ning kursuste kompaniiülemana. 1997.a määrati Urmas Aal KVÜÕA Väljaõppekeskuse taktika õppetooli ülemaks. 1998.a määrati kapten Aal KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülema asetäitja kohusetäitjaks ning 1999.a augustist KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitjaks. 2000.a alustas kapten Aal õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikoolis avaliku halduse erialal. 2001.a märtsis läbis kapten Aal IV Kõrgemad Riigikaitsekursused. 2000.a anti kapten Aalile KVÜÕA kaaderkoosseisu rinnamärk olulise panuse eest KVÜÕA taasloomisel. Kolleegide hinnangul oli kapten Aal lugupeetud ja autoriteetne ohvitser, väga hea pedagoog, rikka siseelu ja peene huumorimeelega inimene. Kapten Urmas Aali ärasaatmine on Tartus KVÜÕA saalis reedel, 20.aprillil kell 10. Kapten Aal sängitatakse mulda Tõrma kalmistusl Lääne-Virumaal kell 15.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 27 Kaitseminister Jüri Luik ametlikul visiidil Gruusias [Kaitseministeerium]

Teisipäeval, 17.aprillil algab kaitseminister Jüri Luige ametlik visiit Gruusia Vabariiki, kus ta kohtub Gruusia presidendi hr Eduard Shevardnadze ning mitmete kõrgete ametiisikutega.Teisipäeval, 17.aprillil algab kaitseminister Jüri Luige ametlik visiit Gruusia Vabariiki, kus ta kohtub Gruusia presidendi hr Eduard Shevardnadze ning mitmete kõrgete ametiisikutega.Visiidi käigus kohtub Eesti kaitseminister oma Gruusia kolleegi kindralleitnant David Tevzadze, Gruusia julgeolekuministri kindralleitnant Vakhtang Kutateladze, välisminister hr Irakli Menagarishvili ning Gruusia presidendi julgeolekunõuniku hr Nugzar Sajaiaga. Eesti ja Gruusia kaitseministri kohtumisel on arutluse all kahe riigi kaitsekoostöö erinevad aspektid. Räägitakse ka NATO-ga seonduvast ja üldisest rahvusvahelisest olukorrast. Reedel, 20.aprillil kohtub kaitseminister Jüri Luik Gruusia presidendi hr Eduard Shevardnadzega. Eesti kaitseministrit saadavad Gruusia-visiidil brigaadikindral Märt Tiru, ministri nõunik Lauri Almann, Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Jaan Kuks ja pressiesindaja Madis Mikko. EESTI ja GRUUSIA KAITSEALANE KOOSTÖÖ Diplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel sõlmiti 17. juunil 1992.aastal. Eesti ja Gruusia kaitsekoostöö on kujunemisjärgus. Esimesed kontaktid Eestija Gruusia vahel on tulemuslikud ning vastastikku huvipakkuvad, millestannavad tunnistust tihedad visiidid ja kohtumised. 18.01.2000 kohtus kaitseminister Jüri Luik Eestis ametlikul visiidil viibinud Gruusia asevälisminister Merab Antadzega. 23.-26.05.2000 a. viibisid Eesti Käitseväe esindajad OSCE Viini Dokumendiraames Gruusias ralvastuskontrollialasel hindamisvisiidil. 17.-19.07.2000 oli Gruusias visiidil Eesti Kaitseministeeriumi delegatsioon. Visiidi käigus kohtusid Eesti esindajad Gruusia kaitseminister kindralleitnant David Tevzadze, asekaitseminister G.Katamadze ning Gruusia Kindralstaabi ülema kindralleitnant John Pirtskhalaishviliga. 14.-16.11.2000 viibis Eestis ametlikul visiidil Gruusia asekaitseminister hr Gela Bezhuashvili, kes kohtus Eesti kaitseministri Jüri Luigega, külastas Üksik-vahipataljoni Tallinnas ja Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis ning tutvus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ja Balti Kaitsekolledžiga Tartus. 15.11.2000 toimusid Tallinnas Eesti ja Gruusia kaitseministeeriumi vahelised konsultatsioonid. Kohtumine toimus Gruusia asekaitseminister hr Gela Bezhuashvili ametliku Eesti-visiidi raames. Senised kohtumised on näidanud, et mõlemad riigid on huvitatud kaitsekoostöö tihendamisest. Gruusia on huvitatud Eesti NATO-ga liitumise protsessi käigust, sealhulgas PfP raames toimiva PARPi (Planeerimis-ja aruandlusprotsessi) Eesti poolsetest kogemustest. Gruusia on rõhutanud ka soovi õppida Eesti kogemustest Balti riikide kaitsealaste koostööprojektide (BALTBAT, BALTNET, BALTRON, BALTDEFCOL) arendamisel.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 7 Eesti ja Saksamaa allkirjastasid salastatud teabe kaitsmise lepingu [Kaitseministeerium]

Täna, 25. jaanuaril allkirjastasid kaitseminister Jüri Luik ja Saksamaa suursaadik Eestis dr Gerhard Enver Schrömbgens Eesti ja Saksamaa valitsuse vahelise vastastikuse salastatud teabe kaitsmise kokkuleppe.Täna, 25. jaanuaril allkirjastasid kaitseminister Jüri Luik ja Saksamaa suursaadik Eestis dr Gerhard Enver Schrömbgens Eesti ja Saksamaa valitsuse vahelise vastastikuse salastatud teabe kaitsmise kokkuleppe.Kaitseminister Jüri Luik toonitas allakirjutamistseremoonial, et järjekordne konfidentsiaalse informatsiooni vahetamise leping NATO liikmesriigiga on Eestile oluline. Minister ütles, et lepingu sõlmimine näitab Saksamaa huvi Balti regioonis toimuva vastu. Lepe aitab oluliselt kaasa Eesti ja Saksamaa kaitsekoostöö süvendamisele. \"Kokkuleppe sõlmimine tugevdab Saksamaa ja Eesti koostööd olulistes valdkondades,\" leidis ka Saksamaa suursaadik Eestis dr Gerhard Enver Schömbgens. Suursaadik väljendas heameelt, et pärast pikka ettevalmistusprotsessi allkirjastati kahe riigi kaitsekoostöö seisukohalt niivõrd oluline leping. Allkirjastatud kokkulepe kehtestab tingimused salastatud teabe vahetamise ning kaitse kohta Eestis ja Saksamaal. Salastatud teabe kaitsmise leping on vajalik klassifitseeritud informatsiooni vahetamiseks ja kaitsmiseks. Klassifitseeritud informatsioon on seotud relvastuse, kaitsetööstuse ja -tehnika ning kaitsealaste arengutega. Salastatud teabe kaitsmise kokkuleppe sõlmimise tingib kaitsekoostöö tihenemine Eesti ja NATO partnerriikide vahel. Sarnase lepingu on Eesti sõlminud Ameerika Ühendriikide, Norra, Soome, Poola, Läti ja Leeduga.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 1 Kaitseminister Jüri Luik osaleb Poolas NATO-seminaril [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik viibib 6.-7.jaanuaril Poolas Krakovis, kus osaleb seminaril "Balti riigid teel NATOsse". Kaitseminister esineb ettekandega "Eesti ettevalmistused NATO liikmelisuse saavutamiseks".Kaitseminister Jüri Luik viibib 6.-7.jaanuaril Poolas Krakovis, kus osaleb seminaril \"Balti riigid teel NATOsse\". Kaitseminister esineb ettekandega \"Eesti ettevalmistused NATO liikmelisuse saavutamiseks\".Rahvusvahelise Demokraatia Arengu Keskuse Strateegiliste Uuringute Instituudi ja Ameerika Ühendriikide Saksamaa Marshalli Fondi korraldatud ekspertseminaril esinevad kõnega ka Läti, Leedu ning Poola kaitseminister. Seminari põhieesmärk on määratleda Balti riikide NATO-valmiduse hetkeseis ning Poola seisukoht NATO võimaliku laienemise kontekstis. Seminari raames toimub Eesti kaitseminister Jüri Luige ja Poola kaitseminister Bronislaw Komorowski kahepoolne kohtumine.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 104 Kaitseminister Jüri Luik EAPC istungil [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osaleb kolmapäeval, 6.detsembril Brüsselis Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (The Euro-Atlantic Partnership Council ehk EAPC) istungil.Kaitseminister Jüri Luik osaleb kolmapäeval, 6.detsembril Brüsselis Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (The Euro-Atlantic Partnership Council ehk EAPC) istungil.Korralisel EAPC kaitseministrite kohtumisel on peateemaks Jugoslaaviaga seonduv. Samuti on arutluse all Rahupartnerlusprogrammi raames toimuvate kriisireguleerimisoperatsioonide tõhustamine.Eesti kaitseministril on kavas kahepoolsed kohtumised kolleegidega. TAUSTINFOEAPC-le pandi alus pärast viimast Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC) välisministrite kohtumist 30.mail 1997.aastal Portugalis.EAPC raames toimuvad regulaarsed poliitilised ja julgeolekualased konsultatsioonid NATO liikmesriikide ja PfP-ga liitunud riikide vahel. EAPC-ga liitunud riigid võivad arendada poliitilisi suhteid NATO-ga vastavalt oma individuaalsetele vajadustele.Eelmine EAPC kaitseministrite kohtumine toimus käesoleva aasta 9.juunil.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 102 Kaitseväe Tapa linnakule asetati nurgakivi [Kaitseministeerium]

Täna, 30. novembril kell 13 pandi nurgakivi Kaitseväe Tapa linnakule. Nurgakivi asetasid kaitseminister Jüri Luik ning Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts.Täna, 30. novembril kell 13 pandi nurgakivi Kaitseväe Tapa linnakule. Nurgakivi asetasid kaitseminister Jüri Luik ning Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts.Nii kaitseminister kui kaitseväe juhataja rõhutasid, et tänase nurgakivi asetamisega alustati esimese Eesti oma sõjalise kompleksi rajamist.“Sümboolne on see, et alustati kasarmust ja sööklast, mis on kaitseväelase väljaõppeprotsessis ühed tähtsaimad,” ütles Jüri Luik oma sõnavõtus. Kaitseminister rõhutas valitsuse kindlat tahet jätkata Eesti Kaitseväe infrastruktuuride väljaarendamist.Nurgakivi asetamise tseremoonial esinesid sõnavõtuga ka Tapa linnapea Voldemar Nellis ning Merco Groupi juhatuse esimees Toomas Annus.TAUSTINFO:Projekteerimise algus: november 1999.Ehituse algus: november 2000.Ehituse lõpp: detsember 2004. Linnak hõlmab: 6 kasarmut: à 180 kohta, sööklakompleksi: 300 –kohaline, staabihoone, laod, tehnopargi, spordikompleksi ning elamud.Valmimine:I järk : 2000 november – 2001 mai. Sisaldab 180-kohalise kasarmu sööklakompleksi, toiduainete lao. Hind 32,5 miljonit.II järk: 2001 aprill – 2001 detsember. Sisaldab 180- kohalise kasarmu, laod, õppehoone, staabihoone ning korterelamu kaaderkoosseisule.III järk: 2002.IV järk: 2003-2004.Eesti Kaitseväe Tapal asuva õpperügemendi loomise eesmärk on lahingutoetuse reservüksuste koolitamine kaitseringkondade ja reservbrigaadide tarvis ning kaitseväe osade ehitus- ja halduskulude vähendamine, mis arvestuslikult vähenevad kaks korda võrreldes praegusega.Kalevi õpperügement Tapal hakkab ette valmistama pioneere, suurtükiväelasi, õhutõrjujaid ja motojalaväge. Üheks oluliseks eesmärgiks on ka kaitseväe rahuaegse struktuuri optimeerimine ning ohvitseride rakendamine kõige olulisemale – väljaõppele. Õpperügemendi loomine Tapal võimaldab hoida kokku ressurssi üldiselt ja personali eelkõige. Mitme praegu eraldi linnakutes asuva väeosa ühte garnisoni ületoomisega on võimalik kokku hoida tagalateenistuse ja juhtimiskulude pealt. Esialgsete plaanide kohaselt läheb Tapal väljaõppe korraldamiseks ja õpperügemendi haldamiseks tarvis senisest poole vähem kaadrikaitseväelasi.Õpperügemendi rajamine on kavandatud tulevase keskpolügooni lähedale arvestades eelkõige väljaõppe vajadusi. Tapale on kavas üle viia praegused Tartu pataljon, Kalevi pataljon, Suurtükiväegrupp, Keskpolügoon ning Õhutõrjedivisjon. Samas ühtegi väeosa ei likvideerita, muutuvad vaid väeosa staatus, struktuur, koosseis ning majanduslik ja administratiivne iseseisvuse aste.Ohvitseride ja allohvitseride korteriprobleem lahendatakse kombineeritult, kasutades rendipindu ning ehitades Tapa linnaku teises valmimisjärgus korterelamu.Tapal avanevad karjäärivõimalused peaksid motiveerima ohvitseride ülekolimist. Lisaks kehtestatakse tõenäoliselt eraldi palgakoefitsient Tapal teenivatele ohvitseridele ja allohvitseridele. Suur osa praegu Tapale kavandatavate väeosade kaaderkoosseisust ei mahu Tapale teenima ja jätkavad teenistust kas teistes garnisonides või loodavates kaitseringkondade staapides või peastaabis. Virumaa kultuuripealinn Rakvere on Tapalt vaid paarikümne kilomeetri kaugusel ning eks Tapa on isegi arenev keskkond.Praegu garnisoni territooriumil asuvaid hooneid saab kasutada linnalahingu treeningu keskusena, sellega külgneb seni kasutuses olev õppeväli. Sinna rajatakse ka lasketiir. 5-6 kilomeetri kaugusel linnakust algab kavandatav kaitseväe keskpolügoon. Praegu hinnatakse Keskpolügooni alla jäävaid eraisikutele kuuluvaid maid ning kaitseministeerium peab läbirääkimisi nende maade ostuks.Seniseid Kaitseväe linnakuid kasutatakse kas teistel riigikaitselistel eesmärkidel või võõrandatakse.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 92 Kaitseminister Jüri Luik WEU välis- ja kaitseministrite kohtumisel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales täna, 13.novembril Prantsusmaal Marseille´s toimunud korralisel Lääne-Euroopa Liidu (Western European Union ehk WEU) välis- ja kaitseministrite kohtumisel. Marseille’s toimunud Lääne-Euroopa Liidu Nõukogu (The Council of tKaitseminister Jüri Luik osales täna, 13.novembril Prantsusmaal Marseille´s toimunud korralisel Lääne-Euroopa Liidu (Western European Union ehk WEU) välis- ja kaitseministrite kohtumisel. Marseille’s toimunud Lääne-Euroopa Liidu Nõukogu (The Council of the Western European Union) ning välis- ja kaitseministrite kohtumine oli viimane omasugune. Marseille’ kohtumise tulemusena valmis deklaratsioon, mis märgib Lääne-Euroopa Liidu töö lõppu praegusel kujul ning kirjeldab uueneva organisatsiooni üksikasju.Eesti delegatsiooni poolt esitatud avalduses öeldakse, et uueneval WEU-l on oluline roll Euroopa taasühendamisel. “Lääne-Euroopa Liidu ajalooline pärand läheb üle Euroopa Liidule ja NATO-le, mõjutades oluliselt Euroopa julgeolekuarhitekuuri,” seisab avalduses. Oma sõnavõtus rõhutas Eesti delegatsioon, et Eesti on valmis oma kohustused WEU assotsieerunud partnerina üle kandma Euroopa Liitu, kuivõrd Eesti näeb, et Euroopa Liidu täisliikmeks saamine on käeulatuses.TaustinfoLääne-Euroopa Liiduga on seotud 28 riiki, kes omavad organisatsioonis erinevat staatust: liikmed (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa , Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania ning Suurbritannia); assotsieerunud liikmed ehk riigid, kes kuuluvad NATO-sse kuid mitte ELi (Tšehhi, Ungari, Island, Norra, Poola, Türgi); vaatlejad (Austria, Taani, Soome, Iirimaa, Rootsi) ning assotsieerunud partnerid (Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).1984.aasta Rooma deklaratsioon näeb ette WEU riikide välis- ja kaitseministrite kohtumised kahel tasandil. Hommikul kohtuvad 21 riigi välis- ja kaitseministrid (liikmesriigid, assotsieerunud liikmed, vaatlejad). Pärastlõunasel kohtumisel osalevad lisaks ülalmainitud 21-le riigile ka WEU assotsieerunud partnerid.Täna, 13. novembril Marseille’s toimunud Lääne-Euroopa Liidu Nõukogu (The Council of the Western European Union) kohtumine oli viimane omasugune. Kohtumist juhtisid Lääne-Euroopa Liidu (WEU) eesistujariigi Prantsusmaa välisminister Hubert Vedrine ning kaitseminister Alain Richard. Marseille’ kohtumise tulemusena valmis deklaratsioon, mis märgib Lääne-Euroopa Liidu töö lõppu praegusel kujul ning kirjeldab uueneva organisatsiooni üksikasju. Kavandatud uuenemine kindlustab täiendatud Brüsseli lepingu V ja IX artiklist tulenevate kohustuste täitmise, s.o vastastikune abi agressiooni korral ning ning WEAG (Lääne-Euroopa Relvastusgrupi Western European Armaments Group) töö jätkamine. Lääne-Euroopa Liidu (WEU) välis- ja kaitseministrite kohtumisel osalesid ka WEU peasekretär Javier Solana ja NATO peasekretär Lord Robertson. Kõnega esines WEU Parlamentaarse Assamblee president Klaus Buehler.Eesti on WEU assotsieerunud partner alates 1994.aasta 9.maist.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 90 Kaitseminister Jüri Luik kohtub Saksamaa kaitseministriga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtub täna, 8.novembril Saksamaa kaitseministri Rudolf Sharping´iga.Kaitseminister Jüri Luik kohtub täna, 8.novembril Saksamaa kaitseministri Rudolf Sharping´iga.Kaitseministrite kohtumine toimub President Lennart Meri Saksamaa riigivisiidi raames.Eesti ja Saksamaa kaitseministri kohtumisel on arutluse all kahepoolne kaitsekoostöö ning Saksamaa abi Eestile Kaitseväe ülesehitamisel. Kahe riigi kaitseministrid räägivad ka rahvusvahelisest olukorrast, sealhulgas Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest.Saksamaa on osutanud Eestile märkimisväärset abi Kaitsejõudude ülesehitamisel. Käesoleva aasta oktoobris kinkis Saksamaa Eesti Mereväele kaks miinijahtijat.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 86 Kaitseminister Balti Kaitsekolledži liputseremoonial [Kaitseministeerium]

Täna, 23. oktoobril osales kaitseminister Jüri Luik Tartus Balti Kaitsekolledži liputseremoonial, kus pühitseti sisse kolledži lipp.Täna, 23. oktoobril osales kaitseminister Jüri Luik Tartus Balti Kaitsekolledži liputseremoonial, kus pühitseti sisse kolledži lipp.Kaitseminister pidas tseremoonial tervituskõne, kus rõhutas, et Balti Kaitsekolledž on kolme Balti riigi ühine intellektuaalne keskus ning edukamaid koostööprojekte.“Kaitsekolledži väärtus ei seisne üksnes haritud ohvitseride koolitamises, vaid kolledži näol on tegemist Balti riikide ühise intellektuaalse keskusega,” ütles kaitseminister.“Balti Kaitsekolledž on üks edukamaid Balti koostööprojekte ning selle edu eest peame tänama Rootsi valitsust, kes on kolledžile osutanud nii intellektuaalset abi, näiteks õppejõudude näol, kui materiaalset toetust. See räägib selgelt Rootsi suhtumisest Balti riikidesse,\" märkis kaitseminister Jüri Luik tervituskõnes.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 80 AllkirjastatiAmeerika Ühendriikide Sõjaväelise Missiooni Eesti tööplaan 2001.aastaks [Kaitseministeerium]

Täna, 5.oktoobril allkirjastasid Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis pr. Melissa Wells Ameerika Ühendriikide Sõjaväelise Missiooni (US Military Liaison Team ehk USMLT) Eesti Tööplaani 2001. aastaks.Täna, 5.oktoobril allkirjastasid Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis pr. Melissa Wells Ameerika Ühendriikide Sõjaväelise Missiooni (US Military Liaison Team ehk USMLT) Eesti Tööplaani 2001. aastaks.Minister Jüri Luik rõhutas tööplaani allakirjutamise tseremoonial, et Sõjaväelise Missiooni ja Eesti Kaitseväe koostöö on praktiline ja pidev. Sõjaväeline missioon pakub Eesti Kaitseväele intellektuaalset abi- kogemusi, kuidas toimitakse vanemates ja kogenumates armeedes. Minister tänas Eesti ja USA sõjalisi kontaktmeeskondi tõhusa koostöö eest. Ministri sõnul on USA-Eesti kaitsekoostöö pikaajaline ja sisuline: \"USA on meie sõber, kes on seisnud meie kõrval nii headel kui rasketel aegadel.\" Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Melissa Wells ütles, et tööplaan fikseerib Eesti- ja USA-poole kohustused ja vastutuse koostöös. Pr. Wells märkis, seitsmeteistkümne riigi hulgas, mis Sõjaväelise Missiooniga koostööd teevad, oli Eesti eelmisel aastal ainus riik, kus tööplaan täideti täies mahus. Pr. Wells tunnustas Sõjaväelise Missiooni ja Eesti kaitseväe koostööd. USA Sõjaväelise Missiooni põhieesmärk 2001. aastal on Eesti Kaitsejõudude ja siin viibivate Ameerika sõjaväelaste koostöö tõhustamine ning ühisürituste kvaliteedi parandamine.USA Sõjaväelise Missiooni Eesti tööplaan näeb ette Ameerika Ühendriikide sõjaväelise toetuse, et tõhustada Eesti kaitsekoostööd NATO liikmesriikidega.Eesti Tööplaani järgi korraldatakse järgmisel aastal 50 ühisüritust kolme- kuni viiepäevaste seminaride ja tutvumisreiside näol. TaustinfoEesti kuulub USA Euroopa Väekoondise vastutusalasse. Et toetada USA Euroopa Väekoondise eesmärke, on Eestis Ühendkontaktgruppide Programmi (Joint Contact Team Program ehk JCTP) raames USA Sõjaväeline Missioon (MLT). Ühendkontaktgruppide Programmi eesmärk on Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste lähetamine Kesk-Euroopa taasiseseisvunud riikidesse, abistamaks sõjaväge üleminekul demokraatiale vabaturumajanduse tingimustes.USA Sõjaväeline Missioon tegutseb Eestis alates 1994. aastast. Missiooni eesmärk on korraldada Eesti ohvitseridele erinevaid koolitusprogramme suurendamaks Eesti Kaitseväe koostöövõimelisust NATO liikmesriikidega.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 69 Kaitseminister Jüri Luik võtab vastu kaitseväe parimad laskurid [Kaitseministeerium]

Reedel, 15.septembril korraldab kaitseminister Jüri Luik Kaitseministeeriumis piduliku vastuvõtu 37. sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel edukalt esinenud Eesti kaitseväelastele. Reedel, 15.septembril korraldab kaitseminister Jüri Luik Kaitseministeeriumis piduliku vastuvõtu 37. sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel edukalt esinenud Eesti kaitseväelastele. Rahvusvahelise Sõjaväelaste Spordi Nõukogu poolt Türgi pealinnas Ankaras 17.-27.juulini korraldatud maailmameistrivõistlustel laskmises saavutas Eesti naiskond koosseisus Anne Oberg, Liivi Erm, Anzela Voronova esikoha alal lamades 60 lasku.Alal naiste püstol 2 x 30 lasku (ringmärk + siluett) saavutas Eesti naiskond koosseisus Inna Rose, Alvi Krusta ja Kairi Heinsoo pronksmedali.Naiste kiirlaskmises saavutas kapral Kairi Heinsoo Tallinna Garnisoni Komandantuurist individuaalse hõbemedali tulemusega 578 silma 600-st. Toimetused!Reedel, 15.septembril 14.00 – 15.00 on ajakirjanikud palutud Kaitseministeeriumi Eesti Kaitseväe parimate sportlaste auks korraldatavale pidulikule vastuvõtule.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 66 Missioonil viibinud Eesti rahuvalvajad said kõrge hinnangu [Kaitseministeerium]

Eesti kaitseminister Jüri Luik sai kirja, milles Põhjamaade-Poola Lahing-grupi ülem kolonel Ludvigsen annab kõrge hinnangu SFORi raames Bosnia-Hertsegovinas teeninud Eesti rahuvalvajatele. Eesti kaitseminister Jüri Luik sai kirja, milles Põhjamaade-Poola Lahing-grupi ülem kolonel Ludvigsen annab kõrge hinnangu SFORi raames Bosnia-Hertsegovinas teeninud Eesti rahuvalvajatele. Kolonel Ludvigsen tänab Eesti rahuvalvajaid nende professionaalse tegutsemise eest missioonil. “Ma hindan kõrgelt Eesti rahuvalvajaid nende teadmiste, kindla meele ja rahuliku suhtumise pärast,” ütles kolonel Ludvigsen. Kiri sisaldab muuhulgas kiitust Eesti üksuse ülemale kapten Kalev Koidumäele, kes kolonel Ludvigseni hinnangul on suurepärane juht. “Just kapten Koidumäe oskused ja tegutsemine missioonil on oluliselt kaasa aidanud olukorra stabiliseerimisele Bosnia-Hertsegovina külakeses Docinha Donja,” seisab kirjas. Kolonel Ludvigsen rõhutab oma kirjas, et: “Kaitseminister Jüri Luigel on tõesti põhjust olla uhke Eesti rahuvalvajate üle”.Eesti rahuvalvajad (BALTSQN) saabusid peale pooleaastast Bosnia-Hertsegovinas rahutagamismissioonil viibimist koju 27.augustil.Kaitseminister Jüri Luik tutvus 7.-10.augustini SFORis ja KFORis teenivate Eesti kaitseväelaste teenistuspiirkonnaga.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 64 Valitsuses tuleb arutlusele rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu [Kaitseministeerium]

Vabariigi Valitsuses tuleb homme, 22. augustil arutlusele rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu. “Tegu on põhiseadusliku seadusega, mis korraldab erinevate institutsioonide koostööd riigikaitse juhtimisel”, ütles kaitseminister Jüri Luik.Vabariigi Valitsuses tuleb homme, 22. augustil arutlusele rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu. “Tegu on põhiseadusliku seadusega, mis korraldab erinevate institutsioonide koostööd riigikaitse juhtimisel”, ütles kaitseminister Jüri Luik.Eelnõu määratleb Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kaitseministri ja kaitseväe juhataja pädevused riigikaitse juhtimisel ja korraldamisel. “Tõhusast tsiviilkontrollist võime rääkida siis, kui kõik selle keerulise protsessi eest vastutavad institutsioonid saavad väga täpselt aru oma õigustest ja kohustustest. See on eelnõu põhieesmärk,” ütles Jüri Luik.Lisaks loetletakse eelnõus kaitseväe ülesanded, mis riigi sõjalise kaitsmise kõrval seisnevad ka väljaõppe korraldamises, rahutagamisoperatsioonidel ning hädaabitöödel osalemises. Seadus sätestab analoogiliselt teiste jõustruktuuride juhtidele kaitseväe juhataja ametiaja, milleks võib olla maksimaalselt kaks korda viis aastat. Eelnõu kehtestab ka riigikaitsealase planeerimisprotsessi alused. Siiamaani ei ole Eestis seaduse tasandil määratletud kord, kuidas kaitsevägi abistab piirivalvet ootamatu relvastatud kallaletungi korral Eesti territooriumi vastu. Eelnõu sätestab paindliku mehhanismi sellistele olukordadele reageerimiseks sõltuvalt ohu iseloomust. Seadus kohustab Vabariigi Valitsust kehtestama kaitseväe lahinguvalmidusastmed ning annab valitsusele õiguse nende muutmiseks. Seaduse eelnõu ettevalmistamisel tehti koostööd ka mitmete rahvusvaheliste ekspertidega.Rahuaja riigikaitse seaduse eelnõuga saab tutvuda kaitseministeeriumi koduleheküljel www.mod.gov.ee

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 56 Eesti kaitseminister kohtus NATO kõrge sõjaväelasega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 29.juunil Eestis ametlikul visiidil viibiva NATO Sõjalise Komitee esimehe admiral Guido Venturoni´ga.Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 29.juunil Eestis ametlikul visiidil viibiva NATO Sõjalise Komitee esimehe admiral Guido Venturoni´ga.Kohtumisel käsitleti Eesti ettevalmistusi NATO-sse astumiseks. Kusjuures kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et ettevalmistused NATO-ga liitumiseks on osa Eesti kaitsevõime loomisel.Admiral Venturoni sõnul on riiklik julgeolek see baas, millele saab ehitada kogu ühiskonna ülejäänud funktsioonid. “Riikliku julgeoleku tähtsusest saab pahatihti alles siis aru, kui see on puudulik,” lisas admiral Venturoni.NATO Sõjalise Komitee esimehe sõnul on Eesti puhul tähelepanuväärne suund luua mitte ainult NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogramm, vaid leida ka selle rahastamiseks vastavad ressursid.Kohtumisel puudutati ka Euroopa julgeoleku- ja kaitseidenditeedi (ESDI) rajamise küsimusi ning pooled kinnitasid ühiselt, et NATO ja ESDI ei saa olla üksteist välistavad, vaid põimuvad ja üksteist toetavad struktuurid.Sõjaline Komitee (Military Committee) on NATO kõrgeim sõjaline organ, mis allub Põhja-Atlandi Nõukogu, Kaitse Planeerimise Komitee (the Defence Planning Committee ehk DPC) ning tuumarelvastuse küsimustes Tuumarelvastuse Planeerimise Grupi (the Nuclear Planning Group ehk NPG) poliitilisele juhtimisele.Sõjalisse Komiteesse kuuluvad NATO liikmesriikide relvajõudude staabiülemad. Islandi esindab Komitees tsiviilisik.Sõjalise Komitee eesistujakoht (Presidency) roteerub igal aastal liikmesriikide vahel inglise tähestikust tulenevas järjekorras. Esimees osaleb Põhja-Atlandi Nõukogu, Kaitse Planeerimise Komitee ning Tuumarelvastuse Planeerimise Grupi istungitel.Sõjaline Komitee nõustab NATO poliitilisi ametivõime NATO territooriumi ühiseks kaitseks vajalike meetmete kohta. Komitee annab ka sõjalisi juhtnööre NATO vägede ülemjuhatajatele (Major NATO Commanders): Liitlasvägede Euroopa ülemjuhatajale (Supreme Allied Commander Europe ehk SACEUR) ning Liitlasvägede Atlandi ülemjuhatajale (Supreme Allied Commander Atlantic ehk SACLANT). TOIMETUSED!Ajakirjanikud on palutud kaitseminister Jüri Luige ja admiral Venturoni ühisele pressikonverentsile täna, 29.06 alates 16.30 Lennujaama VIP ruumi.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 55 Kaitseminister Jüri Luik kohtus Ungari kaitseministri János Szabóga [Kaitseministeerium]

Täna, 21.juunil kohtus kaitseminister Jüri Luik Ungari kaitseministri dr János Szabóga. Täna, 21.juunil kohtus kaitseminister Jüri Luik Ungari kaitseministri dr János Szabóga. Kohtumisel oli arutluse all Ungari kogemused NATOga liitumisel, kus Ungari kaitseminister tõi välja kolm põhilist aspekti:1. oluline on tõsta sõjaväe mobiilsust, kaasaarvatud sõjatehnika moderniseerimine,2. parandada sõjaväe kiirreageerimise võimekust,3. oluliselt täiendada sõjaväe kommunikatsioonisüsteeme. Praktilise poole pealt käsitleti kahepoolset kaitsealast koostööd Eesti ja Ungari vahel. Kaitseminister Jüri Luige ettepanekul on Ungari igati nõus abistama kahe riigi kaitseministeeriumi ja kaitseväe logistikarühmade koostööd ning Ungari on nõus jagama oma logistikaalaseid kogemusi koostöös NATO liikmesriikidega.Eesti ja Ungari kaitseministrite kohtumisel käigus puudutati ka rahvusvahelist olukorda Bosnia ja Hertsegoviinas ning Kosovos.Ungari kaitseminister dr János Szabó andis oma Eesti kolleegile ülevaate sõjaväe haridusreformist Ungaris. Eestis töövisiidil viibiv Ungari kaitseminister on homme, 22.juunil Tartus, kus osaleb Balti Kaitsekolledži esimese lennu lõpuaktusel.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 41 Kaitseminister Jüri Luik kohtus NATO peasekretäri Lord Robertsoniga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 18.mail Ämari Lennuväebaasis Eestis töövisiidil viibiva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) peasekretäri Lord George Robertsoniga. Kohtumisel kõneldi Washingtoni Tippkohtumise järgsest perioodist ning pooled leidsid ühiselt, et see on olnud väga viljakas. Kaitseminister Jüri Luige sõnul omavad NATO poolt esitatud “Liikmelisuse saavutamise tegevusplaan” (MAP) ja selle raames “Partnerluseesmärgid” (Partnership Goals ehk PG) sisulist osa Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Kohtumisel puudutati ka kaitsejõudude arendamisel riigi majanduslike tagatiste olulisust. Jüri Luik hindas vestlust NATO peasekretäriga sisukaks ja avameelseks. Lord Robertson tänas Eestit osavõtu eest NATO rahutagamisoperatsioonides Bosnias ja Kosovos.Kohtumise käigus tutvus NATO peasekretär Ämaris asuva BALTNET´i Eesti õhuseirekeskusega.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 28 Kaitseminister Jüri Luik Brüsselis NATO Nõukogu istungil [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik on 22.-23.märtsini Eesti peaministri ametliku visiidi raames Brüsselis, kus toimub Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC ehk North Atlantic Council) kohtumine Eesti delegatsiooniga. Kaitseminister Jüri Luik on 22.-23.märtsini Eesti peaministri ametliku visiidi raames Brüsselis, kus toimub Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC ehk North Atlantic Council) kohtumine Eesti delegatsiooniga. Peaminister Mart Laar annab NATO Nõukogule, mis koosneb 19 liikmesriigi suursaadikust, ülevaate Eesti sammudest, mida riik on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmestaatuse saavutamiseks teinud.NAC on NATO kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb alliansi liikmesriikide esindajatest. Nõukogu koguneb Brüsselis regulaarselt suursaadikute tasandil, vähemalt kaks korda aastas välisministrite tasandil ning tippkohtumistel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 26 Eesti kaitseminister Jüri Luik kohtub Soome kaitseminister Jan-Erik Enestam`iga [Kaitseministeerium]

Täna, 13.märtsil kohtub kaitseminister Jüri Luik oma Soome kolleegi Jan-Erik Enestam´iga.Täna, 13.märtsil kohtub kaitseminister Jüri Luik oma Soome kolleegi Jan-Erik Enestam´iga.Kaitseministrite kohtumisel on arutluse all Soome positsioon NATOs, tulevased kaitsealased Balti koostööprojektid ning Soome ja Eesti vahelise kaitsealase koostöö tõhustamine. Eesti Kaitseministeeriumi asekantsler Jüri Parbo ja Soome Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja viitseadmiral Juhani Kaskela allkirjastavad vastastikuse salajase teabe kaitse lepingu.Soome kaitseministrit saadavad ühepäevasel visiidil Eesti-Soome projekti juht kindralmajor Pentti Lehtimäki, Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika nõunik Jukka Knuuti ning Soome suursaadik Eestis hr Pekka Oinonen. NB! ToimetusedEesti ja Soome kaitseminister annavad Kaitseministeeriumis (Sakala 1) briifingu kell 12.45. Alates 1992.aastast on Eesti ja Soome kaitsealane koostöö jõudsalt arenenud. Soome rahvusvaheline kaitsealane koostöö on Põhjamaade kõrval keskendunud ka Eestile.Eesti-Soome kaitsealase koostöö aluseks on 29.01.1998.aastal kahe riigi kaitseministrite poolt allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum.Soome on osalenud aktiivselt Eesti kaitsejõudude jalaväe ohvitseride, allohvitseride ja reservohvitseride väljaõppes. Eesti ohvitserkond on läbinud koolituse Santahamina kadetikoolis ja Lappeenranta allohvitseride koolis, samuti Soome Maakaitsekõrgkooli jätkukursustel ning Mereväe reservohvitseride koolis. 1999.aastal kulutas Soome 15 miljonit marka Eesti ohvitseride väljaõppeks ning 1,5 miljonit mitmepoolse koostöö korras Balti ühisprojektidele. Hetkel õpib erinevates Soome sõjakoolides 44 Eesti ohvitseri.Soome on osutanud Eestile ka materiaalset abi. Nii on Eesti relvavarudesse lisandunud vintpüsse ning 105 mm haubitsaid koos laskemoonaga, samuti voodeid ja kappe kasarmute sisustamiseks. Eesti mereväele anti üle kaks patrull-laeva, Suurop ja Ristna, mis oli suurim ja mahukaim Soome-poolne abi 1999.aastal.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 19 [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema kindralleitnant Ilkka Pentti Hollo`ga, kes on oma esimesel tutvumisvisiidil Eestis, pärast Soome KJPS ülema ametisse määramist.Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema kindralleitnant Ilkka Pentti Hollo`ga, kes on oma esimesel tutvumisvisiidil Eestis, pärast Soome KJPS ülema ametisse määramist.Kaitseminister Jüri Luik nimetas Soome ja Eesti kahepoolset julgeoleku-ja kaitsealast koostööd üheks tõhusamaks, mis Eestil teiste riikidega on. Kaitseminister tõdes, et Eesti ja Soome vahel eksisteerib süsteemne abistruktuur väga laial skaalal erinevalt teistest riikidest, kus peatutakse üksikute valdkondade vahelisel koostööl. Koostöö veelgi paremaks koordineerimiseks otsustasid pooled lähitulevikus luua kahepoolse koostöö rühma. Eesti peab endiselt tähtsaks Soome abi kaitseväelaste, eriti kõrgemate ohvitseride koolituse osas. Samuti soovib Eesti õppida Soome kogemustest tsiviilühiskonna ja kaitseväe koostöösüsteemi väljatöötamisel võimalike kriisiolukordade lahendamiseks.Kindralleitnant Hollo sõnul, kes on Eesti projektiga isiklikult kursis juba alatest 1994.aastast, on Soome valmis kõigis nimetatud valdkondades koostööd edaspidigi jätkama ning tõhustama.Kindralleitnant Hollo (sünd. 10.11.1944) lõpetas 1967.aastal Soome Sõjakooli ning siirdus edasi Häme jäägripataljoni instruktor-rühmaülemaks. Aastatel 1980-84 oli ta Soome kaitseväejuhataja adjutant ning aastatel 1984-88 Soome atašee Taanis ja Norras. 1994-98 aastani oli kindralleitnant Hollo Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitikaosakonna juhataja, 1998-99 G3 ülem Soome KJPS ning alates käesoleva aasta algusest Soome KJPS ülem.

29.05.2014 14:35 (26.73) PRESSITEADE nr 12 Kaitseminister Jüri Luik ROK-i õppustest Klooga polügoonil [Kaitseministeerium]

Rahuaja riigikaitse seadus sätestab Kaitseministeeriumi kohustuse informeerida kohalike omavalitsusüksuste täitevorganeid nende territooriumil toimuvatest riigikaitselistest õppustest.Rahuaja riigikaitse seadus sätestab Kaitseministeeriumi kohustuse informeerida kohalike omavalitsusüksuste täitevorganeid nende territooriumil toimuvatest riigikaitselistest õppustest.Rahuoperatsioonide Keskuse (ROK) poolt jaanuaris Klooga polügoonil läbiviidud õppuste kohta puudus Kaitseministeeriumil teave ning seeläbi on kujunenud olukord, kus Keila Vallavalitsus juhib korduvalt tähelepanu õigusaktide täitmata jätmisele Kaitseministeeriumi poolt.Keila Vallavalitsuse poolt esitatud kaebuse lahendamiseks teeb kaitseminister Jüri Luik kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tirule ülesandeks selgitada välja õiguserikkumisega seotud asjaolud ning tagada rahuaja riigikaitse seaduse täitmine ROK-i juhtkonna poolt. Et tulevikus vältida sarnaseid olukordi teeb kaitseminister Jüri Luik oma käskkirjaga KJPS-le ülesandeks esitada iga kuu 15-ks kuupäevaks Kaitseministeeriumile graafik (õppuse aeg ja toimumise asukoht) järgmisel kuul kaitseväe üksuste poolt läbiviidavatest riigikaitselistest õppustest. Sama käskkiri sätestab kaitseväe juhataja kohustuse tagada kaitseväe üksuste poolt läbiviidavate õppuste vastavus Kaitseministeeriumile esitatava graafikuga.

04.11.2014 16:45 (26.73) Kultuurikomisjon peab vajalikuks spordipoliitika põhialuste vastuvõtmist [Riigikogu]

Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes spordipoliitika põhialuste väljatöötamine kuni aastani 2030. Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik rõhutas, et eduka spordipoliitika tagab riigi ja omavalitsuste süsteemne toetus nii võimaluste loomise kui ka rahaliste vahendite eraldamise kaudu. „Toimiva spordipoliitika väljatöötamine eeldab tihedat koostööd spordiringkondadega. Just see loob tugeva aluse püstitatud eesmärkide elluviimiseks,“ ütles Luik. Tema sõnul on vaja erilist tähelepanu pöörata noorte sportlike väärtushinnangute kujundamisele ja sportimisvõimaluste loomisele. Luik lisas, et järgmise nädala neljapäeval Paides toimuv spordikongress annab hea võimaluse kaasata spordilembe rahvas dokumendi väljatöötamisse ja vastuvõtmisele veel selle Riigikogu koosseisu poolt. Spordipoliitika põhialused on oluline dokument, mis on aluseks nii valitsusele kui ka Riigikogule tegevuse korraldamisel ja otsuste langetamisel spordivaldkonnas. Komisjoni istungil toimunud arutelu käigus keskenduti spordikorralduse nõrkuste ja arengut takistavate asjaolude analüüsile. Käsitleti nii koolide spordikorraldust, spordiklubide tegevust, treenerite kvalifikatsiooni ja nende töö tasustamist, samuti kohalike omavalitsuste panust. Spordipoliitika kujundamisel ei saa mööda vaadata ka vastuoludest spordiorganisatsioonide eesmärkide ja rahaliste võimaluste vahel. Neid kummitab pikaajalise kindlustunde puudumine spordi rahastamisel. Spordi killustatud projektipõhine rahastamine pärsib tegevuse edukat arendamist. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus paneb oma piirid ja jätab osa soovijaid võimalustest ilma. Spordipoliitika põhialustes määratakse kindlaks Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad. Dokumendi koostamisel seostatakse spordivaldkond järgmiste valdkondadega: tervis, kultuur, haridus, turism, teadus, pered, noored, eakad, kodanikuühendused, regionaalareng, keskkonnahoid, maaelu ja transport. Parema sidususe saamiseks on arvesse võetud ka kolme riikliku arengukava eesmärke. Need on seotud riigi konkurentsivõime, säästva arengu ja julgeolekupoliitikaga. Ühtlasi on kavandatav dokument valitsusele spordi arengukava ja sellega seotud rakendusplaanide koostamise aluseks. Kultuurikomisjoni istungil andsid selgitusi dokumenti koostava töörühma esindajatena kultuurministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ja EOK asepresident Toomas Tõnise. Riigikogu pressiteenistus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

19.11.2014 09:40 (26.73) Luik: erakoolid ei tohi rahastamise muutmisel kannatada [Riigikogu]

Riigikogu kultuurikomisjon analüüsis erakoolide rahastamise küsimusi seoses Riigikohtu lahendiga. Riigikohus tunnistas oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest. „Kultuurikomisjon leidis, et olukorral ei ole kiiret ja lihtsat lahendust. Raha eraldamise süsteemi väljatöötamise käigus on vaja lahendada veel mitmeid seonduvaid küsimusi, näiteks kohalike omavalitsuste otsustusõigus erakoolide rajamisel ning erakoolide õppemaksu suurus, kui riik erakooli tegevust olulisel määral toetab,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik. Luik rõhutas, et kõiki koole peab käsitlema võrdselt sõltumata nende omandivormist ja tänane erakoolide võrk ei tohi rahastamise muutmisel kannatada. Kultuurikomisjon tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku koostada erakoolide rahastamise analüüs ja pakkuda komisjonile arutamiseks lahendusvariandid. Riigikogu pressiteenistus Kati Varblane , 631 6353, 51 69152 kati.varblane@riigikogu.ee

13.01.2015 16:10 (26.73) Kultuurikomisjon toetas spordipoliitika põhialuseid [Riigikogu]

Riigikogu kultuurikomisjon toetas teisipäevasel istungil spordipoliitika põhialuseid kuni aastani 2030. „Spordipoliitika põhialused on oluline alusdokument, mis annab suunised spordipoliitika elluviimiseks riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide koostöös. See on nagu teetähis, kust edasi liikuda,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik. „Pärast nende strateegiliste eesmärkide kinnitamist Riigikogus saab hakata lahendama rakenduslikke küsimusi nagu näiteks liikumisõpetuse arendamine ja spordiinventari kaasajastamine koolides, spordikohtunike stipendiumide teema, üldine liikumisharrastuse aktiviseerimine 50 protsendile elanikkonnast, dopinguvastane võitlus, spordi täiendav rahastamine riigiettevõtete kasumist ja palju muud,“ ütles Luik. „Rahvaspordi üks peamisi eesmärke on, et meie inimesed elaksid tervena ja kauem,“ lisas Luik. Spordipoliitika põhialuseid tutvustanud kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul põhineb see VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud ettepanekute kogumil. Ühtlasi on dokument sisendiks valitsuse tegevusele spordivaldkonnas ja vastavate programmide koostamisele. Visioonina vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning meil on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Sellest tulenevalt on seatud spordipoliitika põhialuste üleriigiliseks eesmärgiks, et liikumisharrastusel ja spordil on tähtis ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel. Oluline on ka elukeskkonna rikkuse loomine ja Eesti riigi hea maine kujundamine. Sihiks on seatud neli prioriteetset arengusuunda: inimeste liikumisharjumused, sport kui majandusharu ja tööandja, sport kui positiivsete väärtushinnangute kandja ning Eesti esindatus rahvusvahelisel tasemel. Kultuurikomisjon otsustas saata Riigikogu otsuse eelnõu "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" (828 OE) täiskokku esimesele lugemisele 21. jaanuaril. Riigikogu pressiteenistus Kati Varblane , 631 6353, 51 69152 kati.varblane@riigikogu.ee

01.10.2016 04:10 (26.73) Jüri Luik: väike riik nagu Eesti peab end läbi diplomaatide suureks rääkima! [Õhtuleht]

Endine suursaadik Venemaal, NATOs ja Ameerika Ühendriikides, mitmekordne minister, praegu kaitseuuringute keskust juhtiv Jüri Luik kinnitab, et Eestil pole võimalik end maailma julgeolekuprobleemide eest kusagile peita. Meie roll on leida endale sobiv nišš, milles teistele riikidele kasulik olla, sest läbi koostöö tekkiva solidaarsuse võime kindlad olla, et Eestile tullakse igal juhul appi, leiab äsja ka peaaegu, et Eesti presidendiks saama pidanud kogenud poliitik. Presidendivalimiste kohta märgib Luik, et nõustus enda kandidatuuri arutamisega riigipea kohale riigimurest kantuna, mitte au ja kuulsuse janust.

10.01.2017 04:16 (26.73) Tallinna Sadam saab uue nõukogu [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal nimetab uuteks Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks tuntud advokaadi, rahvusvahelise juhtimiskogemusega ettevõtjad, audiitori ning kõrged ametnikud. Uue nõukogu ülesandeks on moodustada ettevõtte juhtkond, jälgida erikontrolli teostamist ning ettevõtte tegevuse ja võetud kohustuste täitmist. Nõukogu pooled liikmed on lisatud rahandusminister Sven Sesteri ettepanekul. Tallinna Sadama uuteks nõukogu liikmeteks nimetatakse vandeadvokaat Aare Tark, audiitor Urmas Kaarlep, ettevõtjad Mart Luik ja Üllar Jaaksoo, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks ning rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu. Majandusministri sõnul lähtuti rahandusministriga nõukogu koostades põhimõttest, et seal oleks erinevate valdkondade asjatundjad. „Uues nõukogus on äriõiguse asjatundja – vandeadvokaat Aare Tark ja pika audiitortegevuse kogemusega Urmas Kaarlep. Laiema haarde ja rahvusvaheliste ettevõtete juhtimiskogemust esindavad ettevõtjad Mart Luik ja Üllar Jaaksoo. Lisaks on avaliku sektori esindajana majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks ning rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu,“ märkis Kristen Michal. Nõukogu esmased ülesanded on majandusministri sõnul Tallinna Sadamale uue juhtkonna otsimine ning ettevõtte tegevuse ja võetud kohustuste täitmise jälgimine, eeskätt parvlaevalepingute täitmise jälgimine. „Mul on uutele nõukogu liikmetele kaks ootust. Üle tuleb vaadata kahtlustusega hõlmatud ja muud Tallinna Sadamat puudutavad ebaharilikud tehingud, selgitada välja ühingule tekitatud kahju ning selle kõrvaldamise ja hüvitamise võimalused. Teine lähiaja ülesanne on leida Tallinna Sadamale asjatundlik ja usaldusväärne juhatus,“ sõnas rahandusminister Sven Sester. Aare Tark on rahvusvahelisele äriõigusele keskendunud advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vanempartner. Urmas Kaarlep on tegutsenud vandeaudiitorina ja on Henley Business Services (Estonia) OÜ partner ning varasemalt Price Waterhouse Coopersi partner. Mart Luik on ettevõtja. Varem on ta olnud Postimehe vastutava väljaandja, juhtinud TV3 kanaleid Eestis ja Sloveenias ning ettevõtet Venemaal. Ta on mitme ettevõte puhul olnud vastutav reorganiseerimise korraldamise eest. Üllar Jaaksoo on NOW! Innovations tegevjuht ning juhtinud Tele2 Eestit ja Ajakirjade Kirjastust. Merike Saks on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Ta on varem töötanud siseturu valdkonna asekantslerina. Agris Peedu on rahandusministeeriumi asekantsler. Tal on pikaajaline kogemuse riigi äriühingute ja riigihangete valdkonnas. Varem töötas ta maksu- ja tolliametis peajuristina. Eesti riigil on osalus 32 tegutsevas äriühingus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on kõige enam, 18 äriühingut. /25.09.2015/ Kõik uudised Keel EST

12.06.2017 00:05 (26.73) “Räägime asjast”: uus kaitseminister Jüri Luik on Eesti tuntumaid globaliste [Objektiiv.ee (SAPTK)]

Pühapäeval, 11. juunil, eetris olnud raadiosaates “Räägime asjast” väljendas rahvuskonservatiiv Martin Helme seisukohta, et uueks kaitseministriks saav Jüri Luik on Eesti üks tuntumaid globaliste, kelle ametisse määramine ei edenda mitte mingil moel Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Veel räägiti muu hulgas süvariigi ja eriteenistuste jõhkrast sekkumisest mitmes Euroopa riigis toimunud valimistesse. Süvariigi vastulöök Saate esimeses pooles peatuti […] The post “Räägime asjast”: uus kaitseminister Jüri Luik on Eesti tuntumaid globaliste appeared first on Objektiiv.

15.06.2017 17:35 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik Tapal: olen meie kaitseväe üle uhke [Kaitsevägi]

Kaitseminister Jüri Luik tutvus täna 1. jalaväebrigaadi ja Tapal paiknevate väeosade teenistustingimuste ning viimaste arengutega.Kaitseministri sõnul annab külaskäigul saadud ülevaade õigust olla uhke kaitseväe üle. „Ühelt poolt on laitmatult töötav brigaad demonstratsioon sellest, kui kõrgel tasemel on Eesti kaitsevägi, teiselt poolt aga näitab seda, kuivõrd kindlalt seisavad meiega koos liitlased.“ Et suurem osa 1. jalaväebrigaadi üksustest asub praegu harjutusväljal, kus viimaseid päevi on käimas õppus Saber Strike, algas ministri visiit keskpolügoonilt. Kaitseminister sai ülevaate polügooni arengutest ning külastas NATO lahingugrupi ning 1. jalaväebrigaadi juhtimispunkte. „Lahingõppus, kus nii inglise, prantsuse, eesti kaitseväelased kui ka ameerika õhujõud töötasid koos ühtse rusikana ja kus erinevad rahvad ühe eesmärgi nimel suutsid teha mainimisväärselt head ja mõjusat koostööd, annab järjekordse kinnituse, et Eesti on kaitstud parimal moel,“ ütles Luik. Kaitseministrit saatis külaskäigul kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, Tapa linnakus andis ülevaate 1. jalaväebrigaadi arengutest brigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm. Lisaks tutvus kaitseminister mobilisatsioonisüsteemi ning 1. jalaväebrigaadis kasutusele võetavate jalaväe lahingumasinatega CV9035EE.

02.08.2017 14:06 (26.73) Kaitseminister külastas kaitseväe ühendatud õppeasutusi [Kaitsevägi]

Täna külastas kaitseminister Jüri Luik kaitseväe ühendatud õppeasutusi eesmärgiga tutvuda õppeasutuste ülesannetega ning saada ülevaade sealsest tegevusest.„Jäin nähtuga väga rahule ja avaldan tunnustust kaitseväe ühendatud õppeasutustes tehtavale heale tööle. Eraldi sooviksin esile tõsta kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskust nende panuse eest kaitseväe teadus- ja arendustegevusse,“ ütles kaitseminister Luik. Kohtumisel andis kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts kaitseministrile ülevaate õppeasutuste ülesannetest ja eesmärkidest. Luik tutvus ka KVÜÕA teadus- ja arendustegevuse ning õppetööga. Lisaks kohtus minister kaitseväe ühendatud õppeasutuste põhikursuse kadettidega. Eile külastas kaitseminister Võrus asuvat kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli, et tutvuda sealsete väljaõppetingimustega. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool.

07.08.2017 14:46 (26.73) Ämaris peetakse Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuväe küberõppust [Kaitseministeerium]

Täna algas Ämari lennubaasis USA Marylandi rahvuskaardi ja Eesti kaitseväe ühine küberkaitseõppus Baltic Jungle. Õppuse üksikasju arutasid tänasel kohtumisel USA Marylandi rahvuskaardi ülem kindralmajor Linda Singh ja kaitseminister Jüri Luik. Kaitseministri hinnangul on Eesti ja Marylandi rahvuskaardi vaheline küberkaitsekoostöö hästi arenenud. "Selle tunnistuseks on ka sel nädalal Ämaris toimuv õppus, mille raames Marylandi ja Kaitseväe kübereksperdid harjutavad koos, kuidas eri olukordades küberkaitset tagada“ lausus Luik. Koostöös Eesti ekspertidega vahetatakse õppuse raames ka kogemusi küberharjutusväljade arendamisel ning otsitakse koostöövõimalusi teadus- ja haridusvaldkonnas. Küberüksus loodi Marylandi 175. eskadrilli koosseisus 2016. aastal, see tegutseb küberoperatsioonide üksusena USA õhuväe koosseisus. Kindralmajor Singh ja kaitseminister Luik rääkisid ka kaitsekoostööst ja käimasolevast ründelennukite A-10 väljaõppest Eestis. Marylandi rahvuskaardi õhuväekomponendi kümme A-10 ründelennukit saabusid Eestisse eelmisel nädalal, et järgmiste nädalate jooksul harjutada koostööd nii Eesti õhuväelaste, Kaitseliidu kui ka NATO pataljoni lahingugrupiga. Marylandi rahvuskaardi koostöö Kaitseliiduga algas aastal 1993. Kõik uudised Keel EST

25.08.2017 10:11 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik kohtus Ukrainas Eesti eriüksuslastest väljaõppemeeskonnaga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus eile õhtul Ukrainas Eesti eriüksuslastega, kes treenivad Ukraina erivägede rügemendi kaitseväelasi. Kaitseminister Luige sõnul hinnatakse Eesti eriüksuslaste tööd Ukrainas kõrgelt, mida kinnitas talle ka president Petro Porošenko. „Eesti panus ukrainlaste toetuseks on eelkõige see töö, mida meie eriüksuslased siin teevad ja mul on hea meel, et eestlaste ja ukrainlaste vahel on väljaõppel tekkinud tõeline kamraadluse vaim,” ütles Luik. President Porošenko andis hiljuti teada, et Kropivnitskisse, kus annavad väljaõpet ka Eesti kaitseväelased, luuakse uus ja kaasaegne Ukraina erioperatsioonide rügemendi sõjaväebaas. Selle baasi ehitamisel lähtutakse paljuski ka Eesti eriüksuslaste kogemusest ja eeskujust. „Pooleteise aasta jooksul, mil välispartnerid on treeninud Ukraina eriväelasi, on loodud eeldused minemaks üle NATO struktuuridele ja tööprotseduuridele. See on väga oluline, sest progress erivägedes on teejuhiks ka Ukraina relvajõudude teiste väeliikide reformimisel,” ütles Eesti kaitseatašee Ukrainas kolonel Risto Lumi. Eesti eriväelased õpetavad Ukrainas koostöös teiste riikide eriväelastega välja Ukraina eriväelasi, kes osalevad ka lahingutegevuses. Kõik uudised Keel EST

25.08.2017 15:56 (26.73) Kaitseminister Jüri Luik: Ootame Zapadi õppuselt suuremat läbipaistvust ja rahvusvaheliste kokkulepete järgimist [Kaitseministeerium]

Eesti ja NATO jälgivad tähelepanelikult ettevalmistusi Venemaa ja Valgevene ühisõppuseks Zapad ning ootavad mõlemalt riigilt rahvusvaheliste kokkulepe järgimist nii sõnas kui vaimus. „Zapadi näol on tegemist Valgevene ja Venemaa ühisõppustega, mille osas loodame näha palju suuremat läbipaistvust ja rahvusvaheliste kokkulepe järgimist nii õppuste eel kui nendel ajal,“ kommenteeris kaitseminister Luik. Venemaa on Zapadi õppust tutvustanud ainult NATO-Vene Nõukogus, kus teavitati, et 14.-20. septembrini toimuval õppusel osaleb kokku 7000 Valgevene ja 5200 Venemaa sõjaväelast. „Arvestades teiste Venemaa poolt korraldatud strateegilise tasandite õppuste kogemust ja ulatust, saab ka Zapad 2017 ja sellega paralleelselt toimuvad täiendavad õppused põhinema NATO-vastasel ründestsenaariumil, kus võib hinnanguliselt osaleda kuni 100 000 Venemaa sõdurit ja ohvitseri – märkimisväärselt rohkem, kui ametlikult raporteeritakse,“ lisas kaitseminister Luik. Venemaa on otsustanud Zapadi õppust tutvustada ainult 18.-19. septembril Luuga polügoonil toimuval üritusel Moskvasse akrediteeritud kaitseatašeedele. Ametlikke Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlemiskutseid pole esitatud. Valgevene on OSCEd ametlikult teavitanud, et Zapad toimub Valgevene territooriumi 14.-20. septembril. Lisaks on Valgevene Viini dokumendi vabatahtlikkuse printsiibi alusel kutsunud Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Ukraina ja Rootsi kahte vaatlejat osalema 16.-20. septembrini toimuvas programmis. Eesti on Valgevene kutse vastu võtnud. Täiendavalt osaleb Eesti kaitseatašee 19.-21. septembril Valgevene kaitseministeeriumi poolt korraldataval Zapadiga seotud programmis. Ametliku infot kohaselt osaleb Valgevene territooriumil Zapadi ajal 7090 Valgevene ja 3106 Venemaa relvajõudude liiget (kokku 10196), 138 lahingtanki, 232 soomumasinat, 142 suurekaliibrilist kaudtulerelva ning sooritatakse kuni 185 õhuvahendite lendu. Venemaa territooriumil toimuva kohta pole täpsemat infot ametlikult edastatud. Varasemate aastate jooksul on NATO korduvalt tuvastanud Venemaa poolset sõjaliste õppuste poolitamist, mitteraporteerimist ning õppuste väiksemana raporteerimist. Lisaks korraldab Venemaa regulaarselt suuremahulisi etteteatamiseta õppusi, mis rahvusvaheliste reeglite kohaselt võivad toimuda ainult erandkorras. Vastavalt Viini dokumendile on kõigil Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) osalisriikidel, sh Venemaal ja Valgevenel, kohustus kutsuda vaatlejad õppustele, kus on rohkem kui 13 000 osalejat. Täiendavalt on ette nähtud, et teavitamine toimub vähemalt 42 päeva enne õppust, kui sellel osaleb vähemalt 9000 relvajõudude liiget. Kõik uudised Keel EST

06.09.2017 10:00 (26.73) Jüri Luik: kaitseküsimuste tähtsus Euroopas kasvab [Kaitseministeerium]

Täna peetakse Tallinnas iga-aastast Balti julgeoleku- ja kaitsepoliitikakonverentsi ABCD, mille peateemaks sel aastal on Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Järjekorras kaheteistkümnes Annual Baltic Conference on Defence kannab pealkirja „Euroopa kaitsekoostöö: varjust välja?“ ja keskendub küsimusele, kas Euroopa Liit suudab tänastele julgeolekuohtudele reageerida ning on kaitseküsimustes valmis võtma tõsisema rolli. ABCD konverents on tänavu seotud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega ja keskendub ka teemadele, mis homsel ELi kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas arutlusele tulevad. Kaitseminister Jüri Luige sõnul näeme Eesti eesistumise ajal reaalseid tulemeid sisukatele kaitsekoostöö aruteludele. „Euroopa kaitses on huvitavad ja pöördelised ajad. Vajadust tegeleda oma julgeolekuga mõistetakse Euroopa Liidus üha enam ja kaitseteemat on hakatud tõsiselt võtma,“ ütles Luik. Konverentsi avab sõnavõtuga Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Ligi 20 konverentsil kõnelejat arutlevad oma ettekannetes Euroopa kaitse visiooni olemuse ning selle elluviimiseks vajalike ressursside ja võimekuse üle. Tänavuste esinejate hulgas on kaitseminister Jüri Luik, Euroopa Kaitseagentuuri tegevjuht Jorge Domecq, Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees kindral Mikhail Kostarakos ja paljud teised. Täpsem konverentsi kava Kõik uudised Keel EST

27.09.2017 14:17 (26.73) Välisminister ja kaitseminister ühendavad Välispoliitika Instituudi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser ja kaitseminister Jüri Luik allkirjastavad täna heade kavatsuste kokkuleppe Eesti Välispoliitika Instituudi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ühendamiseks. Välisminister Sven Mikseri sõnul on Eesti liialt väike kahe riigi poolt rahastatud mõttekoja tegevuseks. „Soovime kaitseministeeriumiga ühendada ressursid ja luua rahvusvaheliselt veelgi konkurentsivõimelisema ja tulemuslikuma keskuse,“ ütles Mikser. Välisminister lisas, et Välispoliitika Instituut on 17 tegevusaasta jooksul muutunud omas valdkonnas tuntud brändiks ja kannab Eestis kindlasti juhtrolli välis- ja julgeolekupoliitika teemade analüüsimisel ja avalikkusele selgitamisel. „Välisministeeriumi selge huvi on ühinemise käigus säilitada Välispoliitika Instituudi nimetus ning et ühendatud asutus jätkataks samade uurimisvaldkondadega tegelemist, millega seni on instituut tegelenud. Transatlantilised suhted, Euroopa Liit ja selle tulevik, arengud Venemaa ja Euroopa Liidu idapartnerite juures on teemad, mille puhul peab ka uus organisatsioon jätkuvalt kätt pulsil hoidma,“ rõhutas Mikser. Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et kahe mõttekoja ühendamise otsus soodustab veelgi julgeolekupoliitika alaseid uuringuid Eestis. „Olen veendunud, et ühinemise järgselt tekkivast sünergiast võidavad nii Kaitseuuringute Keskus, Välispoliitika Instituut kui ka kõik Eesti välis- ja kaitsepoliitika huvilised,“ lisas Luik. Heade kavatsuste kokkulepe allkirjastamise järel, alustavad sihtasutuste juhatused konsultatsioone ühinemislepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste järel on peab sihtasutuste ühendamise heaks kiitma Vabariigi Valitsus. Ühine sihtasutus alustab plaanide kohaselt tööd 1. jaanuaril 2018. Sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut loodi 2000. aastal toonase välisminister Toomas Hendrik Ilvese algatusel. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) asutati Vabariigi Valitsuse korraldusega 31. märtsil 2006. a. Asutajaõigusi määrati teostama Kaitseministeerium. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

30.10.2017 17:46 (26.73) FOTOD | Kaitseminister Luik avas Tapa kaitseväelinnaku laienduse ja jagas tunnustust [Õhtuleht]

Kaitseminister Jüri Luik avas täna Tapa kaitseväelinnaku laienduse, mis on viimase aastakümne üks suuremaid ja komplekssemaid kaitseotstarbelisi ehitusi Eestis. Ehitustööde maksumus on 43 miljonit eurot.Kaitseministri sõnul näitab linnaku kiire valmimine, et vajadusel suudab Eesti kiiresti ja tõhusalt korraldada vastuvõtva riigi toetuse ja liitlastele logistilise toe pakkumise, edastas kaitseministeerium pressiteatega. „Varssavi tippkohtumisest, mil allianss otsustas paigutada Balti riikidesse ja Poola täiendava väekontingendi, on möödas veidi enam kui aasta. Tänane päev on tunnistuseks, et Eesti suutis liitlaste ja meie oma üksustele vajaliku taristu ehituseks otsused kiiresti vastu võtta ning ellu viia,“ ütles Luik. Kait

10.03.2018 08:56 (26.73) Kaitseminister Luik Ameerikas: üha tähtsam on vägede ja varustuse kiire juurde toomine [Õhtuleht]

06.05.2018 22:55 (26.73) Täna lõppes lisaõppekogunemine Okas [Kaitsevägi]

Täna õhtul lahkformeeriti õhuväe Lennubaasis Ämaris 92. õhuseiredivisjoni kaitseüksuste reservväelased, kelle Vabariigi Valitsus kutsus teenistusse 3. mail.Lisaõppekogunemise Okas 2018 lõpurivistusel tänas kaitseminister Jüri Luik reservväelasi valmiduse eest osaleda riigikaitses nõnda lühikese etteteatamisega. „Reservväelaste najal seisab meie riigikaitse ning te olete meile väga olulised. Aitäh, et tulite ja olite valmis,“ ütles Luik. Kahele kiireimale õppekogunemise kutsele reageerinud reservväelasele, kes saabusid mõne tunni jooksul pärast kutse edastamist, andis kaitseminister oma meenemündi. Kaitseminister Luik tänas samuti kõiki õhuväe tegevväelasi Okas 2018 kordamineku eest. Lisaõppekogunemisel osalenud reservväelastest formeeriti radarpostide kaitseüksused, harjutati koostegevust, rännakut ja radarposti kaitset. Vabariigi Valitsus otsustas 3. mai istungil kutsuda suurõppuse Siil raames 3.-6. maini lisaõppekogunemisele Okas 2018 õhuseiredivisjoni reservväelased. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 92. õhuseiredivisjoni reservüksuste koosseisu arvatud reservväelased, sealhulgas üksuse mobilisatsioonireservi määratud reservväelased. Lisaõppekogunemise Okas 2018 eesmärk oli kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemise ja lahinguvalmiduse kontrollini. Lisaõppekogunemine korraldati kolmandat korda, õppus oli harjutava iseloomuga, vahetu julgeolekuoht Eestile puudub. Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike.

12.11.2018 17:47 (26.73) Kaitseväe Peastaabi ülemaks saab kolonel Veiko-Vello Palm [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik nimetas täna oma käskkirjaga kaitseväe peastaabi ülemaks alates 5. detsembrist kolonel Veiko-Vello Palmi. Kaitseminister Luik ütles, et kolonel Palm on ohvitser, kes on saanud mitmekülgse kogemuse nii Eestis, rahvusvahelises teenistuses kui ka operatsioonidel ning kõikjal on ta ennast näidanud võimeka asjatundja ja tugeva juhina. „Eriti tahaksin esile tõsta kolonel Palmi tegevust 1. jalaväebrigaadi ülemana, kus tema ees seisis keeruline ülesanne integreerida Eestis paiknev NATO liitlaste pataljon meie jalaväebrigaadi koosseisu. Ta sai sellega suurepäraselt hakkama,“ ütles Luik. Kolonel Veiko-Vello Palm alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal ajateenijana Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud muuhulgas Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana, peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülemana, staabiohvitserina Poolas asuva NATO Kirdekorpuse staabis ning olnud kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja. Aastatel 2015 kuni 2018 oli kolonel Palm 1. jalaväebrigaadi ülem, alates tänavu suvest kaitseväe peastaabi ülema asetäitja. Kolonel Palm on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkooli kadetikooli ja kindralstaabiohvitseride kursused ning osalenud rahvusvahelisel sõjalisel missioonil Afganistanis 2007. ja 2010. aastal. Kõik uudised Keel EST

03.01.2019 15:22 (26.73) GALERII | Mälestati Eesti vabaduse eest langenuid [Õhtuleht]

Neljapäeval tähistati Tallinnas vaikuseminutiga 99 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid.Kaitseminister Jüri Luik märkis mälestustseremoonial peetud kõnes, et võitlust vaenlase vastu pidas rahvavägi, mille vaimsuse loomisel oli koolipoistel, tudengeil ja nende õpetajatel määrava tähtsusega roll.„On väga oluline, et see hingestatus ja lootus, mis iseloomustas meie rahvast Vabadussõjas, kestaks edasi meis kõigis ka tänapäeval,“ sõnas Luik.Kaitseminister rõhutas, et tänulikkusega tuleb mõelda ka meie sõpradele brittidele, soomlastele, rootslastele ja taanlastele, kes oma elu ohtu seades võitlesid Eesti vabaduse eest – meil on head sõbrad ja liitlased, kellega koos oleme tugevad ja saame oma tulevikku kavandada vaba ja sõltumatu riigina. Luige sõnul on Eesti riik ja rahvas täna paremini kaitstud kui eales varem. „Vabaolemise juured on aga tahes-tahtmata meis endis, meie ühiskonnas, meie inimestes,“ lisas Luik.Täna ke

05.05.2019 10:16 (26.73) Kaitseminister Luik: Kevadtorm on erakordselt oluline õppus [Kaitsevägi]

Nädalavahetusel külastasid kaitsevaldkondade juhid Kevadtormi õppuse alasid ning rõhutasid oma sõnavõttudes kõigi elanike panust õppuse edukaks toimumiseks ning kuidas avaldab see mõju Eesti kaitsejõu arengule.„Minu arvates on tegu erakordselt olulise õppusega. Me saame siin harjutada nii staabi tööd kui juhtimist, sest selliste suurte väeüksuste puhul on juhtimine ning lahingvälja haldamine need teemad, mida on kõige lihtsam just säärast tüüpi õppuse puhul harjutada,“ ütles kaitseminister Jüri Luik tänasel visiidil Kevadtormi õppuse aladele. „Lisaks saame harjutada kõike seda, mida peab tegema kriisiolukorras Eesti kaitsevägi ja sama oluline, me saame ka harjutada koostööd meie liitlastega. Liitlased on siin samuti väga massiivse osavõtjaskonnaga, erinevate väeliikide ja tehnikaga,“ ütles kaitseminister kinnitades, et õppus Kevadtorm peab kindlasti ka tulevikus jätkuma. Õppust külastanud peaminister Jüri Ratas avaldas omalt poolt tänu ka kõigile nendele peredele, kelle pereliikmed on õppusel vabatahtlikult. „Olen tänulik ka nendele tööandjatele, kes on lubanud oma inimesed ära. Siin ei saa kindlasti mainimata jätta ka tänu maaomanikele, kes lubavad selliseid õppuseid üldse korraldada,“ ütles Ratas lisades, et ka liitlaste osavõtt õppusest on märgiline. „See näitab seda, et Eesti on kaitstud ja Eesti inimesed saavad elada rahulikult ja rahus, sest meil on endal väga tublid, maailma parimad võitlejad ja sõdurid ning meil on ka tugevad liitlased. Ja see on ju NATO peamine soov, et tagada rahu ning muidugi on väga hea näha siin ka oma lähimaid naabreid soomlaseid,“ lisas peaminister. Esimene õppuse nädal on peagi seljatatud ning kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul on see möödunud plaanipäraselt. „Etapp, mis puudutab praegu staapide väljaõpet, ma arvan on õnnestunud. Õppus ise läheb hästi ja nagu plaanitud,“ ütles kindralmajor Herem. Õppust Kevadtorm külastasid peaminister Jüri Ratas, riigikogu kaitsekomisjoni liikmed, diplomaadid, kaitseatašeed, liitlaste kõrged esindajad, kaitseminister Jüri Luik, kaitseväejuhataja kindralmajor Martin Herem, kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk jpt. Esmaspäeval alanud õppusel Kevadtorm osaleb kokku üle 9000 kaitseväelase ligikaudu 13 erinevast riigist. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased. 29. aprillist kuni 17. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langeb eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59376 ja https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59381 Video: https://www.youtube.com/watch?v=0SndnT1BwDE

08.05.2019 15:20 (26.73) Kaarli kirikus mälestati Teises maailmasõjas langenuid [Kaitseministeerium]

Täna mälestati Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse juhatamisel Kaarli kirikus Teises maailmasõjas langenuid, okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Tseremoonial kõnelnud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tänast riikide kooseksisteerimist reguleerivad raamistikud on ehitatud Teise maailmasõja varemetele ja selle sõja ohvrite hinnaga. Kaitseminister rõhutas, et rahu hoidmiseks tuleb ka täna teha pingutusi, sest agressiivsus ja ekspansionism ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud. „Me teame lähiajaloost, et suveräänseid riike Euroopas rünnatakse, nende territooriume okupeeritakse ja annekteeritakse. See on vastuvõetamatu ega lähe kokku nende põhimõtetega, millele põhineb Teise maailmasõja järel üles ehitatud rahvusvaheliste suhete süsteem,“ ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister ütles oma kõnes, et Eesti on tugev ja kaitstud siis, kui meil on head sõbrad ja liitlased, täna on see nii ja meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et see nii ka jääks. „Mälestades Teises maailmasõjas langenuid ning neid, kelle saatust sõda karmilt määras, oleme me moraalselt kohustatud tegema kõik selleks, et see iial ei korduks,“ ütles kaitseminister Luik. „Oleme selles kohustuses koos, sõltumata päritolust, veendumustest ja sõjalisest võimsusest.“ Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn diplomaatilise korpuse esindajana, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Maria Elisa Tinnuri. Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Eesti rahvalt kaitselahingutest osavõtnute mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja Rahumäe Juudi kalmistule. Fotod tsremooniast Kõik uudised Keel EST

01.04.2020 11:35 (26.73) ERISAADE | Jüri Luik: koroonakriisist oleme saanud ka ebameeldivaid õppetunde. Vene abi Itaaliale ja USA-le on puhas propaganda! [Delfi uudised]

Delfi „Eriolukorra erisaates“ on videolingi vahendusel külas kaitseminister Jüri Luik. Kõne all on kaitseväe panus koroonakriis lahendamisesse – alates maskide jagamisest kuni välihaiglaga aitamiseni. Luik on rahul, et kaitseliidus on tuju kõrgel, et kriisi lahendamisel igati abiks olla. Regulaarüksused on aga hetkel viiruse levimise ohu vähendamiseks kasarmutes ning õppusi tehakse vähendatud mahus. Kuid Briti, Taani ja Poola liitlased on ka kriisis siin ja Luige hinnangul näitab see, et NATO töötab. Kaitseministri hinnangul on aga Euroopas vaja pärast kriisi õppetunde kõvasti analüüsida, sest osad neist on olnud ebameeldivad. Tsiviilkriiside lahendamieks võib olla vaja transpordilennukeid ja meditsiinivarusid. Venemaa ei ole ka kriisi maganus ja üritab seda propagandaks kasutada – Itaaliasse viidud abi ei kõlvanud. Üritust kasutati hoopis Vene autodega, Vene lippude all ringi sõitmiseks. Saatejuht on Raimo Poom.

12.06.2020 17:44 (26.73) Välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Jüri Luik rõhutasid Saheli stabiliseerimise vajadust [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Jüri Luik osalesid täna kõrgetasemelisel Saheli Koalitsiooni kohtumisel, mille eesmärk on koordineerida ühiselt Saheli piirkonnas tegutsevate osapoolte tegevusi. Kohtumisel osalesid välis- ja kaitseministrid Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, USAst ja G5 Sahel riikidest (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) koos teiste Saheli regioonis tegutsevate osapooltega ja esindajatega. Kohtumisel arutati sõjalisi operatsioone Saheli piirkonnas, G5 Saheli riikide julgeolekualast toetamist ning rahvusvahelise kogukonna kaasamist. Partnerlus Saheli regioonis on strateegilise tähtsusega nii Eestile kui ka rahvusvahelisele kogukonnale, et stabiliseerida sealne julgeolekukord ning aidata kaasa piirkonna arengule. Ebastabiilsuse levik selles piirkonnas mõjutab nii terve Aafrika regiooni kui ka Euroopa julgeolekut. Välisminister Reinsalu avaldas oma kõnes Saheli Koalitsioonile toetust ning mõistis hukka piirkonnas tsiviilisikute ja rahuvalvajate pihta suunatud vägivalla. „Meie ühine eesmärk on tagada jätkusuutlikult stabiilsus Sahelis ning seda saab saavutada vaid koordineeritud ja tervikliku koostöö kaudu. Julgeoleku seisukohast on oluline pöörata tähelepanu kõigile konflikti algpõhjustele,“ ütles Reinsalu. Samuti andis teada kaitseminister Luik plaanidest suurendada Eesti kaitseväe panust regioonis, toetamaks Mali kaitseväe väljaõpet ning tõi esile Eesti ja Prantsusmaa sõdurite vahelise hea koostöö Malis. Eesti panustab Saheli piirkonna julgeoleku kindlustamisse läbi osaluse Prantsusmaa terrorismivastases operatsioonis Barkhane, ÜRO rahuvalvemissioonis MINUSMA ning EL missioonidel EUTM Mali ja EUCAP Sahel Mali. Eesti kaitseväe osalus Prantsusmaa poolt juhitud operatsioonil Barkhane on osa tihedast kaitsealasest kaitsekoostööst Eesti ja Prantsusmaa vahel, kelle väeosa jõuab Eestisse järgmise aasta alguses ning hetkel on Prantsusmaa hävitajad teostamas Ämari lennuväebaasist Balti õhuturbemissiooni. Humanitaarolukorra leevendamiseks Malis on Eesti eraldanud rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide kaudu kokku 100 000 €. välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

07.07.2020 07:13 (26.73) Eesti saadab Ukraina toetamiseks riigile 2400 püstolit [Õhtuleht]

Teisipäeval pani Kaitseministeerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.„Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laiemat mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta. Luik märkis, et peale poliitilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitsevõimele. „Lisaks relvade annetamisele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõjameditsiini alal ning jagab kogemusi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta.Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste reformide elluviimist, mis on märkimisväärne.Kaitseväe pearelvu

22.12.2002 23:09 (17.82) Luik: Gruusia edu on Eesti julgeolekuhuvi [Postimees]

Endine kaitse- ja välisminister, Gruusiat nõustava rahvusvahelise rühma liige Jüri Luik, miks peaks Eesti abistama kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusel asuvat Gruusiat? loe edasi..

10.03.2003 00:10 (17.82) Mart Luik: meie telekanali jätkamine tähendab Venemaale arengut [Õhtuleht]

«Lõpuks ometi saime kätte!» ütleb vastsest litsentsiomanikust DTV tegevdirektor Mart Luik. Endine Eesti TV3 tegevdirektor on kaheksa kuud maadelnud Moskva bürokraatiamasinaga, et säilitada litsentsi Põhjamaades TV3de võrku eviva korporatsiooni MTG hiljuti Venemaal ostetud telekanalile.

14.03.2003 11:50 (17.82) Hans H. Luik: Ajakirjanduses tuleb halb ja igav aeg [Äripäev Online]

Meedias on tulemas halb ja igav aeg, ütles meediaärimees Hans H. Luik täna ETV meediakonverentsil.

14.03.2003 12:00 (17.82) Hans H. Luik ETV konverentsil: Savisaarel oli õigus [Äripäev Online]

Edgar Savisaarel oli õigus, ajakirjanikel oli töö tegemata, ütles täna ETV meediakonverentsil meediaärimees Hans Luik.

14.03.2003 12:20 (17.82) Hans H. Luik ETV konverentsil: Tammer lahkus, kuna keemia ei sobinud [Äripäev Online]

Enno Tammer lahkus Päevalehe tegevtoimetaja kohalt, kuna keemia ei sobinud kokku, ütles täna ETV meediakonverentsil meediaärimees Hans H. Luik.

14.03.2003 12:30 (17.82) Hans H. Luik ETV konverentsil: ajakirjanikud pole Eestis hirmul [Äripäev Online]

Ajakirjanikud pole Eestis hirmul, ütles meediaärimees Hans Luik täna ETV meediakonverentsil.

19.08.2003 00:40 (17.82) Hans H. Luik Lennart Meri asemel? [Õhtuleht]

Urmas Ott tervitas eile teleri kaudu soojalt Lennart Merit ja soovis talle kiiret paranemist. Sosistatakse, et ekspresident ütles intervjuust telestaarile ootamatult ära ja alati värvikas meediaärimees Hans H. Luik kutsuti «Augustivalguses» särama alles viimasel hetkel.

09.09.2003 12:10 (17.82) Eesti suursaadik USA-s Jüri Luik andis üle volikirja [Postimees]

Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik andis eile president George W. Bushile üle oma volikirja, teatas Välisministeeriumi pressiteenistus. loe edasi..

23.11.2004 15:40 (17.82) Luik andis USA kindralile üle Kotkaristi I klassi teenetemärgi [Eesti Päevaleht]

WASHINGTON, 23. november (EPLO) - Esmaspäeval andis suursaadik USAs Jüri Luik sealse taabiülemate komitee esimehele kindral Richard B. Myers’ile üle Kotkaristi I klassi teenetemärgi.

24.12.2004 10:20 (17.82) Viljandimaal jäi luik Eestisse talvituma [Postimees]

Suure-Jaani vallas Võlli paisjärve jäätunud pinnal kõnnib üksik kühmnokk-luik, kes on otsustanud, et sel aastal ta lõunamaale ei lenda, kirjutab Sakala. loe edasi..

17.01.2005 01:31 (17.82) Luik ja Rätsepp jõudsid finisisse [Õhtuleht]

Dakari kõrberallil tõid Taivo Luik ja Andres Rätsepp oma KTMi õnnelikult finišisse, saades mootorratturite arvestuses vastavalt 64. ja 90. koha.

14.09.2005 00:16 (17.82) Ärimees Hans H. Luik seljatas Ragn Sellsi [Eesti Päevaleht]

Pankrotistunud plastitöötlemisfirma Starforte suuromanik Hans H. Luik seljatas pärast aastatepikkusi kohtuvaidlusi jäätmekäitlushiiglase Ragn Sellsi.

27.09.2005 10:15 (17.82) Integratsiooni sihtasutuse juht Mati Luik suri esmaspäeval [Eesti Päevaleht]

TALLINN, 27. september (EPLO) - Esmaspäva õhtul suri ootamatult integratsiooni sihtasutuse juhataja, filosoofiadoktor Mati Luik.

27.09.2005 10:30 (17.82) Suri Integratsiooni Sihtasutuse juht Mati Luik [Postimees]

Eile õhtul suri ootamatult Integratsiooni Sihtasutuse juhataja , filosoofiadoktor Mati Luik, teatas rahvastikuministri nõunik. loe edasi..

27.09.2005 10:45 (17.82) Suri Integratsiooni Sihtasutuse juht [ERR Uudised]

Eile õhtul suri ootamatult Integratsiooni Sihtasutuse juhataja, filosoofiadoktor Mati Luik, teatas rahvastikuministri nõunik. Mati Luik andis silmapaistva panuse Eesti integratsioonipoliitika väljatöötamisse ja rakendamisse ning Eesti sisejulgeoleku kindlustamisse. 16. aprillil 1956. aastal sündinud Mati Luike jäävad leinama abikaasa ja tütar. PM

02.11.2005 08:01 (17.82) Kristi Luik leidis uue armastuse Ameerikast [Õhtuleht]

Ajakirja Stiil kolumnist, menubändi The Tuberkuloited kitarristi ja laululooja Alar Aigro endine elukaaslane Kristi Luik räägib uuest suurest tundest. Selle põhjustajaks on Tim King, kes sõitis Ameerikast siia, et restoranis põlvili Kristi kätt paluda.

07.11.2005 01:01 (17.82) Kristi Luik torkab endal kahvliga silmad peast? [Õhtuleht]

Ajakirja Stiil kolumnist Kristi Luik kirjutab viimases numbris, et kui ta juhtub nägema veel üht väljaannet, mille kaanel ilutseb tõsielusarja idiootlik «staar», võib juhtuda, et ta torkab endal kahvliga silmad peast.

06.12.2005 07:46 (17.82) EPL: Hans H. Luik ostis Ekspress Hotline’i [Äripäev Online]

Hans H. Luik ostis eelmisel nädalal Raul Kasesalult Ekspress Hotline’i.

Tweets by @w3uudised