W3 uudised

Otsing 'paet' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused kuupäeva järgi

05.03.2014 13:50 (145.41) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Ukrainas ei tohi luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale [Välisministeerium]

Nr 83-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus, et Ukraina kriis on suurim julgeoleku ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti. „Venemaa on viinud väed Krimmi ning see on Ukraina vastane agressioon – see on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine,“ rõhutas ta.Venemaa peab Paeti sõnul lõpetama agressiooni Ukrainas ning taastama kriisieelse olukorra oma sõjaväelaste paiknemisel. „Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas,“ lisas ta. „Äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk on katkine ja tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi,“ ütles Eesti välisminister. Ta lisas, et Venemaa sekkumine on vastuolus mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega – ÜRO põhikirjaga, Helsinki lõppaktiga, 1997. aasta Venemaa-Ukraina baaslepingutega ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga. „Venemaa rikub selgelt rahvusvahelist õigust ning pingestab Ukraina kriitilist situatsiooni veelgi. See on täpselt risti vastupidine sellega, mida Ukrainal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja kellelegi. Seda pole vaja Ukrainale, Krimmi elanikele ega Venemaale,“ rõhutas Paet. Hetkel on Ukraina valitsuse andmetel 11 Ukraina sõjaväebaasi blokeeritud 1800 vene sõjaväelase, 60 sõjaväemasina ja 10 soomuki poolt ning kokku on Vene territooriumilt sõjalaevade, helikopterite ja transpordilennukitega Krimmi saadetud 16 000 sõjaväelast. „Vene sõdurid blokeerivad ja kontrollivad jätkuvalt olulisi valitsusasutusi ja sõjalisi objekte Krimmis – parlamenti, kõiki tsiviil- ja sõjaväe lennuvälju, mõningaid siderajatisi, raadiojaamu, tolli-, sõjaväe- ja rannavalvebaase, Ukraina mereväe peakorterit,“ loetles Paet. „Venemaa peamine eesmärk on ilmselgelt Ukraina valitsuse muutus ja Ukraina poliitika oma otsese mõju alla saamine, et tagada Ukraina liitumine Euraasia Liidu ja Tolliliiduga oma mõju kindlustamiseks,“ lisas ta. „Arenguid Ukrainas ja edaspidiseid samme on arutanud ja arutavad Põhja-Atlandi Nõukogu, Euroopa Liidu välisministrid, ÜRO julgeolekunõukogu, OSCE ja Euroopa Nõukogu, homme kaaluvad EL edasisi samme ELi riigipead ja valitsusjuhid,“ lisas ta. Paeti sõnul ei tohi viimaste päevade sündmused luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale. „Edasi kaalub rahvusvaheline kogukond võimalusi piirangute või sanktsioonide rakendamiseks. Näiteks on peatunud mitmed koostööprojektid USA ja Venemaa vahel ning USA on juba peatanud oma osaluse G8 tippkohtumise ettevalmistamisel,“ lausus Eesti välisminister. „Homsel EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide Ülemkogul saavad samuti kõne alla tulla majanduslikud piirangud ning rakenduda võib liikumispiirangute kehtestamine ühes EL-i ja Venemaa vahelise viisavabaduslepingu üle peetavate läbirääkimiste peatumisega,“ lisas ta. Eesti välisministri sõnul on väga oluline, et Ukraina ja Venemaa hakkaksid omavahel sisuliselt rääkima. „Ukraina valitsus on selleks korduvalt valmisolekut väljendanud ning rahvusvaheline kogukond on pakkunud oma abi kõneluste vahendamisel,“ ütles Paet Riigikogus. „Ukrainas viibivad hetkel kohal OSCE rahvusvähemuste volinik, eesistuja eriesindaja ja meediavolinik. Ettevalmistamisel on ka OSCE missiooni Ukrainasse lähetamine, mille eesmärgiks on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ning püüd selle süvenemist ennetada. Eesti on valmis selles missioonis osalema,“ kinnitas Paet. Rahvusvaheline kogukond peab Eesti välisministri sõnul aitama Ukraina uut valitsust riigisisese olukorra stabiliseerimisel. „Läbi tuleb viia põhiseaduslik reform ning vabad ja ausad presidendivalimised. Ukraina ühiskonna konsolideerimisel ja rahulikule arenguteele tagasipöördumisel tuleb jälgida seda, et kaasataks kõik ühiskonna osad,“ märkis Paet. „Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuurist kõrvale jääda, ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Ukraina ees seisvate tõsiste reformide juures on oma abi pakkumas ka Eesti,“ lisas ta. Ukraina majandus on väga keerulises olukorras. „Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on riigi jalgadel püsimine äärmiselt küsitav,“ ütles Eesti välisminister. „Rahvusvaheline valuutafond saadab järgmise nädala alguses Ukrainasse eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. EL-i välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada.“ Paeti sõnul on kogu olukorra edasises arengus üheks määravaks teljeks küsimus gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse odava hinnaga. See kasvatab võlga veelgi,“ lausus Paet. „Välistada ei saa teisigi ja radikaalsemaid samme Venemaa poolt, ehkki sel juhul kannatavad tugevasti Venemaa enda sissetulekud. Nii on väga oluline välja töötada alternatiivstsenaariumid juhuks, kui see nii läheb,“ lisas ta. Korruptsioon ja riigiraha väärkasutus on Eesti välisministri sõnul üks peamine põhjus, miks Ukraina kriisi jõudis. „Katastroofiliste tagajärgedeni viinud valitsemisviis oli see, mille vastu Ukraina rahvas otsustavalt usalduse kaotas. Endiste valitsejate hoolimatus süvendas vaesust ja rahulolematust,“ ütles Paet. Ta lisas, et korruptsioon on Ukraina ühiskonda lõhestanud pikalt ning see on viinud miinimumini paljude usu oma riigi juhtidesse ja institutsioonidesse. „EL-i välisministrite nõukogu otsustas esmaspäeval, et Ukraina riigikassa vahendeid kuritegelikult kasutanud või inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute varad külmutatakse,“ märkis Paet. Eesti välisministri kinnitusel on äärmiselt oluline, et Ukrainal oleks EL-iga liitumise perspektiiv. „Euroopa Liit peab selle lõppude lõpuks suutma ka selgelt välja öelda – inimesed hukkusid Maidanil snaiprite kuulide läbi, sest tahtsid, et nende riik kiiremini Euroopale läheneks,“ ütles Paet Riigikogus. Viimastel päevadel on Euroopa komisjon ja Kaubanduse peadirektoraat alustanud tehnilisi ettevalmistusi ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse (Autonomous Trade Measures) vastuvõtmiseks, mis tähendab Ukraina kaupade tariifivaba pääsu EL-i turule. „Jätkuvalt on EL-i poolt laual pakkumine allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud, kui Ukraina ise selleks valmis on. Praegu on nimetatud valmisoleku eelduseks Ukraina uue presidendi ametisse valimine vabadel valimistel,“ märkis välisminister Paet. Välisminister Paeti sõnul on hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks astunud. „Kavatseme seda suunda kindlasti ka jätkata,“ lausus Paet. „Eesti on eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele seni 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti on otsustanud ka kahekordistada stipendiumide arvu Ukraina tudengitele, et nad Eesti ülikoolidesse õppima tuleksid. Eelmisel aastal toetas Eesti arengukoostöö raames erinevaid projekte Ukraina suunal 340 000 euroga. Paet peatus oma kõnes ka Ukraina sündmuste võimalikul mõjul Eestile. „Eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks,“ märkis Paet. „Kaitsekulutused 2 % SKTst – selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame,“ lisas Eesti välisminister. Lõpetuseks rõhutas Paet, et iseseisva riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjusel ei ole vastuvõetav. „Rahvusvaheline õigus on siduv kõigile osalistele. Sellest peab aru saama ka Venemaa,“ märkis Paet Riigikogus. „Vastasel juhul me pöördume tagasi seaduste-eelsesse aega, kus maksis üksnes tugevama õigus. Ma olen veendunud, et seda ei soovi mitte ükski inimene, riik ega rahvusvaheline organisatsioon,“ lisas välisminister. Kõne terviktekst on leitav järgmiselt lingilt: http://www.vm.ee/?q=node/19349 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

16.11.2013 13:00 (129.25) Välisminister Urmas Paet kohtumisel ÜRO peasekretäriga: inimõiguste tagamine maailmas on kõikide riikide ühine vastustus [Välisministeerium]

Nr -369E Tänasel kohtumisel Tallinnas ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga rõhutas välisminister Urmas Paet ÜRO rolli ja rahvusvahelise koostöö olulisust inimõiguste tagamisel. Tegemist on esimese ÜRO peasekretäri visiidiga Eestisse. Paeti sõnul on maailmal ÜROle suured ootused seoses kiire lahenduse leidmisega Süüria kodusõjale. „Süüria humanitaarolukord on jätkuvalt kriitiline ning elanikkonna kaitseks on hädavajalik, et ÜRO julgeolekunõukogus oleks üksmeel Süüria kodusõja lõpetamiseks,“ märkis Paet. „Keemiarelvade hävitamise ühismissioon Süürias on kulgenud edukalt, kuid me ei tohi unustada eesmärki lõpetada pooltevaheline sõjategevus riigis ning jõuda rahumeelsete läbirääkimisteni,“ ütles välisminister. Ta lisas, et Eesti on toetanud ühismissiooni keemiarelva hävitamiseks Süürias 50 000 euroga. Välisminister Paeti sõnul on ÜRO julgeolekunõukogu töö tõhustamiseks esmatähtis nõukogu reformida. ,,Rahvusvahelised organisatsioonid ja kehamid on seda legitiimsemad, läbipaistvamad ja tõhusamad, mida rohkem on kõikidel riikidel tagatud võrdne võimalus kaasa rääkimiseks," lisas ta. Samuti rääkisid välisminister Paet ja peasekretär Ban Ki-moon kohtumisel ÜRO kui ülemaailmse organisatsiooni rollist turvalise ja vaba interneti tagamisel ning demokraatia edendamisel. „Eesti on riigivalitsemisel edukalt rakendanud e-lahendusi ning tutvustanud neid võimalusi enam kui 60 maailma riigis. E-lahenduste kasutamine ning vaba ja turvaline internet suurendab valitsemise läbipaistvust, ühiskonna kaasatust riigijuhtimisse ning toetab majanduse arengut ja kasvu,“ ütles Paet. „Soovime, et ÜRO oleks meile partner e-lahenduste tutvustamisel ning teeksime ÜRO arenguprogrammiga praktilist koostööd partnerriikide rahvuslike e-riigi infosüsteemide rakenduste väljatöötamiseks ja ülesehitamiseks,“ lisas ta. Välisminister Paet rõhutas, et ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena ja internetivabaduse koalitsiooni asutajariigina seisab Eesti selle eest, et väljendusvabadus, nagu teisedki põhiõigused oleksid tagatud nii avalikus- kui ka virtuaalruumis. „Soovime teha tihedat koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste algatustega, mis seisavad samade väärtuste eest,“ ütles ta. Eesti on praegu ka internetivabaduse koalitsiooni eesistuja ning 2014. aasta kevadel toimub Tallinnas koalitsiooni aastakonverents teemal „Vaba ja turvaline internet kõigile“. Rääkides inimsusevastaste ja sõjakuritegude vastu võitlemisest maailmas märkis Paet, et tänu riikide ühistele pingutustele on Rahvusvaheline Kriminaalkohus omandanud selles keskse rolli. „Samas saab riigi piire ületavaid kuritegusid käsitlev kohus tõhusalt täita oma ülesandeid ainult siis, kui kõik järgivad organisatsiooni aluseks oleva Rooma statuudi põhimõtteid,“ lausus välisminister. Ta rõhutas, et kohus peab saama tegutseda sõltumatuna. „Selleks peavad riigid kinni pidama igakülgse ja erapooletu uurimise ning õiglase kohtupidamise põhimõtetest ning arendama pidevalt enda suutlikkust sellel alal. Oleme valmis osutama teistele riikidele abi õiguskaitse- ja kohtuasutuste ametnikele vajaliku väljaõppe andmisel,“ lisas Paet. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide assamblee president on Eesti suursaadik Tiina Intelmann. Paet tunnustas kohtumisel ka ÜRO peasekretäri juhtivat rolli kestliku arengu raamistiku väljatöötamisel. „Loodame, et 2015. aastaks õnnestub üleilmselt kokku leppida ühtne eesmärkide kogum, mille keskmes on vaesuse vähendamine kestliku arengu abil ning suurem side inimõigustega,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti tähtsustab ka iga inimese õigust puhtale keskkonnale ja kestlikule arengule. ,,Esitasime ÜRO inimõiguste auhinna 2013 kandidaadiks Teeme Ära! ülemaailmsete koristuskampaaniate eest," lausus välisminister. ,,Vabakonnaprojekt Teeme Ära! on kasvanud üleilmseks prahikoristusprojektiks enam kui 100 riigis, tegutsedes nii maismaal kui maailmamerel. See tõestab, et inimesed soovivad puhast elukeskkonda ning et kestlik elulaad on võimalik." Rääkides arengukoostööst märkis Paet, et Eesti ametliku arenguabi maht oli 2012. aastal 0,11 protsenti SKPst. ,,Oleme laiendanud toetuseid ÜRO süsteemis,“ lausus välisminister. Ta lisas, et Eesti arengukoostöö keskmes on toetus Afganistanile ja Idapartnerlusriikidele. Humanitaarkatastroofidega seonduvast ning olukorrast Filipiinidel rääkides ütles Paet, et Eesti saatis taifuuni tekitatud kahjudega võitlemiseks viivitamatult välja kaks Eesti päästemeeskonna eksperti ning humanitaarabitöötajate baaslaagri ülesehitamise varustuse ja tehnika, samuti eraldati Filipiinidele humanitaarabiks 150 000 eurot. Rääkides Afganistanist ütles Paet, et ÜROl on võtmeroll Afganistani stabiliseerimisel ja ülesehitamisel pärast 2014. aastat. „Olulisim on Afganistani omaluse ja võimekuse kasvatamine,“ lausus Paet. Eesti keskendub Afganistanis riigi haldussuutlikkuse suurendamisele, tervishoiule, naiste õiguste edendamisele ning laste haridusele. ÜRO ei tohiks Paeti sõnul kuumade kriiside kõrval jätta rahvusvahelise tähelepanuta ka külmutatud konflikte näiteks Moldovas, Gruusias ja Mägi-Karabahhias. „Külmutatud konfliktid ei tohi muutuda unustatud konfliktideks, osapoolte vahel tuleb leida võimalusi jätkusuutlikes lahendustes kokku leppimiseks. Sellistes kriisides on oluline ÜRO toetus põgenike abistamisel ja nende õiguste kaitsel,“ märkis Paet. Tänase kohtumise järgselt esinevad välisminister Urmas Paet ja ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Tallinna Ülikoolis sõnavõttudega ning vastavad huviliste küsimustele. Esinemist on võimalik alates kella 11.30st otseülekandes jälgida aadressil www.delfi.ee ÜRO peasekretär Ban Ki-moon viibib koos abikaasa Ban Soon-taekiga Eestis ametlikul visiidil 15.–16. novembril. Lisaks välisminister Urmas Paetile kohtus ÜRO peasekretär president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon külastas täna ka Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvat Baltimaade suurimat robotivõistlust Robotex 2013, kus ta pidas kõne. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja proua Ban Soon-taek tutvuvad täna Tallinna vanalinnaga. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576377211.... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

06.02.2014 16:25 (129.25) Välisminister Paet kohtus Berliinis Saksa välisministri Steinmeieriga [Välisministeerium]

Nr 34-E Välisminister Urmas Paet arutas kohtumisel Berliinis Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga julgeoleku küsimusi, olukorda Ukrainas, koostööd internetivabaduse teemadel, küberkaitse alal, majandusvaldkonnas ja Euroopa Liidus ning NATOs. „Saksamaa on Eesti jaoks oluline partner, kellega meil on palju ühiseid vaateid ja edukas koostöö nii regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil,“ rõhutas välisminister Urmas Paet. Idapartnerluse teemadest ning viimastest arengutest Ukrainas rääkides pidas Paet oluliseks Euroopa Liidu ja Ukraina dialoogi jätkumist. Paet ja Steinmeier pidasid positiivseks Ukraina poolt astutud esimesi samme teel poliitilisest kriisist väljumiseks. „Tähtis on, et see paneks aluse rahumeelsele poliitilisele protsessile, milles osalevad kõik konflikti osalised,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et jätkuvalt vajavad tähelepanu inimõiguste rikkumised ning rünnakud sõna- ja meediavabaduse vastu Ukrainas. Paet ja Steinmeier kõnelesid internetivabaduse teemadel. „Põhivabaduste kaitse ja edendamine internetis on meie ühine prioriteet. Vaba ja turvalise interneti areng peab jätkuma riikide, erasektori ja vabaühenduste koostöös,“ rõhutas välisminister Paet. „Ootame Saksamaa välisministrit osalema internetivabaduse konverentsil Tallinnas selle aasta 28.-29. aprillil,“ lisas ta. NATO tulevikust rääkides rõhutas välisminister Paet vajadust keskenduda alliansi kaitse tagamisele ja liitlaste koostöövõime tugevdamisele ning olla valmis uuteks operatsioonideks. „Sama tähtis on NATOl kohanduda uutele, tuleviku väljakutsetele. Siinjuures peame eriti oluliseks küberkaitsevõimete edendamist,“ märkis Paet, rõhutades vajadust uuendada NATO küberkaitsepoliitikat. Paet tõi esile Saksamaa olulist panust NATO Küberkaitsekeskuse töösse. Euroopa Liidu tulevikust kõneldes rõhutas Paet, et EL peab olema arenguvõimeline ning reformid on üks osa sellest. „Eesti soovib tugevat, avatut ja konkurentsivõimelist ELi, kus austatakse inimeste põhiõiguseid ja –vabadusi. Isikute vaba liikumine on Euroopa Liidu toimimise üks põhialuseid. Selle paremaks toimimiseks on oluline keskenduda praktilisele koostööle liikmesriikide vahel,“ ütles välisminister Paet. „Ühenduse konkurentsivõime seisukohalt on oluline arendada siseturgu, sealhulgas luua ühtne digitaalne turg ning avada teenusteturg. Integreeritum ja paremini toimivam teenusteturg on eeltingimuseks majanduskasvule ja töökohtade loomisele,“ lisas Paet. Paeti sõnul on Saksamaa aktiivne ja väga oluline partner Eestile Läänemere piirkondlikus koostöös. „2014 on meie jaoks Läänemere aasta, kuna juhime samaaegselt Balti koostööd, Põhjamaade ja Balti riikide kostööd ning alates suvest ka Läänemeremaade Nõukogu. See annab meile võimaluse tihendada koostööd Saksamaaga veelgi,“ lisas välisminister Paet. Eesti korraldab sel aastal Saksa, Leedu, Läti ja Eesti välisministri kohtumise. Eesti ja Saksamaa kahepoolsed sidemed on välisministrite sõnul väga tihedad ning majandussuhted arenevad järjepidevalt tõusujoones. „Esiletoomist väärivad head ja pikaajalised kontaktid Baden-Württembergi liidumaaga ning edukas koostöö jätkub ka Nordrhein-Westfaleni, Hamburgi ja Schleswig-Holsteiniga. Samas jagub arenguruumi veel Saksamaalt pärit investeeringute osas ning Eesti ettevõtete ekspordi suurendamisel Saksamaale,“ sõnas välisminister Paet. Saksa ettevõtete huvi keskendus möödunud aastal jätkuvalt puidu- ja mööblisektorile, lisaks huvituti Eesti toidukaupadest. Kontakte sooviti leida IT ja ehituse vallas, samuti teenindussektoris. Samuti on tihenenud ka Eesti ja Saksamaa turismikoostöö. Saksamaa on Eesti jaoks üks olulisemaid koostööpartnereid ka kaitsevaldkonnas, kellega toimub väga laiapõhjaline, eelkõige praktilise suunitlusega koostöö. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/12341428233/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

26.08.2013 14:20 (121.17) Välisminister Urmas Paet ja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton arutasid Süüria ja Egiptuse olukorda [Välisministeerium]

Nr 260-E Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga olukorda Süürias ja Egiptuses ning ELi kaitsepoliitika küsimusi. Välisminister Urmas Paet ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton avaldasid muret Süürias ja Egiptuses toimuva pärast. Paeti sõnul mõistab Eesti kategooriliselt hukka keemiarelva kasutamise Süürias. „Peame vajalikuks kiiremas korras ulatusliku uurimise läbiviimist Süürias viibivate ÜRO ekspertide poolt,“ märkis Paet. „Samuti on oluline jätkata humanitaarabi andmist ning Süüria naabrite toetamist, kuna nende võimekus Süüria pagulaste toetamisel on ammu ammendunud. Võttes arvesse, et toimub enneolematult tõsine humanitaarõiguse rikkumine, on vaja jätkata humanitaarõiguse propageerimist Süüria valitsusvägede ja opositsiooni hulgas,“ lisas Paet. Egiptuse konflikti lahendamisel on välisminister Paeti sõnul vajalik kaasata kõiki poliitilisi jõude dialoogi ning demokraatlike institutsioonide taastamise protsessi. „Oluline on pingutada tsiviilelanike elude säästmise nimel ning hoiduda edasisest vägivalla levimisest, mis võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi, ka kodusõja puhkemise. Kõik pooled peavad pingutama rahumeelse lahenduse nimel,“ lisas Paet. Välisminister Paet rõhutas Euroopa Liidu toetuse olulisust Afganistanile 2014. aastal aprillis toimuvate valimiste läbiviimisel. „Loodame, et valimised tulevad vabad ning õiglased, mis on oluliseks tingimuseks rahvusvahelise arenguabi jätkumisele,“ rõhutas Paet. Eesti jaoks on nii sõjaline, tsiviilne kui arengukoostööga panustamine Afganistani olnud pikaajaline prioriteet. „Toetus jätkub kindlasti ka pärast NATO ja rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude vägede lahkumist,“ ütles Paet. Ta lisas, et EL peab jätkama ka Afganistani õigusriigi ja tsiviilpolitsei arendamist ning tugevdamist. „Eesti toetab ELi politseimissiooni EUPOL Afganistan jätkamist ka pärast 2014. aastat nii Kabulis kui provintsides eeldusel, et missiooni julgeolek on tagatud,“ märkis välisminister Paet. Eesti osaleb ELi politseimissioonil ja NATO väljaõppemissioonil 8 eksperdiga. Euroopa Liidu kaitsepoliitikast kõneldes peatuti veel küberjulgeoleku koostöö edendamisel, ELi lahingugruppidega seonduval, ELi Mali missioonil ning partnerluse tugevdamisel idapartneritega. Paeti sõnul peab küberkaitsel olema oluline roll ühtses julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. „Soovime tihedamat koostööd nii Euroopa Liidu siseselt kui ka ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel,“ lisas Paet. Kõneldes ELi võimekusest kiiresti kriisiolukordadele reageerida märkis Paet, et ELi lahingugrupid loovad selleks võimaluse. „Soovime selles vallas ka ELi ja idapartnerite koostööd arendada ning kaasata neid ühtsetel alustel, eriti operatsioonidesse ja lahingugruppidesse. Samuti peaks julgeoleku- ja kaitsepoliitika alane koostöö hõlmama laiemat poliitilis-sõjalist ja tsiviildialoogi ning algatusi julgeolekusektori reformi läbiviimise toetamiseks partnerriikides,“ lisas välisminister Paet. Euroopa Liidu naabruskonna stabiilsust ja heaolu silmas pidades on Paeti sõnul vaja pöörata rõhutatult tähelepanu Idapartnerlusele. „Novembri lõpus Vilniuses toimuval Euroopa Liidu Idapartnerluse tippkohtumisel on partnerriikidele vaja anda selgeid tulevikuväljavaateid Idapartnerluse kasulikkusest kui tõhusast vahendist liikumisel ELi suunal,“ sõnas välisminister Paet kõneldes 28.-29. novembril Vilniuses toimuvast Idapartnerluse tippkohtumisest. Eesti soovib, et tippkohtumisel saaks allkirjastada Ukrainaga sügavat ja kõikehõlmavat vabakaubandusala sisaldava assotsiatsioonileppe ning parafeerida sarnased lepingud Moldova, Gruusia ja Armeeniaga. Paet ja Ashton kõnelesid Euroopa Liidu välisteenistuse ülesehitamisest ja tänasest seisust, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandus- ja investeerimislepingu läbirääkimistest ning ELi inimõiguspoliitikast. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576352413... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

05.10.2012 12:35 (96.94) Välisminister Urmas Paet kohtumisel Bulgaaria välisministriga: ausad parlamendivalimised kinnitavad Gruusia demokraatia tugevust [Välisministeerium]

Nr 356-E 5. oktoober 2012 Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas kohtumisel Bulgaaria välisministri Nikolay Mladenoviga viimaseid arenguid Gruusias. Paeti sõnul kinnitavad Gruusia parlamendivalimised demokraatia tugevust ning ka soovi jätkata koostööd Euroopa Liidu ja NATOga. „Valimised olid väga oluline vaheetapp Gruusia eesmärkide saavutamisel ja demokraatia arengul,“ lausus välisminister. Paet avaldas lootust, et sel aastal saab võtta vastu ka viisavabaduse tegevuskava ning ELi ja Gruusia assotsiatsioonilepingu läbirääkimistega jõutakse lõpule tuleval aastal. Eesti ja Bulgaaria välisminister nentisid, et peatselt Ukrainas toimuvad valimised on määrava tähtsusega Ukraina ja ELi edasiste suhete seisukohast. „Euroopa Liidu suunalise integratsiooni eelduseks on Ukrainas reformide teostamine, demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse austamine,“ lisas ta. Paet ja Mladenov avaldasid heameelt arengute üle Moldovas ning leidsid et ELi-Moldova viisadialoogiga tuleks edasi liikuda. Ministrid kõnelesid ettevalmistustest ja koostööst 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks, mil Eesti ja Bulgaaria on ELi eesistujariigid. Bulgaaria soovib liituda Schengeni ruumiga. Välisminister Paeti sõnul vastavad nii Bulgaaria kui ka Rumeenia kõikidele nõudmistele Schengeniga liitumiseks. „Loodetavasti saavad mõlemad riigid peatselt Schengeni liikmeteks,“ lisas ta. Energiapoliitikast kõneldes märkis välisminister Paet, et Euroopa Liit peab rääkima energiaküsimustes kolmandate riikidega, seal hulgas ka Venemaaga, ühel häälel. „Energeetikal on oluline koht Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelises poliitilises dialoogis, milles on vaja arvestada kõikide liikmesmaade huvisid ja kogemusi,“ lausus Paet. Samuti on tähtis, et ELi siseturul tegutsevad ettevõtted täidaks ELi õigusest tulenevaid nõudeid. „Euroopa Liidu energeetikaturul olevatele ettevõtetele esitatavad nõuded kehtivad eranditult kõigile,“ lisas ta. Paeti sõnul on Balti energiaturg jõudsalt arenenud. „Lisaks Eesti-Soome vahelisele Estlink-1-le on lähiaastail oodata Estlink-2 valmimist ning pärast NordBalt valmimist Rootsi ja Leedu vahel tekib töötav Läänemere elektriring,“ lisas välisminister Paet. Samuti tegeleb Eesti Paeti sõnul gaasimajanduse reformimisega, et tekitada võimalusi uutele tarnijatele. Paet ja Mladenov rääkisid Euroopa Liidu edasisest laienemist ning Lääne-Balkani riikidest. Paet rõhutas, et edusamme teinud riikidega on laienemisprotsessis oluline edasi liikuda ning selleks tuleks selge signaal anda 10. oktoobril Euroopa Komisjoni avaldatavas laienemispaketis. „Ootame sõnumit laienemispoliitika jätkumisest vastavalt senistele põhimõtetele. Riigid, kes on teinud edusamme peavad vastavalt tulemustele ka liitumisprotsessi sedasi liikuma,“ lausus Paet. Veel kõneldi kohtumisel NATO edasisest laienemisest ning koostöö võimalustest. Paet kutsus Bulgaariat liituma NATO küberkaitsekeskuse tegevusega ametliku täisliikmena. Kahepoolsete suhete raames arutasid välisministrid koostöövõimalusi IT vallas. Paeti sõnul on Eesti valmis e-valitsuse alaseks koostööks Bulgaariaga. Eesti-Bulgaaria suhete tihendamiseks soovib Eesti lisaks aukonsulile Sofias välisminister Paeti sõnul nimetada aukonsuli ka Burgase linna. Eesti ja Bulgaaria välisministrid mõistsid hukka Süüria mürsurünnaku Türgile ning taunisid vägivalla jätkumist Süürias. „Rahvusvaheline üldsus peab jätkuvalt nõudma Süüria konflikti osalistelt vägivallategevuse kohest lõpetamist ja vaherahuni jõudmist,“ rõhutas välisminister Paet. Fotod välisministrite kohtumisest: http://tinyurl.com/8phdgca VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

12.07.2013 14:40 (96.94) Foreign Minister Urmas Paet: Relations Between European Union and Georgia Must Reach New Level [Välisministeerium]

Nr 237-E At his meeting in Batum with Georgian Foreign Minister Maia Panjikidze, Foreign Minister Urmas Paet said that Georgia is a very important partner of the European Union and NATO. “Estonia would like to take the European Union’s relations with Georgia to a new level. We would like for association agreements including a free trade agreement to be initialled with Georgia, Moldova and Armenia and for such as agreement to be concluded with Ukraine,” said Foreign Minister Paet. “For us it is important that all the agreements concluded with Eastern Partners are as liberal as possible, which would allow the economies of the countries room to grow,” Paet stated. It is also essential to move forward rapidly with the visa facilitation process. The foreign ministers also discussed Georgia’s domestic political developments prior to the upcoming presidential elections. Paet said that it is vital that politics and justice be clearly separated. Paet also noted that Estonia feels that the work of the European Union monitoring mission in Georgia (EUMM) is essential. “Estonia is participating in the European monitoring mission with three experts and plans to send one more expert,” he added. In talking about bilateral relations, foreign ministers Paet and Panjikidze noted that Estonia and Georgia have very close communication. “We also have very active cultural co-operation. Opera theatres from Tbilisi, Kutaisi and Batum will participate in the Saaremaa Opera Days taking place in Estonia at the end of July,” Paet said. Over 350 performers from Georgia will be participating. Estonia also plans to conclude a memorandum for cultural co-operation with Georgia. Estonia and Georgia would like to intensify bilateral relations by concluding agreements in the areas of highway transport, tourism co-operation, and social security. “Concluding an agreement for the protection of investments would help to increase economic contacts and investments,” Foreign Minister Paet added. According to Foreign Minister Paet, Georgia is one of Estonia’s priority partners for development co-operation and our support for projects in the country increases each year. In 2012 the Foreign Ministry supported 14 projects in Georgia. “With Estonia’s support, Georgia has carried out projects that have helped to develop and promote civil society, vocational and higher education, entrepreneurship, and good administrative practice,” Paet stated. Foreign Minister Paet expressed his satisfaction that Georgia has used the opportunities offered by the Estonian Centre of Eastern Partnership in its reform process. Photo: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/9265211257/

05.02.2013 15:00 (96.94) Välisminister Urmas Paet Londonis: Eesti huvides on tugev ja toimiv Euroopa Liit ning euroala [Välisministeerium]

Nr 33-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Londonis Suurbritannia välisministri William Hague’iga Euroopa Liidu arengutest rääkides, et Eesti huvides on tugev ja toimiv Euroopa Liit ning euroala. „Samas mõistab Eesti ka reformide olulisust, sest vajame paremat, konkurentsivõimelisemat ja inimlähedasemat Euroopat,“ rõhutas Paet. Välisminister Paeti sõnul on tugeva Euroopa Liidu üks oluline alustala toimiv siseturg, sealhulgas digitaalne siseturg. „Peame ühiselt tegema pingutusi selleks, et ühtse turu potentsiaal muutuks reaalselt toimivaks ja ELi konkurentsivõimet tõstvaks,“ ütles Paet. Ka välisminister Hague kinnitas kohtumisel, et Suurbritannia sooviks sarnaselt Eestile on arendada Euroopa Liidu ühtset siseturgu. „Lisaks ühtsele turule peame tähtsaks ka majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja innovatsiooni soodustamist ning kaubanduslepingute sõlmimine kiirestiarenevate kolmandate riikidega,“ tõi Paet veel näiteid Eesti ja Suurbritannia ühistest huvidest ELis. Samuti märkisid Paet ja Hague peagi toimuvast Euroopa Ülemkogust rääkides, et ootavad sealt kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi osas. „Loodame, et kokkulepe saavutatakse,” märkis Eesti välisminister. Paet ja Hague kõnelesid ka olukorrast Afganistanis ning vajadusest laiendada sealset tsiviilkoostööd ja riigile suunatud arenguabi. „Oleme Suurbritanniaga teinud Afganistanis Helmandis mitmeid aastaid väga head koostööd ning sooviksime seda uuel kujul tsiviilvaldkonnas jätkata ka pärast vägede väljatoomist. Näiteks plaanime juba sellel aastal lähetada Suurbritannia rahvusvahelise arengu osakonda Kabulis oma eksperdi,“ ütles Paet. Samuti kinnitas välisminister, et Afganistan on jätkuvalt Eesti arengukoostöö prioriteetriik ning oleme sellel aastal oma toetust Afganistanile veelgi suurendamas. Paet lisas, et arvestades Eesti ja Suurbritannia tihedat koostööd Afganistanis, tuleb ka vägede vähendamine Helmandis teineteisega kooskõlastada. Eesti ja Suurbritannia kahepoolsest suhetest kõneldes rääkisid ministrid küberkoostöö ning e-riigialase koostöö tihendamisest. Välisminister avaldas heameelt Suurbritannia otsuse üle liituda Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. „Suurbritannia ja Prantsusmaa liitumisega on küberkaitsekeskuse töös esindatud kõik NATO siseselt süvendatult küberküsimusi arutavad riigid,“ sõnas Paet. Samuti märkis välisminister, et Eesti soovib Suurbritanniaga teha tihedamat koostööd ka ELi küberjulgeoleku tugevdamisel. Paeti sõnul on Eesti ja Suurbritannia vahelisel e-riigialasel koostööl samuti suur potentsiaal. „Eesti lähenemistes infoühiskonna arengule on Suurbritanniaga palju sarnast. Näeme kasu vastastikusest ekspertide vahetamisest, koolitusest ning ühiste pilootprojektide tegemisest näiteks elektroonilise identiteedi ja e-tervise valdkondades,“ lausus ta. Paet lisas, et Eesti välisministeerium on huvitatud Briti diplomaatide tööst digitaaldiplomaatia valdkonnas. Välisministrid arutasid kohtumisel ka olukorda Malis. „Oluline on saavutada mässuliste edukas tagasitõrjumine ning seejärel poliitilise protsessi taastamine riigis. Soovime Euroopa Liidu sõjalise väljaõppemissiooni EUTM Mali võimalikult kiiret siirdumist Malisse,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et Eesti tunnustab Suurbritanniat, Prantsusmaad ning teisi panustanud ELi liikmesriike ning Lääne-Aafrika riike kiire ja otsustava tegutsemise eest kriitilises olukorras. Samuti kõnelesid Eesti ja Suurbritannia välisminister olukorrast Süürias ja Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvast. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

11.03.2014 10:30 (88.86) Urmas Paet kohtumisel Frank-Walter Steinmeieriga: riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjusel ei ole vastuvõetav [Välisministeerium]

Nr 94-E Täna kohtus välisminister Urmas Paet Tallinnas Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga. Kohtumisel ütles Paet, et Ukraina suveräänsuse rikkumine Venemaa poolt on vale ning vastuvõetamatu. „Venemaa on kasutanud sõjaliste jõudude Krimmi viimise ettekäändena seal valitsevat ohtu Vene vähemusele,“ ütles välisminister Urmas Paet. „See on fabritseeritud ja vale eeldus ning oht kogu Euroopale,“ lisas ta. Paeti hinnangul on äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. „Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuurist kõrvale jääda, ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi,“ ütles välisminister Paet. „Rahvusvahelisel üldsusel on selle õnnestumisel tähtis roll,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on oluline, et rahvusvaheline kogukond mõistaks laialdaselt hukka Venemaa agressiooni Krimmis ning kuulutaks õigustühiseks võõrvägede kohaolekul peetava Krimmi referendumi. Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab vägesid Ukrainas kasutada. Ka pidas Paet oluliseks OSCE missiooni kiiret käivitumist Ukrainas. „Missiooni eesmärgiks on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ning püüd selle süvenemist osapoolte vahelist dialoogi vahendades ennetada,“ ütles Urmas Paet. Paeti sõnul on ka NATOl oluline keskenduda eelseisva tippkohtumise valguses kollektiivkaitse põhimõttele. Euroopa Liidu rollist rääkides rõhutas Paet, et liikmesriigid peaksid sellistes kriisiolukordades mõtlema rohkem Euroopa julgeolekule. „Energiapoliitika on Euroopa julgeoleku seisukohast väga oluline,“ ütles ta. ,,Seetõttu peame seadma selgeid eesmärke Euroopa energiasõltumatuse suurendamiseks ja allikate mitmekesistamiseks," lisas Paet. Välisminister Paeti hinnangul näitab praegune olukord Ukrainas Idapartnerluse koostööraamistiku olulisust. „Euroopa Liidu idapartnerlus lähtub eeldusest, et kaubandustõkete kaotamine ja vabakaubandusala laienemine, mida toetavad demokraatlikud struktuurid ning läbipaistev õigussüsteem, on kasulik kõigile osapooltele,“ lausus Paet. „Koheselt on vaja allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud nii Ukraina kui ka Moldova ja Gruusiaga,“ rõhutas Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 5695 2252 press@mfa.ee www.vm.ee

28.09.2012 12:55 (88.86) Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Lesothoga [Välisministeerium]

Nr 342-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis diplomaatiliste suhete sõlmimisel Lesotho välisministri Mohlabi Kenneth Tsekoaga, et Eesti on valmis jagama Lesothoga oma kogemusi infotehnoloogia arendamise vallas. „Meie eesmärgiks on koolitada välja partnerriikide eksperte, kes jätkaksid väljatöötatud lahenduste kasutamist oma riigis,“ lausus Paet. „Eesti kogemus riiklike andmebaaside ülesehitamisel, andmekaitse korraldamisel ja erinevate e-lahenduste juurutamisel võib ka Lesothole huvi pakkuda.“ Paet rääkis Tsekoaga ka koostööst ÜROs ning vastastikku teineteise kandidatuuride toetamisest. Lesotho välisminister kinnitas toetust Eesti kandidatuurile ÜRO inimõiguste nõukokku 12. novembril toimuvatel valimistel. Välisministrid kõnelesid ka teineteise riikidesse aukonsulite määramisest ning Euroopa Liidu koostööst Aafrika riikidega. Lesotho on enklaavina täielikult piiratud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Lesotho oli Briti protektoraadiks alates 1865. aastast, iseseisvus saavutati 1966. aastal. 99,7 protsenti 2 miljonist Lesotho elanikust kuulub besotho rahvusesse. Kohtumisel Uus-Meremaa kolleegi Murray McCully´iga rääkisid välisministrid koostööst ÜROs ning teineteise kandidatuuride vastastikusest toetamisest ja regionaalsetest gruppidest ÜROs. „Loodame Uus-Meremaa toetusele Eesti kandidatuurile 12. novembril New Yorgis toimuvatel inimõiguste nõukogu valimistel,“ sõnas Paet. Paeti sõnul on Eesti määranud Uus-Meremaale uue Tallinnas resideeriva suursaadiku Andres Unga. „Peame oluliseks jätkata viimati 2010. aastal toimunud poliitiliste konsultatsioonide pidamist Uus-Meremaaga,“ lisas ta. Paet ja McCully rääkisid ka Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa koostööst vastava raamlepingu kaudu ning NATO koostööst samameelsete riikidega. Välisminister Paet rääkis kohtumisel New Yorgis Cabo Verde kolleegi Jorge Borgesega edasistest koostöövõimalustest infotehnoloogia valdkonnas. „Ootame Cabo Verde delegatsiooni Tallinnasse, et tutvustada lähemalt meie e-riigi tegevusi,“ ütles Paet. „Teeme juba Aafrika riikidest koostööd e-riigi lahenduste vallas Tuneesia ja Egiptusega, samuti Sambiaga,“ lisas ta. Paet ja Borges rääkisid ka koostööst ÜROs ja teineteise kandidatuuride toetamisest rahvusvahelistes organisatsioonides. 25. septembrist kuni 1. oktoobrini osaleb välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO peaassamblee 67. istungjärgu avanädalal ja selle raames toimuval Euroopa Liidu ministrite nädalal. Paetil on järgmiste päevade jooksul kavas veel kahepoolne kohtumine Usbekistani välisministri ja Gruusia välisministriga. Välisminister Paet võtab osa Columbia ülikoolis toimuvast ümarlauast ning osaleb ÜRO initsiatiivi R2P (responsibility to protect – vastutus kaitsta) kohtumisel. Samuti kohtub Paet Ameerika Juudi Komitee esindajatega ning esineb sõnavõtuga väikeste riikide foorumil (Forum of Small States – FOSS). Fotod: http://tinyurl.com/dyorseq VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

21.02.2013 14:31 (88.86) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Euroopa peab olema maailmale avatud [Välisministeerium]

Nr 62-E Välisminister Urmas Paet kõneles täna Riigikogus välispoliitika aastakõnes arengutest eurotsoonis, Euroopa Liidu partnerlustest ning ühenduse suhetest naabritega. Eurotsoonist ja majanduskriisist kõneldes märkis välisminister Urmas Paet, et Euroopa Liidu liikmesriigid on astunud samme võlakriisi lahenduse suunas. „Liikudes siduvate reeglite ning vastutustundliku rahanduspoliitika poole, võtab ühendus üha rohkem sellist kuju, mis on Eesti huvides. Ohustatud majandusega riigid, sealhulgas Lõuna-Euroopas, on võtnud märkimisväärseid meetmeid kodus olukorra kontrolli alla saamiseks,“ lisas ta. Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel on Eesti saavutanud Paeti sõnul toetuse olulistes küsimustes. „Eesti seisab siseturu süvendamise ning digituru arendamise eest. Kuid majanduskasv ei pea tulema ainult Euroopa Liidu seest. Oluline on juurdepääs suurtele ja arenevatele turgudele,“ lausus välisminister Paet. „Euroopa Liit peab jätkama kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. Räägime riikidest nagu USA, Kanada, Jaapan, aga ka Euroopa Liidu idapartnerid. See võimaldab tagada ettevõtetele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemiseks ja seal tegutsemiseks,“ lisas ta. Välisminister Urmas Paet peatus ettekandes Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetel ning avaldas lootust, et need hoogustuvad president Obama uuel ametiajal veelgi. Paeti sõnul on Euroopa Liit ja USA maailma kaks kõige suuremat majandust ning on oluline, et töötame vastastikku kasulike lahenduste ja ühiste huvide eest maailmas. „Ameerika Ühendriikide turu potentsiaal on veel täielikult ammendamata. Laiaulatuslik vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja USA vahel hoogustaks üleatlandilist kaubandust, millest võidaksid mõlemad majandused,“ lisas välisminister. Välisminister Paet peatus oma ettekandes Euroopa Liidu laienemisprotsessil. „Ilmselgelt on Euroopa Liit jätkuvalt atraktiivne, kui üle kümne riigi sellega liituda soovib,“ lausus Paet. „Horvaatia liitumine on positiivne samm ja julgustab teisi Lääne-Balkani riike reformidega jätkama. Sel aastal on võimalik, et ühinemisläbirääkimised algavad Serbia ja Makedooniaga. Peame oluliseks tempokaid kõnelusi Montenegro ning läbirääkimiste jätkamist Türgiga. Loodame, et Euroopa Liit laieneb peagi ka Põhja-Euroopas ning Islandist saab liikmesriik,“ lisas Paet. Euroopa Liidu idapartnerlusest kõneledes märkis välisminister Paet, et aasta lõpul Vilniuses idapartnerluse tippkohtumisel soovib Eesti näha konkreetseid tulemusi mitmete partnerite suhtes. „Kõige positiivsemalt paistab silma Moldova, edukas on olnud ka Gruusia. Mõlemaga saame assotsiatsiooniläbirääkimised ilmselt sel aastal lõpetada. Ka Armeenia on märkimisväärselt reforminud ning edendanud poliitilist ja majanduslikku lõimumist,“ lausus Paet. „Loodame lõpuks allkirjastada assotsiatsioonilepingu Ukrainaga. Samuti soovime vabakaubandusala laienemist kolme-nelja uue partneriga ning edasiminekuid viisavabaduse suunal,“ lisas ta. Välisminister peatus oma kõnes ka Araabia kevade järgsetel arengutel Euroopa lõunanaabruses. „Muutused olid sealsete inimeste vaba soov, kuidas need ei ole tulnud lihtsalt ning veel on palju teha,“ ütles välisminister. „Regiooni stabiilsuse seisukohalt on Euroopa Liidu mure leida rahumeelne lahendus kodusõjale Süürias. Sealne humanitaarolukord on katastroofiline ja inimõiguste rikkumised vastuvõetamatud,“ rõhutas Paet. Eesti on korduvalt toetanud Süüria pagulasi. Ettevalmistamisel on päästemeeskonna liikmete võimalik saatmine humanitaarabimissioonile Jordaanias asuvasse Za’atri pagulaslaagrisse. Välisministri kõne täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/16555 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

03.04.2013 15:15 (88.86) Välisminister Urmas Paet Kabulis: Eesti toetus Afganistanile jätkub ka pärast liitlasvägede lahkumist [Välisministeerium]

Nr 113-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Kabulis Afganistani välisministri Zalmai Rassouliga kohtudes, et Eesti jaoks on sõjaline panustamine Afganistanis kui ka ühiskonna tsiviil- ja arengukoostööalane toetamine olnud pikaajaline eesmärk aidata Afganistan normaalsele arengule. „Eesti toetus tsiviilprojektide näol jätkub Afganistanile ka pärast suurema osa rahvusvaheliste julgeolekujõudude lahkumist,“ märkis Paet. „Eesti huvides on, et Afganistani riik ja tema keskvalitsus oleks tugev, usaldusväärne ja oma territooriumi täielikult kontrolliv ning suuteline võtma igakülgse vastutuse julgeoleku tagamise ning riigi sisemise elu korraldamise eest,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et Afganistani ühiskonna arenemise oluline osa on ka Afganistani valitsuse pingutused riigi integreerimiseks ja riigisisese leppimise toetuseks. Välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitas välisminister Rassoul kohtumisel, et julgeolekuvastutuse üleandmise protsess Afganistanis kulgeb plaanipäraselt ja 2013. aasta suvest juhivad Afganistani julgeolekujõud (ANSF) lahingoperatsioone juba kogu riigis. „Selline olukorra areng on eelduseks liitlasjõudude vähendamisele ning ka Eesti on paika pannud oma plaani sõjalise panustamise vähendamise kohta,“ ütles Paet. Välisminister märkis, et Eesti väeüksused lahkuvad Afganistanist vastavalt liitlastega kokkulepitud ajakavale 2014. aastal. „2014. aasta olulisim tegevus Afganistanis on julgeoleku tagamine selleks, et valimised oleks võimalik edukalt läbi viia. 2014. aastal toimuvad valimised on Afganistani demokraatliku arengu proovikivi,“ lausus Paet. Rahvusvaheline üldsus jätkab Afganistani institutsioonide toetamist valimisteks valmistumisel ja ka valimiste läbiviimisel. „Eesti on valmis liitlastega vastutust jagama valimiste toetamisel. Loodame, et valimised tulevad vabad ning õiglased ning osalusprotsent neis on võimalikult suur,“ lisas Paet. Kõneldes rahvusvahelise üldsuse toetusest Afganistanile pärast 2014. aastat, ütles välisminister Paet, et Eesti on valmis panustama NATO uude väljaõppemissiooni Afganistanis Resolute Support erioperatsioonide üksusega (SOF) ja kuni kümne staabiohvitseriga. „Aastatel 2015−2017 oleme valmis toetama Afganistani julgeolekujõude vähemalt 500 000 USA dollariga aastas,“ sõnas Paet. Samuti kinnitas Eesti välisminister, et Afganistan on jätkuvalt Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetne partnerriik. „Eesti suurendab käeoleval aastal oma arengukoostöö vahendeid ning toetab riiki 1,4 miljoni euroga. Keskendume hariduse, tervishoiu ja heade valitsemistavade valdkondadele,“ lausus Paet. Jätkame osalemist ka NATO väljaõppemissioonis ja ELi politseimissioonis kuni 2014. aastani. Homme jätkub välisministri visiit Lõuna-Afganistanis, kus ta külastab Camp Bastionis paiknevaid Eesti kaitseväelasi ning kohtub rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF edela regionaalse väejuhatuse ülemaga. Samuti külastab Paet Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’s asuvat rahvusvahelist ülesehitusmeeskonda ja kohtub Helmandi väekoondise (Task Force Helmand) ülemaga. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

19.04.2013 14:25 (88.86) Välisminister Urmas Paet: toetame Läti liitumist OECD ja euroalaga [Välisministeerium]

Nr 131-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas kohtumisel Läti välisministri Edgars Rinkēvičsiga, et Eesti toetab Läti liitumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ja eurotsooniga. „Loodame, et Lätist saab peagi euroala liige. Samuti soovime Lätit näha OECD liikmesriikide hulgas,“ kinnitas Paet. Välisministrid kõnelesid kohtumisel ka Eesti ja Läti kahepoolse koostöö teemadest. Pikemalt peatuti majandus- ja kaubandussuhetel ning regionaalse koostöö küsimustel. Läti on Eestile neljas ekspordi- ja impordipartner. „Eelmisel aastal kasvas Eesti eksport Lätisse 15% ja Läti on meie ettevõtjate jaoks kolmas investeeringute sihtriik,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et positiivne on ka see, et kahe riigi inimestevahelised head kontaktid muutuvad aina tihedamaks. „Eelmisel aastal ületas Lätist Eestisse saabunud turistide arv rekordilise 100 000 piiri,“ ütles ta. Paet märkis kohtumisel, et Eesti hindab kõrgelt Läti panust NATO küberkaitsekeskuse töösse. „Keskuse liikmete arv kasvab järjepidevalt. Aprillis teatas oma liitumissoovist Island,“ lausus välisminister. Regionaalse koostöö teemadest kõneldes rõhutas välisminister Paet transpordi- ja energiaalaste projektide olulisust. „Rail Balticu edenemiseks on vajalik projektiga edasi minna ühtses tempos vastavalt kokkulepetele,“ sõnas ta. Energeetikaalase koostöö eesmärk on suurendada meie ühist energiajulgeolekut varustuskanalite arvu suurendamise ja mitmekesistamise kaudu. Väga hästi toimib ka Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vaheline koostöö. „2004. aastal moodustati Eesti-Läti ministeeriumite vaheline piiriülese koostöö tõhustamise komisjon,“ märkis Paet ja lisas, et praeguseks on Eesti-Läti programmi raames heaks kiidetud üle 60 ühise koostööprojekti. „Heaks näiteks on siin Valga ja Valka kostöö. Näiteks Valga kutseõppekeskuses on eelmise aasta sügisest võimalik õppida ka läti õppuritel. Valka poolel asuvas kunstikoolis on aga Valga linna lastel võimalus õppida eestikeelsetes rühmades,“ tõi Paet näiteid hästi toimivast praktilisest koostööst. Samuti märkis välisminister, et Eesti on alustanud ettevalmistusi Läänemere aastaks 2104, mil juhime mitmeid regionaalseid koostööformaate: Balti koostööd, Põhja-Balti koostööd ja Läänemeremaade Nõukogu. „Eesti näeb Balti koostöö edasist arengupotentsiaali tihedamas lävimises Põhjamaadega, et aidata kaasa ühtse Põhja-Balti regiooni tunnetuse tekkimisele. Selle ühise sünergia tekitamine on üks meie prioriteetidest ka Läänemere aastal,“ lausus Paet. Paet ja Rinkēvičs kuulutasid täna välja ka Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võtja, kelleks sellel aastal osutus Maima Grīnberga, kes pälvis auhinna Jaan Krossi ajaloolise suurromaani „Kolme katku vahel“ läti keelde tõlkimise eest. Grīnberga on tõlkeauhinna saanud ka juba korra varem 2009. aastal. Üks olulistest riikidevahelistest kultuurikoostöö projektidest on välisministri sõnul ka eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatu koostamine. „Koostamistööd käivad nii Eestis kui Lätis ja sõnaraamat saab loodetavasti valmis 2015. aastal,“ ütles Paet. Ministrid kõnelesid kohtumisel veel ka Idapartnerlusega seonduvast ning peatusid olulisematel päevakajalistel rahvusvahelistel arengutel ja julgeolekupoliitika küsimustel. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576332814... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

09.05.2013 10:46 (88.86) Eesti välisminister ja Soome väliskaubandusminister ning ettevõtjad on ühisvisiidil Mehhikos [Välisministeerium]

Nr 157–E Välisminister Urmas Paet ütles Mexico Citys kohtumisel Mehhiko välisministri José Antonio Meade Kuribreñaga, et Eesti soovib maailma juhtivate riikide G-20 hulka kuuluva Mehhikoga tihendada nii poliitilisi, majandus- kui kultuurisuhteid. Eesti välisminister on Mehhikos visiidil koos Soome Euroopa-asjade ja väliskaubandusministri Alexander Stubbi ning Eesti ja Soome ettevõtjatest koosneva delegatsiooniga. „Mehhiko enam kui sajamiljoniline rahvaarv ja juhtiv positsioon maailma tööstusriikide hulgas pakub koostööks mitmeid võimalusi,“ märkis Eesti välisminister. „Sellel eesmärgil toimub ka ühisvisiit koos ettevõtjatega – viimati külastas Eesti äridelegatsioon Mehhikot 1995. aastal,“ ütles Paet. Ta lisas, et Mehhiko äridelegatsioon on oodatud Eestit külastama. Lähiajal jõustub ka Eesti ja Mehhiko topeltmaksustamise vältimise leping. Paeti sõnul on Eesti IT-ettevõtetel väga head kogemused Mehhikos tegutsemisest. „Juba praegu kasutatakse Mehhikos edukalt Regio asukoha määramise lahendusi ning loodetavasti jõuavad siia peagi ka mitmed teised uuenduslikud Eesti e-lahendused, näiteks e-tervise arendused,“ ütles Paet. „Oleme valmis Mehhikoga oma kogemust jagama ning oma lahendusi tutvustama ka kõigis teistes valdkondades,“ lisas ta. Ministrid kõnelesid kohtumisel ka kahe riigi välisministeeriumite vahelistest poliitilistest konsultatsioonidest. „Ootame järgmisena Mehhiko delegatsiooni Eestisse konsultatsioonidele,“ lausus Paet. Ministrid leppisid kokku, et enne järgmist kõneluste vooru Tallinnas rakendatakse e-diplomaatiat. Eesti soovib Paeti sõnul Mehhikosse määrata veel aukonsuleid. „Konkreetne plaan on määrata lähiajal aukonsul Tampicosse ja Cancuni,“ ütles Paet. Eesti aupeakonsul Mehhikos on Claude Le Brun. Rääkides vastastikustest kultuurisuhetest meenutati eelmise aasta oktoobris suurepärase vastuvõtu osaliseks saanud Arvo Pärdi loomingu kontserte Mehhikos. „Samuti on tihenenud filmialane koostöö – eelmisel aastal oli PÖFFi kavas Mehhiko filmide eriprogramm,“ märkis Paet. Paet avaldas kohtumisel ka kaastunnet Mexico City äärelinnas toimunud traagilises gaasiplahvatuses hukkunute ja kannatanute lähedastele. 8. mai varahommikul hukkus gaasitankeri plahvatuses vähemalt 24 inimest ning vigastatuid oli ligi 40. Eesti ja Mehhiko välisminister rääkisid kohtumisel ka koostööst ÜROs, ÜRO Inimõiguste Nõukogust ning teineteise kandidatuuride vastastikusest toetamisest. Ministrite Paeti, Stubbi ja Meade Kuribreña kolmepoolsel kohtumisel kõneleti Mehhiko suhetest Euroopa Liiduga ning olukorrast Ladina-Ameerika regioonis. Samuti räägiti maailma juhtivaid tööstusriike ühendavast G20st. "Mehhiko on Eestile oluline partner ka kui rahvusvahelise vabakaubanduse toetaja," lisas Paet. Välisminister Paet esines koos minister Stubbiga ka Mehhiko Rahvuslikus Ülikoolis (Universidad Nacional Autonoma de Mexico). Paet rääkis üliõpilastele Euroopa Liidu tulevikuarengutest ning Eesti osast selles. Täna avavad Paet ja Stubb Mehhiko-Eesti-Soome äriseminari ning kohtuvad Mehhiko majandusministriga. Fotod: http://tinyurl.com/cbxuphx VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

30.10.2013 13:00 (88.86) Välisminister Urmas Paet: Eestil ja Hispaanial on väga hea konsulaarkoostöö [Välisministeerium]

Nr 347-E Välisminister Urmas Paet avaldas täna Tallinnas kohtumisel Hispaania välisministri José Manuel García-Margalloga heameelt Eesti ja Hispaania konsulaarkoostöö üle Ladina-Ameerikas ja mujalgi. „Hispaania esindab Eestit viisaküsimustes 14 riigis, kus Eestil esindust ei ole,“ sõnas välisminister Paet. Hispaania esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel Alžeerias, Argentinas, Brasiilias, Costa Ricas, El Salvadoris, Guatemalas, Hondurases, Mehhikos, Nicaraguas, Panamas, Paraguays, Puerto Ricos, Uruguays, ja Venezuelas. Paeti sõnul soovib Eesti leida täiendavalt lisaks juba kuuele olemasolevale aukonsulile Hispaanias ka sobivat aukonsulikandidaati Baskimaale. Paet ja García-Margallo kõnelesid ka Eesti ja Hispaania majandussuhetest ning leidsid, et on veel kasutamata võimalusi. „Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut keskkonnasõbralike programmide elluviimiseks. Samuti on Hispaania ettevõtjad tundnud huvi Eesti telekommunikatsiooni turu vastu,“ sõnas välisminister Paet. Hispaania oli Eestile 2012. aastal 19. väliskaubanduspartner. Välisminister Paeti sõnul on Hispaania ettevõtjad oodatud investeerima ka Rail Balticu projekti. „Bail Baltic omab suurt potentsiaali regionaalse ettevõtluse edendamisel. Raudteeühenduse projektil on oluline roll Põhja-Balti piirkonna transpordiühenduste parandamisel teiste Euroopa piirkondadega,“ sõnas Paet. Kohtumisel kõneldi veel julgeolekuteemadest, sealhulgas koostööst NATOs ja küberjulgeolekust. Hispaania on NATO küberkaitsekeskuse üks asutajaliikmetest ning keskuses töötab ka kaks eksperti Hispaaniast. „Soovime koostööd Hispaaniaga NATO küberkaitsekeskuses tugevdada veelgi,“ lisas Paet. „Samuti peame NATO tuleviku ja liitlaste koostöövõime säilitamiseks äärmiselt oluliseks, et kollektiivkaitseõppused toimuksid regulaarselt ja mahukalt,“ sõnas Paet. 2. novembril algav NATO suurõppus Steadfast Jazz on olulisim ning mastaapseim NATO kollektiivkaitseõppus alates Eesti NATOga liitumisest. Välisminister Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Hispaania panust Baltimaade õhuturbe tagamisse. Hispaania on osalenud NATO Balti õhuturbemissioonil 2006. aastal ning plaanib seda teha ka tulevikus. Süüriast rääkides rõhutas Paet, et põhiküsimus on jätkuvalt Süüria kodusõja lõpetamiseks lahenduse otsimine. „Põgenike ja hukkunute arv kasvab pidevalt ning lähenev talv teeb niigi halva humanitaarolukorra veelgi raskemaks,“ sõnas välisminister Paet. Eesti ja Hispaania välisminister rõhutasid vajadust Süüria keemiarelvade kiireks ja täielikuks hävitamiseks. Eesti toetab Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevust 50 000 euroga. Paet ja García-Margallo kõnelesid veel läheneva Idapartnerluse tippkohtumisega seonduvast ning võimalustest toetada vastastikuseid kandidatuure rahvusvahelistes organisatsioonides. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576371164... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

16.01.2014 09:35 (88.86) Välisminister Urmas Paet kõneles Briti välisministriga Euroopa Liidu tulevikust ning Eesti ja Briti kodanike kinnipidamisest Indias [Välisministeerium]

Nr 11-E Välisminister Urmas Paet arutas Londonis kohtumisel Suurbritannia välisministri William Hague’iga Euroopa Liidu tulevikustsenaariume, Eesti ja Briti kodanike kinnipidamist Indias ning Eesti ja Suurbritannia kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Paeti sõnul on Eesti huvides tugev, avatud ja arenemisvõimeline Euroopa Liit. „Mõistame reformide olulisust, sest vajame paremat ja konkurentsivõimelisemat Euroopat,“ sõnas ta. Välisminister lisas, et tugeva Euroopa Liidu üks oluline alustala on toimiv siseturg, sealhulgas digitaalne siseturg. Ka välisminister Hague kinnitas kohtumisel, et Suurbritannia sooviks on arendada Euroopa Liidu ühtset siseturgu. „Lisaks ühtsele turule peab Eesti ühiselt Suurbritanniaga tähtsaks majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja innovatsiooni soodustamist ning kaubanduslepingute sõlmimist kiirestiarenevate kolmandate riikidega,“ ütles välisminister Paet. Kohtumisel arutati ka viimastel kuudel aktuaalseks muutunud isikute vaba liikumisega seotud küsimusi. Paet rõhutas, et Eesti on ELi ühe peamise põhivabaduse – isikute vaba liikumise – tugev pooldaja. „See on äärmiselt oluline ja unikaalne väärtus ning ühtlasi ELi toimimise üks põhialuseid. Samas võivad ELi liikmesriigid teha muudatusi oma sotsiaaltoetusesüsteemides,“ märkis ta. Välisminister lisas, et isikute vaba liikumise küsimuses on oluline keskenduda praktilisele koostööle ELi liikmesriikide vahel ning püüda hoiduda liikmesriikide vastandamisest. Paet ja Hague kõnelesid kohtumisel ka möödunud aasta oktoobris India ranniku lähistel kinnipeetud firmale AdvanFort kuuluval laeval vahistatud 35 meeskonnaliikme juhtumist ning arutasid võimalusi koostööks. „Eesti ja Suurbritannia jätkavad selle juhtumi osas tihedat koostööd, et aidata kaasa olukorra lahendamisele,“ sõnas välisminister Paet. Eesti ja Suurbritannia välisministrid kõnelesid veel julgeolekuteemadest, sealhulgas sügisel Walesis toimuvast NATO tippkohtumisest. „NATO tippkohtumisel on tähtis edastada sõnum, et pärast allianssi suurima operatsiooni lõppu Afganistanis on NATO jätkuvalt tugev, aktiivne ja toimiv organisatsioon,“ ütles Paet. On oluline, et NATO keskenduks ka edaspidi oma põhiülesandele, milleks on allianssi kaitse tagamine. „Parim viis selleks on liitlaste koostöövõime jätkuv tugevdamine ning partnerlussuhete edasine arendamine aktiivsete ja võimekate partneritega,“ selgitas ta. Paet ja Hague leidsid kohtumisel ühiselt, et samuti on tähtis NATO suutlikkus kohanduda uute väljakutsetega ning vastavate võimekuste arendamine. „Loodame, et uuendatud küberkaitsepoliitika, liitlastevahelise konsultatsioonimehhanismi sisseseadmine ja laiulatuslik plaan kübeõppuste läbiviimiseks saavad olema tippkohtumisel olulised tulemused,“ ütles Eesti välisminister. Välisminister Paet tänas Suurbritanniat ka aastatepikkuse hea koostöö eest Afganistanis. „Eesti väed jäävad koos Briti üksustega Afganistani kuni sealsete presidendivalimiste lõpuni selle aasta suvel,“ sõnas ta. Paet lisas, et Eesti on huvitatud kahepoolsest kaitsealase koostöö jätkumisest Suurbritanniaga ka pärast Afganistani missiooni lõppu. Kahepoolsest suhetest kõneldes rääkisid ministrid pikemalt küberkoostööst ning e-riigialasest koostööst. Välisminister avaldas heameelt Suurbritannia otsuse üle liituda Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. „Samuti on positiivne, et e-riigi valdkonnas on arenemas konkreetne praktiline koostöö. „Suurbritanniat on huvitanud näiteks Eesti x-tee lahendus ja riigiportaal eesti.ee,“ ütles Paet. „Eesti huviks on, et x-tee laadne lahendus leiaks Euroopas laiemalt kasutamist ning aitaks kaasa üle-Euroopalise e-teenuste ja digitaalse ühisturu arengule,“ selgitas ta. Eesti ja Suurbritannia on ka internetivabaduse eestkõnelejad ja kuuluvad Internetivabaduse koalitsiooni (Freedom Online Coalition - FOC). Sellel aastal on Eesti FOCi eesistuja ning aprillis toimub Tallinnas koalitsiooni aastakonverents, kuhu välisminister kutsus osalema ka oma Briti kolleegi. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576398245... Helen Rits Eesti Londoni saatkonna pressiesindaja +44 79 2019 7993 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

12.03.2014 18:00 (88.86) Välisminister Urmas Paet arutas ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga julgeolekuolukorda Euroopas [Välisministeerium]

Nr 95-E Tänasel kohtumisel New Yorgis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga rõhutas välisminister Urmas Paet ÜRO aktiivset rolli Ukraina kriisi lahendamisel ning olukorra edasise pingestumise vähendamisel. Viimati kohtus Paet Ban Ki-mooniga Tallinnas möödunud aasta novembris ÜRO peasekretäri esmakordsel visiidil Eestisse. Venemaa agressioon suveräänse Ukraina vastu on vastuvõetamatu, lausus Paet. ,,Samuti on Venemaa järgmised sammud Ukraina suunal - nii ebaseadusliku referendumi korraldamine Krimmi liitmiseks Venemaaga kui rahvusvaheliste vaatlejate Krimmi mitte lubamine - olukorda üha pingestanud. See omab otsest mõju kogu Euroopa julgeolekule," lisas ta. Paeti sõnul peab ÜRO nõudma Venemaalt rahvusvaheliste vaatlejate lubamist Ukraina eri piirkondadesse. ,,Ainult nii saab kaasa aidata pingete edasise kasvu ärahoidmisele," märkis Paet. Eesti ei tunnusta Paeti kinnitusel Krimmis läbiviidavat referendumit liitumiseks Venemaaga, kuna see on vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ning see viiakse läbi olukorras, kus piirkonnas asuvad Vene väed. ,,Ukraina konstitutsioonis on selgelt kirjas, et riigi territooriumi muutmise küsimusi peab otsustama üleriigilisel referendumil," lausus ta. Paeti sõnul tuleb nõuda ka Vene parlamendi otsuse tühistamist, mis lubab vägesid kasutada Ukrainas. Paet juhtis tähelepanu ka ajakirjanike väärkohtlemisele ning meediavabaduse piiramisele Krimmis. ,,Rünnakud ajakirjanike vastu ning meediaväljaannete sulgemine tuleb lõpetada," lisas ta. Eesti on toetanud Ukraina rahutustes kannatanuid seni 85 000 euroga. Kohtumisel räägiti ka arengutest Kesk-Aafrika Vabariigis ja Süürias. ,,Uute konfliktide esilekerkimine ei tohi võtta ära tähelepanu pikemat aega kestnud konfliktidelt," ütles Paet. ,,Eesti on otsustanud panustada Kesk-Aafrika Vabariigi kuni 55 kaitseväelase ja ühe demineerijast tsiviileksperdiga," märkis ta. Täna kolme aasta eest alanud Süüria konfliktist rääkides ütles Paet, et olukord on jätkuvalt äärmiselt murettekitav. Eesti peab Paeti sõnul siiski positiivseks ÜRO julgeolekunõukogus veebruari lõpus vastuvõetud humanitaarresolutsiooni Süüria kriisi leevendamiseks. ,,Nüüd on kõige olulisem resolutsioon ellu rakendada ning osapooled peavad tagama täieliku humanitaarabi ligipääsu kõikidesse Süüria piirkondadesse," lausus välisminister Paet. ,,Väga tähtis on ka stabiilsus Süüriat ümbritsevates riikides," ütles Paet. Välisminister Paet rõhutas, et ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena ja internetivabaduse koalitsiooni asutajariigina seisab Eesti selle eest, et väljendusvabadus, nagu teisedki põhiõigused oleksid tagatud nii avalikus- kui ka virtuaalruumis. „Soovime teha tihedat koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste algatustega, mis seisavad samade väärtuste eest,“ ütles ta. Eesti on praegu ka internetivabaduse koalitsiooni eesistuja ning aprilli lõpus toimub Tallinnas koalitsiooni aastakonverents teemal „Vaba ja turvaline internet kõigile“, kuhu ootame ka kõrgetasemelist ÜRO esindatust. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

13.09.2012 12:01 (80.78) VÃ¤lisminister Urmas Paet kohtus Gruusia presidendi Mikheil SaakaÅ¡viliga [Välisministeerium]

Nr 326-E Välisminister Urmas Paet kinnitas Kvarelis kohtumisel Gruusia presidendi Mikheil Saakašviliga, et Eesti toetab Gruusia püüdlusi Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse suunal ning jätkab sel eesmärgil Gruusiaga ka oma kogemuse jagamist. „Gruusia on nii Euroopa Liidule kui NATOle oluline partner,“ märkis Paet. „Toetame NATO laienemise arutelu järgmisel välisministrite kohtumisel käesoleva aasta detsembris.“ Paeti sõnul on Gruusia olnud väga edukas lõimumisel Euroopa Liiduga ning aktiivne osaleja ELi idapartnerluse raames tehtavas koostöös. „Loodame, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimised lõppevad järgmisel aastal,“ lisas ta. Paet ja Saakašvili rääkisid kohtumisel ka Gruusia 1. oktoobri parlamendivalimistest. „Hindame Gruusia valitsuse pingutusi ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ausate ja vabade valimiste korraldamiseks,“ märkis Paet. „Valimiste õnnestumine sõltub kõigi poliitiliste jõudude vastutustundlikust käitumisest.“ Paet lisas, et rahva vaba tahte valiku asutamine peab seejuures olema juhtmõtteks. „Ausad, vabad ja läbipaistvad valimised liidavad ühiskonda ning vähendavad võimalusi vastutustundetute üleskutsete esitamiseks,“ ütles Paet. Gruusia julgeolekuolukorrast rääkides ütles Paet, et Eesti hindab kõrgelt Gruusia pühendumust ja koostööd rahumeelse lahenduse leidmiseks konfliktile Venemaaga. „Eesti peab oluliseks Euroopa vaatlusmissiooni EUMM tegevuse jätkamist ning samuti on oluline OSCE tegevus rahu ja stabiilsuse tagamisel Lõuna-Kaukaasia regioonis ning regioonisiseste pikaajaliste konfliktide lahendamine.“ Kohtumisel Gruusia parlamendi esimehe David Bakradzega rääkis Paet 1. oktoobril Gruusias toimuvatest valimistest, järgmisel aastal elluviidavast põhiseadusliku korra reformist Gruusias ning Eesti ja Gruusia parlamentide koostööst. Paet kohtus Tbilisis ka Gruusia opositsiooni esindajatega. Fotod: http://tinyurl.com/9u29f4k VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee

20.09.2012 15:50 (80.78) Välisminister Urmas Paet arutas NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajaga Balti riikide õhuturvet ja Afganistani missiooni [Välisministeerium]

Nr 331-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Tallinnas kohtumisel NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridisega NATO õhuturbemissiooni olulisust Eestile, Lätile ja Leedule ning tänas teda selle tähtajatu pikendamise lahendile kaasaaitamise eest. „Õhuturbemissioon tagab NATO ja Balti riikide õhuruumi turvalisuse ning suurendab NATO nähtavust piirkonnas,“ ütles Paet. Paet ja Stavridis rääkisid liitlasvägede võimalikust sõjalisest panusest Afganistanis pärast 2014. aastat. Välisministri sõnul on oluline tagada Afganistani julgeolekujõududele väljaõpe ja jätkusuutlikkus. „Samuti on oluline, et Afganistani valitsus peab kinni riigi julgeolekujõudude arendamisega seoses võetud kohustustest,“ lisas Paet. Kaitsekulutuste temaatikat käsitledes märkis välisminister Paet, et olukorras, kus väljaspool NATO-t kasvavad sõjalised investeeringud väga kiiresti, ei saa lubada NATO kaitsekulutuste vähenemist. „Meie kõigi ülesanne peab olema pürgida võrdse panustamise poole. See on vajalik, et NATO säilitaks oma positsiooni ning võime reageerida ohtudele nii allianssi territooriumil kui ka väljaspool,“ rõhutas ta. Veel kõnelesid Paet ja Stavridis küberkaitsest ning NATO rollist küberkaitse tagamisel. Välisminister Paet rõhutas küberkaitse integreerimise olulisust NATO struktuuridesse ja igapäevasesse tegevusse. „Küberkaitse ja -julgeolek peab olema ka poliitilises, mitte ainult tehnilises fookuses,“ lisas ta. NATO kollektiivkaitsest rääkides tõi Paet esile õppust Steadfast Jazz 2013, mis on Eestile, Läänemere regioonile ning kogu alliansile oluline kaitsevõime ning koostegevuse arendamisel. „NATO suurem nähtavus Läänemere regioonis aitab tugevdada kogu allianssi turvalisust,“ lisas Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

24.09.2012 10:30 (80.78) Välisminister Urmas Paet osaleb ÜRO peaassamblee avanädalal [Välisministeerium]

Nr 334-E Välisminister Urmas Paet osaleb 25. septembrist kuni 1. oktoobrini New Yorgis ÜRO peaassamblee 67. istungjärgu avanädalal ja selle raames toimuval Euroopa Liidu ministrite nädalal. „Peame oluliseks tegutsemist demokraatia ja inimõiguste edendamiseks maailmas, samuti rahvusvahelise õiguse rolli tähtsustamist, rahu ja julgeoleku tagamist maailmas ning arengukoostöö tõhustamist,” märkis Paet rääkides ÜRO Peaassamblee avanädala peateemadest. Homme, 25. septembril osaleb välisminister Paet Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Hillary Clintoni kohtumisel Lifeline’i panustajariikidega. Paet osaleb ka Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Samuti võtab välisminister osa kohtumisest „UN Democracy Caucus“. Paetil on kavas kahepoolsed kohtumised Tai välisministri ja FidÅ¾i välisministriga. 26. septembril osaleb välisminister Urmas Paet Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court - ICC) teemasid käsitleval kohtumisel. Paet osaleb ka Avatud Valitsemise Partnerluse esimese aastapäeva üritusel „One Year On: From Commitment to Action“. Samuti kohtub välisminister Paet Usbekistani ja Gruusia välisministriga. Kavas on ka diplomaatiliste suhete sõlmimine Birma, Jeemeni ja Lesothoga. Välisminister võtab osa ka Euroopa Liidu ja NATO välisministrite kohtumisest. Nädala jooksul osaleb välisminister Urmas Paet muu hulgas ka USA ja Euroopa Liidu poliitilise dialoogi teemadele keskenduval kohtumisel, võtab osa Columbia ülikoolis toimuvast ümarlauast. Samuti kohtub ta Ameerika Juudi Komitee esindajatega ning osaleb ÜRO initsiatiivi R2P (responsibility to protect – vastutus kaitsta) kohtumisel. Esmaspäeval, 1. oktoobril esineb välisminister Urmas Paet sõnavõtuga väikeste riikide foorumil (Forum of Small States – FOSS). VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

14.02.2013 10:11 (80.78) Välisminister Urmas Paet kohtumisel India välisministriga: loodame ka India saatkonna avamist Tallinnas [Välisministeerium]

Nr 44-E Välisminister Urmas Paet avaldas New Delhis kohtumisel India välisministri Salman Krushidiga heameelt, et Eesti ja India suhted on viimasel aastal märgatavalt intensiivistunud. „Kindlasti viib Eesti saatkonna avamine New Delhis Eesti-India suhted uuele tasemele. Loodame, et ka India avab peatselt oma saatkonna Tallinnas,“ lisas ta. Paet avaldas lootust, et Eesti kodanikud võiksid tulevikus saada India viisa piirilt riiki sisenemisel. Paet ja Krushid toetasid ka Euroopa Liidu ja India kaubanduslepingu peatset sõlmimist. „India on Euroopa Liidule oluline strateegiline partner ning neid suhteid tuleb igati tugevdada,“ ütles Paet. Ministrid kõnelesid veel internetivabaduse temaatikast ja küberjulgeolekust. Paeti sõnul on küberjulgeolek on tihedalt seotud internetivabadusega, mis on Eestile oluline teema. „Ootame India eksperte NATO Küberkaitsekeskuse iga-aastasele küberkonfliktideteemalisele rahvusvahelisele konverentsile Tallinnas,” lisas ta. Paet ja Krushid arutasid Eesti ning India vahelist koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides ning vastastikuste kandidatuuride toetamist. Eesti ja India on mõlemad ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmed. ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisel toetab Eesti Indiat Julgeolekunõukogu alalise liikme koha saamisel. Eesti ja India välisminister pidasid perspektiivikaks ka Eesti ja India majanduskoostööd ning ülikoolide suhtlemist. Paet kutsus India kolleegi Eestisse visiidile. Kohtumisel asevälisministri Preneet Kauriga arutas välisminister Urmas Paet Eesti ja India majandussuhteid, kahepoolset koostööd konsulaarküsimustes ning lepingulise baasi laiendamist. Eesti soovib Paeti sõnul nimetada Indiasse veel aukonsuleid. „Tulevikus soovime nimetada aukonsulid Kolkatasse, Bangaloresse, Punesse ning Goasse. Samuti soovime seoses saatkonna avamisega New Delhis muuta aukonsul Anil Vigi konsulaarpiirkonda ning määrata ta aukonsuliks Chennaisse,“ lisas Paet. Ministrid kõnelesid veel Eesti ja India vahelise lepingulise baasi täiendamisest. „Loodame peatselt sõlmida Indiaga biotehnoloogia alase koostöömemorandumi ning laiapõhjalise kõrgharidust puudutava raamlepingu,“ ütles Paet. Fotod kohtumistest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576327546... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

06.06.2013 15:45 (80.78) Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov arutasid Eesti-Vene suhete arendamist [Välisministeerium]

Nr 195-E Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkisid täna kohtumisel Kaliningradis Eesti-Vene piirilepingute sõlmimise ettevalmistustest. Eesti ja Venemaa välisminister andsid ülevaate piirilepete eelnõude riigisisesest ettevalmistusest lepete allkirjastamiseks. Eesti ja Venemaa liiguvad edasi ka teiste kahepoolsete lepingute ettevalmistamisega allkirjastamiseks. „Loodame lähiajal allkirjastada hädaolukordades koostöö tegemise kokkuleppe, diplomaatilise kinnisvara lepingu ning kõrgharidusalase lepingu ning liikuda edasi piiriülese koostöö leppega,“ lausus välisminister Paet. Paet ja Lavrov avaldasid heameelt, et Eesti ja Venemaa majandussuhetes on toimunud positiivne areng. „Venemaa on tõusnud Eesti kolmandaks kaubanduspartneriks,“ ütles välisminister Paet. „Samuti on elavnenud turismisuhted. Möödunud aastal külastas Eestit ligi kolmandiku võrra rohkem Vene turiste kui varem,“ lisas ta. Paet avaldas lootust, et Venemaa alustab peatselt ka Eesti-Vene topeltmaksustamise vältimise leppe ratifitseerimist. „Samuti käsitlesime elusloomade impordipiirangu lõpetamist Venemaa poolt,“ lisas ta. Ministrid kõnelesid ka Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli eelseisvast Eesti-visiidist. Veel rääkisid Paet ja Lavrov Narva piiriületuse infrastruktuuri parandamisest. „Sujuva piiriületuse tagamine on vajalik nii inimeste kui kaupade tõrgeteta liikumiseks. Peame väga oluliseks piiriületuse infrastruktuuri arendamist, sealhulgas Narva jõele uue silla ehitamist,“ lisas Paet. Ministrite sõnul on Euroopa Liidu piiriülese koostöö programmis Venemaaga koostöö sujunud edukalt. „Eesti, Läti ja Venemaa kolmepoolse koostööprogrammi raames toimub arvukalt ühisprojekte. Soovime selle koostööga jätkata ka edaspidi,“ lisas Paet. Paet ja Lavrov arutasid veel Venemaa suhteid Euroopa Liiduga, sealhulgas viisavabadusdialoogi ELi ja Venemaa vahel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

12.07.2013 11:15 (80.78) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liidu suhted Gruusiaga peavad jõudma uuele tasandile [Välisministeerium]

Nr 237-E Välisminister Urmas Paet ütles Batumis kohtumisel Gruusia välisministri Maia Panjikidzega, et Gruusia on Euroopa Liidule ja NATOle väga oluline partner. „Eesti soovib viia Euroopa Liidu suhted Gruusiaga uuele tasandile. Gruusia, Moldova ja Armeeniaga soovime vabakaubandusala sisaldava assotsiatsioonilepingu parafeerimist ning Ukrainaga selle leppe sõlmimist,“ ütles välisminister Paet. „Meie jaoks on oluline, et kõikide idapartneritega sõlmitavad lepingud oleksid võimalikud liberaalsed, mis annaksid riikide majandustele ruumi areneda,“ lausus Paet. Samuti on oluline kiire edasiliikumine viisalihtsustusprotsessiga. Välisministrid arutasid ka Gruusia sisepoliitilisi arenguid enne eelseisvaid presidendivalimisi. Paeti sõnul on oluline, et päevapoliitika ja õigusemõistmine oleks selgelt lahus. Veel märkis Paet, et Eesti peab oluliseks Euroopa vaatlusmissiooni EUMM tegevust Gruusias. „Eesti osaleb Euroopa vaatlusmissioonil kolme eksperdiga ning kavandab lisada veel ühe eksperdi,“ lisas ta. Kahepoolsetest suhetest kõneldes märkisid välisministrid Paet ja Panjikidze, et Eesti ja Gruusia suhtlus on väga tihe. „Samuti on väga aktiivne kultuurikoostöö. Juuli lõpus toimuvatel Saaremaa ooperipäevadel osalevad Tbilisi, Kutaisi ja Batumi ooperiteatrid,“ sõnas Paet. Gruusiast saabub kokku 350 esinejat. Ka on Eestil plaanis sõlmida Gruusiaga kultuurikoostöö memorandum. Eesti ja Gruusia soovivad tihendada kahepoolset lepingulist baasi maanteetranspordi, turismikoostöö ja pensionikindlustuse lepingu sõlmimisega. „Majanduskontaktidele ja investeeringute kasvule aitaks kaasa investeeringute kaitse lepingu sõlmimine,“ lisas välisminister Paet. Gruusia on välisminister Paeti sõnul Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike ning toetust projektidele kasvab aasta-aastalt. Välisministeerium toetas 2012. aastal 14 Gruusias elluviidavat projekti. „Eesti toel on Gruusias viidud ellu projekte kodanikuühiskonna, kutse- ja kõrghariduse, ettevõtlusteadlikkuse ja heade valitsemistavade arengule ning edendamisele kaasaaitamiseks,“ lausus Paet. Välisminister Paet avaldas heameelt, et Gruusia on kasutanud Eesti Idapartnerluse Keskuse poolt pakutavaid võimalusi reformiprotsessis. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/9265211257/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

09.09.2013 09:26 (80.78) Eesti soovib ELi ja Gruusia vabakaubandusleppeni jõuda enne järgmist suve [Välisministeerium]

Nr 280-E Tänasel kohtumisel Tallinnas Gruusia peaministri Bidzina Ivanišviliga märkis välisminister Urmas Paet, et Eesti eesmärk on Euroopa Liidu ja Gruusia assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe sõlmimine enne järgmist suve. Samuti tuleb kiirelt edasi liikuda EL-Gruusia viisalihtsustuskokkuleppega. „Loomulikult on Euroopa Liidu Idapartnerlusriikidel suveräänne õigus otsustada oma tuleviku üle ning seda peaksid kõik austama," lisas ta. Paet ja Ivanišvili rääkisid äsja Vilniuses toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest, kus ühe teemana oli arutluse all ka EL idapartnerlus. „Surveavaldamine Armeeniale, Moldovale, Ukrainale ja Gruusiale eesmärgiga mõjutada neid riike loobuma lähenemast Euroopa Liidule ei ole vastuvõetav,“ lausus Paet. Rääkides viimastest arengutest Süürias rõhutas välisminister Paet, et Süüria konflikti lahendamiseks on väline sõjaline sekkumine kõige viimane võimalus, et vähendada võimalust uuteks võimalikeks keemiarelvarünnakuteks. „Keemiarelva kasutamine on täiesti vastuvõetamatu inimsusevastane kuritegu, mis nõuab reaktsiooni, et see ei korduks,“ lausus Paet. Välisminister Paet ja peaminister Ivanišvili väljendasid heameelt Eesti ja Gruusia tiheda kahepoolse koostöö üle, mille kinnituseks on nii regulaarsed kõrgetasemelised visiidid kui ka aktiivne kultuurikoostöö. „Visiidi raames allkirjastatav turismikoostöö lepe aitab Eesti ja Gruusia koostööd veelgi edendada ning elavdab reisimist kahe riigi vahel,“ sõnas Paet. Ta lisas, et majandussuhete arendamiseks ja ettevõtjate kindlustunde suurendamiseks on Eesti endiselt huvitatud investeeringute kaitse lepingu sõlmimisest Gruusiaga. Gruusia on jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks peamisi prioriteetriike. „Eesti toetab igati Gruusia lähenemist Euroopa Liidule ja vajadusel oleme valmis pakkuma oma abi läbi koolituste ja Eesti kogemuse vahendamise selles valdkonnas,“ kinnitas Paet. Eesti arengukoostöö peamisteks valdkondadeks Gruusias on olnud kodanikuühiskonna, kutse- ja kõrghariduse, ettevõtluse ning heade valitsemistavade arengule kaasaaitamine. Välisminister Paet rõhutas, et lõimumise puhul NATO ja EL-iga on oluline, et Gruusia jätkaks alustatud reformidega. „Vabade ja demokraatlike presidendivalimiste korraldamine sügisel enne idapartnerluse tippkohtumist Vilniuses annab hea signaali, et Gruusia on kindlalt eurointegratsiooni rajal,“ märkis Paet. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

07.03.2013 10:01 (80.78) Välisminister Urmas Paet kohtus ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoniga [Välisministeerium]

Nr 82-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoniga kohtudes, et õigusriikluse tugeva toetajana peab Eesti väga tähtsaks riigi tegutsemist oma kodanike heaks ning nende võimaluste edendamiseks ja kaitseks. „Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga karistamatuse vältimiseks on väga oluline, see on eeldus kohtu võimele tagada seadust ja õiglust,“ märkis Paet. „Lubadustega õigusriiklust arendada peavad kaasnema ka reaalsed tegevused. Eesti lubadused Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudi täiendustega ühinemiseks ning lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolli, mis käsitleb lapsi relvakonfliktides ratifitseerimiseks täituvad peagi,“ lisas ta. Välisministri sõnul annab Eesti nii kahe- kui mitmepoolse koostöö käigus edasi Eesti kogemust ja õppetunde heade valitsemistavade rakendamise, valitsemise läbipaistvuse ning e-valitsemise teemadel. „Oleme valmis nõustama ka ÜROd e-valitsemise võimekuse suurendamiseks,“ lausus Paet. „Samuti toetame demokraatia olemuse mõtestamist ÜROs.“ Eesti toetab Paeti sõnul tugevalt kohustus kaitsta põhimõtet. „Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on tähtis roll selle põhimõtte – mis keskendub genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse ärahoidmisele ja takistamisele – elluviimises. Kuid meie soov on, et tegemist oleks eelkõige ennetava ja heidutava vahendiga,“ ütles Paet. „ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena pühendub Eesti ka seal kohustus kaitsta põhimõtte tähtsustamisele, kuna raskete inimsusevastaste kuritegude toimumise tõenäosus on suurem, kui inimõiguste rikkumised on juba aset leidmas,“ lisas ta. Paet ja Eliasson rääkisid kohtumisel ka olukorrast Süürias, kus tänaseks on registreeritud juba miljon pagulast. „On traagiline, et ÜRO julgeolekunõukogus ei ole suudetud üksmeelele jõuda Süüria režiimi survestamises, sest kriis mõjutab kogu regiooni,“ lausus välisminister Paet. „Eesti on toetanud Šveitsi algatust, millega kutsutakse ÜRO julgeolekunõukogu üles volitama Rahvusvahelist Kriminaalkohut Süüria kuritegusid uurima,“ märkis ta. Rääkides arengutest Malis tunnustas Paet ÜROd hästi ajastatud tähelepanu eest Malile ja Saheli regioonile laiemalt. „Plaanime peagi panustada ÜRO Mali demineerimise usaldusfondi. Eelmise aasta detsembris toetas Eesti ÜRO lastefondi haridusprojekti Malis,“ lisas ta. Paet kinnitas kohtumisel Eesti toetust ÜRO arenguabisüsteemi reformile. „Eesti ja Tuneesia ÜRO suursaadikute juhtimisel jõuti 2010. aastal ÜRO arengusüsteemi reformi puudutava resolutsiooni vastuvõtmiseni. Meie eesmärk on vähendada ÜRO arenguabisüsteemi killustatust ka edaspidi,“ märkis Paet. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329388... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

31.05.2013 14:50 (80.78) Eesti toetab Rumeenia liitumist Schengeni viisaruumiga [Välisministeerium]

Nr 188-E Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas kohtumisel Rumeenia välisministri Titus Corlăţeaniga võimalusi edendada kahepoolset majandus- ja kaitsekoostööd. Paeti sõnul toetab Eesti ka Rumeenia liitumist Schengeni viisaruumiga. Paeti sõnul on Eesti seisukohal, et Schengeni alaga liitumise protsess peab põhinema läbipaistvatel reeglitel ja liitumise aluseks on nende täitmine. „Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria vastavad Schengeni õigusruumiga liitumiseks seatud tingimustele ja mõlemad on teinud suuri pingutusi,“ lisas ta. Välisminister Urmas Paet rääkis Rumeenia välisministri Titus Corlăţeaniga küberjulgeoleku teemadest. „Küberjulgeolek on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika üks kindel osa, mistõttu on oluline küberkaitsevõime arendamine ning ka koostöö NATOga. Kutsume Rumeeniat ühinema NATO küberkaitsekeskusega,“ lisas välisminister Paet. Eesti ja Rumeenia suhetes on välisminister Paeti sõnul potentsiaali nii infotehnoloogia, majanduse kui ka kaitse valdkonnas tihedamaks koostööks. „Eestil ja Rumeenial on paljudes küsimustes sarnased vaated ning see annab hea aluse koostöö arendamiseks. Mõlema riigi huvi on tihendada majandus- ja kaubandussuhteid, millele aitab kaasa möödunud aasta septembris Bukarestis asutatud Rumeenia-Eesti kaubanduskoda,“ lausus Paet. Lähitulevikus on plaanis korraldada ka Euroopa Liidu ning poliitika teemalised Eesti ja Rumeenia välisministeeriumi konsultatsioonid Tallinnas. Kaitsekoostööst kõneldes märkis Paet, et Rumeenia on olnud aktiivne toetaja Balti Kaitsekolledžis. „Loodetavasti jätkub meie koostöö ka siin tulevikus,“ lisas ta. Samuti aitavad kahepoolsetele suhete edendamisele kaasa ka aukonsulid. „Eestil on alates möödunud aasta sügisest Rumeenias kaks aukonsulit,“ märkis Paet. Euroopa Liidu edasisest laienemisest kõneldes märkis välisminister Paet, et selle elujõulisuse tõestuseks on Horvaatia peatne liitumine ELiga. „See peaks andma uue hoo ka teistele, eriti Lääne-Balkani riikidele Euroopa Liiduga lõimumisega jätkamiseks,“ lisas Paet. Ministrid tunnustasid Serbia ja Kosovo saavutatud kokkulepet Põhja-Kosovo osas, mis on oluline samm kindlustamaks regiooni julgeolekut. „Serbiaga tuleks juunis alustada liitumisläbirääkimisi ning läbirääkimisi Kosovoga stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks,“ lisas Paet. Paet ja Corlăţean arutasid koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO inimõiguste nõukogus. Eesti on inimõiguste nõukogu liige 2013-2015 ning Rumeenia ajavahemikul 2011-2014. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576338296... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

06.01.2014 16:11 (80.78) Välisministeeriumi kultuuripreemiad said filmi „Mandariinid“ tegijad, ERSO, Kristiina Ehin, Ilmar Lehtpere ja Anne Erm [Välisministeerium]

Nr 4-E Välisminister Urmas Paet andis täna üle välisministeeriumi 2013. aasta kultuuripreemiad, et tänada ja tunnustada Eesti loomeinimesi, kes on kultuuri kaudu aidanud kaasa Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele ja tuntuse kasvatamisele. „Hindame väga kõrgelt tänaste tunnustuse saajate, aga ka kõigi teiste Eesti loomeinimeste panust Eesti tutvustamisse välismaal,“ rõhutas Paet. „On väga hea meel, et meie kunsti- ja kultuuriinimeste mitmekülgne ning kõrgetasemeline looming pakub suurepäraseid võimalusi Eesti tutvustamiseks välismaal,“ lisas ta. „Tunnustame Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilmi „Mandariinid“ tegijaid inimlikust vaatenurgast poliitiliste ja julgeolekuprobleemide selgitamisel. Ivo Felti, Zaza Urushadze, Rein Kotovi, Lembit Ulfsaki, Elmo Nüganeni, Raivo Trassi ja paljude teiste koostöös loodud mängufilm on näide edukast rahvusvahelisest koostööst filmivaldkonnas ning see on köitnud publikut paljudes riikides,“ sõnas välisminister Urmas Paet. Mängufilm on ka pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel, näiteks Varssavi filmifestivalil, Mannheim-Heidelbergi filmifestivalil ning Tbilisi Filmifestivalil. Välisministeeriumi tänavuse kultuuripreemia laureaat on ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO). Välisminister Paet tunnustas ERSO dirigente Neeme Järvit, Nikolai Aleksejevit ja Anu Talit tänukirjadega. ERSO nimel võttis kultuuripreemia vastu ERSO direktor Kadri Tali. „Soovime tunnustada ERSOt seoses möödunud aasta novembris toimunud eduka kontsertturneega Ameerika Ühendriikides, kus meie muusikud pälvisid suurepärase vastukaja nii publikult kui Ameerika meedialt,“ ütles välisminister Paet. „Kultuurisaadikuna on ERSO esindanud Eestit ja tutvustanud Eesti muusikat parimal moel väga paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel,“ lisas Paet. ERSO kõrget kvaliteeti on esile tõstetud ka meedias ning tunnustatud mitme auhinnaga, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. ERSO on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. ERSO andis kolm nädalat kestnud turnee ajal viisteist kontserti Ameerika Ühendriikides. Neist seitse peadirigendi ja kunstilise juhi Neeme Järvi, seitse eelmise peadirigendi Nikolai Aleksejevi ja ühe Anu Tali juhatusel. Kokku oli kavas üheksa erinevat teost Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Jean Sibeliuse, Johannes Brahmsi, Pjotr Tšaikovski ja Antonin Dvoraki loomingust. Paeti sõnul on tunnustuse väärilised ka luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin ning luuletaja ja tõlkija Ilmar Lehtpere eesti kirjanduse tutvustamise eest maailmas. „Kristiina Ehin ja Ilmar Lehtpere on aidanud viia eesti luulet ja kirjandust nii Euroopasse kui ka Põhja-Ameerikasse,“ sõnas Paet. Möödunud aastal ilmusid Ameerika kirjastajatelt Kristiina Ehini kakskeelsed luulekogud „1001 talve – 1001 Winters“ ja „Ühe hingetõmbega – In a Single Breath“, mõlemad Ilmar Lehtpere tõlkes. „Sügisel Põhja-Ameerikas toimunud luuleturnee publikuhuvi tõestas, et luule ulatub üle keele- ja riigipiiride,“ lisas välisminister Paet. Ehin ja Lehtpere on oma loomingu eest pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi tunnustusi. Luulekogu „1001 Winters – 1001 talve“ valiti Suurbritannias Briti Poetry Society Popescu auhinna nominendiks, tegemist on inglise keeleruumi mainekaima tõlkeluulepreemiaga. Välisminister Urmas Paet tunnustas Anne Ermi maailmakultuuri ja muusika tutvustamise eest Eestis. Anne Ermi eestvedamisel sai 1990. aastal alguse festival „Jazzkaar“ ning ta on andnud panuse Eesti levimuusika ja -muusikute tutvustamisse. „Festival on toonud Eestisse paljud maailmas tuntud džässmuusikud ning asetanud Eesti džässmuusika maailmakaardile. Seda festivali peetakse tänapäeva Eesti muusikaelu üheks visiitkaardiks,“ sõnas välisminister Paet. Eelmisel aastal said välisministeeriumi kultuuripreemia Ewert and The Two Dragons, Ilmar Raag, Riina Sildos, Laine Mägi ja Kalle Kasemaa. 2011. aastal Aivar Mäe ning XI noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm“ loovmeeskonda kuulunud Aet Maatee, Veronika Portsmuth, Märt Agu ja Raul Talmar. 2010. aastal Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja Tiina Lokk ning 2009. aastal Imbi Paju ja Tiit Ojasoo. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576394787... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

27.02.2014 11:10 (80.78) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: NATO tugevus sõltub Euroopa ja Põhja-Ameerika sidemetest [Välisministeerium]

Nr 64-E Täna Riigikogus välispoliitika aastakõnet pidades ütles välisminister Urmas Paet, et Põhja-Atlandi kollektiivkaitseruum on Eesti julgeoleku esmane ja olulisim garantii. Välisminister rõhutas, et Eesti on olnud oma liitlastele usaldusväärne partner ning jätkab ka edaspidi tegutsemist tugeva NATO nimel. „NATO tugevus ja tõhusus sõltub olulisel määral transatlantilistest sidemetest,“ ütles välisminister Paet. „Euroopa ja Põhja-Ameerika peavad töötama koos ja tasakaalukalt,“ lisas ta. Välisminister Paeti hinnangul ei tohi kaitsekulutuste tase ning NATO ühistegevustesse panustamine olla liigselt USA poole kaldu. „Vaatamata sellele, et 2% SKTst on alliansis kahjuks pigem erand, ei tohi ambitsiooni sellelt tasemelt madalamale viia,“ rõhutas ta. Paeti sõnul peab lisaks heale koostööle praeguste liitlastega jätkuma ka NATO lahtiste uste poliitika. ,,Toetame Gruusiale liikmelisuse tegevuskava andmist ning oleme avatud Montenegro liikmeksvõtmisele lähitulevikus, juhul kui Montenegro selleks valmis on. Samuti on vajalik edasi liikuda NATO koostöös Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga,“ ütles välisminister. Ta lisas, et äärmiselt oluline on senisest tihedam koostöö NATOsse mittekuuluvate, kuid samu väärtusi jagavate riikidega, ennekõike Soome, Rootsi, Jaapani, Austraalia, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaaga. NATO ja Venemaa suhetest rääkides ütles Paet, et tulevikus võiks neid iseloomustada suurem pooltevaheline usaldus. „On valdkondi, kus see koostöö toimib ka praegu hästi – näiteks Afganistani-transiit, terrorismi-, narkootikumide- ja piraatlusevastane võitlus. Kuid ometi on suhetes veel ka liigset usaldamatust, mis puudutab näiteks relvastuskontrolli või õppusi,“ märkis Paet. Välisminister Paet käsitles oma ettekandes ka Afganistani missiooni lõppemist. „NATO liikmena oleme missioonist osa võttes panustanud nii Afganistani stabiilsusesse kui üldisemalt kogu maailma ning seeläbi ka väga otseselt enda julgeolekusse,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti abi Afganistanile on algusest peale olnud mitmekülgne. „Lisaks julgeoleku tagamisele on Eesti toel saanud koolitust Afganistani tuletõrjujad, diplomaadid, kooliõpetajad kui ka tulevased ülikooli õppejõud,“ ütles Paet. Kui Afganistan seda vajab ning ootab siis on Eesti Paeti sõnul valmis toetamist jätkama riigi enda julgeolekujõude välja õpetades või vahendeid arengukoostöösse suunates. ,,Kuid selge on, et Afganistanil on oma kokkulepitud ülesanded ja kohustused ning alates juba selle aasta suvest lasub määrav roll riigi turvalisuse tagamisel Afganistani enda õlgadel,“ lisas välisminister. Paeti sõnul jätkab Eesti panustamist rahvusvahelisse rahuvalvesse. „Mõistame hukka igasuguse vägivalla tsiviilisikute vastu ja rahvusvaheliste inimõiguskonventsioonide rikkumised. Kuuleme kahjuks tihti tapetud ja sandistatud lastest Süürias ning vägistatud naistest Kesk-Aafrika Vabariigis. Peame tegema kõik, et vältida uute relvastatud konfliktide puhkemist,“ lausus Paet. „Kriiside lahendamisel lasub peamine vastutus alati vastava riigi võimudel, kuid kui kõik lokaalsed kriisi maandamise meetmed on ennast ammendanud, peab rahvusvaheline kogukond reageerima,“ rõhutas ta. Välisministri sõnul soovib Eesti pidevalt suurendada oma võimet üleilmsetele humanitaarväljakutsetele reageerimisel. „Möödunud aastal andis Eesti humanitaarabiorganisatsioonidele ning humanitaarkriiside ohjamiseks 2,4 miljonit eurot,“ ütles Paet. „Viiendiku sellest summast suunas Eesti Filipiinidele taifuuni tagajärgedega toimetulemiseks ning kolmandiku Süüria kriisis kannatanute abistamiseks. Samuti oleme panustanud humanitaarabiga Kesk-Aafrika Vabariiki ning Ukraina meeleavaldustes kannatanute toetuseks,“ lisas välisminister. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 5695 2252 press@mfa.ee www.vm.ee

04.03.2014 14:40 (80.78) Välisminister Urmas Paet ÜRO inimõiguste nõukogus: Ukraina kriis on oht rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõigustele [Välisministeerium]

Nr 78-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu kõrgetasemelisel istungil, et kriitiline olukord Ukrainas on ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõiguste olukorrale. ,,Krimmi poolsaarele on sisse tunginud Venemaa sõjavägi - tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumise ja agressiooniga," lausus Paet. ,,Venemaa peab koheselt lõpetama rünnaku suveräänse Ukraina vastu ning taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele," lisas ta. Paet rõhutas, et vägede saatmine teise riigi suveräänsele territooriumile ettekäändega kaitsta oma kodanikke ei kaitse tegelikult kedagi. ,,Ukrainal ja kogu Ukraina rahval, vaatamata nende etnilisele kuuluvusele, religioonile võ poliitilistele vaadetele on õigus stabiilsusele ja rahule," märkis Paet. ,,Selle saavutamiseks on vaja dialoogi ja reforme. Ukraina rahvas on oma otsusekindlusega astunud vastu korruptsioonile, et saavutada õigusriiklus ja demokraatlik riigivalitsemine," rõhutas Paet. Ukrainal on Eesti välisministri sõnul vaja rahvusvahelist toetust - nii sissetungi vastu kui stabiilsuse saavutamiseks. ,,Euroopa Liit, USA, NATO, ÜRO ja Euroopa Nõukogu on üheselt mõstnud hukka Venemaa sammud suveräänse Ukraina vastu," lausus Paet. ,,Samuti on väga oluline sellest rääkida ka siin ÜRO inimõiguste nõukogus, sest rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid Ukraina aitamiseks," rõhutas Eesti välisminister. Välisminister Paeti sõnul saab rahvusvaheline kogukond toetada Ukrainat mitmete konkreetsete sammudega, et tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ning inimõiguste austamine. ,,Esiteks tuleb leida võimalusi agressiooni lõpetamiseks, teiseks tuleb saata Ukrainasse rahvusvahelised vaatlejad ning vahendajad, kes aitaksid edendada Ukraina ja Venemaa vahelist dialoogi ning kolmandaks tuleb Ukraina majandusliku kokkukukkumise vältimiseks leppida kokku Ukrainale rahalise abi andmise tingimustes," loetles Paet. Eesti välisminister juhtis oma kõnes tähelepanu ka sõna- ja kogunemisvabadusega seotud probleemidele maailmas. ,,Valitsused, kes vastutavad oma elanike hääle vaigistamise eest peavad mõistma, et jätkusuutlik areng saab põhineda vaid sõnavabadusel ja informatsioonile juurdepääsul," rõhutas ta. ,,Tänases digitaliseerunud maailmas on Eesti jaoks väljendusvabaduse austamine sama oluline nii tavapärases kui virtuaalruumis," lisas ta. Eesti on sel aastal internetivabaduse koalitsiooni eesistuja. ,,Seetõttu on meil hea meel korraldada Tallinnas aprilli lõpus rahvusvaheline ja kõrgetasemeline internetivabaduse konverents," ütles Paet. ,,Peame otsima parimaid viise inimõiguste kaitseks virtuaalruumis. Vaba internet mängib olulist rolli ka näiteks nii Ukraina kui Süüria rahutustest adekvaatse pildi saamisel," märkis Paet. Eesti on ÜRO inimõiguste nõukogu liige ajavahemikul 2013–2015. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576418511... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

13.10.2007 15:30 (72.7) Paet julgustas Balkani riike osalema partnerlusprogrammis [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet julgustas LÃ¤Ã¤ne-Balkani riike aktiivselt osalema NATO rahupartnerlusprogrammis ja tÃµmbas paralleele Balti riikidega.VÃ¤lisminister Urmas Paet mÃ¤rkis oma sÃµnavÃµtus, et piirkondlikul koostÃ¶Ã¶l oli vÃµtmeroll Balti riikide lÃµimumisel NATOga ning LÃ¤Ã¤ne-Balkani olukord on sama, teatas vÃ¤lisministeeriumi pressiesindaja."Albaania, Horvaatia ja Makedoonia on teinud koostÃ¶Ã¶d nii omavahel kui erinevate piirkondlike algatuste puhul ning nÃ¤idanud sellega vÃµimekust, mida NATO vajab," Ã¼tles Paet."Piirkondlike koostÃ¶Ã¶struktuuride ja traditsioonide edasiarendamine tuleb kindlasti alliansile kasuks," lisas ta.VÃ¤lisminister Paet rÃµhutas ka programmi Partnerlus rahu nimel tÃ¤htsust. "Omast kogemusest teame, et rahupartnerluses osalemine annab Ã¼helt poolt vÃµimaluse edendada nii piirkondlikku kui laiemat koostÃ¶Ã¶d ja teiselt poolt Ãµppida tundma NATO igapÃ¤evast toimimist rahvuslikul tasandil," Ã¼tles Paet.Ta lisas, et rahupartnerlus on ka oluline vahend NATO ja Euroopa Liidu suunaliste pÃ¼Ã¼dluste elluviimisel. "Julgustame LÃ¤Ã¤ne-Balkani riike kasutama kÃµiki rahupartnerluses peituvaid vÃµimalusi."VÃ¤lisminister hindas kÃµrgelt partnerite osavÃµttu NATO kriisioperatsioonides, kuna see aitab suurendada Ã¼hist julgeolekut ja stabiilsust laiemalt. "Meie partnerite panus Afganistanis nii julgeolekutagamisjÃµududesse kui Ã¼lesehitustÃ¶Ã¶sse on tÃ¤helepanuvÃ¤Ã¤rne," lausus Paet.Paet kohtus veel oma Bosnia ja Hertsegovina kolleegi Sven Alkalajga ja Serbia asevÃ¤lisministri Zoran VujiÄ‡iga.Paet osales Horvaatias Splitis Aadria-USA harta ja Balti-USA harta riikide ning Bosnia ja Hertsegovina, Montenegro ning Serbia vÃ¤lis- ja kaitseministrite kohtumisel.1998. aastal allkirjastasid Balti riigid ja USA Balti Harta, mille eesmÃ¤rgiks oli tunnustada Balti riikide jÃµupingutusi euroatlantilistesse struktuuridesse lÃµimumisel. 2003. aastal allkirjastati USA, Albaania, Horvaatia ning Makedoonia vahel Aadria Harta, millel on Balti Hartaga sarnane sisu ja eesmÃ¤rk. Kohtumisele osalevad ka NATO rahupartnerluse programmiga (PfP â€“ Partnership for Peace) liitunud Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegrost ning Serbia vÃ¤lis- ja kaitseministrid.

05.09.2012 18:15 (72.7) Välisminister Urmas Paet kohtus ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga [Välisministeerium]

Nr 221-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga Süüria üha halvenevast olukorrast rääkides, et ÜROl on juhtiv roll ja vastutus lahenduse leidmisel vägivalla lõpetamiseks. „Süüria rahva vastased kuriteod tuleb peatada, konflikt puudutab praeguseks juba kaht miljonit inimest,“ ütles Paet. „Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile. ÜRO peasekretäri sõnul ei too sõjalise võitluse jätkamine lahendust. „Konflikti edasine militariseerimine pikendab vaid hävitustööd ja kannatusi ning võib ohustada ka Süüria naabreid,“ ütles Ban. „Iga päevaga, mil vägivald jätkub, tapetakse ja piinatakse üha enam süürlasi ning sunnitakse neid kodudest lahkuma,“ lisas ta. Välisminister Paet tutvustas ka Eesti kava kandideerida sel aastal ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ning 2020. aastal ÜRO julgeolekunõukokku. Paet rõhutas kohtumisel, et Eesti peab väga oluliseks õigusriikluse arengu toetamist maailmas. „Eesti tegevus rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide assamblee presidendina on suunatud õigusriikluse arendamisele ja võitlusele karistamatusega maailmas,“ ütles Paet. „Peame oluliseks ICC üleilmse kehtivuse saavutamist ning võimalikult paljude riikide ühinemist rahvusvahelise kriminaalkohtuga,“ sõnas ta. Ban tunnustas Eestit panuse eest rahvusvahelise kriminaalkohtu arengusse. Paet kordas Banile ka kutset külastada nähtavas tulevikus Eestit. Eesti välisminister kõneles kohtumisel ÜRO peasekretäriga ka majanduskriisist väljumisest, kestlikust arengust ja ÜRO kestliku arengu konverentsist, mis toimus juuni lõpus Rio de Janeiros. „Toetame kestliku arengu põhimõtete järgimist majandusarengus - investeeringute tegemist haridusse, tehnoloogiasse ja teadmistepõhisesse ühiskonda,“ märkis Paet. Välisminister Paet kohtus täna ka ÜRO peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Jeffrey D. Feltmaniga. Fotod: http://tinyurl.com/d7jzdml VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee

26.09.2012 10:25 (72.7) VÃ¤lisminister Urmas Paet arutas FidÅ¾i vÃ¤lisministriga Eesti kodaniku sÃ¼Ã¼distusest vabanemist [Välisministeerium]

Nr 337-E Välisminister Urmas Paet väljendas eile New Yorgis kohtumisel FidÅ¾i välisministri Ratu Inoke Kubuabolaga heameelt, et 2011. aasta mais FidÅ¾il kinni peetud Eesti kodaniku Risto Härmati vastastest süüdistustest on loobutud. „Härmati olukord oli väga keeruline, kuna kohtuistungit lükati korduvalt edasi ning asja sisulise aruteluni ei jõutud,“ lisas ta. FidÅ¾i võimud süüdistasid Risto Härmatit riigireetmises süüdistatava kolonel Tevita Uluikakeba Mara põgenemisele kaasa aitamises. Süüdistuse järgi viis Eesti kodanik kolonel Mara oma paadiga FidÅ¾ilt Tongale. Välisminister Paet saatis oma FidÅ¾i kolleegile mõni kuu tagasi ka kirja, milles palus abi Härmati olukorra lahendamisel. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning eriti ÜROs. „Loodame, et FidÅ¾i toetab Eesti kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukokku käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel,“ märkis Paet. Euroopa Liit on FidÅ¾i pikaaegne koostööpartner. EL on toetanud FidÅ¾i maaelu ja hariduse edendamist. Pärast 2006. aasta riigipööret lubas FidÅ¾i vahevalitsus, et valimised toimuvad 2009. aasta märtsis. Nüüd on FidÅ¾i vahevalitsus lubanud demokraatlikud valimised läbi viia 2014. aastal. Välisminister Urmas Paet osaleb 25. septembrist kuni 1. oktoobrini New Yorgis ÜRO peaassamblee 67. istungjärgu avanädalal ja selle raames toimuval Euroopa Liidu ministrite nädalal. Paetil on kavas kahepoolsed kohtumised ka Tai välisministri, Cabo Verde välisministri, Usbekistani välisministri ja Gruusia välisministriga. Kavas on ka diplomaatiliste suhete sõlmimine Birma, Jeemeni ja Lesothoga. Samuti võtab välisminister Paet osa Rahvusvahelise Kriminaalkohtu teemasid käsitlevast kohtumisest. Paet osaleb ka transatlantiliste riikide kohtumisel ning USA ja Euroopa Liidu poliitilise dialoogi teemadele keskenduval kohtumisel. Välisminister Paet võtab osa Columbia ülikoolis toimuvast ümarlauast ning osaleb ÜRO initsiatiivi R2P (responsibility to protect– vastutus kaitsta) kohtumisel. Samuti kohtub Paet Ameerika Juudi Komitee esindajatega ning esineb sõnavõtuga väikeste riikide foorumil (Forum of Small States – FOSS). Fotod: http://tinyurl.com/dyorseq VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

26.11.2012 12:40 (72.7) Välisminister Urmas Paet: Eesti on Gruusia Euroopa Liidu- ja NATO-suunaliste püüdluste kindel toetaja [Välisministeerium]

Nr 419-E Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Tallinnas Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni ministri Alexi Petriašviliga kohtudes, et Eesti on Gruusia Euroopa Liidu- ja NATO-suunaliste püüdluste kindel toetaja. „Demokraatlikud valimised ja korrektne valitsusvõimu üleandmine andsid Gruusiale positiivse tõuke liikumisel NATO ja ELi suunal,“ lausus Paet. Rääkides lähemalt Gruusia püüdlustest NATOga liitumisel ütles Paet, et kõik riigi poliitilised jõud peavad ühiselt vastutama Gruusia edasise stabiilse arengu eest. Samuti märkis Paet, et detsembri alguses toimub NATO välisministrite kohtumise raames ka NATO-Gruusia komisjon, kus allianss annab hinnangu nii Gruusia valimistele kui riigi jätkuvale pühendumusele euro-atlantilisele integratsioonile. Euroopa Liidu suunalistel arengutel peatudes ütles Paet, et on positiivne, et Gruusia uus valitsus on juba lülitunud ELiga peetavatesse läbirääkimistesse. „Euroopa Liit on väljendanud valmisolekut lõpetada Gruusiaga assotsiatsioonilepingu ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimised ELi Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumiseks 2013. aasta teisel poolel,“ sõnas Paet. „Samas sõltub kõik siiski Gruusia valmisolekust ja edukusest reformide läbiviimisel,“ lisas ta. Samuti rõhutas Paet, et Eesti soovib endiselt Gruusiale pakkuda oma kogemust reformide läbiviimisel teel ELi ja NATO suunas. „Kutsume Gruusiat jätkuvalt kasutama Idapartnerluskeskuse võimalusi Tallinnas,“ ütles Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

12.09.2012 12:45 (72.7) Välisminister Urmas Paet: Eesti toetab Gruusia lähenemist Euroopa Liidule ja NATOle [Välisministeerium]

Nr 323-E Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Tbilisis kohtumisel Gruusia välisministri Gregori Vašadzega Eesti toetust Gruusia püüdlustele NATOga liitumiseks ning sidemete tugevdamisele Euroopa Liiduga. „Toetame NATO laienemise arutelu järgmisel NATO välisministrite kohtumisel käesoleva aasta detsembris ning selle raames NATO-Gruusia nõukogu toimumist,“ ütles Paet. Eesti välisministri sõnul kulgevad Euroopa Liidu idapartnerluse raames läbirääkimised Gruusiaga hästi. „Loodetavasti jõutakse assotsiatsioonilepingu läbirääkimistega lõpule järgmisel aastal ning viisalihtsustuse tegevuskava võetakse vastu juba sel aastal,“ ütles Paet. „EL ja Gruusia vahelise laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimised on edukalt käivitunud. Selle sõlmimine tagab Gruusia ettevõtetele paremad võimalused Euroopa Liidu turul ja vastupidi.“ Välisministrid rääkisid ka 1. oktoobril Gruusias toimuvatest parlamendivalimistest. „Loomulikult peavad valimised olema vabad ning kõik poliitilised jõud peavad aktsepteerima ka vabade valimiste tulemusi,“ märkis Paet. Välisministrid Paet ja Vašadze allkirjastasid kohtumisel ka Eesti ja Gruusia vahelise illegaalselt riigis viibivate isikute tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis käsitleb migratsioonialast koostööd. „Loodame, et Gruusia okupeeritud alade elanike spetsiaalse reisidokumendi (Status Neutral Travel Documen - SNTD) tunnustamine aitab parandada nende liikumisvabadust,“ märkis Paet. Tema sõnul sooviks Eesti lähiajal Gruusiaga sõlmida ka rahvusvahelise maanteetranspordi kokkuleppe, pensionikindlustuskokkuleppe ja turismialase koostöö kokkuleppe. Paet väljendas kohtumisel heameelt, et Gruusia esindajad on aktiivselt kasutanud Tallinnas tegutseva Idapartnerluskeskuse võimalusi ning kinnitas, et Eesti jätkab arengukoostöö raames Gruusia toetamist reformide elluviimisel ja kodanikuühiskonna tugevdamisel. „Oleme koostanud Gruusia strateegia aastateks 2012-2015, et muuta koostöö Gruusiaga planeeritumaks, määrata valdkondlikud prioriteedid ning pikemaajalised eesmärgid,“ ütles Eesti välisminister. Eesti peab väga oluliseks ka Euroopa Liidu vaatlusmissiooni EUMM tegevuse jätkumist vähemalt senises mahus. Välisministrid kõnelesid kohtumisel ka koostööst OSCEs, Euroopa Nõukogus ja ÜROs. Samuti räägiti Eesti kandidatuurist ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastatel 2013-2015. Välisminister Paet asetas täna hommikul ka pärja Gruusia ühtsuse nimel hukkunute mälestusmärgile. Paetil on Tbilisis kavas kohtumised ka Gruusia presidendi Mikheil Saakašvili, parlamendi esimehe David Bakradze ja peaministri Ivane Merabišviliga. Samuti on välisministril kavas kohtumine Gruusia opositsiooni esindajatega. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

20.12.2012 09:40 (72.7) Välisminister Urmas Paet: Eesti loodab, et Euroopa Liit laieneb ka Põhja-Euroopas [Välisministeerium]

Nr 462-E Välisminister Urmas Paet kinnitas Reykjavikis kohtumisel Islandi välisministri Össur Skarpheðinssoniga, et Eesti loodab Islandi liitumiskõneluste jätkumist Euroopa Liiduga. „Islandi liitumine Euroopa Liiduga oleks kasulik mõlemale poolele,“ märkis Paet. „Island on oma hea ettevalmistuse ja pühendumuse poolest heaks eeskujuks ka teistele ELi pürgivatele kandidaatriikidele,“ lisas ta. Paeti sõnul on oluline, et Brüsselis Islandiga toimunud liitumiskonverentsil jõuti maksustamise ja keskkonnaküsimuste üle läbirääkimisteni. „Usume, et ka keerulisematel teemadel – näiteks nagu kalandus – on võimalik jõuda kokkuleppele, mis arvestavad Islandi eripärasid ja samas kaitsevad ELi põhimõtteid,“ ütles Paet. „Loodame, et enne Islandi kevadisi parlamendivalimisi õnnestub avada läbirääkimisteks võimalikult palju peatükke.“ Eesti on välisminister Paeti kinnitusel valmis Islandiga jagama oma kogemusi Euroopa Liiduga liitumisest nii kahepoolselt kui ka koostöös Euroopa Komisjoniga. Rääkides kahepoolsetest suhetest kinnitasid Paet ja Skarpheðinsson suurepärast teineteisemõistmist ja praktilist koostööd. „Island on väga oodatud tegutsema meie ruumidesse Pekingi saatkonda kohe, kui see järgmisel aastal valmib,“ ütles Paet. Paet ja Skarpheðinsson rääkisid kohtumisel ka NATOst ja NATO õhuturbemissioonist Eestis, Lätis ja Leedus. „Ämari õhubaas on alates 2015. aastast täielikult valmis Balti riikide õhuturbeks,“ sõnas Paet. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Põhjamaade ja Balti riikide NB8 koostööst ning koostööst ÜROs. Välisminister Paetil on Reykjavikis kavas kohtumised ka Islandi presidendi Olafur Ragnar Grimssoni, parlamendi (Alþingi) presidendi Ásta Ragnheiður Jóhannesdóttiriga ja parlamendi välisasjade komiteega. Veel kohtub välisminister Paet Islandi ettevõtjatega, kellele räägib Eesti kogemusest euro kasutuselevõtul ja Euroopa Liidu liikmelisusest. Fotod: http://tinyurl.com/bp23dlo VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

13.02.2013 10:06 (72.7) Välisminister Urmas Paet: Eesti võiks olla osa India-Euroopa kaubateest [Välisministeerium]

Nr 41-E Välisminister Urmas Paet arutas New Delhis kohtumisel India laevandusministri G. K. Vasaniga Eesti ja India koostöö tihendamist logistika- ning transiidivaldkonnas. „Eesti võiks olla oluline lüli India ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahelisest kaubateest,“ ütles välisminister Paet. Paeti sõnul pakuvad Eesti sadamad kvaliteetset teenust ja on integreeritud raudteega. „Eesti on sobiv koht ka jaotuskeskuste ja tootmisüksuste paigutamiseks, seda tänu soodsale ärikeskkonnale ja ettevõtluspoliitikale, arenenud e-teenustele, konkurentsivõimelisele tööjõukulule ja -tasemele,“ lisas ta kohtumisel India laevandusministriga. Paet ja Vasan kõnelesid veel mereturvalisusest ning piraatlusest India ookeanis Aafrika Sarve piirkonnas. „Piraatlus on jätkuvalt üheks suurimaks julgeolekuohuks rahvusvahelistele laevateedele. Eesti ettevõtjad on huvitatud koostööst tõstmaks turvalisust India vetes,“ sõnas Paet. Minister Vasani sõnul valmistab piraatlus ka Indiale tõsist muret, enam kui 200 India meremeest on langenud piraatide küüsi. Välisminister Urmas Paet kohtus ka India ettevõtlusministri Sachin Pilotiga, kellega kõneles Eesti ja India ettevõtjate koostöövõimalustest, sealhulgas IT vallas, arengutest India majanduses ning India ja ELi kaubanduskoostööst. Paet andis Pilotile ülevaate viimastest majandusarengutest Eestis ning Euroopa Liidus. India ja Euroopa Liidu kaubandussuhetest kõneldes märkis Paet, et kahepoolne kaubandusleping on oluline samm edasi. „See tooks kasu nii Euroopa kui India majanduse elavdamisele ning ka kahepoolsete majandussuhete ja investeeringute edendamisele. Loodame, et leping ELi ja India vahel saab sõlmitud veel käesoleval poolaastal. Sellel on ka otsene mõju Eesti ja India kaubandussuhetele,“ lisas ta. Eesti ja India soovivad teha koostööd IT vallas. Paet lisas, et Eesti loodab sel aastal sõlmida Indiaga IKT-alase koostöökokkuleppe. Indias on visiidil ka 25-liikmeline Eesti ettevõtjate delegatsioon. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576327546... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

04.04.2013 10:11 (72.7) Välisminister Urmas Paet tunnustas Afganistanis teenivaid Eesti kaitseväelasi [Välisministeerium]

Nr 114-E Välisminister Urmas Paet kohtus täna Camp Bastioni sõjaväebaasis Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 ja logistilise toetusüksuse kaitseväelastega. Välisminister Paet tänas Eesti kaitseväelasi nende tegevuse eest Afganistani ühes kõige keerulisemas piirkonnas. „Afganistanis teenivad ja ka teeninud Eesti sõdurid ei ole võidelnud ainult Afganistani stabiilsuse ja julgeoleku tagamise, vaid ühtlasi ka laiema rahvusvahelise ning meie oma riigi julgeoleku eest,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et Eesti sõduritele saab alati kindel olla ning tänu oma eeskujulikule tegevusele on nad pälvinud ka laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Eesti kaitseväelaste olulist panust Helmandi provintsi julgeoleku tagamisel väärtustas kõrgelt ka rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF edela regionaalse väejuhatuse ülem USA kindralmajor Walter Miller, kellega välisminister Paet samuti Camp Bastionis kohtus. Kindralmajor Miller kinnitas Paeti sõnul, et Eesti sõdurid on professionaalsed ja saavad oma ülesannete täitmisega hästi hakkama. Paet ja Miller kõnelesid kohtumisel ka piirkondlikust julgeolekuolukorrast ja üleminekuprotsessi hetkeseisust ning Afganistani julgeolekujõudude arengust. Välisminister Paet andis kohtumisel ülevaate Eesti vägede vähendamisega seonduvast. Välisminister lisas, et kuna ka pärast 2014. aastat vajab Afganistani rahvusvahelise üldsuse toetust, on Eesti valmis panustama NATO uude väljaõppemissiooni Afganistanis Resolute Support erioperatsioonide üksusega (SOF) ja staabiohvitseridega. „Samuti oleme aastatel 2015−2017 valmis toetama Afganistani julgeolekujõudude 500 000 USA dollariga aastas,“ märkis Paet. Helmandis viibides kohtus välisminister Paet ka Helmandi väekoondise (Task Force Helmand) ülema Ühendkuningriigi brigaadikindral Rupert Jones’iga. Välisminister tänas Ühendkuningriike senise hea koostöö eest ning avaldas lootust, et Eesti ja Suurbritannia koostöö sõjalistel operatsioonidel võiks ka tulevikus jätkuda. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576331633... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

21.02.2013 11:31 (72.7) NATO on Eestile ja kogu siinsele piirkonnale suurim julgeolekugarantii [Välisministeerium]

Nr 59-E Välisminister Urmas Paet kõneles täna Riigikogus välispoliitika aastakõnes Eesti jaoks olulistest julgeolekuteemadest ning rõhutas, et NATO on Eestile ja kogu siinsele piirkonnale suurim julgeolekugarantii. Välisminister Urmas Paet märkis oma kõnes, et Eesti jaoks on oluline Balti õhuturbe jätkumine tähtajatu missioonina. „Töötame selle nimel, et vähemalt üks õhuturbe rotatsioon igal aastal paikneb tulevikus Ämaril. Kolme riigi huvides toimuv missioon peaks kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi. Ämari kasutuselevõtt Balti õhuturbe tagamisel just seda pakubki,“ lausus Paet. Välisminister avaldas tunnustust kõikidele riikidele, kes on õhuturbes osalenud. Nende seas kõige sagedamini osalenud Saksamaa ja seejärel Poola, Prantsusmaa ja Taani. Paet toonitas oma kõnes ka kaitsekulutuste tähtsust. Praegu on Eesti üks väheseid liitlasi, kes suudab tagada riigikaitseks NATO miinimumi ehk 2 protsenti SKT-st. „Soovime, et meie liitlased ning lähimad partnerid seavad samuti eesmärgi panustada rohkem kaitse-eelarvesse,“ lausus välisminister selgitades, et Euroopa peab julgeolekusse rohkem panustama. NATO Afganistani missioonist rääkides sõnas välisminister Paet, et täieliku julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistani julgeolekujõududele toimub selle aasta keskel. „Otsuse, millal täpsemalt oma kompanii välja toome, teeme lähiajal. NATO jätkab Afganistanis ka pärast 2014. aastat, juhtides rahvusvahelist väljaõppemissiooni,“ lisas ta. Välisminister rõhutas, et Eesti on tänulik igale sõdurile, tsiviilisikule ja nende peredele, kes Eesti julgeoleku tagamisele kaasa aidanud. Eesti kavatseb Paeti sõnul suurendada märkimisväärselt arengukoostöö toetust Afganistanile, mis vajab jätkuvalt rahvusvahelise üldsuse tuge oma riigi ülesehitamiseks. „Meie prioriteetsed valdkonnad on tervishoid, haridus, head valitsemistavad ja turvalisus,“ lausus Paet. „Näiteks on Helmandis umbes 80 protsendil elanikest juurdepääs tasuta tervishoiuteenusele. Kogu provints on hästi kaetud kliinikute võrguga. Meie tervishoiueksperdi koordineerida olid Eesti ja rahvusvahelised arengukoostööprojektid ning nõustas ta Helmandi provintsivalitsust,“ kirjeldas välisminister Eesti arengukoostööalaseid tegevusi tervishoiu edendamisel Helmandis. Kõneldes keerulisest julgeolekuolukorrast Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning selle mõjust ülejäänud maailmale märkis Paet sõnavõtus seda, et paradoksaalselt on tänapäeval vajalik tegutseda kodust kaugel, et Eestis oleks turvaline elada. „Eesti osaleb näiteks Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta ning plaanib võtta osa ka Euroopa Liidu väljaõppemissioonist Malis,“ sõnas Paet. „Meile on oluline, et Malis, Afganistanis ja mujal ei pääse kogu maailma rahu ja stabiilsust ohustavad äärmuslased võimule ning Somaalia piraadid ei kahjustaks oma tegevusega maailma- ja ühtlasi Eesti majandust,“ selgitas välisminister. Paeti sõnul on Läänemere piirkonna julgeolek stabiilne, kuid NATO-keskne koostöö vajab tugevdamist. „Eesti soovib Soomet ja Rootsit näha rohkem seotuna alliansiga. Tulevikus ka liikmena, kui sealsed ühiskonnad selleks valmis on,“ sõnas välisminister. „Teeme regulaarset ja sisulist koostööd Soome ja Rootsiga ka NATO kriisiohjeõppustel. Palju meie koostööst toimub ka Euroopa Liidu raames. Põhjala lahingugrupp on üks viis tihendada seda kaitsekoostööd veelgi,“ lisas ta. Välisminister avaldas ka oma kõnes heameelt, et järjest rohkem riike on hakanud mõistma küberjulgeoleku tähtsust. Oluliste arengutena tõi Paet esile Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia valmimist ning samuti NATO Küberkaitsekeskuse tööd. Viimati teatasid Tallinnas asuva keskusega liitumisest Prantsusmaa ja Suurbritannia. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

25.03.2013 16:01 (72.7) Välisminister Urmas Paet kohtus Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga [Välisministeerium]

Nr 102-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Nils Muižnieksiga kohtudes, et Eesti pöörab inimõiguste kaitsele ja edendamisele suurt tähelepanu. „ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena on Eesti rahvusvahelise foorumi aktiivne liige, kus arutatakse kogu maailmas toimuvaid inimõigustealaseid arenguid, väljakutseid ja rikkumisi ning aidatakse kaasa inimõiguste rikkumiste lõpetamisele ning ennetusele,“ sõnas Paet. Välisminister Urmas Paet märkis, et Eestile on olulised demokraatia, põhiõiguste ning õigusriigi põhimõtete toetamine, samuti väljendusvabadus ning kasvava teemana ka internetivabaduse kaitse ja edendamine. „Aitame kaasa rahvusvaheliselt nende teemade edendamisele, mis on aktuaalsed ka meile Eestis. Peame tähtsaks ka laste ja naiste õigusi ning võrdset kohtlemist,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et olulised on ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC) seotud inimõiguste aspektid. Samuti rahastab Eesti sihipäraselt humanitaarkriisikolletes abivajajaid. Paet lisas, et Eesti jaoks on virtuaalne väljendusvabadus inimõiguste lahutamatu osa. Välisminister märkis, et interneti kättesaadavus on suurendanud infole juurdepääsu ja toonud valitsemisse suurema läbipaistvuse, loonud võimaluse riiklike teenuste paremaks ja odavamaks osutamiseks, kodanikuühiskonna osalemiseks otsustusprotsessides ning aidanud kaasa ka ressursside optimaalsemale kasutamisele. „Samas teeb meile muret, et küberturvalisust tuuakse ettekäändeks interneti kontrollimisel ja juurdepääsu takistamisel,“ ütles Paet. Eesti on aga seisukohal, et virtuaalset väljendusvabadust tuleb kaitsta ja interneti kättesaadavust on vaja soodustada. „Seetõttu ühines Eesti 2011. aastal ka internetivabaduse koalitsiooniga, kus ühiselt seda maailmavaadet levitatakse ning toetatakse nende riikide kodanikke, kus internetivabadus on piiratud,“ ütles Paet. Välisminister Paeti sõnul toetab Eesti jätkuvalt 2010. aastal alanud Euroopa Inimõiguste Kohtu reformi. Samuti rõhutas välisminister, et Eesti peab Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku tegevust väga oluliseks. „Toetame inimõiguste voliniku ameti sõltumatust ja erapooletust. Samuti peame oluliseks voliniku tegevuse laia geograafilist haaret Euroopa Nõukogu liikmeskonnas,“ ütles Paet. Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Nils Muižnieks viibib Eestis visiidil 25.-27. märtsil. Lisaks välisministriga kohtumisele on tal on kavas kohtumised muuhulgas Riigikogus, kultuuriministeeriumis, justiitsministeeriumis, sotsiaalministeeriumis ja siseministeeriumis. Inimõiguste volinik külastab ka Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskust. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

18.10.2013 18:10 (72.7) Välisminister Urmas Paet: Eesti ja Lõuna-Korea kaubandussuhetes on palju potentsiaali [Välisministeerium]

Nr 331-E Tänasel kohtumisel Soulis Lõuna-Korea välisministri Yun Byung-sega ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti ja Lõuna-Korea majandus- ning kaubandussuhetes on palju seni kasutamata võimalusi. „Meie ettevõtjatele huvipakkuvateks majanduskoostöövaldkondadeks on logistika- ja transpordisektor ning infotehnoloogia,“ märkis ta. „Lisakindluse majandussuhete arenguks annab ka 2011. aastal jõustunud Eesti ja Lõuna-Korea topeltmaksustamise vältimise leping,“ lausus Paet. Ta lisas, et Eesti ja Lõuna-Korea ekspertide infotehnoloogiaalast tipptasemel oskusteavet tuleks kindlasti kasutada IT-koostöö süvendamiseks. Paet tõi esile 2011. aasta suvest rakendatava Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu tähtsust, mis on elavdanud majandust ja suurendanud investeeringuid. „Tegemist on esimese sellelaadse lepinguga Euroopa Liidu ja Aasia riigi vahel,“ lausus Eesti välisminister. „Esimese kahe aastaga on Euroopa Liidu eksport Koreasse kasvanud ligi veerandi võrra ning EL tervikuna oli eelmisel aastal Koreale suuruselt teine kaubanduspartner.“ Paet lisas, et vabakaubandusleping on pakkunud mõlemale poolele oluliselt suuremat vabadust kaupade ja teenuste vahetamisel ning lisaks kaubanduse reguleerimisele toetab leping jätkusuutlikku arengut nii sotsiaal- kui keskkonnaküsimustes ning ka kultuurilist koostööd. „Korea Vabariigiga majandus- ja kaubandussuhete arendamine on tähtis ka Euroopa Liidu konkurentsivõimelisemaks muutmisel,“ rõhutas Paet. Välisministrid kõnelesid kohtumisel internetivabaduse ning e-valitsemise teemadega seonduvast. Internetivabaduse koalitsiooni praeguse eesistujana peab Eesti Paeti kinnitusel oluliseks lähtuda vaba ja turvalise interneti ideest, mis on mõjus vahend poliitiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks 21. sajandil. ,,Kutsume Lõuna-Koread liituma internetivabaduse koalitsiooniga. Samuti olete oodatud järgmise aasta 28.-29. aprillil Tallinnas toimuvale internetivabaduse konverentsile.“ Eesti välisminister lisas, et internetivabaduse koalitsiooni eesmärk on ühendada riike, kes peavad oluliseks väljendusvabaduse tagamist ja kaitset nii avalikus- kui ka virtuaalruumis. „Hetkel koosneb koalitsioon 21 riigist ning meie eesmärk on kaasata samameelseid riike kõigist maailmajagudest,“ lausus ta. Välisminister Paet kutsus Lõuna-Koread tegema koostööd ka Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. „Samuti on Korea eksperdid oodatud järgmise aasta juunikuus Tallinnas toimuvale viiendale küberkonfliktide konverentsile, mille seekordne teema on aktiivne küberkaitse,“ lausus Paet. Välisministrid rääkisid kohtumisel koostööst ÜROs ning teineteise kandidatuuride vastastikusest toetamisest. Välisminister Paet esines eile Soulis sõnavõtuga rahvusvahelisel küberkonverentsil „Seoul Conference on Cyberspace 2013“. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

03.02.2014 11:10 (72.7) Välisminister Urmas Paet: Jaapan on Eesti, Euroopa Liidu ja NATO lähedane liitlane [Välisministeerium]

Nr 28–E Välisminister Urmas Paet ütles Tokyos kohtumisel Jaapani välisministri Fumio Kishida ja Jaapani parlamendi Eesti-sõprusrühma liikmetega, et Jaapan on Eestile oluline strateegiline partner ning Eesti soovib Jaapani suhete tihenemist nii Eesti, Euroopa Liidu kui NATOga. Paet lisas, et Eesti soovib Jaapaniga sõlmida ka topeltmaksustamise vältimise lepingu. Paet väljendas heameelt Eesti ja Jaapani infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonialase koostöö üle. „Jaapan on tippelektroonika tootja maailmas, samuti on väga arenenud küberturbe valdkond,“ märkis Paet. „Samas plaanib Jaapan lähitulevikus võtta kasutusele isikute elektroonilise identifitseerimissüsteemi. Oleme valmis Jaapaniga jagama oma e-riigi kogemust nii elektrooniliste infosüsteemide loomise kui digiallkirjastamise vallas ning aitama kaasa nende projektide elluviimisele,“ lisas ta. Paeti sõnul on e-riigi lahenduste loomise aluseks ka riigi infosüsteemide turvaline andmevahetus. „Eestis väljatöötatud X-tee lahendus on leidnud tunnustust mitmete teiste riikide poolt ning praeguseks on käivitunud Eesti ja Soome vahel ühise X-tee arendamine,“ lausus ta. „Jaapanile võivad huvi pakkuda ka Eesti e-tervise ning e-hariduse lahendused,“ lisas ta. Kohtumisel Tokyos Jaapani parlamendi Eesti sõprusrühma liikmetega ütles välisminister Paet, et Eesti ja Jaapani suhtluses on inimestevahelised kontaktid väga olulised. „Viimase aja positiivsed näited on nii Jaapani parlamendis arvuka Eesti sõprusgrupi loomine, Eesti äriklubi asutamine Tokyos ning üha edenev turism ning üliõpilasvahetus kahe riigi vahel,“ tõi ta esile. 2013. aasta esimese 10 kuuga tõusis Eestit külastanud Jaapani turistide arv 23 protsenti. Eesti üliõpilastel on Paeti sõnul juba aastaid olnud võimalus taotleda stipendiume õppimaks erinevates Jaapani ülikoolides. ,,Eesti ülikoolidel on koostöölepingud mitmete Jaapani kõrgkoolidega ning ka nende lepingute raames toimub üliõpilasvahetus ja koostöö,“ ütles Paet. ,,Loodame, et ka õppejõudude vahetus muutub aktiivsemaks.“ Ühiselt tõdeti, et Jaapani tutvustamisel Eestis ja Eesti tutvustamisel Jaapanis on suur roll Kaido Höövelsonil, sumomaadleja Barutol, kes 8. veebruaril lõpetab oma sportlaskarjääri. Välisminister Paet väljendas heameelt, et Jaapanis hinnatakse Eesti koorilaulu ja filmikunsti. ,,Samuti on väga tore, et 2015/2016 hooajaks kutsuti Paavo Järvi Jaapani kuulsaima orkestri, avalik-õigusliku ringhäälingu sümfooniaorkestri peadirigendiks,“ lausus ta. Paet kohtus ka Jaapani valitsuses infotehnoloogiaküsimuste eest vastutava ministri Yasutoshi Nishimuraga. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576402886... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

27.02.2014 11:10 (72.7) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Ukraina ühiskond vajab väga nii Eesti kui kogu Euroopa mõistmist, abi ja tuge [Välisministeerium]

Nr 63-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus esinedes, et Ukraina ühiskonda saab tervendada vaid usalduse järk-järguline taastumine poliitika ja poliitikute suhtes. „Uue valitsuse kiire moodustamine ja selge suund erakorralistele vabadele valimistele Ukrainas on elementaarne, kuid pingete oluliseks vähendamiseks ainult sellest ei piisa,“ märkis Paet. „Vaja on kiireid ja tegelikke reforme, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale – see kõik kokku peaks suurendama üleüldist usaldust riigi ja kogu ühiskonna toimimise suhtes,“ lisas ta. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid peavad Paeti sõnul väljendama Ukrainale selget tuge lähtudes Ukraina territoriaalse terviklikkuse printsiibist. „Tugi saab olla praktiline – nii ekspertide ja reformikogemuse näol, poliitiline – olles valmis tihendama ELi ja Ukraina suhteid ning pidades silmas ka selget Euroopa perspektiivi, ja majanduslik – olles valmis koos selgete reformiprogrammidega andma Ukrainale rahalist tuge, et vältida selle riigi majanduslikku kokkukukkumist,“ rõhutas Eesti välisminister Riigikogus. Paet avaldas lootust, et Ukraina ühiskonna enamus ning selle riigi juhid mõistavad üheselt, et vaba ja demokraatlik ning korruptsioonivaba õigusriik peaks olema eesmärk, mille saavutamine on eeldus ka Ukraina julgeolekule ja heaolule. „Euroopa perspektiiv ning selle selge väljaütlemine ELi poolt on oluline nii Ukrainale kui kõigile teistele Ida-Euroopa üleminekuühiskondadele – samuti kui see on näiteks Lääne-Balkani riikide puhul,“ märkis ta. Eesti on Paeti kinnitusel Ukraina demokraatlikke arenguid toetanud aastaid ja on valmis seda tegema edaspidigi. „Ukraina inimesed väärivad seda, et nad saaksid elada demokraatlikus ja tugevas õigusriigis,“ ütles Paet. Äsjast Ukraina visiiti ja vestlust Kiievis sealse vabatahtlike arstide juhi Olga Bogomoletsiga meenutades tõi Paet esile Bogomoletsi veendumust, et Ukraina edasine normaalne areng on võimalik ainult siis, kui valitsuse vahetus ei too lihtsalt senist opositsiooni võimule, vaid sellega kaasnevad ka tegelikud muutused vabaduste, demokraatia ja õigusriigi suunas. Olga Bogomoletsi kinnitusel hindab Ukraina ühiskond Eesti abi ja kogemust kõrgelt. Lisaks Ukrainale ootavad aga konkreetseid samme ka teised ELi idapartnerluse riigid, lausus Paet. „Euroopa Liit peab sel aastal sõlmima assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Moldova ja Gruusiaga ning otsustama viisavabaduse Moldova kodanikele,“ ütles Paet. Ta lisas, et välisministeerium on värskelt otsustanud saata Moldovasse alaliselt Eesti diplomaadi. „Ka Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevenega tuleb olusid arvestades leida konkreetseid koostöövõimalusi viisalihtsustusest praktilise koostööni,“ märkis Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

28.04.2006 10:45 (64.62) Paet: EL ja NATO peavad tihendama koostööd [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet osales 27. ja 28. aprillil NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Sofias, kus arutati Riia tippkohtumise ettevalmistusi, NATO partnerluse ja laienemisega ning NATO operatsioonide ja missioonidega seotud küsimusi.Välisminister Paet rõhutas NATO ja Euroopa Liidu tihedama koostöö vajadust, teatas välisministeerium. "Stabiilsuse ja julgeoleku edendamine konfliktijärgseis piirkondades nõuab nii sõjalisi kui ka tsiviilvahendeid. NATO on tugevam ühes, Euroopa Liit teises vallas," ütles Paet. Välisminister näeb kahe organisatsiooni tihedama koostöö vajadust näiteks Afganistanis. "NATO-l oleks keeruline tagada Afganistanis pikemas perspektiivis stabiilsus ilma Euroopa Liidu tsiviilalase ekspertiisita," lausus välisminister. Paet kõneles ka Eesti panusest NATO missioonidel ja rõhutas rahvusvaheliste jõudude suurendamise olulisust Lõuna-Afganistanis. "Julgeoleku tagamine ning poliitiline areng Afganistanis on kõigi huvides, sest sel on otsene mõju nii piirkondlikule kui ka globaalsele stabiilsusele," ütles Paet. "Seetõttu suurendab Eesti enne 2006. aasta lõppu viis korda oma osalust NATO juhitavates ISAF jõududes ning saadab Afganistani Helmlandi provintsi oma tsiviileksperdi." Rääkides NATO laienemisest rõhutas Paet vajadust anda liikmekspürgijatele selge sõnum, et NATO uks on neile avatud, sest see julgustab liituda soovivaid riike edasisteks jõupingutusteks.Paet toetas ka NATO suhete tihendamist Ukraina ja Gruusiaga. Kohtumise raames toimusid ka Euroopa Liidu ja NATO välisministrite ühine õhtusöök ning NATO-Ukraina komisjoni ja NATO-Venemaa Nõukogu istungid.

28.06.2006 12:30 (64.62) Välisminister Paet arutas Vene kolleegiga majanduskoostööd [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kohtus kolmapäeval Moskvas Vene välisministri Sergei Lavroviga, kõne all olid peamiselt majanduskoostööd puudutavad lepingud.Paeti sõnul jõuti üksmeelele, et valitsustevahelise komisjoni ja majanduskoostöö raamleping tuleks selle aasta jooksul sõlmida, sest see on põhimõtteliselt valmis."Jutuks olid ka mitmed muud lepingud nagu raudteekoostöö leping ja topeltmaksustamise vältimise leping, mis on küll alla kirjutatud, aga ootab Venemaal ratifitseerimist," rääkis välisminiser ETV24-le.Lavrov väljendas Paeti sõnul Venemaa huvi ka uue Narva silla ehituse vastu ning leidis, et projektiga edasi minemiseks peaks ekspredid hakkama võimalikke variante välja töötama.Paet ütles, et puudutati ka piirilepingu küsimust, kuid olukord on samasugune nagu siiani ja kummagi poole seisukohtades pole mingit muutust toimunud. "Kuna piirilepingu küsimus on takerdunud, siis otsustatigi edasi minna praktiliste majandusasjadega," lisas Paet.Välisministrite kohtumine vältas umbes pool tundi ning selle ajaga jõuti rääkida veel keskonnaprojektidest seoses Peipsi veemajandusega ning Läänemerest ning võimalike reostuste vältimisest."Kuna Venemaa tahab oma diplomaatide sotsiaalseid garantiisid paremini tagada, siis pakkus Lavrovile huvi ka Eesti uus välisteenistuse seadus ning selle kogemuse jagamine," lisas Paet.Ka sel korral ei läinud Vene pool mööda naturalisatsiooni teemast ning puudutas ka Eestis elavate vene erusõjaväelaste sotsiaalsete garantiide teemat, kuid ministri sõnul toimus see konstruktiivses õhkkonnas ja mingeid süüdistusi ei loobitud.Paet osales teisipäeval ja kolmapäeval Moskvas G-8 raamistikus toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Pariis-2 - Moskva-1", kus leidis aset ka tema kohtumine Lavroviga.Välisministrite tasemel konverentsil keskenduti Afganistanist tulevate narkootikumide vastasele võitlusele ja Paet esines seal sõnavõtuga. Esimene taoline konverents peeti 2003. aastal Pariisis.Paet ja Lavrov kohtusid viimati eelmise aasta lõpus Ljubljanas.

02.09.2006 15:30 (64.62) Paet rõhutas EL kohtumisel naabruspoliitika olulisust [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet rõhutas sõnavõtus Euroopa Liidu (EL) välisministrite kohtumisel, et EL peab pöörama tähelepanu riikidele, mis asuvad EL ja Venemaa vahel."Me peame üles näitama head tahet ja pakkuma jätkuvalt meie abi, kui seda on vaja," vahendas välisministeerium Paeti sõnu mitteametlikul kohtumisel, kus arutati EL suhteid Venemaaga. "Täiesti kõrvale peame jätma mõtte, et mõned riigid, mis asuvad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, on Venemaa tagahoov." Paet keskendus oma sõnavõtus veel kahele aspektile. Ta rõhutas Euroopa Liidu Venemaa suunalise poliitika ühtsuse tähtsust. Rääkides ELi ja Venemaa vahelisest lepingust, mis asendab praegu kehtiva Partnerlus- ja koostööleppe, sõnas Paet, et uus leping peab kajastama möödunud kümnendi kõiki saavutusi ning andma suhete arengule realistliku raami tulevikuks. "Eriti oluline on, et mõlemad pooled täidaksid ausalt lepinguga võetud kohustusi," ütles Paet. Paet tõi veel esile aeg-ajalt kerkivad probleemid Moldova Transnistria rahuvalvega, mille eesotsas on Vene sõdurid. "Tänane rahuvalvemudel seal ei vasta ühegi tunnuse poolest rahvusvahelistele standarditele, olles tasakaalustamata ja hõlmates konflikti osapooli," ütles Paet. "Euroopa Liit peab kaaluma võimalust asuda rahuvalvemissiooni etteotsa." Lisaks juhtis Paet kolleegide tähelepanu viimastel nädalatel kujunenud kriitilisele olukorrale Eesti ja Venemaa vahelistes piiriületuspunktides.

22.09.2006 06:15 (64.62) Paet: NATO peaks esitama liitumiskutsed 2008. aastal [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles NATO vÃ¤lisministrite kohtumisel New Yorgis, et kandidaatriikidele, kes on liitumiseks valmis, tuleks esitada kutse 2008. aastal.Kohtumisel arutati olukorda Afganistanis, koostÃ¶Ã¶d alliansivÃ¤liste partnerriikidega ja NATO laienemist, teatas vÃ¤lisministeerium.Afganistani puhul avaldasid NATO riikide vÃ¤lispoliitikajuhid muret kÃ¤esoleval aastal pea poole vÃµrra suurenenud moonikasvatuse Ã¼le ning leidsid, et narkovastane vÃµitlus vajab olulist tÃµhustamist.VÃ¤lisminister Paet rÃµhutas, et Afganistani probleeme ei saa lahendada Ã¼ksnes sÃµjaliste vahenditega. "NATO, Euroopa Liit ja ÃœRO peavad tÃ¶Ã¶tama kÃ¤sikÃ¤es, toetamaks Afganistani Ã¼lesehitamist," Ã¼tles Paet. "Vaja on luua toimiv infrastruktuur, rajada koole ja haiglaid," lisas ta. Paet mÃ¤rkis Ã¤ra, et Afganistan on Ã¼ks Eesti arengukoostÃ¶Ã¶ sihtriike ning sel nÃ¤dalal lÃ¤hetas Eesti Afganistani diplomaadi, kelle Ã¼lesandeks on tÃ¤psustada valdkondi,kus Eesti saaks oma arengukoostÃ¶Ã¶ vahendeid kÃµige otstarbekamalt rakendada.RÃ¤Ã¤kides NATO partnerlusest allianssi mittekuuluvate riikidega Ã¼tles Paet, et Eesti pooldab paindlikke koostÃ¶Ã¶vorme ning ei nÃ¤e otsest vajadust automaatselt uute kehandite loomiseks. Ta lisas, et suhetes partnerriikidega tuleb jÃ¤lgida ka seda, et need jÃ¤rgiksid NATO Ã¼hisvÃ¤Ã¤rtusi, ning tuleks jÃµuda kokkuleppele, kuidas kÃ¤ituda riigiga, kes on nendest kÃµrvale kaldunud.NATO edasise laienemise kohta Ã¼tles vÃ¤lisminister, et Riia tippkohtumisel peaks andma kandidaatriikidele tugeva ja julgustava signaali. "2008. aasta tippkohtumisel tuleks aga esitada kutse neile kandidaatidele, kes on NATOga liitumiseks valmis," sÃµnas Paet.Paet tÃµi esile veel Ukraina, Ã¶eldes, et hoolimata peaminister JanukovitÅ¡i leigusest NATO suunal peab NATO jÃ¤tkama koostÃ¶Ã¶d Ukrainaga. "Ukraina on liiga oluline, et seda maha kanda," sÃµnas ta.

01.10.2006 16:30 (64.62) Välisminister arutas USA senaatoritega viisavabadust [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet tõstatas kohtumisel USA senaatorite Bill Fristi ja Mel Martineziga Tallinnas viisavabaduse teema.Kohtumisel olid kõne all viisavabadus USAga, olukord Afganistanis, Iraagis ja Gruusias ning president George W. Bushi eelseisev visiit Eestisse. Veel räägiti viimase aja arengutest Eestis, teatas välisministeerium.Senaator Bill Frist on vabariiklaste enamuse liider USA Senatis.Välisminister Urmas Paet tõstatas kohtumisel viisavabaduse teema öeldes, et Eesti pole kindlasti see riik, kust terrorism lähtub, pigem vastupidi."Terrorismivastases võitluses oleme me liitlasena osa lahendusest, mitte probleemist," toonitas Paet. "Eesti on USA liitlane NATOs ning oleme koos Afganistanis ja Iraagis," ütles Paet. Välisminister lisas, et Eesti kavatseb tõsta käesoleva aasta lõpuks Afganistanis teenivate kaitseväelastearvu 120-le.Iraagi missiooni kohta rääkis Paet, et Eesti valitsus on otsustanud teha riigikogule ettepaneku pikendada Eesti kaitseväelaste osalust kuni 2007. aasta lõpuni. "Samas on oluline, et ÜRO julgeolekunõukogu võtaks vastu otsuse pikendada rahvusvaheliste koalitsioonivägede mandaati Iraagi valitsuse palvel," lausus Paet.Pooled arutasid olukorda Gruusias ning olid ühel meelel, et kindlasti tuleb vältida praeguse konflikti eskaleerumist. Välisminister Paeti sõnul on ainus tee Gruusia probleemide lahendamisel riigi territoriaalse terviklikkuse austamine ning võõrvägede väljaviimine. "Võõrvägede viibimine Gruusia pinnal on paratamatult pingeid tekitav, kuna see on vastuolus Gruusia huvide ja soovidega," märkis Paet. Välisminister andis ülevaate Eesti majanduse olukorrast ning kiirest majanduskasvust. Ta tõi esile, et Eestis on sündivus viimasel ajal suurenenud ning kirjeldas selle saavutamiseks kasutusele võetud meetmeid. Veel märkis Paet, et tööpuudusest on Eestis saanud tööjõupuudus. "Peame tegema kõik, et Eestist välismaale tööle siirdunud inimesed pöörduksid koju tagasi ja looma selleks soodsad tingimused," tõdes ta.

20.02.2007 12:30 (64.62) Paet rõhutas Eesti suuremat osalust maailmapoliitikas [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet rÃµhutas vÃ¤lispoliitilises aastakÃµnes, et Eesti juurdepÃ¤Ã¤s maailmapoliitika on kasvanud, kuid sellega kaasneb ka suurem hulk kohustusi."Kogemused ja teadmised annavad meile hea vÃµimaluse ja potentsiaali mÃ¤ngida laiemas Euroopas olulisemat vÃ¤lispoliitilist rolli," lausus Paet ettekandes. "Me ise oleme mitmete partnerite jaoks tiivustavaks nÃ¤iteks, kuidas Ã¼hiskonda paremaks muuta. Meil on ka head teadmised Euroopa Liidu idanaabritest ja usalduslikud suhted nendega ja me saame neid eeliseid omakorda Euroopa Liidus hÃ¤sti kasutada."VÃ¤lisminister rÃµhutas, et Eesti on entusiastlik Ukraina, Moldova ja Gruusia toetaja. Samas on pÃ¤rast kÃ¼lma sÃµja lÃµppu tekkinud kÃ¼lmutatud konfliktid, nagu Moldova, Gruusia, Armeenia ja AserbaidÅ¾aan, jÃ¤Ã¤nud Euroopas tÃµsisteks julgeolekumuredeks, vÃ¤itis Paet."NÃ¼Ã¼dismaailmale pilku heites paneme tÃ¤hele Ã¼leilmsete teemade tugevamat esiletÃµusu: energiajulgeolek, keskkonnakaitse, kliimamuutused, massihÃ¤vitusrelvade levik, terrorism, ebaseaduslik sisserÃ¤nne, inim- ja uimastikaubandus," vÃµttis vÃ¤lisminister kokku maailmapoliitilise olukorra.Paeti sÃµnul on Ã¼hed kÃµige pÃµletavamad julgeolekuprobleemid seotud massihÃ¤vitusrelvade levikuga. VÃ¤lisminister tÃµi tÃ¤helepanu keskpunkti nii Iraani kui PÃµhja-Korea tuumatÃ¼li.VÃ¤lisminister lausus, et Eesti seisukohalt peab ÃœRO-l olema aktiivne roll Iraani tuumaprobleemi lahendamisel, kuid Euroopa Liit vÃµiks kasutada eelkÃµige majandusdiplomaatia vÃµimalusi.Paet rÃµhutas, et Eestile lÃ¤heb otseselt korda Afganistani saatus, sest selle Kesk-Aasia riigi heaolu on tÃ¤htis nii regionaalse stabiilsuse kui ka rahvusvahelise narkoÃ¤ri ja terrorismi tÃµkestamise seisukohalt. Minister tÃµi vÃ¤lja, et mullu suurenes Eesti panus NATO missioonis Afganistanis 130 kaitsevÃ¤elaseni.Iraagi konfliktist rÃ¤Ã¤kides nentis minister, et Eesti panustab Iraagi julgeolekusse ning oleks vastutustundetu mitte panustada Iraagi arengusse praegusel Ã¼leminekuperioodil.VÃ¤lisminister kÃµneles ka Eesti panusest Balkanil. Ta avaldas toetust nii ÃœRO eriesindaja Martti Ahtisaari tegevusele Kosovos ning kannustas Serbiat vÃµtme kurssi Euroopale ning tegema koostÃ¶Ã¶d Haagi sÃµjakuritegude tribunaliga.Paet puudutas ka Iisraeli-Palestiina suhteid ning olukorda Liibanonis, Aafrika humanitaarkatastroofe Sudaani ja Somaalia nÃ¤itel. Minister pÃ¶Ã¶ras tÃ¤helepanu asjaolule, et sel aastal alustavad esmakordselt Iisraelis ja Egiptuses alaliselt tÃ¶Ã¶d Eesti diplomaadid.VÃ¤lisminister nimetas Eesti sÃ¼venevat huvi Aasia vastu. "Pikemaajalised poliitilised ja majanduslikud suhted on meil seni Hiina ja Jaapaniga, aga meie eesmÃ¤rk on suhete arendamine ka kÃµigi teiste regiooni oluliste riikidega nagu India," tÃ¤psustas ta.Paet mÃ¤rkis, et Euroopa Liidu teemade seas on taas suurema tÃ¤helepanu all pÃµhiseaduse leppe tulevik. Eesti seisukoht on, et kÃµnealune leping vÃ¤ljendab Ãµnnestunult Euroopa Liidu olemust ja arenemise teed, tÃ¤psustas ta.VÃ¤ga tÃ¤htsaks peame me oma tegevuses Euroopa Liidu suhteid Ameerika Ãœhendriikidega, "Meie seisukohalt on Ã¼lioluline, et kaalukates kÃ¼simustes rÃ¤Ã¤giksid Euroopa Liit ja USA Ã¼hel hÃ¤Ã¤lel," rÃ¤Ã¤kis Paet.Tulenevalt aastavahetusel jÃµustunud vÃ¤lissuhtlemisseadusest on vÃ¤lispoliitika ettekanne nÃ¼Ã¼d riigikogu ees kord aastas senise kahe korra asemel.

13.02.2008 21:00 (64.62) Paet soovib ELi-Ukraina vabakaubanduslepet [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul aitaks Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline vabakaubanduslepe kaasa Ukraina arengule.Kiievis visiidil viibiv Paet rääkis kohtumisel Ukraina euro-atlandi integratsiooni asepeaministri Hryhoriy Nemyriaga Ukraina integratsioonist Euroopa Liiduga ning märkis vajadust minna edasi uue partnerlus-ja koostöölepingu alaste läbirääkimistega, teatas välisministeerium. "Euroopa Liidu aktiivne tegutsemine Ukraina suunal innustaks riiki jätkama reformidega. Nüüd tuleks tempokalt edasi liikuda Euroopa Liidu-Ukraina vabakaubanduslepingu ettevalmistamisega," ütles Paet. Ministri sõnul avaks leping Ukrainale parema juurdepääsu Euroopa Liidu turule, mis on oluline riigi majanduse edasise arengu ja konkurentsivõime seisukohalt.Asepeaminister Nemyria andis ülevaate Ukraina tegevustest euroatlantilistel püüdlustel ning tundis huvi eurointegratsiooniga tegelevate riiklike struktuuride tegevuse kohta Eestis. Paeti sõnul on Eesti jätkuvalt valmis jagama oma Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel omandatud kogemusi.Eesti välisminister ja Ukraina asepeaminister arutasid ka Ukraina NATO-suunalist lõimumist. Paet rõhutas vajadust anda Urkainale liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan - MAP) võimalikult kiiresti, näiteks aprilli alguses Bukarestis toimuval NATO tippkohtumisel. "MAPi andmine eeldab ka Ukraina ühemõttelist ja kindlat soovi," rõhutas Paet. "Ukraina peaks senisest enam tegema riigisiseselt selgitustööd NATO liikmelisusega kaasnevast."Paet õnnitles Ukrainat Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemisleppe allkirjastamise puhul. Ukraina asepeaministri sõnul avab ühinemine WTOga Ukrainale uusi võimalusi. Paeti sõnul peaks Euroopa Liit pärast Ukrainaga ühinemist WTOga alustama Ukrainaga kõnelusi vabakaubanduspiirkonna loomiseks. Eesti ja Ukraina suhetest rääkides avaldasid pooled heameelt, et majandussuhted on arenenud intensiivses tempos. "Eesti investorite huvi Ukraina vastu on suurenenud, seda eriti ehitussektoris," sõnas Paet. Paeti sõnul on Eestil plaanis saata ühte Ukraina ülikooli, näiteks Lvovi või Kiievisse eesti keele õppejõud.Välisminister esitas Ukraina asepeaministrile ka küllakutse Eestisse.Paet viibib Ukrainas seoses Euroopa Liidu ja Musta mere välisministrite kohtumisega

12.05.2008 19:45 (64.62) Paet: Serbia valis selgelt Euroopa-suunalise tee [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti ja Kreeka välisminister Dora Bakoyannisi hinnangul valis Serbia eilsetel valimistel selgelt Euroopa-suunalise tee.Ateenas toimunud kohtumisel rõhutasid Paet ja Bakoyannis, et Lääne-Balkanile Euroopa perspektiivi andmine on aidanud ja aitab ka edaspidi kaasa demokraatia ja stabiilsuse arengule nii sealses regioonis kui kogu Euroopas, teatas välisministeerium."Euroopa-meelsete jõudude veenev ülekaal näitab, et serblased on valmis muutusteks ning nad tahavad näha oma tulevikku Euroopa Liidus," ütles Paet.Kõneldes laiemalt kogu Lääne-Balkanist puudutasid välisministrid ka olukorda Kosovos ning Euroopa Liidu missiooni kohaoleku vajadust ja olulisust selles vastiseseisvunud riigis. Ministrid avaldasid toetust ka Euroopa Liidu võimalikule viisavabadusele Lääne-Balkani riikide kodanikele. "Loodame, et võimalikult peatselt saab lahenduse ka Ateena ja Skopje nimevaidlus ning ka Makedooniast saab nii NATO kui Euroopa Liidu liikmesriik," lisas Paet.Välisministrid arutasid veel Gruusias tekkinud konfliktsituatsiooni, selle eskaleerumisohtu ning Euroopa Liidu võimalusi aidata kaasa selle keerulise olukorra lahendamisele. Paeti sõnul peaks Euroopa Liidu roll kriisi süvenemise vältimiseks olema suurem. Kõne all olid ka Küprose konflikti lahendamise väljavaated pärast hiljutisi nii Türgi kui Küprose presidendivalimisi.Veel rääkisid ministrid energiajulgeolekust ning ühtsest energiapoliitikast. Paet viitas vajadusele säilitada majanduse konkurentsivõime ning pööras tähelepanu energiatööstuse võimalikule liikumisele kolmandatesse riikidesse. "Siseturul ei tohi lasta tekkida ebaausal konkurentsil. Juhul kui Euroopa Liidu energiatootjad peavad tulevikus ostma kogu oma CO2 kvoodi oksjonilt, samas kui kolmandate riikide tootjatel selline kohustus puudub, on nende toodangul ebaaus konkurentsieelis," rääkis Paet.Kõne all oli ka küberjulgeolek ning sellega seotud valdkonnad. Tegemist on üha enam tähelepanu ja tegutsemist nõudva valdkonnaga ning selleks, et toime tulla küberohtudega, on pidev ja tihe infovahetus ning rahvusvaheline koostöö igapäevaselt vajalik.Eesti-Kreeka kahepoolsetest suhetest rääkides leidsid ministrid, et erinevate ärivaldkondade hulgas pakub mõlemale poolele huvi kindlasti turismiarendus. Paeti sõnul on Kreeka juba pikka aega olnud eestlaste hulgas üks hinnatumaid puhkusepiirkondi, kuid kreeklaste huvi Eesti vastu on seni olnud vähene.Eesti ja Kreeka on alla kirjutanud topeltmaksustamise vältimise ja maksustamisest hoidumise tõkestamise lepingu ning minister Paet avaldas lootust, et leping võiks jõustuda järgmise aasta algusest.Paet kohtus ka Kreeka parlamendi välissuhete ja kaitseküsimuste komisjoni esimehe Miltiadis Varvitsiotisega, kellega vahetati mõtteid Lääne-Balkani olukorra üle, samuti kõneldi energiapoliitikast, Euroopa Liidu ja NATO laienemisest ning kahepoolsetest suhetest.

05.09.2012 18:15 (64.62) Välisminister Urmas Paet: tihedam Põhja-Balti koostöö aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja nähtavust [Välisministeerium]

Nr 302-E Välisminister Urmas Paet arutas täna Tallinnas Taani välisministri Villy Søvndaliga Põhja-Balti (NB8 – Nordic-Baltic 8) koostöö küsimusi. „Eesti hindab kõrgelt Põhja-Balti koostööd ja senist sisukat suhtlust veelgi tihendades saaksime kogu piirkonna nähtavust ning konkurentsivõimet suurendada,“ ütles Paet. Välisminister Paeti sõnul on NB8 koostöö tulemusel jõutud mitmete praktiliste ja lisaväärtust andvate algatusteni. „Positiivne näide on Rootsi, Taani, Norra, Soome, Islandi, Leedu, Läti ja Eesti vahel sõlmitud diplomaatide vahetuse kokkulepe, mis loob võimaluse saata diplomaate vastastikku välisesindustesse staÅ¾eerima riikidesse, kus endal saatkond puudub,“ lausus välisminister. Samas on Paeti sõnul aga mitmeid valdkondi, mida saaks edasi arendada. „Senisest paremat koostööd võiksime teha näiteks ühise digitaalturu ja küberkoostöö alal,“ ütles ta. Välisminister lisas, et Eesti on NB8 eesistuja 2014. aastal. Lisaks Põhja-Balti koostöö küsimustele peatusid Paet ja Søvndal ka Eesti ning Taani kahepoolsetel suhetel. „Suhted riikide vahel on head, kuid võrreldes teiste Põhjala riikidega võiksid meie majandussuhted olla märkimisväärselt tihedamad,“ ütles välisminister. Paet tunnustas Taanit panustamast Eesti õhuruumi valvamisse ning kutsus ühinema Tallinnas tegutseva küberkaitsekeskusega. Julgeolekuteemadest kõneldes märkis Paet, et Taani on Eestile oluline partner kaitsekoostöös. „Meie kaitseväelased on Taaniga koos Afganistanis Helmandi provintsis,“ märkis välisminister. Paet lisas, et Eesti on ühinenud ka Taani initsiatiiviga, mille eesmärk on väljendada jätkuvat poliitilist toetust Afganistanile ning koondada riike, kes oleksid valmis panustama riigi julgeolekujõudude arengu tagamisse ka pärast üleminekuperioodi, alates 2015. aastast. Samas rõhutasid välisministrid ühiselt, et ka pärast 2014. aastat tuleb hoida ja edasi arendada Afganistani ühiskonnas viimastel aastatel saavutatut ning seetõttu on eriti tähtis toetada tsiviilvaldkonna arengut. „Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik ning oleme juba aastaid panustanud tervishoiu valdkonna arendamisesse ning sarnaselt Taaniga ka hariduse ja inimõiguste edendamisse,“ märkis Paet. Välisministrid arutasid kohtumisel veel ka teisi päevakajalisi küsimusi, sealhulgas Euroopa Liidu tulevikuga seonduvat ning olukorda Süürias ja Valgevenes. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576312856... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

05.09.2012 18:15 (64.62) Välisminister Urmas Paet arutas ÜRO peaassamblee presidendiga Süüria vägivalla peatamist [Välisministeerium]

Nr 220–E Välisminister Urmas Paet väljendas eile New Yorgis kohtumisel ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu presidendi Nassir Abdulaziz Al-Nasseriga sügavat muret arengute pärast Süürias ning märkis, et ÜROl on juhtiv roll ja vastutus vägivalla lõpetamiseks lahenduse leidmisel. „Süüria rahva vastased kuriteod tuleb peatada. Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ sõnas Paet. „Eesti jätkab Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile,“ lisas ta. Al-Nasseri sõnul hääletatakse 2. augustil peaassambleel taas Süüria-teemalise resolutsiooni üle, mille esitab Araabia grupi nimel Saudi Araabia. Paeti sõnul tuleb uurida ka võimalikke sõjakuritegusid. "ÜROl tuleb täita oma juhtiv roll tapmiste ja vägivalla lõpetamiseks Süürias ning leida edasine tee Süüria olukorra stabiliseerimiseks, " lisas ta. Paet ja Al-Nasser rääkisid kohtumisel ka õigusriikluse toetamise olulisusest maailmas ning Eesti tegevusest rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide assamblee presidendina. „Eesti jaoks on õigusriikluse arendamine ja võitlus karistamatusega maailmas prioriteet,“ ütles Paet. „ICC liikmesriikide assamblee presidendina peame oluliseks aidata kaasa uute riikide liitumisele ICC-ga ja seeläbi kohtu üleilmse kehtivuse saavutamisele,“ sõnas ta. Paet ja Al-Nasser kõnelesid kohtumisel ka ÜRO peaassamblee reformist. „Peame oluliseks peaassamblee autoriteedi tõstmist ja töömeetodite tõhustamist," ütles Paet. „Toetame ka aktuaalsetel teemadel temaatiliste debattide ja kõrgetasemeliste kohtumiste läbiviimist peaassambleel, näiteks oli väga ajakohane käesoleva peaassamblee alguses toimunud debatt konfliktide rahumeelsest lahendamisest," lisas ta. Täna, 31. juulil kohtub välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga. Samuti on välisminister Paetil kavas kohtumised ÜRO peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Jeffrey D. Feltmaniga ning ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülema Hervé Ladsousiga. Foto: http://tinyurl.com/d6otta2 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee

27.09.2012 11:35 (64.62) Välisminister Urmas Paet: Gruusia vajab rahvusvahelise kogukonna tuge [Välisministeerium]

Nr 340-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis USA riigisekretäri Hillary Clintoni korraldatud Euroopa Liidu ja NATO välisministrite kohtumisel suhetest Gruusiaga rääkides, et 1. oktoobril Gruusias toimuvad parlamendivalimised peavad olema vabad ning kõik poliitilised jõud peavad aktsepteerima ka vabade valimiste tulemusi. „Valimiste õnnestumine sõltub kõigi poliitiliste jõudude vastutustundlikust käitumisest,“ märkis Paet. „Ausad, vabad ja läbipaistvad valimised liidavad ühiskonda ning vähendavad võimalusi vastutustundetute üleskutsete esitamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul tuleb aga mõista, et Gruusias on sõjast möödas vaid neli aastat ning riik pole sellest veel toibunud. Samuti on osa Gruusiast jätkuvalt okupeeritud. Paeti sõnul toetab Eesti NATO laienemise arutelu järgmisel NATO välisministrite kohtumisel käesoleva aasta detsembris. „Samuti toetame selle kohtumise raames NATO-Gruusia nõukogu toimumist. NATO edasise laienemise osas saavad otsuseid teha vaid NATO liikmed,“ ütles ta. Paet avaldas lootust, et Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu ning vabakaubanduslepingu läbirääkimised jõuavad lõpule järgmisel aastal. Paet kinnitas kohtumisel ka Eesti toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „Nii Euroopa Liidu kui NATO liikmesriigid peavad selgelt järgima Gruusia territoriaalset terviklikkust,“ lausus välisminister Paet. Rääkides Valgevenega seonduvast märkis Paet, et endiselt on oluline jätkata Valgevene demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonna toetamist. “Hoolimata viimastest arengutest Valgevenes on Euroopa Liidu Idapartnerlus jätkuvalt instrument, mille kaudu toetada muutusi riigis,” ütles Paet. “Diplomaatiliste suhete kriis ei tohiks siiski mõjutada projekte, mis on suunatud otseselt Valgevene hapra kodanikuühiskonna toetamisele ja arendamisele.” Ta lisas, et sama oluline, kui Euroopa jätkuv toetus Valgevenele, on valgevenelaste endi soov ja tahe vajalikke reforme läbi viia. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

28.09.2012 10:35 (64.62) Välisminister Urmas Paet: rahvusvaheline kriminaalkohus vajab tugevamat poliitilist toetust [Välisministeerium]

Nr 341-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court – ICC) teemasid käsitleval kohtumisel, et vaatamata kriminaalkohtu positsiooni tugevnemisele viimaste aastate jooksul, puudub kohtul siiski piisav poliitiline toetus. „Kõrgetasemelise, ministrite tasemel poliitilise toetuse vajadus ilmneb ennekõike neil juhtudel, kui riik ei tee kohtuga koostööd,“ märkis Paet. „Nagu näiteks oli juhtum Liibüas kinni peetud kriminaalkohtu töötajatega,“ lisas ta. Paet kinnitas, et Eesti on ICC töö kindel toetaja. „Tõstatasin kohtu tugevama poliitilise toetamise küsimuse ka hiljutisel Põhja- ja Baltimaade ministrite kohtumisel,“ ütles Paet. „Samuti on Eesti suursaadik Tiina Intelmann määratud järgmiseks kolmeks aastaks kohtu liikmesriikide assamblee presidendi kohale.“ Välisminister Paet tõstatas ka Rooma statuudi alusel inimsusevastaste kuritegude ohvrite abistamise olulisuse. „Kahe nädala eest korraldasime Tallinnas koos Soome välisministri ja kriminaalkohtu assamblee presidendiga kõrgetasemelise ICC seminari, mis keskendus ohvrite abistamisele ja neile tekitatud kahju hüvitamisele,“ lausus Paet. „Peame vajalikuks sarnaseid poliitilisi toetusavaldusi kohtu tööle ja seetõttu väärtustame ministrite tasmel teema informaalset käsitlemist.“ Paet lisas aga ka, et erinevaid algatusi tuleks koordineerida kriminaalkohtu liikmesriikide presidendiga. Taustainfo: Eesti on olnud kriminaalkohtu toetaja kohtu loomisest alates. 12. detsembril 2011 valis ICC liikmesriikide assamblee New Yorgis Eesti esindaja Tiina Intelmanni liikmesriikide assamblee presidendiks. Järgmisel kolmel aastal juhib Tiina Intelmann rahvusvahelise kriminaalkohtu küsimuste erisaadikuna ICC liikmesriikide tööd ning suunab kohtu toimimist puudutavaid läbirääkimisi. ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt 2010. aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse osalisriikide poolt. Hetkel on rahvusvahelise kriminaalkohtu loonud Rooma statuudiga ühinenud 121 riiki, sealhulgas kogu Lõuna-Ameerika, enamus Euroopast ja peaaegu pool Aafrika riikidest. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

08.11.2012 16:25 (64.62) Välisminister Urmas Paet kohtus Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhiga [Välisministeerium]

Nr 400-E Välisminister Urmas Paet arutas täna kohtumisel Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margeloviga Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ning edasisi arenguid, sealhulgas piirileppega seonduvat. Välisminister Urmas Paet avaldas heameelt, et Eesti-Venemaa vahelistes suhetes on toimunud viimastel aastatel edasiminekuid. „Allkirjastatud ja töös on erinevad lepingud, kasvanud on kaubavahetus ning turism. Samuti sujub hästi piiriülene koostöö Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise koostööprogrammi raames,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti soovib riikidevahelist lepingulist baasi edasi arendada majanduslepete osas. „Samuti on jätkuvalt oluline veokite piirijärjekordade probleemi lahendamine Eesti-Vene piiril,“ rõhutas välisminister. Venemaa liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOga kõneldes märkis välisminister Paet, et Eesti toetas Venemaa liitumist ning WTO nõuete täitmine on oluline nii Euroopa Liidule kui Venemaale. „Näeme selles võimalust seniste kaubandustakistuste kõrvaldamiseks ning mõneski valdkonnas on seda juba reaalselt näha. Näiteks eksporditolli tariifid puidule on Euroopa ettevõtjate jaoks alanenud. Loodame, et Venemaa lõpetab ka elusloomade sisseveokeelu Euroopa Liidust, seal hulgas Eestist Venemaale,“ lausus Paet. Paet ja Margelov kinnitasid Eesti ja Venemaa tahet jõuda mõlemat riiki rahuldavate piirilepingute jõustumiseni. Veel rääkisid Paet ja Margelov olukorrast Põhja-Aafrikas, külmutatud konfliktidest ning Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest suhetest. Foto kohtumisest: http://tinyurl.com/abc3zf8 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

12.12.2012 14:20 (64.62) Välisminister Urmas Paet Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi, Läti, Leedu ja Eesti nimel: tunnustame Süüria opositsioonijõudude rahvuskoalitsiooni kui Süüria rahva legitiimset esindajat [Välisministeerium]

Nr 453-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Marrakechis Süüria sõprade grupi välisministrite kohtumisel, et Põhjamaad ja Balti riigid tunnustavad Süüria opositsioonijõudude rahvuskoalitsiooni kui Süüria rahva legitiimset esindajat ning on valmis pakkuma neile oma tuge. Paeti sõnul on tähtis, et Süüria opositsioonijõudude rahvuskoalitsioon saavutaks nii riigisisese kui rahvusvahelise toetuse oma tegevusele. „Julgustame opositsioonijõudude rahvuskoalitsiooni jätkama ettevalmistusi demokraatlikuks üleminekuks, kõigi õiguseid ja vabadusi austades. Riigi mõnes osas on see üleminek juba alanud,“ sõnas Paet. „Avaldame toetust demokraatia ja inimõiguste põhimõtetest lähtuvale Süüria kodanikuühiskonnale, millel on oluline roll Süürias poliitilisel üleminekul,“ lisas ta. Kestev vägivald ning sellest tulenevad kannatused ja inimkaotused on vastuvõetamatud, rõhutas välisminister Paet. „Mõistame karmilt hukka Süüria reÅ¾iimi sõjalised rünnakud oma rahva vastu. ÜRO Julgeolekunõukogu peab saama üle erimeelsustest ning saatma Süüria reÅ¾iimile selge signaali, et rahvusvaheline üldsus ei tolereeri Süüria rahva tapmist ja riigi hävitamist ning suunama küsimuse Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Õhurünnakud ja kobarpommide kasutamine süütute inimeste vastu on andestamatu,” sõnas Paet. „Inimõiguste rängad rikkumised ei tohi jääda karistamata, nende toimepanijad tuleb võtta vastutusele,“ lisas ta. Põhjamaad ja Balti riigid avaldavad toetust ÜRO ja Araabia Liiga ühise eriesindaja Lakhdar Brahimi tööle ning julgustavad Süüria opositsioonijõudude rahvuskoalitsiooni eriesindajaga koostööle. „Ainult Süüria riigi suveräänsust ja ühtsust säilitav poliitiline lahendus saab panna aluse püsivale rahule ning anda Süüria rahvale vabaduse ja demokraatia,“ sõnas Paet. Samuti kutsuvad Põhjamaad ja Balti riigid konfliktipooli üles austama rahvusvahelist humanitaarõigust ning võimaldama humanitaarabi kiire ja takistamatu juurdepääsu abivajajateni ning tagama humanitaartöötajate turvalisuse. „Jätkame humanitaarabi andmist Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, ÜRO ja teiste organisatsioonide kaudu inimestele Süürias aga ka naaberriikidesse suundunud pagulastele, pidades eelkõige silmas lähenevat talve. Oleme valmis tegema ka koostööd Süüria opositsioonijõudude rahvuskoalitsiooniga,“ lisas Paet. Ligi kolm miljonit inimest on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma ja üle 40 000 on hukkunud. „Kui vägivalda Süürias ei peatada, on oht, et selle tagajärjed mõjutavad kogu piirkonda,“ rõhutas Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

21.12.2012 10:10 (64.62) Välisminister Urmas Paet: Eestil on Islandiga erisuhe [Välisministeerium]

Nr 463-E Välisminister Urmas Paet ütles Reykjavikis kohtumisel Islandi presidendi Olafur Ragnar Grimssoniga, et Eesti hindab kõrgelt erilisi ja väga lähedasi suhteid Islandiga. „See põhineb nii Islandi kiirel otsusel Eesti taasiseseisvumist tunnustada, kui ka sellele järgnenud aastatel suurepäraselt toiminud koostööl ja teineteisemõistmisel,“ lausus Paet. Välisminister Paet märkis kohtumisel president Grimssoniga, et Eesti loodab Islandi sujuvaid liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga. „Eesti toetab Islandi võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Ka kõige keerulisematel teemadel, nagu näiteks kalandus on võimalik jõuda kokkuleppele, mis arvestab Islandi eripärasid ja samas kaitseb Euroopa Liidu põhimõtteid,“ ütles Paet. Kohtumisel parlamendi (Alþingi) presidendi Ásta Ragnheiður Jóhannesdóttiriga ja parlamendi välisasjade komiteega rääkis Paet Eesti kogemusest Euroopa Liiduga liitumisel, euro kasutuselevõtust ning Eesti ja ELi praegusest majandusolukorrast. „Euroopa Liidul on olemas hea ja tugev raamistik majandus- ja eelarvepoliitika rakendamiseks,“ sõnas Paet. „Nüüd tuleb keskenduda kokkulepitu kannatlikule rakendamisele, et tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning taastada ELi konkurentsivõime,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eestile peaaegu kaks aastat eurotsooni liikmena kulgenud maailmamajanduse murettekitavatele arengutele vaatamata positiivses võtmes. Välisminister Paet esines Reykjavikis ka Islandi ettevõtjatele ja ülikooli õppejõududele ettekandega Eesti kogemusest Euroopa Liiduga liitumisel ja euro kasutusele võtmisel. „Eesti elanikkonnas on toetus Euroopa Liidule pärast sellega liitumist kasvanud,“ sõnas ta. Fotod: http://tinyurl.com/bp23dlo VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

11.02.2013 11:11 (64.62) Välisminister Urmas Paet avab Eesti saatkonna New Delhis [Välisministeerium]

Nr 37-E Välisminister Urmas Paet avab kolmapäeval Eesti saatkonna Indias New Delhis. Paeti sõnul viib Eesti saatkonna avamine New Delhis Eesti ja India suhted uuele tasemele. „Soovime tihendada India kui maailma ühe kiiremini kasvava majandusega koostööd, ettevõtlus- ja kultuurikontakte ning arendada poliitilisi sidemeid,“ lausus Paet. „India tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aasta-aastalt suurenenud ning loodame, et saatkonna avamine ja ettevõtjate delegatsiooni visiit aitavad meie kahepoolseid majandussuhteid arendada,“ lisas ta. Homme avab välisminister Urmas Paet New Delhis äriseminari, mis toimub koostöös India Kaubanduskodade Föderatsiooniga (FICCI). Paetiga on Indias ja Sri Lankal visiidil 25-liikmeline Eesti ettevõtjate delegatsioon. Äridelegatsiooni kuuluvad Eesti ettevõtjad transpordi ning logistika sektorist, IT vallast ning turvateenuste ja jälgimisseadmete, puitmajade, polüetüleentoodete, mootori- ja tööstusõlide ning toor- ja parknaha tootjad. New Delhis kohtub välisminister Urmas Paet India välisministri Salman Khursidi, asevälisministri Praneet Kauri, ettevõtlusministri Sachin Piloti ning laevandusministri G. K Vasaniga. Kohtumistel arutatakse Eesti ja India vahelisi suhteid, sealhulgas majanduskoostööd, regionaalseid arenguid, Euroopa Liidu suhteid Indiaga ning koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. 14. veebruaril on välisminister Urmas Paet töövisiidil Sri Lankal. Eesti soovib välisminister Paeti sõnul Sri Lankaga arendada majandussuhteid. „Sri Lanka on Lõuna-Aasia olulisemaid laevandusriike ning Eesti võiks olla Sri Lanka ettevõtjatele värav Euroopa Liidu ja Venemaa turgudele,“ lisas ta. 14. veebruaril avab välisminister Paet Colombos Eesti ja Sri Lankal ettevõtjate äriseminari, mis toimub koostöös Ceyloni Kaubanduskoja ning Euroopa Liidu kaubanduskojaga Sri Lankal. Colombos kohtub välisminister Urmas Paet majandusarenguministri Basil Rajapaksa, kaitseministri Gotabaya Rajapaksa ning kaubandus- ja tööstusministri Rishad Bathiyutheeniga. Kohtumistel kõneldakse Eesti ja Sri Lanka kahepoolsetest suhetest, sealhulgas majanduskoostööst, Sri Lanka ja Euroopa Liidu suhetest ning olukorrast regioonis. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

28.02.2013 10:05 (64.62) Välisminister Urmas Paet kohtus USA riigisekretäri John Kerryga [Välisministeerium]

Nr 73-E Välisminister Urmas Paet ütles Roomas kohtumisel Ameerika Ühendriikide riigisekretäri John Kerryga, et Eesti on huvitatud tiheda julgeolekukoostöö jätkumisest kahepoolselt ja NATOs. „NATO nähtavuse ja kollektiivse vastutuse parim väljendusviis on NATO õhuturve Balti regioonis,“ märkis Paet. „Eesti soovib, et alates 2015. aastast oleks vähemalt üks õhuturbemissiooni rotatsioonidest aastas Ämari õhubaasis,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti koostööd USAga ka Afganistanis. „Osaleme koostöös USAga erioperatsioonide üksusega ning vajadusel oleme valmis seda ka pärast 2014. aastat jätkama,“ lausus Eesti välisminister. „Samuti soovime jätkata koostöös USAga arengukoostööprojektide elluviimist,“ ütles Paet. Ta lisas, et seni on olnud edukad ühisprojektid Moldovas ja Valgevenes. „Sooviksime leida võimalusi nende elluviimiseks ka näiteks Kesk-Aasias,“ märkis ta. Rääkides küberkoostööst ütles Paet, et Eesti on huvitatud sellest nii NATOs kui kahepoolselt. „Oleks kasulik kahepoolse küberkoostöö arengusuunad kirja panna ka ühises koostöödeklaratsioonis,“ ütles Eesti välisminister. Välisministrid rääkisid ka internetivabadusest ning Paet kutsus Kerryt osalema 2014. aastal Tallinnas toimuval internetivabaduse koalitsiooni kohtumisel. Paeti sõnul on ka väga oluline läbirääkimiste alustamine Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe üle. USA riigisekretär tõi kohtumisel esile Ameerika Ühendriikide eriliselt häid ja strateegilisi partnerlussuhteid Euroopaga. „Seda kinnitab ka minu esimene välisvisiit just nimelt Euroopasse,“ sõnas ta. Kerry sõnul on ka USA ja Eesti koostöö mitmekülgne ja tihe. Välisminister Paet kohtus USA riigisekretäri John Kerryga koos Läti välisministri Edgars Rinkevicsi ja Leedu välisministri Linas Linkeviciusega. Paet väljendas kohtumisel toetust Läti ja Leedu soovile saada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD liikmeks. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576328796... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

12.02.2013 09:40 (64.62) Välisminister Urmas Paet: Eesti on huvitatud tihedamatest kaubandussuhetest Indiaga [Välisministeerium]

Nr 39-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna New Delhis Eesti-India ärifoorumil, et Eesti saatkonna avamine New Delhis aitab kaasa Eesti ja India majandussuhete arengule. Eesti pakub India ettevõtetele head juurdepääsu Euroopa Liidu ning Venemaa tarbijatele. „Eesti asub strateegiliselt heas kohas ja on sobiv baas Põhjamaade, Euroopa Liidu riikide ja Venemaa suunalises äritegevuses,“ sõnas Paet. Paeti sõnul on Eesti paljudele investoritele hea asukoha ja heade logistiliste ühenduste tõttu logistikabaas. Läänemere piirkonnas toimub 15% maailma meretranspordist. „Eestist on head raudtee-, maantee- ja laevatranspordivõimalused lähipiirkonna atraktiivsetele turgudele,“ sõnas Paet. Välisminister lisas, et ELi kaupade ja kapitali vaba liikumine lihtsustab transporti veelgi. Paeti sõnul soovib Eesti rohkem otseinvesteeringuid Indiast. „Eesti ärikliima on atraktiivne, maksud lihtsad ja madalad – kaasaarvatud taasinvesteeritud tulude tulumaksuvabastus. Ettevõtlust lihtsustab ka laialdane e-lahenduste kasutamine,“ sõnas välisminister. Eestis tegutseb 21 India osalusega ettevõtet. India ja Euroopa Liidu vaheline kaubandus on välisminister Paeti sõnul viimaste aastate vältel kasvanud 15%. „India ja ELi majanduspartnerluse olulisust näitab ka fakt, et Euroopa Liidu investeeringud Indiasse on suuremad kui Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse kokku,“ sõnas Paet. 20% India ekspordist suundub Euroopa Liitu. „Eesti ja India vahelisi kaubandussuhteid aitaks kindlasti edendada ka India ja ELi vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste edukas lõppemine,“ lisas välisminister Paet. IT sektori arengust kõneldes rõhutas välisminister Urmas Paet selle olulisust mõlema riigi jaoks. „Eestit teatakse kui e-Eestit meie paberivaba e-valitsuse ja ulatuslike e-lahenduste tõttu, ka näiteks Skype kodumaana. Eesti kogemused e-lahenduste kasutamisel on olnud väga positiivsed. Meil on valimistel võimalik hääletada internetis, olemas on e-tervishoiu ja kooli teenused, mobiilne parkimine ja eelnevalt täidetud elektrooniline tuludeklaratsioon, mis on kõik lihtsustanud inimeste igapäeva elu,“ loetles välisminister Urmas Paet Eestis kasutatavaid e-lahenduste näiteid. „Ligi 98% pangatehingutest ning 90% tuludeklaratsioone tehakse Eestis internetis. Ettevõtte saab Eestis asutada vaid viieteistkümne minutiga,“ lisas ta. Eesti-India äriseminaril New Delhis osaleb 25-liikmeline Eesti ettevõtjate delegatsioon transpordi ning logistika sektorist, IT vallast ning turvateenuste ja jälgimisseadmete, puitmajade, polüetüleentoodete, mootori- ja tööstusõlide ning toor- ja parknaha tootjad. Eesti ettevõtjate visiit toimub koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon ning Eesti Vabariigi aukonsuliga New Delhis Anil Vigiliga. India ärifoorumit aitab korraldada India Kaubandus-Tööstuskoja föderatsioon. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

04.04.2013 15:01 (64.62) Välisminister Urmas Paet: Afganistan on Eestile oluline arengukoostöö sihtriik [Välisministeerium]

Nr 115-E Välisminister Urmas Paet kohtus täna Helmandi provintsi pealinnas Lashgar Gah’s asuva rahvusvahelise ülesehitusmeeskonna (PRT) juhi Catriona Laingiga. „Seoses välisvägede vähendamisega on tsiviilkoosööl ja arenguabil üha olulisem roll Afganistani ülesehitusel ja riigi arengu toetamisel,“ rõhutas Paet. Välisminister Paeti sõnul on arenguabi andmise eesmärk muuta Afganistanis läbiviidud reformid pöördumatuks ning aidata jõuda riigil faasi, kus afgaanid saaksid ise hakkama oma elu korraldamisega. Eesti on mitmete aastate vältel panustada ennekõike tervishoiu- ja haridusvaldkonna ülesehitusse Helmandis. „Meie eesmärk on olnud see, et võimalikult paljud siinsed naised ja lapsed saaksid senisest oluliselt paremat arstiabi ning haridust,“ ütles Paet. Eestil on aastatel 2008−2012 lähetanud Suurbritannia poolt hallatavasse PRT-sse neli eksperti. „Loodame, et meie panus rahvusvaheliste arengukoostööprojektide koordineerimisel ning Helmandi provintsivalitsuse tervishoiusüsteemi arendamisel on kandnud vilju ja peagi võtab kohalik kogukond vastutuse tervishoiuküsimustes täielikult enda kanda,“ lausus välisminister. Rääkides edasistest koostöövõimalustest märkis Paet, et Eesti sooviks sellel aastal saata Kabuli Suurbritannia Rahvusvahelise Arengu Osakonna (DFID − Department of International Development) meeskonda oma tsiviileksperdi. Samuti jätkab Eesti 2013. aastal panustamist NATO väljaõppemissiooni (NTM-A) ja ELi politseimissiooni (EUPOL), mõlemasse praegu nelja tsiviileksperdiga. Ühtlasi kinnitas välisminister Paet kohtumisel Laingiga, et Afganistan on jätkuvalt Eesti arengukoostöö sihtriik ning panustame sellel aastal Afganistani suunalisse arengukoostöösse 1,4 miljonit eurot. „Peame oma arengukoostööalases tegevuses Afganistanis eriti oluliseks naiste ja laste õiguste eest seismist, kuna tegemist on kõige haavatavamate sihtgruppidega selles riigis. Seetõttu on mitmed tegevused, mida Eesti soovib ka tulevikus toetada suunatud just laste ning naiste olukorra parandamisele,“ selgitas Paet. Paet andis kohtumisel ülevaate ka hetkel jätkuvatest suurematest Eesti kahepoolsetest arengukoostööprojektist, milleks on Tallinna Ülikooli projekt IT-alase magistriprogrammi väljatöötamiseks Kabuli Ülikoolis, Eesti Diplomaatide Kooli projekt, mille raames viiakse läbi lühikoolitus afgaani diplomaadile Tallinnas ning MTÜ Mondo projekt, mis viib läbi erinevaid koolitusi Afganistani maapiirkondades. „Ootame Eestisse ka Afganistani ametnikke tutvuma Eesti e-riigi kontseptsiooni projektidega,“ lisas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

26.03.2013 12:50 (64.62) Välisminister Urmas Paet: Islandi saatkond hakkab paiknema Eesti saatkonnahoones Pekingis [Välisministeerium]

Nr 104-E Välisminister Urmas Paet ja Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson allkirjastasid täna Tallinnas kokkuleppe, mille kohaselt hakkab Islandi saatkond paiknema Eesti saatkonnahoones Pekingis. Paeti sõnul väljendab sõlmitud kokkuleppe Eesti tihedat koostööd Põhjamaadega. „Islandiga on Eesti sidemed väga head ja tugevad ning oma saatkonnahoone ruumide pakkumine Islandile on selle koostöö loogiline osa,“ lisas ta. Välisminister Urmas Paet kinnitas tänasel kohtumisel, et Eesti sooviks on Euroopa Liidu laienemine Põhja-Euroopas. „Soovime, et Islandi Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimised liiguksid edasi senisest kiiremas tempos, sest Islandi liitumine ELiga oleks kasulik mõlemale poolele,“ rõhutas Paet. Samuti märkis välisminister, et Island on oma hea ettevalmistuse ja pühendumuse poolest hea eeskuju teistele Euroopa Liitu pürgivatele kandidaatriikidele. „Eesti on jätkuvalt valmis jagama oma kogemusi Islandile nii kahepoolselt kui koostöös Euroopa Komisjoniga,“ lausus ta. Välisminister Paeti sõnul on Eesti lisaks halduskoostööle huvitatud Islandiga ka konsulaarkoostöö süvendamisest. „Soovime korraldada konsulaarkonsultatsioonid, et lähemalt arutada näiteks viisaesindusküsimusi ja dokumendisuhtluse lihtsustamist,“ märkis ta. Välisminister lisas, et tahaksime edasi liikuda ka avalike dokumentide vastastikuse ilma apostille’ta tunnustamise osas. „Vastava kokkuleppe sõlmimine muudaks nii Eesti kui Islandi inimeste jaoks mitmed asjaajamistoimingud lihtsamaks ja mugavamaks,“ selgitas Paet. Ministrid kõnelesid kohtumisel ka riikidevahelise majanduskoostöö suurendamisest. Eesti välisministri sõnul on mõlemad riigid huvitatud majanduskoostöö tihendamisest ja ettevõtete vaheliste kontaktide aktiivsemaks muutmisest. „Islandi välisministril on kavas Eestis olles külastada ka teadus- ja arendusettevõtet Cybernetica,“ lausus Paet. Eesti välisminister kutsus Islandit ühinema Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. Ministrid rääkisid ka regionaalse koostöö teemadest ja Arktika Nõukogu tulevikuga seonduvast. „Näeme võimalusi Eesti-Islandi tihedamaks koostööks Läänemere aastal 2014, mil Eesti on Põhja-Balti koostöö koordinaator ja Island Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistuja,“ ütles Paet. Inimõiguste teemadest kõneldes märkis Paet, et Eesti on hetkel Põhja- ja Baltimaadest ainuke, kes on ÜRO inimõiguste nõukogu liige. „Seetõttu oleme igati huvitatud Põhja-Balti riikidega inimõigustealase koostöö tegemisest. Samuti oleme valmis nende ettepanekuid ja muresid kuulama ning neid vajadusel ka nõukogus esindama,“ ütles välisminister. Fotod välisministrite kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576330952... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

18.06.2013 10:50 (64.62) Välisminister Urmas Paet kohtus Google’i väljendusvabaduse juhtidega [Välisministeerium]

Nr 207-E Välisminister Urmas Paet kõneles kohtumisel Google’i globaalse väljendusvabaduse juhi Ross LaJeunesse'i ning Google’i Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna väljendusvabaduse juhi William Echiksoniga info vabast liikumisest ning väljendusvabadusest küberruumis. „Eesti jaoks on virtuaalne väljendusvabadus inimõiguste lahutamatu osa ning seetõttu peame äärmiselt oluliseks, et kõigil oleks võimalus ja õigus end ka internetikeskkonnas vabalt väljendada,“ ütles Paet. Samuti rõhutas välisminister, et kuna Eesti on internetivabaduselt maailmas esikohal, siis oleme lisaks internetivabaduse eest võitlemisele huvitatud ka netivabaduse teemalisest dialoogist riigi, kodanikuühiskonna ning äriettevõtete vahel. „Eesti korraldab 2014. aastal internetivabaduse koalitsiooni riikide aastakohtumise, kus need küsimused teiste seas arutuse alla tulevad,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et Eesti soovib teha ka Google’iga koostööd konverentsi korraldamisel. Rääkides Google’i esindajatega küberjulgeoleku ja -turvalisuse teemadel ütles Paet, et julgeoleku ja turvalisuse tagamine küberruumis on väga vajalik, samas ei tohiks aga turvalisuse ettekäändel takistada ega piirata juurdepääsu internetile või interneti kasutamisele. „Seetõttu on igati tervitatavat Google’i poolt tehtavad läbipaistvuse aruanded (Google Transparency Report), mis aitavad kaasa avatuse suurendamisele,“ ütles Paet. „Hetkel on koostamisel ka vastav aruanne Eesti kohta,“ lisas ta. Eesti välisminister kõneles Goolge’i esindajatega ka USA infokogumistegevusega seonduvast. Välisminister Paet esines Tuneesias internetivabaduse konverentsi raames ka Google’i poolt korraldatud üritusel „Google Big Tent“. Rääkides vabaduse ja turvalisuse teemadest internetis ütles Paet, et Eesti eesmärk on teadvustada maailmale, et küberturvalisus ja internetivabadus on teineteist täiendavad kontseptsioonid. „Nii vabadus kui turvalisus on tähtsad. Seetõttu tulebki osata leida tasakaal, et kumbagi neist pahatahtlikel eesmärkidel ära ei kasutataks,“ lausus ta. Paeti sõnul aitab vabaduse ja õigusriigi põhimõtete järgimine nii igapäevaelus kui küberruumis tugevdada iga ühiskonda. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

26.04.2013 10:25 (64.62) Välisminister Urmas Paet arutas Tai välisministriga viisavabaduse kehtestamist Eesti kodanikele [Välisministeerium]

Nr 145-E Välisminister Urmas Paet ja Tai Kuningriigi välisminister Surapong Tovichakchaikul kõnelesid kohtumisel Bangkokis võimalustest Eesti ja Tai vaheliste poliitiliste kontaktide ja majandussidemete tihendamiseks ning turismikoostööst, sealhulgas viisavabaduse kehtestamisest kõigile Eesti kodanikele. Paet ütles, et Eesti soovib oma kodanikele võimalust viisavabalt Taisse reisida, mis aitaks kaasa ka majanduskoostöö ja turismisuhete arengule. „Eestlaste turismisihtkohtade seas on Tai oluline ning viisavabadus suurendaks huvi veelgi,” lisas Paet. Tai välisminister avaldas Paeti ettepanekule põhimõttelist toetust. Välisminister Paeti sõnul on Tai välisminister oodatud Eestisse visiidile ning majandussidemeid elavdaksid äridelegatsioonide vastastikused külastused. „Samuti soovime pidada esimesed välisministeeriumite poliitilised konsultatsioonid Taiga sel aastal Tallinnas,“ lisas ta. Eesti ja Tai majandus- ning hariduskoostöö edendamise seisukohalt on olulised möödunud aastal sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ning kultuuri- ja hariduskoostöö alased kokkulepped. „Meie majanduskoostöös on küllaldaselt kasvuruumi. Nende lepete sõlmimisega soovisime luua eeldused ettevõtjatele äritegevuseks Eestis ja Tais ning soodustada inimestevahelisi kontakte ning õpilasvahetust,“ sõnas välisminister Paet. Veel kõneldi koostööst logistika valdkonnas. Euroopa Liit ning Venemaa on Tai jaoks olulised kaubanduspartnerid. Paeti sõnul võiks Eesti olla Tai ettevõtjatele väravaks Põhjamaade, ELi ja Venemaa suunalises äritegevuses olles osa transpordikoridorist, logistika- ja jaotusbaasiks. „Eesti eelisteks on geograafiline asukoht, soodne ärikeskkond ja investeerimiskliima, arenenud transpordiühendused, kvaliteetne ja kättesaadav tööjõud ning sisuliselt jäätmevabad sadamad,“ lisas ta. Välisministrid Urmas Paet ja Surapong Tovichakchaikul leidsid, et Eesti ja Tai ettevõtted võiksid teha tihedamat koostööd ka turismi vallas. „Eesti turistid on Tai puhkusereisideks avastanud ning loodame, et ka Tai turistide huvi kasvab Eesti vastu. Näiteks Tallinn on üks populaarne kruiisisihtkoht Läänemerel,“ lisas ta. Paet avaldas kiitust ka Tais tegutsevatele Eesti aukonsulitele, kes on korduvalt Eesti kodanikke abistanud erinevate probleemide lahendamisel. Ta lisas, et loodetavasti nimetab ka Tai peatselt aukonsuli Eestisse. Veel kõneldi kohtumisel ka koostööst Euroopa Liiduga, ÜROs ning teineteise kandidatuuride vastastikusest toetamisest. Eesti toetab ka Euroopa Liidu ja Tai vabakaubandusleppe kõneluste alustamist. Inimõiguste ja vabaduste teemade kontekstis räägiti koostööst ÜRO Inimõiguste Nõukogus ning küberjulgeolekust ja –kaitsest. Samuti kõnelesid välisministrid kohtumisel Myanmari/Birmaga seonduvast. Välisminister Urmas Paet kohtub Bangkokis ka Tai turismi- ja spordiministri Somsak Pureesrisaki ning infotehnoloogiaministri Anudith Nakornthapiga. Fotod: http://tinyurl.com/cd92d4q VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

15.07.2013 11:06 (64.62) Välisminister Urmas Paet kohtus Gruusia peaministri Bidzina Ivanišviliga [Välisministeerium]

Nr 240-E Välisminister Urmas Paet kinnitas Batumis kohtumisel Gruusia peaministri Bidzina Ivanišvili ja parlamendi spiikri David Usupašviliga Eesti tuge Gruusiale suhetes NATO ning Euroopa Liiduga nii praktilise kui ka poliitilise koostöö kaudu. „Gruusial on oluline jätkata ka reformiprotsessiga,“ sõnas Paet. Eesti soovib välisminister Paeti sõnul eelseisvalt Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumiselt aasta lõpul Vilniuses konkreetseid tulemusi Gruusia osas. „Toetame Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise sügava ja kõikehõlmava vabakaubandusala sisaldava assotsiatsioonileppe parafeerimist ning edasiliikumist viisavabaduse tegevuskavaga,“ lisas ta. Paet kinnitas, et Gruusia on jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks peamisi prioriteetriike. Välisminister Paeti sõnul on Eesti ja Gruusia kahepoolsetes majandussuhetes küllaga arenguruumi. „Loodame peagi sõlmida investeeringute kaitse leppe Gruusiaga, mis aitaks ka ettevõtjate kindlustunnet suurendada,“ sõnas välisminister Paet. Peaminister Ivanišvili andis ülevaate viimastest arengutest Gruusia majanduses. Kohtumisel nii Ivanišvili kui Usupašviliga arutas Paet ka Gruusia sisepoliitilisi arenguid ning lähenevate presidendivalimistega seonduvat. „Valimiste õnnestumiseks ja ühiskonna ühtsuseks on oluline kõigi poliitiliste jõudude vastutustundlik käitumine,“ ütles välisminister Paet. Ta lisas veel, et Eesti plaanib vaatlejaid Gruusiasse valimisi vaatlema saata. Paet ja Usupašvili avaldasid heameelt Eesti ja Gruusia parlamentide vahelise tiheda koostöö üle. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

19.08.2013 15:20 (64.62) Eesti ja Holland kutsusid Egiptust üles vägivalda kohe lõpetama [Välisministeerium]

Nr 253-E Välisminister Urmas Paet arutas täna Haagis kohtumisel Hollandi välisministri Frans Timmermansiga viimaseid arenguid Egiptuses, rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi ning Eesti ja Hollandi suhteid. Välisministrid peatusid pikemalt viimastel arengutel Egiptuses. Paet ja Timmermans mõistsid hukka vägivalla jätkumise Egiptuses. „Egiptuses toimuv on äärmiselt murettekitav. Konfliktipooled peavad tegema pingutusi, et lahendada poliitilised lahkhelid rahumeelselt. Selleks on oluline alustada võimalikult kiiresti kõnelusi poliitiliste jõudude vahel,“ lisas Eesti välisminister. Täna kohtuvad Brüsselis Euroopa Liidu liikmesmaade esindajad, et arutada Euroopa Liidu reageeringut Egiptuse vägivallale. Välisminister Paet märkis, et NATO nähtavuse hea väljendusviis on NATO õhuturve Balti regioonis. „Eesti hindab kõrgelt Hollandi pakkumist täita 2017. aastal õhuturbemissiooni rotatsioon,“ lisas Paet. Eesti ja Hollandi jaoks on väga oluline ka internetivabadusega seonduv. Paeti sõnul on Hollandi käivitatud internetivabaduse koalitsiooni algatus hästi ajastatud ja väga oluline. „Internet võib olla samaaegselt nii turvaline kui ka vaba. Meie jaoks on oluline, et arusaam jõuaks geograafiliselt maksimaalselt kaugele transatlantilisest ruumist,“ sõnas välisminister Paet. „Eesti on internetivabaduse koalitsiooni järgmine eesistuja ning ühtlasi korraldame 2014. aastal Tallinnas ka koalitsiooni aastakonverentsi,“ ütles ta. Paeti sõnul väärtustab Euroopa Liit naabruskonna stabiilsust ja heaolu ning seetõttu peab pöörama rõhutatult tähelepanu idapartnerlusele. „Idapartnerlus peab olema sihtriikide jaoks tõhus vahend liikumisel Euroopa Liidu suunal. Igale partnerriigile tuleks läheneda individuaalselt,“ rõhutas välisminister Urmas Paet. „Novembri lõpus Vilniuses toimuval Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel on idapartneritele vaja anda selged tulevikuväljavaated ning tunnustada seniseid edusamme,“ lisas ta. Paet ja Timmermans rääkisid Euroopa Liidu tulevikust, keskendudes võimalustele, mis aitaksid eurotsoonil kui ka ELil tervikuna kriisist tugevana väljuda. „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevikuarutelude keskmes peaks olema viimastel aastatel kokkulepitud uute majandusreeglite kannatlik rakendamine, eelarvepoliitika kestlikkus ja siseturu konkurentsivõime taastamine,“ sõnas välisminister Paet. Eesti ja Hollandi suhteid arutades avaldasid välisministrid heameelt, et kahepoolsed majandussuhted on tugevad. Holland on kolmandal kohal Eestisse investeerinud riikide seas ning kaubanduspartnerite seas kokku seitsmendal kohal. Samuti on hea kahepoolne koostöö konsulaarvallas Schengeni viisade väljastamisel ning kaitse valdkonnas. Holland liitus Tallinnas asuva NATO küberkaitse kompetentsikeskusega möödunud aasta aprillis ning Eesti on otsustanud liituda Hollandis asuva C2 Kompetentsikeskusega (Command and Control Centre of Excellence). Ka Eesti ja Hollandi kultuuri- ning hariduskoostöö on sujunud edukalt. Näiteks toimub Groningeni Ülikooli ja Tartu Ülikooli vahel edukas üliõpilaste vahetus. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

28.09.2013 11:20 (64.62) Eesti välisminister kohtus Tuneesia ja Vietnami välisministriga [Välisministeerium]

Nr 303-E Kohtudes ÜRO peassambleel Tuneesia välisministri Othman Jarandiga ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti sooviks kõigile oma kodanikele viisavabastust reisimiseks Tuneesiasse. ,,Hetkel on viisavabadus vaid turismigruppidele, kuid sooviksime viisavaba reisimisvõimalust kõigile Eesti kodanikele,“ märkis Paet. Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Tuneesia aktiivsust internetivabaduse koalitsiooni tegevuses. ,,Juunikuus Tunises korraldatud internetivabaduse konverents oli hea eeskuju teistele piirkonna riikidele vabaduste edendamiseks küberruumis,“ lausus Paet. ,,Järgmise internetivabaduse koalitsiooni konverentsi korraldab Eesti järgmise aasta aprillis Tallinnas,“ märkis Paet. Ta edastas kutse Tuneesia välisministrile konverentsil osalemiseks. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka arengutest Tuneesias. Paet kinnitas, et nii Eesti kui kogu Euroopa Liit on valmis Tuneesiat demokraatlike reformide elluviimisel jätkuvalt toetama. „On hea meel, et 1. oktoobril käivitub e-valitsemise projekt, mille käigus Eesti eksperdid aitavad Tuneesiat e-valitsemise süsteemi väljaarendamisel,“ lausus Paet. Kohtumisel Vietnami välisministri Pham Binh Minh'iga ütles välisminister Paet, et Eesti saaks edasi anda oma kogemusi nii e-hariduse, e-valimiste, e-meditsiini kui ka erinevate e-riigi haldust puudutavate lahenduste osas. ,,On positiivne, et juba on käivitunud koostöö meditsiiniteaduste vallas Tartu Ülikooli ja Da Nang'i ülikooli vahel. Samuti on valmimas projekt Eesti teadlaste dioksiini uuringuteks Vietnamis,“ lisas ta. Paeti sõnul soovib Eesti lähitulevikus sõlmida Vietnamiga topeltmaksustamise vältimise kokkuleppe. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Vietnami suhetest Euroopa Liiduga. ,,Peame positiivseks, et eelmisel aastal allkirjastati Euroopa Liidu ja Vietnami partnerlus- ja koostöölepe. Eesti toetab ka ettevalmistusi EL-Vietnami vabakaubanduslepingu sõlmimiseks,“ lausus Paet. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

25.09.2013 10:00 (64.62) Välisminister Urmas Paet: ÜRO julgeolekunõukogu peab tagama Süüria keemiarelvade hävitamise [Välisministeerium]

Nr 294-E ÜRO peaassamblee avanädala raames toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel New Yorgis ütles välisminister Urmas Paet Süüriaga seonduvast rääkides, et Eesti peab oluliseks Süüria keemiarelvavarude hävitamiseks sõlmitud kokkuleppe kiiret ja edukat elluviimist. „Selleks, et Süüria keemiarelvade hävitamine kulgeks tõrgeteta, on vajalik range ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, mis käsitleks ka olukorda, kui kokkulepet ei täideta,“ märkis Paet. Süüria on nõustunud kõrvaldama oma keemiarelvaarsenali 2014. aasta keskpaigaks. Keemiarelvade keelustamise organisatsioonil (OPCW) on selle järelevalves keskne roll, kuid selle tagamiseks on vajalik nimetatud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon. „On oluline, et keemiarelvaeksperdid ja humanitaartöötajad saaksid oma tööd teha Süürias ning neid ei takistata,“ ütles Eesti välisminister. Keemiarelva kasutamine on Paeti sõnul rahvusvahelise õiguse väga tõsine rikkumine. „Kuriteo sooritajaid tuleb vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistada,“ lausus Paet. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma,“ rõhutas ta. Eesti on kogu aeg olnud seisukohal, et pikaajalise rahu Süürias saab tuua vaid poliitiline kokkulepe, kinnitas Paet. Paeti sõnul on vajalik ka ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, mis käsitleks katastroofilist humanitaarolukorda seoses miljonite Süüria põgenikega. Euroopa Liidu välisministrid rääkisid kohtumisel New Yorgis ka olukorrast Iraanis. Paeti sõnul toetab Eesti püüdlusi tuumaläbirääkimistes poliitilise lahenduseni jõudmiseks. „Loodetavasti on Iraani uued juhid valmis arvestama vajadusega muutusteks,“ lausus ta. Iraani tuumaprogrammi puudutav on Paeti sõnul jätkuvalt murettekitav. „27. septembril aset leidvad rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri läbirääkimised Iraaniga näitavad, kas Iraan on valmis konkreetseteks sammudeks olukorra lahendamise suunas,“ lisas Paet. Täna esineb välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO peaassamblee 68. istungijärgu raames toimuval Aastatuhande arengueesmärkide (Millennium Development Goals) teemalisel üritusel sõnavõtuga. Samuti esineb Paet täna sõnavõtuga ka Soome, Libeeria ja ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Entity for Gender Equality and the Empowerment of Women – UNWOMEN) koostöös toimuval kohtumisel. Veel on välisminister Paetil kavas osaleda Argentiina, Austraalia, Costa Rica, Soome, Jaapani, Keenia ja Ühendkuningriigi eestvedamisel toimuval illegaalse relvakaubanduse vastase võitluse arutelul. Välisminister kohtub täna ka Rahvusvahelise Kriisigrupi (International Crisis Group) juhi Louise Arbouriga ning Vanuatu välisministri Edward Natapeiga, et sõlmida riikidevahelised diplomaatilised suhted. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

03.10.2013 16:55 (64.62) Austraalia on Eestile oluline partner samameelsete riikide seas [Välisministeerium]

Nr 314-E Tänasel kohtumisel Tallinnas Austraalia Senati presidendi John Hoggiga ütles välisminister Urmas Paet, et viimastel aastatel on Eesti ja Austraalia suhted positiivselt kinnistunud. „2011. aastal Sydneys tegutsemist alustanud Eesti peakonsulaat on vajalik nii Eestile suhetes Austraaliaga kui ka arvukale Austraalia eestlaskonnale,“ märkis välisminister Paet. „Lisaks enam kui 9000 Austraalias elavale eestlasele on Austraalia meie inimestele ka oluline reisisiht väljaspool Euroopat,“ lisas ta. Rääkides kahepoolsetest lepingutest ütles Paet, et 2005. aastal jõustunud memorandum töötamisõigusega viisade kohta on võimaldanud paljudel Eesti noortel oma maailmapilti avardada ja väärtuslikku töökogemust saada. Kokkuleppe alusel on Austraalias käinud üle 7000 Eesti noore. „Meil on hea meel, et läbirääkimised sotsiaalkindlustuslepingu üle on lõppenud ning loodame selle peatselt sõlmida,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti sooviks Austraaliaga sõlmida ka topeltmaksustamise vältimise lepingu. Välisminister Paeti sõnul on väga oluline NATO ja Euroopa Liidu tihe koostöö Austraaliaga, sest tänapäeva maailmas on äärmiselt oluline samu väärtusi jagavate riikide kokkuhoidmine. „Loodame, et peagi jõutakse Euroopa Liidu ja Austraalia raamlepingu sõlmimiseni,“ lausus ta. „Hindame Austraalia panust NATO juhitud Afganistani operatsioonil, kus Austraalia on olnud sõjaliselt väga tõsine panustaja ühte keerukamasse provintsi Lõuna-Afganistanis,“ märkis Paet. Ta kutsus Austraaliat ka koostööle NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas. Paet tõi kohtumisel esile ka ühist tegutsemist ÜROs. „Oleme varasemalt üheskoos edukalt panustanud ÜRO reformimisse ning soovime tihedat koostööd ka edaspidi,“ lausus Paet. Kohtumisel räägiti ka majandussuhete arendamisest. „Regionaalse kauba jaotuskeskuse väljaarendamine Eestis võimaldaks Austraalia ettevõtjate kohalolekut Põhja-Euroopas ja Loode-Venemaal kasvatada,“ ütles Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

03.10.2013 12:01 (64.62) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit peab tihendama majanduskoostööd ja lepingulisi suhteid Ukrainaga [Välisministeerium]

Nr 313-E Välisminister Urmas Paet arutas Tallinnas kohtumisel Ukraina välisministri Leonid Kožaraga Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga novembris Vilniuses toimuva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis ning rõhutas ELi kohustust idapartnerlusriike igal moel toetada. Paeti sõnul on tippkohtumisel Vilniuses oluline jõuda konkreetsete tulemusteni, et tihendada majanduskoostööd ning tugevdada suhteid Ukraina ja teiste idapartneritega. ,,Tahame jõuda ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonilepingu allakirjutamiseni ning vabakaubanduslepingu sõlmimiseni,“ ütles välisminister Paet. Samuti on Paeti sõnul tähtis liikuda kiiresti edasi viisalihtsustusprotsessiga, eesmärgiga jõuda viisavabaduseni. „Selleks kõigeks on ka Ukrainal oluline pingutada justiitsreformiga ning korruptsioonivastase võitluse ja selgitustööga,“ lisas ta. Välisminister Paet märkis, et kõigil idapartnerlusriikidel peab olema võimalus ise oma tuleviku üle otsustada ning Euroopa Liiduga lõimuda. Kõneldi ka energiajulgeolekust ja energeetikaalase koostöö süvendamisest Euroopa Liiduga. Paeti sõnul peab Eesti oluliseks idapartnerlusriikide energiaallikate mitmekesistamist. ,,Euroopa Liidu panus idapartnerlusriikidele uute energiaühenduste loomiseks on väga oluline,“ lisas ta. Veel arutasid Paet ja Kožara Eesti ning Ukraina kahepoolseid suhteid. Eesti on Paeti sõnul valmis panustama Ukraina arengusse arengukoostöö ja Eesti Idapartnerluse Keskuse kaudu. „Meie arengukoostöö peamised koostöövaldkonnad Ukrainaga on regionaalarengu toetamine, kodanikuühiskonna tugevdamine, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamine riigihalduses, koostöö hariduse ning kaasava majandusarengu valdkondades,“ sõnas Paet. Samuti toetab Eesti ka järgmisel aastal stipendiumitega üheksa Ukraina tudengi õpinguid Eesti ülikoolides ning Ukraina ametnike koolitusi Eesti Idapartnerluse Keskus. Paet ja Kožara kõnelesid ka Eesti ja Ukraina majandussidemetest, sealhulgas Eesti ettevõtjate muredest Ukrainas tegutsemisel. Detsembri algul toimub Eesti-Ukraina valitsustevahelise komisjoni kohtumine, kus see teema tuleb samuti kõne alla. Eesti soovib Paeti sõnul Ukrainaga tihendada ka kahepoolseid lepingulisi suhteid. „Soovime Ukrainaga allkirjastada tagasivõtulepingu rakendusprotokolli ning liikuda edasi vastastikusel alusel diplomaatilise kinnisvara kasutamise lepingu sõlmimisega,“ sõnas ta. Paet ja Kožara arutasid ka Eesti ja Ukraina koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, muu hulgas ÜROs ja OSCEs. Ukraina on 2013. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/10066237173/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

30.01.2014 09:10 (64.62) Välisminister Urmas Paet kohtus Jaapani välisministri Fumio Kishidaga [Välisministeerium]

Nr 27–E Kohtumisel Tokyos Jaapani välisministri Fumio Kishidaga ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti soovib Jaapaniga sõlmida topeltmaksustamise vältimise kokkuleppe. „Majandus- ja kaubandussuhted meie riikide vahel on head ning 2012. aastal oli Jaapan Eestile 30. kaubanduspartner,“ märkis Paet. „Kuid meil on huvi laiendada koostööd veelgi ning arendada suhteid näiteks ka logistika-, energeetika- ja farmaatsiasektorites ja muudes valdkondades. Seetõttu peame topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimist väga oluliseks,“ lisas ta. Paeti sõnul on Jaapan huvitatud koostööst Põhjamaade ja Balti riikide koostöövormiga NB 8. Paet ja Kishida arutasid ka olukorda Ukrainas ning suhteid Venemaa ja Arktika piirkonnaga. Eesti suur huvi on Paeti sõnul ka koostöö Jaapaniga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, sealhulgas küberjulgeoleku alal. „Soovime Jaapaniga teha nii kahepoolset kui ka mitmepoolset koostööd globaalse küberjulgeoleku tagamiseks,“ märkis Eesti välisminister. „Konkreetseks koostöövaldkonnaks on kriitilise teabe infrastruktuuri kaitse," lausus Paet. Ta lisas, et Jaapani liitumine esimese Aasia riigina Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastase konventsiooniga on väga positiivne. Jaapanil on Eestiga ka sarnane arusaam internetivabadusest. „Loodame Jaapani peatsele liitumisele internetivabaduse koalitsiooniga, mille eesistuja Eesti hetkel on,“ ütles Paet ning kutsus Jaapani välisministrit osalema internetivabaduse konverentsil Tallinnas selle aasta 28.-29. aprillil. „Vaba ja turvalise interneti areng peab ka tulevikus jätkuma kõigi osapoolte – riigi, erasektori ja vabaühenduste – juhtimisel,“ lisas Eesti välisminister. Rääkides Jaapani suhetest Euroopa Liiduga märkis Paet, et Jaapan on Euroopa Liidule oluline strateegiline partner, kellega jagatakse ühiseid väärtusi ning kellel on väga oluline roll suhete edendamisel Aasias. „Eesti peab positiivseks EL-Jaapani vabakaubandusläbirääkimiste alustamist 2013. aasta aprillis ning toetame tugeva vabakaubanduslepingu sõlmimist Jaapaniga,“ lausus Paet. „See viiks suhete edasise tihendamiseni läbi konkreetse koostöö nii kahepoolselt, regionaalselt kui ka globaalselt,“ lisas ta. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576402886... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

13.02.2014 10:40 (64.62) Eesti peab väga oluliseks kiiret rahu Süürias ja Kesk-Aafrika Vabariigis [Välisministeerium]

Nr 43-E Kohtumistel ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoni ning ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri ja hädaolukordade koordinaatori Valerie Amosega rääkis välisminister Urmas Paet olukorrast Süürias ning Kesk-Aafrika Vabariigis. Paeti sõnul hindab Eesti Süüria konflikti lõpetamisele suunatud Genf II konverentsiga seonduvalt konfliktiosaliste valmisolekut pidada kahepoolseid läbirääkimisi. ,,Esmased kokkulepped katastroofilise humanitaarolukorra leevendamiseks tuleb täielikult ellu rakendada ning humanitaarabi ligipääs tagada,” rõhutas Paet. ,,Selle kindlustamiseks tuleb seada selgeks eesmärgiks lahingutegevuse lõpetamine,” lisas ta. Eesti otsustas välisminister Paeti sõnul veebruaris toetada Süüria pagulaste olukorra leevendamist Jordaanias ja Liibanonis 200 000 euroga. Kokku on Eesti praeguseks toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra parandamist ligi miljoni euroga ning toetanud ka esimeste seas 50 000 euroga tegevusi keemiarelvade hävitamiseks. ,,Ootame Süüria valitsuselt tõsiseid pingutusi keemiarelvavarude ohutult ja õigeaegselt riigist välja toimetamiseks ning loodame, et lõplikust tähtajast õnnestub viivitusele vaatamata kinni pidada,” lausus Paet. Rääkides Kesk-Aafrika Vabariigiga seonduvast ütles välisminister Paet, et Eesti peab positiivseks jaanuari lõpul ÜRO julgeolekunõukogus vastu võetud resolutsiooni, mis annab muu hulgas aluse ka Euroopa Liidu rahutagamismissiooni saatmiseks Kesk-Aafrika Vabariiki. ,,Kuna Kesk-Aafrika Vabariigis on peagi samaaegselt tegutsemas kolm erinevat sõjalist operatsiooni, on tegevuse koordineerimine olulise tähtsusega,” ütles Eesti välisminister. ÜRO on saatnud Kesk-Aafrika Vabariiki oma rahuloome üksuse (BINUCA), mille ülesandeks on toetada riigi demokraatlike institutsioonide ülesehitamist ning rahvuslikku leppimist. Üksuse mandaati pikendati ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga kuni 2015. aasta jaanuari lõpuni. Eesti toetas jaanuaris Kesk-Aafrika Vabariigi sisepõgenike olukorra leevendamist eraldades nii Rahvusvahelise Punase Risti komiteele (ICRC) kui ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile 50 000 eurot. Kohtumisel ÜRO asepeasekretäri Eliassoniga räägiti ka internetivabaduse teemadel ning sealhulgas aprilli lõpus Tallinnas toimuvast internetivabaduse konverentsist. Välisminister Paet kutsus ÜRO asepeasekretäri konverentsil osalema. ÜRO sotsiaalarengu komisjonis peetud kõnes rõhutas välisminister Paet hariduse kättesaadavuse olulisust. „Hariduse kättesaadavus aitab vähendada lapstööjõu kasutamist, lapssõduriteks värbamist ja sunnitud abielusid, samuti seksuaalvägivalda. Oluline on ka hariduse roll vaesusega võitlemisel,“ märkis ta. Paet lisas, et 21. sajandil on oluline igakülgselt kasutada ka tehnoloogilist arengut inimiste elujärje parandamiseks. „Uute tehnoloogiate kaasabil saab inimesi paremini kaasata otsustusprotsessidesse ning parandada elutingimusi,“ lausus Paet. Ta lisas, et Eesti on valmis jagama oma e-valitsemise kogemusi kõigi e-lahendustest huvitatud riikidega. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

14.02.2014 10:25 (64.62) Välisminister Urmas Paet Washingtonis: Euroopa Liidu ja USA koostöö ELi idapartnerite suunal on ainuvõimalik [Välisministeerium]

Nr 45-E Välisminister Urmas Paeti kohtumisel Washingtonis USA presidendi erinõuniku Karen Donfriediga ja vestluses USA abivälisministri Victoria Nulandiga räägiti Eesti ja USA laiahaardelisest koostööst nii rahvusvahelistel julgeolekuteemadel kui kübervaldkonnas ja internetivabaduse eest seismisel. Samuti Euroopa Liidu ja USA koostööst Ukraina, Gruusia ja Moldovaga. Rääkides septembris Ühendkuningriigis toimuvast NATO tippkohtumisest märkis Paet, et seal on oluline anda selge sõnum NATO liitlaste koostöövõime edasisele tugevdamisele. ,,Afganistanis läbiviidud suurimast väljaspool NATO piirkonda toimunud operatsioonist oleme saavutanud omavahelise kõrge koostöövõime, mida tuleb säilitada nii ühiseks kaitseks kui tulevasteks operatsioonideks,“ lausus Paet. „Väga tähtis on NATO võime kohanduda uutele väljakutsetele, mille jaoks tuleb edendada alliansi küberkaitsevõimekust,“ lisas Eesti välisminister. Paet rõhutas ka tugeva transatlantilise sideme ning Euroopa ja Põhja-Ameerika koostöö olulisust. ,,Kui septembri alguse NATO tippkohtumisel võetakse vastu eraldi deklaratsioon transatlantilise sideme kinnitamiseks, peab see sisaldama konkreetseid tegevusi. Meie panus peab olema õiglane ja tasakaalus,“ märkis ta. „USA jätkuv pühendumus Euroopa kaitsele on väga oluline. Samuti on tähtis kaitsekulutuste taseme küsimus.“ Eelseisval NATO tippkohtumisel on Paeti sõnul oluline anda tugev sõnum neile riikidele, kes soovivad tulevikus NATOga ühineda – Gruusiale, Makedooniale, Montenegrole ning Bosnia ja Hertsegovinale. Paet ja Nuland kõnelesid ka Eesti ja Soome gaasivõrkude ühendamise ning LNG terminali rajamise vajalikkusest. ,,See on väga oluline regionaalse energiajulgeoleku jätkuval suurendamisel,“ tõdesid nad. Rääkides olukorrast Ukrainas ütles Paet, et ELi ja USA jätkuv kaasatus ja koostöö olukorrale lahenduse leidmiseks ning kõrgetasemelised visiidid dialoogi jätkamiseks Ukrainas on väga olulised. ,,Kõige tähtsam on keskenduda vägivalla lõpetamisele ja dialoogile,“ lisas ta. Abivälisminister Nulandiga internetivabaduse teemasid arutades märkis välisminister Paet, et internetivabaduse koalitsiooni eesistujana korraldab Eesti aprilli lõpus Tallinnas internetivabaduse konverentsi. „Meil on hea meel, et jaanuari alguses liitus internetivabaduse koalitsiooniga Moldova ning nüüd on koalitsioonil kokku 22 liiget,“ lausus Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

05.03.2014 16:50 (64.62) On the Telephone Conversation between Foreign Minister Paet and EU High Representative for Foreign Affairs Catherine Ashton [Välisministeerium]

The recording of a telephone conversation between Foreign Minister Urmas Paet and High Representative Catherine Ashton that has been leaked online is authentic. The conversation between Paet and Ashton took place on 26 February after the Estonian Foreign Minister’s return from his visit to Ukraine. His visit took place last week, soon after the end of street violence in Kiev. Foreign Minister Paet was giving an overview of what he had heard the previous day in Kiev and expressed concern over the situation on the ground. We reject the claim that Paet was giving an assessment of the opposition’s involvement in the violence. `It is extremely regrettable that phone calls are being intercepted,’ said Paet. ’The fact that this phone call has been leaked is not a coincidence,’ added Paet. Dear journalists! Today, at 5 pm Foreign Minister Urmas Paet is answering journalist´s questions in the Foreign Ministry. Please enter through the guest entrance, Lauteri 2. SPOKESPERSON´S OFFICE 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

19.03.2014 16:00 (64.62) Välisminister Urmas Paet ELi riikide saadikutele: Euroopa Liidu ja NATO liitlaste ühtsus on praeguses julgeolekuolukorras äärmiselt oluline [Välisministeerium]

Nr 105-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas kohtumisel Eestisse nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja ELi kandidaatriikide suursaadikutega, et kiiresti muutunud Euroopa julgeolekukeskkonnas on äärmiselt oluline liitlaste koostöö ja ühtsus nii Euroopa Liidus kui NATOs. Paeti sõnul on Euroopa Liit ja suur osa rahvusvahelisest üldsusest selgelt mõistnud hukka Ukraina ühe osa annekteerimise sõjalise jõu ning ebaseadusliku referendumi teel. Välisminister Paeti sõnul on kriisi lahendamiseks oluline, et Venemaa asuks lõpuks otsekõnelustele Ukraina ja rahvusvahelise kogukonnaga. Paet rõhutas liitlaste koostöö tähtsust olukorras, kus Venemaa tegevus Ukrainas on muutnud kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Julgeolekuolukorra seisukohalt on ka väga oluline lai rahvusvaheline kohaolek kogu Ukrainas. „Eesti toetab OSCE erakorralise vaatlusmissiooni ja Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kiiret saatmist Ukrainasse,“ lisas välisminister Paet. Paeti sõnul vajab Ukraina Euroopa Liidu ja NATO poliitilist ja majanduslikku tuge, et liikuda kiirelt edasi Euroopaga lõimumisel. „Esimese sammuna allkirjastatakse sel nädalal Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel ELi ja Ukraina põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda hõlmava assotsiatsioonilepingu kõik poliitilised peatükid,“ sõnas välisminister Paet. Samuti peab Paet oluliseks kaotada Ukraina Euroopa Liitu suunatud ekspordi puhul tollimaksud. Paet rõhutas ka Euroopa Liidu jätkuva ja nähtava toetuse olulisust Ukraina, Moldova ja Gruusia reformipüüdlustele. „Euroopa Liidu ja idapartnerite koostöö ning lähenemine on praeguses olukorras väga oluline julgeolekukriisi leevendamiseks ning kindlustunde lisamiseks kogu Euroopale,“ sõnas Paet. „Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud ka Gruusia ja Moldovaga tuleb sõlmida kiiresti,“ lisas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

24.11.2005 09:45 (56.55) Paet: EL ei tohi inimõigsuste rikkumistest mööda vaadata [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kutsus Euroopa Liidu riike üles mitte mööda vaatama inimõiguste rikkumistest teisest riikides. Euroopa mõjuvõim maailmas kasvaks kui ka välissuhtluses oma ühisväärtustele alati kindlaks jäädaks, ütles Paet eile Saksamaal Tüüringi liidumaal asuvas Jena ülikoolis peetud kõnes. "Peame ise julgemad olema ning nii suhetes Ameerika, Aasia kui ka Venemaaga oma ideaale ja väärtusi esindama," ütles Paet. "Me ei tohi partnerriikides toimuvate inimõiguste rikkumiste ees silmi sulgeda ning peame aktiivsemalt levitama demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid." Välisministri hinnangul on EL-il suur hulk erinevaid instrumente, mida saab euroopalike väärtuste levitamisel ära kasutada. Paet leidis Euroopa tulevikule pühendatud loengusarja raames peetud kõnes, et Euroopa riikide hulgas ei ole "uusi" ja "vanu", vaid selle asemel on uus Euroopa, mis on viimase 15 aastaga väga palju muutunud. "Peame oskama sellise uue Euroopa majanduslikku ja poliitilist potentsiaali ka tõhusalt ära kasutada," sõnas ta. "Isegi kui suhtumine EL-i edasisse laienemisse on praegu teatud määral õigustatult skeptiline, ei tohi lasta negatiivsel mõtteviisil võimust võtta. "Tänapäeva maailmas ei saa ette näha, mis olukord valitseb 15 aasta pärast," tõdes Paet. Rääkides Eesti kogemustest EL-i värske liikmesriigina märkis Paet, et Euroopa Liit on küll ulatusliku potentsiaaliga suurepärane projekt, kuid paraku saavad liiga tihti liikmesriikide sisepoliitilised mured suurtele ideedele ja euroopalikule mõtlemisele takistuseks. (Uudistetoimetus, +3726284559, aivar.pau@etv.ee)

13.10.2007 13:33 (56.55) Paet: Eesti on kindel NATO avatud uste poliitika toetaja [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet toonitas Eesti toetust NATO lahtiste uste poliitikale ja julgustas kandidaate reforme jÃ¤tkama.Paet osales Horvaatias Splitis Aadria-USA harta ja Balti-USA harta riikide ning Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Serbia vÃ¤lis- ja kaitseministrite kohtumisel, kus oli kÃµne all jÃ¤rgmise aasta aprillis toimuv NATO tippkohtumine Bukarestis, teatas vÃ¤lisministeeriumi pressiesindaja.VÃ¤lisminister toonitas oma sÃµnavÃµtus, et Eesti on kindel NATO lahtiste uste poliitika pooldaja. "Oleme seda meelt, et NATO edasine laienemine peab tuginema kandidaatriikide valmisolekule," Ã¼tles Paet.Eesti vÃ¤lisminister julgustas NATO kandidaatriike jÃ¤tkama koduseid reforme praeguses tempos."Kutsed liitumiseks antakse tulemuste pÃµhiselt," rÃµhutas Paet. "Albaania, Horvaatia ja Makedoonia on teinud lÃ¤bi olulise arengu ja NATO peab sellele positiivselt reageerima," leidis ta. Paet lisas, et kohandumine NATO nÃµuetega jÃ¤tkub ka pÃ¤rast liitumiskutse saamist.VÃ¤lisminister tÃµi veel NATO jaoks olulise kÃ¼simusena esile koostÃ¶Ã¶ NATO ja Euroopa Liidu vahel. "KoostÃ¶Ã¶ kahe suure organisatsiooni vahel on iseÃ¤ranis oluline, et meie Ã¼hised pÃ¼Ã¼dlused Afganistanis ja Kosovos edukad oleksid," Ã¼tles Paet.1998. aastal allkirjastasid Balti riigid ja USA Balti Harta, mille eesmÃ¤rgiks oli tunnustada Balti riikide jÃµupingutusi euroatlantilistesse struktuuridesse lÃµimumisel. 2003. aastal allkirjastati USA, Albaania, Horvaatia ning Makedoonia vahel Aadria Harta, millel on Balti Hartaga sarnane sisu ja eesmÃ¤rk. Kohtumisele osalevad ka NATO rahupartnerluse programmiga (PfP â€“ Partnership for Peace) liitunud Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Serbia vÃ¤lis- ja kaitseministrid.

19.11.2007 23:00 (56.55) Paet nõuab Gruusia kodanikele viisalihtsustust ELiga [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kinnitas Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et olukord, kus Gruusia Vene kodanikele kehtib viisalihtsustus Euroopa Liiduga, aga Gruusia kodanikele mitte, on lubamatu.Euroopa Liidu eesistujariik Portugal avaldas tänasel välisministrite kohtumisel rahuolu, et eriolukord Gruusias lõpetati, vahendas Aktuaalne kaamera.Seekordne välisministrite kohtumine algas merenduspoliitika aruteluga, kus esines sõnavõtuga ka välisminister Urmas Paet. Ta juhtis tähelepanu merel kehtivate kaubandusreeglite bürokraatlikkusele ja mahajäämusele võrreldes kaupade vaba liikumisega maismaal. Samuti rõhutas ta keskkonnaküsimuste tähtsust. Nädala eest Mustal merel toimunud keskkonnakatastroofi peab välisminister Urmas Paet meile hoiatuseks. "Kui hästi me oleme valmis ennetama, et midagi sellist ei juhtuks Läänemeres?" küsis Paet. "Arvestades seda, et laevaliiklus tiheneb, et tankereid sõidab rohkem, nii et selline ühtne ELi Läänemere strateegia, sealhulgas keskkonnaohutuse, laevaliikluse ja naftatransiiditeema merel on küsimus, mis peab olema palju selgemalt Euroopa Liidu päevakorras ja kus on ka tulemusi vaja."Vähem, kui kuu aja pärast lõpevad Venemaa poolt väljakaubeldud 120 päeva pikkused läbirääkimised Kosovo iseseisvuse määratlemise osas. Senini on kõik kompromissilootused liiva jooksnud. EL pole juhul, kui Kosovo uus valitsus ettearvamatult käitub ja enne ÜRO resolutsiooni ühepoolse iseseisvuse välja kuulutab, sugugi ühtne. "Siis kindlasti on ka Euroopa Liidul ka ees väga tõsised sisemised kõnelused ja konsultatsioonid, et püüda maksimaalselt sellise ühtse seisukoha ja lahenduse poole," ütles Paet.Gruusias, kus äsja lõpetati eriolukord, seisavad ees presidendivalimised. Kahjuks ei toimunud ELi välisministrite kohtumisel loodetud arutelu viisalihtsustuse osas Gruusiaga. Juba suvel otsustati luua ühenduses vastav töörühm, ent tänini ei ole veel midagi toimunud. "Kõik liikmesriigid ei ole olnud seisukohal, et Gruusiaga tuleks viisalihtsustuskõnelusi alustada, kuigi samas on selge, et tänaseks on kujunenud täiesti kurioosne olukord, kus näiteks Gruusia territooriumil Abhaasias ja Lõuna-Osseetias elavad Vene kodanikud, Vene passidega inimesed omavad juba viisalihtsustust ELiga ja Gruusia kodanikud mitte," rääkis Paet.Eesti ja veel mitme liikmeriigi arvates on see lubamatu olukord. Enesestmõistetavalt on need lõunapoolsed ELi liikmed, kes viisalihtsustusläbirääkimisi vajalikuks ei pea. Üks läbirääkimiste alustamise tingimus Gruusiale on biomeetriliste passide kasutuselevõtt. Kuna näiteks Venemaa puhul sellist tingimust ei olnud, jätab see mulje ettekäändest.

19.12.2007 04:30 (56.55) Välisminister Paet kohtus Prantsuse kolleegiga [ERR Uudised]

Teisipäeval kohtus välisminister Urmas Paet Pariisis Prantsusmaa välisministri Bernard Kouchneriga, kohtumisel olid kõne all Eesti - Prantsusmaa suhted, Euroopa naabruspoliitika, julgeolekustrateegia uuendamine ja muud küsimused.Lissaboni lepingust rääkides märkisid Eesti ja Prantsuse välisminister, et tegemist on olulise sammuga Euroopa Liidu arengus ning leidsid, et lepingu ratifitseerimisega tuleks alustada võimalikult ruttu, teatas välisministeerium.Poolte sõnul plaanivad Eesti ja Prantsusmaa lepingu ratifitseerimisega lõpule jõuda juba kevadel. Euroopa Liidu teemadel peatudes tõi Bernard Kouchner Prantsusmaa eesistumise oluliste teemadena esile Euroopa julgeolekupoliitika, energiapoliitika ning immigratsiooniga seonduva. Välisministrid Paet ja Kouchner pidasid oluliseks jätkata Euroopa naabruspoliitika edasiarendamist. "Naabruspoliitika peaks olema ühtne nii ida- ja lõunariikidele, kuid selle raames peab olema võimalik individuaalne lähenemine," ütles Paet. Prantsuse välisminister andis ülevaate koostööst Vahemeremaadega ning edasistest plaanidest.Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistel suhetel peatudes pidas välisminister Urmas Paet vajalikuks ELi riikide üksmeele saavutamist uue Euroopa Liidu-Venemaa partnerlus- ja koostöölepingu (Partnership and Cooperation Agreement - PCA) läbirääkimiste mandaadis ning läbirääkimiste alustamist lepingu üle. Euroopa julgeolekustrateegiast kõneldes märkisid välisministrid, et strateegia uuendamisel on oluline võtta arvesse ka Euroopa Liidu koostöövõimalusi NATO-ga. Veel arutasid Urmas Paet ja Bernard Kouchner NATO laienemisega seonduvat. Välisminister Urmas Paet ja Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner tõdesid, et riikide vahelised poliitilised ning kultuurialased suhted on väga head ja tihedad, kuid rohujuure tasandil on koostööl kindlasti veel arenguruumi. Välisminister lisas, et 2010. aastal toimuvad Prantsusmaal Eesti kultuuri päevad, mis on samuti väga hea võimalus suhete tihendamiseks.

05.09.2012 18:15 (56.55) Paet ja Sikorski: peame jätkama Valgevene demokraatlike jõudude ning kodanikuühiskonna toetamist [Välisministeerium]

Nr 301-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna koos Poola välisminister RadosÅ‚aw Sikorskiga Valgevene kodanikuühiskonna esindajatele suunatud seminar avades, et on endiselt oluline jätkata Valgevene demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonna toetamist. „Selleks, et Valgevene ühiskonnas toimuksid arengud demokraatia suunas tuleb Valgevene inimestele anda võimalus kontaktide loomiseks maailmaga,“ ütles Paet. Samuti märkis välisminister Paet, et hoolimata viimastest arengutest Valgevenes on Idapartnerlus jätkuvalt instrument, mille kaudu toetada muutuste toimumist riigis. Paeti sõnul on hiljuti lahvatanud Valgevene ja Rootsi diplomaatiline konflikt olukorda komplitseerinud ning muutnud Valgevene abistamise Euroopa Liidu jaoks senisest raskemaks, kuid diplomaatiliste suhete kriis ei tohiks siiski mõjutada projekte, mis on suunatud otseselt Valgevene ühiskonna toetamisele ja arendamisele. „Teame oma kogemusest kui vajalik on üleminekuperioodil sõprade ja naabrite toetus,“ ütles Paet. „Seetõttu otsustasimegi Tallinnasse luua Idapartnerluse keskuse, mis annab meile võimaluse jagada oma kogemusi ja teadmisi ning toetada idapartnereid nende arenguteel,“ lisas välisminister. Paet rõhutas aga ka seda, et sama oluline, kui Euroopa jätkuv toetus, on valgevenelaste endi soov ja tahe reforme läbi viia. „Ilma inimeste endi tõsise töö ja soovita ei ole väline abi kunagi piisav, et sihile jõuda,“ lausus ta. „Loodetavasti tekib ka täna alguse saava seminari käigus viljakaid mõtteid, mis aitavad olukorda Valgevenes paremuse poole muuta,“ lisas Paet. 27.-29. augustil Tallinnas Idapartnerluse keskuse poolt korraldatud Valgevene kodanikuühiskonna esindajatele suunatud seminar keskendub demokraatia ja parlamentarismiga seonduvatele teemadele. Seminar on Eesti panus Euroopa Liidu moderniseerimisdialoogi, millega alustati 2012. aasta märtsis. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576312683... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

05.09.2012 18:15 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Poola on Eesti jaoks tähtis strateegiline partner [Välisministeerium]

Nr 300-E Välisminister Urmas Paet märkis täna Tallinnas Poola välisministri RadosÅ‚aw Sikorskiga kohtudes, et Poola on Eestile oluline ja lähedane partner mitmes valdkonnas. „Meie sarnased vaated on tiheda koostöö aluseks. Näiteks hindame kõrgelt Poola õhuväelaste panust Eesti õhuruumi valvamisel,“ ütles ta. Poola on osalenud Eesti, Läti ja Leedu õhuturbes alates 2006. aastast. „Ka praegu on toimumas Poola rotatsioon, mis lõppeb küll juba augustis, kuid Poola on lubanud õhuturbes osaleda ka tulevikus,“ ütles Paet. Välisministri sõnul on rõõmustav ka see, et selle aasta aprillis alustas NATO Küberkaitsekeskuses tööd Poola ekspert. Lisaks tihedale julgeolekualasele koostööle on Poola Eestile olulisim ja suurim kaubanduspartner Kesk-Euroopas „2011. aastal oli Eesti-Poola kaubavahetuse maht 1,04 miljardit eurot ja Poola on Eestis seitsmes väliskaubanduspartner,“ lausus Paet. Samuti tõi välisminister esile riikidevaelist head koostööd konsulaarvaldkonnas. „Eesti-Poola viisaesinduslepingu alusel esindab Poola meid viisade väljastamisel Põhja-Koreas, Etioopias ja Columbias, meie Poolat aga Pihkvas,“ lisas ta. Euroopa Liidu teemadest kõneledes märkis Paet, et Eesti sooviks on sarnaselt Poolale jõuda konkurentsivõimelise, solidaarse ning avatud Euroopani. „See eeldab näiteks tõhusat ja toimivat sise- ning tööjõuturgu, Euroopa teadusruumi loomist ning tulevikku vaatavat Euroopa Liidu eelarvet,“ loetles välisminister samme, mida tuleb astuda Euroopa tuleviku kindlustamiseks. Samuti rõhutasid välisministrid, et lisaks Euroopa sisestele küsimustele on endiselt oluline tegeleda ka ELi naabrusega, sest Euroopa Liidu idapartnerid vajavad meie jätkuvat tähelepanu ja toetust. „Eesti toetab idapartnereid näiteks Tallinnas tegutseva Idapartnerluse keskuse kaudu. Täna avame Poola kolleegiga seal ühiselt Valgevene kodanikuühiskonna esindajatele suunatud seminar, mis keskendub demokraatia ja parlamentarismiga seonduvatele teemadele,“ ütles Paet ja lisas, et vaatamata viimastele negatiivsetele arengutele Valgevenes tuleb meil jätkata sealsete demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonna toetamist. Paet ja Sikorski arutasid kohtumisel ka energia- ja transpordiküsimusi ning kõnelesid teistest päevakajalistest välispoliitilistest teemadest, sealhulgas arengutest Venemaal ja Ukrainas. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576312683... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

10.09.2012 16:55 (56.55) Eesti ja Soome välisminister leppisid kokku välisministeeriumite tihedamas praktilises koostöös [Välisministeerium]

Nr 317-E Välisminister Urmas Paet ja Soome välisminister Erkki Tuomioja leppisid täna Tallinnas kokku Soome vahetusdiplomaadi lähetamises Eesti saatkonda Gruusias. „Sõlmitud kokkulepe on hea näide Eesti ja Soome välisministeeriumite tõhusast ning praktilisest koostööst. Samal põhimõttel on Eesti diplomaat töötanud varasemalt Soome saatkonnas Lusakas Sambias,” ütles välisminister Paet. Välisministrid avaldasid kohtumisel heameelt Eesti ja Soome kaubavahetuse jätkuva kasvu üle. „Soome on endiselt Eesti suurim kaubanduspartner ning hea meel on näha Soome ettevõtjate huvi jätkuvat kasvu Eesti turu suhtes,“ lausus Paet. Kaubavahetus Soomega moodustab 14% kogu Eesti kaubavahetusest. Välisminister Paeti sõnul on mõlemal riigil ühised huvid regioonis, Euroopa Liidus ja erinevates rahvusvahelistes foorumites. „Hea meel on näha koostöö tihenemist ja huvide ühtlustumist regionaalsetes transpordi ja energeetika küsimustes,“ lisas Paet. Soome on teatanud osalemisest Rail Baltic rakkerühmas. Paeti ja Tuomioja märkisid, et sel suvel jõustunud kahepoolne õigusabileping on oluliselt lihtsustanud nii Eesti kui Soome kodanike asjaajamist ja vähendanud kulusid. Leppe kohaselt tunnustatakse rahvastikuregistri dokumente vastastikku ilma apostille’ta. Süüria konfliktist kõneldes mõistsid Paet ja Tuomioja hukka vägivalla jätkumise ning rõhutasid, et rahvusvaheline kogukond peab tegema kõik Süüria tapatalgute lõppemiseks. „Jätkuv vägivald Süürias on vastuvõetamatu, igasugune relvastatud tegevus peab Süürias lõppema. Samuti tuleb alustada konflikti käigus toimepandud võimalike inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimist,“ lausus Paet. Möödunud nädalavahetusel otsustasid Euroopa Liidu välisministrid karmistada sanktsioone Süüria presidendi Bashar al-Assadi reÅ¾iimile ning suurendada abi humanitaarkriisi leevendamiseks. Paeti sõnul osales Eesti Süüria vaatlusmissioonis UNSMIS ning on valmis vajadusel toetama ÜRO edasist kohalolekut Süürias, mis aitaks kaasa rahumeelsele üleminekule riigis. Eesti soovib Paeti sõnul arendada Soomega ka koostööd ÜROs näiteks humanitaarkoostöö, rahuvalve, kestliku arengu, inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töö vallas. „Koostöö Soome ja teiste Põhja- ning Baltimaadega on oluline eelkõige pidades silmas Põhjala ÜRO-filosoofiat ja arusaama, et väikeriikide koostöö suures rahvusvahelises organisatsioonis annab olulisel määral lisaväärtust,“ lausus Paet. Ta lisas, et Eestile on oluline ka Soome toetus kandideerimisel ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2013-2015. Valimised toimuvad 12. novembril 2012. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

26.09.2012 12:02 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Süüria vägivalla eest põgenenud peavad saama rahvusvahelist abi [Välisministeerium]

Nr 338-E Välisminister Urmas Paet ütles eile New Yorgis ÜRO peaassamblee avanädala raames toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et Süürias jätkuv vägivald tuleb kiiresti lõpetada. „Humanitaarolukord Süürias on väga raske. Viimase 18 kuu jooksul on Süüria kodusõjas tapetud ligi 28 000 inimest,“ sõnas välisminister. Paet rõhutas, et konflikti osapooltelt tuleb jätkuvalt nõuda humanitaarjuurdepääsu ning humanitaartöötajate turvalisuse tagamist. Paeti sõnul suureneb põgenike tulv Süüriast naaberriikidesse. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) hinnangul on umbes 246 000 naaberriikidesse suundunud Süüria sõjapõgenikust 81 000 Jordaanias, 78 000 Türgis, 65 000 Liibanonis ja 22 000 Iraagis. UNHCRi registreeritud Süüria pagulastest kolmveerand on naised ja lapsed. „Rahvusvaheline kogukond peab näitama üles solidaarsust põgenikke vastuvõtvate riikide toetamisel,“ sõnas Paet. Ta lisas, et ka Euroopa Liit suurendab põgenike aitamiseks eraldatavat humanitaarabi. Eesti välisministri sõnul tuleb jätkata tööd võimaldamaks poliitilist üleminekut Süürias. „Oluline on edasi liikuda Süüria üleminekuvalitsuse moodustamise suunas, mis eeldab rahvusvahelise kogukonna veelgi tungivamat üleskutset Süüria opositsioonile ühineda ühtse eesmärgi nimel,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti toetab ÜRO ja Araabia Liiga ühise eriesindaja Lakhdar Brahimi tööd. Paet rõhutas, et Süüria konflikti käigus toimepandud võimalikke inimsusevastaseid kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi tuleb uurida rahvusvaheliselt erapooletult ning vägivalla toimepanijad tuleb vastutusele võtta. Paeti sõnul on kahetsusväärne, et ÜRO julgeolekunõukogus ei ole suudetud üksmeelele jõuda Süüria reÅ¾iimi survestamiseks, sest kriis mõjutab kogu regiooni. „Eesti osales Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustavate riikides seas vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile,“ ütles Paet. „Oleme valmis toetama ÜRO edasist kohalolekut Süürias, mis aitaks kaasa rahumeelsele üleminekule riigis,“ lisas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.eeÂ

15.09.2012 14:50 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Prantsusmaa on Eestile väga oluline partner [Välisministeerium]

Nr 328-E Välisminister Urmas Paet märkis täna Tallinnas Prantsuse Euroopa asjade ministri Bernard Cazeneuvega kohtudes, et viimastel aastatel on Eesti ja Prantsusmaa koostöö eri valdkondades oluliselt tihenenud. Välisministri sõnul teeme Prantsusmaaga julgeolekuvaldkonnas edukat koostööd Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil ATALANTA. „Eesti laevakaitse meeskond osaleb operatsioonil Prantsuse laeval ning tänu senisele positiivsele kogemusele soovime kindlasti operatsioonil osalemist sel aastal koos prantslastega jätkata,“ ütles Paet. Eesti ja Prantsusmaa kahepoolse kaitsekoostöö aluseks on 2011. aasta sügisel uuendatud kaitsealase koostöö leping. Lisaks teeme Prantsusmaaga tihedat koostööd ka NATOs. „Prantsusmaa oli Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissiooni tähtajatuks muutmise üks olulisemaid toetajaid ning on mitmel korral panustanud õhuturbemissioonis meie õhutuumi turvalisuse tagamisse,“ sõnas välisminister. Välisminister lisas, et konsulaarkoostöö raames on prantslased meie kodanikele abiks olnud. „Praegu on Prantsuse saatkond meie hea partner FidÅ¾il, et aidata leida lahendust seal kohut ootava Eesti kodaniku juhtumile,“ ütles ta. Välisminister lisas, et vastavalt Eesti ja Prantsusmaa vahelisele viisaesinduslepingule esindab Prantsusmaa meid viisaküsimustes 15 riigis, olles sellega meid esindavate riikide seas esikohal. Välisministri sõnul on uue dimensiooni Eesti ja Prantsusmaa suhetesse lisanud Eesti vaatlejastaatus Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioonis (OIF). Eriti oluliseks peame OIFiga sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt saavad Eesti riigiametnikud OIFi toetusel täiendada oma prantsuse keele oskust. Samuti lisas Paet, et igati rõõmustav on ka Eesti ja Prantsusmaa vaheline aktiivne kultuurikoostöö. Eelmisel aastal toimus Prantsusmaal läbi aegade suurim Eesti kultuurifestival „Estonie-Tonique“, mille raames käis Prantsusmaal üle 200 Eesti esineja ja toimus rohkem kui poolsada üritust. Paet ja Cazeneuve kõnelesid kohtumisel pikemalt ka olukorrast Süürias. Ministrid leidsid ühiselt, et tuleb jätkata tööd poliitilise ülemineku võimaldamiseks riigis. „Oluline on liikuda edasi Süüria üleminekuvalitsuse moodustamise suunas,“ ütles Paet. Seega tuleb välisministri sõnul rahvusvahelisel üldsusel veelgi tungivamalt kutsuda Süüria opositsiooni üles ühinema. „Toetame igati ka ÜRO ja Araabia liiga ühise eriesindaja Lakhdar Brahimi tööd olukorrale lahenduse leidmisel,“ lisas ta. Samuti tõdesid ministrid, et humanitaarolukord Süürias on väga raske. „Seetõttu tuleb Süüria elanikke toetada seni, kuni leitakse poliitiline lahendus ja saavutatakse rahu,“ lausus Paet. Välisminister lisas, et rahvusvaheline kogukond peab üles näitama ka solidaarsust põgenikke vastuvõtvate riikide toetamisel. Kohtumisel räägiti veel ka viimastest arengutest Euroopa Liidus ja eurotsoonis, samuti Idapartnerluse teemadest ning Venemaaga seonduvast. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576315404... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

08.12.2012 09:50 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Eesti ootab järgmisel aastal kiiret arengut Gruusia suhetes nii Euroopa Liidu kui NATOga [Välisministeerium]

Nr 440-E Välisminister Urmas Paet ütles Dublinis OSCE välisministrite kohtumise raames kõnelustel Gruusia välisministri Maia PandÅ¾ikidzega, et Eesti ootab järgmisel aastal selget edasiminekut Gruusia suhetes nii Euroopa Liidu kui NATOga. Välisminister Paeti sõnul andsid vabad valimised ja korrektne võimuvahetus Gruusiale positiivse tõuke Euroopa Liidu ja NATO suunal. „Eesti ja Euroopa Liit soovivad jätkata ühiste pingutustega Gruusia lähenemiseks Euroopa Liidule, selleks on oluline Gruusial jätkata reformidega. Toetame Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu ning vabakaubanduslepingu läbirääkimiste peatset lõpuleviimist,“ lisas ta. Paet avaldas heameelt, et Gruusia on kasutanud Eesti Idapartnerluse Keskuse poolt pakutavaid võimalusi reformiprotsessis. Eesti on välisminister Paeti sõnul ka Gruusia NATO-suunaliste püüdluste toetaja. Ta lisas, et NATO hindab kõrgelt Gruusia panust rahvusvahelise julgeoleku tagamisel, näiteks Afganistani missioonil osalemisega. Paet ja PandÅ¾ikidze kõnelesid ka Eesti ja Gruusia kahepoolsetest suhetest. Välisminister Urmas Paet kutsus Gruusia kolleegi Maia PandÅ¾ikidzet järgmise aasta algul Eestisse visiidile. Ka on Eestil ja Gruusial plaanis pidada uue aasta alguses Tallinnas välisministeeriumite vahelised poliitilised konsultatsioonid. Samuti soovib Eesti tihendada Gruusiaga lepingulist alust. „Novembris jõustus tagasivõtulepingu rakendusprotokoll, mis on oluline migratsioonialase koostöö edendamiseks. Soovime Gruusiaga sõlmida ka pensionikindlustuse lepingu,“ lisas välisminister Paet. Eesti ja Gruusia soovivad jätkata turismisuhete edendamisega, milleks annab hea võimaluse kultuuri tutvustamine. „Näiteks on järgmisel aastal toimuvatel Saaremaa ooperipäevadel võimalik saada osa Gruusia kultuurist,“ sõnas Paet. Foto kohtumisest: http://tinyurl.com/bzgbphr VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

10.01.2013 12:50 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Jordaania on Eestile oluline partner Lähis-Idas [Välisministeerium]

Nr 6-E Välisminister Urmas Paet ütles Ammanis kohtumisel Jordaania välisministri Nasser Judehiga, et Jordaania on muutunud Eestile üha olulisemaks regionaalseks partneriks Lähis-Idas. „Jordaanial on õnnestunud säilitada stabiilsus ja rahvusvaheline mõjukus vaatamata tema naaberriikides toimuvale,“ lisas ta. Paeti sõnul on Jordaania mänginud näiteks olulist rolli Iisraeli-Palestiina rahuprotsessis ning pakkunud varjupaika Palestiina, Iraagi ja Süüria põgenikele. Riikidevahelisest koostööst kõneledes ütles välisminister Paet, et Jordaaniaga õnnestub lisaks tihedale energiakoostööle arendada ka teisi ärikontakte. „Eesti poolt on Jordaaniaga koostöö vastu huvi tundnud näiteks infotehnoloogia alal tegutsevad ettevõtted. Suur potentsiaal oleks ka turismialasel koostööl, sest Jordaania Punase mere äärsed kuurordid võiksid ka eestlaste jaoks saada päikesepuhkuse sihtkohaks,“ lausus Paet. Välisminister lisas, et majandussuhete tihendamiseks oleme huvitatud lisaks investeeringute kaitse lepingule ka topeltmaksustamise vältimise lepingu alla kirjutamisest. Paet kinnitas kohtumisel, et Eesti on valmis võõrustama ka Jordaania e-riigi delegatsiooni ning tutvustama Eesti e-riigi mudelit kui üht kõige efektiivsemat ja töökindlamat. „Eesti e-riigi alane koostöö Araabia maadega on tihenenud, lisaks Palestiinale aitame kaasa ka Tuneesia ja mitmete teiste riikide e-lahenduste arendamistele,“ sõnas ta. Paet ja Judeh kõnelesid kohtumisel ka viimastest arengutest seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga ning peatusid olukorral Süürias. Samuti kutsus Paet Jordaania välisministri Eestisse visiidile. Foto välisministrite kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/8364907891/in/pho... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSKAOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

14.01.2013 16:02 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Rootsi ja Soome on NATO lähimad liitlased [Välisministeerium]

Nr 10-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Sälenis Rootsi tähtsaimal julgeolekukonverentsil esinedes, et Rootsi ja Soome väga tihe koostöö NATOga on äärmiselt positiivne. „Võib isegi öelda, et Rootsi ja Soome on de facto NATO liikmed. Kuid tegelik liikmesus on siiski midagi enamat,“ ütles ta. „Kuid arvestades üha tihedamat koostööd Euroopa Liidus näeks Eesti hea meelega võimalikult integreerunud ja ühtset Põhja- ja Baltimaade regiooni,“ lisas ta. Paeti sõnul sõltub NATO ja tema partnerite kaitstus lisaks tavapäraste relvajõudude olemasolule ka valmisolekust ja paindlikkusest tegelda uute ja tekkivate ohtudega. Ta lisas, et väga oluline on teadvustada küberkaitset ning arendada NATO võimekust küberohtudega tegelemisel. „Tallinnas tegutsev NATO kollektiivne küberkaitsekeskus on sel eesmärgil loodud – et välja töötada uusi strateegiaid küberohtudega võitlemiseks ning viia läbi vajalikke õppusi,“ märkis Eesti välisminister. „Kõigel sellel, mida me teeme küberruumis on reaalsed tagajärjed ka reaalses maailmas. Laialdane e-lahenduste kasutamine nii Eestis kui Rootsis ning teistes Põhjamaades muudab meid seejuures ka haavatavamaks.“ Lisaks küberjulgeolekule on Paeti sõnul NATOle ja tema partneritele väljakutseks vähenevad kaitsekulutused, samas kui paljud kolmandad riigid aga hoopis suurendavad oma kaitsekulutusi. „Kaitsekulutuste vähenemine ei ole jätkusuutlik ning võib meid viia järgmiste ja veelgi raskemate kriisideni,“ märkis ta. „Iga riik peab täitma endale võetud kohustusi ning Euroopa ei saa muutuda nii-öelda julgeoleku tarbijaks,“ lisas ta. Välisminister Paet rõhutas, et Eesti panustab teist aastat järjest kaitsekulutustele 2% oma SKPst. „Kahe protsendi kriteerium on NATO poolt määratud, et alliansi võimekus oleks tagatud,“ tõi Paet välja. Rääkides Afganistanist märkis Paet, et missioon, kus nii Eesti kui Rootsi osalevad on muutnud ka meie riikide territooriumid palju ohutumaks. „Afganistani missioon on kinnitanud, et NATOl on oluline roll rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlased on võimelised üheskoos tegutsema laiapindsel välisoperatsioonil,“ ütles ta. Paet tõi oma esinemises välja, et Põhjamaade ja Balti riikide regiooni seisukohalt on positiivne eelmise aasta NATO Chicago tippkohtumisel tehtud otsus Balti riikide õhuturbest. „Ka Rootsi võidab sellest, et Eesti, Läti ja Leedu on paremini kaitstud. Samuti suurendab Rootsi regulaarne osalemine Balti riikide õhuturbes julgeolekusidet alliansiga veelgi,“ ütles ta. Sälenis toimuvast julgeolekukonverentsist võtavad osa ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Rootsi kaitseminister Karin Enström, Euroopa Komisjoni volinik Cecilia Malmström ja Rootsi Euroopa Liidu asjade minister Birgitta Ohlson.. Julgeolekukonverents toimub Sälenis 20 korda. Paet kohtub Sälenis ka Rootsi kaitseministri Karin Enströmiga. Fotod: http://tinyurl.com/bh3ush9 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

15.01.2013 10:20 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Põhjamaade ja Balti riikide tihe kaitsekoostöö on väga oluline eesmärk [Välisministeerium]

Nr 12-E Välisminister Urmas Paet ütles Rootsis Säleni julgeolekukonverentsi raames kohtumisel Rootsi kaitseministri Karin Enströmiga, et Eesti ja Rootsi praktilistele tegevustele keskenduv kahepoolne kaitsekoostöö on väga edukas. „Koostöö praktilised näited on Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis osalemine, kasvav koostöö kaitsehangete tegemisel, osalemine Balti KaitsekolledÅ¾i töös ja ühine tegutsemine küberkaitse valdkonnas,“ loetles Paet. Paet märkis, et Eesti hindab kõrgelt Rootsi tegutsemist Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis. „Põhjala lahingugrupp on olnud üks paremini ettevalmistatud lahingugruppe Euroopa Liidus,“ sõnas Eesti välisminister. „Euroopa Liidu lahingugruppides osalemine on ja jääb üheks Eesti rahvuslikest prioriteetidest ELi ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas,“ lisas ta. Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Rootsi toetust Balti KaitsekolledÅ¾i tegevusele. „On väga positiivne, et aasta tagasi otsustas Rootsi taas jätkata kolledÅ¾i toetamist,“ ütles ta. Eesti välisministri sõnul on Põhja- ja Baltimaade (NB8) kaitsekoostöö lähenemine Eesti pikaaegne strateegiline eesmärk. „See võtab aastaid ning see peab järgima praktilisi vajadusi ja vastastikuseid huve,“ märkis Paet. Rääkides koostööst küberkaitse alal tunnustas Paet Rootsi osalust Tallinnas tegutseva NATO kollektiivse küberkaitsekeskuse tegevuses. „Oleme alati innustanud Põhjamaid osalema küberkaitsekeskuse töös ning Rootsi on olnud väga hea näide sellest,“ lisas ta. Paet rõhutas, et ka kaheksa Põhja ja Balti riigi kaitsekoostöös peaks üks olulisimaid teemasid olema küberkaitse. „Küberturvalisus on oluline kaitsmaks meie ühist poliit- ja majandusruumi,” sõnas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.eeÂ

26.01.2013 13:11 (56.55) Välisminister Urmas Paet kohtus Brasiilia ja Kolumbia välisministriga [Välisministeerium]

Nr 19-E Välisminister Urmas Paet ütles Santiagos kohtumisel Brasiilia välisministri Antonio Patriotaga, et Eesti ja Brasiilia suhted on oluliselt tihenenud ning Eesti loodab peagi avada saatkonna Brasiilias. „Brasiilia on oma saatkonna Eestis juba avanud ning soovime ka oma saatkonna Brasiilias avada,“ ütles ta. Eestil on praegu kolmes Brasiilia piirkonnas aukonsul. Paeti sõnul mängib Brasiilia nii rahvusvahelises poliitikas kui majanduses kiiresti kasvavat rolli. „Seega pean igati vajalikuks Eesti ja Brasiilia suhete edasist arendamist,“ lisas ta. Paeti sõnul pakub Brasiilia ka Eesti ettevõtjatele kasvavat huvi. „Soovime alustada läbirääkimisi Eesti ja Brasiilia investeeringute kaitse lepingu sõlmimiseks,“ ütles ta. Välisministrid Paet ja Patriota rääkisid ka koostööst ÜRO inimõiguste nõukogus. „Nii Eesti kui Brasiilia on praegu koos ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed ning see pakub mitmeid võimalusi edendada ühistegevustega inimõiguste olukorda maailmas,“ sõnas Paet. Santiagos toimunud kohtumisel Kolumbia välisministri Maria Holguin Cuellariga märkis välisminister Paet, et Eesti soovib konsulaarabi osutamiseks ning majandus- ja kultuurisuhete edendamiseks määrata Kolumbiasse aukonsuli. „Oleme huvitatud tihedamatest suhetest Kolumbiaga nii kaubanduse, teenuste kui investeeringute alal,“ märkis Paet. Rääkides koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ütles Paet, et Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD laienemist ning Kolumbia kutsumist liitumiskõnelustele. „Leiame, et kõik riigid, kes vastavad liikmele seatud nõuetele, tuleks liitumisläbirääkimistele kutsuda,“ sõnas ta. Foto: http://tinyurl.com/bhn9fdj VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

30.01.2013 14:35 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Gruusial on oluline püsida Euroopa Liidu ja NATO kursil [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Paet ütles Gruusia välisministrile Maia PandÅ¾ikidzele täna kohtumisel Tallinnas, et Eesti loodab sel aastal selget edasiminekut Gruusia suhetes nii Euroopa Liidu kui NATOga. Paeti sõnul toetab Eesti Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu ning vabakaubanduslepingu sõlmimist. „Loodame ka, et viisavabaduse tegevuskava on võimalik allkirjastada peatselt,“ lisas ta. Eesti välisminister peab oluliseks ka edasiliikumist Gruusia –NATO suhetes. „Hindame kõrgelt Gruusia panust rahvusvahelise julgeoleku tagamisse, näiteks Afganistani missioonil osalemist,“ lisas Paet. Paet ja PandÅ¾ikidze kõnelesid ka Eesti ja Gruusia kahepoolsetest suhetest. Välisministrid avaldasid heameelt Eesti ja Gruusia vaheliste tihedate kultuurisuhete üle. „Sel suvel toimuvatel Saaremaa ooperipäevadel on publikul võimalik osa saada Gruusia ooperiteatrist. Tallinn Music Week'i eeskujul on plaanis selle aasta mais korraldada Eesti ja Gruusia muusikute ühisesinemised Tbilisis. Käimas on Eesti-Gruusia mängufilmi „Mandariinid“ võtted,“ lisas Paet. Eesti ja Gruusia soovivad tihendada kahepoolselt lepingulist alust. „Soovime sõlmida maanteetranspordi, turismikoostöö ja pensionikindlustuse lepingu,“ lisas välisminister Paet. Samuti aitaks investeeringute kaitse lepingu sõlmimine kaasa investeeringute kasvule. Paeti sõnul on Gruusia jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike. „Eesti toetusel on Gruusias viidud ellu projekte kodanikuühiskonna, kutse- ja kõrghariduse, ettevõtlusteadlikkuse ja heade valitsemistavade arengule ning edendamisele kaasaaitamiseks,“ ütles välisminister. Möödunud aastal toetas välisministeerium 14 Gruusias elluviidavat projekti. „Meil on hea meel, et Gruusia esindajad on kasutanud ka aktiivselt Eesti Idapartnerluse Keskuse poolt pakutavaid võimalusi,“ lisas Paet. Fotod: http://tinyurl.com/by3z9hg VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

21.02.2013 12:31 (56.55) Eesti soovib tihendada Põhjala ja Baltimaade koostööd [Välisministeerium]

Nr 60-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus peetud välispoliitika aastakõnes, et Eesti soovib Põhjala ja Baltimaade koostöö senisest veelgi aktiivsemaks muuta. „Järgmisel aastal on Eesti Balti koostöö eesistuja, koordineerib Põhja-Balti (NB8) tööd ja juhib Läänemeremaade Nõukogu. Seega on meil otsene võimalus suhete tihenemisele kaasa aidata,“ lausus Paet. Välisminister Paeti sõnul on Eestil piirkonna kõige integreerituma riigina eesmärk tugevdada kogu regiooni. „Toetame Läti ja Leedu ühinemist euroala ja OECDga. Ühtlasi on Eesti, aga ka Soome, Läti ja Leedu huvides, et eurotsooni mittekuuluvad Rootsi ja Taani ei kaugeneks Euroopa Liidu tuumikust,“ ütles ta. Samuti märkis välisminister, et Poola ja Saksamaa kui Läänemere piirkonnas võtmetähtsusega riigid peaksid olema senisest nähtavamad. „Eesti soovib, et nii Poola kui ka Saksamaa tunneks end rohkem Läänemere piirkonna riikidena,“ sõnas Paet. Välisminister lisas, et Eesti julgustab Saksamaad veelgi rohkem võtma liidrirolli n-ö põhjamaise mõistliku majandamise leeris, samuti toetab Eesti nagu Läti ja Leedu puhulgi Poola liitumist euroga. Välisministri rõhutas ka oma kõnes, et Põhjala piirkonna arengu seisukohalt on oluline tegeleda modernsete ja kiirete transpordiühenduste saavutamisega Lääne-Euroopa suunal. „Regiooni taristu arendamisega tuleb aktiivselt tegeleda,“ ütles Paet, kelle sõnul Läänemere piirkonnas juba toimub ligi 15 protsenti maailma merevedudest. „Korralik raudteeühendus muu Euroopaga parandab ka inimeste liikumisvõimalusi ning kasvatab regiooni konkurentsivõimet. Seda eesmärki teenibki Rail Balticu projekt, mille puhul on jõutud juba konkreetsete ettevalmistustöödeni,“ lausus välisminister. Sama oluline on Paeti sõnul ka energiaühenduste loomine. „Seda eesmärki toetab toimiv siseturg ning ühisel alusel energiakaubandus kolmandate riikidega,“ sõnas välisminister. Paet märkis, et sel aastal selgub regionaalse veeldatud maagaasi terminaliga seonduv. Samuti võib Estlink-2 valmides prognoosida suuremat elektri hinna stabiilsust. Töös on ka NordBalt merealune kaabel Leedu ja Rootsi vahel, Lit-Pol-Link Leedu ja Poola vahel ning uus Eesti-Läti elektriühendus. „Sedasi loome Läänemere-äärsete riikide elektriringi. Loodetavasti saame peagi täielikult integreeruda kogu Euroopa energiaturuga ja pääseda energiasaare staatusest,“ ütles Paet. Samuti tõi välisminister oma sõnavõtus esile, et meil tuleb töötada ka selle nimel, et Euroopa Liidus tehtav toetaks meie piirkonna senist edu ja tulevasi eesmärke. „Eesti on küll Euroopasse taaslõimunud, kuid see ei tähenda, et meie tähelepanu võib nüüd Euroopalt teistele teemadele hajuda,“ lausus Paet. Välisministri sõnul ei olnud meie eesmärk kunagi ainult liitumine. „Tähtsam kui Euroopa Liitu kuulumise fakt, on see, mida me Euroopas teeme. Oluline on, kuidas me seisame nii oma inimeste huvide ja õiguste eest kui ka kogu Euroopa huvide eest,“ rõhutas ta. Välisministri kõne täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/16555 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

01.03.2013 14:20 (56.55) Välisminister Urmas Paet tunnustas välismissioonidel osalenud Eesti tsiviileksperte [Välisministeerium]

Nr 77-E Välisminister Urmas Paet tunnustas täna välismissioonidel osalenud tsiviileksperte Eesti väga hea esindamise eest rahvusvahelistel missioonidel. „Eesti riik peab tsiviilekspertide poolt tehtut väga oluliseks ja väärtuslikuks,“ ütles Paet. Välisminister Paeti sõnul väärivad kõik rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel teeninud Eesti eksperdid tunnustust. „Teie kõik olete oma tööga jaganud parimaid Eesti praktikaid erinevates konflikti- ja konfliktijärgsetes piirkondades, esindanud Eesti riiki ning panustanud Eesti kuvandi tugevdamisse maailmas,“ rõhutas Paet tänuüritusel peetud sõnavõtus. Praegu on Eesti riigi poolt lähetatud tsiviilmissioonidele 18 eksperti ning välisminister kinnitas, et vastavalt võimalustele kavatseme Eesti tsiviilpanust veelgi suurendada. Sellel aastal tunnustab välisministeerium Eesti eksperte, kes on teeninud Euroopa Liidu, ÜRO ja OSCE missioonidel Afganistanis, Bosnias ja Hertsegoviinas, Gruusias, Kosovos, Makedoonias, Moldovas, Serbias ning Ukrainas aidates kaasa nende riikide arengule tervishoiu ja sisejulgeoleku valdkondades. „Sarnaselt kogu maailmale, oleme ka meie pilku pööramas Aafrikasse,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et ainuüksi eelmisel aastal avati selles regioonis kolm uut tsiviilmissiooni: Lõuna-Sudaanis, Sahelis ja Aafrika Sarvel. Planeerimisfaasis on piirivalvemissioon Liibüas ja väljaõppemissioon Malis, kus Eesti osaleb kahe staabiohvitseriga. „Kuigi mainitud missioonid võivad esmapilgul tunduda meile kauged, on selge, et tsiviilmissioonidel osalemine, oma kogemuste jagamine ning teadmiste ja oskuste võrra rikkamana koju tagasi tulemine mängib üha suuremat rolli julgeoleku tagamisel ning on ka oluline sisejulgeoleku valdkonna ühe komponendina,“ sõnas Paet. Samuti rõhutas välisminister tänasel tänuüritusel, et tsiviilmissioonidesse panustamine on Eesti kindel välispoliitiline prioriteet. „Jagades oma kogemust konfliktipiirkondades ning töötades selliste rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisus nagu EL, ÜRO ja OSCE, suurendame oma nähtavust maailmas ning aitame oma kogemuse toel ka teiste riikide turvalisust ja heaolu kasvatada,“ ütles Paet. Samuti tänab välisministeerium kõiki partnerasutusi ja nende tublisid töötajaid. Tsiviilekspertide missioonidele lähetamine on hea näide tõhusast ametkondadevahelisest koostööst ja usaldusest. Fotod on peagi leitavad välisministeeriumi Flickri kontolt: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

26.02.2013 17:20 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Eesti keskendub inimõiguste nõukogus naiste-, laste- ja põlisrahvaste õigustele [Välisministeerium]

Nr 68-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu kõrgetasemelisel istungil, et Eestile on ÜRO Inimõiguste nõukogu liikmena peateemad väljendusvabadus, sealhulgas internetivabadus, naiste-, laste- ja põlisrahvaste õigused ning võitlus karistamatusega. Paeti sõnul on põlisrahvaste õigused inimõigustealases tegevuses Eestile prioriteet. „Eriti teeb meile muret soome-ugri rahvaste olukord,“ märkis ta. Naiste õigused on inimõiguste nõukogus samuti üheks prioriteetsetest teemadest. „Naiste staatus ühiskonnas näitab selle ühiskonna tugevust,“ lausus Paet. Ta avaldas lootust, et peagi algaval ÜRO naiste staatuse komisjoni istungil jõutakse naistevastase vägivalla vastast võitlust puudutavates hoiakutes ühisele seisukohale. Rääkides laste õigustest rõhutas Paet, et lastevastase vägivallaga võitlemisel on kõige olulisem ennetamine. „Suuremat tähelepanu tuleb pöörata laste kannatustele relvakonfliktides,“ sõnas Eesti välisminister. „Ka praeguses Süüria-konfliktis on suurem osa kannatanutest just naised ja lapsed.“ Paet tõi esile, et karistamatuse vastu võitlemisel on oluline roll Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul, mille liikmesriikide assamblee president on Eesti suursaadik Tiina Intelmann. „122 riiki on rahvusvahelise kriminaalkohtuga ühinenud, kutsun ka kõiki teisi riike liituma,“ sõnas ta. Eesti peab Paeti sõnul tähtsaks avatud valitsemist, et inimesed saaksid otseselt panustada otsuste tegemise protsessi. „Sellele aitavad kaasa modernsed tehnoloogilised lahendused,“ märkis ta. Paeti sõnul mängib interneti kättesaadavus olulist rolli heade valitsemistavade juurutamisel. „Internetivabadus on Eestile inimõiguste nõukogus üks tähtsamaid teemasid, sest peame väljendusvabadust küberruumis sama oluliseks kui kõiki teisi inimõigusi kaitsvaid ja edendavaid tegevusi,“ ütles ta. „Viimasel ajal on aga nõukogus olnud murettekitavaid arutelusid internetivabaduse üle, kuna mitmed riigid pooldavad tsensuuri ja vabaduste piiramist.“ Paet lisas, et riigid peaksid avatust ja ligipääsu käsitlema võimaluse, mitte ohuna. „Eesti – internetivabaduse koalitsiooni liikmena – korraldab 2014. aastal Tallinnas internetivabaduse teemalise konverentsi,“ sõnas ta. Eesti välisminister andis oma kõnes ülevaate ka Eesti arengukoostööprojektidest, mis on suures osas seotud just inimõiguste edendamisega ning peatus lähemalt inimõiguste olukorral Süürias, Malis, Põhja-Koreas ja Valgevenes. Eesti sai ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks 1. jaanuaril 2013. Välisminister Paet kohtub Genfis ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navanethem Pillayga ning osaleb kõrgetasemelisel ÜRO inimõiguste nõukogu naiste õiguste teemalisel üritusel „The Power of Empowered Women“. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

28.03.2013 10:40 (56.55) Välisminister Urmas Paet kõneles Palestiina Omavalitsuse missiooni juhiga Lähis-Ida rahuprotsessist [Välisministeerium]

Nr 106-E Välisminister Urmas Paet arutas Tallinnas kohtumisel Palestiina Omavalitsuse missiooni juhi Nabil Al Waziriga Lähis-Ida rahuprotsessi ning kinnitas, et Eesti toetab kahe riigi lahendust. Paet rõhutas, et otsekõnelused Iisraeli ja Palestiina vahel on ainus tee rahuni. „Palestiina rahval on õigus omariiklusele ning Iisraeli rahval on õigus elada Palestiina kõrval rahus ja turvalisuses,“ ütles Paet. „Ainult läbi räägitud lahendus saab tuua kestva rahu,“ lisas ta. Välisminister Urmas Paet ja Palestiina Omavalitsuse missiooni juht Nabil Al Wazir kõnelesid veel kahepoolsetest suhetest. Paeti sõnul on Eesti ja Palestiina Omavalitsuse suhted on olnud väga head. „Loodame sügisel pidada poliitilisi konsultatsioone,“ lausus Paet. Eesti on Paeti sõnul viimastel aastatel aidanud panustada Palestiina riigi ülesehitusse läbi e-riigi elementide juurutamise. „Varsti on lõpule jõudmas projekt Palestiina Omavalitsuse digitaalse turvalisuse võimekuse suurendamiseks,“ lisas Paet. Käesoleval aastal toetab Eesti ka ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevusi 50 000 euroga. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

05.03.2013 09:55 (56.55) Välisminister Urmas Paet: naistevastase vägivalla vastu relvakonfliktides tuleb tõhusamalt võidelda [Välisministeerium]

Nr 80-E Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis Eesti eestvedamisel toimunud naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kohtumisel, et Eesti peab väga oluliseks võidelda naistevastase vägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt. „Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased – nad ei pruugi alati olla sõjaväelased, vaid võivad olla ka muudel mõjukatel positsioonidel ja seetõttu end karistamatuna tunda,“ lisas ta. Viimaste aastate jooksul on mitmetes konfliktides sõjataktikana kasutatud seksuaalset vägivalda ja seksuaalse vägivallaga ähvardamist. „Nii on see olnud relvakonfliktides Cote d’Ivoire’is, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Süürias ja Malis,“ lausus Paet. Võitlus karistamatusega on Paeti sõnul samuti üks Eestile väga olulistest teemadest – Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee president Tiina Intelmann on korduvalt tõstatanud küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest seksuaalvägivallast sõjakuritegude, inimsustevastaste kuritegude ning genotsiidi kontekstis. „Kriminaalkohtu uurimine võib ära hoida edasiste kuritegude toimepanemise, samuti on kohtule prioriteet kahju hüvitamine just seksuaalvägivalla ja soolisest ebavõrdsusest ajendatud kuritegude ohvritele,“ lausus Paet. „Kuid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusemõistmisest üksi ei piisa, ka riikidel endil peavad olema selliste kuritegude üle õigusemõistmiseks vajalikud seadused.“ Paeti sõnul tuleks naisi enam kasutada ka rahuvahendustegevuses. „Tihti puudub traditsioonide ja kultuuri, aga ka religiooni ja hariduse tõttu rahuvahendamisel naiste osalus. Kuid seda on väga vaja,“ ütles ta. „Naised on valmis tegutsema ja juhtrolli võtma. Nii on see pärast niinimetatud Araabia kevadet mitmetes riikides – näiteks Sri Lankal, El Salvadoris, Libeerias, Nepalis ning paljudes teises riikides,“ lisas ta. Eesti välisministri sõnul tuleb julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325, mis käsitleb naiste olukorra parandamist relvakonfliktides tõhusamalt rakendada. „2000. aasta oktoobris vastu võetud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 tunnistati sõdade ja konfliktide ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele – nüüd, 12 aastat hiljem tuleb saavutatule hinnang anda,“ märkis Paet. „Eesti seisukohalt on liiga palju tegeletud korralduslike küsimustega ning liiga vähe sisuga,“ ütles ta. Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1325 on Paeti sõnul põimitud julgeolekut, arengut ja inimõigusi puudutav. „Kuid lisaks neile põhielementidele seonduvad selle teemaga veel mitmed teised küsimused, nagu näiteks vastutus kaitsta põhimõte, humanitaarabi ja arengukoostöö, küsimus laste olukorrast relvakonfliktides, seksuaalset vägivalda puudutav ning haridusega seonduv,“ lausus Paet. „Seetõttu on kitsas lähenemine sellele teemale mõeldamatu,“ lisa ta. Samuti märkis Eesti välisminister, et kuigi resolutsioon 1325 puudutab naisi sõjalistes konfliktides on selle küsimusega oluline tegeleda ka ühiskondadel, kus selliseid konflikte ei ole. „Väga tähtis on ennetustegevus ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine,“ märkis ta. Välisminister Paet andis kohtumisel ka põhjaliku ülevaate 2010. aastal vastu võetud Eesti rahvuslikust tegevuskavast julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisel. ÜRO peakorteris toimunud kohtumise „ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 – mis saab edasi?“ korraldasid Eesti ja Armeenia alalised esindused ÜRO juures koostöös ÜRO ja mitmete valitsusväliste organisatsioonidega. Kohtumise eesmärk oli rääkida väljakutsetest seoses julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisega ning julgustada liikmesriike sel eesmärgil välja töötama tegevuskavasid ja võtma endale kohustusi teemaga tegelemiseks. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329165... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

10.04.2013 17:25 (56.55) Eesti ja Islandi välisminister kutsusid Põhja-Koread ähvardustest loobuma [Välisministeerium]

Nr 122-E Välisminister Urmas Paet arutas täna Reykjavikis kohtumisel Islandi välisministri Össur Skarphéðinssoniga viimaseid arenguid Korea poolsaarel, Islandi ja Eesti vahelisi suhteid ning Islandi liitumist Euroopa Liiduga. Välisministrid rõhutasid, et Põhja-Korea režiim peab viivitamatult lõpetama provokatiivse käitumise ja ähvardused. „Kutsume Põhja-Koread üles hoiduma sammudest, millel võiksid olla kaugeleulatuvad tagajärjed,“ ütles välisminister Urmas Paet. Välisminister Paeti sõnul süvendab Põhja-Korea ähvardav retoorika ning provokatiivne käitumine üha enam pingeid regioonis. „Aina pinevamaks muutuv olukord on tekitanud võimaluse, et väikseimgi vahejuhtum võib viia reaalse konfliktini,“ ütles Paet Euroopa Liidu laienemisest kõneldes kinnitas välisminister Paet, et Eesti soov on ELi laienemine Põhja-Euroopas. „Islandi ettevalmistus ja pühendumus on heaks eeskujuks ka teistele ELi pürgivatele kandidaatriikidele. Islandi ELi liikmesus tooks kindlasti kasu nii mõlemale poolele,“ lisas Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti sidemed Islandiga tugevad. „Islandi saatkonna paiknema hakkamine Eesti saatkonnahoones Pekingis on hea näide meie riikide tihedast koostööst,“ lisas Paet. Paeti ja Skarphéðinssoni sõnul on Eesti ning Island huvitatud konsulaarkoostöö tihendamisest. „Selleks soovime korraldada konsulaarkonsultatsioonid, et arutada lähemalt koostöövõimalusi näiteks viisaesindusküsimustes ja dokumendisuhtluse lihtsustamiseks,“ ütles Paet. „Samuti tahame sõlmida kokkuleppe Islandiga avalike dokumentide vastastikuse ilma apostille’ta tunnustamise osas, mis lihtsustaks Eesti ja Islandi inimeste jaoks asjaajamistoiminguid,“ lisas ta. Eesti ja Island on huvitatud ka majanduskoostöö edendamisest ning ettevõtjate kontaktide aktiivsemaks muutmisest. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

12.03.2013 13:21 (56.55) Eesti ja Luksemburgi välisminister: Balti ja Beneluxi riikide konsulaarkoostöö peaks olema eeskujuks Euroopa Liidule laiemalt [Välisministeerium]

Nr 92-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga kohtudes, et Eesti koostöö Luksemburgi ja laiemalt Beneluxi riikide ning Läti ja Leeduga on leidunud kasuliku praktilise väljundi konsulaarvaldkonnas. „Soovime, et meie eeskujul hakataks konsulaaralase koostöö tihendamise olulisusele ja vajadusele mõtlema Euroopa Liidus laiemalt,“ märkis Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, Läti ja Leedu koostöö konsulaarvaldkonnas viinud mitmete praktiliste tegevusteni. „Tegeleme ühiselt uute algatustega, mis aitavad laiendada konsulaarteenuste ja -abi osutamise ulatust meie riikide kodanikele,“ ütles Paet. Välisministri sõnul on kolm peamist koostöövaldkonda kriisikoostöö, ühised viisakeskused ja biomeetria võtmine teiste liikmesriikide kodanikelt. „Eesti on näiteks valmis esindama Luksemburgi viisade väljastamisel Sydneys,“ märkis ta. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seonduvast. Paet rõhutas, et Eesti huvides on tugev, nähtav ja usutav Euroopa Liit ning seda kindlasti ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Paet ja Asselborn peatusid ka riikidevahalise kahepoolse koostöö tihendamise võimalustel. Eesti välisministri sõnul on Luksemburg huvitatud meiega infotehnoloogiaalase koostöö arendamisest. „Näiteks on Luksemburgile huvipakkuvaks meie ID-kaardi ja internetipanganduse kasutamise lahendused,“ ütles Paet. Välisminister tänas Luksemburgi rahalise panuse eest ka Eesti, Läti ja Leedu õhtuturbe missiooni ning kutsus Luksemburgi liituma Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. Päevakajalistest rahvusvahelistest arengutest kõneldes rõhutasid välisministrid Süüria kriisile jätkuva lahenduse leidmise vajadust. „Toetame eriesindaja Brahimi tööd kriisi lahendamisel ja tema sellesisulisi ettepanekuid,“ ütles Paet. Samas tuleb välisministri sõnul kriisile poliitilise lahenduse leidmise kõrval tegeleda ka Süüria pagulaste probleemiga, mis päeva-päevalt tõsisemaks muutub. „Pagulaste hulk Süüria naaberriikides on ületanud miljoni piiri ja see mõjutab olulisel kogu ümbritsevat regiooni,“ lisas ta. Samuti kõnelesid välisministrid kohtumisel Afganistaniga seonduvast ja sellest, et riik vajab ka pärast 2014. aastat rahvusvahelise kogukonna kindlat toetust. Ministrid peatusid ka idapartnerluse küsimustel ning olukorral Ukrainas ja Venemaal. Fotod välisministrite kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329790... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

27.04.2013 18:45 (56.55) Eesti ja Tai soovivad IT- ja turismialast koostööd tihendada [Välisministeerium]

Nr 147-E Välisminister Urmas Paet ning Tai turismi- ja spordiminister Somsak Pureesrisak kõnelesid kohtumisel Bangkokis võimalusest kehtestada Eesti kodanikele viisavabadus Taisse reisimisel ning turismialasest koostööst. „Võttes arvesse, et Tai on Eesti elanike seas populaarne reisisiht, on viisavabaduse kehtestamine vajalik. Loodetavasti otsustab Tai viisanõudest loobumise selle aasta jooksul,” ütles välisminister Paet. Ministrid avaldasid lootust, et Eesti ja Tai turismiettevõtete koostöö tiheneb. „Loodame näha Eestis rohkem Tai turiste,“ lisas välisminister Paet. Tai osaleb ka järgmise aasta veebruaris Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 2014. Veel kõnelesid Paet ja Pureesrisak rahvusvahelisest koostööst spordis ning avaldasid toetust lisada maadlus olümpiaalade hulka tagasi. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on otsustanud jätta 2020. aasta olümpiamängude kavast välja maadluse. Tai minister tundis veel huvi Eesti vehklemisspordi ja treenerite kogemuste vastu ning avaldas soovi teha koostööd ka spordimeditsiini valdkonnas. Kohtumisel Tai infotehnoloogiaministri Anudith Nakornthapiga arutas välisminister Urmas Paet Eesti ja Tai vahelisi koostööperspektiive e-lahenduste alal. Välisminister Paet andis ülevaate Eesti e-valitsuse ja e-teenuste kasutamise kogemusest. Infotehnoloogiaminister Nakornthap väljendas Tai soovi osaleda sel aastal juunis Tallinnas toimuval iga-aastasel NATO rahvusvahelisel küberkonfliktide temaatilisel konverentsil. Välisminister Urmas Paet rõhutas rahvusvahelise koostöö olulisust küberjulgeoleku vallas. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

29.04.2013 16:31 (56.55) Välisminister Urmas Paet rõhutas välisministeeriumi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahelise koostöö olulisust [Välisministeerium]

Nr 150-E Välisminister Urmas Paet kohtus täna Kaubandus-Tööstuskoja (KTK), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Tööandjate Keskliidu esindajatega, et arutada võimalusi, kuidas välisministeeriumi ning ettevõtlusorganisatsioonide koostööd tihendada Eesti ettevõtjate huvide kaitsmisel välismaal. Eesti välisesinduste üks oluline roll on välisminister Paeti sõnul Eesti ettevõtjate tegevuse toetamine ja nende huvide kaitsmine välisriikides. „Uute esinduste avamisel lähtume muu hulgas Eesti majandushuvidest. Selle aasta veebruaris avasime saatkonna Indias ning aprillist alustas tööd meie esindus Brasiilias,“ sõnas Paet. „Eesti välisesinduste võrgustiku arengul on oluline osa ka ettevõtjate vajadustel,“ lisas ta. „Ka Eesti aukonsulite võrgustikku tuleks rohkem kaasata koostöösse ettevõtlusorganisatsioonidega,“ märkis välisminister. Paet ütles, et välisministeeriumi ja ettevõtlusorganisatsioonide vaheline koostöö on olnud hea ja üksteise tegevusi toetav. „Hea koostöö ja infovahetus EASi, KTK ja Tööandjate Keskliiduga on oluline paljude meie ettevõtmiste seisukohast,“ lisas välisminister Paet. Paet tõstis esile koostööd Kaubandus-Tööstuskojaga ärivisiitide korraldamisel ning ka Eestisse saabuvate äridelegatsioonide vastuvõtmisel. Samuti on koostöös KTKga kujunenud traditsiooniks erinevaid sihtturge tutvustavate seminaride korraldamine. Eduka koostöö seisukohast on Paeti sõnul kasulikud ka välisriikidesse tööle asuvate suursaadikute ja majandusküsimustega tegelevate diplomaatide lähetuste eel toimuvad kohtumised Kaubandus-Tööstuskoja ning Tööandjate Keskliidu liikmetega. EAS on välisministeeriumile oluline koostööpartner. „Riikides, kus on lisaks saatkonnale olemas ka EASi välisesindaja, läheb majandusalane tegevus märgatavalt jõudsamalt,“ sõnas välisminister. Paet märkis veel, et lisaks sisulisele koostööle jagavad Eesti diplomaadid EASi esindajaga ka tööruume. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

27.05.2013 08:45 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Eesti toetab Läti liitumist OECDga [Välisministeerium]

Nr 175-E Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas kohtumisel Läti välisministri Edgars Rinkēvičsiga, et Eesti toetab Läti liitumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECDga. "Järgmisel nädalal Pariisis toimuval OECD aastakohtumisel arutatakse organisatsiooni laienemise küsimusi. Loodame, et selle üks tulemusi on Lätile liitumiskutse esitamine," ütles Paet. Välisminister Urmas Paet kohtus Tallinnas ka Rootsi välisministri Carl Bildtiga, kellega kõneldi internetivabaduse teemadest. „Eesti peab oluliseks virtuaalse väljendusvabaduse kaitset ja interneti kättesaadavuse soodustamist,“ ütles Paet. Välisminister Paeti sõnul ühines Eesti 2011. aastal internetivabaduse koalitsiooniga. Internetivabaduse koalitsiooni eesmärkide edendamisel peab Eesti oluliseks koostööd Rootsiga. „Meie ühine eesmärk on internetivabaduse ja küberjulgeoleku eest seismine,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et Rootsi kõrval on ka Läti, kes hiljuti koalitsiooniga liitus, meie partneriks internetivabaduse edendamisel. Samuti märkis välisminister Paet kohtumisel, et Eestil on 2014. aasta kevadel plaanis Tallinna korraldada internetivabaduse koalitsiooni aastakonverents. Rootsi välisminister Carl Bildt ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs osalevad Tallinnas toimuval Lennart Meri konverentsil. Lisainfot Internetivabaduse koalitsiooni (IFC – Internet Freedom Coalition) kohta: http://www.government.nl/issues/human-rights/freedom-of-expression-and-i... ja http://www.humanrights.gov/2012/11/20/fact-sheet-freedom-online-coalition/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

12.07.2013 14:35 (56.55) Eesti on Gruusia ELi ja NATO-suunaliste püüdluste kindel toetaja [Välisministeerium]

Nr 239-E Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Batumis Euroopa Liiduga lõimumise ja idapartnerluse rahvusvahelisel konverentsil, et Eesti on Gruusia ELi ja NATO-suunaliste püüdluste kindel toetaja. Välisminister Urmas Paet ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Liit väärtustab naabruskonna stabiilsust ja heaolu ning seetõttu peab pöörama rõhutatult tähelepanu idapartnerlusele. „Idapartnerlus peab olema Gruusia ja ka teistele sihtriikide jaoks tõhus vahend liikumisel Euroopa Liidu suunal,“ rõhutas välisminister Urmas Paet. „Veebruaris alguse saanud Euroopa Liidu viisadialoog Gruusiaga on kulgenud edukalt ning sügavat ja kõikehõlmavat vabakaubandusala sisaldav assotsiatsioonileping on lõppjärgus,“ märkis Paet. „Idapartneritele on vaja anda selgeid tulevikuväljavaated ning tunnustada seniseid edusamme,“ lisas ta. Edukaks lõimumisprotsessiks Euroopa Liiduga on Gruusial välisminister Paeti sõnul oluline keskenduda õiglase ja stabiilse ühiskonna arengule, kus on toimiv kodanikuühiskond, vähemuste õigused tagatud, sõnavabadus ning opositsioon. „Lähenevad presidendivalimised annavad võimaluse näidata, et Gruusia on edukas ja toimiv demokraatia,“ lisas Paet, rõhutades lisaks kõigi poliitiliste jõudude vastutustundliku käitumise olulisust ka valimiste järgsel ajal. Samuti tõi välisminister Paet esile Gruusia majandus- ja kaubandussuhete olulisust Euroopaga. „Euroopa ja läänesuunalise tee valimisel on Gruusial vaja tihendada majandussidemeid. Üks võimalus selleks oleks majandusruumi loomine Euroopa Liidu ja idapartnerite vahel,“ lisas Paet. Lisainfot Batumis toimuva konverentsi „Georgia’s European Way: The EU’s Eastern Partners – Towards the Vilnius Summit“ kohta: http://ge-europeanway.com/en VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

30.08.2013 13:01 (56.55) Välisminister Urmas Paet Helsingis: Süürias tuleb ära hoida võimalikud uued keemiarelvarünnakud [Välisministeerium]

Nr 264-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Helsingis Soome välisministri Erkki Tuomiojaga äärmiselt traagilisest olukorrast Süürias kõneldes, et väline sõjaline sekkumine sealsetesse sündmustesse on viimane võimalus ja abinõu. „Kõik sellised konfliktid saab lahendada ainult poliitiliste kokkulepetega, kuid on selge, et kahe ja poole aasta jooksul ei ole need poliitilised või diplomaatilised jõupingutused kuhugi viinud. Kuid kindlasti tuleb neid jätkata. Samas tuleb välistada keemiarelva uus kasutamine,“ rõhutas ta. „Keemiarelva kasutamine on mistahes asjaoludel häbiväärne ja täiesti lubamatu ning Eesti on Süürias tsiviilelanike vastu toimunud brutaalse rünnaku selgesõnaliselt hukka mõistnud,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti jätkab humanitaarabi andmist Süüria põgenikele. Paet ja Tuomioja rõhutasid, et Egiptuses on esmatähtis ära hoida vägivalla edasine levik. Eesti välisministri sõnul peavad kõik konflikti osapooled pingutama rahumeelse lahenduse nimel. ,,Oluline on kõigi poliitiliste jõudude kaasamine poliitilisse dialoogi ja demokraatlike institutsioonide taastamise protsessi,“ sõnas ta. Välisministrid leidsid, et vajalik on Euroopa Liidu ja Egiptuse valitsuse vahelise dialoogi jätkumine. Kahepoolsetest suhetest kõneldes avaldasid välisministrid heameelt Eesti ja Soome tugevneva erisuhte üle. „Meie majandusruumid on läbipõimunud, mida iseloomustavad suured riikidevahelised koostööprojektid transpordi ja energeetika vallas,“ toonitas Paet. Soome on jätkuvalt Eesti tähtsaim majanduspartner, kaubavahetus Soomega moodustab pisut üle 16% kogu Eesti kaubavahetusest. Eesti ja Soome koostöös on Paeti sõnul lähiajal olulised teemad Estlink 2 rajamine, Rail Baltic ning koostöö küberkaitse vallas. Ka Eesti ja Soome vaheline e-andmevahetus edeneb jõudsalt, rakendamisel on pilootprojekt maksuvõlatõendite vahetamiseks. „Pikas perspektiivis on Eestil ja Soomel hea võimalus anda Euroopa Liidule eeskuju piiriüleste teenuste ja riikidevahelise ühtse inforuumi loomisel. Selliste hästi töötavate lahendustega saame hoogustada Euroopa ühtse digitaalse turu arengut," ütles Paet. Välisministrid leidsid, et Läänemere piirkonna mitmepoolsetest koostööformaatidest on olulisel kohal nii Läänemeremaade Nõukogu kui ka Põhja- ja Baltimaade koostöö. „Läänemere regiooni erinevad koostööformaadid võiksid olla nähtavamad, rollijaotus selgem ja tegevus koordineeritum,“ ütles Paet. Eesti jaoks on 2014. aasta Läänemere aasta, sest Eesti juhib sel aastal Balti koostööd, Põhja- ja Baltimaade koostööd ning alates juulist 2014 ka Läänemeremaade Nõukogu. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

07.09.2013 12:45 (56.55) Välisminister Urmas Paet: kõige halvem on rahvusvahelise kogukonna ükskõiksus Süüria keemiarelva rünnakute osas [Välisministeerium]

Nr 276-E Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Vilniuses USA välisministri John Kerryga, ütles välisminister Urmas Paet, et Süüria konflikti lahendamiseks on väline sõjaline sekkumine kõige viimane võimalus, kuid see on vajalik, et ära hoida uusi keemiarelvarünnakuid. „Keemiarelva kasutamine on täiesti vastuvõetamatu inimsusevastane kuritegu ning tuleb teha kõik, et see ei korduks,“ lausus Paet. USA välisminister John Kerry kinnitas kohtumisel, et keemiarelvarünnaku korraldas Assadi režiim. Paeti sõnul oleks kõige halvem areng see, kui maailm vaatab ükskõikselt pealt sõjakuritegude sooritamist, mida keemiarelvarünnak on, ega tee midagi, et olukorda muuta. „See toob kaasa selliste kuritegude kordamise," lisas ta. Eesti välisministri sõnul peavad kuriteo sooritajad vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistatud saama. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma,“ märkis Paet. „Keemiarelva kasutamine on rahvusvahelise õiguse väga tõsine rikkumine." Paet tõi kurva reaalsusena esile ÜRO julgeolekunõukogu võimetust Süüria osas kokkuleppele jõuda. „Süüria konflikti saab pikaajalise rahu nimel lahendada ainult poliitiliste kokkulepetega. Samas ei tähenda see, et taluda tuleks sõjakuritegusid," lausus ta. „Kuigi kahe ja poole aasta jooksul ei ole need poliitilised või diplomaatilised jõupingutused kuhugi viinud, tuleb neid kindlasti jätkata,“ lisas Paet. Süüriast on nüüdseks põgenenud üle kahe miljoni inimese ning hukkunute ja põgenike arv kasvab iga päev. Paet kinnitas, et Eesti jätkab humanitaarabi andmist Süüria põgenikele. ,,Oleme eraldanud veel 250 000 eurot Süüria põgenikele humanitaarabiks," sõnas ta. ,,Seni oleme Süüria kriisis kannatanuid viimase kahe aasta jooksul toetanud 830 000 euroga.“ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

25.09.2013 17:55 (56.55) Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Vanuatuga [Välisministeerium]

Nr 295-E Välisminister Urmas Paet ja Vanuatu välisminister Edward Natapei sõlmisid ÜRO peaassamblee raames kahe riigi vahel diplomaatilised suhted. ,,Eesti soov on omada diplomaatilisi suhteid kõigi maailma riikidega ning vähem kui 20 riigiga on need veel sõlmimata,“ lausus välisminister Paet. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka koostööst ÜROs ning teineteise kandidatuuride vastastikusest toetamisest. ,,Seni on väikeriigid olnud ÜRO julgeolekunõukogus alaesindatud,“ märkis Paet. Paet kutsus kohtumisel Vanuatut ühinema internetivabaduse koalitsiooniga. ,,Koalitsiooni tegevuse eesmärk on levitada ning kaitsta vaba ja turvalise interneti ideed,“ lausus ta. Välisminister Paet tutvustas kohtumisel ka Eesti e-lahendusi. ,,Erinevad e-lahendused, nagu näiteks e-haridus, e-valimised, e-meditsiin aitavad eriti suurte vahemaade puhul tihendada riigi ja kodaniku suhtlust ning viia teenused inimesteni,“ tõi Paet esile. ,,Oleme valmis oma e-lahenduste rakendamise kogemust jagama, kas kahe- või mitmepoolse koostöö käigus,“ lisas ta. Kohtumisel räägiti ka keskkonna ja kestliku arengu teemadest ning Eesti kodanikuühiskonna Teeme ära! ettevõtmisest. ,,Sel aastal laienes koristamine juba ka maailmamerele,“ ütles Paet. Vanuatu on 83 saarest koosnev riik Vaikse ookeani lõunaosas Havai ja Austraalia vahel. Põhjast lõunasse on territooriumi ulatus üle 1000 kilomeetri. Riigis elab üle 260 000 inimese ning Vanuatu pealinn on Port Vila. 2012. aastal külastas Vanuatut ligikaudu 321 000 turisti. Eesti kodanikud saavad Vanuatus viibida viisavabalt 30 päeva. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

28.09.2013 12:15 (56.55) Eesti toetab NATO edasist laienemist [Välisministeerium]

Nr 305-E Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peaassamblee raames aset leidnud USA-Aadria ja Balti harta välisministrite kohtumisel, et Eesti peab oluliseks NATO koostööd kandidaat- ja partnerriikidega ning NATO edasist laienemist. ,,NATO laienemine on aidanud oluliselt tugevdada julgeolekut Euroopas,“ lausus Paet. ,,Seetõttu toetame NATO avatud uste poliitika jätkumist ning riikidel, kes jagavad NATO väärtusi ja soovivad ning suudavad täita liikmesriikide kohustusi, peab olema võimalus alliansiga ühineda,“ lisas ta. Aadria harta allkirjastati USA välisministri Colin Powelli ning Albaania, Horvaatia ja Makedoonia välisministrite poolt 2003. aastal. 2008. aastal lisandusid uute liikmetena Bosnia ja Herstegoviina ning Montenegro. Aadria harta peamine eesmärk on muuta selgemaks sellega liitunud Lääne-Balkani riikide NATOga liitumise perspektiivid. Välisminister Paet ja Montenegro välisminister Igor Lukšic allkirjastasid USA-Aadria ja Balti harta kohtumisel ka Euroopa Ühenduse ja Montenegro vahelise isikute tagasivõtmise lepingu rakendusprotokolli. ,,Protokoll loob aluse ametkondade paremaks otsesuhtluseks ja hõlbustab migratsiooniametnike tööd illegaalse immigratsiooni juhtumitega tegelemisel,“ märkis Paet. Kohtumisel New Yorgis Ameerika Juudikomitee esindajatega kinnitas välisminister Urmas Paet Eesti riigi häid koostöösuhteid meie juudikogukonnaga. Paet märkis, et äsja – 16. septembril – avati Kloogal holokausti ohvrite mälestuspaigas Eesti Ajaloomuuseumi poolt renoveeritud memoriaal. Knessetist osales avamisel Eesti-Iisraeli sõprusgrupi esinaine Rina Frenkel. „Eesti on hukka mõistnud kõik inimsusevastased kuriteod, holokausti nende seas. Iialgi ei saa aktsepteerida inimelude hävitamist,“ rõhutas Paet. Välisminister tõdes, et rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise ennetus on tulemusrikas, kui seda teha hariduse, uurimistegevuse ja rahvusvahelise koostöö kaudu. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

28.02.2014 11:20 (56.55) Välisminister Urmas Paet rääkis ELi välispoliitika juhi Catherine Ashtoniga olukorrast Ukrainas [Välisministeerium]

Nr 66-E Välisminister Urmas Paet kõneles telefonitsi Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoniga olukorrast Ukrainas. „Vaatamata plaanidele täna uus valitsus paika panna, on olukord Ukrainas jätkuvalt äärmiselt murettekitav,“ ütles Paet. „Kõige olulisem on ära hoida vägivalla uus levik ning vähendada pingeid tänavatel ja regioonides. Mõne päeva eest Kiievi tänavatel mälestuspaikades nähtu oli väga kurvastav,“ lisas ta. Ashton ja Paet rõhutasid Ukraina territoriaalse terviklikkuse ainuvõimalikkust. Nii Paet kui Ashton rõhutasid äsjastel visiitidel Kiievisse, et Ukraina abistamine ja majandusliku kokkukukkumise vältimine on Euroopa Liidule väga oluline. „Kuid selle eelduseks on kiired ja tegelikud reformid Ukrainas, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale,“ märkis Paet. „Vastutusvõimeline valitsus Ukrainas on eelduseks, et riigile saaks näiteks Euroopa Liidu, IMF-i ja teiste struktuuride kaudu rahalist abi osutada,“ lisas Eesti välisminister. Välisminister Paet ja EL välispoliitika juht Ashton kõnelesid ka maikuusse plaanitud Ukraina presidendivalimistest. ,,Maikuus toimuvad valimised peavad olema vabad ja demokraatlikud,“ rõhutas Eesti välisminister. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

25.11.2013 15:35 (56.55) Välisminister Urmas Paet: naistevastane vägivald on rahvusvaheliste inimõiguste rikkumiste häbiväärseim osa [Välisministeerium]

Nr 378–E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinna Ülikoolis Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua korraldatud konverentsil „Mehed naistevastasest vägivallast“, et naiste õiguste tagamine on Eesti välispoliitikas üks inimõiguste valdkonna prioriteetseid suundi. Aastatel 2009–2013 on Eesti panustanud rahvusvahelise arengukoostöö raames üle 1,2 miljoni euro naiste õiguste tagamiseks kõikjal maailmas. Novembri lõpus saab välisminister Urmas Paetist Euroopa valge lindi saadik. Valge lindi kampaania on maailma suurim algatus, mis kaasab mehi ja poisse võitlusse naistevastase vägivalla vastu. „Keegi ei tohiks vaikida, ega jääda ükskõikseks naistevastase vägivalla suhtes,“ ütles Paet. „Et olukord muutuks paremuse poole, peavad mehed lisaks probleemi tunnistamisele olema valmis ka selle nimel tegutsema,“ lisas ta. Välisminister Paet ütles, et võitlus naistevastase vägivallaga nõuab ühiseid jõupingutusi nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil. „Arenenud riikide, kaasaarvatud Eesti kohustus on panustada sellesse, et naised oleksid meestega võrdsel positsioonil kõikjal maailmas,“ ütles Paet. „On kurb tõsiasi, et naistevastast vägivalda kasutatakse sõjalistes konfliktides tihtipeale relvana. Olukorra parandamiseks saame julgustada rahvusvahelisi organisatsioone nagu naiste õigusi edendavat ÜRO agentuuri UN Women ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut olema veelgi aktiivsemad oma tegevuses naiste õiguste tagamisel,“ lisas ta. Eesti tunnustab ÜRO jõupingutusi olukorra parandamiseks. Selle aasta märtsis osales välisminister Paet ÜRO peakorteris New Yorgis Naiste staatuse komisjoni istungjärgul ning kohtus ka ÜRO peasekretäri eriesindajaga seksuaalvägivalla küsimustes konfliktiolukordades Zainab Hawa Banguraga. Kohtumisel nõustusid nii Paet kui Bangura, et naistevastasel ja soopõhisel vägivallal ei saa olla kultuurilist ega usulist õigustust ning et seksuaalvägivalla kasutamine sõjapidamisvahendina on täiesti lubamatu. Naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel käsitleb ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 aastast 2000, mis on ka üheks rahvusvahelise koostöö alustalaks. Enam kui kümne aasta eest vastu võetud resolutsioon oli esimene julgeolekunõukogu otsus, milles tunnistati relvakonfliktis tekkiva kahju ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele. Resolutsiooniga seadis nõukogu eesmärgiks, et rahvusvaheline üldsus peab konfliktide lahendamisel võtma süstemaatiliselt arvesse sooaspekti. Eesti töötas 2010. aastal välja nelja-aastase tegevuskava oma sise- ja välistegevuse paremaks koordineerimiseks selle eesmärgi täitmiseks. Samuti osaleb Eesti EL 1325-teemalises töörühmas ning on olnud nende põhimõtete üks eestvedajaid NATO missioonides. Eesti on teinud ÜRO kaudu vabatahtlikke annetusi naiste õiguste tagamiseks alates 2006. aastast. ÜROs on koostamisel uued kestliku arengu eesmärgid alates 2015. aastast, kus Eesti soovib näha soolise võrdõiguslikkuse ja seksuaalvägivalla vähendamise eesmärki. Teema tuleb arutusele New Yorgis järgmise aasta veebruaris. Eesti on aastatel 2009–2013 panustanud naiste abistamiseks rahvusvahelise arengukoostöö kaudu näiteks Valgevenes, Gruusias, Afganistanis, Armeenias, Jeemenis, Moldovas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja mujal. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 5695 2252 press@mfa.ee www.vm.ee

28.02.2014 13:25 (56.55) Eesti ja Taani välisminister rõhutasid Ukraina territoriaalse terviklikkuse ainuvõimalikkust [Välisministeerium]

Nr 68-E Välisminister Urmas Paet ja Taani välisminister Martin Lidegaard avaldasid täna kohtumisel Kopenhaagenis muret olukorra üle Ukrainas ning viimaste arengute üle muu hulgas Krimmis ja rõhutasid Ukraina territoriaalse terviklikkuse ainuvõimalikkust. „Praegu on kõige olulisem hoida ära vägivalla uus levik ning vähendada pingeid tänavatel ja regioonides,“ rõhutas välisminister Paet. Paeti sõnul vajab Ukraina rahvusvahelise üldsuse tuge ja abi, et hoida ära majanduslik kokkukukkumine. „Samuti on selleks Ukrainal oluline viia läbi kiireid ja tegelikke reforme, mis reaalselt tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale,“ ütles Paet. „IMFi, Euroopa Liidu ja teiste struktuuride rahalise toe eelduseks on vastutusvõimelise valitsuse olemasolu Ukrainas,“ lisas ta. Samuti rõhutasid ministrid, et Ukraina peab võtma vastutusele isikud, kellel lasub süü rahumeelsete meeleavaldajate suhtes jõu kasutamisel. Eesti ja Taani suhted on välisministrite sõnul praktilised ja väga head. Näiteks on kaitsekoostöö Eestil Taaniga olnud aastaid edukas ja mitmekülgne, hõlmates nii koolitusi, väljaõppevõimalusi kui ka nõustamist. „Jagame Taaniga NATOs sarnaseid seisukohti ning oleme pikaajaliselt panustanud NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude operatsiooni Helmandi provintsis,“ sõnas välisminister Paet. „Möödunud aastal osales Taani juba neljandat korda Balti õhuturbes ning on valmis seda tegema taas 2018. aastal,“ sõnas Paet. Taani panustab ka Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) tegevusse ühe õppejõuga. Nii Eestis kui Taanis on kõrgel tasemel arenenud e-teenused. „See on valdkond, kus võiksime Taaniga teha koostööd, et leida kogu regiooni hõlmavaid ühislahendusi,“ lisas välisminister Paet. Ka Eesti ja Taani kaubandussuhetes on küllaldaselt arenguruumi. Paet ja Lidegaard rääkisid veel Põhjamaade ja Balti riikide koostööst. Taani välisminister Martin Lidegaard osaleb järgmisel nädalal, 6.-7. märtsil Narvas Põhja- ja Baltimaade ning Visegradi riikide välisministrite kohtumisel. Ministrid rääkisid ka Arktika Nõukoguga seonduvast. Paeti sõnul on Eesti huvitatud Arktikas toimuvast ja sealsetest tulevikuarengutest. „Kaalume vaatlejastaatuse taotlemist Arktika Nõukogus,“ lisas ta. Veel kõneldi kohtumisel olukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis. Foto kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/12832670734/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

18.03.2014 10:10 (56.55) Välisminister Urmas Paet: Euroopa energiajulgeoleku tugevdamise olulisus on kiiresti kasvanud [Välisministeerium]

Nr 104-E Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus arutati koos Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettingeriga Euroopa Liidu energiapoliitikat ja energiajulgeolekut, rõhutas välisminister Urmas Paet energiajulgeoleku kiire tugevdamise vajadust. „Energiapoliitikas peab olema esikohal energiaallikate mitmekesistamine ning uute energiaühenduste rajamine ELi liikmesriikide vahel,“ ütles Paet. „Samuti on oluline tõhustada energiajulgeoleku alast koostööd nii Euroopa Liidu naaberriikide ja strateegiliste partneritega kui ka ELi institutsioonide vahel,“ lisas ta. Paeti sõnul on energiajulgeoleku suurendamiseks oluline Eesti ja Soome gaasivõrkude ühendamine ning LNG terminalide rajamine. Välisminister Urmas Paeti sõnul keskendus energiapoliitika arutelu üleilmse energiaturu arengule ja suhetele suuremate tootjatega, kelle valikutel on otsene mõju ka Euroopa Liidule. „Kui Venemaa kasutab energiat poliitilise vahendina, tuleb Euroopa Liidul energiavarustuse tagamiseks mitmekesistada allikaid,“ sõnas välisminister Urmas Paet. „Uus tegevuskava on hädavajalik selleks, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energiatootjatest ja tugevdada Euroopa Liidu energiajulgeolekut,“ märkis Paet. Välisminister Paeti sõnul on kasvamas Lõunakoridori ja sealsete projektide tähtsus, mis aitavad jõuda tarnijateni Kesk-Aasia ja Kaspia mere piirkonnas. Paet lisas, et toetada tuleb Euroopa Liidu idapartnereid. „Peame toetama Ukrainat tema energiaturu ja -taristute reformimisel,“ tõdes Paet. Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kinnitas, et on valmis abistama Ukrainat energiavarustuse kindlustamisel selle mitmekesistamise, suurema energiatõhususe ja tõhusate ühenduste loomisel Euroopa Liiduga. Lähem info: Marika Post Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 981 657 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

10.08.2005 19:00 (48.47) Paet sõitis hommikul kopteriga Helsingisse [ERR Uudised]

Täna Soomes viibiv Eesti välisminister lendas kolmapäeva hommikupoolikul Copterline'i kopteriga Helsingisse, kirjutab MTV3. Paet kommenteeris koos Soome välisministri Erkki Tuomiojaga antud pressikonverentsil kopteriõnnetusti, millest teatati pressikonverentsi ajal. Paetilt küsiti, kas sellise ilmaga on mõistlik lennata. Paet vastas, et ta usaldas ja usaldab asjatundjaid. Paet avaldas arvamust, et Copterline'i ametnikud otsustavad, kas lendamine on ohtu või mitte. Välisminister Paet ütles, et kopterihukk oli puhas õnnetus. Tagasitulekuks Eestisse oli välisminister Paet kinni pannud nii laeva kui lennukipileti MTV3

05.07.2005 19:10 (48.47) Paet: Euroopa Liidu uks peab olema avatud [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet, kes jätkas täna Moldova Vabariigis oma ametlikku visiiti rõhutas, et Eesti toetab ja abistab oma võimaluste piires kõiki riike, kes on valinud demokratiseerumise ja reformide läbiviimise tee. Kohtumisel parlamendi aseesimehe Iurie Roscaga arutasid pooled Eesti jaMoldova vaheliste suhete arenguvõimalusi ning konkreetseid koostöövaldkondi igal tasandil. 'Euroopa Liit ei tohiks sisemiste segaduste pärast unustada neid euroopalikke väärtusi, millele liit tegelikult rajatud on," ütles Paet. "Uks peab avatud olema ning me peame nende väärtuste poole püüdlevaid riike aitama,' lisas ta. Aseesimees Rosca andis Eesti poolele teada, et eelmisel nädalal moodustatiMoldova parlamendis Eesti-Moldova sõprusrühm, millega ühines peaaegukolmandik parlamendi 101 liikmest. Sõprusrühma esimees on Iurie Rosca ise.Pärast kohtumist parlamendi aseesimehega vahetas välisminister mõtteidparlamendi erinevate fraktsioonide esimeestega. Arengukoostöö alase konverentsi avasõnavõtus ütles välisminister Paet, etEesti areng, mis on kaasa toonud ka kahe suure välispoliitilise eesmärgi -ELi ja NATOga liitumise täitumise, annab Eestile võimaluse aidata neid,kelle ees seisavad jätkuvalt suured väljakutsed oma ühiskonna arendamisel. Samas ärgitas välisminister oma kõnes ka Moldova poolt konstruktiivsele ja tihedale koostööle. 'Oleme ise abi vastuvõtjad olnud ning teame, et koostööprojektide tõhusaks elluviimiseks on vaja partnerlust,' ütles Paet. Konverents lõpetas Eesti ja Suurbritannia kolmepoolse Moldova suunalisearenguabi alase projekti, mille eesmärgiks oli toetada Moldovat EuroopaLiitu lõimumisel ja tuleviku valmisoleku saavutamisel EL õigustiku jainstitutsionaalse raamistiku ülevõtmiseks. Pärastlõunal kohtus välisminister Paet Moldova rahvastiku küsimustegategeleva büroo esinaise Olga Goncearova ning kohalike eestlasteesindajatega.

26.08.2005 15:45 (48.47) Välisminister arutas kolleegidega olukorda Lõuna-Kaukaasias [ERR Uudised]

TÃ¤na osales vÃ¤lisminister Urmas Paet Balti- ja PÃµhjamaadeehk nn NB8 formaadis vÃ¤lisministrite kohtumisel Taani saarel Bornholmil. VÃ¤lisministrid arutasid olukorda LÃµuna-Kaukaasia piirkonna riikides, Kosovo tulevikuga seonduvat ning ELi naabruspoliitikat. VÃ¤lisminister Paet rÃµhutas oma LÃµuna-Kaukaasia teemalises sÃµnavÃµtus, et Eesti peab vÃ¤ga oluliseks Euroopa Naabruspoliitika raames konkreetsete tegevuskavade kiiret vÃ¤ljatÃ¶Ã¶tamist Gruusiale, AserbaidÅ¾aanile ja Armeeniale. VÃ¤lisminister Paet tÃµdes, et siiani on rahvusvahelise Ã¼ldsuse pÃµhitÃ¤helepanu olnud suunatud peamiselt Gruusiale ning Armeenia on jÃ¤Ã¤nud tahaplaanile. "Armeeniat tuleks rohkem toetada ja demokraatlike protsesside suunas liikumisel aidata," Ã¼tles PAet. RÃ¤Ã¤kides olukorras AserbaidÅ¾aanis kinnitas vÃ¤lisminister Paet, et Eestitahab kindlasti oma vaatlejatega osaleda kÃ¤esoleva aasta novembristoimuvatel Aserbaidzaani parlamendi valimistel. Olukorrast Kosovos andis Balti- ja PÃµhjamaade vÃ¤lisministritele Ã¼levaate Rahvusvahelise Administratsiooni Kosovos UNMIK (United Nations Interim Administration Mission in Kosovo) juht SÃ¶ren Jessen-Petersen, kelle sÃµnul algavad lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised Kosovo staatuse Ã¼le hiljemalt kÃ¤esoleva aasta lÃµpul. VÃ¤lisministrid peatusid ka ELi naabruspoliitikal Vahemere piirkonnas, kuna 2005. aasta on kuulutatud Euroopa Liidu ja Vahemere aastaks. NeljapÃ¤eval, 25. augustil avas vÃ¤lisminister Paet visiidi kÃ¤igus Bornholmi Kunstimuuseumis nÃ¤ituse "Muinasjutu imeline maailm", mis koosneb 28 eesti naha-, klaasi- ja keraamikakunstniku tÃ¶Ã¶st.

09.09.2005 10:45 (48.47) Välisminister Paet kohtus USA riigisekretär Rice´iga [ERR Uudised]

Neljapäeval, 8. septembril jätkus välisminister Urmas Paeti visiit Ameerika Ühendriikides kohtumistega USA riigisekretär Condoleezza Rice'i ja endise välisministri Madeleine Albrightiga. Kohtumisel välisminister Condoleezza Rice'iga olid arutuse all kahe riigi vahelised suhted, sealhulgas viisavabaduse küsimus, abi USAle orkaan Katrina poolt tekitatud kahjustuste likvideerimisel, Iraagiga seonduv ning suhted Venemaaga. Rääkides viisanõude tühistamisest Eesti kodanikele sõnas välisminister Paet, et Eestil on heameel, et USA pool algatas läbirääkimised Eesti võimaliku ühinemise üle viisatühistamise programmiga ning et selleks otstarbeks moodustatud konsulaartöögrupp on nüüdseks mitmel korral juba ka kohtunud. USA riigisekretär Rice avaldas viisavabaduse küsimuses Eestile toetust, märkides, et Eestiga viisavabaduse kehtestamine on võimalik, kui kõik vajalikud kriteeriumid on Eesti poolt selleks täidetud. Välisminister Paet lisas, et praegu ongi Eesti ja USA ühise konsulaartöögrupi peamiseks eesmärgiks saavutada viisareziimi rikkuvate Eesti kodanike arvu vähenemine. Kohtumisel USA välisministriga kinnitas Urmas Paet, et Eesti jätkab rahvusvaheliste vägede koosseisus ning võimaluse korral osaleb ka teistes Iraagi ülesehitamisele suunatudprojektides. Rääkides suhetest Venemaaga peatusid välisministrid ka Eesti-Vene piirilepingutega seonduval. Välisminister Paet tänas USAd toetuse eest Eestile piirilepingutega seonduva protsessi vältel, samuti rõhutas USA pool piirilepingute jõustumise vajadust. Kohtumisel USA endise välisministri Madeleine Albrightiga andis välisminister Paet Albrightile üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi ning tänas teda toetuse eest Eesti teel NATOsse.

02.11.2005 20:45 (48.47) Välisminister Paet kohtus Briti kaitseministriga [ERR Uudised]

Suurbritannias visiidil viibiv vÃ¤lisminister Urmas Paet kohtus kolmapÃ¤eval Briti Euroopa asjade ministri Rt. Hon Douglas Alexanderi ning kaitseminister Rt. Hon John Reidiga. Kohtumisel kaitseminister Rt. Hon John Reidiga oli kÃµne all olukord Afganistanis, koostÃ¶Ã¶ rahvusvahelistel operatsioonidel ja NATO Ãµhuturbega seonduv. â€œNATO Ãµhuturbe jÃ¤tkumine on vÃ¤ga oluline nii Eesti kui ka teiste Balti riikide Ãµhukaitse seisukohalt,â€ rÃµhutas Paet. Briti kaitseminister tÃ¤nas Eestit koostÃ¶Ã¶ eest Suurbritannia meeskonnas PÃµhja-Afganistanis. Reid hindas Eesti kavatsusi suurendada oma panust Afganistani rahutagamismissiooni ning jÃ¤tkata selles osas ka koostÃ¶Ã¶d Suurbritanniaga. Pooled arutasid ka Eesti Iraagi missiooni vÃµimalikku pikendamist. Kohtumisel Euroopa asjade ministri Rt. Hon Douglas Alexanderiga rÃ¤Ã¤giti peamiselt Euroopa Liidu eelarvest ning ELi ja Venemaa suhetest, teatas vÃ¤lisministeeriumi pressitalitus. Briti Euroopa asjade minister tutvustas Eesti poolele, kuidas kavatseb eesistuja finantsperspektiiviga edasi liikuda. VÃ¤lisminister Paet kinnitas, et Eesti soovib nÃ¤ha kokkulepet finantsperspektiivi osas juba selle aasta detsembris toimuval Ãœlemkogul. MÃµlemad ministrid avaldasid lootust, et selleks ajaks kompromiss ka leitakse. â€œEestile kui uuele liikmesriigile on vÃ¤ga oluline, et ELi eelarve osas saavutatakse kokkulepe nii ruttu kui vÃµimalik,â€ mÃ¤rkis Paet. â€œKuna Eestile ELi eelarvest eraldatav summa suureneb mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rselt, tuleb selle kasutamine hoolikalt ka lÃ¤bi mÃµelda." RÃ¤Ã¤kides Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest nÃµustusid pooled, et EL peab Venemaaga rÃ¤Ã¤kima Ã¼hel hÃ¤Ã¤lel. Ministrid arutasid ka ELi ja Venemaa suhete tulevikku pÃ¤rast partnerlus- ja koostÃ¶Ã¶leppe lÃµppemist 2007. aastal. Paet pidas visiidi kÃ¤igus kÃµne Suurbritannia Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (Chatham House) ja kohtus kolmapÃ¤eva hommikul Briti parlamendisaadiku Lembit Ã–pikuga.

30.01.2006 17:31 (48.47) Paet: Palestiina peab tunnustama Iisraeli riiki [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti hinnangul peav Palestiina uus valitsus loobuma vägivallast ning tunnustama Iisraeli riiki."Palestiina uude valitsusse kuuluvad poliitilised jõud peavad selgelt ja ühemõtteliselt loobumavägivallast ning tunnustama Iisraeli riiki. Demokraatia ja vägivald ei sobi kokku ning mõlemad, nii Iisrael kui ka Palestiina, peavad olema kindlameelsed omavaheliste probleemide lahendamisel," ütles Urmas Paet Euroopa Liidu välisministrite nõukogu Brüsseli kohtumise järel. EL-i välisministrid leidsid seoses hiljutiste valimistega Palestiinas, et nende edukas läbiviimine on oluline samm demokraatia poole. Ministrid kutsusid osapooli loobuma vägivallast ning kutsusid Palestiina valitsust üles tagama julgeolek Gazas ja Läänekaldal. Välisministrid arutasid esmaspäeval ka Valgevene temaatikat ning kutsusid riigi juhtkonda üles kindlustama 19. märtsi valimiste vaba ja demokraatlik läbiviimine. Ühtlasi tervitasid ministrid Valgevene otsust lubada valimistele rahvusvahelised vaatlejad ning rõhutasid, et Valgevene peab vaatlejatele kindlustama tegevusvabaduse kogu riigi territooriumil. Välisminister Paet kinnitas, et ka Eesti soovib osaleda Valgevene presidendivalimiste vaatlemisel. "Need valimised on Valgevene tuleviku seisukohalt äärmiselt tähtsad. On oluline tagada valimiste läbiviimine rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt, kõik kandidaadid peavad saama oma kampaaniaks võrdsed võimalused, sealhulgas ka pääsu meediasse," rõhutas Paet. Liikmesriikide välispoliitikajuhid tundsid tõsist muret ka Iraani viimaste sammude üle ning avaldasid lootust, et Iraani tuumaprobleemile on siiski võimalik leida diplomaatiline lahendus. Urmas Paet ütles, et Eesti peab siin oluliseks Euroopa Liidu ja USA koostööd. "See soodustaks ka teiste antud valdkonnas oluliste riikide, nagu Venemaa, India ja Hiina kaasamist. Koostöös nendega saame Iraanile tuumaküsimuses selge ja resoluutse sõnumi saata," sõnas Paet.

28.06.2006 12:30 (48.47) Paet: narkovastases võitluses on oluline roll koostööl [ERR Uudised]

Välisminister Paet esines kolmapäeval Moskvas G-8 raamistikus toimuval rahvusvahelisel välisministrite tasemel konverentsil sõnavõtuga, milles keskendus Afganistanist lähtuva narkokaubanduse vastu võitlemisele.Välisminister Urmas Paeti sõnul soovivad kõik, et Afganistanis valitseks rahu, stabiilsus ja heaolu, teatas välisministeeriumi pressitalitus."Selle eesmärgi saavutamisel on kõige suurem takistus oopiumi tootmine. Samuti teame, et suurem osa Euroopasse toodavast heroiinist tuleb Afganistanist," märkis Paet. "Nõnda parandavad Afganistanis kasutusele võetud edukad narkokaubanduse vastased meetmed oluliselt julgeolekut mitte ainult sealses piirkonnas ja Euroopas, vaid ka üleilmselt."Rääkides Eesti tegevusest narkovastases võitluses, tõi välisminister Urmas Paet esile piirkondliku koostöö tähtsuse. "2002. aastal loodi Eesti, Soome ja Loode-Venemaa narkovastase võitluse töögrupp, mille töö keskmes on narkokaubanduse tõkestamine ja narkokuritegude vastane võitlus," ütles Paet. "Eesti ja Venemaa vastavate ametivõimude koostöö on olnud hea ja tulemusele orienteeritud."Eesti välisminister toonitas oma sõnavõtus, et tõhus regionaalne koostöö eeldab ka laiemaid rahvusvahelisi pingutusi, samuti vajab Afganistani valitsus narkokaubanduse ohjeldamisel kogu rahvusvahelise üldsuse tuge. "Afganistani valitsuse poolt peetavas narkovastases võitluses tõstaksin esile veel kaks prioriteeti - õigusreformide läbiviimine ja alternatiivse elatise teenimise võimaluste arendamine," sõnas Paet.Eesti välisministeerium toetas 2005. aasta detsembris annetusega Afganistani narkovastase võitluse fondi 50 000 USA dollariga. Viimaste aastate jooksul on Eesti ÜRO allorganisatsioonide ja Punase Risti Komitee vahendusel andnud Afganistanile humanitaarabi enam kui 130 000 USA dollarit.Afganistan on NATO ja Eesti kaitseväe kõige tähtsam välismissioon. Osalemine Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Suurbritannia juhitavas ISAFi missioonis kujuneb Eestile suurimaks missiooniks, sest käesoleva aasta lõpuks suurendab Eesti oma osalust 12 kaitseväelaseni ja militaarsele liidetakse tsiviilosa.

11.01.2007 00:30 (48.47) Paet: Eestit huvitab Iisraeli põlevikivienergeetika [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet rääkis kohtumistel Iisraeli ministritega, et Eesti tunneb suurt huvi Iisraeli põlevkiviarenduste ja -tehnoloogiate rakendamise vastu."Eesti teeks heameelega koostööd põlevkivienergeetika vallas," vahendas välisministeerium Iisraelis visiidil viibiva Paeti sõnu.Lisaks põlevkivienergeetikale rääkis Paet kohtumistel Iisraeli tööstus- ja kaubandusminister Yishai ning infrastruktuuriminister Ben-Eliezeriga ennekõike võimalustest teha koostööd infotehnoloogia vallas. Paet andis ülevaate Eesti infotehnoloogia alaste saavutuste rakendamisest igapäevaelus ning märkis, et Eesti jagab meelsasti oma kogemust Iisraeliga."Mobiilsideteenuste kasutamine parkimisel ning ühistranspordi piletite eest tasumisel on mõned näited võimalustest, mida infotehnoloogia areng meile pakub," ütles Paet. Paeti sõnul on Eesti ja Iisraeli vahel hea lepinguline baas, kuid puudub vastastikuse topeltmaksustamise vältimise leping. "Loodame alustada läbirääkimisi kõnealuse lepingu üle veel sel kevadel," ütles Paet.

28.03.2007 03:00 (48.47) Paet: Eesti toetab Moldova tihedamat lõimumist ELiga [ERR Uudised]

Moldovas töövisiiidil viibiv välisminister Urmas Paet kohtus peaminister Vasile Tarlevi ja välisminister Andrei Strataniga ning kinnitas, et Eesti toetab Moldova tihedamat lõimumist Euroopa Liiduga.Peaminister Vasile Tarlev tänas Eestit senini tehtud arengukoostöö eest, öeldes, et see on Moldovale suureks abiks. Paeti sõnul on Moldova ka edaspidi Eesti jaoks prioriteetne riik nii Euroopa naabruspoliitikas kui kahe- ja mitmepoolses arengukoostöös, teatas välisministeeriumi pressitalitus.Eesti välisministri hinnangul on oluline ka see, milline lepinguline suhe on Moldoval ELiga, kui käesoleva aasta lõpus lõpeb praegune partnerlus- ja koostööleping. "Oleme kindlalt seda meelt, et Moldovat tuleb kohelda samamoodi, kui kõiki teisi riike, kes on avaldanud soovi läheneda Euroopa Liidule," toonitas Paet. "Üheks käegakatsutavaks näiteks on viisalihtsustus, mida praegu ette valmistatakse," lausus Paet. "Omalt poolt oleme otsustanud osaleda aprillis avatava Euroopa Liidu ühtse viisakeskuse töös, et hõlbustada Moldova kodanikele viisa andmist," lisas ta.Kahepoolsete suhete puhul olid pooled ühel meelel, et suhted on tihenenud ning abi on olnud Eesti diplomaadi lähetamisest Moldova välisministeeriumi juurde. Välisminister Stratani sõnul on Eestil pakkuda palju kasulikke kogemusi.Rääkides Transnistriast rõhutas Paet, et ELi piirimissioon on vaieldamatult tõestanud oma vajalikkust. "Toetame piirimissiooni pikendamist veel kahe aasta võrra ning oleme valmis seal osalema," sõnas Paet. ELi piirimissiooni (EUBAM) mandaat lõpeb käesoleva aasta novembris ning Eesti osaleb seal kolme piirivalvuri ja kahe tolliametnikuga.

01.05.2007 16:15 (48.47) Välisminister Urmas Paet ei kohtu riigiduuma saadikutega [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet keeldus kohtumast Eestis viibiva Vene riigiduuma delegatsiooniga, teatas välisministeeriumi pressitalitus."Riigiduuma delegatsiooni vastuvõtmisega näitas Eesti kogu rahvusvahelisele üldsusele oma head tahet pidada Venemaaga avatud ja läbipaistvat dialoogi," vahendas välisministeerium Paeti sõnu."Seda enam, et ettepanek Vene riigiduuma esindajate visiidiks sündis Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Vene presidendi Vladimir Putini telefonikõne tulemusena," lisas ta.Välisministri hinnangul on Vene poole visiidi eesmärgid aga ilmselgelt hoopis teised. Eesti välisminister rõhutas, et ta ei näe põhjust kohtuda delegatsiooniga, mille liikmed on kogu visiidi jooksul pidevalt sekkunud Eesti siseasjadesse."Duuma delegatsiooni liikmete käitumine on olnud sügavalt vastuvõetamatu nagu ka nende senised väljaütlemised," toonitas Paet."Ma ei kohtu delegatsiooniga, mille liikmed levitavad Eestis olles jõhkraid valesid siin toimuva kohta ja kelle eesmärgiks pole mitte olukorra adekvaatne kujutamine, vaid valimispropaganda tegemine," ütles Paet.Välisminister lisas, et Eesti ei nõustu mingil juhul duuma delegatsiooni liikmete kohatute nõudmistega. "Pean täiesti kohatuks valesid pronkssõduri osas, üleskutseid Eesti valitsust muuta, ja teisi jõhkraid avaldusi ning mitteosalemist kavandatud kohtumistel," märkis Paet."Samuti ei pidanud me võimalikuks duumaliikmete viibimist väljakaevamiste paigas Tõnismäel, sest Eesti on ametlikult pakkunud Vene saatkonnale vaatleja nimetamist väljakaevamiste juurde, millest Vene pool kategooriliselt keeldus," ütles Paet.Oma kohtumised Vene Riigiduuma delegatsiooniga jätsid ära ka teised valitsuse liikmed.

15.05.2007 20:00 (48.47) Paet: peab selgitama Vene-Saksa gaasijuhtme keskkonnaohud [ERR Uudised]

Vilniuses töövisiidil viibiv välisminister Urmas Paet rääkis, et Vene-Saksa gaasijuhtme rajamise eel on väga oluline hinnata võimalikke keskkonnamõjusid ning pikaajalisi riske.Välisminister Urmas Paeti sõnul on praegu esitatud ajakava raames võimatu vajaliku põhjalikkusega läbi viia keskkonnamõjude hindamist, vahendas välisministeerium."Veealuse gaasijuhtme ehitamise pikaajalised keskkonnariskid mõjutavad oluliselt kogu Läänemere regiooni, mistõttu on vaja kõik ohud välja selgitada," toonitas Paet. Leedu peaminister Gediminas Kirkilas rõhutas alternatiivsete keskkonnauuringute vajalikkust. Rääkides Poola osalusest tuumajaama rajamise projektis, olid pooled ühel nõul, et see aitab kaasa Leedu-Poola elektriühenduse rajamisele. "Balti riikide energiajulgeoleku seisukohalt on Leedu-Poola elektriühendus vajalik," sõnas Paet. Välisminister Urmas Paet kohtus Vilniuses Leedu peaministri Gediminas Kirkilase ja Seimi välisasjade komisjoni esimehe Justinas Karosase ning parlamendi liikmetega. Eesti välisminister avaldas tänu Leedu peaministrile ja Seimile Eestit toetavate avalduste eest.Urmas Paet väljendas Leedule solidaarsust naftajuhtmega "Sõprus" seotud küsimuste lahendamisel ning samuti avaldas lootust Venemaa poolt Poola linnu- ja lihatoodetele kehtestatud sisseveokeelu lõpetamise osas.

02.05.2008 08:54 (48.47) Paet: EL tervikuna peab suutma Venemaaga läbi rääkida [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet ütles, et kui Euroopa Liit tervikuna ei suuda Venemaaga läbi rääkida, siis on oht selles, et mõnel riigil tekib kiusatus kahepoolselt kõnelusi alustada ja need tulemused ei pruugi meile meeldida.Paet ütles ETV hommikusaates "Terevisioon", et ta ei toeta ELi siseseid koalitsioone sest need lõhuvad ELi ühtset välispoliitikat.ELi ja Venemaa läbirääkimiste alustamise mandaadile veto pannud Leedu püstitatud teemad on Paet hinnangul õiged ja neile tuleb lahendus leida, kuid seda saab teha probleemidest rääkides. "Praegu on jutt kõneluste alustamisest selleks, et üldse kunagi kokkuleppele jõuda. Meie lähenemine on see, et jah, need kõnelused võiksid alata."Küsimusele, kas Eesti välispoliitika on liiga pehme, vastas Paet, et kindlasti ei ole me kunagi nõus millegagi, mis on meile kahjulik. ELi otsuste blokeerimist või vetostamist tuleks välisministri sõnul kasutada vaid äärmuslikus olukorras, sest kui seda liiga sageli teha, siis on oht nende võimaluste devalveerumiseks. "Kui vaadata meie seisukohalt, siis nelja aasta jooksul, mil oleme olnud ELi liikmed, ei ole olnud ühtegi otsust, mis oleks meile täiesti vastuvõetamatu."Paet ütles, et tulevases leppes pannakse paika põhimõtteid, millest EL ja Venemaa suhtlemises lähtuvad, samuti püütakse läbirääkimistel lahendada terve rida praktilisi probleeme. Eesti seisukohast tuleks lahendus leida kõrgendatud puidutollide, teistsuguste raudteetariifide ja Narva silla küsimusele.

11.07.2008 17:30 (48.47) Paet: piraatlusega võitlemine on ELi solidaarsuse küsimus [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul on peab Euroopa Liit (EL) võitlema piraatluse vastu üheskoos ning tegema seda võimalikult kiiresti.Paet ja tema Saksamaa kolleeg Frank-Walter Steinmeier kõnelesid tänasel kohtumisel ELi ja Venemaa suhetest, NATO laienemisest, Euroopa naabruspoliitikast ning energiajulgeolekust. Samuti räägiti laevaliiklust ohustavast piraatlusest Somaalia vetes, teatas välisministeerium.Laevade kaaperdamine Somaalia ranniku lähedal on muutunud kurjategijatele rutiinseks sissetulekuallikaks ning selle vastu võitlemine nõuab rahvusvahelisi jõupingutusi. "Piraatlusega võitlemine on Euroopa Liidu solidaarsuse küsimus ning sellele probleemile tuleb lahendus leida üheskoos ja võimalikult kiiresti. Paraku innustab iga nende jaoks õnnestunud kaaperdamisjuhtum piraate uute laevade hõivamisele," ütles Paet.Välisministrid pidasid oluliseks ELi ja Venemaa raamlepingu läbirääkimiste alustamist. "Eesti soov on, et raamleping oleks kõikehõlmav ja juriidiliselt siduv ning annaks lahenduse võimalikult paljudele küsimustele ELi ja Venemaa suhetes," märkis Paet.Rääkides NATO laienemisest, lausus Eesti välisminister, et kuna Ukraina ja Gruusia on näidanud järjekindlust reformide läbiviimisel, tuleks anda neile NATO liikmelisuse tegevuskava alliansi välisministrite kohtumisel selle aasta detsembris.Paet tänas Steinmeierit selle eest, et Saksamaa võttis juulis üle Balti riikide õhuruumi turvamise. "Meie jaoks on oluline, et kõikidele NATO liikmetele oleks tagatud samadele standarditele vastav õhuturve," sõnas Paet.

05.09.2012 18:15 (48.47) Välisminister Urmas Paet: peame ühiselt pingutama, et Euroopa Liidu uus finantsraamistik saaks paika juba selle aasta lõpuks [Välisministeerium]

Nr 304-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Küprosel Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite kohtumisel ELi järgmist finantsraamistikku (MFF - multiannual financial framework) aastateks 2014–2020 arutades, et finantsraamistik peab panustama majanduskasvu tagamisele, konkurentsivõime tõstmisele ja töökohtade loomisele. „Loodame ka, et eelarve osas jõutakse kokkuleppele selle aasta lõpuks,“ ütles Paet. Samuti rõhutas välisminister, et Eesti jaoks on tähtis saavutada Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kiirem ühtlustamine. Paeti sõnul pingutab Eesti ühiselt Läti ja Leeduga selle nimel, et Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas tagataks otsetoetuste kiirem ühtlustamine. „Praegu erinevad liikmesriikide antavad põllumajanduse otsetoetused väga suurel määral ega ole õigustatud olukord, kus näiteks Balti riikide toetused on ELi keskmisest oluliselt madalamad,“ ütles ta. Seetõttu peabki Eesti oluliseks saavutada toetuste ühtlustamine. „See tagaks kõigile ELi liikmesriikidele võrdsemad konkurentsitingimused ühisel turul ning aitaks kaasa majanduskasvule,“ märkis Paet. Välisminister Paeti sõnul on ELi järgmise finantsraamistiku läbirääkimiste puhul Eesti jaoks oluline ka see, et ei kehtestataks struktuurivahendite piiramist 2,5 protsendiga sisemajanduse koguproduktist neile riikidele, kelle SKP kasv aastatel 2008-2010 oli Euroopa Liidu keskmisest madalam. Paet lisas, et samuti toetab Eesti käibemaksu abikõlbulikkuse osas eelmise perioodi süsteemiga jätkamist, kus käibemaks on abikõlblik kulu ka avalikule sektorile. Välisminister rõhutas kohtumisel ka seda, et Eesti toetab jätkuvalt Euroopa Komisjoni ettepanekuid EL vahendite sidumiseks makromajanduslike tingimustega, eriti eelarvedefitsiidi kriteeriumiga. „Toetame põhimõttena EL reeglite ranget täitmist ja jälgimist ning liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamist erinevate juhtumite puhul,“ ütles Paet ja lisas, et võimalikud sanktsioonid tingimuste mittetäitmise korral rakenduks nii kohustustele kui maksetele. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

05.09.2012 18:15 (48.47) Eesti panustab ÜRO rahuvalveoperatsioonidele [Välisministeerium]

Nr 222-E Eesti on huvitatud lähiaastatel ÜRO rahuvalveoperatsioonidel osalemise laiendamisest, ütles välisminister Urmas Paet New Yorgis kohtumisel ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülema Hervé Ladsousiga. „Eestil on pikaajaline kogemus Euroopa Liidu ja NATO operatsioonidel osalemisel, sooviksime lähiaastatel mõnevõrra laiendada osalust ka ÜRO missioonidel,“ märkis Paet. Paeti sõnul on Eesti osalenud ÜRO rahuvalvemissioonidel 1997. aastast ning hetkel panustatakse kahe sõjalise vaatlejaga. „Osaleme praegu ÜRO sõjalisel Lähis-Ida vaatlusmissioonil UNTSO ning Süüria vaatlusmissioonil UNSMIS,“ lausus Paet. „Kuid 2016. aastaks soovime suurendada vaatlejate arvu viieni osalusega kuni kolmel erineval operatsioonil,“ lisas ta. Paet ja Ladsous rääkisid kohtumisel ka üha halvenevast olukorrast Süürias. ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülem andis ülevaate oma äsjasest visiidist Süüriasse. „Olukord Süürias on äärmiselt murettekitav, vajalik on poliitiline lahendus,“ ütles Ladsous. Ladsous tänas Eestit panustamise eest Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS. Välisminister Paet rõhutas ÜRO juhtivat rolli ja vastutust lahenduse leidmisel vägivalla lõpetamiseks Süürias. „Kuriteod rahva vastu tuleb peatada, konflikt puuudutab praeguseks juba kaht miljonit inimest,“ ütles Paet. „Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist ühe sõjaväelasega vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile. Fotod: http://tinyurl.com/d7jzdml VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee

05.09.2012 18:15 (48.47) Välisminister Paet Riias: vajame üleeuroopalist arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemadel [Välisministeerium]

Nr 228-E Välisminister Urmas Paet märkis täna Riias pärast Saksa välisministri Guido Westerwelle, Läti välisministri Edgars RinkÄ“viÄsi ja Leedu välisministri Audronius AÅ¾ubalisega kohtumist, et Euroopal seisavad ees tõsised tulevikuteemalised arutelud. „Praegu oleme keskendunud vaid võlakriisile, mis mõjub emotsionaalselt halvasti ka teistele Euroopa Liidu valdkondadele. Samas ei tohi unustada kõike seda olulist, mida Euroopa Liidu aastakümnete pikkuse arenguga on saavutatud ning ka seda, miks Eesti soovis Euroopa Liiduga ühineda,” ütles Paet. Välisministri sõnul on selge, et senisest ühtsemalt tuleb tegutseda nii majanduse kui rahanduse valdkonnas. „Eurotsooni tulevik ja stabiilsus ning võlakriisist väljatulemine sõltub paljuski sellest, kui tihedalt suudame teha koostööd majandus- ning fiskaalpoliitikas,“ ütles ta. Samuti peame oluliseks, et kõik ELi liikmesriigid lähtuksid edasistes sammudes targa kasvu saavutamise põhimõttest. „Selleks tuleb tähelepanu pöörata tööturu reformimisele ja haridussüsteemi kvaliteetsemaks muutmisele. Tähtis on ka jätkata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist ja digitaalsete võimaluste paremat ärakasutamist,” rõhutas Paet. Samuti märkis välisminister, et tõhusamat koostööd tuleb hakata tegema ka välis- ja julgeolekupoliitikas. „Kui tahame, et Euroopa oleks rahvusvahelisel areenil arvestatav jõud ka edaspidi, siis vajame liikmesriikide huvisid arvestava kõikehõlmava välispoliitilise lähenemise loomist ja selle nähtavat elluviimist,“ ütles ta. Ka tõhusalt töötavatel Euroopa Liidu institutsioonidel on Paeti sõnul oluline roll parema Euroopa-sisese koostöö ja integratsiooni saavutamisel. Lisaks ELi tulevikuteemadele kõnelesid välisministrid kohtumisel energiaküsimustest. Välisminister Paet rõhutas, et Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika üks tähtsamaid osasid on Eesti hinnangul energiajulgeolek, mis hõlmaks ka energiasüsteemi haavatavuse hindamist, elektri ja gaasi varustuskindluse tagamist ning ühenduste loomise vajadust nii ELi siseselt kui ka kolmandate riikidega. „Vajame energiaküsimustes paremat infovahetust. Eesti jaoks on ka oluline, et Euroopa Liit Venemaaga energia teemadel ühel häälel räägiks,“ lausus Paet. Idapartnerlusest rääkides leiti kohtumisel, et Euroopa Liidu idanaabrus vajab jätkuvat tähelepanu ning toetust. Idapartnerluse riikide demokraatlikke ja majandusreforme tuleb Paeti sõnul jätkuvalt toetada, kuid seda tuleb teha „rohkem rohkema eest“ põhimõtet järgides. See puudutab nii idapartnerluse rahastamist kui ka jõudsamaid edusamme tegevatele riikidele edasiste võimaluste avamist. „Edukalt reforme läbiviivatel riikidel peab säilima Euroopa perspektiiv ja võimalus viisavabaduse saavutamiseks,“ ütles ta. Samuti kõnelesid välisministrid viimastest arengutest Venemaal ning peatuti olukorral Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

17.09.2012 15:10 (48.47) Paet ja Polenz: Euroopa Liit peab olema naabritega suhtlemisel ühtne [Välisministeerium]

Nr 329-E Välisminister Urmas Paet märkis täna Tallinnas Saksa parlamendi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenziga kohtudes, et Euroopa Liit peaks olema välispoliitikas edukas ennekõike oma vahetus naabruses, siis on ka võimalus, et edukas ollakse ka kaugemal. Paeti sõnul peab Euroopa Liit ühtselt panustama nii ida- kui lõunanaabrusse. „Euroopas olevatel idapartnerluses naabritel peab olema võimalus ka saada Euroopa Liidu liikmeks, kui kõik kriteeriumid täidetud. Seni tuleb tihendada koostööd vabakaubanduse, viisalihtsustuse ja teiste meetmete kaudu,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on vajalik ka ELi ja idapartnerite poliitilise ja valdkondliku koostöö tõhustamine, sealhulgas julgeolekupoliitika ja pikaajaliste konfliktide lahendamise ning hariduse, energia ja transpordi, aga ka infoühiskonna ja põllumajanduse valdkonnas. Paet ja Polenz käsitlesid kohtumisel ka Euroopa Liidu tulevikuga seonduvat. „On oluline, et Euroopa tuleviku teemadel peetavatesse aruteludesse oleks kaasatud võimalikult suur osa Euroopa ühiskondadest,“ sõnas Paet. Paet ja Polenz tõdesid ka, et kriis euroalas on lähendanud Eestit ja Saksamaad kui vastutustundliku riigirahandusega riike. „Koostöö tihendamine Euroopa tuleviku küsimustes on meievahelise partnerluse loomulik jätk,“ ütles Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

10.09.2012 14:05 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on tähtis roll inimsusevastaste kuritegude ohvrite abistamisel [Välisministeerium]

Nr 316-E Välisminister Urmas Paet avas täna koos Soome välisministri Erkki Tuomioja ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court – ICC) liikmesriikide assamblee presidendi Tiina Intelmanniga Tallinnas kõrgetasemelise ICC seminari, mis keskendub ohvrite abistamisele ja neile tekitatud kahju hüvitamisele. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oma kümneaastase ajaloo vältel suutnud end tõestada eduka ja elujõulise institutsioonina,“ ütles välisminister Paet seminari avamisel. Selle aasta 14. aprillil langetas kohus oma esimese otsuse, millega mõistis sõjakuritegudes süüdi Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjapealiku Thomas Lubanga Dyilo. „Kohtuotsuse valguses tõstatus laiemalt küsimus, kuidas selliste kuritegude ohvritele tekitatud kahju hüvitada,“ märkis Paet. Paeti sõnul on väga keeruline leida võimalusi õigluse jaluleseadmiseks kuritegude puhul, kus oleme sunnitud rääkima loendamatust arvust ohvritest. „Just ohvrite ja nende vajadustega tegelemine on lisaks kurjategijate karistamisele äärmiselt oluline osa rahu ja julgeoleku tagamisel,“ lausus ta. „Hindame kõrgelt Rooma statuudiga loodud ohvrite abistamise fondi tööd, mis tegeleb kriminaalkohtu poolt süüdi mõistetud kurjategijate ohvrite aitamisega,“ lisas Paet. Samas rõhutas välisminister, et kahjude hüvitamise küsimustes on väga oluline tihe suhtlus ohvrite ja nende kogukonnaga. „Reparatsioonid peavad olema ohvrite jaoks asjakohased ja ka kultuuriliselt aktsepteeritavad,“ märkis Paet. „Haavatavate gruppidega – sealhulgas naiste, laste ning seksuaalvägivalla ohvrite – vajadustega tuleb tegeleda eelisjärjekorras,“ lisas ta. Kõrgetasemeline ICC seminar „10 Years of the International Criminal Court: A Focus on Victims” toimub Tallinnas täna ja homme, 10.–11. septembril. Seminaril arutlevad valdkonna silmapaistvad kõneisikud, sealhulgas Elisabeth Rehn ja Silvana Arbia, kuidas ICC raames ohvrite temaatikat käsitleda, kuidas neid läbi ohvrite fondi abistada ning kuidas tekitatud kahju hüvitada. Lisainfot ICC seminari kohta: http://www.eihr.ee/icc-seminar-10-11-09-2012/ Taustainfo: Eesti on olnud ICC toetaja kohtu loomisest alates. 12. detsembril 2011 valis ICC liikmesriikide assamblee New Yorgis Eesti esindaja Tiina Intelmanni ICC liikmesriikide assamblee presidendiks. Järgmisel kolmel aastal juhib Tiina Intelmann rahvusvahelise kriminaalkohtu küsimuste erisaadikuna ICC liikmesriikide tööd ning suunab kohtu toimimist puudutavaid läbirääkimisi. ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt 2010. aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse osalisriikide poolt. Hetkel on rahvusvahelise kriminaalkohtu loonud Rooma statuudiga ühinenud 121 riiki, sealhulgas kogu Lõuna-Ameerika, enamus Euroopast ja peaaegu pool Aafrika riikidest. Lisainfot: ICC seminari kohta Aet Kukk Inimõiguste Instituut Tel 53302328 E-post: aet.kukk@ehir.ee VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

02.10.2012 10:00 (48.47) Eesti peab oluliseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitset kõigis ÜRO liikmesriikides [Välisministeerium]

Nr 350-E Välisminister Urmas Paet ütles eile New Yorgis Väikeste Riikide Foorumil (Forum of Small States, FOSS), et ÜRO tugevus rajaneb tema liikmete ühtsusel ja sama tugevus on ka väikestel riikidel. „Väikestel riikidel on jagada palju väärtuslikku,“ märkis ta. Paeti sõnul on Eestile prioriteet ülemaailmne ja hästi toimiv õigussüsteem ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. „Peame oluliseks soolise võrdõiguslikkuse edendamist ning laste õigusi, samuti väljendusvabadust ning internetivabadust,“ ütles Paet. „Samuti on tähtis võitlus karistamatusega. Seetõttu tähtsustame Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) rolli,“ lisas ta. Paet lisas, et väga oluline on ka kodanikuühiskonna tegevus ja demokraatia edendamine. „Eestil on hiljutine kogemus demokraatliku riigi ülesehitamisest, õigusriikluse arendamisest, turumajanduse ülesehitamisest ning ühiskonna kaasamisest ja me oleme valmis seda kogemust kõigi huvilistega jagama,“ märkis Paet. Eesti on Paeti sõnul valmis jagama ka oma kogemust infotehnoloogia vadlkonnas. „Just infotehnoloogia aitas Eestil kiiresti areneda ning tugevdada demokraatiat,“ ütles Paet. „Oleme juba tegemas mitmeid koostööprojekte e-valitsemise valdkonnas Põhja-Aafrika ja Aasia riikidega ning oleme valmis oma kogemust ka kõigile teistele huvitatutele tutvustama,“ lisas ta. Eesti välisministri sõnul on oluline, et väikeriigid saaksid oma panuse ÜRO töösse anda ka ÜRO kehandites osalemise kaudu. „Seetõttu kandideerime ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2013-2015 ning ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020-2021,“ märkis Paet. Väikeste Riikide Foorum loodi 1992. aastal New Yorgis Singapuri juhtimisel. Liikmesus ei rajane ideoloogilistel vaadetel ega geograafilisel asukohal. Hetkel on FOSSil ligikaudu 100 liiget, mille moodustavad riigid, kelle rahvaarv on alla 10 miljoni. Foorum kohtub paaril korral aastas, et arutada väikeriike puudutavat. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

05.10.2012 14:50 (48.47) Välisministeeriumi eelinfo: 8.-14. oktoober 2012 [Välisministeerium]

09.10 kohtub välisminister Urmas Paet Riigikogu väliskomisjoniga. 10.10 kohtub välisminister Urmas Paet Tallinnas lahkumisvisiidil viibiva Gruusia välisministri Grigol Vašadzega. 10.10 kohtub välisminister Urmas Paet Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägiga. 10.10 avatakse Tartus Moldova aukonsulaat Eestis. Moldova aukonsul on Tiit Vapper, kelle konsulaarpiirkonnad on Tartu, Pärnu, Viljandi, Põlva, Valga ja Võru maakonnad. 11.10 kohtub välisminister Urmas Paet Riigikogu rahanduskomisjoniga. 11.10 kohtub välisminister Urmas Paet Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmuga. 11.10 annavad Colombia Vabariigi suursaadik Eestis Victoria González Ariza, Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi esimene suursaadik Eestis Kassu Yilala ja TadÅ¾ikistani Vabariigi esimene suursaadik Eestis Koimdodov Kozidavlat president Toomas Hendrik Ilvesele üle oma volikirjad. Colombia suursaadik resideerib Varssavis, Etioopia suursaadik paikneb Brüsselis ning TadÅ¾ikistani suursaadik resideerib Minskis. 14.10 osaleb välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu ja Venemaa välisministrite kohtumisel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

31.10.2012 13:26 (48.47) Eesti ootab ELi järgmiselt eesistujalt Iirimaalt edasiliikumist võlakriisi lahendamisel ja siseturu arendamisel [Välisministeerium]

Nr 386-E Välisminister Urmas Paet ütles tänasel kohtumisel Tallinnas Iirimaa Euroopa asjade ministri Lucinda Creightoniga, et Eesti ootab eelseisvalt Iiri eesistumiselt Euroopa Liidus edasiliikumist võlakriisi lahendamisel, Euroopa Liidu laienemisel ning siseturu arendamisel. Välisminister Urmas Paeti sõnul ühtivad Iirimaa Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid Eesti ELi eesmärkidega. „Euroopa Liidu majanduse ja eurotsooni usalduse ning stabiilsuse taastamise seisukohalt on oluline keskenduda majanduskasvule ja tööhõivele. Selleks on vaja pöörata rohkem tähelepanu ELi ühtse digitaalse siseturu ja teenusteturu arendamisele ning energeetika küsimustele,“ märkis ta. Viimati oli Iirimaa ELi eesistuja 2004. aasta esimesel poolel, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist kõneldes rõhutas Paet vajadust rohkem ühtlustada põllumajanduse otsetoetuseid ja võimaldada majanduskriisis rohkem kannatanud riikidele kõrgemat ühtekuuluvuspoliitika rahade kasutamise piirmäära ning luua piiriüleste taristuprojektide jaoks mõeldud Euroopa ühendamise rahastu. „Keerukast majandusolukorrast mõjutatud riigid, kes raskustele vaatamata on Euroopa Liidu fondide raha korrektselt kasutanud, peaksid saama võimaluse ühtekuuluvuspoliitika ressursse rohkem kasutada,“ ütles Paet. „Samuti tahame, et ELi uus eelarve võimaldaks parandada konkurentsitingimusi Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele põllumajanduse otsetoetuste suurema ühtlustamisega,“ lisas ta. Paet tunnustas Iirimaa samme majanduskasvu toetavate reformide elluviimisel ning eelarvepuudujäägi kahandamisel. „Raskes majandusolukorras on Iirimaa positiivne kohanemine eeskujuks teistelegi,“ lisas ta. Ministrid arutasid ka Euroopa Liidu edasist laienemist. „ELi laienemispoliitika peab jätkuma vastavalt senistele põhimõtetele. Riigid, kes on teinud edusamme peavad vastavalt tulemustele ka liitumisprotsessis edasi liikuma,“ lausus Paet. „Loodame, et Iiri ELi eesistumisel saab jõudsalt edasi liikuda Islandi läbirääkimistega. Samuti toetame Euroopa Komisjoni soovitust avada liitumisläbirääkimised Makedooniaga. Liitumisläbirääkimiste avamine Serbiaga on võimalik, kui Serbia täidab selleks seatud tingimused,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et Eesti toetab ka stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimist Kosovoga. Samuti kõneldi Eesti ja Iirimaa vahelistest suhetest ning koostööst Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis OSCEs. Iirimaa on praegu OSCE eesistuja. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

14.11.2012 10:21 (48.47) Välisminister Urmas Paet kohtus Jordaania ja Palestiina välisministriga [Välisministeerium]

Nr 406-E Välisminister Urmas Paet märkis Kairos kohtumisel Jordaania välisministri Nasser Judehiga, et Eesti hindab Jordaaniat kui olulist partnerit Lähis-Ida piirkonnas. Välisminister Paeti sõnul on Eesti-Jordaania suhted aasta-aastalt tihenenud ning oluline osa on majanduskoostööl, täpsemalt põlevkivialasel koostööl. Välisminister lisas, et loodetavasti õnnestub ärikontakte veelgi mitmekesisemaks muuta. „Eesti poolt on Jordaaniaga koostöö vastu huvi tundnud IT-alal tegutsevad ning elektroonilisi seadmeid tootvad ettevõtted,“ ütles ta. „Oleme huvitatud ka topeltmaksustamise vältimise leping sõlmimisest Jordaaniaga,“ märkis Paet. Samuti toetab Eesti Paeti sõnul Euroopa Liidu ja Jordaania vahelise vabakaubanduslepingu (DCFTA) läbirääkimisi ning kaubandussuhete tihendamist. Rahvusvahelistest arengutest rääkides avaldasid mõlemad välisministrid muret jätkuva vägivalla pärast Süürias. „Konflikti lahendamiseks on kõige tähtsam lõpetada vägivald ning töötada vaherahu ja poliitilise ülemineku nimel. Peame oluliseks teateid uue Süüria rahvuskoalitsiooni loomisest Dohas eelmisel pühapäeval,“ sõnas Eesti välisminister. Samas peab rahvusvaheline kogukond Paeti sõnul jätkuvalt andma igakülgset tuge Süüria pagulasi vastuvõtvatele riikidele. „Näiteks Jordaaniasse on suundunud juba ligi 100 000 pagulast ja seetõttu otsustas Eesti vastata Jordaania abipalvele ning toetas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) kaudu Süüria pagulasi Jordaanias 50 000 euroga,“ ütles Paet. Välisminister Urmas Paet kohtus Kairos ka Palestiina omavalitsuse välisministri Riad al-Malkiga, kes kinnitas kohtumisel, et Palestiina on valmis alustama uusi läbirääkimisi Iisraeliga kahe riigi lahenduse saavutamiseks ilma eeltingimusteta. Välisminister Paeti sõnul toetab Eesti läbirääkimisi Iisraeli ja Palestiina vahel. „Kahe riigi lahenduseni jõudmiseks on see ainuvõimalik tee,“ lisas ta. Välisministrid rääkisid ka Eesti ja Palestiina omavalitsuse suhetest. Ministrid kinnitasid suhete head seisu ja soovi koostööd tihendada. „Loodame Palestiinaga edasi liikuda näiteks e-valitsemise alase koostöö osas,“ märkis Paet. Fotod välisministrite kohtumistest: http://tinyurl.com/a9aeacc VÄLISMINiSTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

03.12.2012 09:40 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Ukraina jätkuv lähenemine Euroopa Liidule on Euroopa terviklikkuse huvides [Välisministeerium]

Nr 431–E Välisminister Urmas Paet kinnitas Kiievis kohtumisel Ukraina asepeaministri Sergiy Tigipkoga Eesti tuge Ukraina lähenemisel Euroopa Liidule ning valmisolekut ka edaspidi reformikogemusi jagada, eeldusel, et Ukraina on sellest jätkuvalt huvitatud. Ukraina ELi-suunaline liikumine, sealhulgas assotsiatsioonileppe allkirjastamine Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on Paeti sõnul mõlema osapoole huvides. „Selle saavutamiseks on oluline järgida ühtseid väärtusi ja põhimõtteid nagu inimõiguste ja õigusriikluse austamine ning minna edasi reformiprotsessiga ja parandada Ukraina ärikliimat,“ lausus välisminister Paet. „Vajalik oleks edasi liikuda ka vabakaubanduse ja viisavabaduse suunas Euroopa Liidu ja Ukraina vahel,“ lisas ta. Eesti on valmis panustama Ukraina arengusse arengukoostöö ja Eesti Idapartnerluse Keskuse kaudu. Paet kutsus Ukrainat kasutama võimalusi, mida Eesti Idapartnerluse Keskus pakub. Veel arutasid Paet ja Tigipko Eesti ning Ukraina kahepoolseid suhteid. Paeti sõnul on Eesti-Ukraina valitsustevaheline komisjon oluline koostöövorm ning selle järgmine kohtumine on veebruari lõpus. Samuti on Eesti valmis Ukrainaga sõlmima diplomaatilise kinnisvara lepingu. Paet ja Tigipko arutasid ka Eesti ja Ukraina koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, muu hulgas ÜROs ja OSCEs. Ukraina on 2013. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

05.12.2012 11:10 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Eesti huvi on NATO senisest tihedam koostöö allianssi mittekuuluvate partnerriikidega [Välisministeerium]

Nr 434-E Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis NATO välisministrite kohtumisel, et Eesti peab NATO arengule oluliseks suhete tihendamist NATO lähedaste partneritega, näiteks Soome ja Rootsiga, ning laienemise jätkumist. „NATO koostöö paljude partneritega ei ole piisav. Liiga palju võimalusi on veel kasutamata. Partnerlus sama mõtteviisi jagavate, kuid NATOsse mittekuuluvate riikidega ei hägusta NATO kollektiivkaitse eesmärki, vaid toetab seda,“ rõhutas Paet. Välisministri sõnul toetab Eesti tihedat koostööd näiteks Soome ja Rootsiga, kes juba praegu panustavad tugevalt NATOga ühistesse tegevustesse. „Nii tuleb partnereid rohkem kaasata näiteks ka ühistesse väljaõppeprogrammidesse. Toetame julgeoleku, stabiilsuse ja reformide edendamist partnerluse kaudu ka Ukrainas, Moldovas, Lõuna-Kaukaasias,“ ütles ta. Samuti rõhutas Paet, et senine NATO laienemine on olnud edulugu ja suurendanud kogu euro-atlandi piirkonna julgeolekut. „Eesti toetab NATO avatud ukse poliitika jätkumist. Tunnustame NATO kandidaatriikide Gruusia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Makedoonia arengut ning julgustame neid reformide jätkamisel,“ lausus Paet. „Hindame ka kandidaatriikide osalemist ja panust NATO operatsioonides,“ sõnas ta. Samuti märkis välisminister Paet, et jätkata tuleb ka NATO ja Ukraina koostööd ning lähitulevikus korraldada NATO-Ukraina komisjoni istung. Täna toimub Brüsselis NATO-Gruusia komisjoni ehk välisministrite kohtumine ning NATO välisministrite kohtumine nende Afganistani rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse (ISAF) panustajatega, kes ei ole alliansi liikmed. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

01.02.2013 15:05 (48.47) Välisminister Urmas Paet kohtumisel Kreeka välisministriga: Kreeka on pingutanud reformide elluviimisel ja eelarvepuudujäägi kahandamisel ning neid tegevusi tuleb jätkata [Välisministeerium]

Nr 30-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas kohtumisel Kreeka välisministri Dimitrios Avramopoulosega, et Kreeka ühiskond on teinud olulisi pingutusi keerulises majanduspoliitilises olukorras majanduskasvu toetavate reformide elluviimisel ning eelarvepuudujäägi kahandamisel. „Samas on neid tegevusi vaja jätkata ning väga oluline on siinjuures olnud ka teiste Euroopa ühiskondade tugi,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eesti huvi tugev Euroopa Liit ning seega on oluline, et finantskriisist tuldaks välja korrastatumana. „Kõikvõimalikud jutud kellegi lahkumisest Euroopa Liidust või eurotsoonist ei aita sellele kuidagi kaasa,“ lisas ta. Välisministrid otsustasid tihendada Eesti ja Kreeka välisministeeriumi koostööd ning pidada regulaarselt konsultatsioone, lähiajal arutatakse näiteks Balkani arengutega seonduvat. „Ka soovime nimetada ametisse aukonsuli Korfu ja Rhodose saarele ning Thessalonikisse, aga ka teistesse Kreeka paikadesse, arvestades, et Kreeka on Eesti kodanikele oluline reisisihtkoht,“ lisas välisminister Paet. Eesti on välisminister Paeti sõnul huvitatud kaitsealasest koostööst Kreekaga. „Kreeka on teretulnud osalema Balti KaitsekolledÅ¾i tegevusse ning samuti ootame Kreekat liituma NATO Küberkaitsekeskuse tegevusega Tallinnas,“ lisas ta. Paet ütles kohtumisel Kreeka kolleegiga, et Kreeka võiks kaaluda ka Balti riikide õhuturbes osalemist. Kõneledes Lääne-Balkanist ja Euroopa Liidu laienemisest selles piirkonnas ütles välisminister Paet, et see suurendab julgeolekut ja stabiilsust nii Balkanil kui kogu Euroopas ning annab tõuke majandusarengule. „Kreeka kui 2014. aasta ELi eesistujariigi prioriteet ongi Euroopa Liidu edasine laienemine põhirõhuga Lääne-Balkanil,“ lisas ta. Ebaseadusliku rände vastasest võitlusest kõneldes ütles Paet, et Eesti peab oluliseks solidaarsuspõhimõtte järgimist ning on valmis panustama Euroopa piirivalveagentuuri FRONTEXi tegevusse. „Kreeka pikk ja keeruline merepiir on ahvatlev illegaalsetele immigrantidele ning selle turvalisena hoidmine on kogu Euroopa julgeolekuhuvi,“ sõnas ta. Fotod välisministrite kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576326643... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

13.02.2013 12:31 (48.47) Välisminister Urmas Paet avas Eesti saatkonna Indias [Välisministeerium]

Nr 42-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Eesti saatkonna avamisel New Delhis Eesti välisesinduste võrgu arendamise tähtsust välissuhtluse hoidmisel ja arendamisel Aasias. „Saatkonna avamine Indias annab meile uued võimalused toetada ärisidemeid, tihendada välispoliitilist koostööd, haridus- ja kultuurialast suhtlust ning abistada Eesti kodanikke,“ lisas Paet. Eesti saatkonna avamisel viibis India asevälisminister Preneet Kaur. Eesti ja India on huvitatud majanduskoostöö edendamisest ning saatkonna avamine annab selleks hea võimaluse. „India on kasvava majandusega Euroopa Liidu strateegiline partner,“ sõnas Paet. „Eesti ja India majandussuhted on tagasihoidlikud, kuid kasutamata potentsiaali on palju,“ lisas ta. India on välisminister Paeti sõnul eestlaste jaoks populaarne turismisiht. „Igal aastal sõidab üha enam Eesti inimesi avastama India rikkalikku ajaloo- ja kultuuripärandit. Soovime suurendada ka koostööd India turistide reisimiseks Eestisse. Saatkonna avamine võimaldab peatselt India kodanikel lihtsamini Schengeni viisat taotleda Eestisse reisimiseks,“ lisas Paet. Paeti sõnul on Eesti ja India kultuurisuhted head ning kindlasti avanevad saatkonna loomisega võimalused kultuurialaseks koostööks veelgi. Möödunud aastal esitleti Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ hindikeelset tõlget „Kalevputra“. „Tegemist oli märkimisväärse sündmusega, mis avas eesti kirjanduse hindikeelsele maailmale,“ sõnas välisminister Paet. Ilmumas on ka Doris Kareva, Jaan Kaplinski ja Andres Ehini luule hindikeelsed tõlked. Eesti suursaadik Indias on Viljar Lubi. Alates 2012. aasta märtsist valmistas New Delhis Eesti saatkonna avamist ette Eesti asjur Margus Särglepp. 2005. aasta septembrist kuni 2008. aasta juulini töötas Soome saatkonna juures New Delhis Eesti konsulaardiplomaat. Eesti saatkonna kontaktid: 50-M Niti Marg, Chanakyapuri New Delhi, 110 021 India tel. (91) 844 7717 821 e-post: Embassy.New-Delhi@mfa.ee Lisainfot Eesti ja India suhetest: http://www.newdelhi.vm.ee/est/kahepoolsed_suhted Fotod Eesti saatkonna avamisest New Delhis: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576327589... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

09.03.2013 09:50 (48.47) Eesti toetab ÜRO tegevust miinide vastu võitlemisel [Välisministeerium]

Nr 86-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO desarmeerimise kõrge esindaja Angela Kane’iga, et Eesti on ühinenud kõigi olulisimate relvastuskontrollialaste lepingutega ning on valmis oma panust ÜRO relvastuskontrolliga seotud tegevustesse suurendama, samuti soovib Eesti saada ka ÜRO desarmeerimiskonverentsi täisliikmeks. Miinivastane tegevus on konfliktist väljuvate riikide stabiliseerimiseks ning põgenike turvaliseks naasmiseks esmavajalik. „Eesti on viimase kümne aasta jooksul toetanud ÜRO demineerimistegevusi näiteks Afganistanis, eelmisel aastal toetasime Liibüa demineerimist,“ lausus Paet. „Tänavu toetame Mali miinidest puhastamist,“ lisas ta. Mali projekti raames toetatakse Paeti sõnul lisaks mineeritud alade puhastamisele ka ohutusalase hariduse ja ohvriabi andmist ning koordineeritakse partnerite tegevusi. „Eesmärk on vähendada lõhkemata miinidest tulenevaid riske humanitaarabi kohale toimetamiseks ja põgenike naasmiseks oma kodukohta,“ märkis ta. Paet ja Kane rääkisid kohtumisel ka märtsi teises pooles ÜROs toimuvatest läbirääkimistest rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (Arms Trade Treaty) üle. Eesti välisminister avaldas lootust, et kõneluste tulemusena jõutakse tugeva ja tõhusa kokkuleppe sõlmimiseni. Eesti on läbirääkimistel üks asepresidentidest. „Loodetavasti tasub aastatepikkune töö end lõpuks ära ning kokkuleppega ühineb enamus peamistest relvaeksportijatest ja -importijatest,“ märkis Paet. Tema sõnul oleks relvakaubandusleping esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline kokkulepe riikide vahel, mis paneks paika kriteeriumid, millest eksportivad riigid peavad tarneotsuste tegemisel lähtuma. „See hõlmab nii relvaembargosid, illegaalset relvakaubandust, genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid kui sõjakuritegusid,“ loetles ta. Kohtumisel räägiti ka Põhja-Koreaga seonduvast ning ÜRO julgeolekunõukogu poolt neljapäeval kehtestatud uutest sanktsioonidest. Välisminister Paet kohtus New Yorgis ka Itaalia kooliõpilastega, kes osalevad New Yorgis ÜRO tööd matkival koolitusel ning esindavad selle raames Eesti seisukohti. Paet rääkis Itaalia noortega Eesti tegevustest ÜROs, samuti Eesti majanduse olukorrast ja euroga seonduvast. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

21.02.2013 13:50 (48.47) Välisministeeriumi prioriteet on tegeleda Eesti kohalolu kasvatamisega maailmas [Välisministeerium]

Nr 61-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Riigikogus oma välispoliitika aastakõnet pidades, et välisministeeriumi prioriteet on jätkuvalt tegeleda Eesti kohalolu kasvatamisega maailma kaugemates piirkondades, et Eesti ja meie inimeste huvisid paremini edendada ning kaitsta. „Välispoliitika on Eesti inimeste teenistuses. Püüdleme rahvusvaheliselt samade eesmärkide poole, mis oleme Eestis endale seadnud, et Eestis ja kogu maailmas oleks turvalisem ja parem elada,“ rõhutas Paet. Välisminister märkis, et käesoleval aastal loodame esmakordselt avada päris oma saatkonnahoone Pekingis, äsja avasime saatkonna Indias ning peagi saadame oma esindaja ka Brasiiliasse, et valmistada ette saatkonna avamist. „India ja Brasiilia esindustega jõuab lõpule Eesti kohaloleku loomine maailmamajanduse esikümne riikides,“ ütles ta. Kui praegu on Paeti sõnul ligi 51 protsenti Eesti ekspordist seotud ainult nelja riigiga: Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti, siis uued esindused loovad tingimused, et seda jaotust mitmekesistada. Samuti on meie jaoks oluline Eesti igakülgne ja heatasemeline esindamine rahvusvahelistest organisatsioonides, ütles välisminister. Ta tõi Euroopa Liidu ja NATO kõrval esile Eesti tegevust Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis. „Oleme OECDs värske liige, kuid juba sellel aastal on Eesti OECD ministrite nõukogu kohtumise ase-eesistuja,“ ütles Paet. See roll võimaldab välisministri sõnul Eestil mõjutada organisatsiooni tööd ja kuvandit oluliselt rohkem kui tavaliselt. „Üks oluline põhjus, miks Eesti OECDga liitus, ongi just see, et liikmena saame tõhusamalt seista liberaalsete majanduspõhimõtete eest, mis meie inimestele ja riigile on palju edu toonud,“ sõnas Paet. Uute esinduste avamisel peab välisministeerium hoolikalt silmas ka konsulaarvaldkonnaga seonduvat. „Uued esindused on andnud võimaluse osutada inimestele senisest paremini ja ka ulatuslikumalt konsulaarteenuseid,“ selgitas välisminister. Eelmisel aastal suurenes märgatavalt nii viisade väljastamise kui ka konsulaarteenuste osutamise maht. „Viisade väljastamine kasvas aastaga 21 protsenti ja konsulaartoimingute maht ligi 35 protsenti,“ märkis Paet. „Kasutame üha laialdasemalt aukonsulite võrgustikku ja viisaesinduslepingute võimalusi. Seetõttu jääb järjest vähemaks riike, kus Eestil puudub oma esindaja,“ lisas ta. Ühtlasi kinnitas välisminister, et Eesti otsib lisavõimalusi konsulaarkoostöö laiendamiseks ka Euroopa Liidu riikidega. Samuti märkis Paet, et Eesti inimeste huvide kaitsmiseks välismaal tegeleb välisministeerium igapäevaselt ka inimeste reisimisalase teadlikkuse tõstmisega. „Investeerime tegevustesse, mis aitavad eestlastel võimalikke probleeme välismaal juba eos vältida. Näiteks oleme inimeste turvalisuse tagamiseks laiendanud erinevate IT-lahenduste kasutamist,“ sõnas ta. Välisministri kõne täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/16555 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

13.03.2013 13:10 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Eesti toetab Leedu võimalikult kiiret liitumist eurotsooni ja OECDga [Välisministeerium]

Nr 94-E Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Tallinnas Leedu välisministri Linas Linkevičiusega kohtudes, et Eesti toetab igati Leedu püüdlusi euroala ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECDga liitumisel. „Soovime Leedut näha eurotsoonis ja OECDs nii kiiresti kui see on võimalik,“ ütles Paet. Eesti välisminister soovis Leedule edu ka selle aasta juulis algava Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel. „Leedu prioriteedid on kõik väga olulised teemad ka Eestile. Samuti oleme huvitatud õppima Leedu eesistumise ettevalmistamise ja korraldamise kogemustest,“ ütles ta. Välisministrid märkisid kohtumisel ka, et Eestil ja Leedul on ühised huvid regionaalsete transpordi ning energiajulgeoleku projektide elluviimisel. „Meie üks oluline eesmärk on valmis ehitada raudteeühendus Rail Baltic,“ ütles Paet. Rail Balticu projektil on oluline roll Põhja-Balti piirkonna transpordiühenduste parandamisel teiste Euroopa piirkondadega. Lisaks transporditaristu arendamisele on Eesti ja Leedu jaoks tähtis ka energiaühenduste ning -tarnijate mitmekesistamine „Kogu meie piirkonna energiajulgeoleku tagamiseks on oluline võrgustumine ning erinevate ühenduste ja tarneallikate leidmine. Seetõttu on vajalik, et valmiksid uued energiaühendused näiteks Leedu-Poola ja Leedu-Rootsi vahel,“ sõnas Paet. Välisministrid peatusid kohtumisel ka Eesti ja Leedu vahelistel majandus- ning kaubandussuhetel. Paeti sõnul on riikidevahelised majandus- ja ärikontaktid elavad ning liiguvad kasvu suunas. „Leedu on meie jaoks välisinvesteeringute sihtriik number üks ning ekspordi- ja impordipartnerina viiendal kohal, kuid arenguruumi näeme Leedu investeeringutes Eestisse,“ ütles Paet. Välisministrid kõnelesid ka idapartnerluse teemadest ja aasta lõpus Vilniuses toimuvast idapartnerluse tippkohtumisest. Eesti soovib Paeti sõnul sellel aastal suhetes idapartnerite Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaaniga selget edasiminekut. „Toetame idapartnerlusriikide suuremat poliitilist ja majanduslikku lõimumist Euroopa Liiduga,“ ütles ta. Fotod välisministrite kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329828... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

17.04.2013 13:10 (48.47) Välisminister Urmas Paet: tugevad transpordi- ja energiaühendused teiste Läänemere riikidega on Eesti tulevikule väga tähtsad [Välisministeerium]

Nr 128-E Välisminister Urmas Paet ütles täna 9. rahvusvahelist transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2013 avades, et Eesti transpordi- ja energiaühendused teiste Läänemere piirkonna riikidega on Eesti tulevikule määrava tähtsusega. Paeti sõnul on Eesti praeguseks Läänemere piirkonna kõige integreeritum riik, kuuludes Euroopa Liitu, NATOsse, euroalasse, Schengenisse ja OECDsse. „Eestist jõuab kaup 24 tunniga 50 miljoni ning 48 tunniga 300 miljoni tarbijani,“ märkis ta. „Eesti pole mitte üksnes hea transiidikanal vaid ka hea jaotuskeskus ning koht, kus anda kaubale lisandväärtus. Just Eestis on Euroopa Liidu idapoolseim meresadam.“ Eestis kasutatav rööpmelaius võimaldab kaupu siit otse idasuunal edasi viia. Lisaks on raudteevedude puhul kasutusel elektrooniline andmevahetus, mis võimaldab kaupade eeldeklareerimist tollis, säästes aega ja seega kulusid. „Ent kindlasti vajab Eesti, ja kogu meie piirkond, ka Rail Balticut, et tagada veelgi parem ühendatus Lääne-Euroopaga,“ ütles Paet. Rääkides energeetikast märkis Paet, et energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. „Prognooside kohaselt kasvab liidu sõltuvus sisseveetavast energiast praeguselt umbes 50-lt protsendilt 65 protsendini aastal 2030 ning 2035. aastaks kasvab Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognoosi kohaselt energiatarbimine kolmandiku võrra elatustaseme tõusu tõttu Hiinas, Indias, Lähis-Idas ja mujal,“ sõnas välisminister. Ta lisas, et Euroopale on oluline olla avatud uutele lahendustele, et mitmekesistada energiaallikaid. Eesti jaoks tähendab energia varustuskindlus välisministri sõnul eelkõige taristu arendamist – võrgustumist ning tarneallikate mitmekesistamist. „On tähtis, et energeetika ja transpordi regionaalne sidusus oleks veel toimivam ja neist jõupingutustest on kindlasti kasu ka Eesti logistikasektorile,“ lausus ta. „Elektri valdkonnas oleme arendanud Soome lahe ülest koostööd ja meil on toimiv Estlink 1 elektriühendus Eesti ja Soome vahel. Estlink 2-ga on saavutatud selge edasiminek ning see valmib 2014. aastal.“ Praegu on Eesti gaasituru mõttes veel energiasaar. „Gaasituru ümberkorraldamine on vajalik konkurentsi, parima hinna, valikuvabaduse ja meie energiajulgeoleku tagamise jaoks,“ ütles Paet. „Samm-sammult on Eesti muutumas üha paremini integreerituks nii Põhja-Balti energiaturuga kui ka Euroopa Liidu energia siseturuga, samuti liitume me Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, et olla osa üleilmsest koostööst energiavarustuse kindluse alal.“ Ta lisas, et Baltimaade ja Soome regionaalse gaasituru käivitamine eeldab LNG terminali rajamist. Logistikasektori kestlikkuse mõõt tulevikus ja juba praegu on selle keskkonnakõlblikkus. „Kõrged ohutusstandardid, põhjalik planeerimine ja tehnoloogiline kõrgtase peaksid saama meie logistikasektori lahutamatuks tunnuseks, sest ainult nii õnnestub konkureerida olukorras, kus aina rohkem pööratakse tähelepanu lahenduste säästlikkusele ja keskkonnaohutusele,“ ütles Paet. „Meie logistikasektor on seotud Läänemere kui suurepärase veeteega. Läänemeri peab jääma meie kodumereks ka edaspidi aina tiheneva laevatamise, keerulisemate lastide ja ilmastikutingimuste juures,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eesti keskkonnasäästlikkuse osas eeskujuks teistele. „Meie aina puhtama ja säästvama põlevkivitehnoloogia vastu tuntakse huvi Ameerikast Jordaaniani,“ lausus ta. „Säästev areng on aina olulisem viimaste aastate majandus- ja võlakriisi taustal ning muud arengut kui kestlik ja säästev ei saagi olla.“ Transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2013 teemaks on „Nafta. Gaasid. Keemia“. Lisainfo konverentsi kohta: http://www.transestonia.ee/index.php VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

07.05.2013 10:21 (48.47) Eesti toetab OECDsse uute liikmete kutsumist [Välisministeerium]

Nr 155-E Välisminister Urmas Paet ütles Bogotas kohtumisel Colombia välisministri Maria Angela Holguin Cuellariga, et Eesti toetab Majandus- ja Arengukoostöö Organisatsiooni OECD laienemist ning Colombia kutsumist liitumiskõnelustele. „Leiame, et kõik riigid, kes on avaldanud valmisolekut ning vastavad liikmele seatud nõuetele, tuleks liitumisläbirääkimistele kutsuda,“ lausus Eesti välisminister. Eesti soovib Paeti sõnul majandus- ja kultuurisuhete edendamiseks ning konsulaarabi osutamiseks määrata Colombiasse lähiajal aukonsuli. „Oleme huvitatud tihedamatest suhetest Colombiaga nii kaubanduse, teenuste kui investeeringute alal,“ märkis Paet. „Samuti on kasvanud Colombiat külastavate Eesti turistide arv,“ lisas ta. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Euroopa Liidu riikide ja Colombia majanduskoostööst ning kaubavahetusest ja investeeringutealastest koostöövõimalustest. „Loodame, et peagi jõustub ELi ja Colombia vaheline vabakaubandusleping. Eesti toetas 2012. aasta juunis selle sõlmimist,“ märkis välisminister Paet. Paeti sõnul on Eesti valmis Colombiale tutvustama oma e-lahendusi. „Ootame Colombia delegatsiooni Eestisse tutvuma e-valitsemise rakendustega,“ lisas ta. Colombia on üks edukamaid IT-riike Ladina-Ameerikas. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka kultuurikoostööst ning kultuurisuhete tihendamisest. „On hea meel, et saabuval suvel toimub Colombias Vox Clamantise kontsertturnee. Colombia ehtekunstnikud olid aga äsja oma töödega esindatud näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis,“ lausus Paet. Riikidevahelise otsesuhtluse edendamiseks allkirjastasid välisministrid kohtumisel ka Eesti ja Colombia vahelise diplomaatiliste passide viisavabastuse lepingu. Eesti kodanikele on Colombiasse reisimine viisavaba. „Täname Colombiat ühepoolse viisanõudest loobumise eest Eesti kodanike suhtes 2008. aastal,“ ütles Paet. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Colombia rahuprotsessist ning arengutest Ladina-Ameerikas, sealhulgas olukorrast Kuubal ja Venezuelas. Välisminister Paet ning Soome Euroopa ja väliskaubandusminister Alexander Stubb jätkavad homme koos Eesti ja Soome ettevõtjatega ühisvisiiti Mehhikos. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576334386... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

30.04.2013 15:50 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Eesti jätkab süsteemset panustamist Afganistani ülesehitusse [Välisministeerium]

Nr 151-E Välisminister Urmas Paet tunnustas täna Tallinnas kohtumisel Afganistani välisministri Zalmai Rassouliga Afganistani ühiskonna arengut. „Juba saabuvast suvest juhivad Afganistani julgeolekujõud täielikult ise julgeolekuoperatsioone kogu riigi ulatuses,“ märkis ta. „See on märkimisväärne samm Afganistani julgeolekupoliitilises arengus ning meie ühine eesmärk on täitumas – Afganistan võtab kogu initsiatiivi terrorismivastases võitluses enda kanda,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on Eesti jaoks nii sõjaline panustamine Afganistanis kui ka ühiskonna tsiviil- ja arengukoostööalane toetamine olnud pikaajaline eesmärk, et aidata Afganistan normaalsele arengule. „Afganistani ühiskonna arenemise oluline osa on ka Afganistani valitsuse pingutused riigi integreerimiseks ja riigisisese leppimise toetuseks, samuti arengud demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste valdkonnas,“ lausus ta. „Eesti toetus tsiviilprojektide näol jätkub Afganistanile ka pärast suurema osa rahvusvaheliste julgeolekujõudude lahkumist,“ märkis Paet. Afganistani välisminister Rassoul tänas kohtumisel Eestit senise panuse eest ja tunnustas Eesti rolli Afganistani ülesehituses. „Meil on hea meel, et Eesti toetus jätkub ka edaspidi,“ ütles ta. 2014. aasta olulisim tegevus Afganistanis on Paeti sõnul julgeoleku tagamine selleks, et valimised oleks võimalik edukalt läbi viia. „2014. aastal toimuvad valimised on Afganistani demokraatliku arengu proovikivi,“ lausus ta. Eesti ja Afganistani välisminister väljendasid valmisolekut alustada välisministeeriumite vahel regulaarseid poliitilisi konsultatsioone. Afganistan on jätkuvalt Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetne partnerriik. „Käesoleval aastal suurendasime oma toetust märkimisväärselt ning toetame Afganistani arengukoostöö vahenditest 1,4 miljoni euroga. Keskendume hariduse, tervishoiu ja heade valitsemistavade valdkondadele,“ lausus Paet. Hetkel jätkub Tallinna Ülikooli projekt kolme IT-alase magistriprogrammi väljatöötamiseks Kabuli Ülikoolis, samuti toimuvad Eesti Diplomaatide Kooli iga-aastased lühikoolitused Afganistani diplomaatidele Tallinnas ning MTÜ Mondo viib läbi erinevaid koolitusi Afganistani maapiirkondades, lisaks kestab Sisekaitseakadeemia projekt, mis on suunatud Afganistani tuletõrje võimekuse tõstmisele. „Vastavalt Afganistani soovile on sealsed tudengid oodatud Tallinna Tehnikaülikooli kahe-aastasesse magistriprogrammi inseneride väljaõpetamiseks,“ kinnitas Paet. Paeti sõnul on Eesti valmis aitama Afganistani valitsust ka e-riigi ülesehitamisel. „Ootame Afganistani e-riigi juhte ja ministeeriumide esindajaid Tallinnasse nädalasele kursusele, et täpsemalt määratleda Afganistani huvi ja kavandada edasise koostöö võimalusi,“ ütles Paet. Ta lisas, et 13.-14. mail ootame Tallinnasse ka Afganistani infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniministrit. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576333854... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

17.06.2013 13:45 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Eesti toetab Tuneesia e-riigi arengut ja demokraatlikke muutusi [Välisministeerium]

Nr 205-E Välisminister Urmas Paet ütles täna kohtumisel Tuneesia välisministri Othman Jarandiga, et Tuneesia initsiatiiv internetivabaduse koalitsiooni konverentsi korraldada on hea eeskuju teistele piirkonna riikidele vabaduste edendamiseks küberruumis. „Lisaks internetivabaduse edendamisele on Tuneesia ka laiemalt regiooni riikidest kõige kiiremini reformide teele asunud. Järgmise internetivabaduse koalitsiooni konverentsi korraldab järgmisel aastal Eesti,“ lisas ta. Välisminister kinnitas, et nii Eesti kui kogu Euroopa Liit on valmis Tuneesiat demokraatlike reformide elluviimisel jätkuvalt toetama. „Näiteks on Eesti panustanud avatud valitsemise ja e-valitsemise edendamisesse Tuneesias,“ ütles Paet. „Eesti jätkab oma arengukoostöö tegevuste raames Tuneesia e-riigi arengu toetamist,“ lisas välisminister. Välisminister Paeti sõnul on Tuneesia sooviks läbi reformiprotsessi muutuda demokraatlikumaks ja avatumaks riigiks. „On positiivne, et Tuneesia valitsus soovib muutuda avatumaks ning kodanikke aktiivsemalt otsustusprotsessidesse kaasata. Seetõttu näeb riik suurt potentsiaali just kaasaegsete infotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtus,“ ütles Paet. „Uued tehnoloogiad ja e-riigi arendamine aitavad suurendada läbipaistvust, võidelda korruptsiooniga ning soodustada inimeste kaasatust riigivalitsemisesse,“ lisas ta. Samuti kõnelesid Paet ja Jarandi Eesti ning Tuneesia kahepooleste suhete arendamisest. Pikemalt peatuti viisavabaduse küsimustel. Välisminister Paeti sõnul on hea, et Eesti turistid, kes sõidavad Tuneesiasse turismigrupi reisiga, on vabastatud viisanõudest. „Eesti sooviks on aga reisivõimalusi avardada ning saavutada individuaalsetele reisijatele viisavabadus,“ sõnas ta. Tuneesia välisminister suhtus Eesti ettepanekusse positiivselt. Paeti sõnul soovib Eesti ka Tuneesiaga alustada regulaarseid poliitilisi konsultatsioone. „Tuneesial on hea ekspertiis nii arengutest Lähis-Idas kui Aafrikas,“ lisas ta. Ministrid arutasid ka riikidevaheliste majandussuhete tihendamise võimalusi. Paeti sõnul on Eesti ja Tuneesia vahelised majandussuhted seni olnud võrdlemisi väheintensiivsed, nende edendamiseks võiks tulevikus vahetada äridelegatsioonide visiite. Välisminister Paet esitas oma Tuneesia kolleegile ka küllakutse Eestisse. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 869 press@mfa.ee

16.05.2013 10:20 (48.47) Välisminister Urmas Paet: toetame ELi-USA vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kiiret alustamist [Välisministeerium]

Nr 161-E Valitsus otsustas täna toetada Euroopa Komisjonile mandaadi andmist läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkuleppe üle. „Eesti soovib, et läbirääkimised ELi ja USA vahel algaksid juba selle aasta keskel,“ rõhutas välisminister Urmas Paet. Välisministri sõnul on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu jaoks laiemalt tähtis jätkata kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. „See annab ettevõtjatele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel,“ sõnas Paet. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on kaks olulisimat maailmamajanduse turgu. „EL ja USA toodavad kokku umbes poole kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja nende kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et EL eksportis USAsse 2011. aastal 260 miljardi euro väärtuses kaupu ja 127 miljardi euro väärtuses teenuseid. USA eksportis ELi 2011. aastal 184 miljardi euro väärtuses kaupu ja 130 miljardi euro väärtuses teenuseid. „Need numbrid räägivad kaalukalt sellest, kui tihedad on Euroopa ja USA vahelised majandus- ja kaubandussuhted. Seetõttu on Atlandi-ülese vabakaubandusala loomine loogiline ning äärmiselt vajalik samm nende suhete lihtsustamise ja efektiivsemaks muutmise teel,“ lausus Urmas Paet. Samuti märkis Paet, et Euroopa Komisjonile on läbirääkimisteks laia ulatusega mandaadi andmine oluline just seetõttu, et komisjonil oleks piisavalt läbirääkimisruumi. „Ameerika Ühendriigid on Euroopa Liidu jaoks võrdne läbirääkimispartner ning võimalikult laia ulatusega lepingust saavad kasu mõlemad pooled,“ selgitas välisminister. Taustaks: Rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimised kuuluvad Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika valdkonda, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt ELi ainupädevuses. Läbirääkimiste lõppedes võib selguda, et peatükkides on ka jagatud pädevusse kuuluvaid sätteid, kuid seda on mandaadi kui esialgsete läbirääkimissuuniste faasis keeruline ette näha. Eelnõu kohaselt koosneb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkulepe kolmest osast: turulepääs; regulatsioonid ja mittetariifsed tõkked ning globaalsed kaubandusreeglid. Leping peaks enamikus valdkondades põhinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel ja nendest tulenevatel kohustustel, mitmes valdkonnas soovitakse sõlmida ka WTO lepingutest ulatuslikumaid kokkuleppeid. Läbirääkimiste protsess peaks viima vastastikuse liberaliseerimiseni toodete ja teenuste kaubanduses ning investeeringute turulepääsul. Ulatuslik liberaliseerimine soovitakse saavutada nii kaupade, teenuste, investeeringute kui ka riigihangete suhtes. Lepingu üheks suureks eesmärgiks on mittetariifsete tõkete kaotamine ja regulatiivsete süsteemide ühtlustamine. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

15.07.2013 11:01 (48.47) Eesti ja Bulgaaria tihendavad koostööd 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks [Välisministeerium]

Nr 241-E Välisminister Urmas Paet arutas kohtumisel Bulgaaria välisministri Kristian Vigeniniga Eesti ja Bulgaaria koostöö tihendamist mõlema riigi 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks. „Oleme mõlemad 2018.aastal Euroopa Liidu eesistujariigid ning seega on vajalik ka koostöö eesistumise ettevalmistamisel ning seda on kavas tihendada,“ lisas ta. Paet väljendas ka toetust Bulgaaria liitumisele Schengeni viisaruumiga. „Eesti on seisukohal, et Schengeni alaga liitumise protsess peab põhinema läbipaistvatel reeglitel ja liitumise aluseks on nende täitmine. Nii Bulgaaria kui ka Rumeenia vastavad Schengeni õigusruumiga liitumiseks seatud tingimustele ja mõlemad on teinud suuri pingutusi,“ ütles välisminister Paet. Bulgaaria Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesuse kandidatuurist kõneldes kinnitas Paet toetust organisatsiooni edasisele laienemisele. „Eesti toetab kõigi nende riikide kutsumist liitumiskõnelustele, kes täidavad vastavad kriteeriumid,“ sõnas Paet. Paet ja Vigenin rääkisid veel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas vastastikuste kandidatuuride toetamisest. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

29.08.2013 09:35 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Süüria ja Egiptuse konfliktides tuleb pöörata tõsiselt tähelepanu inimõiguste olukorrale [Välisministeerium]

Nr 262-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Eesti Välispoliitika Instituudi inimõiguste ja välispoliitika aastakonverentsil kõneldes rahvusvahelise üldsuse terava tähelepanu olulisust inimõiguste olukorrale Süürias ja Egiptuses. Süüria konfliktist ning inimõigustest kõneldes tõi välisminister Paet esile, et keemiarelva kasutamine on täiesti lubamatu ning rahvusvaheline kogukond peab sellele vastama. „Väline sõjaline sekkumine on viimane võimalus, aga kahjuks pole diplomaatilised katsed kodusõda lõpetada kuhugi viinud. Keemiarelva kasutamisele tuleb reageerida, et vältida selle kasutamist tulevikus,“ sõnas Paet. „Austuse puudumine inimelude suhtes on äärmiselt häbiväärne,“ rõhutas välisminister. Kaks ja pool aastat kestnud Süüria kodusõjas on hukkunud üle 100 000 inimese, ligi kaks miljonit inimest on Süüriast põgenenud ja kolmandik elanikkonnast on pidanud oma kodudest lahkuma. Paeti sõnul on väga murettekitav ka olukord Egiptuses. „Tsiviilelanike tapmisele ning julgeolekujõudude ülemäärasele jõu kasutamisele viimastel nädalatel ei saa olla mingit õigustust,“ rõhutas Paet. Ta kutsus Egiptuse võime üles üleriigilist eriolukorda lõpetama ning tagama rahumeelsete meeleavaldajate õigused ning kinnipeetutele õiglane kohtumõistmine. „Koostöö puudumine rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonidega on vastuvõetamatu,“ lisas Eesti välisminister. Eesti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus on välisminister Paeti sõnul alanud sündmusterohkel ajal, mil inimõigustel on välispoliitikas keskne koht. „Kuuludes alates selle aasta algusest 47-st riigist koosnevasse inimõiguste nõukokku on Eesti pühendunud inimõiguste kaitsele rahvusvahelisel tasandil,“ märkis välisminister Paet. Inimõiguste nõukogu liikmena on Eesti keskendunud naiste ja laste õigustele, sooaspekti arvestamisele konfliktilahenduses, võitlusele karistamatuse vastu, põlisrahvaste õigustele ning väljendusvabadusele ja internetivabadusele. Eesti Välispoliitika Instituudi inimõiguste ja välispoliitika alane konverents on korraldatud tähistamaks Eesti liikmesust ÜRO inimõiguste nõukogus aastatel 2013-2015. Konverentsil räägitakse Eesti senisest kogemusest ja eesmärkidest ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena, samuti kõneldakse Austria ja Norra kogemustest inimõiguste põimimisel välispoliitikasse. Konverentsil vaadeldakse ka inimõiguste rolli Euroopa Liidu liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni vahelistes suhetes. Täpsem info ja ürituse kava: www.evi.ee VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS 637 654 521 6821 press@mfa.ee

06.09.2013 17:30 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Idapartnerlusriikidele suunatud surve Euroopa Liiduga koostööst eemaldumiseks ei ole vastuvõetav [Välisministeerium]

Nr 275-E Tänasel kohtumisel Vilniuses Euroopa Liidu välisministritega ütles välisminister Urmas Paet, et Euroopa Liidu idapartnerlusriikide vastu suunatud majanduslik ja poliitiline surve kolmandate riikide poolt ei ole vastuvõetav. „Riikidel peab olema võimalus vabalt ja survestamata valida, mis on nende tulevikule parim,“ lausus Paet. „Euroopa Liidul on kohustus idapartnerlusriike igal moel toetada, sest nad usaldavad Euroopa Liitu,“ lisas ta. Paeti sõnul on EL-Armeenia läbirääkimiste tulemusena saavutatud väga hea assotsiatsioonilepingu tekst, mis loob palju uusi võimalusi. „Oleme valmis leppega edasi liikuma ning toetame Armeenia lõimumist Euroopaga ja assotsiatsioonilepingu parafeerimist novembris Vilniuse idapartnerluse tippkohtumisel, kui Armeenia seda siiski soovib,“ märkis Paet. „Armeenia äsjane ootamatu otsus liituda Euraasia Liidu ja Tolliliiduga ning vabakaubandusala ELiga on aga teineteist välistavad.“ Paeti sõnul pole aktsepteeritav surveavaldamine lisaks Armeeniale ka Moldovale, Ukrainale ja Gruusiale, et loobuda neid riike lähenemast Euroopa Liidule. Eesti välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu idapartnerlus peab kiiresti liikuma uuele tasemele. „Assotsiatsioonilepingute sõlmimine loob uusi võimalusi ühtsete väärtuste ruumi laiendamiseks ning lisaks partnerriikidele peab ka Euroopa Liit selle nimel pingutama,“ lausus ta. Eesti peab Paeti sõnul oluliseks jõuda novembris Vilniuses toimuval idapartnerluse tippkohtumisel ELi ja Ukraina assotsiatsioonilepingu allakirjutamiseni. „Samuti on tähtis assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimine Moldova ja Gruusiaga ning edasiliikumine viisavabaduse suunas,“ märkis Paet. „Peamine eesmärk on aga kõigi lepingute edasine sisuline rakendamine,“ lisas ta. Homme, 7. septembril kohtub välisminister Paet koos Euroopa Liidu kolleegidega Vilniuses USA välisministri John Kerryga. Kõneluse all on olukord Süürias ja Euroopa lõunanaabruses. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

03.09.2013 11:35 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit ja idapartnerlusriigid peavad pingutama suhete uuele tasemele viimise nimel [Välisministeerium]

Nr 268-E Tänasel kohtumisel Gotlandil Rootsi, Soome, Taani, Norra, Islandi, Leedu ja Läti välisministritega ütles välisminister Urmas Paet, et Euroopa Liidu idapartnerluses tuleb kiiresti saavutada liikumine uuele tasemele. „Peame oluliseks assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimist Moldova, Gruusia, Armeenia ja Ukraina ning Euroopa Liidu vahel, aga ka nende lepete edasist sisulist rakendamist,“ lausus Paet. „Assotsiatsioonilepingute sõlmimine loob uusi võimalusi ühtsete väärtuste ruumi laiendamiseks ning lisaks partnerriikidele peab ka Euroopa Liit selle nimel pingutama,“ sõnas Eesti välisminister. Samuti tuleb kiirendada edasiliikumist viisavabaduse suunas, lisas ta. Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Euroopa Liidu idapartnerlusriikide vastu suunatud majanduslik või poliitiline surve kolmandate riikide poolt ei ole vastuvõetav. „Riikidel peab olema võimalus endal valida, mis on nende tulevikule parim." Regionaalses energiakoostöös on lähitulevikus tähtsad teemad Poola-Leedu gaasiühenduse loomine, Läti gaasihoidla uuendamine, regionaalse LNG terminali ehitamine Soome lahe kaldale ja Eesti-Soome vahelise gaasiühenduse Baltic Connector ehitamine. „Eesti peab tähtsaks tarneallikate kiiret mitmekesistamist ning uute tarnijate ligipääsu gaasiturule, samuti regiooni kõikide riikide varustuskindlust ja Euroopa Liidu ühtse energiaturu loomist,“ märkis ta. Välisministrite hinnangul on Põhja- ja Baltimaade koostöö olnud väga edukas. „Põhja- ja Baltimaid ei seo vaid pragmaatilised huvid regioonis, vaid ka ühised väärtushinnangud ning seismine demokraatia ja inimõiguste eest terves maailmas,“ rõhutas Paet. „Ühiselt rahvusvahelistes küsimustes seisukohti väljendades saame olla välispoliitiliselt nähtavamad ja võimekamad.“ Eesti võtab Rootsilt Põhja- ja Baltimaade koostöö koordineerija rolli üle 2014. aasta alguses. „Läänemere aasta läbiva joonena tahame keskenduda sidususele ning kasutada selleks maksimaalselt IT-lahendusi,“ lausus välisminister Paet. „Uue valdkonnana soovib Eesti arendada tihedamat koostööd küberkaitse vallas,“ sõnas Paet. Ta lisas, et Eesti prioriteetideks on ka äri- ja kultuuridiplomaatia arendamine ning idapartnerlus ja infrastruktuuri areng. Samuti jätkab Eesti koostööd Põhja- ja Baltimaade ning Visegradi neliku – Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia – vahel. Eesti jaoks on 2014. aasta Läänemere aasta, sest Eesti juhib järgmisel aastal Balti koostööd, samuti Põhja- ja Baltimaade koostööd ning alates juulist 2014 ka Läänemeremaade Nõukogu. Lisaks on aasta 2014 Eesti, Soome ja Venemaa kolmepoolses keskkonnaalases koostöös kuulutatud Soome lahe aastaks. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

11.09.2013 13:05 (48.47) Eesti toetab Euroopa Liidu viisavabaduse ja vabakaubanduse kehtestamist Moldovaga [Välisministeerium]

Nr 285-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Chișinăus kohtumisel Moldova peaministri Iurie Leancaga, et Eesti toetab Euroopa Liidu viisavabaduse ja vabakaubanduse kehtestamist Moldovale hiljemalt järgmisel aastal. Paeti sõnul on Moldoval suveräänne õigus otsustada oma tuleviku üle. „Surve avaldamine, sealhulgas kaubandussuhete kaudu, eesmärgiga mõjutada riiki loobuma lähenemast Euroopa Liidule ei ole vastuvõetav,“ rõhutas ta. Venemaa on kehtestanud Moldova veinidele ja põllumajandustoodetele impordikeelu. Paeti sõnul on Eesti eesmärk Euroopa Liidu ja Moldova assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe sõlmimine enne järgmist suve. Eesti välisminister innustas Moldova peaministrit tegema enam selgitustööd ELiga lõimumise kasulikkusest vabakaubanduse ja isikute vaba liikumise näitel. „Moldova senine lõimumine Euroopa Liiduga on olnud eeskujuks teistele Idapartnerluse riikidele,“ sõnas Paet. Ta lisas, et oluline on kasutada kõiki võimalusi Transnistria positiivseks kaasamiseks selles protsessis. „Transnistria konflikt ei tohi takistada Moldova lõimumist EL-iga,“ märkis ta. Moldova on Eesti jaoks jätkuvalt üks arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest. „Jätkame omaltpoolt Moldova toetamist läbi arengukoostöö, et aidata igati kaasa Moldova poliitilisele ja majanduslikule lõimumisele ning innustame ka teisi ELi liikmesriike Moldovat enam toetama,“ ütles Paet. „Alates 2011. aastast oleme kahekordistanud Moldovale suunatud arengukoostöö toetust. 2012. aastal oli see ligi 500 000 eurot ning sarnases suurusjärgus on see ka 2013. aastal,“ lisas ta. Paet kinnitas, et Eesti jätkab arengukoostöö stipendiumitega Moldova üliõpilaste, riigiametnike ja diplomaatide õpingute toetamist Eesti ülikoolides ja Eesti Diplomaatide Koolis. Kohtudes Moldova välisministri Natalia Ghermaniga ütles Paet, et Eesti peab väärtuslikeks Moldova kogemusi demokraatiat ülesehitavate ühiskondade jaoks. „On positiivne, et Moldova osaleb Demokraatiate Ühenduse tegevuses ja selle raames uusi demokraatiaid toetavas LEND projektis, kus Moldova eksperdid on kaasatud Tuneesia uue põhiseaduse nõustamisprotsessi,“ toonitas Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

27.09.2013 15:30 (48.47) Eesti toetab Rahvusvahelist Kriminaalkohut raskete kuritegude ennetamisel [Välisministeerium]

Nr 301-E Välisminister Urmas Paet märkis ÜRO peaassambleel New Yorgis Eesti korraldatud kõrgetasemelisel arutelul karistamatuse vähendamiseks sõjalistes konfliktides seksuaalvägivalla kasutajate suhtes, et kahjuks jäävad inimõiguste rasked rikkujad tihti karistuseta. „Seksuaalvägivald on sõjarelvana kasutusel paljudes relvastatud konfliktides üle maailma,“ lausus Paet. „Peame väga oluliseks võidelda seksuaalvägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt. Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased ning nad kohtu ette tuua,“ lisas ta. Eesti juhtimisel ÜRO peakorteris toimunud arutelul esinesid ka Suurbritannia välisminister William Hague, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide president Tiina Intelmann ja kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda. Paet tõi oma esinemises esile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu olulist rolli kuritegude ennetamisel. „Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on väga oluline roll inimsusevastaste ja sõjakuritegude vastu võitlemisel ja süüdlaste karistamisel ning ohvrite õiguste eest seismisel,” märkis Paet. ,,Kuid kohtul on ka väga oluline ennetav roll – teadmine, et ükski kuritegu ei jää karistuseta võib ära hoida edasisi kuritegusid või nende jätkumist,“ lausus Eesti välisminister. Ta lisas, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudis on laiendatud seksuaalvägivallaga seotud kuritegude ulatust võrreldes varem sõjakuritegude üle õigusemõistmiseks loodud ad hoc tribunalidega. ,,Jõulisem seksuaalvägivallatsejate vastutuselevõtmine vähendab selliste kuritegude sõjarelvana kasutamist,” rõhutas Paet. ,,Loomulikult on oluline, et iga riik vastutaks oma elanike kaitsmise ning kurjategijate vastutuselevõtmise eest, kuid kahjuks see tihti nii ei ole – seetõttu pooldame Rooma statuudi ülemaailmset kehtivust, et kindlustada süüdlaste vastutuselevõtmine ka siis, kui riigisisest õigusemõistmist ei saada või ei taheta läbi viia,” lisas ta. Eesti toetab ka Rooma statuudi alusel loodud ohvrite usaldusfondi tegevust. ,,Riikides, kus kriminaalkohus viib läbi uurimisi pakub usaldusfond kuriteo ohvriks langenutele tuge ning abistab seksuaalkuritegude ja vägistamiste ohvreid,” ütles Paet. ,,Eesti on sel aastal toetanud ohvrite abistamisfondi 30 000 euroga,” märkis ta. Eesti on Paeti sõnul toetanud karistamatuse vähendamist ning seksuaalvägivalla vastast võitlust ka arengukoostöö vahenditest. ,,2013. aastal oleme toetanud UNICEFi projekti Kesk-Aafrika Vabariigis soopõhise vägivalla vastases võitluses, samuti toetasime sel aastal 30 000 euroga ÜRO peasekretäri eriesindaja tegevusi relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivallaga võitlemisel ning 50 000 euroga ÜRO õigusriikluse ja konfliktides esineva vägivalla vastase võitlusega tegelevat ekspertide meeskonda,“ lisas ta. ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena on välisminister Paeti sõnul naiste õiguste kaitse, sooaspekti arvestamine konfliktilahendustes ning võitlus karistamatuse vastu Eesti inimõiguste alased prioriteedid. Relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivalla vastase võitluse ÜRO eriesindaja kontor teeb aktiivselt koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, mille osalisriikide assamblee president on Eesti suursaadik Tiina Intelmann. Suursaadik Intelmann märkis arutelul, et seksuaalvägivalla ohvrite abistamine võib olla äärmiselt keeruline, sest ohvrid kardavad tunnistada neile osaks saanud piinamist, kartes häbimärgistamist ja kogukonnast väljaheitmist. „Eriti raske olukord on vägistamise tagajärjel sündinud lastel, keda ei võta omaks ei emad ega ka kogukond.“ Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

26.11.2013 08:15 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Birma on üks väheseid riike praeguses maailmas, kus toimuvad põhimõttelised positiivsed muutused [Välisministeerium]

Nr 378-E Tänasel kohtumisel Tallinnas Birma infoühiskonna ministri U Tin Naing Theiniga ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti tunnustab positiivseid muutusi Birmas ning on valmis jagama oma reformikogemust. „Birma on praeguse maailma üks väheseid edulugusid,“ lisas ta. „Tunnustame Birma valitsuse reforme loomaks stabiilne, demokraatlik ja avatud ühiskond,“ sõnas välisminister Paet. Eesti peab väga oluliseks, et Birma korraldab 2015. aastal vabad valimised. Eesti ettevõtjate huvi Birma kui kiireid reforme läbi viiva riigi vastu kasvab. „Birma ärikeskkonna stabiilsuse ja ettearvatuse suunas tehtavad reformid loovad hea eelduse investeeringuteks Euroopast ja mujalt maailmast,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti on nimetamas Birmasse mitteresideeriva suursaadiku. Paeti sõnul on oluline Euroopa Liidu ja Birma senisest aktiivsem koostöö, et suurendada stabiilsust ning demokraatliku riigikorra taastamist. Ta lisas, et Eesti on valmis Birmaga jagama oma kogemust demokraatliku õigusriigi ülesehitamisel. „Infoühiskonna arendamisel on Eestil pakkuda huvitavaid lahendusi,“ lausus Paet. „On positiivne, et infotehnoloogiaalases koostöös on juba jõutud konkreetsete sammudeni – selle aasta märtsis Birmat külastanud Eesti delegatsioon on nüüdseks esitanud ettepanekud võimalike projektide osas,“ lisas ta. Eesti ja Birma diplomaatilised suhted sõlmis välisminister Paet oma kolleegiga 2012. aasta septembris New Yorgis. Alates 2011. aastast on Birmas reformide tulemusena toimunud ajaloolised muutused – vabastatud on poliitvange, loobutud on tsensuurist meedias, lubatud on ametiühingud, allkirjastatud on tulevahetuse lõpetamise kokkulepped ja alustatud on dialoogi vähemusrahvuste relvarühmitustega. Mais 2013 sõlmiti relvarahu viimase vähemusrahvuse vastupanuorganisatsiooniga. Valitsus on võimaldanud opositsioonilise Rahvusliku Demokraatia Liiga taasregistreerimise ning osalemise parlamendi vahevalimistel. Suureks diplomaatiliseks võiduks Birmale oli Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikide nõusolek nimetada Birma ASEAN-i eesistujaks 2014. aastal, mistõttu toimub Birmas 2014 ka Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni tippkohtumine. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

29.11.2013 11:20 (48.47) Eesti juhib järgmisel aastal nii Balti riikide ja Põhjamaade kui Lääneremaade nõukogu koostööd [Välisministeerium]

Nr 387-E Välisminister Urmas Paet võttis täna Riias üle Eesti eesistumise Balti ministrite nõukogus. Järgmisel aastal juhib Eesti ka Läänemeremaade nõukogu ning Põhjamaade ja Balti riikide koostööd. Eesti on välisminister Urmas Paeti sõnul oma Balti eesistumisaasta prioriteetideks seadnud infotehnoloogiaalase koostöö, regionaalse energiaturu edasiarendamise, transpordi infrastruktuuri parandamise ning Läänemere regiooni erinevate koostööformaatide efektiivsema sidumise. Paeti sõnul võiks Balti riikide infotehnoloogiaalase koostöö teravik olla pööratud digiallkirjade piiriülesele kasutuselevõtule. „Digiallkiri on kasutusel juba kõikides Balti riikides. Edasi peame töötama selles suunas, et see võimalus ka piiriüleselt kasutusele võtta. Euroopas on täna olemas palju häid riigitaseme IT-lahendusi. Nende levikut ning koostööd aga takistavad Euroopa riikide vahel püsivad piirangud,“ lisas välisminister. Paet rõhutas oma sõnavõtus ka digitaalse ühtse turu olulisust majanduskasvu edendamisel ning vajadust leppida kokku ühistes prioriteetides, mis kindlustaksid sujuva piiriülese andmevahetuse ning tõstaksid tarbijate usaldust. „Põhjala ja Balti riigid saavad olla digitaalse ühisturu loomise osas paindlikud ja nutikad suunanäitajad Euroopa Liidus. EL-i majandusele tooks suurt kasu piiriülese turvalise elektroonilise identifitseerimise ja digiallkirjade reaalne kasutuselevõtt,“ ütles välisminister Paet. Ta lisas, et seetõttu on oluline Euroopa Liidu digiallkirja ja digitaalsete usaldusteenuste määruse kiire menetlemine ning kokkuleppele jõudmine. Samuti vajab Paeti sõnul edasiarendamist regionaalne energiaturg. „Oluline on jätkata tööd Balti elektriturgude täieliku avamisega, mis loob võrdsed tingimused tarbijatele ja tootjatele,“ sõnas välisminister. „Elektriturul tuleb tegutseda elektrihindade stabiliseerimise ja turutõrgete vähendamise nimel. Peame tähtsaks jätkata meetmete leidmist kolmandatest riikidest imporditud elektri hinna tasakaalustamiseks ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks Balti elektriturul,“ lisas Paet. Väga tervitatav oli Läti liitumine Nord Pool Spoti elektribörsiga. Välisminister märkis veel, et samuti on vaja tähelepanu pöörata regiooni gaasituru regulatsioonide harmoniseerimisele, eesmärgiga luua ühistel põhimõtetel töötav gaasiturg. Veel kõneles Paet Balti riikide transporditaristu arendamisest. „Tänapäevane raudteetaristu Euroopa suunal avaks Balti riikides senisega võrreldes rohkelt uusi võimalusi nii ettevõtlusele kui kodanike igapäevasele liikumisele. Uue kuni 240 km/h kiirust võimaldava 1435 mm rööpmelaiusega Rail Balticu projekti arendamine on Eesti eesistumise üks peamisi eesmärke järgmisel aastal,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on 2014. aasta kujunemas Eesti jaoks eriliseks. „Juhime samaaegselt nii Balti, Põhja-Balti kui ka Läänemeremaade Nõukogu raames tehtavat koostööd. Seetõttu nimetame järgmist aastat Läänemere aastaks,“ märkis välisminister Paet. Lisaks juhib Eesti alates 2014. aasta teisest poolest ka Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni ja Läänemeremaade planeeringualast koostööd ning Eesti-Soome-Venemaa kolmepoolne keskkonnaalane ühistegevus keskendub Soome lahele. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

03.12.2013 15:35 (48.47) Välisminister Urmas Paet: ka pärast Afganistani-missiooni peab NATO olema efektiivne [Välisministeerium]

Nr 392-E Brüsselis NATO välisministrite kohtumisel ütles välisminister Urmas Paet, et 2014. aasta NATO tippkohtumine peab ennekõike kandma sõnumit, et pärast ISAFi missiooni lõppemist Afganistanis on NATO jätkuvalt aktiivne, tugev ja koostöövõimeline. Järgmisel aastal jõuab lõpule 2001. aastal alanud missioon Afganistanis ning see on võimalus NATO-le keskenduda sõjalise võime ning territoriaalkaitse arendamisele. NATO on välja töötamas õppuste kava, et säilitada ja tugevdada Afganistanis omandatud kogemusi, eelkõige vägede ühistoimimist. „Eesti panustab 2015. aastal toimuvale NATO kiirreageerimisjõudude õppusesse Eesti juhitud Balti pataljoniga, mis annab meile võimaluse harjutada ühist vägede juhtimist rahvusvahelises keskkonnas,“ kinnitas Paet. Tippkohtumist silmas pidades rõhutas Paet vajadust hoida ning tugevdada sidet NATO olulisemate partnerriikidega. „Näiteks meie põhjala naabrid, Soome ja Rootsi, annavad olulise panuse. NATO peab laiendama väljaõppe ning õppuste ringi, kus lähimad partnerid saavad osaleda, tugevdades nii võimet koostöös NATOga tegutseda,“ toonitas Paet. Lisaks tõi Paet esile kollektiivkaitse ja heidutuse olulisust NATO tugitalana ning USA ja Euroopa tiheda koostöö vajadust. NATO võime säilitamiseks on vaja jätkata investeerimist riigikaitsesse ning allianssi, et tagada võrdne panustamine liitlaste vahel. Paeti sõnul on tuleva aasta tippkohtumine võimalus tähtsustada riigikaitsekulutuste olulisust. „Eesti säilitab kaitsekulutused tasemel 2%,“ lisas ta. Lähem info: Marko Koplimaa Eesti alaline esindus NATO juures + 32 472 95 05 10 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 press@mfa.ee

05.12.2013 18:15 (48.47) Välisminister Urmas Paet OSCE kohtumisel Kiievis: sõna- ja kogunemisvabadus peab olema tagatud [Välisministeerium]

Nr 399-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Kiievis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE välisministrite kohtumisel, et OSCE ülesanne on tagada rahu, julgeolek ja demokraatlik areng ning väga aktuaalne on see ka praeguste Ukraina sündmuste valguses. ,,Ukrainas tuleb kiiremas korras taastada dialoog riigi tuleviku üle ning tagada inimeste sõna- ja kogunemisvabadus,“ lisas ta. Inimõiguste ja vabaduste põhiolemus jääb Eesti välisministri sõnul muutuvas maailmas samaks ning vajab jätkuvat kaitset ka uutes info- ja kommunikatsioonikeskkondades. „OSCE peab olema valmis kiireteks arenguteks infotehnoloogia valdkonnas ning sellega seonduvalt inimõiguste kaitseks, arvestades 21. sajandi küberturvalisuse riske,“ märkis Paet. Eesti toetab Paeti sõnul OSCE ministrite ühisdeklaratsiooni „Põhiõigused digitaalajastul“ vastuvõtmist. „Eesti e-riigina on järjekindel meedia- ja väljendusvabaduse toetaja ning seda ka internetis. Virtuaalne sõnavabadus on meie jaoks võrdväärne teiste inimõigustega,“ lausus ta. „Kahjuks kiusatakse jätkuvalt taga suurt hulka ajakirjanikke vaid seetõttu, et nad räägivad inimeste põhiõigustest. Samuti ei saa ennast vabalt väljendada suur hulk inimesi kogu maailmas,“ lisas Paet. Välisministri sõnul on Euroopa julgeolekuruumis kõige suuremaks ohuks pikaajaliselt lahendamata püsinud konfliktid. „OSCE tegevus on suunatud eelkõige rahu ja stabiilsuse tagamisele oma regioonis. Selle saavutamiseks on väga oluline ka pikaajaliste konfliktide rahumeelne lahendamine Gruusias, Moldovas ning Armeenia ja Aserbaidžaani vahel,“ ütles Paet. „Külmutatud konfliktid ei tohi muutuda unustatud konfliktideks. OSCEl on olemas vahendid rahu ja stabiilsuse saavutamiseks ning vaja on selgeid ja nähtavaid tulemusi,“ lisas ta. Eesti jaoks on Paeti sõnul üks olulisimaid inimõigustealaseid ja välispoliitilisi prioriteete sooline võrdõiguslikkus. „Me ei saa vaikida olles soolise ebavõrdsuse tunnistajateks. Naistevastase vägivalla vastast võitlust ja soolise võrdõiguslikkuse tagamist ei saa käsitleda eraldiseisvalt üldisest inimõiguste edendamisest,“ rõhutas Paet. Käesoleval aastal on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja Ukraina ning 20. OSCE Ministrite Nõukogu kohtumine toimub 5.-6. detsembril Kiievis. 2014-2015 on OSCE eesistujad Šveits ja Serbia. Lisainfot: http://www.osce.org/event/mc_2013 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

11.12.2013 11:25 (48.47) Eesti mõistab hukka Ukraina võimude vägivalla oma kodanike vastu [Välisministeerium]

Nr 408-E Välisminister Urmas Paet mõistis teravalt hukka Ukraina võimude otsuse kasutada Kiievis taas rahumeelsete meeleavaldajate vastu vägivalda. Välisminister Paet rõhutas, et Ukraina valitsus peab lõpetama vägivalla kasutamise oma inimeste vastu. „Rahumeelsete meeleavaldajate öövarjus vägivaldne laialiajamine erivägede poolt on vastuvõetamatu ja see õõnestab sügavalt usaldust. Selline tegutsemine on väga kaugel demokraatia põhimõtetest,“ rõhutas välisminister Paet. Paeti sõnul tuleb Ukraina võimudel edaspidi hoiduda igasugusest vägivallast meeleavaldajate vastu. Eesti välisministri sõnul on Ukrainal poliitilise kriisi lahendamiseks oluline kiiresti taastada dialoog riigi tuleviku üle ning kaasata kõik osalised tekkinud olukorrale lahenduse leidmiseks. „Ukraina valitsusel tuleb riigi tuleviku kujundamisel võtta arvesse oma rahva soove,“ lausus Paet. „ Vaid ühiselt opositsiooni ja valitsuse vahel tegutsedes on võimalik Ukrainale tõelisi ja töötavaid lahendusi leida,“ lisas välisminister Paet. Eesti on Paeti sõnul alati toetanud Ukraina teed Euroopa Liidu suunas ning teeb seda ka edasi. „Ukraina inimesed väärivad demokraatlikku õigusriiki ning sel teel tuleb neid toetada," lisas ta. „Soovime, et lähitulevikus oleks Ukraina valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga, mis sisaldaks ka vabakaubandusala loomist,“ lisas ta. Samuti peab Paet oluliseks Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist viisavabadust. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

14.01.2014 10:30 (48.47) Eesti toetab Euroopa Liidu ja Gruusia viisavabadust ning vabakaubandust [Välisministeerium]

Nr 8-E Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Tallinnas kohtumisel Gruusia parlamendi esimehe David Usupašviliga Eesti toetust Euroopa Liidu ja Gruusia vahelisele viisavabadusele ning vabakaubandusele. Paet rõhutas, et Eesti eesmärk on Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe sõlmimine võimalikult kiiresti, hiljemalt käesoleva aasta augustis. „Oleme valmis omalt poolt toetama Gruusiat leppe allkirjastamiseks ja hilisemaks rakendamiseks vajalike reformide teostamisel. Selleks pakub hea võimaluse näiteks Eesti Idapartnerluse Keskus, mis ametnike koolituste ja täiendõppe kaudu annab oma panuse idapartnerlusriikide reformide läbiviimisse,“ sõnas Paet. „Ka viisavabaduse saavutamine on oluline, et soodustada inimestevaheliste kontaktide kaudu Gruusia edasist lähenemist ELiga,“ lisas ta. Gruusia on Paeti sõnul jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks peamisi prioriteetriike. Eesti arengukoostöö peamisteks valdkondadeks Gruusias on olnud kodanikuühiskonna, kutse- ja kõrghariduse, ettevõtluse ning heade valitsemistavade arengule kaasaaitamine. Paet avaldas ka toetust Gruusia lõimumisele NATOga. „Siinjuures on oluline Gruusia jätkuv tahe minna edasi muutuste ja arenguga,“ lisas ta. Välisminister Paet ja Gruusia parlamendi esimees Usupašvili avaldasid heameelt Eesti ja Gruusia aktiivsete kahepoolsete suhete üle, mida kinnitavad regulaarsed kõrgetasemelised visiidid ning ka tihe kultuurikoostöö. „Loodetavasti aitab turismialast koostööd veelgi edendada alates detsembrist kehtima hakanud turismikoostöö leping,“ sõnas Paet. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576397503... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

18.02.2014 15:15 (48.47) Välisminister Urmas Paet kohtus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga [Välisministeerium]

Nr 49–E Välisminister Urmas Paet ütles täna Moskvas kohtumisel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et pärast piirilepingute allkirjastamist on oluline suunata tähelepanu edasistele arengutele. "Peame oluliseks topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustamist ning majanduskoostöölepingu sõlmimist," lisas ta. Välisminister Paet kutsus Vene kolleegi Lavrovi sel aastal Eestisse visiidile. Eesti-Venemaa piiriülene koostöö on välisminister Paeti sõnul hästi toimiv. "Senised projektid on enamuses edukalt ellu viidud, loodame ka uue programmi osas aastateks 2014-2020 jõuda kiiresti üksmeelele," lausus Paet. "Uus programm võiks eelkõige keskenduda piiriületuse parandamisele, et tagada inimeste ja kaupade tõrgeteta liikumine. Sel eesmärgil on oluline kiiresti edasi minna ka Narva silla renoveerimise projektiga," lisas ta. Kaubavahetuses on Venemaa Eestile kolmas ekspordipartner. "Kõik kaubanduspoliitilised sammud peaksid olema suunatud piirangute kaotamisele, mitte suurendamisele," rõhutas Paet. "Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liikmesusega kaasnevate kohustuste täitmine hõlbustab kaubavahetust, seetõttu on reeglite täitmine oluline," lisas ta. Paeti sõnul on murekohaks ka rahvusvaheliste autovedude TIR garantiide küsimus, kuna vedajate suhtes kehtib ebavõrdne kohtlemine. Positiivne on Venemaalt Eestit külastavate turistide arv, märkis Paet. 2013. aastal külastas Eestit 14 protsenti rohkem Vene turiste kui 2012. aastal. "Turismi soodustamisel on reisirongiliikluse edendamise osas arenguruumi, eeskätt sõiduaja lühendamisel Tallinna ning Moskva ja Peterburi vahel," lausus ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

20.02.2014 10:30 (48.47) Välisminister Urmas Paet: piirilepped lähevad nüüd parlamentidesse ratifitseerimisele [Välisministeerium]

Nr 54-E Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas kohtumisel Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margeloviga, et Eesti-Vene piirilepingud liiguvad nüüd parlamentidele ratifitseerimiseks ning loodetavasti kulgeb see protsess parlamentides tõrgeteta. Paet ütles ka kohtumisel, et Eesti soovib Venemaaga topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustumist. Paet ja Margelov arutasid võimalusi majandussuhete edendamiseks. „Peame oluliseks topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustamist ning samuti soovime sõlmida majanduskoostöölepingu,“ ütles välisminister Paet. „Kaubandussidemete edendamise seisukohast on oluline keskenduda piirangute kaotamisele,“ lisas ta. Eesti välisminister avaldas heameelt Eesti ja Venemaa turismisidemete tihenemise üle, möödunud aastal külastas Eestit 14 protsendi võrra rohkem reisijaid kui eelneval aastal. „Turismi edendamiseks on oluline panustada piiriületispunktide läbilaskevõimesse,“ sõnas ta. Kohtumisel oli kõne all veel piiriülene koostöö, mis on Paeti sõnul seniste projektide elluviimisel edukalt toiminud. „Loodame ka uue programmi osas aastateks 2014-2020 jõuda kiiresti üksmeelele. Tuleks eelkõige keskenduda piiriületuse parandamisele, et inimeste ja kaupade liikumine toimiks tõrgeteta,“ ütles Paet. Ta lisas, et sel eesmärgil on oluline kiiresti edasi minna ka Narva silla renoveerimise projektiga. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

25.02.2014 15:36 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Ukrainas tuleb kiiresti saavutada uue valitsuse loomine ja ühiskonna rahustamine [Välisministeerium]

Nr 60-E Ukrainas visiidil viibiv välisminister Urmas Paet tunnustas täna Kiievis kohtumisel parlamendi asespiikri Ruslan Košuiõnskõiga ja Regioonide Partei fraktsiooni esimehe Oleksandr Jefremoviga viimastel päevadel tehtud samme riigis stabiilsuse saavutamise suunas. „Kõige olulisem kestva poliitilise ja majandusliku stabiilsuse tagamisel on Ukraina ühtsus, poliitiliste jõudude vastutustunne ning majanduskriisist ülesaamine,“ märkis Paet. ,,Väga oluline on uue, vastutusvõimelise valitsuse moodustamine, et riigile saaks näiteks Euroopa Liidu, IMF-i ja teiste struktuuride kaudu rahalist abi osutada,“ ütles ta. Järgmise sammuna on Paeti sõnul olulisim vabade valimiste korraldamine. ,,Maikuus toimuvad valimised peavad põhinema rahva vabal tahtel,“ rõhutas Eesti välisminister. ,,Ukraina rahvas on oma meelekindlusega andmas riigile uue võimaluse ehitada üles demokraatlik ja inimõigusi austav riik. Hindame neid püüdlusi kõrgelt ja oleme valmis jätkama Ukraina õigusriiki arendavate tegevuste toetamisega,“ lisas ta. Praegu on Paeti sõnul oluline vähendada pingeid tänavatel ja regioonides ning suurendada ühiskonna usaldust. Euroopa Liit on Paeti sõnul valmis demokraatlikku ja reformimeelset Ukrainat toetama. ,,EL-Ukraina assotsiatsioonileping on allakirjutamiseks jätkuvalt valmis. Oleme selle peatse sõlmimise poolt ning leiame, et see oleks Ukrainale tulevikkuvaatavalt kasulik,“ märkis Paet. Eesti välisminister asetas Kiievis ka pärja Ukraina rahutustes hukkunute mälestuspaigale. ,,Sügav kaastunne kõigi konfliktis hukkunute lähedastele,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti tunnustab paljude inimeste ennastohverdavat tegutsemist Ukraina rahutuste ajal inimelude päästmisel ja vigastatute eest hoolitsemisel. Välisminister Paet kohtus Kiievis ka Ameerika Ühendriikide asevälisministri William Burnsiga. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576415073... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

27.02.2014 11:55 (48.47) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Eesti saatkonnad on riikides, mis annavad 94% meie väliskaubandusest [Välisministeerium]

Nr 65-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus peetud välispoliitika aastakõnes, et Eesti diplomaatide töö on üha enam seotud Eesti firmade uutele turgudele aitamisega ning Eesti tutvustamisega välisettevõtetele. Paeti kinnitusel kavatseb välisministeerium oma äridiplomaatia alast võimekust ka edasi kasvatada, et Eesti ettevõtjaid ja sellega ka Eesti majandust järjest tõhusamalt toetada. „Eestil on innovaatilise ja ettevõtjat toetava riigi kuvand,“ ütles välisminister Paet. „See on ajendanud mitmeid ettevõtjaid Eestisse investeerima, oma tegevust siia tooma või siinsetest kogemustest õppima,“ lisas ta. Samuti tunnustas välisminister Eesti ettevõtete edukust välismaal. „Otsisime Nokiat, aga leidsime Skype’i, GrabCadi, TransferWise’i, Erply, ZeroTurnaroundi ja palju teisi uudse lähenemisnurgaga info-ja kommunikatsioonitehnoloogia tiigreid,“ ütles Paet. „Eesti IKT edulugu on ehk meie viimase aja tuntuim visiitkaart. Kuid IKT ettevõtete kõrval panustavad ekspordile järjest julgemalt paljud firmad teisteltki aladelt. Eesti ekspordi tugevaks küljeks ongi peetud just mitmekesisust – väljavedu toetub enam kui kümnele olulisemale kaubagrupile,“ lisas minister. Uuematest Eesti esindustest rääkides tõi Paet välja, et kõik viimati avatud esindused paiknevad Aasias, Austraalias ning Lõuna-Ameerikas. „See vastab võrdlemisi hästi kujunenud ootusele, et Eesti ei tohiks eemale jääda arengutest tõusvates majandustes. Saatkonna või konsulaadi avamise põhjus on kombinatsioon kasvavast vajadusest kodanikele konsulaarteenuseid ning ettevõtjatele turule sisenemise tuge pakkuda,“ märkus Paet. „Pärast saatkonna avamist Brasiilias käesoleval aastal on Eestil olemas esindused kõikides riikides, mis on Eesti 20 olulisema kaubanduspartneri hulgas. Tänase seisuga on meil saatkonnad riikides, millega toimuv kaubavahetus moodustab 94,3 protsenti väliskaubanduse kogukäibest,“ lisas ta. Välisministri kõne tervikteksti on võimalik lugeda siit: http://www.vm.ee/?q=node/19286. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 5695 2252 press@mfa.ee www.vm.ee

03.03.2014 19:00 (48.47) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit mõistis hukka Ukraina-vastase agressiooni [Välisministeerium]

Nr 77-E Brüsselis erakorralisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel viibiv välisminister Urmas Paet mõistis koos teiste Euroopa Liidu riikide kolleegidega üheselt hukka Venemaa agressiooni Ukrainas Krimmis, mis on suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine. ,,Venemaa tegevused suveräänse Ukraina suunal on vastuolus ÜRO põhikirjaga ning ohuks Euroopa rahule ja julgeolekule,“ sõnasid ELi välisministrid. Euroopa Liidu välisministrid kutsusid Venemaad üles koheselt taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele. ,,Venemaa peab samuti nõustuma viivitamatult Ukrainaga konsultatsioone pidama vastavalt 1997. aastal sõlmitud kahepoolsele koostöö- ja partnerluskokkuleppele," ütles Eesti välisminister. ELi välisministrid peavad oluliseks ka OSCE vaatlusmissiooni saatmist Ukrainasse. Paeti sõnul otsustas EL Venemaa sissetungi jätkumisel peatada läbirääkimised Venemaaga viisaküsimustes ning uue raamlepingu osas. ,,Kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist ning rünnakuid suveräänse riigi vastu võtab Euroopa Liit kasutusele edasised meetmed," otsustasid ELi välisministrid. Eesti välisminister rõhutas, et kõige tähtsam on leida kriisile poliitiline lahendus austades Ukraina territoriaalset terviklikkust. Euroopa Liit on valmis vahendama läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda rahumeelse lahenduseni. ,,Eesti on korduvalt väljendanud vajadust saata Krimmi rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejad," märkis Paet. Ukraina abistamine ja majandusliku kokkukukkumise vältimine on Euroopa Liidule väga oluline. „Kuid selle eelduseks on kiired ja tegelikud reformid Ukrainas, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale,“ märkis Eesti välisminister. Paet tunnustas ka praeguse Ukraina valitsuse tegevust olukorra stabiliseerimiseks riigis ning valmisolekut edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Liiduga. „Vastutusvõimeline valitsus Ukrainas on eelduseks, et riigile saaks näiteks Euroopa Liidu, IMF-i ja teiste struktuuride kaudu rahalist abi osutada,“ lausus Eesti välisminister. Samuti on Paeti kinnitusel EL-Ukraina assotsiatsioonileping jätkuvalt allakirjutamiseks valmis. „Oleme selle peatse sõlmimise poolt ning leiame, et see oleks Ukrainale tulevikkuvaatavalt kasulik. Samas ei ole see leping ELi-Ukraina suhete lõppeesmärk,“ märkis välisminister Paet. Välisminister Paet rõhutas ka, et maikuusse plaanitud Ukraina presidendivalimised peavad olema vabad, demokraatlikud ja läbipaistvad. ,,Samuti peab olema tagatud rahvusvaheliste valimisvaatlejate ligipääs,“ lisas Eesti välisminister. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

06.03.2014 14:22 (48.47) Eesti loodab, et tulevikus taastab Island ELiga liitumiskõnelused [Välisministeerium]

Nr 85-E Välisminister Urmas Paet kohtus Tallinnas Islandi välisministri Gunnar Bragi Sveinssoniga ning avaldas lootust, et Island naaseb tulevikus liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga. Paeti sõnul saavad otsuse Euroopa Liiduga kõneluste jätkamise või katkestamise üle teha ainult islandlased ise. “Eesti kindlasti tervitaks Euroopa Liidu laienemist tulevikus ka Põhja-Euroopas,” lisas ta. Paet rõhutas, et Euroopa ühtsus on eriti oluline sellistes kriisides nagu praegu Ukrainas toimuv. Välisministrid arutasid kohtumisel ka kahepoolseid koostöövaldkondi. “Põhja-Balti koostöö üheks praktiliseks väljundiks on saatkonnaruumide jagamine ja diplomaatide vahetusprogramm. Lähiajal hakkab Islandi Hiina saatkond paiknema Eesti Pekingi saatkonnahoone ruumides,” ütles Paet. Paet rõhutas ka Eesti ja Islandi koostööd julgeolekuvaldkonnas. “Hindame Islandit kui väärtuslikku partnerit NATOs ning Island on ka avaldanud soovi liituda Eestis paikneva NATO küberkaitsekeskusega. Loodame, et see peatselt nii ka läheb,” ütles Paet. Eesti välisminister rõhutas, et Island ja Eesti on internetivabaduse poolest maailmas esireas. “Peame oluliseks, et Island liituks internetivabaduse koalitsiooniga, mille eesistuja Eesti hetkel on. Ootame Islandi välisministrit osalema internetivabaduse koalitsiooni kõrgetasemelisel kohtumisel aprillis Tallinnas,“ lisas Paet. Täna alustavad Põhjamaade, Balti riikide ning Visegradi riikide välisministrid Narvas kahepäevast kohtumist. Kohtumisel on esindatud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Leedu, Läti, Poola, Tśehhi, Slovakkia, Ungari ja Eesti. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 5695 2252 press@mfa.ee www.vm.ee

07.03.2014 18:40 (48.47) Välisminister Urmas Paet kohtus Narva elanikega [Välisministeerium]

Nr 89-E Välisminister Urmas Paet kohtus täna Narvas kohalike elanikega ning andis Narva lastekodule üle väikebussi. Välisminister Paeti sõnul on Narva ajaloos neil päevil traagiline tähtpäev. ,,On väga kurb, et täna 70 aasta eest hävitati pommitamise käigus enamik Narva vanalinna keskaegsetest ehitistest," ütles ta. Vastates Narva elanike küsimustele andis Paet ülevaate arengutest Ukrainas ning sealsete sündmuste mõjudest kogu Euroopa julgeolekule. ,,Selline agressioon suveräänse riigi vastu ning rahvusvahelise õiguse selge rikkumine ei ole vastuvõetav," lausus Paet. Rääkides kodakondsusega seotud küsimustest rõhutas Paet Eesti valitsuse kindlat soovi, et meil ei oleks ühtegi määratlemata kodakondsusega isikut. ,,Ärgitan kõiki Eesti alalisi elanikke, kel veel Eesti kodakondsust pole, seda taotlema. Kuid Venemaa on otsustanud selle saavutamise keerulisemaks teha andes määratlemata kodakondsusega isikutele võimaluse viisavabalt Venemaad külastada, samas kui Eesti kodanikel on vaja viisat. See vähendab paraku inimeste motivatsiooni," lisas ta. Välisminister Paet andis täna ka Narva lastekodule üle seni välisministeeriumile kuulunud väikebussi Mercedes-Benz Vito. Narva lastekodus on 32 last, kellest kõige noorem on viiekuune. 6.-7. märtsil osalesid välisminister Paeti kutsel Narvas Põhjamaade ja Balti riikide ning Visegradi grupi riikide kohtumisel Soome välisminister Erkki Tuomioja, Rootsi välisminister Carl Bildt, Taani välisminister Martin Lidegaard, Norra riigisekretär Hans Brattskar, Islandi välisminister Gunnar Bragi Sveinsson, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu asevälisminister Andrius Krivas, Poola välisminister Radosław Sikorski, Tšehhi asevälisminister Petr Drulák, Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák ja Ungari välisminister János Martonyi. Välisministrid arutasid kohtumisel olukorda Ukrainas ning võtsid vastu ka selleteemalise ühisavalduse. Samuti räägiti piirkonna energiajulgeolekust. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 533 66 159 press@mfa.ee

07.05.2005 10:00 (40.39) Välisminister Paet kohtus Läti kolleegiga [ERR Uudised]

Eile kohtus välisminister Urmas Paet Riias Läti kolleegi Artis Pabriksiga. Kohtumisel oli arutuse all kaks teemat - Euroopa Liidu finantsperspektiiv ning Eesti ja Läti piirilepped Venemaaga. Eesti ja Läti välisminister tõdesid, et kahepoolsete suhete seis on väga hea. Rääkides ELi finantsperspektiivist leidsid pooled, et Eesti ja Läti positsioonid on sarnased, mõlemale riigile teeb muret struktuuriabi piirmäära arvutusmetoodika. Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul tuleb struktuurivahendite aastase piirmäära arvutamisel arvesse võtta adekvaatset majanduskasvu prognoosi, mis kõigi kolme Balti riigi puhul on kõrgem Euroopa Komisjoni poolt pakutust. "Otsustasime jätkata finantsperspektiivi läbirääkimisi ühiselt positsioonilt ja koostöös," ütles Paet pärast kohtumist. Pooled andsid teineteisele ülevaate Venemaaga sõlmitavate piirilepingutega seonduvast. Välisminister Paet avaldas lootust, et ka Läti-Vene piirilepe saab võimalikult kiiresti allkirjad. Pärastlõunal osales Eesti välisminister Läti Transatlantilise Organisatsiooni LATO konverentsil. Täna saadab välisminister Paet Vabariigi President Arnold Rüütlit Balti riikide presidentide kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga.

25.05.2005 16:10 (40.39) Paet soovib Usbekistani sündmuste rahvusvahelist uurimist [ERR Uudised]

24.-25. mail osales välisminister Urmas Paet Åres, Rootsis NATO Euro-AtlandiPartnerlusnõukogu (EAPC) kohtumisel "Julgeolek - me ühine väljakutse". Eesti välisminister nimetas oma sõnavõtus olukorda Usbekistanis murettekitavaks ja kutsus rahvusvahelist üldsust sealseid arenguid tähelepanelikult jälgima. Rääkides külmutatud konfliktidest Euroopas pidas Paet oluliseks pöörata senisest enam tähelepanu konfliktide lahendamisele Lõuna-Kaukaasias ja Transnistrias. Vajame edaspidigi rahvusvahelisi jõupingutusi, mis keskenduksid keeruliste olukordade lahendamisele ka Lõuna-Osseetias ja Abhaasias, märkis Paet. Välisminister nimetas Transnistria konfliktilahendamist Moldova stabiilsuse ja arengu üheks eeltingimuseks. EAPC foorumi raames kohtus välisminister Paet ka Horvaatia välisministri Kolinda Grabar-Kitaroviciga. Ministrid väljendasid heameelt kahe riigi suhete arengu üle ja Eesti välisminister avaldas Horvaatiale toetust ELi ja NATO püüdlustes.

07.07.2005 17:20 (40.39) Eesti ei tee Venemaale järeleandmisi [ERR Uudised]

Eesti ei tee Venemaale järeleandmisi ja juhul kui Venemaa ei alusta Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimist, tuleb lihtsalt oodata, ütles välisminister Urmas Paet Venemaa nooti ja selles esitatud nõuet alustada uusi piiriläbirääkimisi, kommenteerides. Venemaa 28. juuni noot Eesti-Vene piirilepete asjus meenutab Venemaa Teise maailmasõja eelset survet Eestile, millega pressis Eestilt välja saatuslikke järeleandmisi. Peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet kinnitavad, et Eesti ei teinud oma vastusnoodis Venemaale mingeid järeleandmisi. "Mingeid järeleandmisi pole võimalik teha. Ja mida siin järele anda. Eesti parlament on otsustanud Eesti-Vene piirilepped ratifitseerida. Eesti on kõik teinud. Praegu on sellele järgnenud arutelud ja selgitustöö meie partneritele Euroopa Liidus ja NATOs. Ja me loodame, et ka Venemaaloeb siiski veel korra Riigikogu ratifitseerimisotsuse läbi, analüüsib ning saab aru, et kõik need Venemaa kommentaaridgd on lähtunud valedest alustest," rääkis Paet. Kui Venemaa, hoolimata ka NATO ja Euroopa Liidu Eestit toetavatest seisukohtadest, siiski ei alusta Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimisprotseduuri, tuleb lihtsalt oodata. Välisminister Paet meenutab, et ka Leedu pidi Venemaa järel neli aastat ootama. Venemaa keeldumine anda Eesti riigitegelastele viisa, sõiduks Vene valduses olevatele Setu aladele, viitab survele. "See on muidugi kahetsusväärne, aga viisad on iga riigi oma otsustada ja seda ei pea kommenteerima. Loomulikult see meile ei meeldinud ja me oleme seda väljendanud," märkis Paet. Veel kohatumaks peab Eesti Venemaa kommentaari piirilepete ratifitseerimise käigu üle riigikogus. KADI ALATALU, AK

03.08.2005 20:30 (40.39) Maasikast saab homme välisministeeriumi kantsler [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet teeb homme valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi kantsleriks Mati Maasikas. Maasikas pidi asuma tööle Eesti suursaadikuna Venemaal - Maasika oli suursaadiku kohale nimetanud Vabariigi president ning nõusoleku andnud ka Moskva. Välisminister Paeti hinnangul on aga Mati Maasikas Eesti välisteenistusele vajalikum Tallinnas välisministeeriumis. Peamine kandidaat Eesti uueks suursaadikuks Venemaal on agentuuri BNS andmeil välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand. Oma töö Eesti suursaadikuna Soomes lõpetanud Mati Maasikas Moskvase akrediteeritud maailma diplomaatilisse korpusesse ilmselt niipea ei kuuluma ei hakka. Eesti diplomaatide suveseminaril Viinistus kinnitas seda ka välisminister Urmas Paet. "Ma teen Vabariigi Valitsusele ettepaneku määrata Mati Maasikas välisministeeriumi kantsleriks. Minu hinnangul on ta välisministeeriumi töötajatest inimene, kes sobib sellele ametikohale väga hästi, arvestades tema tööd suursaadikuna Soomes, aga ka Riigikogu välisuhete osakonna juhina ning samuti tema kogemust siseriiklikus suhtlemises teiste riigiasutustega, riigisisesete organisatisoonidega, mis ühe ministeeriumi juhi, aparaadi juhi töös on väga oluline," rääkis Paet. Välisminister Paet ütles Aktuaalsele Kaamerale, et ta on Mati Maasika nimetamist välisministeeriumi kantsleriks kooskõlastanud ka koalitsioonipartneritega. Kuigi Maasika määramise suursaadikuks Moskvasse on kinnitanud juba president Arnold Rüütel, kuulub kantsleri ametisse nimetamine valitsuse kompetentsi. Konflikti riigipeaga minister siin ei näe. "Presidendi kantseleid on sellest eelnevalt teavitatud, aga ettepaneku kantsleri määramiseks teeb vastav minister," kinnitas Paet.Välisministri hinnangul on Mati Maasikal kantslerina suurem võimalus ennast teostada ja suure keerulise riigiasutuse nagu seda on välisministeerium, tegevjuhiks on tal ka sobivad isikuomadused, hoidmaks välisministeeriumi ühtse meeskonnana. Asjaolu, et Venemaalt heaks kiitu leidnud Mati Maasikas Eesti suursaadikuna Moskvas tööle ei asu, ei tohiks välisminister Paeti hinnangul Venemaaga probleeme tekitada. Kiired muutused nagu antud juhul, pole maailma diplomaatilises praktikas erandlikud. Välisministeeriumi tööks on oluline, et uus kantsler oleks ametis oktoobri alguseks. KADI ALATALU, AKViinistu

01.09.2005 20:15 (40.39) Paet arutas ELi kolleegidega Venemaa ja Iraaniga seonduvaid küsimusi [ERR Uudised]

Neljapäeval osales välisminister Urmas Paet Walesis Newportis toimuval Euroopa Liidu välisministrite Gymnich kohtumisel. Töölõunal arutasid ELi välisministrid Venemaa ja Iraaniga seonduvaid küsimusi. Ärevust tekitavate arengutena Venemaal tõi Eesti välisminister esile ksenofoobia ja antisemitismi kasvu. "Venemaal on seitse registreeritud poliitilist parteid, kes avalikult tõstavad esile ksenofoobiat ja rassismi. Venemaal on enam kui 200 äärmuslikku ja neonatsistlikku organisatsiooni ja see teeb meile muret," tõdes Paet. Erilist muret valmistab Eestile soome-ugri rahvaste raske olukord Venemaal. "Võimalused saada emakeelset haridust vähenevad ja võimudel on tõrjuv suhtumine nende rahvaste kultuurielu edendamisse. Hiljutised arengud Mari ELis on iseäranis tõsised," märkis Paet. Iraani puhul tõdesid ELi välisministrid, et maailma riigid peaksid olema ühtsed oma suhtumises tuumaprogrammi, et vältida Iraani muutumist tuumarelva omavaks riigiks. Leiti, et ELi ja USA koostöö Iraani küsimuses on vägagi oluline nagu ka teiste riikide toetus. Eesti välisministri sõnul peab Iraan tuumaprogrammi osas järgima oma rahvusvahelisi kohustusi ja jätkama koostööd IAEAga (Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur). "Rahvusvahelise üldsuse usalduse võitmiseks peab Iraan kinni pidama sõlmitud kokkulepetest ja tuumaprogramm peab olema läbipaistev," lausus Paet.

26.09.2005 17:30 (40.39) Paet: Venemaa ei taha piirilepete jõustumist [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles esmaspÃ¤eval riigikogu infotunnis, et viimase aja Venemaa kÃ¤itumine on nÃ¤idanud, et neil pole tahet Eesti-Vene piirilepete jÃµustumiseks. Paet Ã¼tles isamaaliitlaste TÃµnis Lukase, Helir-Valdor Seederi, Peeter Tulviste ja Trivimi Velliste esitatud kÃ¼simustele vastates, et kahepoolsed lepped saavad jÃµustuda siis, kui mÃµlemal poolel on selleks tahe, paraku on Vene pool viimastel kuudel nÃ¤idanud, et neil praegu seda tahet ei ole. â€œSee, mida Eesti ja Euroopa Liit teha saab, on jÃ¤tkuvalt hoida kÃ¼simust kui lÃµpetamata teemat Ã¼leval erinevatel kohtumistel, nii Euroopa Liidu Venemaa formaadis kui vÃµimalikel kahepoolsetel kohtumistel," lausus ta. Paet sÃµnas ka, et riigikogu ratifitseerimisotsus koos preambulaga ei ole kindlasti Eesti vÃ¤lispoliitikat kuidagi kahjustanud. Ratifitseerimisotsuses kirjutatu on olnud kÃµigile teada juba pikka aega ja mingisuguseid uusi elemente seal ei ilmnenud, pigem isegi teatud mÃµttes vastupidi, lisas ta. â€œKui on olnud Vene poolel ka etteheiteid, et justkui Eestil oleks tÃ¤iendavaid territoriaalseid nÃµudmisi, siis seesama preambula tekst selles ratifitseerimisseaduses ka selle olukorra vÃ¤listab, kuna seal on mustvalgel kirjas, et 18. mail sÃµlmitud piirilepped, muudavad Tartu rahu seda sÃ¤tet, mis rÃ¤Ã¤gib piirijoone kulgemisest,â€ Ã¼tles Paet. EPLO

06.12.2005 16:45 (40.39) Paet: OSCE-l on oht rahvusvahelistes suhetes marginaliseeruda [ERR Uudised]

Urmas Paet rõhutas Ljubljanas toimunud välisministrite kohtumisel, et OSCE liikmete valmidus oma kohustusi täita peaks suurenema, vastasel juhul võib selle roll marginaliseeruda. Urmas Paet ütles oma sõnavõtus, et julgeoleku- ja koostöö organisatsiooni (OSCE) tegevuse elavdamiseks oleks vaja suurendada osalisriikide valmidust oma kohustusi ellu viia. Vastasel juhul võib OSCE roll rahvusvahelistes suhetes marginaliseeruda, teatas välisministeerium.Eesti välisminister tõi esile ka OSCE tähtsuse Lõuna-Kaukaasia ja Moldova külmutatud konfliktide lahendamisel, öeldes, et need küsimused peavad olema OSCE päevakorras tähtsal kohal. Paeti hinnangul oleks see oluline samm pikaajalise stabiilsuse poole neis piirkondades.Paeti sõnul on OSCE-l oluline roll inimmõõtme arengute ja vähemuste kaitse puhul osalisriikides. "OSCE-l on ainulaadne kogemus neis valdkondades ja seda saab kindlasti edasi arendada," ütles Paet. "Eestil on suur kogemus sotsiaalse integratsiooni alal nagu ka uute tehnoloogiate juurutamisel selles vallas - näiteks elektrooniliste valmiste osas. Oleme valmis seda jagama," nentis Paet.OSCE 13. välisministrite kohtumisel Ljubljanas tegid välisministrid kokkuvõtteid Sloveenia eesistumisest, arutasid OSCE reformi perspektiive ning seadsid ülesandeid järgmiseks aastaks. Veel olid arutuse all külmutatud konfliktid Lõuna-Kaukaasias ja Moldovas. Kohtumisel kinnitati ka OSCE piirikontseptsioon, mis loob võimalused tõhusamaks piiriteemaliseks koostööks ning võeti vastu avaldused Gruusia ja Mägi-Karabahhi kohta.OSCE järgmine eesistuja on Belgia.(Uudistetoimetus, +372 6284556, helin.taal @ etv.ee)

25.02.2006 14:15 (40.39) Paet: Kosovo küsimus tuleb lahendada kõiki osapooli kaasates [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles pÃ¤rast Kosovo vÃµimukandjatega kohtumist, et sealse olukorra lahendamisel peavad olema kaasatud kÃµik osapooled.Kosovos visiidil viibiv vÃ¤lisminister kohtus reedel Kosovo presidendi Fatmir Sejdiu, peaminister Bajram Kosumi, parlamendi esimehe Nexhat Daci ja Kosovo serblaste esindaja Oliver Ivanoviga, teatas vÃ¤lisministeerium.Kohtumistel olid arutuse all olukord Kosovos, detsentraliseerimisprotsess ja selle edasine areng, Kosovo staatuse lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised ja Kosovo tulevikuperspektiivid.President Fatmir Sejdiu andis pÃµhjaliku Ã¼levaate Kosovo poliitilisest olukorrast ning ootustest staatuse lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste tulemuse suhtes.VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles, et Kosovo kÃ¼simus tuleb lahendada kÃµiki osapooli kaasates. "See tÃ¤hendab dialoogi arenemist nii PriÅ¡tina ja Belgradi vahel kui ka erinevate rahvusgruppide vahel," Ã¼tles Paet. "Me loodame, et uus Kosovo president suudab koondada kÃµik osapooled lahkhelidest Ã¼le saades Kosovo tuleviku nimel koostÃ¶Ã¶d tegema," lisas ta.Kohtumisel peaminister Bajram Kosumiga kÃµneldi eelkÃµige Kosovo majanduse olukorrast. Peaminister Kosumi andis Ã¼levaate majanduse edendamise kavadest ja erastamise kÃ¤igust Kosovos. VÃ¤lisminister Paeti sÃµnul on turvaline keskkond majandusliku arengu aluseks. "Majandusreformide lÃ¤biviimiseks ja vÃ¤lisinvesteeringute ligimeelitamiseks on vaja eeskÃ¤tt turvalist keskkonda," tÃµdes Paet. VÃ¤lisministri kinnitusel on Eesti nÃµus jagama oma reformikogemust ning pooled leppisid kokku, et koostÃ¶Ã¶d alustatakse infotehnoloogia vallas.

11.03.2006 10:00 (40.39) Paet: Ukraina integratsioon ELiga eeldab refomide jätkamist [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet osales reedel Euroopa Liidu vÃ¤lisministrite mitteametlikul kohtumisel Salzburgis, kus arutati olukorda Ukrainas ja Valgevenes.RÃ¤Ã¤kides Ukrainast, mÃ¤rkisid ELi vÃ¤lisministrid, et vÃ¤ljavaade vabade ja Ãµiglaste valimiste toimumiseks on parem kui kunagi varem. Seejuures toonitati, et vaatamata valimistulemustele tuleb jÃ¤tkata reformimeelsete jÃµudude toetamist, teatas vÃ¤lisministeerium.VÃ¤lisminister Urmas Paeti sÃµnul on ELi ja Ukraina vaheliste sidemete edasine tugevdamine vÃ¤gagi oluline ning selleks tuleb alustada tÃ¶Ã¶d kahe lepinguga. Eesti toetab peatset konsultatsioonide alustamist Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise tÃ¤iustatud suhete aluste lepingu sÃ´lmimiseks, mis asendaks praeguse partnerlus- ja koostÃ¶Ã¶leppe, Ã¼tles Paet. Samuti on tema sÃµnul oluline peale Ukraina Ã¼hinemist WTOga alustada lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi vabakaubanduslepingu Ã¼le.ELi vÃ¤lispoliitikajuhid leidsid, et Ukrainale tuleb senisest enam selgitada EuroopaNaabruspoliitikast tÃµusvat kasu reformide lÃ¤biviimisel. Peame selgelt osutama, et Ukraina sÃ¼vendatud integratsioon Euroopa Liiduga on vÃµimalik Ã¼ksnes siis, kui majandus- ja sotsiaalreforme jÃ¤tkatakse, lausus Paet.Eesti vÃ¤lisminister tÃµdes, et naabruspoliitika tÃ¤htis aspekt on ka kontaktide edendamine naaberriikide inimestega. Loodame, et lÃµpusirgel lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised viisalihtsustuse Ã¼le Ukrainaga toovad selles vallas kaasa posiitiivseid arenguid, sÃµnas ta.VÃ¤lisministrid toonitasid, et Euroopa Liidu missioon Moldova-Ukraina piiril peab jÃ¤tkama tÃ¶Ã¶d ning tunnustasid Ukrainat otsustavate sammude eest piirikontrolli tÃµhustamisel. Ukraina otsus asuda Moldovaga tollikokkulepet tÃ¤itma on kiiduvÃ¤Ã¤rt, mÃ¤rkis Paet. NÃ¼Ã¼d peavad pooledjÃ¤tkama hÃ¤sti toimiva piiri- ja tollikontrolli Ã¼lesehitamist, lisas vÃ¤lisminister.Valgevene puhul avaldati muret Ã¼ldise valimiseelse olukorra halvenemise pÃ¤rast. Liikmesriigid kinnitasid ELi edasise abi vajadust Valgevene tsiviilÃ¼hiskonnale ja valitsusvÃ¤listele organisatsioonidele ning jÃ¤tkuvalt kriitilist suhtumist valitsevasse reÅ¾iimi.

25.08.2006 16:45 (40.39) Paet: Ukraina, Gruusia ja Moldova vajavad rohkem tähelepanu [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet rõhutas Balti- ja Põhjamaade välisministrite kohtumisel NorrasUkraina, Gruusia ja Moldova arengule kaasaaitamise vajalikkust.Välisministrid kõnelesid Euroopa Liidu aktuaalsetel teemadel, sealhulgas arutati ELi naabruspoliitikat ja põhjamõõdet, suhteid Venemaaga ning räägiti ka võitlusest inimkaubanduse vastu, teatas välisministeerium. Välisminister Paet rõhutas oma sõnavõtus Ukraina, Moldova ja Gruusia teemal, et on väga oluline ühendada Balti-ja Põhjamaade jõupingutused selle nimel, et enam juhtida Euroopa Liidu tähelepanu nendele riikidele. "Euroopa naabruspoliitika raames saame tagada ELi lähinaabrite kindla arengu stabiilsuse ja demokraatia suunas," ütles Paet. Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamine kuulub Eesti välispoliitiliste prioriteetide hulka. Välisminister Paet tegi oma sõnavõtus ettepaneku koostöö tõhustamise vallas, mis puudutab Gruusias ja Moldovas paiknevate suhteliselt piiratud ressurssidega Balti- ja Põhjamaade diplomaatiliste esinduste jõudude ühendamist efektiivsema tulemuse nimel. Soome välisminister Erkki Tuomioja tutvustas Soome kui ELi eesistujamaa prioriteete. Samuti arutasid välisministrid olukorda Lähis-Idas ning Liibanonis. Kõne all oli ka Iraani küsimus ning rahumeelse arengu võimalused Sri Lankas ja Sudaanis. Rääkides inimkaubandusevastasest võitlusest jõudsid välisministrid ühisele järeldusele, et Põhja-Balti inimkaubandusevastane töörühm jätkab edaspidi tööd Läänemeremaade Nõukogu raames ja järk-järgult kaastakse tegevusse ka Saksamaa, Venemaa ja Poola.

06.11.2006 05:45 (40.39) Paet: Eesti hindab väga oma sõjaväelaste teenistust Iraagis [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt oma sõdurite tööd Iraagi missioonil ja sealt omandatud kogemust.Pühapäeval, 5. novembril kohtus Iraagis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet 4. jalaväediviisi 1. brigaadi ülema kolonel James Pasquarette'iga, kelle alluvuses teenib Eesti jalaväerühm, ning Iraagis teenivate Eesti kaitseväelastega, teatas välisministeeriumi pressitalitus.Kolonel Pasquarettte'i sõnul on koostöö eestlastega suurepärane ja Eesti rühm on hindamatu väärtusega liitlane USA lahingugrupile. "Eestlased on professionaalsed sõdurid, kes austavad kohalikku elanikkonda," märkis kolonel. "Tänu sellele on nad hästi vastu võetud ka kohaliku elanikkonna poolt," lisas ta. Välisminister rõhutas kohtumisel, et Eesti teab hästi, et rahvusvahelise koalitsiooni töö Iraagis pole veel lõppenud. "Me peame külg külje kõrval edasi töötama koos koalitsioonikaaslaste ja Iraagi võimudega, parandamaks julgeolekuolukorda Iraagis," lausus Paet. "Eesti valitsus on otsustanud toetada Iraagi missiooni pikendamist 2007. aastal ning esitada seeparlamendile arutamiseks," lisas ta.Välisminister Paet kohtus Eesti jalaväerühmaga Tadji baasis Bagdadist 40 kilomeetrit põhja pool. Välisminister tänas Eesti võitlejaid väga tubli teenistuse eest. "Oli meeldiv kuulda, et Eesti üksusest peetakse väga lugu," ütles Paet. "Brigaadi ülema kinnitusel võib teile usaldada mistahes ülesande ning te tulete sellega tublilt toime," tunnustas ta Eesti sõjamehi.Välisministri delegatsioonis on ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Toivo Tootsen ja väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, kes Eesti esimeste parlamendiliikmetena külastavad Iraaki. Riigikogu liikmete sõnul aitab kohapeal olukorraga tutvumine kaasa meie sõdurpoiste rolli ja tegevuse tähenduse paremale mõistmisele ja Iraagis valitseva julgeolekuolukorra tajumisele. Mihkelsoni sõnul on sellest visiidist vaieldamatult kasuparlamendis Iraagi missiooni pikendamise otsuse langetamisel.Välisminister Urmas Paeti visiit Iraaki jätkub esmaspäeval, mil toimub ka kohtumine Iraagi peaministriga.

06.12.2006 12:00 (40.39) Paet tahab leebemaid samme Türgi liitumiskõnelustel ELiga [ERR Uudised]

Eesti välisminister Urmas Paet ärgitas koos Rootsi kolleegi Carl Bildtiga Euroopa Liitu mitte katkestama liitumiskõnelusi Türgiga, samas kui Berliin ja Pariis pooldavad karmimat poliitikat.Paet ja Bildt leiavad ajalehes Welt avaldatud arvamusloos, et Euroopa Liit oleks koos Türgiga jõukam, efektiivsem ja turvalisem.Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Saksamaa kantsler Angela Merkel leppisid teisipäeval kokku kavas sundida Euroopa Komisjoni seadma Türgile uut tähtaega liitumistingimuste täitmiseks, sest ei pea kõneluste osalist külmutamist piisavalt karmiks vastuseks Ankara tõrksusele. Tüli põhjuseks on Türgi soovimatus avada oma sadamaid Küprose laevadele. Paet ja Bildt avaldasid arvamust, et Türgi peab küll avama oma sadamad naaberriigi laevadele, kuid samas peab Euroopa Liit vastukäiguna lõpetama Küprose türklastega asustatud põhjaosa isoleerimise. Blokaadi lõpetamist on sadamate avamise eeltingimusena nimetanud ka Ankara. Ministrite sõnul on Küprose ühendamine võimalik ainult siis, kui Euroopa ja Türgi lähenevad üksteisele.Eesti ja Soome välisministrid märgivad nad, et Euroopas levib umbusaldus edasise laienemise suhtes, mis ilmneb eriti Türgi küsimuse puhul.Paet ja Bildt toovad Türgi plussidena välja 70 miljoni elanikuga turu, kiire majanduskasvu ja olulise geopoliitilise asendi. Ministrite leiavad, et Ankaral on kasvav tähtsus ka võitluses terrorismi, uimastikaubanduse ning ebaseadusliku sisserändega ja oluline roll energiatarnete tagamisel. Türgi liitumine oleks nende hinnangul tõend sellest, et erinevad usundid suudavad teha koostööd ühise eesmärgi nimel.

07.12.2006 12:45 (40.39) Paet keskendus riigikogus ELi laienemisprobleemidele [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet keskendus oma riigikogus peetud välispoliitilises ettekandes peamiselt Euroopa Liidu laienemisega seotud probleemidele.Paet väitis, et raske on panna 2004. aastal liitunute õlule täiel määral vastutust asjade eest, mis meie tihedamat integratsiooni takistavad - euroalaga ühinemise edasilükkumine, tööjõuturu avanemise aeglus ja samuti Schengeni ala laiendamisel tekkinud raskused."Laienemine ja suhted naabritega testivad nii meedia, poliitikute kui kõigi kodanike valmidust jääda kindlaks väljakujunenud ja kokkulepitud väärtustele. Sellel sügisel on rahvusvahelises meedias ilmunud kriitilise alatooniga artikleid uute liikmesriikide kohta," märkis välisministrer."Muret tuntakse nende (uute liikmesriikide) sisepoliitilise ebastabiilsuse üle, kurdetakse majandusliku arengu aeglustumist mitmes riigis. Sageli üldistatakse ühe või teise riigi probleemid kõigile uutele liikmesriikidele, mis paraku kahjustab ka nende riikide kuvandit, keda esile toodud mured ei puudutagi," selgitas Paet.Paeti hinnangul tuleb vajakajäämistest rääkida, kuid mitte ühepoolselt, alusetult üldistades ja üledramatiseerides. "Soravalt virisedes, üht kontinendi osa teisega vastandades, populistlike loosungitega esinedes jäetakse tähelepanuta laienemisest tulenev hea, mis on ometi oluline kogu Euroopale," lisas minister oma ettekandes."Samas ei ole laienemispessimismis midagi uut. See on seotud mõistetava inimlikuettevaatusega. Kohati on tegemist ka hirmuga uute ja ehk mitte nii tuttavate ja vaesemate ühiskondade ees, kust nähakse ohte harjumuspärasele stabiilsele heaolule," märkis Paet.

12.12.2006 01:30 (40.39) Paet: Eesti toetab liitumisläbirääkimiste jätkamist Türgiga [ERR Uudised]

Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite nõukogul osalenud välisminister Urmas Paeti arvates ei tohiks Euroopa Liidu liitumisläbirääkimisi Türgiga katkestada.Paet kinnitas, et Eesti toetab Türgiga liitumisläbirääkimiste jätkamist, kuid seda tingimustel, mis võtavad arvesse Türgi vajakajäämisi Ankara protokolli rakendamisel, teatas välisministeerium. "Kui Türgi ei suuda täita Ankara lisaprotokolli, siis tuleb rakendada vastumeetmeid, aga need eitohiks viia läbirääkimiste katkemiseni," tõdes välisminister. Tema sõnul on väga kahetsusväärne, et Ankara lepingu rakendamises pole seni lahenduseni jõutud. "Loodan, et sellest ei saa Türgi liitumisläbirääkimiste ületamatu komistuskivi," lisas Paet ning rõhutas, et Türgi ja Küprose lahkheli peaks leidma lahenduse ÜRO vahendusel. Puudutades Euroopa Liidu laienemist üldisemalt ütles välisminister Paet, et Komisjoni hiljuti avaldatud laienemisstrateegia annab objektiivse hinnangu hetkeolukorrale ning annab võimaluse jätkata Euroopa Liidu ühe edukama poliitikaga. "Pole mingit põhjust seda protsessi pidurdada, kandidaatriikide jaoks on liitumisperspektiiv tugev põhjus jätkata oma reforme, see tuleb lõppkokkuvõttes kasuks kõigile," nentis Paet.

07.02.2007 05:00 (40.39) Paet avaldas lootust peatseks viisavabaduseks Albaaniaga [ERR Uudised]

6. veebruaril kohtus välisminister Urmas Paet Tallinnas oma Albaania kolleegi Besnik Mustafajga, mille käigus avaldas Paet lootust, et Eesti kodanikud saavad peatselt ilma viisata Albaaniasse reisida."Loodame, et Albaania peatselt selle otsuse teeb," vahendas välisministeerium Paeti sõnu. Viisanõudest vabastamisel oleks Eesti kodanikel võimalik Albaanias viibida kuni 90 päeva kuue kuu jooksul. Riikidevaheliste suhete puhul leidsid välisministrid, et need on head, kuid majandussuhted on tagasihoidlikud ning vajavad aktiivsemat arendamist, teatas välisministeerium.Kohtumisel lepiti kokku, et suhete hetkeseisu hindamiseks ning tulevikuplaanide seadmiseks peetakse käesoleva aasta jooksul välisministeeriumite vahel poliitilised konsultatsioonid. Välisminister Besnik Mustafaj esitas Eesti kolleegile küllakutse.Rääkides Albaania euro-atlandi integratsiooni püüdlustest toonitas välisminister Urmas Paet Eesti kindlat toetust sellele. "Stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu ratifitseerimine liikmesriikide poolt annaks Albaaniale selge märgi ning järjekindlust liikumisel Euroopa Liidu suunal," ütles Paet. Albaania välisminister Mustafaj tänas Eestit toetuse eest.

26.04.2007 16:00 (40.39) Paet: Putini sõnad relvastusleppe kohta on kahetsusväärsed [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet peab "kahetsusvÃ¤Ã¤rseks ja eksitavaks" president Putini Ã¤hvardust kehtestada tavarelvastuslepingu suhtes moratoorium.Paet Ã¼tles, et peab kahetsusvÃ¤Ã¤rseks igasuguseid avaldusi, mis ÃµÃµnestavad usaldust olemasolevate relvastuskontrolli instrumentide suhtes vÃµi tÃ¤hendavad riikide poolt endale vÃµetud kohustuste tÃ¤itmisest loobumist, teatas vÃ¤lisministeerium.VÃ¤lisministri sÃµnul on Eesti korduvalt kÃµrgel tasemel vÃ¤ljendanud oma pÃµhimÃµttelist valmisolekut kohandatud tavarelvastuslepinguga (ACFE â€“ Adapted Conventional Armed Forces in Europe Treaty) Ã¼hinemiseks, kui selle ratifitseerimisprotsess lÃµpeb ja leping jÃµustub. "President Putin peaks teadma, et tavarelvastuse leping ei ole jÃµus, kuna kÃµik osapooled pole lepingut ratifitseertinud," mÃ¤rkis Paet. "Enamus osapooli ei ole lepingut ratifitseerinud, kuna Venemaa pole tÃ¤itnud endale vÃµetud Istanbuli kohustusi viia Moldovast ja Gruusiast vÃ¤ed vÃ¤lja," lisas ta.VÃ¤lisministri hinnangul ei ole Eestil, niikaua kuni leping pole jÃµustunud, vÃµimalust teha midagi rohkemat kui korrata Venemaale, et see endale vÃµetud kohustused tÃ¤idaks. "Sellisel juhul saaks leping kÃµigi osalisriikide poolt ratifitseertitud ning jÃµustatud ja see avab tee ka teistele riikidele lepinguga Ã¼hinemiseks" Ã¼tles Paet.

10.05.2007 11:30 (40.39) Paet: Eesti heakskiit gaasijuhtmele pole survevahend [ERR Uudised]

Eesti vajalik heakskiit kavandatud Saksa-Vene gaasijuhtmele pole poliitiline survevahend, vaid peegeldab kartusi selle keskkonnamõjude osas, kinnitas välisminister Urmas Paet."Ma ei nimetaks [Eesti heakskiitu Saksa-Vene gaasijuhtmele] poliitiliseks survevahendiks. Gaasijuhe mõjutab tõsiselt Läänemere ökosüsteemi. Tahame, et meie muret tõsiselt võetaks," ütles Paet intervjuus ajalehele Berliner Zeitung.Välisminister taunis ka eelmise Saksa kantsleri Gerhard Schröderi kriitikat pronkssõduri teisaldamise kohta."Meil polnud erilisi ilusioone, mis puudutab härra Schröderit. Tema samm minna poliitikast Vene gaasikontserni Gazpromi juurde oli meie jaoks ootamatu, kuid tema praegune reaktsioon seda polnud. Ta on oma praegustele peremeestele ustav," märkis ta.Paet kinnitas, et Venemaa üritab Eestit otseselt stabiliseerida, mida tõendavad väidetavad Vene saatkonnatöötajate ja tema hinnangul aprilli lõpus toimunud rahutuste eest vastutavate inimeste kohtumised."Kui Vene parlamendidelegatsioon alustas Tallinna-visiiti nõudmisega, et Eesti valitsus tagasi astuks, siis ütles see palju Venemaa pikaajaliste eesmärkide kohta," lisas välisminister.Ta lubas küsimuse Venemaa käitumisest tõstatada Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel Samaras.Paeti väitel pole Tõnismäe rahutuste ja vene kogukonna puuduliku integratsiooni vahel mingit seost. "Rahutuste ajal kinnivõetud inimest istub 85 protsenti siiamaani vahi alla kriminaalse tausta tõttu. See polnud rahvuste, vaid politsei ja kurjategijate vaheline kokkupõrge," väitis ta.Välisministri sõnul oli pronkssõduri teisaldamine tark otsus, mida oleks pidanud palju varem tegema.Paet eitas, et Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand lahkus Moskvast Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeieri soovitusel.Vene noorteliikumised lõpetasid Eesti Moskva saatkonna piiramise eelmisel nädalal, põhjendades seda saadiku lahkumisega Venemaalt.

13.06.2007 12:30 (40.39) Paet kohtus Vene välisministriga [ERR Uudised]

Teisipäeva õhtul kohtus välisminister Urmas Paet Malmös Läänemeremaade Nõukogu ministrite kohtumise raames Vene kolleegi Sergei Lavroviga.Kohtumisel olid eelkõige kõne all kahepoolne lepinguline baas ja majandusküsimused ning Vene Föderatsioonis asuvate Eesti välisesinduste edasine väljaarendamine, teatas välisministeerium.Paet ütles, et Eesti valitsus on heaks kiitnud Eesti ja Venemaa vahelise majanduskoostöö ning valitsustevahelise komisjoni lepingud. "Selleks, et tööga edasi minna tuleb nüüd lepingud alla kirjutada ja Eesti on selleks valmis," märkis Paet. "Lisaks on teisigi lepinguid, millega peab edasi töötama, näiteks vajab sotsiaalkindlustusleping jõustamist," lisas ta.Eesti välisminister tõstatas Eesti-Vene piiri ületamise ja Narva uue silla rajamisega seotud probleemid. Pooled arutasid ka välisministeeriumite vaheliste poliitiliste konsultatsioonide jätkamist ning leidsid, et need võiksid toimuda käesoleva aasta jooksul. Samuti on lähiajal kavas kahe riigi vahelised konsulaarkonsultatsioonid.Välisminister Paet tutvustas oma Vene kolleegile Eesti Pihkva konsulaaresinduse edasise arendamise plaane.

24.07.2007 11:45 (40.39) Paet: Eesti soovib Küprosega arendada koostööd turismi alal [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet ütles esmaspäeval kohtumisel Küprose uue välisministri Erato Kozakou-Marcoullisega, et Eesti soovib Küprosega arendada koostööd turismi vallas.Paet ütles ka, et Küprosest võiks saada lähiajal eestlaste seas üks atraktiivsemaid turismi sihtkohti, teatas välisministeerium. Paet avaldas heameelt Küprose otsuse üle avada Eestis järgmisel aastal oma saatkond. Praegu resideerib Küprose suursaadik Helsingis. Kozakou-Marcoullis andis ülevaate viimastest arengutest Küprose saare taasühendamise küsimuses. Paeti sõnul näeb Eesti Küprose küsimuse lahendamise võimalust ÜRO egiidi all vastavalt plaanile, mis oleks aktsepteeritav mõlemale osapoolele. Välisministrid kinnitasid ka, et Türgi liitumiskõneluste alustamine Euroopa Liiduga oli õige otsus ning avaldasid lootust, et Türgi avab oma sadamad ja lennujaamad Küprose laevadele ja lennukitele. Paet õnnitles oma Küprose kolleegi peatse Euroopa Liiud ühisraha euro kasutuselevõtu puhul alates 1. jaanuarist 2008.

08.08.2007 13:30 (40.39) Paet: EL peab võtma Gruusias juhtunu osas ühtse seisukoha [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles Euroopa Liidu (EL) eesistuja Portugali vÃ¤lisministrile Luis Amadole, et Gruusias juhtunu osas on vajalik ELi Ã¼htne ja selge seisukohavÃµtt.Paet helistas hommikulÂ Amadole, et arutada esmaspÃ¤eva Ãµhtul asetleidnud raketi tulistamist Gruusia territooriumile, teatas vÃ¤lisministeerium. "Tegemist on Gruusia suverÃ¤Ã¤nsuse jÃµhkra rikkumisega, mille osas tuleb ka Euroopa Liidul oma seisukoht vÃ¤lja Ã¶elda," toonitas Paet. "VÃ¤ga oluline on, et tehtaks Ã¼heselt selgeks, kes oli juhtumi taga," lisas ta. Paet andis Amadole ka Ã¼levaate oma teisipÃ¤evaÃµhtusest telefonivestlusest Gruusia vÃ¤lisministri Gela BeÅ¾uaÅ¡viliga.

20.09.2007 08:30 (40.39) Paet: gaasijuhtme ehitusele ütleme "ei" [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul on juba ammu otsustatud, et Eesti ütleb "ei" Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamisele läbi oma majandusvööndi."Me oleme otsustanud selle juba ammu, et me ehitusele ütleme "ei"," lausus Paet ETV hommikusaates Terevisioon. "Selles ei ole Eestis kunagi olnud kellelgi erimeelsust, et seda trassi Eesti majandusvööndisse me nagunii ehitada ei luba," ütles välisminister. "Arutelu sellest, et lubada (Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhet rajaval Nord Streamil teha) uuringuid (Eesti majandusvööndis) on ainult sellega seletatav või põhjendatav, et see võimaldaks veel saada keskkonnaalast lisainformatsiooni, mis omakorda siis võimaldaks täiendada neid argumente, et miks see trass üldse Läänemerre tulema ei peaks." "Me tahaksime näha ikkagi tõsist alternatiivi, milleks saaks olla selle trassi planeerimine maismaale ehk siis läbi mõne Kesk-Euroopa riigi," selgitas Paet. Valitsus peaks neljapäeval otsustama, kas lubada Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhet rajaval Nord Streamil teha Eesti majandusvööndis merepõhja uuringuid. Koalitsiooni kuuluv Isamaa ja Res Publica Liit on uuringuteks loa andmise vastu. Paet on kindel, et koalitsioon saavutab uuringuteks loa andmise suhtes üksmeele, kuna põhiolemuselt ei ole koalitsioonierakondade suhtumises erinevusi, küsimus on taktika valikus. "Kõige olulisemas asjas on ju üksmeel olemas ja on kogu aeg olnud, et gaasitoru majandusvööndisse igal juhul ei luba ehitada ja teiseks meile üldse ei meeldi, et Läänemerre selline toru tuleb," kinnitas Paet.

23.11.2007 14:15 (40.39) Paet: kohelgem naabruspoliitika sihtriikike individuaalselt [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet rÃ¤Ã¤kis Riias Euroopa naabruspoliitika konverentsil, kus kÃ¤sitleti Balti riikide koostÃ¶Ã¶d naabruspoliitika sihtriikidega, vajadusest lÃ¤heneda neile individuaalselt.Paet rÃµhutas oma sÃµnavÃµtus, et Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist, mis pÃµhineb Ã¼histel vÃ¤Ã¤rtustel, teatas vÃ¤lisministeerium. "Me ei mÃµtle enam, kas Ã¼ks vÃµi teine riik on valmis demokraatiaks," Ã¼tles Paet. "Me teame, et riik saab edukaks lÃ¤bi demokraatia," rÃµhutas ta. VÃ¤lisministri sÃµnul tuleb neile riikidele, kes on Euroopa Liidu liikmelisuse seadnud oma eesmÃ¤rgiks, anda ka konkreetne raamistik selle eesmÃ¤rgi tÃ¤itmiseks.Â "Edukamatele naabruspoliitika riikidele tuleks pakkuda rohkem koostÃ¶Ã¶vÃµimalusi: nelja vabaduse â€“ kaupade, teenuste, tÃ¶Ã¶jÃµu ja kapitali vaba liikumise laiendamist, tihedamat majanduslikku koostÃ¶Ã¶d ning viisalihtsustust," sÃµnas Paet. "Eesti toetab ka Euroopa naabrusrahastu kÃ¤ivitamist ning samuti oleme valmis selles osalema," lisas ta.Naabrusrahastu on olnud Euroopa Komisjoni naabruspoliitika tugevdamise peamisi initsiatiive alates 2006. aastast ning see vÃµimaldaks naabruspoliitika sihtriikidesse rohkem investeerida.

29.03.2008 09:46 (40.39) Paet rõhutas ELi ja Venemaa uue koostööleppe vajalikkust [ERR Uudised]

Sloveenias Euroopa Liidu (EL) välisministrite mitteametlikul kohtumisel osalev välisminister Urmas Paet rõhutas uue ELi ja Venemaa vahelise partnerlus-ja koostööleppe sõlmimise vajalikkust.Paet avaldas lootust, et Euroopa Liit võtab lähitulevikus vastu mandaadi läbirääkimiste osas uue leppe sõlmimiseks Venemaaga, vahendas välisministeerium."Uus partnerlus-ja koostöölepe looks Euroopa Liidule ja Venemaale paremad eeldused koostööks ühises naabruses," sõnas Paet Paet tuletas meelde, et kuigi majanduskoostöö osas on nii Euroopa Liidul kui Venemaal olulised huvid, ei tohiks Euroopa Liit unustada oma põhiväärtusi. "Uus kokkulepe peaks olema laialdane ja õiguslikult siduv. Kindlasti tuleks kokku leppida energiaalases koostöös, mis põhineks turumajanduse, läbipaistvuse, mitte-diskrimineerimise ning vastastikkuse kasulikkuse põhimõtetel," sõnas Eesti välisminister.Praegune Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus-ja koostööleping sõlmiti 1997. aastal 10 aastaks. Kuna pooled on kokku leppinud, et uue lepingu jõustumiseni pikeneb olemasolev leping iga aasta 1. detsembril automaatselt 1 aasta võrra, siis kehtib leping käesoleva aasta 1. detsembrini.

29.05.2008 17:00 (40.39) Paet: Birma humanitaarkriis on väga murettekitav [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet ütles visiidil Rootsis, et humanitaarkriis ja inimõiguste jäme rikkumine Birmas on väga murettekitav.Täna kohtus Paet Stockholmis toimunud Iraagi ülesehituse ülevaatekonverentsi raames Rootsi arenguabi ministri Gunilla Carlssoniga, kellega arutas ka olukorda Birmas, teatas välisministeerium.Ministrid rõhutasid, et rahvusvaheline üldsus peab riiki valitseva hunta liidritele üksmeelselt jõuliselt survet avaldama, et abi kannatanuteni jõuaks. "Humanitaarkriis ja inimõiguste jäme rikkumine Birmas on väga murettekitav. Miski ei saa õigustada abi keelamist katastroofiohvritele," toonitas Paet.Abi efektiivsusest rääkides märkis Carlsson, et Rootsi kavatseb sellele teemale järgmisel aastal Euroopa Liidu eesistumisel suuremat tähelepanu pöörata. "Abi efektiivsus on kõige paremini tagatud siis, kui iga riik keskendub arenguabi andes riikidele, kus tema poolt antud lisandväärtus on kõige suurem. Tulemuste saavutamiseks on samas vajalik doonorite omavaheline koostöö ja tegevuste koordineerimine," ütles Paet. Välisminister lisas, et väga oluline on pöörata tähelepanu ka inimõiguste järgimisele ja demokraatia tugevdamisele.

13.06.2008 19:45 (40.39) Paet: Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsess peab jätkuma [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet ütles, et mõistlik oleks Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessiga edasi minna vaatamata sellele, et Iirimaa selle tagasi lükkas."Kõigepealt see näitab, et demokraatia töötab Euroopa Liidu sees - et tõepoolest ühel riigil on võimalik tõmmata pidurit ükskõik kui suurele ja olulisele asjale," ütles Paet "Aktuaalsele kaamerale". "Aga iseenesest on see muidugi pettumus, et "ei" tuli /---/." Välisministri sõnul rääkis Iiri kolleeg talle mõni päev tagasi, et selgitustööd teha oli väga raske, sest leppe vastu polnud ükski parlamendis esindatud jõud, kuid otsustavaks said kodanikuühendused ja poliitikas seni mitte vilkalt tegutsenud jõud."Ja argumendid, mida siis ühiskonnas levitati, ei omanud mingit pistmist sellega, mis Lissaboni leping tegelikult on," ütles Paet. "Ehk siis jutt käis ühelt poolt aiast, teiselt poolt aiaaugust ja seda kokkupuutepunkti oli väga vähe. "Nii et ma usun, et üks oluline põhjus sellele "ei-le" oli ikkagi kommunikatsiooniprobleem."Paet meenutas eesti vanasõna, et ühtki putru ei sööda nii kuumalt, nagu seda keedetakse. Ta ütles, et esmaspäeval kogunevad Luksemburgi ELi välisministrid ning neljapäeval ja reedel riigipead ja valitsusjuhid. Seega saab järgmisel nädalal teha põhjalikuma analüüsi, millised on võimalused edasiseks.Paeti sõnul tundub mõistlik, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessiga minnakse ikkagi edasi, sest 18 riiki on selle juba ratifitseerinud ja veel kaheksalt oodatakse seisukohta."Sest peamine küsimus on täna see, et on terve rida probleeme, mida Lissaboni leping pidi lahendama," rääkis välisminister. "See puudutab ELi konkurentsivõimet muus maailmaas, ELi edasist seesmist efektiivset tegutsemist, edasist laienemist. Nii et need probleemid on jätkuvalt olemas. Ega siis see, kui Lissaboni leping nii-öelda läbi kukub, ei lahenda ühtegi neist probleemidest.""Ja kindlasti ka Iirimaa ise peab nüüd ütlema, kuidas tema näeb siis edasi nende probleemide lahendamist, milleks Lissaboni leping oli mõeldud," ütles välisminister lõpetuseks.

20.06.2008 23:15 (40.39) Mihkelson kritiseeris Paeti aetavat välispoliitikat [ERR Uudised]

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris tÃ¤na vÃ¤lisminister Urmas Paeti aetavat vÃ¤lispoliitikat, nimetades seda hambutuks ja passiivseks."VÃ¤lisministeerium on muutunud sisuliselt Euroopa otsuste jÃ¤relerÃ¤Ã¤kijaks, kust pole oodata ei algatusi ega ka kriitilisemat hoiakut. Kahjuks kiputakse juhinduma mÃµttest: mida vÃ¤hem me kellegile muret teeme, seda parem meile. Tegelikult tÃ¤hendab see aga Eesti rahvsuvaheliste positsioonide hÃ¤gustamist ning tagahoovistamist," kirjutas IRL-i liige Mihkelson tÃ¤na oma ajaveebis. Mihkelsoni kriitika aluseks sai reformierakondlasest vÃ¤lisministri Paeti tÃ¤nane avaldus, kus viimane vÃ¤itis, et oli eile Euroopa Liidu vÃ¤lisministrite kohtumisel koos Rootsi ja TÅ›ehhiga Ã¼ks tugevamaid Kuuba-vastaste meetmete lÃµpetamise vastustajaid "Asjasse mitte pÃ¼hendatutele vÃµib jÃ¤Ã¤da mulje, et minister Paet esindas BrÃ¼sselis tÃµepoolest Eesti valitsuse poitsioone, kui ta enda sÃµnade jÃ¤rgi aktiivselt toetas TÅ¡ehhi ja Rootsi seisukohti. Kuid see ei vasta tÃµele! Paet selgelt hÃ¤mab," teatas Mihkelson. Mihkelsoni sÃµnul vÃµiks minister Paet meelde tuletada, mida ta rÃ¤Ã¤kis lÃ¤inud reedel toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja vÃ¤liskomisjoni Ã¼hisistungil. "Esiteks tuli Kuuba sanktsioonide tÃ¼histamise teema Ã¼les peaaegu muuseas. Kirjalikult meile positsioone ei esitatud. Teiseks Ã¼tles Paet tÃ¤pselt nÃ¤dal aega tagasi, et Eesti valitsus toetab tÃ¤ielikult diplomaatiliste sanktsioonide taandamist, kuna Kuuba olevat teinud mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rseid edusamme inimÃµiguste vallas. KÃ¼simuse peale, milles seisnevad need edusammud, tuli vÃ¤ga Ã¼ldine ja ebalev vastus," kirjutas Mihkelson. Mihkelsoni sÃµnul tÃµstatus Rootsi ja TÅ¡ehhi vastuseisu teema eraldi ning selle peale oli minister Paetil selge vastus: Rootsi jonnib ainult "isiklikel pÃµhjustel" ning TÅ¡ehhi seisukoht polevat ka pÃ¤ris tÃµsine. Paeti esitatud valitsuse seisukoht ei viidanud Mihkelsoni kinnitusel kÃ¼ll mingil viisil tahtele Rootsi ja TÅ¡ehhi hoiakutega Ã¼hineda. "Kui nÃ¼Ã¼d selgub, et Paet oli kohtumisel aktiivselt toetanud Rootsit ja TÅ¡ehhit (millest rahvusvaheline press kÃ¼ll vaikib), siis jÃ¤relikult ta omal algatusel muutis kohapeal valitsuse seisukohti ning peab seda vastavalt seadusele ka seletama Riigikogu vÃ¤liskomisjoni ees," mÃ¤rkis Mihkelson. "Kahjuks peegeldub kogu selles episoodis meie tÃ¤nase vÃ¤lispoliitika passiivsus ning hambutus."

13.07.2008 11:45 (40.39) Paet: viivitus Lissaboni leppega ei tohi häirida laienemist [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul ei tohi Lissaboni leppe jõustumisega viivitamine häirida Euroopa Liidu (EL) edasist laienemisprotsessi.Prantsusmaal Brestis ELi riikide Euroopa asjade ministrite kohtumisel viibiv Paet ütles, et ebamäärased sõnumid ELi kandidaatidele võivad tekitada pettumust neis riikides ja kahjustada reformiprotsesse, teatas välisministeerium. "Igal juhul tuleb kõnelusi kandidaatriikidega varem kavandatud tempos ja sisus jätkata. Samuti tuleb Euroopa ühiskondadele Lissaboni leppe sisu paremini selgitada," ütles ta. Välisminister märkis, et kõik riigid, kellel Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsess pooleli, kinnitasid, et nad jätkavad ratifitseerimisega, et vajalikud protseduurid sel aastal lõpule viia. "Selles kontekstis on oluline, et oktoobris ELi valitsusjuhtide kohtumisel oleks võimalik kujundada edasine seisukoht Lissaboni lepingu suhtes," sõnas Paet.Minister avaldas ka lootust, et Horvaatiast võiks saada mõne aasta jooksul ELi liige, kuid kõnelusi peab jätkama ka teiste kandidaatidega.Lisaks tõstatas Paet kohtumisel piraatluse ja sellega seoses meremeeste turvalisuse probleemi Somaalia rannikul ning tuletas meelde, et sellise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine nõuab ühise lahenduse leidmist.Ministrid kõnelesid ka Euroopa merenduspoliitikast, ühtse mereruumi kujundamisest ning merekeskkonna kaitsest. Kuigi meretransport on kõige efektiivsem ja säästlikum transpordiliik, suurendab intensiivsem laevaliiklus koormust merekeskkonnale. Õnnetus- ja reostusohtudega tegelemisel on just Läänemereäärsetel riikidel välja kujunenud hea koostöö HELCOM raames, mida tulevikus veelgi tõhustatakse. Täna osaleb Paet Pariisis ELi ja Vahemeremaade välisministrite kohtumisel.

04.08.2008 17:15 (40.39) Paet ei pea välisministrite kokkukutsumist vajalikuks [ERR Uudised]

Välisministeeriumis ei ole arutatud võimalust kutsuda kokku Euroopa Liidu välisministrite erakorraline kohtumine Gruusia ja separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia konflikti asjus.Välisminister Urmas Paet peab aga oluliseks, et nii ELi eesistujamaa kui Euroopa Komisjon toimuvat tähelepanelikult jälgiksid ja vajadusel kiireslt reageeriksid, teatas ministeerium.Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutas eile oma blogis, et tema arvates "peaks Eesti välisminister kasutama just praegu riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni juulikuus antud mandaati selleks, et koos sarnaselt mõtlevate kolleegidega kutsuda võimalikult kiiresti kokku Euroopa Liidu välisministrite erakorraline kohtumine." Mihkelson märkis, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistid lükkasid Venemaa survel tagasi Saksamaa vahendusettepanekud ega nõustunud osalema Berliini kõnelustel."Kuna järgmine korraline kohtumine peaks toimuma alles septembri algul, siis võib poliitiliselt vaikne august olla just sõjaõhutajate lemmikkuu," lisas Mihkelson.Kuigi Paet ei pea ministrite kokkukutsumist vajalikuks, tegi välisministeerium täna avalduse, milles avaldas muret sündmuste pingestumise pärast Lõuna-Osseetias ning kutsus osapooli vägivallast hoiduma. Välisminister Urmas Paeti sõnul on olukorra lahendamiseks tarvis rahvusvahelisi jõupingutusi."Olles suhelnud oma Rootsi ja Soome kolleegidega, leidsime, et hoolimata puhkuste perioodist peaksid nii Euroopa Liidu eesistujamaa kui Euroopa Komisjon toimuvat tähelepanelikult jälgima ning vajadusel kiirelt reageerima," sõnas Paet. "Euroopa Liidu riikidel on tahe ja huvi leida regiooni konfliktidele jätkusuutlik lahendus ning viimasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel juuli lõpus oli Gruusia konfliktipiirkondadega seonduv tõsise tähelepanu all." ELi eesistuja Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner on teatanud otsusest lähemal ajal Gruusiat külastada.Samuti peaks välisministri arvates Gruusia Lõuna-Osseetia ja Abhaasia piirkondade rahuvalvemissioonidel osalema riigid, kes ei oleks konfliktiga otseselt seotud."Rahuvalve nimetatud piirkondades oleks sobilik ettevõtmine Euroopa Liidule," rõhutas Paet.Konflikt Gruusia ning eralduda sooviva Lõuna-Osseetia piirkonna vahel ägenes 1. augustil, kui toimus tulevahetus kummagi poole relvajõudude vahel.

07.09.2012 11:40 (40.39) Eesti ja Soome välisministrid avavad Tallinnas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kõrgetasemelise seminari [Välisministeerium]

Nr 34-TT Esmaspäeval, 10. septembril kohtub välisminister Urmas Paet Eestis visiidil viibiva Soome välisministri Erkki Tuomiojaga. Paet ja Tuomioja avavad esmaspäeval, 10. septembril kell 13.50 Tallinnas 10.-11. septembrini toimuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) kõrgetasemelise seminari „10 aastat Rahvusvahelist Kriminaalkohut: fookuses on ohvrid“. Seminaril arutatakse ICC raames ohvrite käsitlemise temaatikat, nende abistamist ohvrite fondi kaudu ning reparatsioonide maksmist. Seminari korraldab Inimõiguste Instituut koostöös ICC liikmesriikide assamblee presidendi Tiina Intelmanni ning Soome ja Eesti välisministeeriumiga. Lisainfot: http://www.eihr.ee/icc-seminar-10-11-09-2012/ Kahepoolsel kohtumisel arutavad Paet ja Tuomioja Eesti ning Soome suhteid, olukorda Süürias ja Lähis-Idas, regionaalset koostööd ning läheneva ÜRO peaassambleega seonduvat. Euroopa Liidu teemadest on kõne all ühenduse edasine laienemine, Idapartnerlusega seonduv ning ELi välispoliitika arenguvõimalused. Eesti ja Soome välisministrid allkirjastavad vastastikuse mõistmise memorandumi Soome vahetusdiplomaadi lähetamiseks Eesti saatkonda Gruusias. Tähelepanu ajakirjanikud! Esmaspäeval, 10. septembril kell 13.50 avavad Paet ja Tuomioja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kõrgetasemelise seminari „10 aastat Rahvusvahelist Kriminaalkohut: fookuses on ohvrid“. Üritus toimub Swissôtelis, Tornimäe 3. Lisainfot: Aet Kukk, Inimõiguste Instituut, tel 53302328 ja e-post: aet.kukk@ehir.ee Kell 15.50 annavad välisminister Urmas Paet ja Soome välisminister Erkki Tuomioja välisministeeriumis ühise pressikonverentsi. Osavõtusoovist palume teavitada (ees- ja perekonnanimi, väljaanne/kanal ja dokumendinumber) välisministeeriumi pressiosakonna e-posti aadressil: pressitalitus@mfa.ee või telefonil 637 7654 hiljemalt kella 12.00 esmaspäeval, 10. septembril. Ajakirjanikel palume kohal olla hiljemalt kell 15.35. Sisenemine välisministeeriumi B-korpuse külalispääslast Lauteri 2. Palume kaasa võtta isikut tõendav dokument! Lisainfot: ICC seminari kohta Aet Kukk Inimõiguste Instituut Tel 53302328 E-post: aet.kukk@ehir.ee VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 pressitalitus@mfa.ee

08.09.2012 10:15 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Rahvusvaheline kogukond peab tegema kõik Süüria tapatalgute lõpetamiseks [Välisministeerium]

Nr 314-E Välisminister Urmas Paet arutas täna Küproses Euroopa Liidu välisministritega olukorda Süürias. „Rahvusvaheline kogukond peab tegema kõik Süürias vägivalla lõpetamiseks. Selles riigis on hukkunud nüüdseks juba 28 000 inimest ning abi vajab 2,5 miljonit inimest,“ ütles ta. Välisminister Paeti sõnul tuleb keskenduda aktiivsele tegevusele mitmes valdkonnas. „Väga oluline on jõuda poliitilise lahenduseni, samuti on vaja tulemuslikumalt tegeleda sealse humanitaarkriisi leevendamise ning põgenike abistamisega. Ka tuleb alustada konflikti käigus toimepandud võimalike inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimist,“ ütles Paet. ELi välisministrid mõistsid kohtumisel taas teravalt hukka vägivalla jätkumise Süürias. „Murettekitav on ka võimalik kriisi levimine Süüria naaberriikidesse, eelkõige Liibanoni. Põgenike suur arv mõjutab aga ka Türgit, Jordaaniat ja Iraaki,“ lisas ta. Seetõttu on Paeti sõnul äärmiselt oluline jõuda igasuguse relvastatud tegevuse lõpetamiseni Süürias. „Lisaks relvarahu saavutamisele tuleb edasi liikuda aga ka Süüria üleminekuvalitsuse moodustamise suunas, mistõttu rahvusvaheline üldsus peab veelgi tungivamalt kutsuma Süüria opositsiooni ühinema,“ ütles ta. Süürias on 18 kuu jooksul tapetud 28 000 inimest. Abivajajate arv riigis on tõusnud 2,5 miljonini, nendest 1,2 miljonit on sisepagulased. Naaberriikidesse Jordaaniasse, Liibanoni, Iraaki ja Türgisse on põgenenud 235 000 inimest. „Sõdivad osapooled peavad kriisipiirkondades koheselt võimaldama vaherahu, et humanitaarabi saaks jõuda abivajajateni,“ ütles välisminister. Paet lisas, et oluline on, et rahvusvaheline kogukond jätkaks Süüria inimeste abistamist. „Ka Eesti on aidanud Süüria konfliktis kannatanute olukorda leevendada,“ ütles ta. Samuti on Paeti sõnul väga kahetsusväärne, et ÜRO julgeolekunõukogus ei ole suudetud üksmeelele jõuda Süüria reÅ¾iimi survestamises. „Eesti on EL liikmesriigina toetanud täiendavate piiravate meetmete kehtestamist Süüria reÅ¾iimi suhtes,“ ütles Paet ja lisas, et konflikti püsimisel peab rahvusvaheline kogukond olema valmis kaaluma täiendavate sanktsioonide kehtestamist. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

19.09.2012 14:40 (40.39) Infotunnis oli kõne all Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses [Riigikogu]

Riigikogu infotunnis vastas vÃ¤lisminister Urmas Paet Ester Tuiksoo esitatud kÃ¼simusele Eesti osalemise kohta rahvusvahelistes organisatsioonides. Paeti sÃµnul osaleb Eesti erinevate ministeeriumide ja riigiasutuste kaudu 400 rahvusvahelise organisatsiooni tÃ¶Ã¶s. Ta selgitas, et neist 99-s ei ole liikmemaksu ja 301-s on. â€žSelle aasta eelarves on liikmemaksudeks kokku 20,77 miljonit eurot, jÃ¤rgmisel aastal on see summa samas suurusjÃ¤rgus,â€œ Ã¼tles Paet. VÃ¤lisminister mÃ¶Ã¶nis, et see number 400 on pÃ¤ris suur. SeetÃµttu alustati suve algul koos kÃµigi teiste ministeeriumidega meie liikmelisuse Ã¼levaatamist rahvusvahelistes organisatsioonides, et kuuluda ikkagi ainult nendesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja teha kulutusi liikmemaksude nÃ¤ol, millel on mÃµtet. â€žEi saa vÃ¤listada, et selle Ã¼levaate tulemusena tekib ettepanek mÃµnedest ka lahkuda, kus aja jooksul on aktuaalsus muutunud vÃµi liikmeksolek ei ole pÃµhjendatud,â€œ selgitas Paet. KÃ¤sitledes Eesti inimeste positsioone rahvusvaheliste organisatsioonide erinevatel ametikohtadel, mÃ¤rkis Paet: â€žKasvÃµi Euroopa Liidu vÃ¤listeenistuses on Eestil juba tÃ¤na kordades rohkem ametikohti, kui meie rahvaarvu suuruse suhte jÃ¤rgi muusse Euroopa Liidu elanike arvu vÃµiks eeldada.â€œ Tema hinnangul on Ã¼ks olulisi ja poliitiliselt nÃ¤htavamaid kohti kindlasti nÃ¤iteks rahvusvahelise kriminaalkohtu riikide assamblee president, kelleks on Eesti diplomaat Tiina Intelmann. â€žSee on oluline koht poliitiliselt, samuti Ãµigusriikluse ja tulevikus kÃµikvÃµimalike massikuritegude Ã¤rahoidmise seisukohalt,â€œ Ã¼tles Paet. Ta lisas, et meie inimesi leiab ka teistest ÃœRO algorganisatsioonidest ja erinevatest rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest. Peaministri Ã¼lesannetes olev kaitseminister Urmas Reinsalu vastas Kadri Simsoni esitatud kÃ¼simusele Eesti investeeringute kohta Kreekas ja Marika Tuus-Lauli esitatud kÃ¼simusele sÃµjaveteranide sotsiaalsetest tagatistest. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas Andres Anvelti esitatud kÃ¼simusele keskkonnaministeeriumis Ã¼htekuuluvusfondi rahade kasutamise ja Priit Toobali esitatud kÃ¼simusele keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuva kohta. Infotunni stenogramm on internetis siin: Riigikogu pressitalitus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

01.10.2012 11:45 (40.39) Eesti sõlmis Usbekistaniga topeltmaksustamise vältimise lepingu [Välisministeerium]

Nr 348-E Välisminister Urmas Paet allkirjastas New Yorgis kohtumisel Usbekistani välisministri Abdulaziz Kamiloviga topeltmaksustamise vältimise lepingu Eesti ja Usbekistani vahel. ,,Samuti soovime lähitulevikus Usbekistaniga sõlmida investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti on huvitatud Usbekistaniga ka rahvusvahelise autoveo kokkuleppe sõlmimisest. Paeti sõnul on kahepoolsete suhete arengule kaasa aidanud 2011. aastal Eesti suursaadiku nimetamine Usbekistani. Paeti sõnul ootab Eesti Usbekistani delegatsiooni poliitilistele konsultatsioonidele Tallinnasse 2013. aastal. ,,Oleme huvitatud aukonsuli nimetamisest Usbekistani,“ lisas ta. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Eesti reformikogemusest. ,,Oleme valmis jagama oma kogemust Usbekistaniga sotsiaaltoetuste ja pensionisüsteemi reformimisel, samuti avaliku sektori ja majandusreformide osas,“ lausus Paet. „Oleme huvitatud koostööst Usbekistani kõrgkoolidega ning oleme valmis jagama oma kogemusi kutsehariduse vallas.“ Paet lisas, et võimalikud koostöövaldkonnad on ka põllumajandus ning keskkonnakaitse, näiteks loodushoid ja jäätmekäitlus. Paet kohtus New Yorgis ka Ameerika Juudikomitee esindajatega. Kohtumisel räägiti Lähis-Ida rahuprotsessist, Eesti ja Iisraeli suhetest ning Eesti juudikogukonna tegevustest. Fotod: http://tinyurl.com/dyorseq VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

04.10.2012 11:30 (40.39) Välisminister Urmas Paet innustas Lääne-Balkani riike jätkama Euroopa Liiduga lõimumist [Välisministeerium]

Nr 354-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Tallinnas Lääne-Balkani tuleviku teemalisel seminaril, et Lääne-Balkani riikide loomulik tulevik on nii Euroopa Liidus kui NATOs. „Lääne-Balkan on ajalooliselt olnud oluline osa Euroopast ning seetõttu toetame piirkonna riikide euroatlantilist lõimumist,“ lisas Paet. Välisministri sõnul suurendab Euroopa Liidu laienemine nii ühenduse julgeolekut kui laiendab siseturgu ning avardab inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Paeti sõnul on Eesti järjekindlalt toetanud Lääne-Balkani riikide liitumist ELiga ning ka NATOga. „Lääne-Balkani riikidel on tähtis jätkata reformide elluviimist ELiga liitumiseks. See on kõige kiirem võimalus üles ehitada ühiskond, kus austatakse õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi ning kus toimib turumajandus ja vaba kaubandus. Eesti on valmis jagama Lääne-Balkani maadele oma reformikogemust,“ lisas ta. Viimastel aastatel on Paeti sõnul olnud mitmeid positiivseid arenguid Lääne-Balkani maade lõimumisel ELiga. „Loodame, et peatselt Euroopa Liidu 28. liikmeks saav Horvaatia on positiivseks impulsiks ka teistele riikidele vajalike sammude astumisel ja reformide jätkamisel. Samuti on näiteks Serbiast saanud kandidaatriik, on alanud ühinemiskõnelused Montenegroga ning enamuse Lääne-Balkani riikidega on Euroopa Liidul viisavaba reÅ¾iim,“ lisas Paet. Paet lisas, et on oluline alustada võimalikult ruttu ELi liitumiskõnelusi ka Makedooniaga. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

05.10.2012 17:35 (40.39) Välisminister Urmas Paet kõneles Gruusia parlamendivalimised võitnud Bidzina Ivanishviliga [Välisministeerium]

Nr 357-E Välisminister Urmas Paet kõneles täna telefonitsi äsjased Gruusia parlamendivalimised võitnud opositsiooniliikumise Gruusia Unelm juhi Bidzina Ivanishviliga. Välisminister Paet ütles Bidzina Ivanishvilile, et Eesti toetab jätkuvalt Gruusiat teel Euroopa Liidu ja NATO suunal ning jätkab Gruusiale oma kogemuse jagamist. Paet õnnitles Ivanishvilit ka parlamendivalimiste võidu puhul. Ivanishvili kinnitas Eesti ja Gruusia heade suhete ning Eesti reformikogemuse kasutamise olulisust. Paet ja Ivanishvili kohtusid ka Tbilisis Paeti Gruusia-visiidi käigus 12. septembril. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee

21.10.2012 13:00 (40.39) Eesti sõlmis Mehhikoga topeltmaksustamise vältimise lepingu [Välisministeerium]

Nr 378-E Välisminister Urmas Paet allkirjastas Mexico Citys Mehhiko rahandusministri José Antonio Meade Kuribreñaga Eesti ja Mehhiko topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. „Eesti on huvitatud majandussidemete tugevdamisest praeguse maailma juhtivate tööstusriikide G20 eesistuja ning üle 100 miljoni elanikuga Mehhikoga,“ ütles Paet. „Leping on üks võimalus majandussuhete edendamise hõlbustamiseks.“ Kohtumisel Mehhiko väliskaubanduse, investeeringute ja tehnoloogia koja esindajatega ütles Paet, et Eesti ettevõtjate huvi Mehhiko vastu on kasvav. „Peame oluliseks otsekontaktide sisseseadmist Eesti ja Mehhiko kaubandus- ja tööstuskodade vahel ning vastastikuseid äridelegatsioonide visiite,“ märkis Paet. Paeti sõnul on Eesti IT-ettevõtete senised kogemused Mehhikos tegutsemisest head. „Loodetavasti jõuavad Mehhikosse peagi ka mitmed teised uuenduslikud Eesti e-lahendused ning teistegi valdkondade ettevõtted,“ lisas Paet. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576318101... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

08.11.2012 13:06 (40.39) Eesti käekäiku mõjutab Läänemere piirkonna teiste riikide olukord [Välisministeerium]

Nr 399-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinna Ülikoolis Läänemere strateegia konverentsil, et Eesti majanduse, aga ka meie riigi käekäik üldisemalt sõltub paljuski teiste Läänemere piirkonna riikide olukorrast ja sellest, kuidas suudame omavahel koostööd teha. „Meie kõigi jaoks on oluline jõuda Läänemere piirkonna nähtavuse ja konkurentsivõime tõusule ning tagada inimeste, kaupade, teenuste ja teadmiste tõrgeteta liikumine kogu regioonis,“ märkis Paet. Välisministri sõnul muutuvad Eesti suhted Läänemere piirkonna riikidega aasta-aastalt tihedamaks. Sellest annavad märku nii meie väliskaubanduspartnerid, Eestisse tehtavad kui ka Eestist välja minevad investeeringud. „Näiteks 2012. aasta esimese kaheksa kuuga läks Eesti ekspordist 13,5% Lätisse ja Leedusse ning 36,5% Põhjamaadesse,“ ütles Paet. Rääkides Eestisse tehtavatest välisinvesteeringutest märkis Paet, et Rootsi 3,7 miljardit eurot ja Soome 3,1 miljardit eurot on kokku pool kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Põhjamaad kokku moodustavad 58% ja Läänemere piirkond 69% Eestisse tehtud investeeringutest. „Läänemere piirkonda on läinud 64% Eesti välisinvesteeringutest. Suurimad mahutused on tehtud meie Balti naabrite majandusse – Leedus on Eesti otseinvesteeringud 0,8 ja Lätis 0,7 miljardit eurot,“ tõi välisminister näiteid Eesti investeeringutest. Samas on majanduskoostöö kõrval välisministri sõnul aga valdkondi, kus saaksime senisest paremini koostööd teha. „Üks Eesti jaoks olulisemaid küsimusi Läänemere strateegia kontekstis on uute transpordiühenduste loomine Läänemere idakaldal ja ka uute energiavõrgustike rajamine,“ sõnas Paet. Eesti peab Läänemere strateegia puhul tähtsaks siseturu, sealhulgas digitaalse siseturu arendamise küsimusi. Samuti toetame innovatsiooni ja teadusasutuste koostöö edendamist ja muidugi ka inimeste vaba liikumist. „Selleks peame aga edasi liikuma suunas, kus suudame piirkonna riikide vahel sõlmida paremaid kokkuleppeid, mis reguleeriksid inimeste teises riigis elamise ja töötamise küsimusi,“ ütles välisminister. Välisminister märkis oma sõnavõtus, et Läänemere strateegia loomisel olid olulisel kohal ka keskkonnakaalutlused ja eriti meie ühise mere halb seisund. Seetõttu nõuab ambitsioonikas eesmärk, saada Läänemere seisund aastaks 2021 korda, kõigi jätkuvat tööd. Konverents „Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealhulgas maksejõuetuse valdkonnas“ toimub 8.−9. novembril Tallinna Ülikoolis. Konverentsil toimuvad arutelud keskenduvad Läänemere piirkonna arengut takistavatele kitsaskohtadele õigus- ja majandusküsimustes. Välisministri sõnavõtu täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/15820 Lisainfo konverentsi kohta: http://www.meego.ee/konverents/index.php?q=konverents VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

19.11.2012 10:05 (40.39) Eesti kodanikud saavad viisavabalt reisida rohkem kui 100 riiki [Välisministeerium]

Nr 409-E Välisminister Urmas Paet ütles kohtumisel Turismifirmade Liidu esindajatega, et Eesti kodanikud saavad nüüdseks viisavabalt reisida rohkem kui 100 riiki. „Viimati lisandusid viisavabade reisisihtkohtadena Brasiilia ja Kõrgõzstan ning 10. jaanuarist on viisavaba ka Armeenia," ütles ta. Paet lisas, et välisministeeriumi eesmärk on hõlbustada oma kodanike reisimist populaarsetesse sihtkohtadesse, kus on viisakohustus. „Töötame selle nimel, et suureneks riikide arv, kuhu Eesti kodanikel oleks võimalik viisavabalt reisida,“ ütles ta. Samuti märkis välisminister, et aasta-aastalt reisib üha rohkem inimesi ka Eestisse. „Näiteks võtsid meie välisesindused Moskvas, Peterburis, Pihkvas, Kiievis, Minskis ja Tbilisis 2010. aasta kümne kuu jooksul kokku vastu 90037 viisataotlus, selle aasta esimese kümne kuu jooksul oleme vastu võtnud 138823 taotlust,“ ütles Paet. Välisministri sõnul on Eesti Schengeni õigustiku raames lihtsustanud viisapoliitikat. „Meie välisesindused väljastavad järjest enam mitmekordseid kuni 5-aastaseid viisasid. 2009. aastal kaotasime viisakutse nõude viisataotluse esitamisel,“ ütles välisminister. Alates 2007. aastast saab viisataotlust eelnevalt täita ka internetis, mis kiirendab viisataotluste menetlust. Viisade taotlemist lihtsustab ka võimalus esitada viisataotlus välise teenuse pakkuja kaudu, seda on võimalik teha Venemaal ja Ukrainas, kus on sõlmitud leping firmaga Pony Express. „Riikide suurust silmas pidades hõlbustab see tunduvalt nende riikide kaugemate regioonide elanike viisataotlemist,“ lausus Paet. Paet märkis, et välisministeeriumi jaoks on olulised ka reisijate turvalisust puudutavad küsimused. „Oleme rahul, et suurem osas turismifirmasid selgitavad klientidele reisikindlustuse vajalikkust ja pakuvad võimalust kindlustusteenuse ostmiseks. Eesmärk võiks olla, et ühtegi inimest ei saadeta reisile kindlustamata,“ rõhutas välisminister. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

20.11.2012 13:40 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Eesti soovib Euroopa Liidu uue eelarveprojekti täiendamist ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetuste osas [Välisministeerium]

Nr 413-E Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuyga, et praeguses Euroopa Liidu uue eelarve projektis pakutud põllumajanduse otsetoetuste tase Eestit ei rahulda. „Me ei saa nõustuda ja oleks ebaõiglane, kui Balti riikide põllumehed saaksid aastal 2020 toetusi vaid 59% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Paet. „Euroopa Liidu ühisturul peavad kõik olema võrdsed ning see ei oleks aus konkurents, kui ühed liikmesriigid on rohkem toetatud kui teised,“ märkis Eesti välisminister. „See kahjustab meie põllumeeste konkurentsitingimusi Euroopa turul,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eestile väga oluline Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamine. „Soovime võrdsemaid tingimusi elamiseks kõikides Euroopa Liidu piirkondades ning sestap on ühekuuluvuspoliitika Eestile üks olulisi teemasid neil eelarveläbirääkimistel,“ selgitas Paet. „Eesti soovib, et majanduskriisis rohkem kannatanud riikidele ja edukatele ühetkuuluvuspoliitika vahendite kasutajatele tehakse erand lae seadmisel ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisele,“ lausus ta. Eesti välisminister rõhutas veel, et soovime häid ühendusi Euroopa Liidu erinevate piirkondade vahel ning seetõttu toetame Euroopa ühendamise rahastu loomist. „See toetab ka paremate ühenduste loomist Balti riikide ühendamiseks Lääne-Euroopaga,“ rääkis Paet. Lähem info: Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 98 16 57 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

03.12.2012 09:45 (40.39) Välisminister Urmas Paet avas Kiievis Eesti uue saatkonnahoone [Välisministeerium]

Nr 430-E Välisminister Urmas Paet avas Ukrainas Kiievis Eesti uue saatkonnahoone. Välisminister Urmas Paet ütles, et pärast mitmeid aastaid, mil Eesti saatkond on Kiievis tegutsenud, on meil nüüd uus renoveeritud saatkonnahoone. „Uues hoones hakkavad koos paiknema nii saatkonna- kui konsulaadiruumid, mis seni olid eraldi. See lihtsustab esinduse tööd ning muudab ka inimestele saatkonna ja konsulaadiga suhtlemise lihtsamaks,“ ütles Paet. Samuti rõhutas välisminister, et Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. „On oluline, et saame avada oma saatkonnahoone Kiievis just tänavu, mil tähistame riikidevaheliste diplomaatiliste suhete 20. aastapäeva,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et riikidevahelise koostöö arendamisele on kaasa aidanud 2010. aastal tööd alustanud valitsustevaheline komisjon, mille eesmärk on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas. Samuti kinnitas välisminister, et Ukraina on jätkuvalt Eesti arengukoostöö prioriteetne sihtriik ja Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. „Oleme valmis Ukrainale jagama oma reformikogemust ning Ukraina ametnikud on oodatud Eesti Idapartnerluse Keskusesse koolitustele,“ lisas ta. Eesti saatkond ja konsulaat asuvad Kiievis aadressil Puškinska 43-b. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Sulev Kannike. Suursaatkond Kiievis esindab Eestit ka Moldovas. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

05.12.2012 14:06 (40.39) Välisminister Urmas Paet: julgeolekuvastutuse üleandmisprotsess Afganistanis on siiani kulgenud edukalt [Välisministeerium]

Nr 436-E Välisminister Urmas Paet märkis täna Brüsselis rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse (ISAF) Afganistanis panustavate riikide välisministrite kohtumisel, et rahvusvahelistelt jõududelt julgeolekuvastutuse üleandmise osas Afganistanis on toimunud selge areng. „See annab meile kindlust, et vastutuse üleandmise protsess kulgeb ajakava kohaselt ning NATO otsene sõjaline missioon Afganistanis saab 2014. aasta lõpuks lõppeda,“ ütles Paet. Samuti on välisminister Paeti sõnul oluline, et afgaanid ise ei taganeks vastutuse üleandmise ajakavast. „Loodame, et vastutuse üleandmise järgmine laine kuulutatakse president Karzai poolt välja veel enne selle aasta lõppu, nagu plaanitud,“ ütles ta. Välisminister rõhutas ka seda, et NATO sõjalise missiooni lõppemine Afganistanis 2014. aastal ei tähenda rahvusvahelise üldsuse toe kadumist. „Allianss jätkab Afganistani toetamist väljaõppe-, konsultatsiooni- ja abimissiooniga,“ lausus ta. Samas ei suuda Afganistani stabiilsust alates 2015. aastast tagada ainult NATO üksinda. „Oluline on kogu rahvusvahelise üldsuse ja regionaalsete partnerite tegevus Afganistanis. Loodame, et suudame selles osas saavutada erinevate osapoolte vahel parema koordineerituse ja koostöö,“ lausus Paet. Paet kinnitas, et Afganistani ühiskonna toetamisse on vaja kindlasti panustada ka pärast 2014. aastast. Seetõttu on Afganistan jätkuvalt Eesti arengukoostöö prioriteetne sihtriik ning Eesti jätkab panustamist. „Valdkonnad, mille arendamisesse Eesti Afganistanis panustab, on tervishoid, haridus ja head valitsemistavad,“ sõnas välisminister. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

10.12.2012 11:46 (40.39) Eesti, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Leedu ja Läti konsulaarkoostöö on hea eeskuju Euroopa Liidule laiemalt [Välisministeerium]

Nr 444-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Brüsselis kohtumisel Hollandi välisministri Frans Timmermansi, Belgia välisministri Didier Reyndersi, Luksemburgi välisministri Jean Asselborni, Läti välisministri Edgars RinkÄ“viÄsi ja Leedu asevälisministri Vytautas Leskeviciusega, et eelmisel aastal samade riikide välisministrite Pädaste kohtumisel alguse saanud riikidevahelise konsulaarkoostöö tihendamine on tänaseks viinud praktilise koostööni. „Tegeleme ühiselt uute algatustega, mis aitavad laiendada konsulaarteenuste ja -abi osutamise ulatust meie riikide kodanikele,“ ütles Paet. Välisministri sõnul on kolm peamist koostöövaldkonda kriisikoostöö, ühised viisakeskused ja biomeetria võtmine teiste liikmesriikide kodanikelt. Samuti märkis välisminister Paet, et Balti ja Beneluxi riigid toetavad kodanike paremale abistamisele suunatud tegevusi nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. „Usume, et Eesti, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Läti ja Leedu koostöö võib anda tõuke konsulaaralase koostöö tihenemiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel laiemalt,“ lisas ta. Välisministrid rõhutasid kohtumisel ka, et kõigil Euroopa Liidu esindustel peaksid teiste ülesannete kõrval olema kindlasti konsulaarabi ülesanded. „Peame oluliseks seda, et kõik Euroopa Liidu riikide kodanikud saaksid alati abi ka juhul, kui tema riigi saatkond mingis konkreetsest riigis puudub,“ lausus Paet. Ministrid kiitsid kohtumisel heaks ka ühise konsulaarkoostöö deklaratsiooni. Lisaks konsulaarkoostööle kõnelesid Beneluxi ja Balti välisministrid ka Moldova Euroopa Liidu suunalistest liikumisest. Välisminister Paeti sõnul on Moldova oma arengutes olnud edukas ja kui suudetakse samas tempos jätkata, siis on oluline avada Moldovale kui hästi edasijõudvale riigile rohkem edasisi võimalusi. „„Enam enama eest“ põhimõte peab ka reaalselt toimima. Edukalt reforme läbiviivatel riikidel peab säilima Euroopa perspektiiv ja võimalus viisavabaduse saavutamiseks,“ lausus Paet. Ministrid peatusid veel ka Euroopa Liidu teemadel, sealhulgas Euroopa välisteenistusel ja euroala tulevikuga seonduvatel küsimustel ning rääkisid olukorrast Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

13.12.2012 10:11 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Eesti toetab Serbia püüdlusi Euroopa Liiduga liitumisel [Välisministeerium]

Nr 455-E Välisminister Urmas Paet ütles kohtumisel Serbia asepeaministriga Euroopa Liidu asjades Suzana GrubješiÄ‡iga, et Eesti on valmis Serbiat toetama teel Euroopa Liitu. „Toetame Serbia liitumist Euroopa Liiduga ja liitumisläbirääkimiste alustamist,“ kinnitas välisminister Paet kohtumisel Serbia asepeaministri Suzana GrubješiÄ‡iga. „Peamine on siin reformide läbiviimine ning suhete normaliseerimne Kosovoga,“ lisas ta. Paeti sõnul on oluline tingimus edukateks liitumisläbirääkimisteks Euroopa Liiduga suhete parandamine Kosovoga. „Tunnustan Serbiat Belgardi-Priština dialoogis tehtud edusammude eest, poliitilise dialoogi jätkamine ja tehniliste kokkulepete rakendamine toetavad Serbia edenemist Euroopa Liiduga lõimumisel,“ lausus Eesti välisminister. Serbia ministri sõnul hindab Serbia väga Eesti toetust oma püüdlustele ning Serbia uus valitsus on pühendunud vajalike reformidega tegelemisele. Välisminister Paet rõhutas, et Eesti on valmis jagama Serbiaga oma reformikogemust Euroopa Liiduga liitumisel. Ministrid kõnelesid samuti e-valituse teemadel ning Serbia minister kinnitas üle Serbia huvi Eesti e-riigi ja kahepoolsete konsultatsioonide vastu Eestiga. Välisminister Paet lisas, et näeme võimalusi Serbiaga koostöö tihendamiseks infotehnoloogia vallas. „Meie e-riigi lahendused on aidanud muuta avaliku sektori toimimist oluliselt efektiivsemaks ja läbipaistvamaks ning nendest kogemustest võiks kasu olla ka Serbial Euroopa Liiiduga lõimumiseks vajalike reformide tegemisel,“ ütles ta. Lähem info: Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 98 16 57 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

21.02.2013 10:40 (40.39) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: inimõigused on läbiv teema kõigis välispoliitilistes küsimustes [Välisministeerium]

Nr 58–E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Riigikogus peetud välispoliitika aastakõnes, et inimõigused ja väärtused on läbiv teema kõigis välispoliitilistes küsimustes, olgu selleks julgeolek või Euroopa-poliitika, majandus- või konsulaarvaldkond. „Inimõiguste olukorra parandamine ja kaitse on Eestile põhimõtteline hoiak, sest inimõigused on rahu, julgeoleku ja kestliku arengu tagamise nurgakivi,“ märkis Paet. „Eesti on maailma tipus isiku-, majandus- ja poliitiliste vabaduste poolest, samuti on meil ulatuslik liikumisvabadus. Soovime neid õigusi kaitsta nii kodus kui ka kaugemal, sest ka meie võidame, kui need vabadused ja õigused on tagatud teistele rahvastele.“ Paeti sõnul on Eesti esimest korda ajaloos ÜRO inimõiguste nõukogu liige. „Meie prioriteetideks inimõiguste nõukogus on naiste ja laste õigused, sooaspekti arvestamine konfliktilahenduses, võitlus karistamatuse vastu ja põlisrahvaste õigused,“ sõnas Paet. „Samuti pöörame erilist tähelepanu väljendus- ning internetivabadusele,“ lisas ta. Inimõiguste nõukogu aitab kaasa konfliktide ja massiliste inimõiguste rikkumiste ennetusele ja neile reageerimisele. „See haakub meie tegevusega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamisel, mille riikide assambleed juhib Eesti diplomaat,“ ütles välisminister. Ta lisas, et Rooma statuudiga on juba ühinenud 122 riiki. „Jätkame veenmistööd, et liitujaid lisanduks, sest vaid see võimaldab suuri inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida ning süüdlasi vastutusele võtta.“ Rääkides internetivabadusest rõhutas välisminister, et Eesti peab oluliseks inimõiguste eest seismist ka küberkeskkonnas. „Eriti oluline on see olukorras, kus autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu internetile,“ lausus Paet. „Eestile on sama oluline toetada väljendusvabadust internetis kui teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi ning Eesti juhib järgmisel aastal internetivabaduse koalitsiooni,“ lisas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

28.02.2013 10:40 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Euroopa ja USA peavad tihendama küberjulgeolekukoostööd [Välisministeerium]

Nr 74-E Välisminister Urmas Paet ütles Roomas Euroopa Liidu ja NATO riikide välisministrite kohtumisel, millel osales ka USA uus riigisekretär John Kerry, et küberjulgeoleku tugevdamiseks peavad Euroopa ja USA senisest süsteemsemalt koostööd tegema. Paeti sõnul on Euroopa ja USA suhete tihendamiseks vajalik võimalikult kiire edasiliikumine Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppega, et selle saaks nähtavas tulevikus sõlmida. Eesti välisminister lisas, et väga oluline on USA ja Euroopa riikide koostöö Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevene osas ning järjest enam ka Kesk-Aasias. Süürias on esmatähtis jõuda vägivalla peatumiseni ning konflikti lõpetamiseni kõneluste teel. „Rahvusvaheline kogukond peab jätkama Süüria pagulaste toetamist, kuid samuti tuleb toetada neid riike, kes on teinud suuri pingutusi pagulaste vastuvõtmisel,“ lisas Paet. Rääkides olukorrast Afganistanis ütles Paet, et Afganistani rahvuslikele julgeolekujõududele täieliku vastutuse üleandmine 2013. aasta keskpaigas on realistlik. „Juba praegu juhib Afganistan ise 80% operatsioonidest. Üha olulisemaks muutub tsiviiltoetus – Eesti on otsustanud suurendada arengukoostööna antavat abi ning panustab tsiviilekspertidega Euroopa Liidu politseimissiooni ja NATO väljaõppemissiooni,“ lisas ta. Euroopa Liidu ja NATO välisministrite kohtumisel räägiti ka terrorismivastasest võitlusest laiemalt. „Afganistani missiooni lõpetamisega seonduvalt tuleks teha kõik, et pärast 2014. aastat hoida ära terrorismi ja vägivaldse ekstremismi võimalik levik Kesk-Aasia piirkonnas,“ märkis Paet. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/8515379786/in/pho... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

08.03.2013 10:21 (40.39) Eesti on valmis hõlbustama naiste õigustele suunatud tegevusi ÜROs [Välisministeerium]

Nr 85-E Kohtumisel New Yorgis ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) tegevdirektori Michelle Bachelet’ga kinnitas välisminister Urmas Paet Eesti panustamist naiste õiguste kaitsesse ning naistevastase vägivallaga võitlemisse. „Meil on väga hea meel, et 2010. aastal Eesti ÜRO suursaadiku kaasjuhtimisel loodud ÜRO naisteorganisatsiooni UN Women’i tegevus on edukalt käivitatud,“ ütles Paet. Paeti sõnul on Eesti aktiivselt osalenud UN Women’i nõukogu töös. „Eelmisel aastal tegutsesime nõukogu asepresidendina. Oleme valmis ka edaspidi näiteks hõlbustajana UN Women’i eesmärkide saavutamisele kaasa aitama,“ ütles ta. Kohtudes New Yorgis ÜRO peasekretäri eriesindajaga seksuaalvägivalla küsimustes konfliktiolukordades Zainab Hawa Banguraga rõhutas välisminister Paet, et seksuaalvägivalla kasutamine sõjapidamisvahendina on täiesti lubamatu. „Oluline on laiapõhjaline lähenemine naistevastase vägivalla vastu võitlemisel konfliktides – tuleb arvestada nii julgeoleku, arengu kui ka inimõiguste aspektidega,“ lausus välisminister. „On väga murettekitav, et inimõiguste rasked rikkujad jäävad tihti karistuseta. Valitsustel on aga esmane kohustus tagada oma elanike turvalisus,“ märkis Paet. Ta lisas, et karistatamatuse vähendamine on üks olulisimaid elemente naistevastase vägivalla vastases võitluses. Välisminister Paeti sõnul on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide president Tiina Intelmann tõstatanud korduvalt küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest vägivallast sõjakuritegude ning inimsusevastaste kuritegude kontekstis. „Kriminaalkohtul on väga oluline roll selliste kuritegude vastu võitlemisel. Kohtu uurimine – ja teadmine, et ükski kuritegu ei jää karistuseta – võib ära hoida edasisi kuritegusid või nende süvenemist,“ lausus Paet. ÜRO peasekretäri eriesindaja Bangura rääkis kohtumisel ÜRO tegevustest naistevastase vägivallaga võitlemisel Afganistanis, Bosnias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Libeerias ja Darfuris, Sudaanis. Bangura kinnitusel ei saa naistevastasel ja soopõhisel vägivallal olla mingit – ei kultuurilist ega usulist – õigustust. Lisainfot ÜRO tegevusest seksuaalvägivalla vastases võitluses konfliktiolukordades ja võimalustest selle eesmärkide saavutamisele kaasa aidata: http://www.stoprapenow.org/ Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329413... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

25.03.2013 09:55 (40.39) Eesti soovib Euroopa välisteenistuse tugevdamist [Välisministeerium]

Nr 100-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Dublinis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et esimese kahe aasta jooksul Euroopa Liidu välisteenistuse ülesehitamiseks tehtu on positiivne. „Kuid välisteenistuse täielik käivitumine on pikaajaline ülesanne ja parandada saab nii teenistuse korraldust kui ka selle sisulist kvaliteeti,“ märkis ta. Eesti soovib Paeti sõnul Euroopa Liidu delegatsioonidele suuremat rolli kodanike abistamisel kriisiolukordades, näiteks võimaliku evakueerimise koordineerimisel. „Samuti toetame ka ELi välisteenistuse konsulaarpädevuste laiendamist,“ lisas ta. Euroopa Liidu ühisel välispoliitikal eesseisvad keerulised väljakutsed nõuavad Eesti välisministri sõnul tõhusamat tegutsemist ning head prioriteetide seadmist. „Rahastamine ja poliitilised prioriteedid peavad käima käsikäes,“ lausus Paet. Hetkel on Eesti riik välisteenistusse tööle lähetanud 8 inimest, kokku töötab Euroopa välisteenistuses Eestist 23 inimest. Lisaks Euroopa välisteenistuse tugevdamisele peab Eesti väga tähtsaks ka Euroopa Liidu koostööd regionaalsete organisatsioonidega konfliktiennetuses, kriisihalduses ja demokraatliku ülemineku toetamisel, ütles Paet välisministrite arutelul Dublinis. „Viimase aja positiivsed näited Euroopa Liidu praktilisest koostööst regionaalsete organisatsioonidega on ühine tegutsemine Araabia Liigaga Süürias ja Liibüas ning Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega Mali kriisi lahendamisel,“ lausus Paet. „Koordineerimine ja koostöö kohalike partneritega muudab konfliktiennetuse ja kriisihalduse tõhusamaks ning selle edasiarendamisel peaks keskenduma praktilistele tulemustele ja võimekuste otstarbekale kasutamisele.“ Araabia Liiga on võtnud aktiivse rolli Araabia maade sõlmküsimuste lahendamisel ning teinud koostööd rahvusvahelise üldsusega. „Seda positiivset arengut tuleb igati edendada ning jätkata Euroopa Liidu ja Araabia Liiga poliitilist dialoogi kõrgel tasemel,“ ütles Paet. „Keskenduda tuleks teemadele, kus lähenemised on sarnased – sellisteks teemadeks on näiteks piirkondlikud kriisid nagu Süüria, terrorismivastane võitlus, humanitaarabi ja põgenike olukord,“ lisas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

15.05.2013 13:05 (40.39) Eesti välisminister ja Taani väliskaubandusminister arutasid ELi - USA vabakaubanduslepingu ettevalmistamist [Välisministeerium]

Nr 159-E Välisminister Urmas Paet arutas täna kohtumisel Tallinnas Taani väliskaubandusministri Pia Olsen Dyhriga Euroopa Liidu rahvusvahelisi kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Jaapaniga ning võimalusi Eesti ja Taani majanduskoostöö tihendamiseks. Euroopa Liidu kaubandussuhetest kõneldes keskendusid välisminister Urmas Paet ja Taani väliskaubandusminister Pia Olsen Dyhr kaubanduslepingute läbirääkimistele Ameerika Ühendriikidega, Kanadaga ning Jaapaniga. „Euroopa Liidu jaoks on oluline jätkata kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. See annab ettevõtjatele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel,“ lisas välisminister Paet. Veel kõneldi ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe ning laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga seonduvast. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Taani Eestile oluline partner nii kahepoolselt kui Põhja-Balti koostöö raames, kuid majandussuhetes on arenguruumi. „Eesti huvi Taani turu ja sealt koostööpartnerite leidmiseks on suur. Loodetavasti aitab täna toimuv Eesti-Taani kaubanduskoja korraldatav äriseminar „Nordic Open“ Eesti äriringkondadel Taanis ja teiste Skandinaavia riikide turgudel kontakte tihendada,“ lausus Paet. Enim huvi ning potentsiaali Taani eksporti laiendada on Eesti puidu- ja mööblitööstuse, metalli ja masinatööstuse, joogi- ja toiduainetööstuse ning ehitusmaterjalide tootjatel. Paeti sõnul on potentsiaali ka koostööks IT vallas. „Mõlemas riigis on e-teenused kõrgel tasemel välja arendatud. Võiksime teha siin tihedamat koostööd leidmaks kogu regiooni hõlmavaid piiriüleseid ühislahendusi,“ lausus välisminister Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

19.04.2013 12:56 (40.39) Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja [Välisministeerium]

Nr 129-E Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel“. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem - 2009. aastal. Välisminister Urmas Paeti sõnul tõestas tõlkekonkurss, et eesti kirjandus on õnnelikus seisus. „Seda vahendavad läti lugejatele professionaalsed, oma tööst innustunud väga head tõlkijad. Tänu neile jõuab eesti kirjandus läti lugejani ja suudab neid kõnetada,“ lausus Paet. Ta avaldas ka lootust, et on sirgumas tubli järelkasv läti-eesti tõlkijaid, kelle puhul läti kirjanikud saaksid kindlad olla, et nende teoste tõlked eesti keelde kujundavad eesti kirjanduslugu. Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. „Meil on heameel, et tõlkeauhind on kirjandusringkondades hästi teada ja see mõjub motiveerivalt kahe maa kultuurivahendajatele, kes tõlkijad oma elukutse kaudu ju kahtlemata on,“ lisas välisminister Paet. Maima Grīnberga on pühendunud, professionaalne, viljakas, laia haardega, eri stiile valdav ning omas žanris ületamatu tõlkija. Ta on tõlkinud läti keelde ka mitmete oluliste Eesti kirjanike raamatuid, sealhulgas näiteks Jaan Krossi, Enn Vetemaa, aga ka noorte- ja lastekirjanike Aidi Valliku, Sass Henno ja Andrus Kivirähki teoseid. Tõlkeauhinna väljaandmisega soovib Eesti välisministeerium ja Läti välisministeerium innustada eestikeelse loomingu tõlkimist läti keelde ja vastupidi. Tõlkeauhind rõhutab eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust, et edendada nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike, ajalooliste, sotsioloogiliste ja teiste tekstide tõlkijate asjatundlikkust. Tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad nii mõlema riigi välisministeeriumi esindajad kui ka kirjandusasjatundjad. Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad Eesti ja Läti välisministeerium võrdselt. Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna asutamise kokkuleppele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš 18. veebruaril 2009. aastal. Auhinna asutamise idee loojad olid Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt ja Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums, kes esitasid 2008. aasta lõpus algatuse elluviimiseks ühise kirja mõlema riigi välisministrile. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga (2009), Guntars Godinš (2010) ja Kalev Kalkun (2011). Fotod: VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

17.05.2013 14:01 (40.39) Eesti toetab Euroopa Liidu viisavabadust Kosovoga [Välisministeerium]

Nr 162-E Tänasel kohtumisel Tallinnas Kosovo välisministri Enver Hoxhaj’ga kinnitas välisminister Urmas Paet Eesti toetust Euroopa Liidu viisavabaduse sisseseadmisele Kosovoga, kui selleks seatud tingimused on täidetud. „Kõigi Lääne-Balkani riikidega on Euroopa Liidul viisavabadus, välja arvatud Kosovoga. Loodan, et ka see muutub peagi,“ ütles ta. Välisminister Paet ja Hoxhaj kirjutasid täna Tallinnas alla Eesti ja Kosovo vahelise tagasivõtulepingu rakendusprotokollile. Paeti sõnul on Kosovo teinud viimasel ajal olulisi samme suhete normaliseerimisel Serbiaga ning see on oluline ka nii Serbia kui Kosovo suhete tugevdamiseks Euroopa Liiduga. „Eesti toetab Kosovo lõimumist Euroopa Liiduga, sest see kindlustab muu hulgas ka julgeolekut sealses piirkonnas. Toetame stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste alustamist Kosovoga,“ lausus Paet. „Kokkulepe Kosovo ja Serbia vahel Põhja-Kosovo osas oli ajalooline samm ning nõudis mõlemalt poolelt suurt kompromissivalmidust,“ lisas ta. Paeti sõnul on nüüd tähtis Kosovo ja Serbia vahelise kokkuleppe rakendamine. „Loodame, et Kosovo ja Serbia näitavad ka selles osas jätkuvalt head tahet,“ lisas ta. Euroopa Liidu õigusriigi EULEX missiooni kohta Kosovos märkis Paet, et Eesti on missiooni toimimisse järjepidevalt panustanud. Praeguse seisuga lõppeb missiooni mandaat 2014. aasta suvel. „Eesti leiab, et missioon peaks ka pärast 2014. aasta suve jätkama, sest see ei ole veel täielikult täidetud,“ lausus Paet. „Hindame missiooni töö edukust piirivalve, politsei ja tollisektoris, kuid õiguskaitse valdkonnas ning Põhja-Kosovo osas on missiooni ülesanded veel täitmata,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eesti valmis Kosovoga jagama oma kogemusi reformide läbiviimisel. „ Eesti koos Soomega viib hetkel ellu projekti sisejulgeolekualase kõrghariduse ülesehitamiseks Kosovos,“ märkis ta. „Samuti võivad Kosovole huvi pakkuda Eesti oskused ja kogemused erinevate e-lahenduste juurutamisel, et viia läbi avaliku halduse ning justiitssüsteemi reformi,“ lisas ta. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576335168... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

24.05.2013 13:05 (40.39) Eesti soovib Gruusia lähenemisel NATOle ja Euroopa Liidule järgmisi konkreetseid samme [Välisministeerium]

Nr 172-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Gruusia kaitseministri Irakli Alasaniaga kohtudes, et Eesti toetab edasiminekut Gruusia suhetes nii NATO kui Euroopa Liiduga. „Peame oluliseks edasiliikumist Gruusia-NATO suhetes. Samuti toetame Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsiooni- ning vabakaubanduslepingu sõlmimist ja edasiliikumist viisavabaduse tegevuskavaga,“ ütles ta. Välisminister Paet avaldas kohtumisel heameelt selle üle, et Gruusia ühiskonnas valitseb kindel soov lõimuda Euro-Atlandi struktuuridega. „Selleks on aga oluline senist edukat kodutööd jätkata,“ rõhutas Paet. Samuti kinnitas välisminister, et Eesti jätkab omalt poolt Gruusia toetamist nii praktilise koostöö kui poliitilise toetuse kaudu. „Gruusia on jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike,“ märkis ta. Välisministri sõnul hindab Eesti kõrgelt Gruusia panust rahvusvahelise julgeoleku tagamisse. „Hindame kõrgelt Gruusia panust Afganistani missioonil,“ sõnas Paet. Samuti on Gruusia valitsus teinud head koostööd Euroopa Liiduga ning suhtlemisel rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega. „Avatud suhtlemine ja läbipaistvus on äärmiselt olulised ning aitavad ühtlasi kaasa ka reformide jätkumisele,“ lausus Paet. Ministrid kõnelesid kohtumisel ka Eesti ja Gruusia kahepoolsetest suhetest ning tõdesid, et need on head ja tihedad. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

28.05.2013 11:21 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Eesti soovib Euroopa Liidu kandidaatriikidega kiiret edasiliikumist [Välisministeerium]

Nr 180-E Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis kohtumisel Euroopa Liidu kandidaatriikide Türgi, Serbia, Makedoonia* ja Montenegro välisministriga, et Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist ja suhete tihendamist kandidaatriikidega. „Euroopa Liiduga ühinemise perspektiiv innustab liituda soovijaid omal maal reforme tegema ning Horvaatia ühinemine juulis peaks andma uut hoogu ka teistele, eriti Lääne-Balkani riikidele,“ ütles Paet. Eesti välisminister märkis, et Euroopa Liidu jätkuvat atraktiivsust tõestab ka hiljutine Euroopa Liidu poolt vahendatud Serbia ja Kosovo kokkulepe põhja-Kosovo tuleviku osas, mis viib mõlemaid Euroopaga lõimumises edasi. „Eriti oluline on seejuures selle kokkuleppe elluviimine, mida Serbia ja Kosovo samuti äsja rakendusplaaniga kinnitasid,“ lisas ta. Eesti toetab Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste alustamist Serbiaga, kuna Serbia on selleks tingimused täitnud. „Serbiaga liitumisläbirääkimiste alustamist soovitas Euroopa Komisjon oma aprillikuises raportis, mille eelduseks oli suhete parendamine Kosovoga,“ selgitas välisminister. Kosovoga soovime läbirääkimiste alustamist stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga, lisas ta. Paeti sõnul toetab Eesti samuti liitumisläbirääkimiste peatset alustamist Makedooniaga, sest Euroopa Komisjon on seda korduvalt soovitanud. Montenegro kohta ütles Eesti välisminister, et loodame liitumisläbirääkimiste jätkumist heas tempos. Islandiga seni edukalt kulgenud liitumisläbirääkimiste kohta märkis Paet, et arvestades äsjaste parlamendivalimiste tulemusi tuleb valmis olla selleks, et need võidakse peatada, kuid loodame, et nii see siiski ei lähe. „Eesti peab oluliseks ELi laienemist ka Põhja-Euroopas ning Island on väga tugev kandidaatriik,“ lisas ta. „Türgile on reformidega jätkamise toetuseks vajalik selge Euroopa Liidu perspektiiv," lausus välisminister. „Läbirääkimised tuleb taaselustada ning uute peatükkide arutamisega protsessile uut hoogu anda,“ lisas ta. Välisminister Paet kohtus Brüsselis ka Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel De Guchtiga. * Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik Lähem info: Helen Ennok Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 98 16 57 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

30.05.2013 13:35 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Eesti on valmis pakkuma oma kogemust OECD arengukoostöö tegevustes [Välisministeerium]

Nr 186-E Välisminister Urmas Paet ütles täna OECD ministrite kohtumisel Pariisis, et Eesti on valmis jagama OECD arengukoostööalases tegevuses oma kogemusi. Paeti sõnul on näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste laialdasem rakendamine järjest olulisem arengukoostöö osa. „Ka teised doonorid on sellele enam tähelepanu pöörama hakanud, sest ainult läbipaistev valitsus ja institutsioonid saavad tagada head valitsemistavad, tasakaalustatud majanduspoliitika ja võrdsed võimalused kaasavaks majanduskasvuks,“ lisas ta. Arengule suunatud OECD strateegia eesmärk on kogemusi ja teadmisi jagades aidata edendada kaasavat majanduskasvu enamates riikides. OECD välissuhetest kõneldes kinnitas välisminister Paet, et Eesti toetab Kagu-Aasia piirkondliku programmi loomist. „See kätkeb suurt potentsiaali vastastikku kasulikuks koostööks, mis võimaldab jagada teadmisi OECD kohta ning saada infot regioonist,“ lausus Paet. „See samm näitab OECD tahet olla avatud ja jagada kogemusi ühiseid väärtusi omavate riikidega,“ lisas ta. Paet rõhutas ka OECD jätkuva koostöö olulisust Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga. OECD on arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. OECD asutati 30. septembril 1961. OECDsse kuulub hetkel 34 liikmesriiki. OECD ministrite kohtumise eesistuja on tänavu Norra ning ase-eesistujad Eesti koos Austraaliaga. Eesti sai OECD liikmeks 2010. aasta detsembris. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

06.06.2013 11:05 (40.39) Välisminister Urmas Paet kohtus Kaliningradis Läänemereriikide välisministritega [Välisministeerium]

Nr 193-E Välisminister Urmas Paet rõhutas Kaliningradis Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumisel Läänemere riikide regionaalse koostöö tähtsust, mis on oluline kogu regiooni arenguks. Läänemere kagupiirkonna moderniseerimisest kõneldes ütles välisminister Paet, et Eesti toetab regionaalsete koostööprojektide algatamist. „Lisaks Kaliningradile on Läänemeremaade Nõukogul oluline pöörata tähelepanu ka Lääne-Venemaa teistele osadele − Pihkva ja Leningradi oblastitele. Eesti tulevane, järgmise aasta suvel algav eesistumine annab kindlasti võimaluse tihendada ning edasi arendada koostööd eelmainitud Venemaa regioonidega,“ lisas Paet. Eesti toetab ka edasise koostöö süvendamist hariduse vallas. „Pihkva Ülikooli euroteaduskonna projekt, milles osaleb ka Tartu Ülikool, on olnud väga positiivne kogemus,“ sõnas välisminister Paet. Paeti sõnul peaks koostöö Läänemere regiooni erinevate koostööformaatide vahel olema nähtavam, rollijaotus selgem ja tegevus koordineeritum. „2014 on Eesti jaoks Läänemere aasta, kuna siis juhime Läänemeremaade Nõukogu, oleme Balti koostöö eesistuja ning koordineerime Põhja-Balti (NB8) tööd. Seega on meil otsene võimalus suhete tihenemisele kaasa aidata,“ lisas ta. Läänemeremaade Nõukogu pikaajalised tulevikuprioriteedid on keskkonnaga seonduv, majandusarengu edendamine, energeetika küsimused, haridus ja kultuur ning tsiviilühiskonna turvalisus. Alates möödunud aasta juulist on Läänemeremaade Nõukogu eesistuja Venemaa. Venemaa on seadnud oma peamisteks eesmärkideks koostöö edasiarendamise moderniseerimise ja innovatsiooni valdkonnas, avaliku ja erasektori partnerluse võrgustiku väljaarendamise, sallivuse edendamine võitluses radikalismi ja ekstremismiga ning inimestevaheliste kontaktide edendamise. Järgmine LMNi eesistuja on Soome, kes soovib keskenduda piirkonna riikide koostöö sidususe ning järjepideva ja süvendatud projektipõhisele ühistegevusele. Lisainfot: https://www.cbss.org/ Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576339615... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

11.06.2013 15:20 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Turkish Airlines’i tulek Eestisse avardab oluliselt reisimisvõimalusi [Välisministeerium]

Nr 196-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinna lennujaamas Türgi rahvusliku lennukompanii Turkish Airlines’i Tallinna-Istanbuli lennuliini avamisel, et väga laia liinivõrguga lennufirma tulek Eestisse avardab oluliselt Eesti inimeste reisimisvõimalusi. „Turkish Airlines on üks maailma tugevamaid lennufirmasid ning nüüd on Eestist tekkinud võimalus lennata Istanbuli kaudu rohkem kui 200 sihtkohta maailmas,“ märkis Paet. „Lisaks Türgile saab nüüdsest vähemate ümberistumistega ka paljudesse Aasia, Aafrika ja Lähi-Ida riikidesse,“ ütles Paet. Välisminister märkis ka, et uue lennuliini avamine aitab tihendada Eesti ja Türgi vahelisi sidemeid ning soodustab turismi arengut. Samuti tunnustas Paet Turkish Airlines’i otsust Eesti-suunaline lennuliin avada. „See otsus on positiivne arvestades üldist majanduskliimat ja liinikärpeid, mida lennufirmad kõikjal Euroopas teevad,“ ütles ta. Välisminister Paeti sõnul on ka Eesti välisministeeriumi kindlaks sooviks olnud Tallinn-Istanbuli lennuliini avamine. „Oleme selle nimel teinud järjekindlalt tööd,“ lisas ta. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

14.06.2013 15:00 (40.39) Välisminister Urmas Paet kohtus Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga [Välisministeerium]

Nr 199-E Välisminister Urmas Paet kõneles täna Tallinnas kohtumisel Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga Eesti ning Venemaa vahelistest suhetest ja õigeusu kiriku arengust. Välisminister Paeti sõnul saab Eesti-Vene suhetes esile tuua mitmeid positiivseid märke. „Aasta-aastalt on tihenenud inimestevaheline läbikäimine. Näiteks kasvas Eestit külastanud Vene turistide arv eelmisel aastal 31 protsenti,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et tihenenud on ka riikidevaheline majandussuhtlus. Venemaa on Eestile suuruselt kolmas kaubandus- ja ekspordipartner ja viies Eesti poolsete otseste välisinvesteeringute sihtmaa. „Samuti on sagenenud Eesti ja Vene ametkondadevaheline suhtlus näiteks tolli, riigikontrolli, õigusasutuste ja kohalike omavalitsuste tasandil. Samas on oluline, et regulaarselt suhtleksid ka riikide juhid. Patriarhi Kirilli visiit Eestisse on kindlasti hea eeskuju,“ märkis ta. Patriarh Kirill pidas Eesti-Vene suhete positiivset arengut väga oluliseks. Välisminister Paet tõstis kohtumisel esile ka riikidevahelist kultuurikoostööd. „Siin on oma roll ka vaimulikul ja õigeusu alasel kultuurivahetusel,“ sõnas ta. Välisminister tunnustas kohtumisel ka metropoliit Korneliuse tegevust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhtimisel. Samuti avaldas Paet heameelt selle üle, et sügisel avab MPEÕK Nõmmel eestikeelse Püha Johannese kooli. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576341176... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee

19.06.2013 15:00 (40.39) Eesti hindab kõrgelt välismissioonidel osalevate kaitseväelaste panust [Välisministeerium]

Nr 208-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Paldiskis kohtumisel Scoutspataljoni kaitseväelastega, et Eesti hindab kõrgelt välismissioonidel osalevate kaitseväelaste panust. „Välisriikides teenivad ja teeninud Eesti kaitseväelased aitavad kaasa stabiilsuse ning julgeoleku tagamisele konkreetses missioonipiirkonnas aga samas annavad nad olulise panuse ka laiema rahvusvahelise ning ka Eesti riigi julgeoleku tagamisse,“ rõhutas Paet. Välisminister Paet märkis, et meie kaitseväelastel on osalenud NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates 1995. aastast „Üks kõige olulisemaid ja ka kõige keerulisemaid missioone on olnud osalemine rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAFi koosseisus Afganistanis,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et Eesti sõdurite tegevus Afganistanis on aidanud kaasa Helmandi provintsi julgeoleku tagamisele ning meie kaitseväelaste oskuslik tegevus on pälvinud laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Eesti välisministri sõnul teatas eile Afganistani president Hamid Karzai, et Afganistani väed on võtnud enda kanda julgeolekuvastutuse kogu riigis. „Rahvusvaheliste julgeolekujõudude, sealhulgas Eesti kaitseväelaste aastatepikkuse töö üks olulisi eesmärke Afganistanis ongi olnud see, et riigi julgeolekujõudude arengu jõuaks nii kaugele, et afgaanid ise suudaksid selle vastutuse endi kanda võtta,“ ütles Paet. „Nüüd on see saavutatud ning Eesti kaitseväelastel on olnud selle eesmärgi saavutamisel tähtis roll. Samas on nüüd vajalik saavutada Afganistani erinevate poliitiliste jõudude kokkulepe Afganistani edasiseks stabiilseks arenguks,“ rõhutas ta. Välisminister lisas, et kuna ka pärast Eesti vägede lahkumist Afganistanist 2014. aastal vajab Afganistani rahvusvahelise üldsuse toetust, on Eesti valmis panustama NATO uude väljaõppemissiooni Afganistanis erioperatsioonide üksusega ja staabiohvitseridega. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 press@mfa.ee www.vm.ee

02.07.2013 09:50 (40.39) Välisminister Urmas Paet rääkis Araabia Ühendemiraatide välisministriga viisavabaduse küsimustest [Välisministeerium]

Nr 226-E Välisminister Urmas Paet kõneles Bahreinis Araabia Ühendemiraatide välisasjade riigiministri Anwar Mohammed Gargashiga võimalusest Eesti kodanikel saada Araabia Ühendemiraatide viisa piirilt ja edaspidi üldse viisavabast reisimisest. „Vastastikku kasulikke kontakte nii turismi kui kultuuri vallas ning võimalusi majanduskoostööks avardaks viisanõudest loobumine Eesti kodanike suhtes,“ rõhutas Paet. Gargashi sõnul vaatavad Araabia Ühendemiraadid sellele võimalusele positiivselt. Eesti ja AÜE koostöö tihendamisest rääkides märkis Paet, et riikidevahelised suhted on viimasel ajal intensiivistunud. „Sellest annab märku näiteks Eesti ettevõtete huvi kasv Araabia Ühendemiraatide kui Pärsia lahe piirkonna olulise ärikeskuse vastu,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et 2012. aastal jõustunud topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingud aitavad veelgi kaasa majandussuhete arendamisele. „Ärikontaktidele aitaks omakorda kaasa Araabia Ühendemiraatide kõrgetasemelise visiidi korraldamine Eestisse koos äridelegatsiooniga,“ lausus ta. Foto: http://tinyurl.com/lgtcvcn VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

05.09.2013 15:20 (40.39) Välisminister Urmas Paet kohtus patriarh Bartolomeusega [Välisministeerium]

Nr 272-E Tänasel kohtumisel Tallinnas Konstantinoopoli – Uue Rooma – peapiiskopi ja oikumeenilise patriarhi Bartolomeusega tunnustas välisminister Urmas Paet patriarh Bartolomeuse isiklikku panust Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tegevuse taastamisel, mis päädis autonoomia taasjõustamisega 1996. aastal. Välisminister Paet ja patriarh Bartolomeus rääkisid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tegevusest autonoomia saavutamise 90. aastapäeva valguses. „Nagu Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, on ka Eesti oma ajaloo jooksul läbinud mitmeid katsumusi,“ rõhutas Paet. „Tänapäeva maailmas on mitmeid väljakutseid, mille suhtes ei saa riik ega kirik ükskõikseks jääda ning mille puhul on ühine tegutsemine tulemuslikum.“ Patriarh Bartolomeus tunnustas kohtumisel välisministriga Eestit vabaduse, õigluse, üksmeele ja usuvabaduse hoidmisel ning kaitsmisel. Ta tõi esile ka Eesti tegevust Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku järjepidevuse taastamisel. Paet ja patriarh Bartolomeus kõnelesid ka olukorrast Süürias ja Egiptuses. Paeti sõnul on nii Süürias kui Egiptuses rünnakute alla sattunud ka sealsed ajaloolised kristlaste kogukonnad. „Inimeste religioonist lähtuvad ründed ja vägivald ei ole mingil juhul aktsepteeritavad,“ lisas ta. Patriarh Bartolomeus käis president Lennart Meri kutsel Eestis ametlikul visiidil 2000. aastal. Tema teine visiit Eestisse toimus 2003. aastal, mil ta osales Tallinnas toimunud keskkonnaalasel sümpoosionil „Läänemeri – ühine pärand, jagatud vastutus“. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik saavutas autonoomia, kui 7. juunil 1923 andis Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod välja tomose ehk akti Eesti Õigeusu Kiriku autonoomia kohta. Autonoomia likvideeriti Moskva Patriarhaadi poolt 1945. aastal ja taastati täies mahus Oikumeenilise Patriarhi poolt 1996. aastal. 1991. aastal oikumeeniliseks patriarhiks saades oli kirikutöö ja sidemete taastamine õigeusu kirikutega taasiseseisvunud riikides üks patriarh Bartolomeuse olulisemaid töövaldkondi. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157635386307851/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

07.09.2013 18:40 (40.39) Tai välisminister teatas otsusest vabastada Eesti kodanikud Taisse reisimisel viisanõudest, otsus jõustub peagi [Välisministeerium]

Nr 278-E Eestis ametlikul visiidil viibiv Tai välisminister Surapong Tovichakchaikul kinnitas tänasel kohtumisel Tallinnas välisminister Urmas Paetile Tai valitsuse otsust loobuda viisanõudest Eesti kodanike suhtes. Otsus jõustub lähiajal, tõenäoliselt 1. jaanuarist 2014. Tai teatab täpse kuupäeva peagi. Seejärel saavad Eesti kodanikud reisida Taisse turismi eesmärgil viisavabalt ja viibida seal viisavabalt järjest kuni kolmkümmend päeva. Välisminister Urmas Paet rõhutas, et viisavabastus annab lisaks turismi arengule tugevama tõuke ka Eesti-Tai majandus- ja kultuurisidemetele. „Oleme Tailt viisavabaduse saamiseks aastaid tööd teinud. Tai on Eesti inimestele populaarne turismisihtkoht ning viisavabadus aitab arendada inimestevahelisi kontakte ja turismisuhteid,“ sõnas ta. Välisminister Paeti sõnul võiksid ka Eesti ja Tai ettevõtted teha tihedamat koostööd turismi alal. „Hea meel on näha, et ka tailaste reisihuvi Läänemere regiooni vastu on suurenenud,“ lisas ta. Eesti ja Tai soovivad tihendada koostööd nii poliitiliste kontaktide kui ka majanduskoostöö vallas. „Majandussidemeid aitaksid elavdada näiteks äridelegatsioonide vastastikused külastused. Loodame peatselt jõustada ka Eesti-Tai vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu,“ märkis välisminister Paet. „Euroopa Liit on Tai jaoks oluline kaubanduspartner ning Eesti võiks olla Tai ettevõtjatele väravaks ELi, eriti Põhjamaade, aga ka Venemaa suunalises äritegevuses,“ lisas ta. Käesoleva aasta juulis toimusid esimest korda Eesti ja Tai vahelised poliitilised konsultatsioonid Tallinnas. Välisministrid Paet ja Tovichakchaikul rääkisid kohtumisel ka olukorrast Süürias. „Keemiarelva kasutamine on täiesti vastuvõetamatu inimsusevastane kuritegu, mis nõuab meie reaktsiooni, et see ei korduks,“ lausus Paet. Eesti välisministri sõnul peavad kuriteo sooritajad vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistatud saama. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma,“ märkis Paet. Tai on huvitatud koostöö tihendamisest Eestiga infotehnoloogia ja küberkaitse vallas. Paeti sõnul on Eestil edukas kogemus infoühiskonna arendamisel ning valmisolek seda Taiga jagada. „Ka rahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku ja küberohtude ennetamisel on oluline,“ lisas ta. Tai välisministri delegatsioon tutvub Tallinnas ka IKT Demokeskusega. Tai välisminister andis ülevaate viimastest arengutest suhetes naaberriikidega ning Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEAN) tegevusest. Veel kõneldi koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas Aasia – EL koostööfoorumi (ASEM) edasisest arengust ja vastastikuste kandidatuuride toetamisest ning ELi-Tai vabakaubandusleppe kõnelustest. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

01.10.2013 16:00 (40.39) Välisminister Urmas Paet külastab Põlva- ja Setumaad [Välisministeerium]

Nr 312-E Homme, 2. oktoobril külastab välisminister Urmas Paet Põlva- ja Setumaad. Paet avab Põlva linna ja valla ettevõtlusseminari. Välisminister kõneleb ettevõtjatele võimalustest rahvusvahelises ettevõtluses ja kaubanduses. Samuti räägib ta sellest, kuidas välisministeerium ja Eesti saatkonnad saavad toetada ettevõtjaid, et välisturgudel paremini toime tulla. Välisminister Paet kohtub Meremäel Setumaa omavalitsuste ja kogukondade esindajatega. Veel külastab välisminister Urmas Paet Põlva Ühisgümnaasiumit, kus ta esineb õpilastele loenguga välispoliitikast. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

10.10.2013 14:20 (40.39) Välisminister Urmas Paet Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel: soovime tugevat, avatud ja arenemisvõimelist Euroopa Liitu [Välisministeerium]

Nr 319-E Välisminister Urmas Paet rõhutas Riias kohtumisel Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Leedu ja Läti välisministriga Euroopa Liidu tulevikust ja väljakutsetest kõneldes, et ELi otsustusprotsess peab olema tõhusam ning senisest legitiimsem. Paeti sõnul soovib Eesti tugevat, avatud ja arenemisvõimelist Euroopa Liitu. „Senisest ühtsemalt tuleb tegutseda nii majanduse kui rahanduse valdkonnas ning tõhusamat koostööd tuleb teha ka välis- ja julgeolekupoliitikas,“ lisas välisminister Paet. Samuti on oluline jõuda inimestele lähemale ja neid kaasata. „Euroopa Liit peaks kasutama rohkem uusi tehnoloogiaid, et parandada demokraatlikku otsustusprotsessi ja jõuda paremini inimesteni,“ sõnas Paet. Paeti sõnul saab mitmes valdkonnas edasi liikuda ka aluslepinguid muutmata. „On see siis teenuste vaba liikumine, energiapoliitika või ühtsem välis- ja julgeolekupoliitika,“ lisas ta Välisministrid arutasid ka viimaseid arenguid Egiptuses, Süürias ja Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvat. Paeti sõnul on Egiptusel tähtis naasta demokraatliku protsessi juurde ning sellesse peavad olema kaasatud kõik osalised. „Kõikidel pooltel on oluline liikuda kaasava protsessi suunas, isegi kui see toimub sammhaaval,“ sõnas Paet rõhutades ka ELi jätkuva toe olulisust Egiptusele. Ta lisas veel, et ELi toetus Egiptuse sotsiaalmajanduslikule sektorile peab jätkuma, kuid põhinema tingimuslikkusel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

17.10.2013 10:05 (40.39) Välisminister Urmas Paet: küberturvalisus on vajalik kõigi kodanike kaitseks [Välisministeerium]

Nr 330-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Soulis rahvusvahelisel küberkonverentsil esinedes, et ülemaailmse digitaalsuse edukaks arenguks on vajalik rahvusvaheline koostöö. „Informatsiooni ja teenuste vabal liikumisel on suur majanduslik potentsiaal ning lihtsalt üle piiride liikuvast e-kaubandusest võidavad nii üksikisikud kui rahvusvahelised suurfirmad,“ lisas ta. Paet tõi näiteks Eesti ja Soome digitaalse koostöö, mis on parandanud nii infovahetust kui teenuste liikumist kahe riigi vahel. „Digitaalsed allkirjad või elektroonilised maksusüsteemid riikide vahel aitavad hoida kokku palju raha ja aega,“ sõnas Eesti välisminister. „Eesti ja Soome vahel toimiv koostöö piiriüleste e-teenuste osas võiks olla heaks näiteks, mida võiksid järgida ka teised riigid,“ rõhutas ta. Välisministri kinnitusel on Eesti juba tutvustanud oma e-riigi kogemust paljudes riikides üle maailma. E-teenuste ja digitaalse arengu kõrval on Paeti sõnul aga väga oluline pöörata tähelepanu ka kõigi nende rakenduste turvalisusele, kuna laialdane e-lahenduste kasutamine muudab meid ka haavatavamaks. „Küberturvalisus ei ole vajalik mitte ainult rahvusliku julgeoleku jaoks, vaid ka kodanike õiguste kaitseks ja turgude tegutsemise majanduslikuks kindlustatuseks,“ lausus välisminister Paet. „Eesti peab küberjulgeolekut majandusliku kasvu ja regionaalse lõimumise võimaldajaks. Digitaliseeritud ühiskond saab olla kasu toov vaid siis, kui identiteedid on kaitstud,“ lisas ta. Tallinnas tegutsev NATO kollektiivne küberkaitsekeskus tegelebki Paeti sõnul uute strateegiate väljatöötamisega küberohtudega võitlemiseks ning viib läbi vajalikke õppusi. Paeti kinnitusel on Eesti jaoks virtuaalne väljendusvabadus inimõiguste lahutamatu osa ja väljendusvabaduse toetamine internetis on sama oluline, kui kõik teised inimõiguste kaitse ning edendamisega seotud tegevused. „Internetivabaduse koalitsiooni praeguse eesistujana peab Eesti oluliseks lähtuda vaba ja turvalise interneti ideest, mis on mõjus vahend poliitiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks 21. sajandil,“ märkis Paet. ,,Järgmise aasta aprillis Tallinnas toimuv internetivabaduse konverents põhinebki neil märksõnadel,“ lisas ta. Välisminister Paetil on Soulis kavas ka kohtumine Lõuna-Korea välisministri Yun Byung-sega. Rohkem infot Souli küberkonverentsist: http://www.seoulcyber2013.kr/en/main/main.do VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

21.10.2013 14:10 (40.39) Välisminister Urmas Paet: keemiarelvade hävitamisprotsess ei tohi varjutada Süüria humanitaartragöödia lõpetamist [Välisministeerium]

Nr 336-E Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis rõhutas välisminister Urmas Paet Süüriast rääkides, et põhiküsimus on jätkuvalt lahenduse otsimine Süüria kodusõja lõpetamiseks. „Põgenike ja hukkunute arv kasvab pidevalt ning lähenev talv teeb põgenike olukorra veelgi raskemaks. Samuti kasvab immigratsioonisurve Euroopale,“ lisas ta. ELi välisministrid rõhutasid vajadust Süüria keemiarelvade kiireks ja täielikuks hävitamiseks. „Eesti toetab Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevust 50 000 euroga,“ ütles Urmas Paet. Välisminister Paeti sõnul on hetkel oluline, et kõik osapooled Süürias laseksid rahvusvahelistel ekspertidel segamatult tööd teha. „Süüria süvenev radikaliseerumine ning humanitaarolukorra jätkuv halvenemine mõjutab ka Süüria naaberriikide stabiilsust,“ sõnas Paet. Aina kasvava pagulasproblemaatika lahendamiseks eraldas Eesti omalt poolt septembris ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Süüria põgenike abistamiseks Türgis ja Iraagis 250 000 eurot. ELi välisasjade nõukogu arutas ka olukorda Egiptuses, kus on endiselt kõige olulisemaks ülesandeks hoida ära edasine vägivald, püüdes kaasata poliitilisse protsessi kõik jõud. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on oluline, et vahevalitsus tagaks kõigi Egiptuse elanike õiguste ja vabaduste kaitsmise, sealhulgas õiglase kohtupidamise. „Egiptuse ühiskonna edasise lõhestumise vältimiseks tuleks igati toetada võimalikult laiapõhjalise poliitilise dialoogi alustamist,” tõdes välisminister Paet. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate oma oktoobri alguses toimunud kohtumistest Kairos erinevate osapooltega. Rääkides arengutest Liibüas, kus on viimasel ajal halvenenud nii poliitiline kui ka julgeolekuolukord, arutasid välisministrid Euroopa Liidu võimalusi Liibüa toetamiseks. Lähem info: Marika Post Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 981 657 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

01.11.2013 11:26 (40.39) Eesti soovib jõuda maailma vähim korrumpeerunud riikide hulka [Välisministeerium]

Nr 350-E Välisminister Urmas Paet ütles Londonis Avatud valitsemise partnerluse kõrgetasemelisel kohtumisel, et nüüdisaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad aitavad ennetada korruptsiooni ja tõhustada korruptsioonivastast võitlust. „Eesti soovib jõuda maailma kõige vähem korrumpeerunud riikide hulka ning selle saavutamisel on ka IT lahenduste kasutamine oluline,“ ütles Paet. Välisministri sõnul näitab Eesti e-lahenduste edu, kuidas tehnoloogiat saab ühiskondade positiivseks arenguks kasutada. Paet tutvustas kohtumisel Eestis üle kümne aasta kasutuses olevaid e-teenuseid ja nende arendamise suundi kasutajamugavuse suurendamiseks. „Eestis on viimase kümne aasta jooksul antud üle 130 miljoni digiallkirja. See on väga märkimisväärne arv, arvestades, et Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit,“ tõi Paet näite edukalt toimivast e-lahendusest. „Ka meie e-valitsus, e-maksuamet ja e-politsei on asendamatud riigivalitsemise efektiivsuse tõstmisel ning korruptsiooni vähendamisel. Oleme valmis oma e-lahenduste kogemusi teiste riikidega jagama, et aidata kaasa avatud ühiskondade arengule,“ märkis Paet. Samas rõhutas Eesti välisminister, et e-lahendused aitavad kaasa avatuse ja läbipaistuse tekitamisele siiski vaid sellistes ühiskondades, kus on tagatud internetivabadus. „Seetõttu on Eesti tugev internetivabaduse toetaja,“ lausus ta. Ühtlasi peab Eesti Paeti sõnul oluliseks ka vabaühenduste rolli ja kaasatust avatud valitsemise partnerluse põhimõtete ellu viimisel. „Oluline on, et vabaühendused nagu Avatud Valitsemise Ümarlaud, Avatud Eesti Fond ja e-Riigi Akadeemia on võtnud protsessis kaaluka initsiatiivi,“ lausus välisminister. Avatud valitsemise partnerluse kohtumisel leiab aset ka uudsete lugude konkurss (Bright Spots Competition), mille seitsme parima eduloo hulka on valitud Eesti rahvakogu algatus. Rahvakogu algatust tutvustab võistlusel kodanikuühiskonna eestvedaja Urmo Kübar. Pärast kõikide finalistide ettekandeid otsustab publik, milline seitsmest algatusest on nende hinnangul kõige inspireerivam. Lisainfo Bright Spots Competition’i kohta:http://www.opengovpartnership.org/blog/linda-frey/2013/10/22/get-ideas-get-concrete-get-inspired-watch-bright-spots-talks-ogp-summit Lisainfo Londoni konverentsi kohta:http://www.opengovpartnership.org/get-involved/london-summit-2013. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576371840... Lähem info: Helen Rits Eesti Londoni saatkonna pressiesindaja +44 79 2019 7993 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee www.vm.ee

07.11.2013 10:05 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Eesti ja Venemaa soovivad tihendada koostööd narkokaubanduse vastases võitluses [Välisministeerium]

Nr 356-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas kohtumisel Venemaa Föderatsiooni narkokontrolliteenistuse juhi Viktor Ivanoviga, et koostöö narkokaubanduse vastases võitluses Venemaaga on nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu huvi. Paeti sõnul on narkokaubandus üks Ladina-Ameerika, Kesk-Aasia ja Afganistani regioonist tulenevatest olulistest ohtudest nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu riikide jaoks. Probleemi lahendamiseks on väga oluline regiooni riikide vahelise koostöö edendamine,“ sõnas Paet. Ta rõhutas ka Eesti ja Venemaa ametkondade koostöö tähtsust tõhusa piirikontrolli tagamisel piiriülese narkokaubanduse takistamiseks. Euroopa Liit ja Venemaa sõlmisid käesoleva aasta aprillis toimunud tippkohtumisel narkootikumide lähteaineid puudutava kokkuleppe. „See samm tugevdab meievahelist koostööd ja lihtsustab ka infovahetust narkootikumide vastase võitlusega seotud küsimustes,“ märkis välisminister Paet. Euroopa Liit panustab Paeti sõnul aktiivselt narkokaubanduse vastu võitlemisse Kesk-Aasias ja Afganistanis. „Oluline on tegeleda probleemi põhjustega – põllupidajatele on vaja anda alternatiive narkootikumide tootmisele, mis pakuksid neile piisava sissetuleku,“ sõnas Paet. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576374040... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

03.12.2013 17:50 (40.39) Välisminister Urmas Paet kohtus USA välisministri John Kerryga [Välisministeerium]

Nr 393-E Välisminister Urmas Paet ja USA välisminister John Kerry allkirjastasid tänasel kohtumisel Brüsselis Eesti ja USA ühisavalduse küberkoostöö kohta. Eesti välisministri sõnul on paljuski tänu USA panusele meie julgeolek tagatud paremini kui iialgi varem. „Soovime Ameerika Ühendriikidega jätkuvat kahepoolse koostöö tihenemist,“ lausus ta. Rahvusvaheline koostöö kübertemaatika vallas on välisminister Paeti sõnul väga oluline. „Äsja allkirjastatud ühisavaldus viib Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelise küberkoostöö uuele tasemele,“ märkis ta. „Meie ühine lähtepunkt on põhimõte, et internet peab jääma samaaegselt nii turvaliseks kui vabaks keskkonnaks,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et digitaalse arengu kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka kõigi rakenduste turvalisusele, kuna laialdane e-lahenduste kasutamine muudab meid ka haavatavamaks. „Küberturvalisus ei ole vajalik mitte ainult rahvusliku julgeoleku jaoks, vaid ka kodanike õiguste kaitseks,“ ütles Eesti välisminister Urmas Paet. Välisministrite poolt allakirjutatud ühisavaldus annab kindla raami nii täiendavaks kahepoolseks tegevuseks kui ka koostööks rahvusvahelistes organisatsioonides. „Küberteema on globaalne ning puudutab kõiki valdkondi ja kõiki riike. Koos soovime edendada internetivabadust ning e-valitsemist maailmas,“ märkis Eesti välisminister. Eesti ja Ameerika Ühendriikide küberkoostöö on ka siiani olnud väga tihe. „Nii Eesti kui USA kuuluvad internetivabaduse edendamiseks koostööd tegevate riikide koalitsiooni,“ lausus Paet. Internetivabaduse koalitsiooni praeguse eesistujana korraldab Eesti järgmise aasta aprillis Tallinnas koalitsiooni aastakonverentsi „Vaba ja turvaline internet kõigile“. Eesti ja USA tiheda koostöö heaks näiteks on ka ühine tegutsemine Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekeskuses. Lähiajal on kohtumise fotod leitavad siit: http://www.flickr.com/people/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

04.12.2013 15:25 (40.39) Välisminister Urmas Paet: NATO kohalolu Afganistanis pärast 2014. aastat sõltub Afganistani juhtidest [Välisministeerium]

Nr 397-E Brüsselis NATO ja ISAF operatsioonil osalevate partnerite välisministrite kohtumisel kinnitas välisminister Urmas Paet, et vastavalt võetud kohustustele jääb Eesti väekontingent Afganistani 2014. aasta keskpaigani. „Viimane Eesti jalaväekompanii alustas oma operatsiooni novembris. Eesti jagab – koos liitlaste ja partneritega – täielikult kohustust tagada julgeolek Afganistanis valimisperioodil, mis algab 2014. aasta mais,“ kinnitas Paet. Kohtumisel arutati julgeolekuolukorda Afganistanis, pidades silmas, et ISAF missiooni lõpuga 2014. aasta detsembris lõppeb 13 aastat kestnud ja seni suurim NATO juhitud operatsioon. Afganistani jätkusuutliku arengu tagamiseks soovivad liitlased ning NATO partnerriigid käivitada väljaõppe ja toetusmissiooni 2015. aasta alguses. „Eesti on valmis osalema jätkumissioonis ning toetab Afganistani sõjaväge iga-aastaselt 500 000 dollariga ajavahemikul 2015-2017,“ märkis Paet. Rahvusvahelise toetuse kohalolu Afganistanis sõltub eelkõige USA ja Afganistani vahelisest laiapõhjalisest julgeolekulepingust, mille allkirjastamist on Afganistani president Hamid Karzai korduvalt edasi lükanud. „Kui julgeolekulepingu allkirjastamiseni ei jõuta enne 2014. aasta mais toimuvaid valimisi, ei jää NATO-le piisavalt aega, et vormistada juriidilised alused ning planeerida missiooni pärast 2014. aasta lõppu. NATO toetus Afganistanile pärast ISAF missiooni lõppu sõltub Afganistani juhtidest,“ ütles Paet. Kohtumise käigus kinnitasid NATO ja partnerriikide välisministrid, et Afganistani ülesehitamisel ning majandusliku arengu tagamiseks on vaja pingutusi jätkata. Seetõttu kutsusid välisministrid üles ka teisi rahvusvahelisi organisatsioone, eelkõige Euroopa Liitu ja ÜROd oma panust suurendama. Lähem info: Marko Koplimaa Eesti alaline esindus NATO juures + 32 472 95 05 10 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 press@mfa.ee

07.12.2013 10:25 (40.39) Eesti soovib Aserbaidzaaniga pensionikindlustuse ning autovedude lepingut [Välisministeerium]

Nr 402-E Kohtumisel Kiievis Aserbaidžaani välisministri Elmar Mammadyaroviga ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti soovib Aserbaidžaaniga tihendada kaubavahetust ning arendada majanduskontakte. ,,Juba praegu tegutsevad mitmed Eesti infotehnoloogiaettevõtted edukalt Aserbaidžaani turul ning soovitakse tutvuda meie digiallkirja lahendusega," märkis Paet. ,,Koostöövõimalusi pakub ka Aserbaidžaanis kiiresti arenev telekommunikatsiooni valdkond, samuti põllumajandustootmine ja turismiettevõtlus," lisas ta. Eesti on Paeti sõnul huvitatud pensionikindlustuslepingu sõlmimisest Aserbaidžaaniga. ,,Samuti soovime lähiajal Aserbaidžaaniga sõlmida rahvusvahelise autovedude kokkuleppe," lausus Paet. Rääkides Euroopa Liidu suhetest Aserbaidžaaniga ja Vilniuses toimunud Euroopa Liidu idapartnerluskohtumisest väljendas välisminister Paet heameelt ELi ja Aserbaidžaani viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu allkirjastamise üle. ,,Eesti toetab Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani viisavabaduse suunas liikumist ning viisalihtsustuslepingu allkirjastamine on hea algus selleks," märkis ta. Välisminister Mammadyarovi sõnul soovib Aserbaidžaan ühe Euroopa Liidu idapartnerina ELiga strateegilist partnerlust. 40 protsenti Aserbaidžaani väliskaubandusest on Euroopa Liiduga. Paet ja Mammadyarov kõnelesid koostööst ÜROs ning teineteise kandidatuuride vastastikusest toetamisest. Samuti räägiti Aserbaidžaani kogemusest ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmena viimasel kahel aastal. Aserbaidžaani liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus lõppeb 31. detsembril 2013 ning seejärel alustab Ida-Euroopa grupi esindajana ÜRO julgeolekunõukogus mittealalise liikmena Leedu. Kohtumisel räägiti ka arengutest nii Eesti kui Aserbaidžaani naabruses ning julgeolekupoliitilisest olukorrast regioonis. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

02.01.2014 10:10 (40.39) Eesti keskendub Kreeka ELi eesistumise ajal majandus- ja rahandusteemadele, suhete edendamisele Euroopa Liidu idanaabritega ning rände ja piirihalduse küsimustele [Välisministeerium]

Nr 2-E Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eestile eeloleval poolaastal Kreeka Euroopa Liidu eesistumise jooksul olulised majandus- ja rahandusteemad, Euroopa Liidu idanaabritega suhete edendamine ning rände ja piirihaldusega seotud küsimused. Samuti tähistab Eesti koos mitmete teiste riikidega eeloleval poolaastal Euroopa Liiduga liitumise 10. aastapäeva. Kreeka Euroopa Liidu eesistumisperioodil on Eesti jaoks kesksel kohal majandus- ja rahandusteemad. „Oluline on jätkata tööd toimiva digitaalse ühtse turu loomiseks aastaks 2015,“ sõnas välisminister Paet. „Veel enne Euroopa Parlamendi koosseisu vahetumist tuleks jõuda kokkuleppele eID ja digitaalsete usaldusteenuste osas ning tegeleda ka võrgu- ja infoturbe küsimustega,“ sõnas Paet. „Ka pangandusliidu loomisega tuleb jätkata ning Kreeka eesistumiselt ootame kokkulepet Euroopa Parlamendiga ühtse kriisilahendusmehhanismi osas,“ lisas ta. Paeti sõnul on samuti oluline töö kaubanduslepingute sõlmimiseks strateegiliste partneritega. Kreeka Euroopa Liidu eesistumise peamised prioriteedid on rände ja piirihalduse temaatika ning mereriigina soovib Kreeka edasi arendada ELi ühtset merenduspoliitikat. „Peame vajalikuks, et jätkuks töö e-piiride paketiga, mille tulemusel peaks piiriületuse korraldus muutuma sujuvamaks ning mis peaks aitama võtta meetmeid piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku migratsiooni ohjeldamiseks,“ sõnas Paet. Paeti sõnul on Kreeka eesistumisperioodil oluline jätkata ka koostööd Euroopa Liidu idanaabritega. „Tuleb edasi liikuda idapartnerluse tippkohtumise tulemustega, sealhulgas Gruusia ja Moldova assotsiatsioonilepingute allkirjastamisega. See võiks toimuda võimalikult peatselt,“ lisas välisminister Paet. Ta lisas, et samuti tuleks võimalikult kiiresti kiita heaks ELi viisavabadus Moldovale. Välisminister Paet avaldas lootust, et järgmise poolaasta jooksul on võimalik liikuda edasi ka Lääne-Balkani riikide lõimumisel ELiga ning küberkaitsepoliitika raamistiku väljatöötamisega. Kreeka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine langeb Euroopa Parlamendi valimiste ajale, mis toovad kaasa Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koosseisu vahetumise aasta teises pooles ning sügisel vahetub ka ülemkogu eesistuja. Sellest tulenevalt on ka rohkem tähelepanu Euroopa Liidu institutsioonide vahelistel suhetel ning institutsionaalsetel arengutel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

17.12.2013 14:01 (40.39) Eesti peab oluliseks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamist [Välisministeerium]

Nr 416-E Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil Brüsselis, mis valmistas ette 19.-20. detsembril kaitseteemadele keskenduvat Euroopa Ülemkogu, ütles välisminister Urmas Paet, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika osas strateegilise suuna kindlaksmääramine näitab, et Euroopa võtab julgeoleku- ja kaitseteemat tõsiselt. „On oluline, et ajal, mil kerkib esile uusi julgeolekuohte, pööratakse aina enam tähelepanu küberkaitsevaldkonnale, sealhulgas küberkaitsekoolitusele ja –õppustele,” ütles Paet, kelle sõnul on ülemkogul kavas kutsuda liikmesriike üles töötama järgmisel aastal välja Euroopa Liidu küberkaitse poliitika raamistik. „Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika peaks olema regulaarselt ülemkogu päevakavas,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on kaitseteemad seekordsel ülemkogul arutluse all kolmes valdkonnas, milleks on ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõju suurendamine; kaitsevõime arendamine, sealhulgas koostöö NATO ja teiste partneritega, kiirreageerimine, EL lahingugrupid ja küberkaitse ning kaitsetööstuse tugevdamine. Kõigis neis valdkondades määratletakse edaspidiseks prioriteetsed tegevused ning ülemkogu järeldustega pannakse paika strateegilised suunised, mille põhjal 2015. aasta juuni ülemkogu hindab konkreetseid arenguid. Euroopa ülemkogul on kavas lisaks majandus- ja rahanduspoliitika arutelud, räägitakse ka majandus- ja sotsiaalküsimustest ning peatutakse rändevoogude teemal. Euroopa Liidu välisministrid ja Euroopa-asjade ministrid arutasid tänasel kohtumisel Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS – European External Action Service) toimimist ja korraldust. Välisminister Urmas Paeti sõnul näevad soovitused ette nii Euroopa välisteenistuse struktuuri ja kriisihaldusvõimekuste ülevaatamist ning nähakse ka ette vajadust suurendada välisteenistuse strateegilist visiooni, tõhustades ühtlasi koordinatsiooni ja sidusust Euroopa Komisjoniga. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu välisteenistuse struktuuri selgust ning toetab Euroopa Liidu ühist välispoliitikat ja võimekat EEASi, kellel on liidriroll nii ühise välispoliitika kujundamisel ja koordineerimisel kui ka elluviimisel,“ ütles Paet. „Euroopa Liidu delegatsioonid võiksid tulevikus pakkuda konsulaarabi ja -kaitset kõigile ELi kodanikele, seda eelkõige kriisiolukordades,“ lisas Paet. Eesti välisministri sõnul on oluline, et EEASi personalipoliitika kujundamisel oleks liikmesriigid kaasatud ning lähtutaks alaliste ja ajutiste teenistujate ehk liikmesriikide välisministeeriumist pärit diplomaatide võrdse kohtlemise ja geograafilise tasakaalu põhimõttest. Euroopa Liidu välisteenistus alustas ametlikult tegevust 2011. aasta jaanuaris ning käesoleva aasta juulikuu seisuga oli Euroopa välisteenistuses Eestist tööl 7 ajutist teenistujat, lisaks töötab EEASi koosseisus veel viis Eesti päritolu Euroopa Liidu püsiametnikku. Üldasjade nõukogu analüüsib Euroopa Liidu laienemispoliitika hetkeseisu, vastavalt 16. oktoobril avaldatud Euroopa Komisjoni laienemisstrateegiale ja eduaruannetele. Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti ELi laienemispoliitika jätkamist kokkulepitud alustel. „Kandidaatriigi puhul on oluline õigusriigi põhimõtete järgimine, demokraatliku valitsuse tugevdamine ja efektiivne majandusjuhtimine,” ütles Paet. „On vaja ranget, aga samas õiglast tingimuslikkust ehk riigid, kes on teinud edusamme, peavad saama laienemisprotsessis edasi liikuda,” lisas ta. Lähem info: Marika Post Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 981 657 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

02.01.2014 10:10 (40.39) Välisminister Urmas Paet tervitab Läti liitumist euroalaga [Välisministeerium]

Nr 1-E Välisminister Urmas Paet rõhutas Lätit euroalaga liitumise puhul õnnitledes, et uue liikmesriigi lisandumine on tunnustus Läti järjekindlale majandus- ja rahanduspoliitikale ning kinnitus euroala elujõulisusest ja järjepidevusest. Euroalaga ühinemine tähendab Lätile ühinemist maailma ühe suurima valuutaga. „See lisab majandusele stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid ning näitab, et Läti on usaldusväärne partner, osa mõjukast majanduspiirkonnast,“ sõnas Paet. „Euroalaga liitumine on tunnustus Läti jõupingutuste eest. Eurole ülemineku ettevalmistamine ning üleminek ise on olnud mahukas protsess ning Läti on teinud palju seadusandlikke ning tehnilisi ettevalmistusi,“ ütles välisminister Paet. „Ühise rahaühiku kasutuselevõtmine aitab kaasa ka meie kahepoolsete majandussuhete tugevdamisele ja lihtsustamisele,“ lisas ta. Välisminister Paet märkis veel elanikkonna teavitamise olulisust nii eurole ülemineku praktilisest korraldusest kui ka euro sisulistest väärtustest. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

21.02.2014 15:35 (40.39) Välisminister Urmas Paet: Eesti teeb ukrainlaste abistamisel koostööd Eesti ukraina kogukonnaga [Välisministeerium]

Nr 57-E Välisminister Urmas Paet ütles täna kohtumisel Eesti Ukrainlaste Kongressi esindaja Vira Konõki ja Ukraina kultuurikeskuse juhatuse liikme Bogdan Lutjukiga, et Eesti eraldab täiendavalt abi Ukraina rahutustes kannatada saanud inimeste ravikulude katmiseks ning suurendab ka Ukrainast pärit üliõpilastele antavate stipendiumite arvu Eesti ülikoolides õppimiseks. Välisminister Paeti sõnul otsustasid Euroopa Liidu välisministrid eile Ukraina vägivalla eest vastutavate isikute suhtes sanktsioonide kehtestamise. ,,Verevalamise koheseks lõpetamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks on oluline jätkata kõnelustega Kiievis, millel osalevad ka Euroopa Liidu esindajad,“ ütles Paet. ELi välisministrid on Paeti sõnul seisukohal, et õigusemõistmise ette tuleb viia kõik, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Ukrainas. Paeti kinnitusel on nii Eesti kui EL seisukohal, et konfliktiolukorrale lahenduse leidmiseks ja usalduse taastamiseks on vajalik Ukraina põhiseaduse reform, uue kaasava valitsuse moodustamine ning tingimuste loomine demokraatlike valimiste korraldamiseks. „ELi pakkumine Ukrainale poliitiliseks assotsieerumiseks ja majandusintegratsiooniks ning toetuseks reformide läbiviimisel on endiselt jõus,“ sõnas Paet. Paeti sõnul otsustas välisministeerium toetada täiendavalt 50 000 euroga Ukrainas tänavarahutustes kannatanud inimesi. „Eesti ukrainlaste kogukonnaga teeme tihedat koostööd, et meie abiandmine oleks võimalikult tõhus ja täpne,“ lisas ta. Eesti on juba varem toetanud tänavarahutustes kannatada saanud ukrainlastele arstiabi andmist 50 000 euroga heategevusliku valitsusvälise sihtasutuse Rahvusvahelise Renessansi Fondi (International Renaissance Foundation) vahendusel. „Toetades kohapeal tegutsevaid abistajaid saame kindlad olla, et meiepoolne tugi jõuab Ukrainas võimalikult paljude abivajajateni,“ sõnas välisminister Urmas Paet. Fond on asutatud 1990. aastal filantroop George Sorose toel. See arendab avatud ühiskonda Ukrainas, sealhulgas tugevat kodanikuühiskonda ja sotsiaalset õiglust ning võrdseid võimalusi. Fotod kohtumisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576413004... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

05.03.2014 18:20 (40.39) Urmas Paet ei näe, et Eesti küberjulgeolekule suuremat ohtu [kiip.ee]

Seoses telefoni pealtkuulamisega toimus täna välisministeeriumis pressikonverents, kus ajakirjanikele jagas kommentaare Urmas Paet. Konverentsi alguses kordas Paet pressiteates olevaid sõnu. Kiibi küsimuse peale, mis telefonilt kõne tehti sõnas Paet, et tegu on mobiiltelefoniga, mis kuulub välisministeeriumile. Ajakirjaniku täpsustava küsimuse peale saadi teada, et konkreetselt on tegu iPhone 4-ga. Paetile esitatud küsimuses kinnitas minister Kiibile, etLoe edasiThe post Urmas Paet ei näe, et Eesti küberjulgeolekule suuremat ohtu appeared first on Kiip.

06.03.2014 00:00 (40.39) Urmas Paet ei näe Eesti küberjulgeolekule suuremat ohtu [kiip.ee]

Seoses telefoni pealtkuulamisega toimus täna välisministeeriumis pressikonverents, kus ajakirjanikele jagas kommentaare Urmas Paet. Konverentsi alguses kordas Paet pressiteates olevaid sõnu. Kiibi küsimuse peale, mis telefonilt kõne tehti sõnas Paet, et tegu on mobiiltelefoniga, mis kuulub välisministeeriumile. Ajakirjaniku täpsustava küsimuse peale saadi teada, et konkreetselt on tegu iPhone 4-ga. Paetile esitatud küsimuses kinnitas minister Kiibile, etLoe edasiThe post Urmas Paet ei näe Eesti küberjulgeolekule suuremat ohtu appeared first on Kiip.

21.05.2014 16:30 (40.39) Välisminister Paet: kaitsevägi on motiveeritud ja NATO seisab kindlalt oma liikmete julgeoleku eest [Kaitsevägi]

Välisminister Urmas Paet külastas täna Viljandi maakonnas kaitseväe õppust Kevadtorm, mille käigus kohtus kaitseväe peastaabi ülema mereväekapten Igor Schvedega.Kohtumisel anti välisministrile ülevaade õppuste käigust. "Õppuste juhtimine on korraldatud väga professionaalselt ning läbimõeldult," ütles Paet. "See, et Kevadtormiga paralleelselt toimub ka NATO õppus, näitab et allianss seisab kindlalt kõigi oma liikmete julgeoleku eest," lisas välisminister. Paeti sõnul on liitlaste koostöö õppustel sujuv. "Kokku osalevad kaheksa riigi sõjaväelased," lisas ta. Paet kohtus külastuse käigus ka Kevadtormil osalejatega. "Hindan kõrgelt kaitseväelaste motiveeritust ning nende panust Eesti julgeolekusse," ütles Paet. Sel aastal toimub kaitseväe suurõppus Kevadtorm 5.-23. maini Lõuna-Eestis. Alates 1 6. maist kannab see nime Steadfast Javelin, mil õppuse juhtimise võttis üle NATO Brunssumi ühendväejuhatus. Õppusel osaleb ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

05.05.2007 11:45 (32.31) Paet: Venemaal on põhjust Eesti ees vabandada [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet avaldas hÃ¤mmastust Venemaa Euroopa Liidu suursaadiku Vladimir TÅ¡iÅ¾ovi seisukohavÃµtu Ã¼le ning mÃ¤rkis, et Venemaa peaks Eesti ees vabandama.VÃ¤lisminister Paeti sÃµnul on see, et Venemaa nÃµuab Eestilt vabandamist tÃ¤iesti kohatu, vahendas vÃ¤lisministeeriumi pressitalitus. "Venemaa vabandagu Eesti ees," rÃµhutas Paet. "Meie ees pole vabandatud saatkonna piiramise ja suursaadiku rÃ¼ndamise katse eest. Samuti pole Venemaa vabandanud ei kÃ¼berrÃ¼nnakute ega Vene meedias levitatud rÃ¤igete valede eest," Ã¼tles ta.VÃ¤lisminister Paet lisas, et ta soovib, et Vene poole ametlikud esindajad hoiduksid vastutustundetustest avaldustest.

06.04.2008 15:00 (32.31) VÃ¤lisminister Urmas Paet alustab Å veitsi-visiiti [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet viibib esmaspÃ¤eval ja teisipÃ¤eval Å veitsis, kus kohtub eelmisel aastal presidendi kohuseid tÃ¤itnud Micheline Calmy-Reyga ja peab kÃµne ZÃ¼richi TehnikaÃ¼likoolis.Paet tutvustab Ã¼likoolis Eesti seisukohti ja nÃ¤gemust Euroopa Liidu ja tema naabrite suhete edasisest arengust, teatas vÃ¤lisministeerium.Kohtumisel Calmy-Reyga rÃ¤Ã¤gib Paet Eesti ja Å veitsi kahepoolsetest suhetest ning olulistest rahvusvahelistest probleemidest.

08.06.2009 15:00 (32.31) Paet arutas CEB presidendiga Eesti liitumist euroga [Õhtuleht]

Esmaspäeval kohtus välisminister Urmas Paet Tallinnas Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB - Council of Europe Development Bank) presidendi Raphael Alomariga, kelle sõnul pole majanduskriis läbi, kuid on näha stabiliseerumise märke. Eesti majandusolukorrast rääkides märkis välisminister Paet, et tänu kogutud fiskaal- ja finantssektori tugevatele puhvritele on Eesti finantsolukord suhteliselt stabiilne. "Eesti avaliku sektori välisvõlg on madalaim Euroopa Liidus," sõnas Paet, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

13.08.2009 15:30 (32.31) Paet: USA on Eestile oluline liitlane [Äripäev Online]

Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelistest suhetest rääkides toonitas välisminister Urmas Paet kohtumisel Ameerika Ühendriikide abivälisminister Philip H. Gordoniga, et need on olnud kogu aeg väga head. Urmas Paet ja Philip H. Gordon arutasid Tallinnas Eesti ja USA koostööd, NATO tulevikuga seonduvat ning teisi rahvusvahelise elu küsimusi. Välisminister Paet rõhutas NATO asendamatut rolli liitlaste julgeoleku ja üleatlantilise tiheda koostöö tagamisel, teatas välisministeerium. "

21.04.2005 14:40 (32.31) Ajutised erimeelsused ei lõhu Balti ühtsust [ERR Uudised]

Mõningad hiljutised erimeelsused Eesti, Läti ja Leedu vahel olid ajutised ega lõhu Balti ühtsust, on Balti välisministrid veendunud. Vilniuses NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel viibiv välisminister Urmas Paet kohtus täna koos Läti ja Leedu kolleegiga Leedu presidendi Valdas Adamkusega. Leedu president ja Balti välisministrid tõdesid, et on palju valdkondi, kus kolmel riigil on ühised huvid ning vajalik on tihe koostöö. Paeti sõnul on vägaoluline, et Eesti, Leedu ja Läti koordineeriksid oma tegevust keskkonnakaitse suunal. "Meie ühise teravdatud tähelepanu all peaks olema naftatoodete vedu Läänemerel," märkis Paet. Kohtumisel osalejad olid ühel meelel ka selles, et Venemaa ja Saksamaa vaheline gaasitrass ei peaks kulgema läbi Läänemere, mis on väga tihedalt laevatatav meri, lisaks on see keskkonnale ohtlik. Paet pööras tähelepanu koostööle energeetika vallas, leides,et Balti riigid peavad suurendama oma energiaalast sõltumatust, teatas välisministeeriumi pressitalitus. Eile õhtul vestles välisminister Paet vastuvõtu ajal põgusalt Venevälisministri Sergei Lavroviga. Vestluse käigus avaldasid välisministridlootust, et piirilepe saab allkirjad lähemal ajal.

04.05.2005 19:20 (32.31) Eesti sõlmib piirileppe 18. mail /täiendatud/ [ERR Uudised]

TIINA JAAKSON, AKVälisminister Urmas Paet kavatseb allkirjastada 18. mail Moskvas Eesti-Vene piirilepingu, Isamaaliit kutsub aga valitsust üles mitte volitama välisministrit lepet allkirjastama.20. aprillil saatis välisminister Urmas Paet Vene välisministrile Sergei Lavrovile ettepaneku allkirjastada piirilepe. Vastus kutsega 18. maiks tuli täna hommikul. "Jah, me võtame selle ettepaneku vastu, nii et praeguse seisuga võiks siis piirilepped ehk nii maismaa kui merepiiri lepe saada alla kirjutatud 18. mail," ütles Paet.Isamaaliit reageeris välisministri riigikogu infotunnis öeldule protesteerimisega, öeldes, et Eesti ei tohiks Venemaa esimese vile peale Mosvasse tormata. "Pealegi piirilepet, kus eestikeelses tekstis on kasutatud kohanimesid Pskov ja Pet?orõ, on ebaeetiline allkirjastada," ütles Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. "Nii et siin võivad tulla avalikud aktsioonid, sest avalik arvamus on niisuguse kiirustatud alla kirjutamise vastu."Välisministri sõnul saab kutse ja leppe allkirjastamise vahelisel ajal teha täpsustusi. "Teksti osas redaktsioonilised täpsustused peavad enne lepingu sõlmimist kindlasti aset leidma ja üks lepingu tekste on kindlasti eesti keeles."Riigikaitsekomisjoni liige ja kunagine Mart Laari esimese valitsuse välisminister Trivimi Vellise nimetas tänast piirilepet Eesti suhtes ülekohtuseks. Tema sõnul ei tohi leppega tekitada olukorda, kus piiri tõttu Eesti rahvas lõheneb. Velliste ütles, et välisministril tuleks valitsuse ja parlamendi erakondadega nõu pidada. Ta tunnistas, et Venemaa täna tehtud ettepanek võib olla seotud tänaseks küsitavaks muutunud Läti ja Venemaa vahelise piirileppe allkirjastamisega."No Venemaa kui impeerium on proovinud alati käituda põhimõttel - jaga ja valitse. Ta püüab alati otsida mõrasid ja pragusid liitlaste ja sõprade vahel. Ja kindlasti ta püüab ära kasutada seda hetke, et kuna Lätiga on tekkinud probleem, et ehk siis näkkab Eestiga paremini," rääkis Velliste. Paet ütles, et kümme aastat allkirjastamist oodanud piirilepe on olnud kõikide valitsuste päevakorras ning tegemist on seega Eesti eri valitsuste ja parlamendikoosseisude järjepidevuse hoidmisega.

30.05.2005 11:20 (32.31) Paet: Prantslaste otsus Eestit ei väära [ERR Uudised]

Kuigi Euroopa põhiseaduslepe sai Prantsusmaal hävitava ?ei? osaliseks, kavatseb Eesti jätkata leppe ratifitseerimisprotsessi, kinnitab välisminister Urmas Paet. ?Põhiseadusleppe tagasilükkamine Prantsusmaal ei peaks takistama neil liikmesriikidel, kus lepingu ratifitseerimine veel ees seisab, jätkata ratifitseerimisprotsessiga vastavalt oma rahvuslikele kavadele ja protseduuridele,? teatas välisminister Urmas Paet Delfile. Eesti valitsus esitas lepingu ratifitseerimise eelnõu riigikogule 10. mail ning selle edasine menetlemine jätkub varem kavandatud korras, lisas Paet. Vähetähtis ei ole tõsiasi, et üheksa liikmesriiki on tänaseks lepingu heaks kiitnud, rõhutab minister. Nende seas on Leedu (11.11.2004), Ungari (20.12.2004), Sloveenia (01.02.2005), Itaalia (06.04.2005), Kreeka (19.04.2005), Slovakkia (11.05.2005), Hispaania (18.05.2005), Austria (25.05) ja Saksamaa (27.05. 2005 ) ning Euroopa Parlament (12.01.2005). -Delfi

15.07.2005 18:00 (32.31) Eesti ootab piirileppele toetusavaldust [ERR Uudised]

Eesti ootab esmaspäeval Brüsselis toimuvalt Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt selget toetusavaldust Eestile piirilepete preambula vaidluses Venemaaga. Välisminister Urmas Paet loodab liidu tasakaaluka poliitika jätkumist Venemaa suunal. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas täna ära välisministeeriumi strateegia Brüsseli kogunemisel. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele Brüsselis järgmise nädala alguses on Eesti poliitikutel erinevad lootused. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson on seisukohal, et Euroopa Liit peab Venemaale piiriküsimuses jätkuvalt survet avaldama. Mitmed meie partnerid üksikuna on meile küll toetust avaldanud, kuid nüüd ootab Mihkelson Euroopa koondumist ühtseks löögirusikaks. "Kindlasti tahaks kuulda Euroopa Liidu eesistujamaalt, Briti välisministrilt Jack Straw'lt küllalt selget seisukohavõttu selles küsimuses ja eks see saab paljuski olla Eestit toetav ja suunaga Venemaa poole, et Vene valitsus ja parlament samasuguse käitumisega vastaks," rääkis Mihkelson. Mihkelson ütleb, et sõnum mis Brüsselist tuleb, on väga oluline, seda enam, et Venemaa on viimaste väljaütlemistega andnud mõista, et ei taha näha Euroopa Liitu sekkumas piiriküsimusse. Erinevalt Mihkelsonist jääb välisminister Urmas Paet oma väljaütlemistes tagasihoidlikumaks, öeldes vaid, et Eesti läheb kohtumisele partnereid toetuse eest tänama. Paet märgib, et Venemaa on end ise juba nurka surunud ning jõuliselt pole sellele vaja enam kaasa aidata. "Kõigilt oma partneritelt Euroopa Liidus oleme saanud positiivse tagasiside selles osas, et me positsioonist saadakse aru ja ollakse seisukohal, et pall on Venemaa käes ja Vene parlament peaks piirilepped ratifitseerima," lausus Paet. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas täna hommikul ära välisministeeriumi seisukohad ning midagi asjalikku ei tõdenudki. Leiti, et ministeeriumi strateegia Brüsselis on vastuvõetav ning tõsist teavitamistööd meie partneritele enam pole vaja teha. Komisjoni aseesimees Linna Tõnisson loodab siiski, et esmaspäevane kohtumine lõpeb Eestile täiendavate toetusavaldustega. "Mingisugust teksti ei ole ühisavalduseks ette valmistatud, see polegi traditsioon muude küsimuste puhul. Loodame edasise positiivse suhtumise laienemist ja väljaütlemist," märkis Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Liina Tõnisson. Eesti - Venemaa piirileppepele lisaks on Brüsseli kohtumise peamisteks arutlusteemadeks Lähis-Ida probleemid. ROALD JOHANNSON, AK

18.07.2005 18:10 (32.31) EL välisministrite nõukogu Brüsselis [ERR Uudised]

Esmaspäeval, 18. juulil osales välisminister Urmas Paet Brüsselis EuroopaLiidu välisministrite nõukogul. Välisminister Paet andis kolleegidele ülevaate Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega seonduvast ning tänas liikmesriike senise toetuse eest. Paet kinnitas, et Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamine on Euroopa Liidu ühine saavutus. "See on hea näide sellest, et ühel häälel kõneldes saavutatakse soovitud tulemus," ütles ta. Eesti välisministri sõnul Euroopa Liidu liikmesriigid soovivad Venemaaga suhteid, milles ei ole selgusetust ega vääritimõistmist. Eesistujariigi Suurbritannia välisminister Jack Straw rääkis kolleegidele selle poolaasta eesistumisprogrammist, mille põhieesmärgid on viia lõpule aastate 2007-2013 finantsperspektiivi läbirääkimised, jätkata Euroopa Liidu laienemisplaanidega ning tekitada laiem arutelu Euroopa tuleviku üle ning pöörata suuremat tähelepanu ka konkurentsivõime tugevdamisele. Välisminister Paeti sõnul on Eesti eesistuja töökavaga rahul, sestprioriteedid kattuvad Eesti valitsuse prioriteetidega. Välispoliitikajuhid olid üksmeelel finantsperspektiivi alase kiire kokkuleppe saavutamise vajaduses ning kinnitasid Euroopa Liidu laienemise jätkumist. Välissuhete nõukogu istungil olid kõne all WTO, EL-Hiina ja ÜRO tippkohtumise ettevalmistamine, samuti olukord Usbekistanis ja Zimbabwes. Töölõunal pöörasid välisministrid põhitähelepanu olukorrale Lähis-Idas, Iraanis, Süürias ja Liibanonis. Täna õhtul annab välisminister Paet Brüsselis üle Eesti Vabariigi teenetemärgid märgid kolmele Eesti ja Euroopa Liidu liitumisele aktiivselt kaasa aidanud Euroopa Komisjoni ametnikule. Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgiga austas Vabariigi President Arnold Rüütel Euroopa Komisjoni liitumisläbirääkimiste peakorraldajat Eneko Landaburu ning Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga Euroopa Komisjoni liitumisläbirääkimistekorraldajaid Nikiforos Sivenast ja Dirk Langet.

11.11.2005 18:00 (32.31) Lavrov avaldas kahetsust Paeti viisasegaduse pärast [ERR Uudised]

Reedel rÃ¤Ã¤kis vÃ¤lisminister Urmas Paet telefonitsi Venemaa vÃ¤lisministri Sergei Lavroviga, kes avaldas kahetsust arusaamatuse pÃ¤rast viisa vÃ¤ljastamisel, teatas vÃ¤lisministeerium. Venemaa vÃ¤lisminister Lavrov helistas, et avaldada kahetsust seoses Eesti vÃ¤lisministrile viisa mitteandmisega. Lavrovi sÃµnul tekkis arusaamatus viisa vÃ¤ljastamisel riigi sisemise asjaajamise tÃµttu ning ta kinnitas, et tegu oli tehnilise, mitte poliitilise kÃ¼simusega. VÃ¤lisminister Paet avaldas samuti kahetsust juhtunu Ã¼le. "Kahju, et lÃ¤ks kaduma hea vÃµimalus Euroopa Liidule ja Venemaale oluliste kÃ¼simuste arutamiseks," nentis Paet. Venemaa vÃ¤lisminister tegi ettepaneku kohtuda kahepoolselt 5.-6. detsembril Ljubljanas toimuva Euroopa Julgeoleku- ja KoostÃ¶Ã¶organisatsiooni (OSCE) tippkohtumise raames. VÃ¤lisminister Urmas Paetil jÃ¤i viisa puudumise tÃµttu sÃµitmata Venemaa â€” Euroopa Liidu piiriÃ¼lese koostÃ¶Ã¶ kohtumisele Peterburis. Paet pidi Venemaa-visiidil ametlikult kohtuma ka Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko ning president Vladimir Putini abi ja euroliidu suhete eriesindaja Sergei JastrÅ¾embskiga.

06.12.2005 14:15 (32.31) Urmas Paet kohtus Sergei Lavroviga [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti ja Vene kolleegi Sergei Lavrovi kohtumisel olid arutuse all kahepoolsed aktuaalsed küsimused, kahe riigi vaheline lepinguline baas ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhted.Kohtumisel arutati kahe riigi lepingulist baasi, mille puhul mitmete majandus- ja sotsiaallepingute sõlmimine või jõustamine on takerdunud. Pooled puudutasid ka Eesti-Vene piirilepingute teemat ning jäid eriarvamustele. Eesti ja Vene välisminister märkisid kohtumisel, et mõlema poole sooviks on jätkata pingutusi heanaaberlike suhete ülesehitamiseks. "Me peamekeskenduma meie suhete edasisele arengule ja tulevikuperspektiivile," toonitas Paet. Vene välisminister tegi ettepaneku taaselustada valitsustevahelise komisjoni (VVK) tegevus, mille puhul on Vene poolel tarvis täiustada oma juriidilist alust. Eesti välisministri kinnitusel on VVK oluliseks instrumendiks kahe riigi vahelistes suhetes. "Meie arvates ei ole valitsustevahelise komisjoni võimalused kahepoolse lepingulise aluse arendamiseks sugugi ammendatud," lausus Paet. Lavrovi sõnul töötab Vene pool majandus- ja kaubanduslepinguga, mis oleks nendepoolseks aluseks VVK tööle. Eesti välisminister tõstatas presidendi ametiraha ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi varade küsimuse. Välisminister Lavrov kinnitas, et Vene pool soovib ametiraha tagastada ning tegeleb aktiivselt sellele juriidilise lahenduse leidmisega. TÜ varade puhul oli Vene pool valmis edasisteks konsultatsioonideks. Veel arutati kahe riigi vahelist koostööd uue Narva silla ehitamiseks, Põhjamõõtme raames ning sellistes valdkondades nagu võitlus inim- ja narkokaubandusega. Eesti välisministri sõnul pole Narva-Ivangorodi sild üksnes infrastruktuuri projekt. "Tegemist on ühe suurema maismaaühendusega Euroopa Liidu ja Loode-Venemaa vahel, mis täna ei vasta vajadustele," ütles Paet. Lavrovi kinnitusel pakub Vene poolele huvi koostöö Narva silla ehitamisel. Veel vahetasid pooled mõtteid mittekodanike integratsiooniprotsessi üle Eestis ja rääkisid Eestis kavandatavast koolireformist. Arutati ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhete tulevikku pärast aastat 2007. Pooled leppisid kokku edaspidises tihedamas infovahetuses ning kahepoolsete poliitiliste konsultatsioonide jätkumises. (Uudistetoimetus, +372 6284556, helin.taal @ etv.ee)

07.12.2005 19:30 (32.31) Paet: Suurbritannia praegused eelarveettepanekud pole vastuvõetavad [ERR Uudised]

Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul pole Eestile vastuvõetavad Suurbritannia ettepanekud Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku osas aastateks 2007-2013. "Kuigi kokkuleppe saavutamine järgmise nädala ülemkogul on kõikide huvides, siis eesistuja viimaste ettepanekutega on väga keeruline edukalt edasi töötada," ütles välisminister Paet täna Brüsselis toimunud välisministrite konklaavil. "Seda eelarvet on raske nimetada tulevikku vaatavaks ja sellised ettepanekud pole meile vastuvõetavad." "Eesti ei ole valmis minema kompromissile iga hinna eest," lisas Paet. Välisministri hinnangul ei ole eelarve ülesehitust puudutavad ettepanekud kooskõlas Euroopa Liidu poliitilise suunaga muutuda konkurentsivõimeliseks majandusruumiks ega aita muuta eelarvet ajakohasemaks. Rääkides uute liikmesriikide struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite vähendamisest, mis Eestile tähendaks ligi 10 protsendilist kaotust, ütles Paet, et kärbe, millega nõustumist uutelt liikmesriikidelt oodatakse, on 10 korda suurem kui pakutud kärbe Suurbritannia tagasimaksest. Ka Euroopa Komisjoni presidendi Manuel Jose Barroso sõnul pole Suurbritannia väljapakutu aktsepteeritav, see eelarveraamistik pole tänapäevane ega arvesta muutunud olusid. "Ettepanekutes puudub ambitsioon ja see pigem eraldab kui liidab liikmesriike, ei arvesta konkurentsivõime tõstmise vajadusega ning viib kahekiiruselise Euroopa Liiduni," rõhutas Barroso. Enamik välisministreid leidis tänasel konklaavil samuti, et eesistuja praegune ettepanek neid ei rahulda ja seda tuleb tõsiselt parandada. Ühiselt tõdeti, et järgmine eelarve peab arvestama laienemist, samuti kõikide liikmesriikide huve. Liikmesriigid olid üksmeelel, et hea oleks saavutada eelarveraamistiku kokkulepe järgmisel nädalal toimuval Ülemkogul, kuid selleks peab Suurbritannia tegema praegustes ettepanekutes tõsiseid muudatusi. Euroopa Liidu eesistujamaa Suurbritannia välisminister Jack Straw selgitas täna kolleegideleesitatud eelarveraamistiku põhimõtteid ja suuremaid muudatusi võrreldes eelmise eesistuja Luksemburgi ettepanekutega ning rõhutas, et praegune lahendus on realistlik ja koostati kõikide liikmesriikide huve silmas pidades. (Uudistetoimetus, +352 628 4556, aivar.pau @ etv.ee)

02.03.2006 05:45 (32.31) Paet: karikatuuritüli sai alguse Euroopa islamikogukonnast [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paeti sÃµnul sai rahvusvaheline karikatuuritÃ¼li alguse Euroopa riikide islamikogukondadest, mis pole suutnud siinsetesse Ã¼hiskondadesse sulanduda."Ei ole eriline saladus, et kÃ¤imalÃ¼kkav jÃµud nendeks protsessideks tuli paljuski Taanist endast - Taani enda islamikogukonnast, kes on ilmselt paljudel pÃµhjustel rahulolematu. Kui me toome siin ka nÃ¤ite, mis toimus Prantsusmaal mÃµned kuud tagasi, siis see toob vÃ¤ga teravalt esile Euroopa Ã¼hiskondade endi probleemi," Ã¼tles vÃ¤lisminister Paet ETV saates "Foorum". "Nii mÃµnigi integratsiooniprotsess on ebaÃµnnestunud, ehk tegelikult need kogukonnad, kes on Euroopaasse tulnud viimaste aastkÃ¼mnete jooksul, nendesse Ã¼hiskondadesse sulandunud ei ole," mÃ¤rkis Paet. VÃ¤lisminister lisas, et araabiamaailmas on keskkond vÃ¤ga soodne igasuguste provokatsioonide ja Ã¤ssitamiste jaoks. "Loomulikult on jÃµude, kes seda Ã¤ra kasutavad, ja ma usun, et suure tÃµenÃ¤osusega enamik nendest inimestest, kes tulid tÃ¤navatele protestima ja saatkondi pÃµletama, ei olnud neid karikatuure tÃµenÃ¤oliselt kunagi nÃ¤inudki. Piisas Ã¤ssitava sÃµnumi teelelÃ¼kkamisest." Paet mÃ¤rkis saates, et kui vaadata neid islamiriike, kus toimusid kÃµige vÃ¤givaldsemad vÃ¤ljaastumised, siis neis on poliitiline reÅ¾iim selline, millega muul maailmas on pidevalt probleeme.

26.03.2006 17:15 (32.31) Paet tõstatas kohtumisel ameeriklastega viisavabaduse teema [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet avaldas pühapäeval USA asemajandusministri David A. Sampsoniga kohtudes lootust, et viisavabadus USAga on peatselt saavutatav."Eesti ja USA vaheliste kaubandus- ja majandussuhete edendamisel on oluline roll kaviisavabaduse kehtestamisel Eesti kodanikele," ütles Paet kohtumisel president Meri matustele saabunud Sampsoni ning Euraasia asjade abiministri Daniel Friediga, teatab välisministeerium."Loodame, et see on peatselt saavutatav," lisas Paet.Kohtumisel olid arutuse all Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted ning olukord Ukrainas, Gruusias, Valgevenes, Afganistanis ja Iraagis.EL ja USA suhete puhul tõdesid pooled, et kaks osapoolt ei konkureeri omavahel, pigem nähakse konkurentidena suurte arenevate majandustega riike Kagu-Aasias.

07.04.2006 16:30 (32.31) Paet arutas Türgi peaministriga Ankara liitumist ELiga [ERR Uudised]

Türgis ametlikul visiidil viibiv välisminister Urmas Paet kohtus neljapäeva õhtul Türgi peaministri Recep Tayyip Erdoganiga, arutluse all oli muu hulgas Ankara liitumine euroliiduga.Türgi riigiminister ja pealäbirääkija Ali Babacan andis kohtumisel ülevaate hetkeseisust liitumisläbirääkimistel ELiga, teatas välisministeerium. Paet kordas Eesti seisukohta, et ELi laienemine peab jätkuma ning lähtuma samadest kriteeriumidest. "Edasine laienemine peab tuginema samadele põhimõtetele, millest juhinduti viimase laienemise puhul," ütles välisminister. Lisaks selgus kohtumisel, et Eesti ja Türgi majandussuhtetel on veel arengupotentsiaali. Eesti välisminister esitas Türgi peaministrile kutse külastada Eestit, sest seni pole toimunud ühtegi valitsusjuhtide tasemel visiiti. Erdogan võttis kutse vastu. Paet kohtus reedel Türgi majandus- ja äritegelastega. Arutuse all olid peamiselt Ankara ettevalmistused ELi liitumisläbirääkimisteks ning otsiti võimalusi kahepoolsete majandussuhete edendamiseks. Perspektiivikate koostöövaldkondadena nähti tekstiilitööstust, ehitusmaterjalide turgu ja turismi.

21.09.2006 04:30 (32.31) Paet: Eesti loodab Singapuri investeeringute jätkumist [ERR Uudised]

New Yorgis ÜRO 61. Peaassamblee raames toimuval EL välisministrite nädalal viibiv välisminister Urmas Paet kohtus kolmapäeval Singapuri välisministri George Yong-Boon Yeoga.Kohtumisel olid kõne all kahepoolsed majandussuhted. Pooled tõdesid, et Eesti ja Singapuri majandussuhted on arenenud tõusvas joones, teatas välisministeerium. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Singapur Eestile tähtsuselt esimene kaubanduspartner Kagu-Aasias ning 2005. aastal suurenes kaubavahetuskäive 40%.Välisministrid avaldasid heameelt esmaspäeval allakirjutatud kahe riigi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu üle ja leidsid, et see aitab kaasa majandussuhete veelgi kiiremale arengule. Paeti kinnitusel soovib Eesti Singapuri investeeringute jätkumist. "Singapur on aastaid kuulunud Eestisse investeerinud riikide esikümnesse ja loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Paet. Ta lisas, et kasutamata võimalusi on palju veel transiidi valdkonnas. "Eesti oleks väga hea transiidikanal Singapuri kaupadele, mis on teel lääne, eriti Põhja-Euroopa, turgudele," märkis Paet. Veel arutati võimalusi vastastikku aukonsulite nimetamiseks, mis aitaks kaasa äri- ja kaubanduskontaktide edasisele tihendamisele.

10.11.2006 05:45 (32.31) Läti välisminister väisas Eestit [ERR Uudised]

Läti välisminister Artis Pabriks tegi pärast ametisse astumist oma esimese välisvisiidiEestisse.Kohtumisel olid kõne all kahepoolsed suhted, eelseisev NATO tippkohtumine Riias, Euroopa Liidu laienemine, ühinemine Schengeni ruumiga, energeetikaga seonduvad küsimused ja olukord Iraagis, teatas välisministeeriumi pressitalitus.Välisminister Urmas Paet õnnitles Artis Pabriksit välisministri ametis jätkamise puhul. Kahepoolsetest suhetest rääkides leidsid pooled, et Eesti ja Läti vahel on tarvilik sõlmida Mere- ja lennupääste ning otsingu lepingud. Arutati Riia Eesti Keskooli remondiga seonduvaid küsimusi. Välisminister Paeti sõnul on Riia Eesti Kooli remondi ettevalmistused taas seisma jäänud. "Loodame, et Läti pool jätkab läbirääkimisi Eesti kooli renoveerimise asjus," ütles Paet.Veel räägiti eesti-läti sõnaraamatu väljaandmisest. Eesti välisministrihinnangul on vajadus selle sõnaraamatu järele suur.Eesti ja Läti kolleeg vahetasid mõtteid eesseisva NATO tippkohtumise üle. Välisminister Paet märkis, et tippkohtumise toimumine Riias on Balti riikide jaoks sümboolse tähendusega sündmus. "See on elav näide alliansi laienemispoliitika edust ja kasulikkusest," lausus Paet. "Selle valguses on tähtis, et anname tippkohtumisel julgustava sõnumi praegustelekanidaatriikidele," lisas ta.Eesti välisminister andis ülevaate oma äsja lõppenud visiidist Iraaki.

07.12.2006 13:30 (32.31) Paet: Eesti toetab ELi ja NATO laienemise jätkamist [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet ütles oma riigikogus peetud välispoliitikale pühendatud ettekandes, et Eesti toetab nii Euroopa Liidu kui ka NATO jätkuvat laienemist ja koostöö süvendamist Euroliidus.Paeti sõnul töötab Eesti koos partneritega ka selle nimel, et EL lepiks kokku ja viiks ellu uusi samme ühenduse edasiarendamisel keskkonnaküsimustes, võitluses kuritegevusega, tarbijakaitses ja muudes valdkondades."Eesti on kogu aeg rääkinud, et Euroopa Liidule ei tohiks kuulutada mingeid fikseeritud laienemise geograafilisi rajajooni. Sest kui EL saadab tulevikus liikmeks soovijatele signaali, et uks on kinni, siis võivad teisele poole jääjad teha valiku, mis võib olla Euroopale ohtlik ja kahjulik," selgitas välisminister.Laienemiseks on aga Paeti sõnul vaja leida lahendused institutsioonidega seotud küsimustele. "Meie arvates on hea tahte korral kõik küsimused lahendatavad. Näiteks on võimalik Horvaatia vastuvõtmisega seotud institutsionaalsed küsimused lahendada liitumislepinguga," märkis välisminister.Paeti sõnul tuleb Türgi liitumisläbirääkimisi hinnates lähtuda Euroopa Liidu ühistest strateegilistest huvidest. "EL peab reageerima Türgi vajakajäämistele Ankara protokolli ellurakendamisel, kuid see reaktsioon peab olema kohane ega tohi viia läbirääkimiste katkemiseni," tõdes välisminister.Lääne-Balkanist rääkides märkis Paet, et Makedoonia saamine ELi kandidaatriigiks on rõõmustav. Samuti tõdes välisminister, et Eesti jätkab panustamist piirkonna erinevatesse ELi ja NATO operatsioonidesse. Eraldi tõstis Paet esile Kososvo missiooni olulisust. Välisministri sõnul on järjekindel Eesti suhtumine ka Bosniasse ja Hertsegoviinasse ning Albaaniasse. "Kõigile neile on vajalik jätkuv ja selge Euroopa Liidu perspektiiv, sest ainult see annab võimaluse regiooni normaalseks arenguks ning vanade erimeelsuste unustamiseks."

19.12.2006 17:45 (32.31) Avati Eesti saatkond Gruusias [ERR Uudised]

Thbilisis avati Eesti saatkond, mis on Ã¼ldse esimene taoline LÃµuna-Kaukaasia piirkonnas.Saatkonna avas vÃ¤lisminister Urmas Paet, kes tegi Gruusiasse ka tÃ¶Ã¶visiidi, kohtudes kÃµigi Gruusia juhtivate poliitikutega, vahendas Aktuaalne kaamera.PrestiiÅ¾ses Thbilisi linnaosas asuv uhke saatkond avati vÃµimsa ilutulestikuga. MÃ¤ngiti kahe maa riigihÃ¼mne ning vÃ¤lisministrid utlesid tervitussÃµnad. Gruusia vÃ¤lisministri Gela BeÅ¾uaÅ¡vili sÃµnul on saatkonna avamine taaskordne mÃ¤rk kahe maa headest suhetest."Saatkonna avamine on alati mÃ¤rk, toetusavaldus," Ã¼tles Gruusia vÃ¤lisminister. "VÃ¤ikeste rahvaste tugevus on selles, et mida rohkem me oleme Ã¼htsed, seda tugevamad me oleme."Kahe riigi vÃ¤lisministrite kohtumisel allkirjastati topelmaksustamise vÃ¤ltimise leping, mis loodetavalt annab Eesti Ã¤rimeestele paremad vÃµimalused Gruusia perspektiivikal turul toimetada. Minister Paet kohtus ka Gruusia peaministriga ning Gruusia ainujuhi president Mihhail SaakaÅ¡viliga. Palju oli kÃµigil kohtumistel juttu Vene-Gruusia pingelistest suhetest ning Eesti rollist ja kogemustest selles plaanis."Saame anda praktilist nÃµu oma kogemustest Venemaaga," Ã¼tles Paet. "Ka Eesti oli Ã¼heksakÃ¼mnendatel aastatel sunnitud lopetama ekspordi Venemaale, kuid see sundis meid otsima turge, mis ei ole poliitilistest otsustest mojutatud."Paet kinnitas Gruusia riigijuhtidele ja poliitikutele, et Eesti toetab igal vÃµimalusel Gruusia pÃ¤Ã¤su Euroopa Liitu ja NATOsse. Paeti sÃµnul on Eesti valmis andma abi ka Gruusia seaduste harmoniseerimisel ELi omadega. Gruusia majandusreformid on olnud kÃ¼ll tormilised, kuid rahva elatusjarg tundub olevat veel Ã¼sna kehvakene. Selles mÃµttes on kahetsusvÃ¤Ã¤rne, et Tbilisi peab nii palju energiat ja ressursse raiskama suhete klaarimisele Venemaaga ning lahendusteede otsimisega Abhaasia ja LÃµuna-Osseetia probleemile, mida hoiab pÃ¼sti samuti Venemaa poliitika.

30.12.2006 18:30 (32.31) Paet: Eesti austab Iraagi kohtu otsust Saddami suhtes [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles, et Eesti ei saa surmanuhtlust karistusvahendina heaks kiita, kuid austab Iraagi kohtu otsust, millega Saddam surma mÃµisteti.Paet vÃ¤ljendas heameelt, et Saddami ajastu Iraagis on ehk sellegaÂ lÃµppenud, vahendas Aktuaalne kaamera. VÃ¤lisminister Ã¼tles samas, et Saddami poomist ei saa tÃµlgendada Ã¤hvardusena neile riikidele, keda LÃ¤Ã¤nes kutsutakse paariateks. "PÃµhja-Korea ei ole otseselt naaberriikidele kallale lÃ¤inud, kuigi tema tuumaprogramm on samamoodi ohtu ja kÃµhedust tekitav, arvestades selle reÅ¾iimi iseloomu, mis PÃµhja-Koreas valitseb, rÃ¤Ã¤kis Paet. "Nii et alati sellistel puhkudel esimene ja suur vÃµimalus on diplomaatia, lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised. Selline formaat on olemas ka PÃµhja-Korea kÃ¼simuse lahendamisel, nii et siin ma nÃ¤en, et see lÃ¤birÃ¤Ã¤kimise vÃµimalus on tÃ¤iesti alles."

20.02.2007 11:30 (32.31) Paet: Eesti-Vene suhetes on kõvasti arenguruumi [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet Ã¼tles vÃ¤lispoliitilises aastakÃµnes, et Eesti-Vene suhetes on kÃµrgemal poliitilisel tasemel kÃµvasti arenguruumi."Heanaaberlikeks suheteks on vaja mÃµlema poole tahet. Eestil on see tahe jÃ¤tkuvalt olemas," kinnitas vÃ¤lisminister oma ettekandes.Paet mÃ¤rkis ettekandes, et viimastel nÃ¤dalatel Venemaal aset leidnud Eesti ebaadekvaatne sÃ¼Ã¼distamine on ilmselgelt tingitud vajadusest juhtida tÃ¤helepanu kÃµrvale oma riigisisestelt muredelt. Samas vÃ¤itis minister, et praktiline koostÃ¶Ã¶ Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladus ja efektiivne nÃ¤iteks piirivalve, politsei, kultuurisidemeid, turismi ja Ãµpilaste ning Ã¼liÃµpilaste vahetuse.InimÃµigustealases dialoogis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on Eestile tÃ¤htis soome-ugri rahvaste temaatika, aga ka olukord TÅ¡etÅ¡eenias, rÃ¤Ã¤kis Paet.Energiajulgeolekust rÃ¤Ã¤kides puudutas vÃ¤lisminister Vene-Saksa gaasijuhet, millega seoses rÃµhutas ta keskkonnamÃµjude hindamist.Tulenevalt aastavahetusel jÃµustunud vÃ¤lissuhtlemisseadusest on vÃ¤lispoliitika ettekanne nÃ¼Ã¼d riigikogu ees kord aastas senise kahe korra asemel.

18.05.2007 10:00 (32.31) Paet arutas Läti välisministriga Venemaa küsimusi [ERR Uudised]

Neljapäeva hilisõhtul kohtus välisminister Urmas Paet Siguldas Läti kolleegi Artis Pabriksiga, arutades kahepoolseid suhteid, energeetika küsimusid ja Venemaa temaatikat.Paet tänas Lätit tugeva toetuse ja mõistmise eest ning andis Läti kolleegile ülevaate viimaste sündmustega seotud arengutest Eestis, teatas välisministeerium. Välisminister tervitas ka Läti seimi otsust ratifitseerida Läti-Vene piirilepe ning avaldas lootust, et Vene pool selle peatselt ratifitseerib. Kahepoolsetest suhetest rääkides leidsid pooled veel, et Eesti ja Läti vahel on tarvilik sõlmida päästetööde ning otsingute leping. Arutati ka Riia Eesti Keskkooli renoveerimisega seonduvaid küsimusi ning Läti välisminister Pabriksi avaldas valmisolekut kooli toetada. Läänemerre kavandatavast Vene-Saksa gaasijuhtmest rääkides toonitas Eesti välisminister, et gaasijuhtme rajamise eel on väga oluline hinnata võimalikke keskkonnamõjusid ning -riske. Eesti ja Läti kolleeg arutasid veel energiavarustuse mitmekesistamist ja uue tuumajaama rajamist Leetu.Välisminister Urmas Paet viibib Siguldas seoses osalemisega Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühiskonverentsil, mis toimub reedel.

11.07.2007 20:45 (32.31) Saksa välisminister: Eesti pole gaasijuhtme vastu [ERR Uudised]

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier usub, et Eesti pole Venemaalt läbi Läänemere Saksamaale plaanitava gaasijuhtme vastu, kui selle keskkonnanõuded vastavad Euroopa Liidu eeskirjadele."Eesti on esitanud küsimusi. Need on suunatud selle projekti keskkonnataluvusele. Ma loodan, et neile küsimustele on võimalik vastata Euroopa eeskirjadest lähtudes. Sellisel juhul ma ei arvesta võimalusega, et väljaspool seadusandlust tekkivate küsimuste põhjal võiks üks asjaosalistest riikidest põhjendamatult "ei" öelda," vahendas Aktuaalne kaamera Saksa välisministri sõnu pressikonverentsil.Gaasijuhet rajav firma on pöördunud Eesti poole palvega viia läbi uuringuid Eesti majandusvetes.Eesti välisminister Urmas Paet loodab ka Soome ja Rootsi keskkonnaekspertide arvamusele. Mõned Vene majandusanalüütikud on samas väitnud, et läbi Eesti majandusruumi kavandatav gaasijuhe võiks anda Eesti valitsusele kätte trumbi Venemaalt vastutasuks midagi nõuda. Paet ütles, et taolist nõudmiste imekirja pole, kuigi siiani ootavad paljud lepingud sõlmimist."Kasvõi seesama rida lepinguid, mida tänaseks on kogunenud üle kümne, mis on kuskil ootama või ripakile jäänud, et need saaks tehtud. Eks me seda ootame, aga nüüd siduda sellesama gaasijuhtme küsimus mõne teise küsimusega, seda me küll ei plaani teha," selgitas Paet.Steinmeier ütles, et suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel tuleb välja ehitada tervikuna, mitte ainult energeetikavaldkonnale tuginedes. Steinmeier ja Paet kõnelesid veel Euroopa aluslepingutest, Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga, Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest ning Kosovo saatusest.

03.08.2007 23:45 (32.31) Paet loodab peatset viisavabadust USA-ga [ERR Uudised]

USA president George W. Bush kirjutas reedel alla sisejulgeolekut puudutava seaduse, mille Ã¼he punkti alusel tuleb otsustada, millistele Ida-Euroopa riikidele saab viisavabadusprogrammi laiendada. VÃ¤lisminister Urmas Paet loodab Eestile peatset viisavabadust USA-ga.Paet tervitas USA sisejulgeolekut puudutava seaduse allakirjutamist ja avaldas lootust, et viisatÃ¼histamise programm laieneb peatselt kÃµigile neile EL-i liikmeile, kellel pole Ameerika Ãœhendriikidega viisavabadust, teatas vÃ¤lisministeeriumi pressiesindaja."See vÃ¤ga suur samm Ãµiges suunas," toonitas Paet. "Me oleme lÃ¤bi kÃ¤inud Ã¼heksakÃ¼mmend Ã¼heksa protsendi teest, nÃ¼Ã¼d on jÃ¤Ã¤nud veel tehniliste kÃ¼simuste lahendamine," lisas ta. VÃ¤lisministri sÃµnul on Eesti valmis kohe tehnilisi konsultatsioone alustama.Uudisteagentuurid on mÃ¤rkinud, etÂ Euroopa riikidest vastavad uutele reeglitele kÃµige nÃ¤htavamalt Eesti ja TÅ¡ehhi ning et viisavabadus neile riikidele vÃµib tulla jÃ¤rgmise aasta jooksul.

26.09.2007 08:45 (32.31) Paet: Eesti jätkab Afganistani toetamist nii kaua kui vaja [ERR Uudised]

New Yorgis oma Afganistani kolleegi Rangeen Dadfar Spantaga kohtunud välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eesti jätkab Afganistani toetamist nii kaua kuni meie abi on vajalik ja oodatud."Valitsuse poolt vastu võetud Afganistani kontseptsioonis pole seatud ajalist eesmärki, mil Eesti sõjaline või ka tsiviilne missioon peaks olema Afganistanis lõpetatud," vahendas Paeti sõnu välisministeeriumi pressiesindaja."Me oleme valmis Afganistani stabiliseerimises ja ülesehitustöös osalema nii kaua, kuni Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse seatud eesmärgid on saavutatud," rõhutas ta.Eesti välisministri sõnul jätkub kindlasti ka arengukoostöö Afganistaniga. "Lõpetasime hiljuti oma esimese projekti ja soovime Afganistani edaspidigi aidata," lausus Paet. Lepiti kokku, et edasistest koostöövaldkondadest räägitakse konkreetselt Eesti välisministri visiidi ajal järgmise aasta alguses. Käesoleva aasta suvel andis Eesti Helmandi provintsi keskhaiglale üle meditsiiniaparatuuri, mis on ette nähtud haigla lasteosakonna patsientidele, et vähendada vastsündinute ja väikelaste suremust.Kohtumisel olid kõne all arengud Afganistanis ja piirkonnas laiemalt ning Eesti võimalused aidata kaasa ülesehitustööle.Afganistani välisminister Rangeen Dadfar Spanta tänas Eestit koostöö, sõpruse ja solidaarsuse eest. Spanta sõnul on Afganistanil Eestilt palju õppida, eelkõige kuidas ehitada üles demokraatlikku, stabiilset ning heal järjel riiki.Välisminister Paet viibib New Yorgis ÜRO 62. Peaassamblee raames toimuval Euroopa Liidu välisministrite nädalal, kus lisaks ELi välispoliitikajuhtide omavahelistele kohtumistele toimuvad traditsioonilised kohtumised Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderatsiooni välisministriga. Eesti välisministril on kavas ka mitmed kahepoolsed kohtumised.

27.09.2007 07:30 (32.31) Paet: viisavabaduseks USAga peetakse konsultatsioone [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet, kes osales New Yorgis Euroopa Liidu ja USA välisministrite kohtumisel, ütles, et viisavabaduse saavutamiseks USAga on alustatud tehniliste konsultatsioonidega.Välisministrite kohtumisel olid kõne all olukord Lähis-Idas, Kuubal ja Myanmaris ning viisavabadus USAga, teatas välisministeeriumi pressitalitus.Rääkides viisavabadusest, märkis välisminister Urmas Paet, et Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekut puudutava seaduse vastuvõtmisega astuti suur samm edasi."See avab tee viisatühistamise programmi laiendamisele," ütles Paet. "Eestil on jäänud pidada ainult tehnilised konsultatsioonid, millega on juba alustatud."Välisminister avaldas lootust, et viisatühistamise programm laieneb võimalikult kiiresti kõigile neile ELi liikmetele, kellel pole viisavabadust Ameerika Ühendriikidega.

24.10.2007 22:00 (32.31) Eesti ootab Venemaalt tagasivõtukokkuleppe täitmist [ERR Uudised]

Eesti ootab reedel Portugalis toimuvalt Euroopa Liidu - Venemaa tippkohtumiselt, et kÃ¤sitletaks ka viisalihtsus- ja tagasivÃµtukohustuse kokkuleppeid, mida Venemaa tÃ¤idab valikuliselt.VÃ¤lisminister Urmas Paet selgitas, et Venemaa ei soovi vastu vÃµtta isikuid, kel pole seaduslikku alust Eestis viibimiseks, vahendas Aktuaalne kaamera.VÃ¤lisministri sÃµnul on tegemist endiste sÃµjavÃ¤elastega, kes vÃµtsid kÃ¼ll vastu vautÅ¡erid elamispinna muretsemiseks Venemaal, kuid keeldusid Estist lahkumast. Paet meenutas, et ka Euroopa Kohus on otsustanud, et neil inimestel pole Ãµigust Eestis olla. Eesti jaoks on oluline ka piirijÃ¤rjekordade teema, mille kÃ¤sitlemist peab Paeti sÃµnul oluliseks ka Euroopa Liidu eesistujamaa Portgal, sest piirijÃ¤rjekorras seisavad paljude liikmesriikide autod.Â Veel on Eesti huvitatud, et kÃ¤sitletaks energiakoostÃ¶Ã¶d Euroopa Liidu ja Venemaa vahel."See on siis kÃ¼simus sellest, et kui Venemaal on ette teada, et vÃµib tekkida nÃ¤iteks tÃµrkeid gaasitarnete osas, et on mingisuguseid tehnilisi vÃµi muid probleeme, et sellest vÃµimalikult vara partnereid ja tarbijaid teavitatakse,2 selgitas Paet.Tippkohtumisel kÃµneldakse ka Venemaa presidendi ja duuma valimiste-eelsetest sisepoliitilistest arengutest, Euroopa Liidu reformileppest, Euroopa Liidu ja Venemaa suhtest, kÃ¼lmutatud konfliktidest ja teistest rahvusvahelistest kÃ¼simustest.Paet avaldas lootust, et tippkohtumisel jÃ¤tkataks Samara tippkohtumise liini ehk kÃµneldakse ka rasketel teemadel ega pÃ¼Ã¼ta olukorda ilustada. Samas erilisi lootusi vÃ¤lismister tippkohtuymisele ei pane."Arvestades ka Venemaa sisepoliitilist olukorda, valimiste-eelset aega, siis samas ei ole vÃ¤ga suuri illusioone, et see tippkohtumine nÃ¼Ã¼d saab vÃ¤ga pikki positiivseid samme vÃµi murranguid tuua, aga kindlasti on asi seegi, kui omavahel rÃ¤Ã¤gitakse ja ehk ka mÃµni vÃ¤iksem kÃ¼simus lahenduse leiab."

29.11.2007 18:00 (32.31) Paet: OSCE liikmed ühinegu küberkuritegevuse vastase leppega [ERR Uudised]

Neljapäeval Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogul kutsus Urmas Paet organisatsiooni liikmeid ühinema Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase konventsiooniga.Küberkuritegevuse vastane konventsioon on avatud ka Euroopa nõukogusse mittekuuluvatele riikidele, teatas välisministeerium."Eestil on väärtuslik kogemus küberkuritegevusega võitlemisel ning me oleme valmis oma teadmisi jagama," kinnitas välisminister Paet. Kohtumise päevakorras on OSCE reformimine, valimisvaatlusmissioonid ning olukord Kosovos.Paet rõhutas OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) tähtsust. Ministri sõnul vähendavad igasugused katsed nõrgestada ODIHRi OSCE efektiivsust ning neile tuleb vastu seista.Ministrite kohtumisel leiti, et OSCE missioonil Kosovos on oluline roll ning organisatsiooni tegevus seal peaks jätkuma.OSCEsse kuulub 56 riiki, organisatsioonil on 19 missiooni Lõuna-ja Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

17.12.2007 15:45 (32.31) Eesti annab Lähis-Ida rahu toetuseks ligi 11 miljonit krooni [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet ütles Pariisis toimunud konverentsil, et Eesti annab Lähis-Ida rahuprotsessi toetuseks ligi 11 miljonit krooni.Konverentsil arutati rahuprotsessi rahalist toetamist, mis on vajalik Palestiina riikluse ülesehitamiseks ja Iisraeli ning Palestiina rahumeelse kooseksisteerimise kindlustamiseks, teatas välisministeerium.Välisminister Urmas Paet kinnitas konverentsil, et Eesti annab ligi 11 miljonit krooni (1 000 000 USD) Annapolise kohtumise järel taaskäivitunud Palestiina - Iisraeli rahuprotsessi toetamiseks aastatel 2008-2010. Välisministri sõnul on see senini suurim Eesti panus üleilmsete konfliktide lahendamiseks. "Loodame, et see aitab kaasa Palestiina riigi tekkimisele, sealhulgas tõhusate julgeolekujõudude loomisele, ning aitab ära hoida edasised relvaaktsioonid Iisraeli elanike vastu" ütles Paet. Minister Paet märkis oma sõnavõtus, et "Lähis-Ida pinged on otseselt või kaudselt kaasa aidanud uute globaalsete probleemide tekkimisele, nagu näiteks rahvusvaheline terrorism".Minister avaldas tunnustust Palestiina Omavalitsuse ja Iisraeli juhtidele, kes on suutnud koondada enda ümber mõõdukad poliitilised jõud ja lubanud vältida samme, misohustaksid edasisi läbirääkimisi.Pariisis toimuv Lähis-Ida rahuprotsessi panustajate konverents on Annapolisekohtumise jätkuüritus, kust võttisid osa ligi 90 riigi esindajad, sealhulgasrahuprotsessi initsiaatorid USA, Euroopa Liidu liikmesriigid, Venemaa ja Araabiariigid ning rahvusvahelised finantsorganisatsioonid.

08.01.2008 00:15 (32.31) EL: tuleks uurida väidetavaid valimiste rikkumisi Gruusias [ERR Uudised]

Euroopa Liidu (EL) vÃ¤lispoliitikajuht Javier Solana Ãµnnitles Gruusiat avatud valimiste eest, ent kutsus ametivÃµime Ã¼les uurima vÃ¤idetavaid rikkumisi.Gruusia keskvalimiskomisjoni teatel vÃµitis presidendivalimised esimeses voorus endine riigipea Mihheil SaakaÅ¡vili, kes kogus 52,8 protsenti hÃ¤Ã¤ltest. Teiseks tuli Levan GatÅ¡etÅ¡iladze, kes said 27 protsenti hÃ¤Ã¤ltest. Opositsioon ei olnud valimistulemusega rahul ja korraldas eile Tbilisis meeleavalduse. Rahvusvahelised vaatlejad nimetasid valimisi suuresti demokraatlikeks, kuid mÃ¤rkisid, et esines ka rikkumisi, vahendas uudistesaade Aktuaalne Kaamera.Eesti vaatlejate ning poliitikute hinnangutest Mihheil SaakaÅ¡vili tagasivalimisele Ãµhkub rÃµÃµmu Ãµige mehe vÃµidu Ã¼le. Kui aga tuletada meelde Gruusia vÃµimude kÃ¤itumist novembris meeleavaldajatega, siis tekib kÃ¼simus, miks Eesti taolist vÃµimu toetab. VÃ¤lisminister Urmas Paeti arvates tagas SaakaÅ¡vili vÃ¤hemalt vabad valimised."TÃµepoolest, kÃµik, kes soovisid, said kandideerida ja kÃµik, kes tahtsid, said valida. See ei ole ju olnud eriti levinud praktika Gruusia varasemas ajaloos," rÃµhutas Paet.Gruusia opositsioonist on meil kÃµneldud valdavalt negatiivses vÃµtmes. Kuid selgusetuks onjÃ¤Ã¤nud, miks? On ta venemeelne vÃµi kujutab ta endast mingit klanni, mis LÃ¤Ã¤nega koostÃ¶Ã¶dÂ teha ei sooviks?Rahvusvaelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik Ã¼tles, et opositsioon on kutsunud relvastatud valitsuse kukutamisele ja novembris olid nad kui kaosele Ã¤rgitajad.VÃ¤lisminister Paet rÃµhutab, et SaakaÅ¡vili on lÃ¼kanud Gruusia siiski teele, mille otsas vÃµiksÂ nÃ¤ha valgust.Â "Kui vaadata neid reforme, mis Gruusias on viimastel aastatel tehtud, siis president SaakaÅ¡vili on nende lÃ¤biviimisel teinud head tÃ¶Ã¶d," mÃ¤rkis Paet.Riigikogu liige Andres Herkel sÃµnas, etÂ praegusest opositsioonist ei ole nÃ¤ha ei reformide jÃ¤tkajat ega ka nende sÃ¤ilitajat. Meie toetus SaakaÅ¡vilile tuletab meelde 1993. aastat, mil Boriss Jeltsin demokraatia nimel tankid parlamandi vastu saatis ning LÃ¤Ã¤s seda toetas, sest paremat valikut polnud. Ja tulemus on on meil tÃ¤nase Venemaa nÃ¤ol hoiatav. Kas ei vÃµi Eesti ja LÃ¤Ã¤s teha Gruusia suunal sarnast viga? "Vaadates, millise halvakspanu pÃ¤lvis SaakaÅ¡vili vÃ¤lja kuulutatud erakorraline olukord LÃ¤Ã¤nes, nÃ¤itab see, et tegelikult toetatakse protsesse, mitte isikuid. SaakaÅ¡vilit ei peeta ka nii oluliseks, kui Jeltsinit , keda toetati iga hinna eest," Ã¼tlesÂ Liik. Nii vÃ¤lisminister Paet kui ka saadik Herkel vÃ¤idavad sedagi, et tÃµeliste sÃµpradena on Eesti Gruusia tÃ¤nastele vÃµimudeleÂ korduvalt otse vÃ¤lja Ã¶enud, mida nad lubamatult valesti on teinud.

13.01.2008 11:45 (32.31) Paet sõidab visiidile Afganistani [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet viibib esmaspäevast kuni kolmapäevani visiidil Afganistanis, kus ta kohtub sealse presidendi Hamid Karzaigaga.Veel kohtub Paet Euroopa Liidu eriesindajaga Afganistanis Francesc Vendrelliga ja Afganistani asevälisministri Mohammad Kabir Farahiga. Välisministrit saadavad visiidil Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja Väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa, teatas välisministeerium."Möödunud aastal valitsuse poolt vastu võetud Afganistani kontseptsioonis pole seatud ajalist eesmärki, mil Eesti sõjaline või tsiviilne missioon Afganistanis peaks olema lõpetatud," ütles Paet. "Me oleme valmis Afganistani stabiliseerimises ja ülesehitustöös osalema nii kaua, kuni Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse seatud eesmärgid on saavutatud," rõhutas ta.

16.01.2008 11:30 (32.31) NATO kindral kiitis Eesti kaitseväelaste tööd Afganistanis [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kohtus Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) juhi kindral Dan Mcneilliga, kes tunnustas Eesti kaitseväelaste tööd.Afganistanis visiidil viibiv Paet arutas McNeilliga julgeolekuolukorda Helmandi provintsis ja Lõuna-Afganistanis laiemalt, teatas välisministeerium. Paeti sõnul on tarvilik ka piirialade saamine võimalikult suure kontrolli alla. "Vajalik on koostöö Pakistaniga, et võimalikult palju kontrollida üle piiride liikumist," tõdes Paet.Kindral McNeill tunnustas tõsiselt Eesti kaitseväelaste tegevust Afganistanis. "Eesti kaitseväelased teevad väga head tööd kõrgel professionaalsel tasemel ning täidavad kõige keerulisemaid ülesandeid," ütles McNeill.Paet kohtus ka Euroopa Liidu eriesindaja Francesc Vendrelliga. Kohtumisel oli kõne all narkootikumide- ja korruptsioonivastane võitlus Afganistanis. Veel räägiti toimivate politseijõudude ja justiitssüsteemi arendamise tähtsusest. Välisminister Paeti hinnangul tuleb astuda samm edasi politseijõudude tugevdamisest ning asuda tõhustama ka kohtusüsteemi.Kolmapäeval oli välisminstril kohtumine Afganistani asevälisminister Mohammad Kabir Farahiga, kellega arutati afgaani põgenike kodumaale naasmisega seotud probleeme.

27.01.2008 12:15 (32.31) Paet arutab Brüsselis olukorda Balkanil [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet sÃµidab homme BrÃ¼sselisse, et arutada teiste EL-i ministritega olukorda LÃ¤Ã¤ne-Balkanil, TÅ¡aadis, Sudaanis-Darfuris, LÃ¤his-Idas, Iraanis, Pakistanis ning Keenias.RÃ¤Ã¤kides olukorrast Serbias toonitas vÃ¤lisminister Urmas Paet demokraatlike pÃµhimÃµtete jÃ¤rgimise olulisust ka Serbia presidendivalimiste teises voorus. "Loodame, et valimised jÃ¤rgmise nÃ¤dala lÃµpul toimuvad samuti vastavalt rahvusvahelistele normidele ning kooskÃµlas Serbia Ãµigusaktidega," Ã¼tles Paet ministeeriumi pressiteates. Eesti vÃ¤lisminister rÃµhutas ka selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi olulisust Serbia jaoks.VÃ¤lisministritel on plaanis vÃµtta vastu nÃµukogu jÃ¤reldused Serbia ning LÃ¤Ã¤ne-Balkani riikidega sÃµlmitud viisalihtsustus- ja tagasivÃµtulepingute, LÃ¤his-Ida rahuprotsessi, Sudaani-Darfuri ning Keenia kohta.

01.02.2008 04:15 (32.31) Paet: surve Afganistanile ei tooks loodetud tulemust [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet leiab, et Afganistanis väidetavalt islamiusku toetavaid materjale levitanud ajakirjaniku surmamõistva otsuse tühistamiseks poliitilise surve avaldamine toob loodetust vastupidise tulemuse."Afganistani kohtusüsteem on mitmeastmeline ning praegu on ajakirjanik surma mõistetud esimese astme kohtus. Aruteludes NATO ja Euroopa Liidu partneritega on leitud, et Afganistani kohtusüsteemile endale tuleks anda võimalus jõuda tulemuseni, mis ei päädiks surmanuhtlusega," ütles Paet intervjuus Postimehele."Igasuguse poliitilise mõju avaldamine väljastpoolt annab suure tõenäosusega vastupidise tulemuse ning võib viia noore ajakirjaniku hukkamiseni," lisas ta.Ministri sõnul on seda teemat arutatud ka Afganistani võimudega ning NATO ja Euroopa Liit on oma seisukoha välja öelnud."Järgmisel nädalal kohtun ise Eestisse visiidile tuleva Afganistani kaitseministriga, kellega käsitleme ka seda teemat," lubas Paet.

06.02.2008 16:00 (32.31) Välisminister Paet kohtus Afganistani kaitseministriga [ERR Uudised]

Kolmapäeval kohtus välisminister Urmas Paet Eestis visiidil viibiva Afganistani kaitseministri Abdul Rahim Wardakiga.Kohtumisel olid kõne all NATO operatsioon Afganistanis, Euroopa Liidu politseimissioon ning kahe riigi vaheline arengukoostöö. Veel käsitleti Afganistani ajakirjaniku Sayed Pervez Kambakshile kohtuprotsessi, kus esimese astme kohus on ajakirjaniku surma mõistnud, teatas välisministeerium.Välisminister Paeti sõnul on surmanuhtlus taunitav ning ta avaldas lootust, et Kambakshi protsess kulgeb järgmise astme kohtutes edasi objektiivselt ning vastavalt protseduurireeglitele. "Afganistani kohtusüsteemile endale tuleks anda võimalus vigade paranduseks ja jõudmiseks tulemuseni, milleks ei ole ajakirjaniku hukkamine," lausus Paet.Veel kõneldi ministrite kohtumisel Afganistani sõjapõgenikest, keda on naaberriikides Iraanis ja Pakistanis kokku hinnanguliselt neli miljonit. Pooled nõustusid, et nende tagasipöördumist koju tuleb toetada. "Samas ei tohiks põgenikke saata tagasi sinna, kus puuduvad tingimused nende vastuvõtmiseks," sõnas Paet.Afganistanis on Eesti suurim sõjaline missioon, kus teenib ligi 120 kaitseväelast. Eesti kaitseväelased tegutsevad koos Suurbritannia ja Taani kontingendiga, nende praegune mandaat kehtib käesoleva aasta lõpuni.

13.02.2008 09:45 (32.31) Paet: Eesti võtab sõjakurjategijad vastu vabast tahtest [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti kinnitusel võtab Eesti endise Jugoslaavia sõjakurjategijad vastu vabast tahtest, et olla vastutustundlik liige rahvusvahelises kogukonnas."Ma usun, et väga paljud Eesti inimesed sooviksid seda, et need, kes panid 1990. aastatel korda õudusi endise Jugoslaavia aladel, saaksid ka õiglase karistuse ja võimaluse seda karistust kanda," rääkis Paet telefoniintervjuus Terevisioonile."Haagi kohtul ehk endisel Jugoslaavia sõjakuritegude kohtul ei ole oma vanglat, mis tähendab, et kõik need inimesed tuleb mõne riigi vanglasse paigutada karistust kanda," lisas ta.Tänaseks on välisministri sõnul 13 riigiga sellised lepingud olemas, Eesti oli neljateistkümnes. "Kui me tahame olla vastutustundlik liige rahvusvahelises kogukonnas, siis me otsustasime ka kuni kaks vangi Eesti vanglatesse võtta," selgitas Paet. "See ei ole kohustus, me ise pakkusime kõnelustel Haagi kohtuga selle välja, kuna see vajadus selleks on."Paet usub, et kahe sõjakurjategija Eestisse jõudmine võtab aega veel kuid. Kõik ülalpidamiskulud jäävad kinnipeetavate osas riigi kulule.Paeti sõnul on oma saatust ootavaid kurjategijaid kümne ringis, kelle suhtes on kohtuotsus tehtud, kuid kel pole kuskil veel karistust kanda ning ees on ootamas veel umbes 30 inimese kohtumõistmine.

16.02.2008 17:45 (32.31) Paet kutsus Islandit osalema küberkaitsekeskuse töös [ERR Uudised]

Islandil visiidil viibiv välisminister Urmas Paet Islandi kolleegi Ingibjörg Gisladottiriga ning kutsus muu hulgas Islandit osalema Tallinnasse rajatava NATO küberkaitsekeskuse töös.Kohtumisel kõneldi kahepoolsetest suhetest, koostööst NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna raames, küberjulgeolekust ning ühistest arengukoostöö võimalustest kolmandate riikidega, teatas välisministeerium.NATO-st rääkides peatuti käimasolevatel operatsioonidel ning Tallinnasse rajataval küberkaitsekeskusel. Välisminister Paeti sõnul on NATO jaoks tähtsaim võtta vastu uus Afganistani-strateegia.Pooled nõustusid, et üha aktiivsemalt tuleb koostööd teha küberjulgeoleku valdkonnas. "Eesti omab küberrünnakutega toimetulemise kogemust ning oleme valmis ka Islandi spetsialiste Tallinnasse rajatavas NATO küberkaitsekeskuses vastu võtma," sõnas Paet.Välisminister Paet avaldas heameelt ka esimese ühise arengukoostöö projekti edu üle, milleks on Gruusia politseinike koolitamine Eesti Sisekaitseakadeemias. "Projektis osalenute tagasiside on olnud positiivne," sõnas Eesti välisminister. "Kindlasti oleme huvitatud kolmepoolse koostöö jätkamisest ning soovime leida uusi projekte, kuhu koos panustada," lausus ta.Õhtul annab välisminister Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul Islandile üle muusikalise kingituse. Esimest korda tulevad Reykjavikis esitamisele Tõnu Kõrvitsa "Kolm Islandi laulu", lisaks kantakse ette eesti koorimuusika klassikat. Island oli esimene riik, kes tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eestit.

21.02.2008 13:01 (32.31) Paet: Eesti sõjaline missioon Iraagis ja Afganistanis jätkub [ERR Uudised]

Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti jätkab sõjalist kohalolekut Afganistanis ja Iraagis.Paeti sõnul Eesti jätkab NATO kõige tähtsamal operatsioonil Afganistanis koos partneritega julgeolekuolukorra parandamist, et raiuda läbi terrorismijuurestik ning vältida Talibani naasmist võimu juurde, vahendasid Eesti Raadio uudised."Pole liigne mainida, et olukorra parandamiseks on oluline teha koostööd afgaanidega ning arvestada nende tavadega. Meie arenguabi on mitmekordistunud, peamiselt panustame meditsiinisektorisse. Lisaks lähetame sel aastal Kabuli politseieksperdi ning Helmandisse meditsiinieksperdi," ütles Paet.Paeti sõnul on USA väekontingendi suurendamine Iraagis alates 2007. aasta kevadest koos USA diplomaatiliste pingutustega toonud märkimisväärset edu. Võimalik, et paranenud julgeolekuolukorrast tulenevalt võib rahvusvahelise kohaloleku juriidiline alus teiseneda ja mitmed riigid on asunud aru pidama, kuidas Iraaki edaspidi abistada.Välisminister rõhutas Eesti seisukohta, et rahvusvaheline kaolitsioon peaks jätkama Iraagi abistamist, vastasel korral võib Iraaki ähvardada kodusõja oht, mis võib väljuda riigi piiridest. "Iraak jääb veel kauaks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse ning ma arvan, et ka Eesti peaks jätkama oma abi niikaua, kuni Iraaki saabub stabiilsus," märkis Paet.

28.02.2008 13:19 (32.31) Paet rääkis Jaapanis piiriprobleemidest ja majandussuhetest [ERR Uudised]

Jaapanis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet arutas oma Jaapani kolleegi Masahiko Koumuraga piiriprobleeme Venemaaga ja topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimist.Paet ütles, et nii Eestil kui ka Jaapanil on reguleerimata piiriküsimused Venemaaga, vahendas Eesti Raadio."See on teataval määral teataval määral sarnane küsimus, et Eestil küll on piirilepe alla kirjutatud, aga see ei ole jõustunud," rääkis Paet. "Jaapan teatavasti ei ole veel jõudnud ka piirileppe allakirjutamiseni, kuna jätkuvalt on vaidlus nelja saare osas, mida Venemaa ei ole soovinud Jaapanile tagastada. Nii et ka Jaapani välisminister kohtumisel nimetas, et ikkagi enne kui ka see nelja saare küsimus ehk territoriaalküsimus ei ole lahendatud, et nii kaua see ikkagi takistab ka Vene-Jaapani suhete arengut tervikuna. Nii et see, et meil mõlemal on sama naaber, kellega on probleeme, paraku see on ka meid omavahel siduv asjaolu."Eesti on saanud Jaapanist seni investeeringuid tagasihoidlikult, kuid välisminister avaldas lootust, et pikaajaline Eesti tutvustamine hakkab vilja kandma. Eesti on väga huvitatud topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimisest Jaapaniga, mille puudumine takistab majandussuhteid. Jaapan pole selleks veel valmis, põhjendades seda sellega, et Eesti on üks paljudest, kes samalaadset lepingut soovivad, ning nende ettevalmistamine on jõudluse küsimus.

14.03.2008 10:30 (32.31) Paet: ELi kohalolek Afganistanis peab olema nähtavam [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet rÃµhutas BrÃ¼sselis Euroopa Liidu (EL) Ã¼lemkogul, et Ã¼henduse kohalolek Afganistanis peab olema tuntavam.Paet mÃ¤rkis oma sÃµnavÃµtus, et kuigi Euroopa Liidu panus Afganistani arengusse ja olukorra tasakaalustamisse on mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rne, tuleb tÃµdeda, et sealsed elanikud teavad sellest kÃµigest suhteliselt vÃ¤he, vahendas vÃ¤lisministeerium."Meil tuleb oma rolli ja nÃ¤htavust kasvatada, ELi kohaolek peab olema tuntavam, et oleks aru saada â€“ Euroopa Liit vÃµtab oma kohustusi Ã¤Ã¤rmiselt tÃµsiselt," Ã¼tles vÃ¤lisminister Paet. "See suurendaks nii afgaanide kui ka rahvusvaheliste partnerite usaldust meie tegevuse vastu," lisas ta.Ãœhtlasi tÃµdes vÃ¤lisminister, et Eesti kohalolek Helmandi provintsis on nÃ¤idanud, kui oluline on sÃµjaliste ja tsiviiljÃµudude koostÃ¶Ã¶, nagu ka koostÃ¶Ã¶ ÃœRO, NATO, USA ja Afganistani vÃµimudega, et koordineerida oma tegevusstrateegiat.

30.03.2008 13:16 (32.31) Välisminister Paet kohtus Gruusia peaministriga [ERR Uudised]

Pühapäeval kohtus välisminister Urmas Paet Tallinnas viibiva Gruusia välisministri Vladimer Gurgenidzega.Ministrid rääkisid arengukoostööst, Gruusia võimalustest NATO ja Euroopa Liidu suunal ning nn külmutatud konfliktidest Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, teatas välisministeerium.Välisministrid leidsid, et arengukoostöö valdkonnas võiks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata väikeettevõtetele ning ettevõtlusalase teadlikkuse tõstmisele. "Juhtimis- ning finantsalaste oskuste parandamine väikeettevõtjate seas aitaks kokkuvõttes tugevdada Gruusia majandust tervikuna," märkis Paet. Gruusia on üks Eesti arengukoostöö peamistest partnerriikidest, prioriteetsed valdkonnad on haridussektori toetamine, hea valitsemistava ja demokraatia arendamine ning majandusarengu toetamine.Veel rääkisid Gurgenidze ja Paet Gruusia NATO-perspektiivist. Eesti välisminister kinnitas, et Eesti toetab NATO liikmesuse tegevuskava andmist Gruusiale Bukaresti tippkohtumisel. "Igal juhul tuleb Gruusiale anda Bukarestis selge signaal, mis julgustaks riiki NATO-suunalistel püüdlustel," lisas välisminister.

22.04.2008 15:00 (32.31) Paet: Venemaa sammud Gruusia suhtes on lubamatud [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Venemaa viimased sammud suhete pingestamisel Gruusiaga lubamatud."Gruusia territooriumil Gruusiale kuulunud mehitamata lennuki allatulistamine, katsed süvendada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia eraldumissoovi Gruusiast ning ühepoolne loobumine SRÜ majandusblokaadist Abhaasia suhtes on käitumine, mida rahvusvaheline üldsus ei saa aktsepteerida," ütles Paet välisministeeriumi pressiteates. Ta lisas, et Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada. Venemaa peaks tühistama Abhaasia ja Lõuna-Osseetia de facto võimudega ametlike kontaktide loomist puudutava määruse. "Venemaa on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja gruppide, nagu näiteks ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade grupi liige. See aga tähendab, et Venemaa peaks kaasa aitama just olukorra lahendamisele, mitte selle pingestamisele," lausus Paet. Välisministri sõnul ei saa ega tohi Gruusiat sellises olukorras üksi jätta ning rahvusvahelisi norme rikkuvale käitumisele tuleb vastu astuda. Samas rõhutas Paet, et olukorra teravdamisest peavad hoiduma mõlemad pooled. Nii Venemaa kui Gruusia peavad otsima teid, et tekkinud olukord rahumeelselt lahendada. Välisministri hinnangul "on Gruusia president välja pakkunud uue Abhaasia rahuplaani ja see on hea võimalus alustada sisulist ning lahenduseni viivat dialoogi".

17.05.2008 11:15 (32.31) Paet soovib viisavabadust Jamaica ja Guyanaga [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kohtus Peruus Jamaica kolleegi Kenneth Baughiga ja Guyana kolleegi Carolyn Rodrigues-Birkettiga ning tegi mõlemale ministrile ettepaneku kehtestada Eesti kodanikele viisavabadus.Paeti sõnul aitaks viisavabaduse kehtestamine kasvatada huvi nende riikide turismivõimaluste vastu, teatas välisministeerium.Eesti välisminister kohtus ka Uruguay välisministri Pedro Humberto Vaz Ramelaga. Kohtumisel Uruguay välisministriga olid kõne all kahe riigi vahelised suhted, teineteise kandidatuuride toetamine rahvusvahelistes organisatsioonides ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide suhted.Välisministrite sõnul on Eesti ja Uruguay suhted head, kuid tagasihoidlikud. Mõlemad riigid on huvitatud sidemete arendamisest nii poliitilises, majandus- kui ka kultuurivaldkonnas. Välisminister Paet andis oma Uruguay kolleegile ülevaate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengutest Eestis ning sõnas, et Eesti on valmis oma kogemusi jagama."Samuti näeme vajadust äridelegatsioonide visiitide korraldamiseks," ütles Paet. Eesti importis Uruguayst möödunud aastal peamiselt puitu ja puidutooteid, vähesel määral ka karusnahka ning peamisteks ekspordiartikliteks olid masinad ja mehaanilised seadmed, mustmetalltooted ning mineraalne kütus.

26.04.2008 11:44 (32.31) Aastatagused aprillirahutused videopildis [ERR Uudised]

29.05.2008 01:14 (32.31) Paet: Eesti välispoliitikas pole kohta äärmustele [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul oleks äärmuslik välispoliitika Venemaa suunal pigem vastuproduktiivne ning probleemide õigeks lahendusviisiks peab ta ultimaatumite asemel pigem läbirääkimisi.Paet rääkis ETV saates "Foorum", et mõtlemine "loobime vetosid, trambime jalgu, ja teeme võimalikult kõva häält," on vastuproduktiivne ega anna soovitud tulemust. "Küsimus sellest , kas selle sama [ELi-Vene] partnerlusleppe puhul on Eestil olnud vajadust kasutada vetot, siis lühike vastus on ei," sõnas Paet. Veto on väga äärmuslik toimetamisviis, mida saab kasutada erakorralisel juhtumil, kui riigi õigustest või valikutest selgelt üle sõidetakse, selgitas Paet. Taolisi äärmuslikke juhtumeid pole tema sõnul Eestis olnud, seega pole mingit põhjust ka vetot kasutades oma välispoliitilist krediiti välisparterite silmis nulli lasta.Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri hinnangul ei sõltu Eesti välispoliitiline edukus ainult sellest, kui agressiivne või vokaalne see on, vaid pigem tuleb vaadata, kui tõsiselt meid võetakse ning kui hästi on meie rahvuslikud huvid Euroopas ja NATOs kaitstud.Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Kadri Liigi arvates on oluline see, et Eesti oleks arukas ja usaldusväärne liitlane Euroopa Liidus ja NATOs ning et meiega sarnaselt mõtlevad riigid saaksid vajadusel meie peale loota.Liigi sõnul on murettekitav, et Eesti aegajalt ka nö telgi taga ei ütle välja oma arvamust Venemaad puudutavates tundlikes küsimustes. "Ütleb, et jaa, väga hea, kui te tahate tõstada seda küsimust, aga tehke seda teie, meie oleme parem vait, sest meil on niikuinii russofoobse riigi maine," rääkis Liik.Liigi sõnul ei tohiks Eesti karta öelda välja oma arvamust ega põhjendada seda nii telgi taga kui kaamerate ees. Samas ei tohiks Eesti üle pingutada. "Mitte nii nagu Leedu, kes seadis partnerlusläbirääkimiste eeltingimuseks selle, et Venemaa teeb korda oma suhted Gruusiaga. Jumal hoitku, need olid viimati korras aastal 85," märkis Liik. Tema hinnangul oli Leedu samm absurdne.

29.05.2008 09:00 (32.31) Paet: Eesti välispoliitikas pole kohta äärmusele [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul oleks äärmuslik välispoliitika Venemaa suunal pigem vastuproduktiivne ning probleemide õigeks lahendusviisiks peab ta ultimaatumite asemel pigem läbirääkimisi.Paet rääkis ETV saates "Foorum", et mõtlemine "loobime vetosid, trambime jalgu, ja teeme võimalikult kõva häält," on vastuproduktiivne ega anna soovitud tulemust. "Küsimus sellest, kas selle sama [ELi-Vene] partnerlusleppe puhul on Eestil olnud vajadust kasutada vetot, siis lühike vastus on ei," sõnas Paet. Veto on väga äärmuslik toimetamisviis, mida saab kasutada erakorralisel juhtumil, kui riigi õigustest või valikutest selgelt üle sõidetakse, selgitas Paet. Taolisi äärmuslikke juhtumeid pole tema sõnul Eestis olnud, seega pole mingit põhjust ka vetot kasutades oma välispoliitilist krediiti välisparterite silmis nulli lasta.Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri hinnangul ei sõltu Eesti välispoliitiline edukus ainult sellest, kui agressiivne või vokaalne see on, vaid pigem tuleb vaadata, kui tõsiselt meid võetakse ning kui hästi on meie rahvuslikud huvid Euroopas ja NATOs kaitstud.Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Kadri Liigi arvates on oluline see, et Eesti oleks arukas ja usaldusväärne liitlane Euroopa Liidus ja NATOs ning et meiega sarnaselt mõtlevad riigid saaksid vajadusel meie peale loota.Liigi sõnul on murettekitav, et Eesti aegajalt ka nö telgi taga ei ütle välja oma arvamust Venemaad puudutavates tundlikes küsimustes. "Ütleb, et jaa, väga hea, kui te tahate tõstada seda küsimust, aga tehke seda teie, meie oleme parem vait, sest meil on niikuinii russofoobse riigi maine," rääkis Liik.Liigi sõnul ei tohiks Eesti karta öelda välja oma arvamust ega põhjendada seda nii telgi taga kui kaamerate ees. Samas ei tohiks Eesti üle pingutada. "Mitte nii nagu Leedu, kes seadis partnerlusläbirääkimiste eeltingimuseks selle, et Venemaa teeb korda oma suhted Gruusiaga. Jumal hoidku, need olid viimati korras aastal 85," märkis Liik. Tema hinnangul oli Leedu samm absurdne.

29.05.2008 12:15 (32.31) Eesti abistab Iraagi pagulasi ühe miljoni krooniga [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kinnitas Stockholmis toimunud Iraagi ülesehituse ülevaatekonverentsil et Eesti eraldab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Iraagi pagulastele miljon krooni."Halb julgeolekuolukord on sundinud kodudest lahkuma üle kahe miljoni inimese," toonitas Paet pressiteates. Välisminister lisas, et "kui me saame kaasa aidata Iraagi pagulaste olukorra leevendamisele, siis parandab see ka nende võimalusi normaalsesse ellu tagasi pöörduda".Iraagi ülesehitusprogrammide jätkumisest rääkides märkis Paet, et oluline on Euroopa Liidu panuse kasv riigi ühiskonnaelu demokratiseerimise ja majandusreformide toetamisel. "Rahvusvaheline toetus peab tagama Iraagi rahu- ja ülesehitusprotsessi õnnestumise ning ära hoidma piirkondliku katastroofi," rõhutas Paet.

05.06.2008 19:15 (32.31) Paet: Amnesty lähtub ebaadekvaatsetest väidetest [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul on kahetsusväärne, et Amnesty International lähtub oma hinnangutes Eestisse vaenulikult suhtuvate allikate ebaadekvaatsetest väidetest."Kui on etteheiteid, siis tuleb neist kõnelda näidete abil. Üldistamine paari juhtumi puhul, kus inimesed pole pidanud vajalikuks keelt õppida, on kohatu, ja selle põhjal ei saa teha järeldusi 420 000 inimese kohta," ütles Paet ERR Uudistele. Amnesty International süüdistab oma raportis 2007. aasta kohta Eestit keeleliste vähemuste diskrimineerimises eriti tööhõivevaldkonnas, mis puudutavat umbes 420 000 inimest ehk 30% elanikkonnast. "Eesti on vastu võtnud uue lõimumiskava, mis hõlmab nii sotsiaalmajandusliku, kultuurilise ja haridusliku kui ka õigusliku ja poliitilise temaatika," kommenteeris Paet süüdistust. "Lõimumine on kahesuunaline protsess, teistest rahvustest inimeste olukorra parandamine tööjõuturul on lõimumiskava üks prioriteete ning paljud rahvusvahelised organisatsioonid, sh ÜRO ning EN on meie jõupingutusi sellel suunal tunnustanud." "Hea eesti keele oskus aga on oluline võrdsete võimaluste ning konkurentsivõimelisuse tagamiseks tööjõuturul ning hariduses," lisas välisminister. Amnesty Internationali raport mainib ka, et on mõningaid teateid selle kohta, et aprillirahutuste ajal peksis politsei mitmel pool Tallinnas rahulikke meeleavaldajaid ning et arreteeritud rahumeelseid protestijaid väärkoheldi ja solvati. Paet ütles selle kohta, et ükski raportis mainitud juhtum pole tõendamist leidnud. "Eesti on õigusriik, kus kõik kaebused vaadatakse läbi ja lahendatakse vastavalt seadustele," lausus ta. Raport juhib tähelepanu Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari juulis tehtud märkusele, et elutingimused Eesti vanglates on haletsusväärsed, mida võib võrdsustada ebainimliku ja alandava kohtlemisega. "Vanglate olukorda parandatakse pidevalt, on ehitatud Tartu ja Viru vangla, vanemaid remonditakse," ütles välisminister. Samuti märgib Amnesty Internationali raport, et Euroopa Liit nõudis 2007. aasta juunis Eestilt rassilise võrdsuse direktiivi ülevõtmist, mida Eesti ei olnud aasta lõpuks teinud. Paeti sõnul on eelnõu direktiivi ülevõtmiseks riigikogu menetluses.Välisminister lisas, et kõiki eespool esitatud vastuväiteid on eelnevat Amnesty Internationalile ka selgitatud.

07.06.2008 21:15 (32.31) Paet: kokkuhoiupoliitika ei vähenda humanitaarabi suurust [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paet kinnitab, et säästueelarve ja majanduskasvu jahenemine ei hakka vähendama Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi suurust.Eesti tahab saavutada 2011. aastaks eesmärgi, mille kohaselt suunatakse 0,17 protsenti rahvuslikust koguproduktist arengukoostöösse ja humanitaarabisse, tõdes välisminister Paet Tallinnas Tammsaare pargis toimunud Maailmapäeval, vahendas "Aktuaalne kaamera".Eksootiliste esinejatega Maailmapäeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi suundadest. Täna on Eestil kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks Gruusia, Moldova, Ukraina ja Afganistan.Emori paari kuu vanune avaliku arvamuse uuring näitab, et 48% Eesti elanikest leiab, et Eesti peaks esmajärjekorras abistama Aafrika riike. Üksikuid humanitaarabi projekte on Eestil selles suunas ka olnud."Aga selleks, et Aafrikas võib olla süstemaatilisemalt mõni partnerriik või valdkond välja valida, selleks on vaja rohkem raha. Tänase ressursi juures ei ole mõtet väga selliste peamiste partnerriikide ringi laiendada, siis läheks lugu liiga lahjaks," rääkis Paet.Kogu Eesti riigi ametlik arenguabi oli 2006. aastal 180 miljonit krooni, välisministeeriumi arengukoostöö eelarve oli samal ajal 15 miljonit krooni, mullu 23 ja sel aastal on 60 miljonit krooni. Välisminister tõdes, et eelarvekasvu raugemine ei luba summadel küll nii kiirelt kasvada kui headel aastatel, kuid kinnitas, et vaatamata kokkuhoiupoliitikale ei vähene arengukoostöö ja humanitaarabi tase tuleval aastal kindlasti."Arengukoostöösse panustamine kindlasti on üks väga olulisi riigi visiitkaarte muule maailmale kui palju siis ka väikeriik hoolib tegelikult teistest, kes on kehvemas olukorras ja kes abi vajavad. Nii, et see on valdkond, mille kallale ei minda," ütles välisminister.Arengukoostööks kavandatav summa on kolme aastaga kasvanud kuuelt kroonilt iga Eesti elaniku kohta 130 kroonini elaniku kohta. EMOR-i uuringu järgi tahaks vaid kuus protsenti elanikest toetust vähendada, teised on nõus.

18.06.2008 15:45 (32.31) Paet: referendum oleks võinud läbi kukkuda igas EL riigis [ERR Uudised]

Eesti välisminister Urmas Paet ütles tänasel riigikogu istungil, et on suhteliselt suur tõenäosus, et Lissaboni lepe oleks referendumile panduna samamoodi kui Iirimaal läbi kukkunud ükskõik millises teises Euroopa Liidu riigis.Paet rääkis tänasel riigikogu istungil, et esmaspäevasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis ei olnud meeleolu kaugeltki mitte Iiri-vastane, sest riikide esindajad andsid endale aru, et ka nende riigis on teatav kommunikatsiooniprobleem."See, millest referendumi kampaanias räägiti, olid paljuski asjad, millel ei ole mitte mingisugust pistmist Lissaboni leppega," ütles Paet ja nimetas puudulikku kommunikatsiooni põhjuseks, miks inimesed ei mõista, kuidas Euroopa Liit toimib ja mismoodi ta edasi areneb.

18.06.2008 16:45 (32.31) Paet: referendum oleks võinud läbi kukkuda igas ELi riigis [ERR Uudised]

Eesti välisminister Urmas Paet ütles tänases riigikogu infotunnis, et on suhteliselt suur tõenäosus, et Lissaboni lepe oleks referendumile panduna samamoodi kui Iirimaal läbi kukkunud ükskõik millises teises Euroopa Liidu riigis.Paet rääkis, et esmaspäevasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis ei olnud meeleolu kaugeltki mitte Iiri-vastane, sest riikide esindajad andsid endale aru, et ka nende riigis on teatav kommunikatsiooniprobleem."See, millest referendumi kampaanias räägiti, olid paljuski asjad, millel ei ole mitte mingisugust pistmist Lissaboni leppega," ütles Paet ja nimetas puudulikku kommunikatsiooni põhjuseks, miks inimesed ei mõista, kuidas Euroopa Liit toimib ja mismoodi ta edasi areneb.

20.06.2008 13:45 (32.31) Urmas Paet: Laar levitab väljamõeldisi [ERR Uudised]

Reformierakondlasest vÃ¤lisminister Urmas Paet reageeris teravalt koalitsioonipartneri IRL-i esimehe Mart Laar vÃ¤idetele nagu toetanuks Eesti Kuuba-vastaste sanktsioonide kaotamist."LÃ¼kkan tÃ¤ielikult Ã¼mber Mart Laari vÃ¤ite, et Eesti jÃ¤ttis Euroopa Liidu vÃ¤lisministrite arutelul Rootsi ja TÅ›ehhi toetuseta Kuuba-vastaste meetmete tÃ¼histamise osas," teatas Urmas Paet vastuseks Mart Laari tÃ¤nasele avaldusele. "See on lihtsalt pahatahtlik jutt," lisas vÃ¤lisminister telefonivestluses ERR-i uudisteportaaliga.Â "Ma ei nÃ¤inud Mart Laari eile EL-i vÃ¤lisministrite kohtumisel." Eile Ãµhtul arutasid Euroopa Liidu vÃ¤lisministrid Kuuba-vastaste meetmete tÃ¼histamist. Nende meetmete rakendamine oli kÃ¼lmutatud juba 2005. aastast ning need seisnesid mittesuhtlemises Kuuba juhtidega. "Igal juhul oli Eesti koos Rootsi ja TÅ›ehhiga Ã¼ks tugevamaid Kuuba-vastaste meetmete lÃµpetamise vastustajaid. Nende riikide vÃ¤lisministrite eileÃµhtuste seisukohtade vÃ¤ljendamise tulemusel muutus oluliselt ka Kuuba-teemaliste lÃµppjÃ¤relduste tekst ning selles ei rÃ¤Ã¤gita enam mÃ¤rgatavatest muudatustest Kuuba poliitikas," sÃµnas urmas Paet. "On kahetsusvÃ¤Ã¤rne, et Mart Laar levitab vÃ¤ljamÃµeldist, nagu oleks Eesti jÃ¤tnud Rootsi ja TÅ›ehhi toetuseta Kuuba-vastaste meetmete kÃ¼simuses. Eesti toetas tugevalt Kuuba praeguse reÅºiimi suhtes kriitilist hoiakut, nagu ka eelpool nimetatud riigid," lisas vÃ¤lisminister. Eesti endine peaminister, praegune riigikogu liige ja koalitsioonierakonna IRL esimees Mart Laar kirjutas tÃ¤na oma blogis, et tal on hÃ¤bi Kuuba-vastased sanktsioonid tÃ¼histanud Euroopa Liidu ja seda otsust toetanud Eesti pÃ¤rast. "Euroopa Liit otsustas tÃ¼histada sanktsioonid kommunistliku Kuuba vastu, tunnustades sellega Raul Castro valitsuse "liberaalseid reforme". Seda uudist vÃµis oodata, kuid ikkagi on seda vastik lugeda. On raske uskuda, et terve mÃµistusega inimesed vÃµivad tÃµsiselt rÃ¤Ã¤kida Kuubal saabunud liberaliseerimisest," teatas Mart Laar oma ajaveebis. "Euroopa Liit otsustas kÃ¼ll, et aasta jooksul vaadatakse olukord Kuubal uuesti lÃ¤bi, kuid kahjuks ei saa kohe kuidagi uskuda, et juhul, kui poliitvangid endiselt vanglates mÃ¤danevad ning internet kuubalastele suletuks jÃ¤Ã¤b, Euroopa mehemeelt leiab, et sanktsioonid taastada," mÃ¤rkis Laar. "See otsus nÃµuab Ã¼ksmeelt ning kindlasti leidub Euroopast vÃ¤hemalt Ã¼ks riik, kes selle blokeerida vÃµtab. Ãœksmeelt nÃµuab aga ka sanktsioonide kÃµrvaldamine. SeetÃµttu on mul hÃ¤bi mitte ainult Euroopa vaid ka oma maa pÃ¤rast." Euroopa Liit (EL) otsustas eile taastada Kuubaga kÃµik diplomaatilised suhted, mis on olnud alates 2003. aastast piiratud. EL on pÃ¼Ã¼dnud taastada tÃ¤ielikke poliitilisi suhteid Havannaga alates ajast, kui kaks aastat tagasi lahkus halva tervise tÃµttu ametist Fidel Castro ja vÃµimule tuli ta vend Raul. EelkÃµige Hispaania peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero on pÃ¼Ã¼dnud sanktsioonide eemaldamist lÃ¤bi suruda, rÃµhudes Raul Castro valitsuse laialdastele uuendustele ja suuremale inimÃµigustega arvestamisele. Embargo eemaldamine on esile kutsunud aga ka tulist kriitikat. NÃ¤iteks Rootsi ja TÅ¡ehhi on olnud sanktsioonide eemaldamise vastu, rÃµhutades, et Rauli valitsuse lÃ¤bi viidud muutused on olnud marginaalsed ja vaid vÃ¤lised ning Kuuba on endiselt kommunistlik ja inimÃµigustega mitte arvestav.

01.07.2008 12:45 (32.31) Paet: Saksa ja Poola riigipeade otsused lepet ei takista [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet ei usu, et Saksamaa ja Poola presidentide otsused mitte anda allkirja Lissaboni leppe ratifitseerimiseks mÃµjutaks kuidagi selle leppe ratifitseerimisprotsessi.Paet rÃµhutas ERR Uudistele, et mÃµlema riigi parlamendid on Euroopa Liidu institutsioone reformiva leppe heaks kiitnud.Saksa presidendi kÃ¤ik viivitada lepingu allkirjastamisega on tema sÃµnul loogiline, sest sel teemal on praegu kÃ¤imas oluline pÃµhiseaduslik kohtuvaidlus. "Ma ei nÃ¤e seal midagi uut vÃµi mingit probleemi," kinnitas ta.Poola presidendi teade, et "Lissaboni leppe allkirjastamine on mÃµttetu", on ministri sÃµnul pigem sealse sisepoliitlise vÃµitluse tulemus."Ma olen kindel, et see, kas president viivitab nÃ¼Ã¼d mÃµnda aega parlamendi otsuse vÃ¤ljakuulutamisega, ei mÃ¤ngi ka vÃ¤ga suurt rolli," arvas ta.JÃ¤rgmiseks suureks takistuseks Lissaboni leppe ratifitseerimisel vÃµib saada TÅ¡ehhi parlamendi otsus. Sealne parlament ei saa Lissaboni lepet ratifitseerida enne, kui pÃµhiseaduskohus on otsustanud, kas lepe ei lÃ¤he pÃµhiseadusega vastuollu.Mitmed Euroopa Liidu liidrid aga kardavad, et TÅ¡ehhi ei ole valmis Lissaboni lepet ratifitseerima.Paet usub, et kui kohtu otsust ei tule oodata nii kaua, et Lissaboni lepinguga seoses vÃµiks toimuda mingeid negatiivseid arenguid, kiidab parlament selle heaks."Selge on see, et kui Iirimaale peaks lisanduma veel mÃµni riik, kes esimese hooga Lissaboni leppe tagasi lÃ¼kkab, siis kindlasti saab olema Ã¤Ã¤rmiselt keeruline selle leppega edasi minna," arvab ta samas.

22.07.2008 12:45 (32.31) Paet kutsus üles allumatusele Putini suhtes [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet kutsus Venemaad Ã¼les loobuma tÃ¤itmast endise presidendi Vladimir Putini kÃ¤sku suhete loomise kohta Gruusia territooriumil asuvate piirkondadega."Venemaal tuleb Gruusiast vÃ¤lja viia sinna ebaseaduslikult paigutatud sÃµjavÃ¤eÃ¼ksused ning peatada president Putini poolt aprillis tehtud otsuse tÃ¤itmine," Ã¼tles Paet eileÃµhtuses vestluses Gruusia ametivenna Eka TkeÅ¡elaÅ¡viliga. Venemaa ekspresident ja praegune peaminister Vladimir Putin andis aprillis korralduse Ãµiguslike suhete loomise kohta Gruusiast eralduda soovivate Abhaasia ja LÃµuna-Osseetia piirkondadega. Paet lisas, et sagenenud provokatsioonid Gruusia Ãµhupiiri rikkumiste nÃ¤ol kahjustavad kindlasti algatusi konfliktide rahumeelsel lahendamisel ning rÃµhutas, et EL peab suurendama aktiivsust Abhaasia ja LÃµuna-Osseetia konfliktide lahendamisel lÃ¤htudes Gruusia territoriaalsest terviklikkusest.Â VÃ¤lisminister TkeÅ¡elaÅ¡vili kinnitas, et Gruusia on valmis rahuplaaniga edasi minema ning mÃ¤rkis, et seejuures on vÃ¤ga oluline saavutada kokkulepe pÃµgenike Abhaasiasse tagasipÃ¶Ã¶rdumise osas. Ka riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirÃ¼hm tegi eelmisel nÃ¤dalal teravatoonilise avalduse, milles kutsus rahvusvahelisi organisatsioone reageerima jÃµuliselt Venemaa tegevusele Gruusia territooriumil ning alustama Abhaasias Venemaa osaluseta rahvuvalveoperatsiooni. "Venemaa relvajÃµudude sissetungid Gruusia Ãµhuruumi ja vÃ¤gede koondamine Abhaasias on rÃ¤ige rÃ¼nnak Gruusia kui iseseisva riigi vastu. Eesti-Gruusia parlamendirÃ¼hm kutsub rahvusvahelisi organisatsioone kiirelt ja otsustavalt reageerima Venemaa sellisele tegevusele. On mÃµeldamatu, et ÃœRO, OSCE ja Euroopa NÃµukogu liikmesriik kasutab jÃµuga Ã¤hvardamist teise liikmesriigi vastu," seisab parlamendirÃ¼hma avalduses. Avalduses seisab veel, et Venemaa kÃ¤itumine ja Gruusiat puudutav retoorika meenutab aega, mil vÃ¤ikeriike kÃ¤sitleti peenrahana suurte geopoliitiliste ambitsioonide teostamisel. "Sellises Ãµhustikus ei saa tÃµsiselt vÃµtta Venemaa rolli rahuvahendajana Abhaasias ja LÃµuna-Osseetias. Vene FÃ¶deratsioon on konflikti osapool ja lahenduste leidmise peamine takistus. Selles olukorras on rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti ÃœRO ja Euroopa Liidu roll uute lahendusteede otsimisel erakordselt suur."

05.09.2012 18:15 (32.31) Eesti tegutseb koostöö süvendamiseks Põhjamaade ning Läti ja Leeduga [Välisministeerium]

Nr 307-E Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Vilniuses Rootsi, Norra, Taani, Soome, Islandi, Leedu, Läti ja Eesti välisministrite (NB8) kohtumisel, et tihe igakülgne koostöö kaheksa riigi vahel on äärmiselt oluline ning seda tuleb veelgi süvendada. Paet märkis, et Eesti peab oluliseks NB8 ühise poliitilise hääle kuuldavamaks muutmist rahvusvahelisel areenil ning seetõttu on tervitatav NB8 välis- ja julgeolekupoliitilise dialoogi tihenemine. „Näiteks idapartnerluse osas oleme ühiselt veendunud, et ELi idanaabrus vajab meie jätkuvat tähelepanu ja toetust,“ ütles Paet. Kuid välisministri sõnul on siiski ka veel mõtteruumi, kuidas ühiselt veelgi rohkem saavutada. „Näiteks teeme igapäevaselt aktiivselt tööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamiseks, kuid mõnikord jääb maailmas puudu poliitilisest toetusest kohtu tööle,“ lausus ta. Välisministrid kõnelesid kohtumisel ka Euroopa Liidu tuleviku teemadel, sealhulgas majandus- ja rahanduspoliitikast ning ELi finantsraamistikust aastateks 2014-2020. Paeti sõnul on euroalasiseselt vajalik majandusliku integratsiooni süvenemine. Targa kasvu saavutamiseks peavad olema tähelepanu all struktuursed reformid tööturul, haridussüsteemi kvaliteedi tõstmine, samuti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni soodustamise jätkamine ning digitaalsete võimaluste ärakasutamine. „Digitaalse ühisturu arendamisega tuleb ka meie piirkonnas edasi minna,“ lisas ta. Energiaküsimustest kõneldes märkis välisminister Paet, et Eesti jaoks on oluline eesmärk kaotada aastaks 2015 nn energiasaared. „Mida rohkem on erinevaid ühendusi Põhja-Balti regioonis, seda operatiivsemad ja paindlikumad me oleme ning seda suurem on Eesti energiajulgeolek,“ rõhutas ta. Põhja- ja Baltimaade välisministrid rääkisid veel ka olulisemates rahvusvahelistest arengutes maailmas, sealhulgas olukorrast Lähis-Idas ja Süürias. Samuti kohtusid välisministrid Leedu presidendi Dalia GrybauskaitÄ—ga. NB8 on piirkondlik koostööformaat, mis hõlmab Rootsit, Soomet, Norrat, Islandit, Taanit, Eestit, Lätit ja Leedut. Eesti on NB8 eesistuja 2014. aastal, samal aastal võtame üle Balti koostöö ja Läänemeremaade Nõukogu koordineerimise. Eestil on kavas nimetada 2014. aasta Läänemere aastaks, mille üks eesmärk on tekitada suuremat kooskõla ja praktilist kokkupuudet regionaalsete koostööformaatide vahel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

05.09.2012 18:15 (32.31) Välisminister Urmas Paet kohtub homme Vilniuses oma Põhja- ja Baltimaade kolleegidega [Välisministeerium]

Nr 306-E Välisminister Urmas Paet on homme Vilniuses, kus ta osaleb Põhja- ja Baltimaade (Nordic-Baltic 8 – NB) välisministrite kohtumisel. Välisminister Paeti sõnul on Eesti sooviks, et Põhja-Balti koostöö muutuks veelgi sisukamaks ja tihedamaks. „Hästi toimuv piirkondlik koostöö on võtmeks, mis aitab kaasa majanduskasvule aga ka laiemalt Läänemere regiooni maailmakaardil nähtavamaks muutmisele,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et kindlasti on positiivsed tulemused sellel, kui saaksime parandada koostööd näiteks ühisturu, sealhulgas digitaalturu alal ja küberkoostöö valdkonnas. „Samuti loodame, et koostöö energiaküsimustes viib tarnijate mitmekesistamise, täiendavate energiaühenduste rajamise ning toimiva energiaturu tekkimiseni, mis omakorda aitaks suurendada Eesti energiajulgeolekut,“ rõhutas Paet. Põhja- ja Baltimaade välisministrid teevad kohtumisel aastakokkuvõtteid senistest saavutustest ja arutavad võimalusi, kuidas tulevikus NB8 koostööd veelgi sisulisemaks muuta. Samuti arutatakse Idapartnerluse ja energeetika küsimustega seonduvat ning kõneldakse olulisematest rahvusvahelistest arengutest, sealhulgas olukorrast Lähis-Idas ja Süürias. NB8 on piirkondlik koostööformaat, mis hõlmab Rootsit, Soomet, Norrat, Islandit, Taanit, Eestit, Lätit ja Leedut. Tänavu on NB8 koostöö eesistuja Leedu, 2013. aastal Rootsi ja 2014. aastal Eesti. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

05.09.2012 18:15 (32.31) Täna on ülemaailmne humanitaarpäev [Välisministeerium]

Nr 226-E Välisminister Urmas Paet ütles täna ülemaailmsel humanitaarpäeval, et Eesti reageerib katastroofide tagajärjel tekkinud humanitaarabivajadustele alati kohe. „Meil ei ole küll iga kord võimalik olla kohapeal abistamas, kuid Eesti aitab loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides kannatanuid annetustega rahvusvahelistele humanitaarabi organisatsioonidele või kahepoolselt, vastates riikide otsestele abipalvetele,“ ütles Paet. „Sel aastal on Eesti toetatud põua ja näljahäda käes kannatavate riikide − Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Nigeri ja Somaalia elanikke. Samuti oleme aidanud leevendada inimeste olukorda kriisikolletes − Süürias ja Lõuna-Sudaanis,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et Eesti on saatnud võimalusel katastroofipiirkondadesse ka oma päästemeeskonna liikmeid, näiteks 2010. aastal maavärinas kannatanud Haitile ning üleujutustejärgsesse Pakistani. Paeti sõnul on Eesti humanitaarabi osutanud alates 1998. aastast. „Eesti tegi oma esimese vabatahtliku annetuse Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile ning sellest ajast alates oleme abi andnud rohkem kui kolmekümnele riigile maailma eri paigus,“ lisas ta. Samuti märkis välisminister, et Eesti on aasta-aastalt kasvatanud oma toetust nii ÜROle ja teistele rahvusvahelistele humanitaarabiorganisatsioonide kui ka Punasele Ristile. „Sel aastal on humanitaarabi osutamiseks planeeritud ligikaudu miljon eurot,“ ütles Paet. Humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm ja moraalne kohustus. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabi missioonidel osalemine on Eesti välispoliitika oluline osa. Humanitaarabi eesmärk on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks. Humanitaarabi antakse olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda. Humanitaarabi osutamisel lähtutakse abivajava riigi, territooriumi, ühenduse, reÅ¾iimi, rühmituse või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest. Selle aasta humanitaarpäeva teema on „Mina olin siin“. Infot ülemaailmse humanitaarpäeva kohta: http://www.un.org/en/events/humanitarianday/ Lisainfo Eesti humanitaarabi andjana: http://www.vm.ee/?q=node/9756 Eesti osalemine rahvusvahelises humanitaarpoliitikas: http://www.vm.ee/?q=node/9757 Eesti humanitaarabi tegevused 2012. aastal: http://www.vm.ee/?q=node/13604 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee

05.09.2012 18:15 (32.31) Eesti aitab Rootsil Valgevenes viisasid väljastada [Välisministeerium]

Nr 225-E Välisminister Urmas Paeti sõnul pakub Eesti Valgevenega teravasse diplomaatilisse konflikti sattunud Rootsile tuge viisade väljastamisel Minskis. „Oleme Rootsiga kokku leppinud, et Eesti saatkond Minskis hakkab alates 21. augustist Valgevenes esindama Rootsit viisaküsimustes. Valgevene nõuab kuu lõpuks Rootsi diplomaatide lahkumist riigist,“ lausus välisminister Paet. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Valgevene ja Rootsi diplomaatiline konflikt äärmiselt kahetsusväärne. „Valgevene võimude süüdistused Rootsi suhtes on rünnak Euroopa väärtuste vastu ning konflikti ainukeseks tulemuseks on Euroopa Liidu ja Valgevene suhete edasine destabiliseerumine,“ ütles ta. Paeti sõnul viitab diplomaatiline konflikt vaid Valgevene olukorra välisele küljele, sest inimõigustealased probleemid riigis pole endiselt lahendust leidnud. „Valgevene ja Rootsi diplomaatiline konflikt on olukorda veelgi komplitseerinud ning muutnud Valgevene abistamise Euroopa Liidu jaoks senisest raskemaks,“ lausus Paet. Samuti märkis Paet, et Euroopa Liit peab jätkama oma senist poliitikat – nõudma Valgevenelt kõikide poliitvangide vabastamist ja rehabiliteerimist ning teisalt toetama kodanikuühiskonda ja aitama valgevenelastel oma riiki moderniseerida. „Murettekitav on ka see, kui Rootsi algatatud arengukoostöö projektid peaksid katkema. Diplomaatiliste suhete kriis ei tohiks mõjutada Rootsi arengukoostöö projekte, mis on suunatud otseselt Valgevene ühiskonna toetamisele ja arendamisele,“ lisas ta. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ELi liikmesriigid vajadusel valmis täiendama ka senist Valgevene suunaliste sanktsioonide paketti. „Kuid sanktsioone tuleb siiski rakendada ratsionaalselt ja samuti on oluline tagada nende mõju,“ rõhutas Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

06.09.2012 11:35 (32.31) Välisminister Urmas Paet arutab Euroopa Liidu välisministritega Euroopa julgeolekustrateegiat [Välisministeerium]

Nr 311-E Välisminister Urmas Paet on homme ja ülehomme Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Küprosel, kus kõneldakse Euroopa julgeolekustrateegiast. „Euroopa julgeolekustrateegia vajab ülevaatamist, sest muutunud on nii olukord maailmas kui ka Euroopa Liit on edasi arenenud,“ ütles Paet. Välisministri sõnul on Eesti seisukohal, et Euroopa julgeolekustrateegiat tuleks arendada teemapõhiselt. „Näiteks selliste valdkondade nagu küber- ning energiajulgeolek konkreetsema sisuga täitmine,“ lisas ta. Välisministrid arutavad ka ELi välistegevust veevarude küsimuses ning hariduse rolli konflikti- ja kriisijärgsetes riikides. „Vesi on strateegilise tähtsusega loodusvara ning veevarudega seonduv võib tulevikus kujuneda üheks kõige suuremaks vastuolude ja konfliktide allikaks maailmas,“ märkis Paet. Samuti on välisministri sõnul haridusega seotud küsimustel üha olulisem roll välis- ja julgeolekupoliitikas. Kohtumisel tuleb kõne alla ka olukord Süürias. Paeti sõnul arutavad välisministrid, mida Euroopa Liit saaks teha Süüria inimeste olukorra leevendamiseks ja demokraatlikele protsessidele kaasa aitamiseks. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee

07.09.2012 14:45 (32.31) Euroopa Liidu välisministrite kohtumine keskendub hariduse ja vee kättesaadavusele konfliktide leevendajana [Välisministeerium]

Nr 313-E Välisminister Urmas Paet märkis täna Küprosel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et haridusega seotud küsimustel on üha olulisem roll välis- ja julgeolekupoliitikas. „Haridus on valdkond, mis mõjutab kõigi ühiskondade arengut ning seetõttu peab EL ühtlustama ja paremini planeerima ka oma tegevusi haridusküsimustes,“ ütles ta. Välisministri sõnul on haridusel tähtis osas ühiskondade konfliktijärgsel ülesehitusel ja stabiilsuse kindlustamisel ning Euroopa Liidul tuleb leida võimalusi oma sellesuunaliste tegevuste tulemuslikumaks elluviimiseks. „Näiteks peame mõtlema sellele, kuidas tagada konfliktipiirkondades asuvate või sealt põgenema sunnitud laste ja noorte haridustee jätkumine,“ lisas Paet. Välisminister märkis, et konfliktijärgsetest riikidest on Eesti arengukoostöö raames haridusteemale palju tähelepanu pööranud Afganistanis. „Oleme mitmete projektide raames aidanud parandada hariduse kättesaadavust ja Afganistani laste õppetingimusi. Samuti ühendab Afganistani ja Eesti koole sõpruskoolide võrgustik,“ lausus ta. Paeti sõnul soodustab parem juurdepääs haridusele ja üldisem haridustaseme tõus ka reformiprotsesside toimumist ühiskonnas. Samuti kõnelesid välisministrid kohtumisel veeküsimustest ning tõdesid, et veevarudega seonduv võib kujuneda üheks kõige suuremaks vastuolude ja konfliktide allikaks maailmas. „2020. aastaks võib eeldada veekasutuse suurenemist 20% võrra ning kliimamuutusest tulenevat veeressursside vähenemist, mis omakorda suurendab paljudes riikides veepuudust,“ märkis Paet. Välismister lisas, et sellises olukorras võib veest saada strateegiline ressurss, mida hakatakse kasutama mõjutusvahendina. Euroopa Liidu huvides on, et veevaesemates piirkondades Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas või Kesk-Aasias ei põhjustaks veevarude piiratus konflikte ega läbikukkunud riikide tekkimist. „EL peab juba täna astuma samme selleks, et parandada sealsete veevaesemate riikide veevarustust ning toetama investeeringuid vee- ja niisutussüsteemide kaasajastamiseks,“ ütles Paet. Oluline on ka ELi teaduslik ja tehnoloogiline ekspertiis reostuse küsimustega tegelemisel ning põllumajanduse reformimisel. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSOSAKOND 637 7654 513 8689 pressitalitus@mfa.ee www.vm.ee

11.09.2012 13:20 (32.31) Välisminister Urmas Paet sõidab visiidile Gruusiasse [Välisministeerium]

Nr 318-E Homme, 12. septembril viibib välisminister Urmas Paet visiidil Gruusias. Paet kohtub Tbilisis Gruusia presidendi Mikheil Saakašvili, parlamendi esimehe David Bakradze, peaministri Ivane Merabišvili ja välisministri Gregory Vašadzega. Samuti on välisministril kavas kohtumine Gruusia opositsiooni esindajatega. Välisminister Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Gruusia pingutusi teel Euroopa Liidu ja NATO suunal ning oktoobris toimuvate parlamendivalimiste demokraatlikul korraldamisel. „Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ning sisepoliitiliste pingete vähendamine on sellele oluliselt kaasa aidanud,“ märkis Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee

27.09.2012 10:20 (32.31) Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Birmaga [Välisministeerium]

Nr 339-E 27. september 2012 Välisminister Urmas Paet ütles eile New Yorgis Myanmari (Birma) välisministri Wunna Maung Lwiniga diplomaatilisi suhteid sõlmides, et Eesti tunnustab Myanmari valitsuse samme demokraatlike reformide läbiviimisel ja avatuma ühiskonna loomisel. „Väga oluline on ühiskondlik leppimine,“ lausus Paet. „Poliitiline koostöö on esimene samm, millega peavad kaasnema sotsiaalsed ja majanduslikud reformid,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eesti valmis Myanmariga jagama ka oma kogemust demokraatliku õigusriigi ülesehitamisest. „Eestil on laialdane kogemus infoühiskonna arendamisel, mis võib Myanmarile huvi pakkuda,“ ütles Paet. „Myanmar on teretulnud tutvuma Eesti e-valitsuse akadeemia tegevuse ja IKT demokeskuse tööga,“ lisas ta. Välisministrid rääkisid kohtumisel ka koostööst ÜROs ning teineteise kandidatuuride vastatikusest toetamisest. „Loodame, et Myanmar toetab Eesti kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukokku käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel,“ märkis Paet. Eesti ja Myanmari välisminister leppisid diplomaatiliste suhete sõlmimise ÜRO 67. peaassamblee avamisel kokku käesoleva aasta aprillis. Alates märtsist 2011, kui sõjaväeline nõukogu andis Myanmaris võimu üle uuele valitsusele, on riigis toimunud suured muudatused. Viiakse läbi reforme, seaduste ülevaatamiseks on loodud komisjon ja vabastatud on poliitvangid. Vahevalimiste tulemusel on parlamendis esindatud ka varem tagakiusatud opositsioon. Euroopa Liit otsustas aprillis 2012 peatada kõigi sanktsioonide, välja arvatud relvaembargo kehtivus Myanmari suhtes. Myanmar on nimetatud liikmesriikide poolt Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (Association of Southeast Asian Nations, ASEAN) eesistujaks 2014. aastal. Fotod: http://tinyurl.com/dyorseq VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

01.10.2012 11:36 (32.31) Välisminister Urmas Paet: Euroopal on head eeldused majanduskasvuks [Välisministeerium]

Nr 346-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis Columbia ülikoolis toimunud ümarlaual Euroopa kriisi poliitilistest aspektidest kõneledes, et ei saa rääkida eurokriisist kui sellisest. „Võime rääkida rahandus-, majandus-, pangandus- ja eelkõige võlakriisist, ka usalduskriisist,“ sõnas Paet. „Euroopa on kriisiga toimetulekuks rakendanud mitmeid meetmeid ning tegevusel on kaks dimensiooni - ühelt poolt solidaarsus ja teisalt reeglid ning reformid.“ Paeti sõnul on abisaajad kohustunud läbi viima struktuurseid reforme ning hoidma riigivõla kontrolli all. Rääkides Euroopa tulevikust märkis Paet, et Euroopal on head eeldused majanduskasvuks ja -arenguks. „Vajalik on nii öelda kriisiriikide probleemid kontrolli alla saada, reformid ellu viia ja turgude usaldus taastada,“ lausus ta. „Euroopa Liit on maailma suurim majandus ning euroala võlakoormus on väiksem kui USAl ja Jaapanil. Euroopa Liidu siseturg ning inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on eeskujuks maailmas laiemalt,“ lisas ta. Paeti sõnul näitab ka Euroopa Liidu kandidaatriikide rohkus, et EL on jätkuvalt ligitõmbav. Fotod: http://tinyurl.com/dyorseq VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

01.10.2012 11:50 (32.31) Eesti peab oluliseks riigi selget vastutust oma kodanike kaitsmisel ka kriisiolukordades [Välisministeerium]

Nr 349-E Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis vastutus kaitsta - R2P (the Responsibility to Protect) ministrite kohtumisel, et vastutus kaitsta põhimõtte keskmes on eelkõige riigi kohustus tagada oma inimeste julgeolek ka kriisiolukordades. „Näiteks Araabia kevadega seonduvad sündmused on selle teema selgelt tõstatanud,“ märkis Paet. „Riigi kohustus oma inimeste kaitsel on sama oluline kui rahvusvahelise kogukonna tulemuslik abi või ka sekkumine,“ lisas ta. Eesti välisminister rõhutas, et vastutus kaitsta kontseptsiooni oluline osa on ennetustegevus. „See tähendab võitlust vaesusega, diskrimineerimise vältimist, õigusriikluse ja inimõiguste ning vabaduste tagamist,“ ütles Paet. „Praktilisel tasandil peab kasvama vaba interneti, sotsiaalmeedia ja tehnoloogiliste vahendite kättesaadavus, et juhtida tähelepanu kuritegude ennetamisele ja tuvastamisele.“ Ta lisas, et panustama peavad nii rahvuslikud, regionaalsed kui ka rahvusvahelised osapooled, sealhulgas kodanikuühiskond ja ka meedia. Paeti sõnul on väga oluline Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) tegevus genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ning sõjakuritegude eest vastutajate karistamisel. Ta lisas, et Eesti peab oluliseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli suurendamist ning kohtu ülemaailmset kehtivust. „Hetkel on kriminaalkohtul 121 liiget, kuid loodame, et liitujate arv kasvab jõudsalt,“ märkis Paet. Eesti soovib Paeti sõnul saada Vastutus kaitsta sõprade grupi liikmeks. Vastutus kaitsta on 2005. aastal ÜRO poolt loodud initsiatiiv. See on normide kogum, mis põhineb ideel, et suveräänsus ei ole mitte õigus, vaid vastutus. Algatus keskendub genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse ärahoidmisele ja takistamisele. Sel kontseptsioonil on kolm sammast: 1) riigil on kohustus kaitsta oma elanikkonda inimsusevastaste kuritegude eest 2) rahvusvahelisel kogukonnal on vastutus aidata riiki oma kohustuse täitmisel 3) kui riik ei ole võimeline oma elanikkonda inimsusevastaste kuritegude eest kaitsma ja rahumeelsed meetmed on ammendatud, lasub rahvusvahelisel kogukonnal kohustus sekkuda mõjutusvahenditega, näiteks majandussanktsioonidega. Sõjalist sekkumist kaalutakse viimase võimalusena. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

Tweets by @w3uudised