W3 uudised

Otsing 'ukrain*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused "tähtsuse" järgi

19.01.2019 10:56 (1) Saksa välisminister: Nord Stream 2 pole poliitiline projekt, gaas võiks minna läbi Ukraina [Postimees]

Saksamaa ei pea gaasijuhet Nord Stream 2 poliitiliseks projektis, kuid nõuab gaasitranspordi jätkumist Venemaalt läbi Ukraina Euroopasse ka pärast selle valmimist, ütles välisminister Heiko Maas reedel.

19.01.2019 09:47 (1) Video: Williams unistuse täitnud 18-aastasele tennisepiigale: ära nuta, sa olid väga hea [Postimees]

Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel jätkas naiste üksikmängus teekonda rekordilise 24. slämmiturniiri tiitli suunas endine maailma esireket Serena Williams (WTA 16.), kes alistas kolmandas ringis kindlalt 6:2, 6:1 kõigest 18-aastase ukrainlanna Dajana Jastremska (WTA 57.).

19.01.2019 00:10 (1) Eesti hokile pakuti ambitsioonikat plaani [Postimees]

Jaanuaris kogunesid Balti riikide, Ukraina, Poola ja Valgevene jäähokiliidud, et arutada võimaliku ühisliiga loomise plaani. Eesti jaoks osutus plaan liiga ambitsioonikaks.

19.01.2019 00:02 (1) Venemaa kollases helkurvestis vari [Postimees]

Prantslane Victor Alfonso Lenta, kes sõdis 16 kuud Ida-Ukrainas Donbassi separatistide poolel Ukraina vastu, ütles pärast seda 2015. aasta oktoobris nii: «See on suurepärane inimlik ja sõjaline kogemus – seda peab kogema.»

18.01.2019 23:12 (1) Saksa välisminister: Moskva peab Ukraina vangid viivitamatult vabastama [Postimees]

Berliin nõuab ukraina vangide, teiste seas Kertši väina lähedal novembri lõpus kinni võetud meremeeste viivitamatut vabastamist, ütles Saksa välisminister Heiko Maas Kiievis.

18.01.2019 22:37 (1) KALENDRIT TÄITMA! Eesti alustab EM-finaalturniiri maailmameistrite vastu [Õhtuleht]

Täna õhtul selgusid meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniiri mängude kuupäevad. Eesti rahvusmeeskond alustab finaalturniiri valitseva maailmameistri Poola vastu. Eesti peab alagrupikohtumised Hollandis, meie vastasteks on Holland, Poola, Tšehhi, Ukraina ja Montenegro.

18.01.2019 21:41 (1) Eesti alustab EM-i maailmameistri Poola vastu [ERR Sport]

Reede õhtul selgusid meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniiri mängude kuupäevad. Eesti rahvusmeeskond alustab finaalturniiri valitseva maailmameistri Poola vastu. Eesti peab alagrupikohtumised Hollandis, meie vastasteks on Holland, Poola, Tšehhi, Ukraina ja Montenegro.

18.01.2019 21:31 (1) Eesti alustab EMi maailmameistri Poola vastu [ERR Sport]

18.01.2019 00:07 (1) KOHALIK VAADE. Poola äärmuslaste hävitusretk Ukrainasse tõi terrorisüüdistuse [Postimees]

Eelmise aasta veebruaris peeti seoses Ukrainas Taga-Karpaatias asuvas Užgorodi linnas Ungari kultuurikeskuse hoone süütamisega kinni poolakad, kellele prokurör esitas selle kuu algul süüdistuse terrorikuriteos.

17.01.2019 16:50 (1) Kollavestide "turvaülemaks" on Donbassis Kremli poolel sõdinud prantslane [ERR Uudised]

Omal ajal Ukraina idaosas Kremli-meelsete jõudude poolel sõdinud endine Prantsuse eriüksuslane Victor Alfonso Lenta on nüüd aktiivselt tegutsemas nn kollaste vestide ridades. Nii ta ise kui ka mitmed meediaväljaanded on teda nimetanud lausa kollavestide "turvajuhiks".

17.01.2019 09:37 (1) Vene ametnik: Ukraina võib peagi lakata olemast riik [Postimees]

Kiievi võimud teevad kõik selleks, et Ukraina lõhestada ja see võib viia riigi kadumiseni, ütles Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev.

16.01.2019 21:57 (1) Avo Keel võrkpallikoondise EMi loosist: harju keskmine! [Õhtuleht]

Eesti võrkpallikoondis loositi septembris peetavaks EMiks ühte alagruppi Hollandi, Poola, Tšehhi, Ukraina ja Montenegroga. Avo Keele hinnangul on tegemist üsna riukaliku alagrupiga.

16.01.2019 21:40 (1) Kert Toobal: vastased on jõukohased ja heal päeval alistatavad [ERR Sport]

Eesti rahvusmeeskond mängib septembris EM-finaalturniiril ühes alagrupis Hollandi, Poola, Tšehhi, Ukraina ja Montenegroga. Koondise kapteni Kert Toobali sõnul on vastaseid jõukohased ning kõik on eelkõige mängijate enda kätes.

16.01.2019 20:48 (1) Creţu EM-loosist: maailmameister Poola on suur väljakutse meeskonnale, ent suur maiuspala fännidele [Postimees]

Eesti võrkpallikoondis loositi EM-finaalturniiri valiksarjas samasse alagruppi Hollandi, Poola, Tšehhi, Ukraina ja Montenegroga. Rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Creţu sõnul keskendub ta esmalt alagrupist edasi pääsemisele.

16.01.2019 18:47 (1) Klitško valmistas poksisõpradele otsekohese teatega pettumuse [Postimees]

Vladimir Klitško naasmisest poksiringi on viimastel nädalatel kõvasti sahistatud, kuid Ukraina legend kurvastas kõiki fänne, teatades, et tegu on alusetu kuulujutuga.

16.01.2019 16:55 (1) Mikser kinnitas Porošenkole jätkuvat toetust Ukrainale [ERR Uudised]

Välisminister Sven Mikser kohtus teisipäeva õhtul koos oma Leedu ja Poola kolleegiga Ukraina president Petro Porošenkoga. Kohtumine keskendus peamiselt Ukraina julgeolekuolukorrale ning Aasovi merel toimuval.

16.01.2019 14:20 (1) Video: isa tegi tütrele lehepuhurite abil mootorkelgu [ELU24]

Venemaa lääneosas Ukraina piiri ääres asuvas Belgorodis tegi üks tehnikavidinate huviline isa oma tütrele lehepuhurite abil mootorkelgu.

16.01.2019 13:37 (1) Vihane kiri Eesti 200ga ühinenud Ruslan Trochynskyile: raiu see omale pähe, see ei ole sinu kodu [Õhtuleht]

Eesti poliitika üks uustulnuk, ansambli Svjata Vatra solist ja nüüd ka Eesti 200 liige Ruslan Trochynskyi jagas Facebookis talle saadetud kurja kirja, mille autor teda Ukrainasse tagasi saatis.

16.01.2019 13:28 (1) Vihane kiri Eesti 200ga ühinenud Ruslan Trochynskyile: „Raiu see omale pähe, see ei ole sinu kodu.“ [Õhtuleht]

Eesti poliitika üks uustulnuk, Svjata Vatra juht ja nüüd ka Eesti 200 liige Ruslan Trochynskyi jagas Facebookis talle saadetud kurja kirja, mille autor teda Ukrainasse tagasi saatis.

16.01.2019 11:37 (1) Trumpi kampaaniajuhti kahtlustatakse Ukrainas kremlimeelse poliitika edendamises [Postimees]

USA presidendi Donald Trumpi endine kampaaniajuht Paul Manafort jätkas FBI eriuurija Robert Muelleri meeskonna sõnul koostööd Vene luureteenistujaga ka pärast kohtult süüdistuste saamist ning arutas Ukrainas kremlimeelse poliitilise lahendi kavandamist.

16.01.2019 10:47 (1) Mikser Porošenkole: EL peab toetuse Ukrainale konkreetsete sammude abil kinnistama [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtus teisipäeva õhtul, 15. jaanuaril koos oma Leedu ja Poola kolleegiga Ukraina president Petro Porošenkoga. Kohtumine keskendus peamiselt Ukraina julgeolekuolukorrale ning Aasovi merel toimuval. Välisministrid kinnitasid president Porošenkole jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „Aasovi merel toimuv on tahtlik pingete eskaleerimine Venemaa poolt. Venemaa piirab meresõidavabadust, mis on vastuolus nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Ukraina ja Venemaa vahelise Aasovi mere kasutamise lepinguga,” sõnas Mikser. “Rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine peab lõppema. Eile Venemaal toimunud niinimetatud kohtuistung Ukraina laevade meeskonnaliikmete üle oli täiendavaks tagasilöögiks, kutsume Venemaad üles laevad ning nende meeskonnaliikmed tuleb viivitamatult vabastama,“ rõhutas välisminister. Välisministrite sõnul on Aasovi mere sündmused olnud viimastel kuudel Euroopa Liidu arutelude keskmes. “EL seisab Ukraina eest ning oleme ühisel seisukohal, et meil tuleb oma toetust Ukrainale konkreetsete sammude abil kinnistada,” sõnas Mikser. Ühe võimaliku sammuna tõstatati kohtumisel täiendav sanktsioonirežiimi kehtestamine Venemaale vastusammuks Aasovi merel toimuvale. Kohtumisel arutasid välisministrid koos presidendiga ka olukorda Idapartnerlusriikides laiemalt. Lisaks tutvustas president Porošenko välisministritele Ukraina Õigeusukiriku iseseisvusega seonduvat. Ukraina visiidi käigus tunnustas Mikser Ukrainat ka tehtud reformide eest ning avaldas toetust riigi Euroopa Liidu ja NATO suunalisele integratsioonile. “Vaatamata äärmiselt keerulisele olukorrale alates 2014. aastast on Ukraina näidanud edusamme reformide elluviimisel. Oluline on seda joont hoida,“ sõnas välisminister Mikser Dnipros peetud pressikonverentsil. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmx2ozzP Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

16.01.2019 09:58 (1) AfD ametnikku süüdistatakse Ukrainas süüterünnaku tellimises [Postimees]

Paremäärmusliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) Bundestagi ametnikku süüdistatakse Ukrainas süüterünnaku tellimises. Manuel Ochsenreiter eitab süüdistusi, kuid mehel on teadaolevalt sidemeid venemeelsete separatistidega.

16.01.2019 00:31 (1) Välisministrid viidi Ukrainas Mariupoli asemel maksaoperatsioonile ja muuseumi [Delfi uudised]

Balti riikide välisministrid pidid külastama Kertši väina konfliktist mõjutatud Mariupolit, aga halva ilma tõttu nad sinna ei jõudnudki.

16.01.2019 00:10 (1) Välisministrid viidi Ukrainas Mariupoli asemel maksaoperatsioonile ja muuseumi [Eesti Päevaleht]

16.01.2019 00:06 (1) Jaanika Merilo: Ukraina - kas Eesti allhankemaa? [Postimees]

Valimiste eel on taas elavnenud diskussioon välistööjõu kaasamisest Eestisse – selle piirangutest ja võimalustest. Ühelt poolt on Eesti tore elukeskkond, kuid teisalt on Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu hinnangul Eestis puudu ligi 7000 tehnoloogiavaldkonna spetsialisti ja kriis pigem süveneb.

16.01.2019 00:05 (1) Eesti firmad mehitavad maailma meresid [Postimees]

Kuigi Eestis teatakse tööjõurendi all peamiselt Poola kaudu ukrainlaste toomist, siis merenduses on tööjõurent igapäevane nähtus ning võib öelda, et Eesti firmad mehitavad maailma meresid.

15.01.2019 23:25 (1) FOTOD | Mikser Ukrainas: abi tulemuslikumaks suunamiseks on vaja mõista olukorda kohapeal [Delfi uudised]

Välisminister Sven Mikser viibis täna koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastasid nad koos Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Dniprot.* Õhtul kohtuvad välisministrid Kiievis Ukraina president Petro Porošenkoga.

15.01.2019 22:33 (1) Mikser Ukrainas: abi suunamiseks on vaja mõista olukorda kohapeal [Postimees]

Välisminister Sven Mikser viibis teisipäeval koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastasid nad koos Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Dniprot, teatas välisministeeriumi avalike suhete osakond.

15.01.2019 20:50 (1) Välisminister Mikser külastas koos kolleegidega Dnipro linna [ERR Uudised]

Välisminister Sven Mikser viibis teisipäevalkoos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastasid nad koos Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Dniprot.

15.01.2019 20:17 (1) Mikser Ukrainas: abi tulemuslikumaks suunamiseks on vaja mõista olukorda kohapeal [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser viibis täna, 15. jaanuaril koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastasid nad koos Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Dniprot.* Õhtul kohtuvad välisministrid Kiievis Ukraina president Petro Porošenkoga. Välisministrid väljendasid muret Ukrainas toimuva üle ja kinnitasid oma ühest toetust. „Venemaa jätkab läbi oma agressiivse tegevuse Aasovi merel Krimmi illegaalse annekteerimise põlistamist, rikkudes Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,“ sõnas Mikser. Välisministrid kritiseerisid teravalt Venemaa võime seoses kohtu tänase otsusega jätta neli Ukraina meremeest vahi alla käesoleva aasta aprillini. „Laevad ning nende meeskonnaliikmed tuleb viivitamatult vabastada ja tagada vaba läbipääsu Ukraina ja teiste riikide laevadele Kertši väinas ja Aasovi merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele,“ ütles välisminister Mikser. Aasovi merel toimuva valguses arutasid välisministrid Mariupoli linnapea Vadim Boichenkoga videosilla vahendusel piirkonna peamisi väljakutseid. Linnapea andis ülevaate laevade läbipääsuvõimalustest Aasovi mere ääres asuvatesse Ukraina sadamatesse. Lisaks kohtusid välisministrid Ukraina välisministeeriumi õigusekspertidega, kellega arutati Aasovi mere sündmuste õiguslikke aspekte. Mikser külastas koos oma kolleegidega lisaks Dnipro haiglat, kus on ravitud 2014. aastal alguse saanud Ukraina sõjas haavata saanuid. Samuti tutvusid välisministrid Dnipro sõjamuuseumiga, kus nad andsid ühise pressikonverentsi. Selle külastusega soovisid välisministrid saada paremat ülevaadet julgeoleku- ja majandusolukorrast ja abivajadustest Ukraina idapoolsetes regioonides, eeskätt Aasovi mere piirkonnas. „Eesti jätkab piirkonna toetamist nii poliitilisel tasandil kui ka läbi arengukoostöö. Aasovi mere piirkonna elanikel tuleb kokku puutuda igapäevaste väljakutsetega – puhte vee ja kütte puudumine on vaid mõned näited. Eesti on aastaid toetanud UNICEFi tegevusi Ida-Ukrainas, sellel aastal näiteks 400 000 euroga, sealhulgas puhta joogivee tagamiseks. On oluline mõista olukorda kohapeal, et suunata oma abi veelgi tulemuslikumalt,“ sõnas Mikser. Ukraina on olnud üks Eesti abi prioriteetsetest sihtriikidest juba üle 10 aasta. Alates Ukraina sõja algusest 2014. aastal on Eesti abi kordades kasvanud. Aastatel 2014-2018 ulatus Eesti abi Ukrainale ligi 11 miljoni euroni. 2018. aastal oli töös ligi 40 projekti. *Esialgse plaani järgi toimuma pidanud Mariupoli külastus jäi ära, kuna halvad ilmastikuolud ei lubanud Mariupolis maanduda. Fotod: www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157675601399807 Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

15.01.2019 18:46 (1) Moskva kohus pikendas Ukraina meremeeste vahi all olemise aega [ERR Uudised]

Moskva Lefortovo kohus otsustas pikendada kaheksa Ukraina meremehe vahi all olemise aega 24. aprillini.

15.01.2019 10:38 (1) Eesti 200ga liitunud Ruslan Trochynskyi: „Vene kool elab ikka täiesti teises maailmas.“ [Õhtuleht]

Eesti 200ga on ühinenud ka ansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi, kes seletas intervjuus ERRi uudisteportaalile, et Ukrainast Eestisse kolimine on kogemus, mille abil saab ta integratsiooni probleemide lahendamisel abiks olla.

15.01.2019 03:46 (1) Uustulnuk Ruslan Trochynskyi: kui jätame valimata, võime ärgata Põhja-Koreas [ERR Uudised]

Lavalaudadelt astub poliitilise uustulnukana valimisvaibale vabakutseline muusik, ansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi (42). Kui ta Eesti 200-ga liitus, soovitasid mitmed Facebooki tuttavad: mees, sõida oma Ukrainasse tagasi.

14.01.2019 15:11 (1) Eesti kohtub Fed Cupil Ukraina, Rootsi ja Bulgaariaga [ERR Sport]

6.–9. veebruarini toimub Poolas Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni I grupi turniir. Seitse naiskonda jagati kahte alagruppi, Eesti on ühes grupis Ukraina, Rootsi ja Bulgaariaga.

14.01.2019 15:07 (1) Välisminister Mikser külastab koos oma Balti ja Poola kolleegiga Mariupolit [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser viibib homme, 15. jaanuaril koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastavad nad Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Ukraina sadamalinna Mariupolit. Välisministrid tutvuvad kohapeal laevade läbipääsuvõimalustega Aasovi mere ääres asuvatesse Ukraina sadamatesse. Lisaks kohtuvad nad Donetski regiooni kuberneri ja Mariupoli linnapeaga ning OSCE vaatlusmissiooni ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajatega. „Julgeoleku- ja majanduslik olukord Ukrainas on halvenemas ning meie soov on jätkata meie sõbra toetamist. Venemaa sõjategevus Ida-Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik anneksioon kestab juba aastaid, sellele on lisandunud ka novembris toimunud rünnak Kertši väina lähistel ja Aasovi merel laevaliikluse tõkestamine,“ sõnas välisminister Mikser. „On oluline, et Euroopa Liidu tähelepanu püsiks Ukraina küsimusel ja liikmeriigid hoiaksid siinkohal ühtsust,“ rõhutas Mikser. „Venemaa tahtlik pingete eskaleerimine, rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine ning agressioon Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu peavad lõppema.“ Välisministri sõnul soovitakse selle külastusega väljendada ühest toetust Ukrainale ning saada paremat ülevaadet julgeoleku- ja majandusolukorrast ja abivajadustest Ukraina idaaladel rõhuasetusega Aasovi mere äärsel piirkonnal. „Ukraina on Eesti arengukoostöö prioriteeriik ning soovime ka omaltpoolt antavat abi paremini suunata,“ kinnitas välisminister. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

14.01.2019 15:06 (1) Eestil tuleb Fed Cupil rinda pista tugeva Ukrainaga [Postimees]

6.-9. veebruarini toimub Poolas Zielona Gora tennisekeskuses Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni I grupi turniir. Seitse naiskonda jagati kahte alagruppi, Eesti on ühes alagrupis Ukraina, Rootsi ja Bulgaariaga.

14.01.2019 12:50 (1) Eesti võõrustab lauatennise EM-i [ERR Sport]

Eesti meeste lauatennisekoondis tagas eelmise aasta lõpus pääsme Euroopa meistrivõistluste teise vooru, kus alagrupikaaslasteks loositi 2016. aasta maailmameistrivõistluste kolmas meeskond Inglismaa ning tugevad keskmikud Itaalia ning Ukraina.

14.01.2019 12:48 (1) Eesti tennisenaiskond kohtub Ukraina, Bulgaaria ja Rootsiga [Postimees]

Melbourne'is toimunud Federation Cupi loosimine paigutas Eesti tennisenaiskonna Euro-Aafrika tsooni esimeses grupis kokku Ukraina, Bulgaaria ja Rootsiga.«Oleme Kaiaga sel teemal rääkinud, kuid selget vastust pole saanud. Ka ei-vastust mitte. Seega võib öelda, et seis on positiivsem kui varem,» lausus tenniseliidu peasekretär Allar Hint, pidades silmas, et Kanepi pole alates 2015. aastast sel võistlusel Eestit esindanud.Eriti inetuks läks lugu aasta eest, mil kauane esireket küsis tenniseliidu väitel FedCupil mängimise eest 100 000 eurot. Kanepit see väide aga vihastas.

13.01.2019 22:50 (1) Kerese mälestusturniiri võitis Ukraina suurmeister [ERR Uudised]

Rahvusvahelise kiirmaleturniiri "Meenutades Paul Kerest" võitis esimest korda Ukraina suurmeister Vladimir Oništsuk.

13.01.2019 21:45 (1) Eesti epeenaiskond jõudis Kuubal toimuval MK-etapil finaali [ERR Sport]

Eesti epeenaiskond on Kuuba pealinnas Havannas toimuval MK-etapil jõudnud võitudega Ukraina, valitseva maailmameistri USA ja Hiina üle finaali, kus nende vastaseks on Poola või Venemaa. Samas toimunud individuaalturniiril jäid Eesti naiste tulemused aga kahvatuks.

13.01.2019 21:36 (1) Eesti epeenaiskond jõudis Kuubal toimuval MK-etapil poolfinaali [ERR Sport]

Eesti epeenaiskond on Kuuba pealinnas Havannas toimuval MK-etapil jõudnud võitudega Ukraina ja valitseva maailmameistri USA üle poolfinaali, kus nende vastaseks on Hiina. Samas toimunud individuaalturniiril jäid Eesti naiste tulemused aga kahvatuks.

13.01.2019 16:56 (1) Kliiniline psühholoog: kas meie lapsed peavad olema katsejänesed Eesti 200 poliitiliste ambitsioonide teel? [Õhtuleht]

"Just hiljuti tuli Eesti 200 oma valimisreklaamiga, mis esmalt sättis eestlaste ja venelaste jaoks eraldi istekohad. Nii mõnigi mõtles seepeale kohkunult, et kõik need inimesed tahavad, et Eesti oleks sarnaselt Ukrainaga lõigatud osadeks, kus eestlased ja venelased on eraldatud," mõtiskleb sotsiaaldemokraat ja kliiniline psühholoog Mihhail Beljajev.

13.01.2019 13:31 (1) Süda ja rahutus [ERR Uudised]

Eda Ahi viies luulekogu pealkirjaga "Sõda ja rahutus" on nüüd ilmunud. Nagu autorile heaks tavaks on saanud, hellitab ka see raamat lugejat julge, terava mõtte ja tabavate kujunditega. Ahi värsid on mõõdetud laitmatu vaistu ja sügava südamega, ta ei pelga ühtegi teemat. Tema värskeim, Ukraina lipu värvidesse rüütatud raamat räägib sõjast. Ja selle kaudu kõigest, mida ellujäämiseks tarvis. Luulest alustades.

13.01.2019 10:48 (1) Särtsakas Ukraina rom-kom «Lahuta, et armastada» vürtsitab tülpinud abielupaari lagunevat suhet [Postimees]

Komöödiafilmide «8 uut kohtingut» ja «Armastus suures linnas» loojatelt jõuab Eesti kinodesse uus Ukraina romantiline komöödia «Lahuta, et armastada» (Я , ты, он, она).

12.01.2019 23:05 (1) Kerese mälestusturniiri juhib Ukraina suurmeister Oništšuk [ERR Sport]

Tallinnas toimuval kiirmaleturniiril Meenutades Paul Kerest on mängitud seitse vooru.

12.01.2019 11:52 (1) Venemaa pikendas vahistatud Ukraina meremeeste eeluurimisaega [Postimees]

Venemaa pikendas Kertši väina intsidendis vahistatud Ukraina mereväelaste eeluurimisaega, teatas ühe vahistatu advokaat Nikolai Polozov täna.

11.01.2019 21:23 (1) Kiiev: sõjaseisukorra lõpu järel pole Ukrainasse lubatud 800 venelast [Postimees]

Ukraina pole pärast sõjaseisukorra tühistamist detsembri lõpus riiki lubanud rohkem kui 800 Vene kodanikku, teatas Ukraina piirivalveamet reedel.

11.01.2019 16:40 (1) Leht: Mueller uurib ukrainlaste osalemist Trumpi ametisse astumise üritustel [ERR Uudised]

USA eriprokurör Robert Mueller uurib mitme Ukraina ametniku osalemist president Donald Trumpi ametisse vannutamise tseremoonial, kirjutas The New York Times.

11.01.2019 15:59 (1) Eesti ehitajad kaovad, asemele tulevad ukrainlased [Õhtuleht]

Kodumaine ehitussektor liigub toiduahelas ülespoole. Sugugi mitte kõik ei saa väärilist palka ja lähevad seega laia maailma tööle. Nende asemele tuleb odavam välismaa tööjõud. Kui üldse kedagi tuleb.

11.01.2019 15:48 (1) Eesti ehitaja läheb välismaale. Asemele tulevad... kas ukrainlased? [Õhtuleht]

11.01.2019 13:13 (1) GALERII | ASSA KURIVAIM! Esimese asetusega eestlanna langes kodusel turniiril avaringis [Õhtuleht]

Sulgpallur Kristin Kuuba jaoks lõppes Tallinnas peetav Euroopa karikaetapp suure pettumusega, sest esimese asetusega eestlanna kaotas avaringis asetamata ukrainlannale Maria Ulitinale tulemusega 19:21, 15:21.

11.01.2019 12:50 (1) Esimese asetusega Kuuba piirdus kodusel Euroopa karikaetapil avaringiga [ERR Sport]

Kalevi spordihallis peetaval sulgpalli Euroopa karikaetapil kaotas esimese asetusega Kristin Kuuba avaringis ukrainlanna Maria Ulitinale.

11.01.2019 12:20 (1) Der Spiegel: Saksa majandusringkonnad taotlevad sidemete taastamist Venemaaga kõige kõrgemal tasemel [Delfi uudised]

Vaid viis aastat pärast Ukraina kriisi puhkemist 2014. aastal loodavad Saksa majandusringkonnad kontaktide taastamisele Venemaaga kõige kõrgemal tasemel, teatab Der Spiegel.

11.01.2019 11:45 (1) Meedia: Moskva võib Ukraina mereväelased venelaste vastu vahetada [ERR Uudised]

Moskva võib Mustal merel Kertši väina juures vangi võetud Ukraina mereväelased vahetada Ukrainas vangis olevate Vene kodanike vastu, kuid enne tuleb ära oodata Vene kohtu otsus mereväelaste kohta ja ilmselt ka Ukraina presidendivalimised, kirjutas reedene ajaleht Izvestija viitega kõrgele Vene diplomaadist allikale.

11.01.2019 11:36 (1) Kirill Käro tütar valis endale ise nime [Delfi Publik]

Tallinnast pärit vene näitleja Kirill Käro (42), kes teeb võimsat karjääri Venemaal ja on Ukraina menusarja „Nuuskija” peategelane, sai enne jõule esmakordselt isaks – Kirilli ning tema fotograafist ja disainerist elukaaslase Julia Duzi tütreke sündis 21. detsembril Tallinnas. Näitleja viibis sünnituse juures, kuid jõudis vastsündinuga koos veeta vaid pool tundi, sest pidi kiirkorras lendama Moskvasse filmi „Epideemia” võtetele…

11.01.2019 11:11 (1) Esimese asetusega Kuuba piirdus kodusel karikaetapil avaringiga [ERR Sport]

Kalevi spordihallis peetaval sulgpalli Euroopa karikaetapil kaotas esimese asetusega Kristin Kuuba avaringis ukrainlanna Maria Ulitinale.

11.01.2019 10:11 (1) Porošenko: Ukraina sõjavägi vastab NATO standardile tuleval aastal [Postimees]

kraina sõjavägi suudab täielikult NATO standardite alusel tegutseda 2020. aastal, ütles Ukraina president Petro Porošenko.

11.01.2019 08:27 (1) Klimkin arutas Leedus Balti välisministrite kutsumist Mariupolisse [Postimees]

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin arutas töövisiidil Vilniuses oma Leedu kolleegi Linas Linkevičiusega muu hulgas Balti välisministrite kutsumist Mariupoli linna.

11.01.2019 07:52 (1) Kirill Käro sai detsembris isaks, tütar valis endale nime ise [Õhtuleht]

10.01.2019 12:27 (1) SISSERÄNDAJATE TUNG MÕJUTAB KA EESTIT: Euroopasse tullakse peamiselt Ukrainast [Õhtuleht]

Seaduslik Euroopa Liidu riikidesse kolimine on kasvanud eriti viimasel paaril aastal, uute elamislubade hulk välismaalastele ületab juba kolm miljonit aastas.

10.01.2019 10:37 (1) Euroopasse tullakse peamiselt Ukrainast, mitte Aasiast ega Aafrikast [Õhtuleht]

Seaduslik Euroopa Liidu riikidesse kolimine on kasvanud eriti viimasel paaril aastal, uute elamislubade hulk välismaalastele ületab juba kolm miljonit aastas.

10.01.2019 00:20 (1) RÄNNE SÜÜRIAST KAHANEB | Euroopasse tullakse peamiselt Ukrainast, mitte Aasiast ega Aafrikast [Delfi uudised]

Seaduslik Euroopa Liidu riikidesse kolimine on kasvanud eriti viimasel paaril aastal, uute elamislubade hulk välismaalastele ületab juba kolm miljonit aastas. Sisserände sihtriik on muutunud, mõjutades ka Eestit.

09.01.2019 20:38 (1) Välisõppureid tulid mullu Eestisse kõige rohkem Venemaalt ja Ukrainast [Postimees]

Mullu andis politsei pisut üle 1400 elamisloa Eestisse tulnud õppuritele, kõige rohkem välistudengeid oli pärit Venemaalt ja Ukrainast.

09.01.2019 20:30 (1) Ukraina ei luba Vene vaatlejaid presidendivalimistele [ERR Uudised]

Kiiev ei võta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kaudu vastu taotlusi Vene vaatlejate registreerimiseks Ukraina presidendivalimisi jälgima, ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin kolmapäeval.

09.01.2019 20:13 (1) Ukraina välisminister: ministeerium ei võta vastu taotlusi Vene vaatlejate registreerimiseks [Postimees]

09.01.2019 15:20 (1) Politsei andis eelmise aasta kohta aru: plahvatuslik sisseränne Ukrainast, koduvägivald ja rohkem liiklusõnnetusi [Delfi uudised]

Täna esitles politsei eelmise aasta tegevustest kokkuvõtte. Märksõnadeks koduvägivald, rohkem liiklusõnnetusi maal ja merel ning plahvatanud immigratsioon Ukrainast.

09.01.2019 13:15 (1) Dokument: Manafort jagas Vene-Ukraina ärimehega Trumpi kampaaniaandmeid [ERR Uudised]

Teisipäeval avalikuks saanud kohtudokumentide kohaselt jagas Donald Trumpi kunagine kampaaniajuht 2016. aastal reitinguküsitluste andmeid Venemaa luurega seostatud Ukraina ärimehe Konstantin Kilimnikiga.

08.01.2019 15:35 (1) Ratas tõstatas kohtumisel suursaadikuga Vene-Ukraina konflikti teema [ERR Uudised]

Peaminister avaldadas teisipäeval toimunud kohtumisel Venemaa suursaadiku Aleksandr Petroviga lootust, et kahepoolsed suhted paranevad, kuid tõstis teemaks ka Ukraina konflikti.

07.01.2019 22:51 (1) Anton Aleksejev: Porošenko täitis uue kiriku loomisega osa valimislubadusest [ERR Uudised]

President Petro Porošenko täitis Ukraina õigeusu kiriku loomisega ühe osa oma valimislubadusest, ütles ERR-i ajakirjanik Anton Aleksejev.

06.01.2019 19:15 (1) Konstantinoopoli patriarh andis Ukraina õigeusukiriku juhile üle tomose [ERR Uudised]

Konstantinoopoli patriarh Bartholomeus andis pühapäeval Istanbulis Ukraina õigeusukiriku juhile Epifaniusele üle sõltumatust kinnitava tomose ehk iseseisvusakti.

06.01.2019 12:14 (1) Video: Kontaveidi alistanud Tsurenko hoog katkes finaalis [Postimees]

Austraalias peetud hooaja avavõistlusel Brisbane’i tenniseturniiri finaalis pidi kaheksa parema seas Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 20.) alistanud ukrainlanna Lesia Tsurenko (WTA 27.) tunnistama skooriga 6:4, 5:7, 2:6 tšehhitari Karolina Pliškova (WTA 8.) paremust.

06.01.2019 11:46 (1) Kontaveidi alistanud ukrainlanna kaotas Brisbane'i finaalis [ERR Sport]

Brisbane'i tenniseturniiri veerandfinaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi alistanud ukrainlanna Lesia Tsurenko (WTA 27.) kaotas kolmesetilises finaalis Karolina Pliškovale.

05.01.2019 14:56 (1) Konstantinoopoli patriarh allkirjastas Ukraina kirikule iseseisvuse andva tomose [Postimees]

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeus allkirjastas täna Istanbulis Ukraina õigeusu kirikule iseseisvuse andva tomose.

05.01.2019 14:40 (1) Konstantinoopoli patriarh allkirjastas Ukraina õigeusu kiriku tomose [ERR Uudised]

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeus allkirjastas laupäeval Istanbulis Ukraina õigeusu kirikule iseseisvuse andva tomose.

05.01.2019 13:45 (1) Osaka kaotuse järel: olin lapsik, minu suhtumine väljakul oli kohutav [ERR Sport]

Brisbane'i tenniseturniiri poolfinaalis ukrainlanna Lesia Tsurenkole (WTA 27.) alla jäänud US Openi võitja Naomi Osaka (WTA 5.) vabandas pressikonverentsil enda käitumise pärast, öeldes, et tema suhtumine mängu ajal oli kohutav.

05.01.2019 07:41 (1) Kontaveidi alistanud Tsurenko sai jagu ka maailma viiendast reketist [ERR Sport]

Hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 20.) konkurentsist välja lülitanud ukrainlanna Lesia Tsurenko oli võidukas ka poolfinaalis, kus sai jagu turniiril 2. asetatud jaapanlanna Naomi Osakast (WTA 5.).

04.01.2019 18:28 (1) «Spordireporter»: NBAs peeti aasta mängu tiitlile kandideeriv lahing [Postimees]

Postimehe spordiuudistemagasinis «Spordireporter» vaatame otsa Brisbane'i tenniseturniiri senisele käigule, mille veerandfinaalis kaotas Eesti esireket Anett Kontaveit ukrainlannale Lesia Tsurenko. Lisaks tuleb juttu korvpalli Euroliigas Moskva CSKAga madistanud Eesti koondislase Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canaria kaotusmängust, korvpalliliigast NBA ning sel nädalavahetusel Tehvandil toimuvast kahevõistluse MK-etapist.

04.01.2019 16:11 (1) Kiiev: Venemaa valmistub süüdistuste fabritseerimiseks [ERR Uudised]

Venemaa püüab Ukrainat diskrediteerida ja valmistub süüdistama Kiievit väidetavate terrorirünnakute korraldamises Donetski ja Luganski oblasti okupeeritud alal ja annekteeritud Krimmis, ütles Ukraina sõjaväe pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk reedel.

04.01.2019 13:27 (1) Graafik: lühiajaliste töötajate arv kolmekordistus mullu 20 000 inimeseni [Postimees]

Lõppenud aastal kasvas Eestis lühiajalise registreeritud töötajate arv võrreldes tunamulluse aastaga üle 2,6 korra pea 20 000 inimeseni, suure osa nendest moodustasid ukrainlased.

03.01.2019 21:53 (1) Tipphetked: miks Kontaveidi teekond Brisbane'i turniiri veerandfinaalis katkes? [Postimees]

Eesti esinumber Anett Kontaveit (WTA 20.) kaotas Brisbane'i tennisetunriiri veerandfinaalis ukrainlannale Lesia Tsurenkole (WTA 27.) 5:7, 3:6, kuigi omas esimeses setis settpalle.

03.01.2019 20:23 (1) Ukrainas mõrvati kaks Türgi naisüliõpilast [Postimees]

Ukraina kirdeosas Harkivi linnas mõrvati kaks Türgi naisüliõpilast, teatas politsei neljapäeval.

03.01.2019 17:21 (1) Kontaveit: vastane tuli niiskusega paremini toime ja mängis tõesti hästi [ERR Sport]

Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) pidi hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis tunnistama ukrainlanna Lesia Tsurenko (WTA 27.) 7:5, 6:3 paremust.

03.01.2019 16:53 (1) Anett Kontaveit pärast kaotust: vastane tuli niiskete tingimustega paremini toime, aga üldiselt oli täitsa hea nädal [Õhtuleht]

Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 27.) kaotas Brisbane'is peetava WTA-tenniseturniiri veerandfinaalis Ukraina esindajale Lesja Tsurenkole (WTA 27.) 5:7, 3:6.

03.01.2019 16:47 (1) VIDEO | Avaseti lõpus lagunenud Kontaveit langes Brisbane'i turniirilt välja [Õhtuleht]

Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 27.) kaotas Brisbane'is peetava WTA-tenniseturniiri veerandfinaalis Ukraina esindajale Lesja Tsurenkole (WTA 27.) 5:7, 3:6.

03.01.2019 14:48 (1) Avaseti lõpus lagunenud Kontaveit langes Brisbane'i turniirilt välja [Õhtuleht]

Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 27.) kohtub Brisbane'is peetaval WTA-tenniseturniiri veerandfinaalis Ukraina esindaja Lesja Tsurenkoga (WTA 27.). Kohtumine algab Eesti aja järgi kõige varem kell 13.00, Õhtuleht teeb matšist otseblogi.

03.01.2019 14:46 (1) Kontaveit sai veerandfinaalis valusa kaotuse [ERR Sport]

Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) pidi hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis tunnistama ukrainlanna Lesia Tsurenko (WTA 27.) 7:5, 6:3 paremust, seejuures oli Kontaveidil avasetis kaks settpalli.

03.01.2019 14:17 (1) OTSE | Avaseti lõpus lagunenud Kontaveit on Brisbane'is raskes seisus [Õhtuleht]

03.01.2019 14:05 (1) OTSEBLOGI | Kontaveit kaotas valusalt veerandfinaali avaseti [ERR Sport]

Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) läheb hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis vastamisi ukrainlanna Lesia Tsurenkoga (WTA 27.). ERR-i spordiportaal vahendab kohtumist otseblogis.

03.01.2019 13:00 (1) OTSEBLOGI | Kontaveit mängib veerandfinaalis maailma 27. reketiga [ERR Sport]

Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) läheb hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis vastamisi ukrainlanna Lesia Tsurenkoga (WTA 27.). Mäng peetakse neljapäeval peaväljaku viienda mänguna algusega mitte varem kui 12.30 Eesti aja järgi. ERR-i spordiportaal vahendab kohtumist otseblogis.

03.01.2019 12:27 (1) OTSE | Anett Kontaveit heitleb Austraalias koha eest poolfinaalis [Õhtuleht]

03.01.2019 09:43 (1) TÄNA | Anett Kontaveit heitleb Austraalias koha eest poolfinaalis [Õhtuleht]

03.01.2019 09:20 (1) OTSEBLOGI TÄNA | Kontaveit mängib veerandfinaalis maailma 27. reketiga [ERR Sport]

03.01.2019 08:17 (1) Täna: Kontaveit jahib aasta esimesel turniiril poolfinaalkohta [Postimees]

Eesti esinumber Anett Kontaveit (WTA 20.) kohtub täna Austraalias Brisbane'i tennisetunriiri veerandfinaalis ukrainlanna Lesia Tsurenkoga (WTA 27.). Mäng algab Eesti aja järgi kõige varem kell 12.30.

03.01.2019 00:20 (1) Kolm Ukraina linna [Delfi uudised]

Ukraina mitmepalgelisust hoomab kõige paremini siis, kui mööda kunagist vennasvabariiki ringi sõita, soovitab Ingvar Luhaäär.

02.01.2019 21:47 (1) FOTOD | Kontaveidi järgmine vastane näitab sotsiaalmeedias lahkelt bikiinivormi [Õhtuleht]

Tennisist Anett Kontaveit kohtub homme Brisbane'i turniiri veerandfinaalis maailma edetabeli 27. naise, ukrainlanna Lesja Tsurenkoga.

02.01.2019 20:18 (1) Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi sai 20 aastaseks [Välisministeerium]

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmise alguseks võib lugeda aastat 1998, mil valitsuse otsusega eraldati 484 644 krooni (31 000 eurot) toiduabi saatmiseks Ukrainasse. Sealt alates on Eesti panus tasapisi kasvanud, moodustades 2017. aastal 37,9 miljoni eurot. „Rahvusvaheline keskkond muutub pidevalt ja toob kaasa uusi väljakutseid arengukoostöös ja humanitaarabi andmises,“ ütles välisminister Sven Mikser. „Eesti arengukoostöö eesmärk on kaasa aidata üleilmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Maailmas suurenev majanduslik ebavõrdsus, kliimamuutused ja neist põhjustatud toidunappus ning pikaajalised humanitaarkriisid mõjutavad ka Eestit. “ lisas minister. „Viimastel aastakümnetel on Eesti majanduslik areng olnud kiire ning oleme riigina astunud suure sammu edasi. Sellest tulenevalt on Eestil moraalne kohustus, aga ka huvi anda oma panus üleilmse heaolu saavutamisse ning teiste riikide kaasa aitamisele. Muutumine abisaajast abiandjaks on tõstnud Eesti osakaalu, sõnaõigust ja positiivset nähtavust erinevates rahvusvahelistes formaatides,“ lisas välisminister Mikser. Arengukoostöö eelarve suurenemise aastatel on Eestil olnud võimalik kasvatada prioriteetsetes riikides projektitegevuste mahtusid ning laiendada tegevusi ka teistesse arenguriikidesse. Eestist on saanud valdkondlikult hinnatud ja nõutud kaasarääkija ning praktilisel tasandil projektide elluviija. Seda suuresti tänu arengukoostööd ellu viivatele organisatsioonidele, keda ühendab Eesti Arengukoostöö Ümarlaud. Näiteks 2018. aastal rahastati Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest üle 100 projektitegevuse. Marje Luup, kes oli välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor aastatel 2003 kuni 2010 meenutab Eesti päästemeeskonna esmakordset väljasaatmist „2004. aasta jõulude ajal oli Kagu-Aasiat tabanud tsunami. Koostöö Päästeametiga oli väga hea, ühiselt üritasime rahvusvaheliselt olla humanitaarabi vallas nähtavad ja aktiivsed kaasarääkijad nii ÜRO liinis New Yorgis ja Genfis ning Euroopa Liidus Brüsselis. Selle tubli töö tulemusena tehti Eestile ettepanek juhtida 2009 kuni 2010 koos Iirimaaga rahvusvahelist humanitaarpartnerluse võrgustikku,“ meenutas Luup. Eesti arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan. Riikide valikus on lähtutud Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ning sellest, et Eesti panusest ja kogemusest oleks partnerriigil õppida ning kasu. Ukraina, Gruusia ja Moldova puhul on tähelepanu Euroopa Liidu suunaliste reformide toetamisel. Valgevenega on esmatähtis koostöö kodanikuühendustega, nende tegevuse toetamine ja võimekamaks muutmine. Eesti arengukoostöö Afganistanis on keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele. Humanitaarabis pööratakse tähelepanu pikaajalistele kriisidele, looduskatastroofidele ja kriisiennetusele. Näiteks viimased kaks aastat on Eesti humanitaarabist panustatud 2,2 miljonit eurot Ukraina ja 1,3 miljonit eurot Süüria kriiside tagajärgede leevendamiseks. Aastatel 2013 kuni 2017 oli välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Kaili Terras, kellele kõige eredamalt on meelde jäänud Ukraina sõjalise konflikti algus 2014. aastal. „Ukraina konfliktiga käivitus eraisikutel, MTÜ-del ja poliitikutes emotsionaalne abistamise soov ning ootused lahendustele olid suured. Kõik eestlased leidsid endas ukrainlaste geenid ning inimeste abipakkumised ning solidaarsustunne olid liigutavad. Tuli leida vastuseid ning lahendusi kõikidele ideedele ja seda päris pikka aega lisatundide arvelt,“ ütles Terras. „Väga liigutav oli koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidega Ukraina haavatute ravile toomiseks. Sellistes olukordades õpid ka omaenda riigi ja inimeste kohta väga palju,“ meenutas Kaili Terras. Pikaajalistest kriisidest jätkati ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) kaudu Gaza sektori elanike humanitaarolukorra leevendamiseks. Veel rahastati innovatsiooni toetavaid tegevusi Rahvusvahelise Punase Risti, Start Network ja Global Humanitarian Lab (GHL) vahendusel, toetasime loodukatastroofide tagajärgedega toimetulekut maailma eri piirkondades, näiteks Bangladeshis, Indias, Nepaalis, Sierra Leones ja Kariibi mere saartel. Lisaks toetasime ka Eesti päästemeeskonna võimekuse tõstmist. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmebaasist on leitavad nii käimasolevad kui ka lõppenud projektid: https://rakendused.vm.ee/akta/index.php Kõik uudised

02.01.2019 08:30 (1) Tesla suurendab superlaadijate võrgustikku Euroopas [auto24]

Elektriautode tootja Tesla juht Elon Musk käis Twitteris välja lubaduse, mille kohaselt peaks Tesla superlaadijaid sel aastal lisanduma niipalju, et neist piisab kogu Euroopa katmiseks. Kui palju ja kuhu selliseid laadijaid lisatakse, ta ei öelnud. Muski kinnitusel peaks elektriautode võrgustik ulatuma Iirimaalt Kiievini ja Norrast Türgini. Ukrainas pole praegu ...Loe kogu uudist

31.12.2018 15:08 (1) Vangistatud Ukraina meremeeste pered said 100 000 grivnat [Postimees]

Kertši väinas kinni peetud ja jõuga Venemaale viidud 24 Ukraina meremehe pered said riigilt 100 000 grivnat ehk umbes 3500 dollarit ühekordset finantsabi.

31.12.2018 09:50 (1) Eesti rahvaarvu tõstsid Venemaalt ja Ukrainast saabunud töötajad [ERR Uudised]

Eesti rahvaarv on mitu aastat järjest kasvanud tänu sisserändele. Eelkõige on tegemist Venemaalt ja Ukrainast saabunud töökätega. 2018. aastal jõustus mitu seadusemuudatust, et tööjõu sissetoomist lihtsustada.

30.12.2018 16:25 (1) Roman Debelko ei jätka Karpatõs [ERR Sport]

Ukraina uudisteankru Footballua andmete kohaselt müüs Lvivi Karpatõ oma ründemängija Roman Debelko (25) 100 000 euro eest maha.

30.12.2018 11:55 (1) Elektriautode järelturg: milliseid mudeleid müüakse kõige rohkem Eestis ja meist lõuna pool? [Delfi Forte]

30.12.2018 11:50 (1) Elektriautode järelturg: milliseid mudeleid müüakse kõige rohkem Eestis ja meist lõuna pool? [Delfi Forte Auto ja moto]

29.12.2018 22:51 (1) Ukraina saab juulis USA-lt kätte kaks patrull-laeva [ERR Uudised]

Ukraina saab USA-lt 2019. aasta juulis kätte kaks Island-klassi patrull-laeva, mis USA tänavu septembris Ukraina mereväele andis, ütles Ukraina mereväe juht.

29.12.2018 21:20 (1) Elektriautode järelturg: milliseid mudeleid müüakse kõige rohkem Eestis ja meist lõuna pool? [Accelerista]

Eestis on miljoni elaniku kohta ligi 1000 elektriautot ent nende järelturg on üsna kesine. AUTO.RIA.com analüüsis Baltimaade, Valgevene ja Ukraina suurte autoportaalide müügistatistikat: kõige aktiivsemalt kauplevad kasutatud elektriautodega ukrainlased. 29. detsembri seisuga on Eesti suurimas Auto24 portaalis müügil 23 täiselektrilist sõiduautot. Kõige rohkem on pakkumisi Nissan Leafi esimese generatsiooni sõidukitele, järgneb BMW i3 6 kuulutusega. [...] The post Elektriautode järelturg: milliseid mudeleid müüakse kõige rohkem Eestis ja meist lõuna pool? appeared first on Accelerista.

29.12.2018 18:59 (1) Ukraina saab juulis USA-lt kätte kaks patrull-laeva [Postimees]

Ukraina saab USA-lt 2019. aasta juulis kätte kaks Island-klassi patrull-laeva, mis USA tänavu septembris Ukraina mereväele andis, ütles Ukraina mereväe juht.

29.12.2018 15:44 (1) Venemaa keelas osade kaupade impordi Ukrainast [Postimees]

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas otsuse, millega Venemaa kehtestas impordikeelu mitmele Ukrainas toodetud või seda läbivale kaubale.

29.12.2018 15:30 (1) Venemaa keelas osade kaupade impordi Ukrainast [ERR Uudised]

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas laupäeval otsuse, millega Venemaa kehtestas impordikeelu mitmele Ukraina ja seda läbivale kaubale.

28.12.2018 18:42 (1) Uku Suviste juhendaja „Golosis“ lahutab [Õhtuleht]

Ukraina poplaulja Ani Lorak, kes juhendab ka Uku Suvistet saates "Golos", lahutab oma üheksa aastat kestnud abielu.

28.12.2018 18:10 (1) Kas "The Voice" sai saatuslikuks? Uku Suviste juhendaja ja popstaar Ani Lorak lahutab [Delfi Publik]

Täna õhtul leiab aset Uku Suviste üks tähtsamaid esinemsi elus - eestlasel tuleb üles astuda Venemaa saate "Голос" poolfinaalis. Tema juhendaja, Ukraina poplaulja Ani Lorak peab samal ajal aga võitlust ka eraelus, teatab rus.delfi.ee.

28.12.2018 17:36 (1) Merkel ja Macron nõudsid Venemaalt Ukraina meremeeste vabastamist [ERR Uudised]

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegid reedel ühisavalduse, milles nõudsid Venemaalt Kertši väinas hõivatud Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist ning vaba laevaliikluse tagamist Aasovi merel.

28.12.2018 15:25 (1) Gross: kvaliteetne Ukraina tööjõud päästaks Eesti majanduse [Äripäev Online]

Suurettevõtja, Grossi Toidukaupade keti omanik Oleg Gross ütles tulevasse aastasse vaadates, et Eesti majanduse edu võti on haritud Ukraina töötajad, kes ei tule käsi pikal toetusi küsima, vaid aitavad leevendada kohalikku tööjõupuudust, kirjutab

28.12.2018 14:50 (1) Merkel ja Macron nõuavad, et Venemaa vabastaks Ukraina meremehed [Delfi uudised]

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegid täna ühisavalduse, nõudes Venemaa poolt novembris vangistatud 24 Ukraina meremehe vabastamist.

28.12.2018 14:15 (1) GRAAFIK | 20 aastat Eesti humanitaar- ja arenguabi: panustame sada korda rohkem kui 90.-tel [Delfi uudised]

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmise alguseks loetakse aastat 1998, kui valitsus andis Ukrainasse toiduabi saatmiseks 484 644 krooni (31 000 eurot). 2017. aastal andsime abi juba 38 miljoni euro eest.

28.12.2018 13:07 (1) Riigikogu hakkab arutama sissesõidukeeldu Vene piirivalve juhile [Õhtuleht]

Novembri lõpus Kertši väinas Vene piirivalve poolt Ukraina kolme väikese sõjalaeva hõivamine ja 24 sõjaväelase vangistamine on jõudnud riigikogusse, kes arutab peagi ettepanekut valitsusele, et kehtestada sissesõidukeeld Eestisse ja nn Schengeni piirkonda neljale Venemaa poliitikule või piirivalve juhile. Siseministeerium aga meenutab, et poliitilise hukkamõistuna ei ole Eestil üksinda võimalik kedagi niinimetatud Schengeni "musta nimekirja" panna, vahendab ERRi uudisportaal.

28.12.2018 13:01 (1) Oleg Gross: kvaliteetne Ukraina tööjõud päästaks Eesti majanduse [Postimees]

28.12.2018 12:35 (1) Riigikogu hakkab arutama sissesõidukeeldu Vene piirivalve juhile ja propaganda juhile [ERR Uudised]

27.12.2018 12:40 (1) Uuring: Tõmošenko on teistest kandidaatidest kaugel ees, Porošenkot tahavad ukrainlased kõige vähem presidendiks [Delfi uudised]

Järgmise aasta märtsis toimuvate valimiste eel on kõige suurem võimalus Ukraina järgmiseks riigipeaks saada ekspeaministril Julija Tõmošenkol.

26.12.2018 23:57 (1) Ukraina jätkab piiril Venemaaga tõhustatud kontrolli [Postimees]

Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu andis kolmapäeval piirivalvele korralduse säilitada pärast sõjaseisukorra lõppemist piiril Venemaaga tõhustatud kontroll, ütles nõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov.

26.12.2018 21:46 (1) Ukraina ei lubanud sõjaseisukorra ajal riiki umbes 1650 Vene kodanikku [Postimees]

Ukraina piirivalve ei lubanud 10 oblastis kuu aega kestnud sõjaseisukorra ajal riiki umbes 1650 Venemaa kodanikku, teatas piirivalve kõneisik Oleh Slobodian kolmapäeval.

25.12.2018 14:31 (1) Venemaa laiendab sanktsioone Ukraina isikutele ja organisatsioonidele [Postimees]

Vene peaminister Dmitri Medvedev teatas täna, et on allkirjastanud määruse sanktsioonidega karistatud Ukraina isikute ja organisatsioonide nimekirja laiendamisest.

22.12.2018 13:20 (1) Briti kaitseminister: saadame venelaste heidutamiseks Mustale merele oma sõjalaevad [Delfi uudised]

Suurbritannia kaitseminister Gavin Williamson teatas reedel Ukrainas oma sõjalaeva piirkonda saatmisest, öeldes, et soovib selle sammuga venelastele mõista anda: Must meri ei kuulu teile.

21.12.2018 22:30 (1) Ukraina sai IMF-ilt 1,4 miljardi dollarise ülekande [ERR Uudised]

Ukraina sai Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) uue koostööprogrammi raames 1,4 miljardi dollarise ülekande, mis suurendas riigi rahvusvahelised reservid 20,1 miljardi dollarini.

21.12.2018 21:27 (1) Tennisestaar üritab raskel ajal ukrainlasi inspireerida [Õhtuleht]

Maailma edetabelis neljandal kohal paiknev Ukraina tennisist Elina Svitolina rääkis CNNile, et ta üritab raskel ajal ukrainlastele eeskujuks olla.

21.12.2018 15:41 (1) Briti kaitseminister Odessas: Must meri ei kuulu Venemaale [ERR Uudised]

Briti kaitseminister Gavin Williamson külastas reedel Ukrainas Odessa linna, kus ta kohtus oma kolleegi Stepan Poltorakiga.

21.12.2018 00:10 (1) Särasilmne eestluse hoidja. 69-aastasena lahkus Ukraina Eesti seltsi alustala Mare Litnevska [Eesti Päevaleht]

21.12.2018 00:07 (1) Putin hoiatas tuumasõja ohu suurenemise eest [Postimees]

Venemaa president Vladimir Putin pidas eile 14. iga-aastase pressikonverentsi, kus rääkis ka Ukraina kiriku lahkulöömisest, tuumaohu suurenemisest ja olukorrast Süürias. Nagu ikka oli tegu võimalusega näidata lõppeva aasta arenguid Kremlile soodsas valguses.

21.12.2018 00:07 (1) Ida-Ukraina peab kultuurisõda [Postimees]

Räsitud välimusega keldribaaris laulab noortest koosnev rahvasumm melanhoolset ukrainakeelset ballaadi. Tegemist pole millegi ebaharilikuga, kui välja jätta fakt, et see toimub Venemaa toetatud separatistide maal Ida-Ukrainas.

20.12.2018 19:35 (1) SBU teatas Vene sõjaväeluure erirühmade tabamisest [Postimees]

Ukraina idaosas tabati kolm Venemaa sõjaväeluure (GRU) sõjalist erirühma, teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU).

20.12.2018 16:46 (1) Video: Ukrainas läksid kaks näärivana raha pärast kaklema [Postimees]

Ukrainas Odessa kesklinnas leidis laste silme ees kahe «paha» näärivana kaklus, mille mitmed vanemad videole jäädvustasid ja video sotsiaalmeediasse panid.

20.12.2018 16:05 (1) Ukraina tahab saata sõjalaevad uuesti Aasovi merele [ERR Uudised]

Ukraina saadab sõjalaevad tagasi oma Aasovi mere sadamatesse vaatamata sellele, et Venemaa on kolm alust ja nende meeskonnaliikmed kinni pidanud, ütles Ukraina kõrge julgeolekuametnik.

20.12.2018 15:50 (1) Ukraina saadab sõjalaevad tagasi Aasovi merele [ERR Uudised]

Ukraina saadab sõjalaevad tagasi oma Aasovi mere sadamatesse vaatamata sellele, et Venemaa on kolm alust ja nende meeskonnaliikmed kinni pidanud, ütles Ukraina julgeolekuametnik.

20.12.2018 12:10 (1) VIDEO ja BLOGI: Putin suurel traditsioonilisel pressikonverentsil: Ukraina meremehed saadeti Kertši surema [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putin annab täna Eesti aja järgi algusega kell 11 oma tavapärase pühade-eelse suure pressikonverentsi, mis tavaliselt kestab mitu tundi.

20.12.2018 10:20 (1) Ukraina kavatseb prooviks saata mereväe konfliktikohta Kertši väina läbima [Delfi uudised]

Ukraina esindaja sõnul tuleb seda teha, muidu muutub Aasovi meri Vene järveks.

20.12.2018 00:20 (1) Kiievis elav Vene dissident: suhete teravnemist Moskvaga ajendavad Ukraina presidendivalimised [Delfi uudised]

Free Russia Foundationi asepresident Grigori Frolov räägib, mis tunne on elada Ukrainas Vene kodanikuna ajal, kui nende riikide vahel käib sõda.

20.12.2018 00:11 (1) Kiievis elav Vene dissident: suhete teravnemist Moskvaga ajendavad Ukraina presidendivalimised [Eesti Päevaleht]

19.12.2018 23:05 (1) Volker: USA kongress arutab jaanuaris 125 miljoni dollari sõjaabi andmist Ukrainale [ERR Uudised]

USA kongress kuulab 2019. aasta jaanuaris ära teabe tuleval aastal Ukrainale eraldatava sõjalise abi esimese poole kohta, ütles Ühendriikide Ukraina eriesindaja Kurt Volker.

19.12.2018 04:55 (1) IMF teatas Ukraina laenupaketi heakskiitmisest [ERR Uudised]

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõukogu teatas Ukraina laenupaketi lõplikust heakskiitmisest ja 1,4 miljardi USA dollari viivitamatust kasutamiseks eraldamisest.

19.12.2018 01:42 (1) IMF teatas Ukraina laenupaketi heakskiitmisest [Postimees]

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõukogu teatas teisipäeval Ukraina laenupaketi lõplikust heakskiitmisest ja 1,4 miljardi USA dollari viivitamatust kasutamiseks eraldamisest.

19.12.2018 00:06 (1) Karmo Tüür: Venemaa-poliitika mitu mõõtu [Postimees]

Eesti ametlik välispoliitiline joon Venemaa suunal on laias laastus selge: koos oma lääne partneritega rakendame ja jätkame sanktsioone, mis on vastuseks Venemaa vaenutegevusele Ukraina suunal. Kuid nii nagu kõigil asjadel meie ümber, on ka selles poliitikas mitu mõõdet.

18.12.2018 17:21 (1) Urmas Paet | Eesti peab toetama Ukrainat kuni sõda lõpeb [Õhtuleht]

Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.

18.12.2018 11:43 (1) Isevalmistatud langevarjuga katuselt alla hüpanud Ukraina poiss suri [Postimees]

Ida-Ukrainas Makijivka linnas otsustas 15-aastane poiss katsetada isevalmistatud langevarju ja hüppas sellega 14-korruselise maja katuselt alla. Poiss hukkus oma ema silme all, kes lapse katsetust pealt vaatas.

18.12.2018 00:11 (1) KOHALIK VAADE. Ukraina kirikusaaga jõudis lõpule [Postimees]

Päevaks, mil kirikukogu valis iseseisvale Ukraina õigeusu kirikule juhi ning kuulutas välja uue religioosse struktuuri nime ja statuudi, valmistuti kaua kui üheks kõige tähtsamaks sündmuseks Ukraina lähiajaloos.

17.12.2018 22:06 (1) Juhtkiri: mõrad vene tsivilisatsiooni müüdis [Postimees]

On keeruline uskuda, et aastal 2014, kui Venemaa sekkus Ukraina siseellu, nähti Moskvas, et kogu sellest kahtlasest ettevõtmisest pole võita midagi peale alanduste. Kui alguses naerdi selle üle, et naabritel pole toimivat riiki, ja praaliti, et piisab kas või mõnesajast Pihkva purjus õhudessantväelasest, et Kiiev ära võtta, siis vabatahtlike kaitsjate ja lääne abil on see jutt muutunud nonsensiks. Tõsi, Kremli käsutuses on vahendid, mis lubaksid avatud sõjategevuse korral oma agressiivset välispoliitikat lihtsamini ellu viia, ent peab nentima fakti, et asi on seni piirdunud piltlikult väljendades kõigest paari ampsuga. Nüüd jäädakse pealekauba ilma sealsest kiriklikust mõjuvõimust.

17.12.2018 21:01 (1) Volker: Ungari praegu blokeerib NATO suhet Ukrainaga [Postimees]

Ungari praegu blokeerib NATO suhet Ukrainaga, ütles USA Ukraina eriesindaja Kurt Volker esmaspäeval.

17.12.2018 20:15 (1) Volker: USA ei pea Ukraina provokatsioone Donbassis võimalikuks [ERR Uudised]

Washington ei usu, et Kiievi võimud võiksid korraldada provokatsioone isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide vastu eesmärgiga pikendada Ukrainas kehtivat sõjaseisukorda, ütles USA Ukraina eriesindaja Kurt Volker esmaspäeval.

17.12.2018 18:05 (1) Kiiev: sõjaseisukord pikeneb vaid juhul kui Venemaa meid ründab [Õhtuleht]

Ukraina president Petro Porošenko sõnas pühapäeval toimunud pressikonverentsil, et praeguse seisuga sõjaseisukorda ei pikendata.

17.12.2018 13:20 (1) Ratas Vilniuses: Balti riikidele soodsa EL-i eelarve saavutamiseks peame tegutsema koos ja seadma realistlikke eesmärke [Valitsus]

Vilnius, Leedu, 17. detsember 2018 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Vilniuses kohtumisel oma Leedu ja Läti ametikaaslaste Saulius Skvernelise ja Māris Kučinskisega kaitse- ja julgeolekuküsimusi, arenguid Rail Balticu projektiga, ühiseid prioriteete EL-i eelarves 2021-2027, olukorda Ukrainas, kellakeeramise küsimust ning muid Balti koostööle tähtsaid teemasid. Oma ühisavalduses rõhutasid peaministrid, et järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve peab vastama EL-i arengu eesmärkidele, ning vaatamata Ühendkuningriigi lahkumisele ei tohi 2021-2027 eelarve maht olla väiksem, kui jooksva perioodi oma. Ratas märkis, et eelarvevaidlustes võivad ka sarnaste vaadetega riikide seisukohad olla piisavalt erinevad. Seda tähtsam on Baltimaade tihe koostöö. „Kolme Balti riigi erihuvi on põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine. Seda nõudsid eelmisel nädalal Brüsseli tänavatel ka meie põllumehed. Üheskoos seisame ka selle eest, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite mahu langus oleks sujuvam, et meil oleks jätkuvalt võimalik piisavalt investeerida ühiskonna ja digitaristu arengusse, tootlikkuse kasvu ning parandada Balti riikide ühenduvust ülejäänud Euroopaga,“ ütles Ratas. Samas peab tema sõnul soodsa tulemuse saavutamiseks säilitama eelarve läbirääkimistel realistliku vaate. „Lõpuks peavad kõik kompromisse tegema. On väga oluline mitte tõsta ootusi nii kõrgele, et neid on võimatu täita,“ toonitas peaminister. Kolme riigi valitsusjuhid arutasid Rail Balticu projekti elluviimist ja rõhutasid, et oluline on tagada sellele tõhus toetus Euroopa Ühendamise Rahastust ka järgmises eelarveperspektiivis. „Peame jätkama jõupingutusi projekti elluviimise kiirendamiseks, et ära kasutada juba eraldatud vahendid, olla edukad rahastu lisavoorudes juba enne 2021 aastat ja ka järgmisel eelarveperioodil,“ sõnas Ratas ja lisas, et Eestis sõlmib tõenäoliselt esimese suurema ehituslepingu juba 2019. aasta alguses. Julgeoleku arutelu käigus kinnitasid peaministrid pühendumust transatlantilisele koostööle ning rõhutasid vajadust tõhustada NATO tugevdusvõimet. Kohtumisel tõsteti esile küberkaitsekoostöö olulisust ning lepiti kokku, et üheskoos võideldakse aktiivsemalt desinformatsiooni vastu ja parandatakse inimeste meediakirjaoskust, mis aitab kasvatada ühiskonna vastupidavust kaasaegsetele ohtudele. „Omavaheline küberkaitse koordinatsioon teeb meid liitlastele veelgi atraktiivsemaks partneriks ning tugevdab iga riigi vastupanuvõimet,“ ütles Ratas. „Tuleb jätkuvalt levitada sõnumit, et rahvusvaheline õigus kohandub ka küberruumile,“ lisas ta. Ühisavalduses mõistsid Eesti, Leedu ja Läti peaministrid otsustavalt hukka Venemaa agressiooni Ukraina laevade vastu Aasovi merel, kutsusid Venemaad üles viivitamatult vabastama Ukraina mereväelased ja laevad ning rõhutasid, et rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid seismaks vastu rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele, kaasa arvatud täiendavad sanktsioonid. Peaministrid toetasid kellakeeramise lõpetamist Euroopa Liidus ning leppisid kokku, et koordineerime oma tegevusi ja jätkame konsultatsioone, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome jääksid samasse ajavööndisse. Peaministrite Nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ. BMN on loodud 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. BMN teeb otsuseid konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad. 2019. aastal juhib Balti koostööd Läti. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/xndy4ofms4khd6s/AADBbohBWOCEpMYGBMn9HZ0Aa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

17.12.2018 11:19 (1) Eesti riigipeale andsid volikirjad Ukraina, Mali ja Tadžikistani suursaadikud [Presidendi kantselei]

President Kersti Kaljulaidile andsid täna Kadriorus oma volikirjad Tallinnas resideeriv Ukraina Vabariigi suursaadik Mariana Oleksandrivna Betsa, Berliinis resideeriv Mali Vabariigi suursaadik Oumou Sall Seck ja Minskis resideeriv Tadžikistani suursaadik Mahmadsharif Mahmud Haqdod.

17.12.2018 07:45 (1) Porošenko: Ukraina ei pikenda sõjaseisukorda, kui Venemaa ei ründa [Delfi uudised]

Ukraina teatas, et kavatseb 26. detsembril lõpetada osaliselt riigis kehtestatud sõjaseisukorra, kui Venemaa vahepealse aja jooksul Ukrainasse ei tungi.

17.12.2018 05:42 (1) Jüri Ratas arutab Vilniuses Balti riikide koostööd ja osaleb Aafrika-Euroopa foorumil Viinis [Valitsus]

Stenbocki maja, 17. detsember 2018 – Peaminister Jüri Ratas suundub täna Vilniusesse, kus võtab osa Balti riikide peaministrite ametlikust kohtumisest, mis tähistab Leedu eesistumise lõppu Balti Peaministrite Nõukogus. Peaministrite nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu (BMN) kõrgeim organ, mis annab suunad kolme riigi valitsustevahelisele koostööle. Kohtumine algab aruteluga julgeoleku ja Ukraina olukorra üle. Eesti eestvedamisel arutatakse Euroopa Liidu pikaajalise eelarvega 2021–2027 seonduvat. Kolme Balti riigi ühisprioriteedid järgmises EL-i eelarveperspektiivis on parimad ühendused, tugev ühtekuuluvuspoliitika, õiglasemad põllumeeste otsetoetused, julgeoleku tugevdamine, efektiivne EL-i välispiiri kaitse ja naabruspoliitika. Lisaks on kohtumise päevakavas Rail Balticu projekti areng ja rahastamine ning Eesti, Läti ja Leedu ühislähenemine kellakeeramise küsimusele (Euroopa Liidu direktiiv 2000/84/EC). Järgmise aasta Balti koostöö eesistuja on Läti, kes tutvustab oma prioriteete. Peaminister Jüri Ratase sõnul oli kolme riigi sajanda juubeli aastal toimunud koostöö tihe ja viljakas, kuid oma huvide selgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb teha veel rohkem. „Peame jätkama oma seisukohtade selgitamisega EL-i tasandil – miks me ei saa nõustuda ühtekuuluvuspoliitika vahendite järsu langusega, miks on vajalik põllumajanduse otsetoetuste veel kiirem ühtlustamine ning miks on kriitilise tähtsusega Rail Balticu projekti rahastamise tagamine,“ ütles Ratas. „Koos saame teha oma hääled kõlavamaks kui üksinda tegutsedes,“ lisas ta. BMN on loodud 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. BMN teeb otsused konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad. Vilniusest lendab peaminister Jüri Ratas Viini, kus ta osaleb täna õhtul Aafrika ja Euroopa kõrgetasemelise foorumi raames toimuval riigipeade ja valitsusjuhtide õhtusöögil. Foorum keskendub Aafrika ja Euroopa riikide koostöö tihendamisele. Eelisjärjekorras pannakse aruteludes rõhku tegevustele, mis aitaksid kaasa Aafrika riikide elujärje parandamisele ja konkurentsivõime suurendamisele, vähendades muu hulgas tulevikus rändesurvet Euroopale. Erilist tähelepanu pööratakse kohtumisel ka digitaalsetele lahendustele. Ürituse kutsusid kokku Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Austria kantsler Sebastian Kurz ja Aafrika Liidu eesistuja riigi Rwanda president Paul Kagame. Sellest võtavad osa Euroopa ja Aafrika riikide riigipead ja valitsusjuhid, rahvusvahelised ettevõtjad ning kodanikuühiskonna esindajad. Eestisse naaseb peaminister Ratas teisipäeva pärastlõunal. Lisainfo: Jevgenia Värä valitsuse meedianõunik tel.+372 5254377 Kõik uudised Keel EST

16.12.2018 22:55 (1) Bartholomeus tervitas sõltumatu Ukraina õigeusukiriku asutamist [ERR Uudised]

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeus tervitas iseseisva õigeusu kiriku loomist Ukrainas ja kutsus selle juhi Istanbuli kiriku staatusele ametlikku kinnitust saama.

16.12.2018 19:54 (1) Porošenko: Venemaa tõi väed Ukraina piirile mitte õppuste eesmärgil [Postimees]

Venemaa sissetungi oht Ukrainasse pole kuhugi kadunud ning seetõttu sõjaseisukorra tühistamiseks alust ei ole, ütles Ukraina president Petro Porošenko Kiievis toimunud pressikonverentsil.

16.12.2018 19:06 (1) Bartholomeus tervitas sõltumatu Ukraina õigeusukiriku asutamist [Postimees]

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeus tervitas iseseisva õigeusu kiriku loomist Ukrainas ja kutsus selle juhi Istanbuli kiriku staatusele ametlikku kinnitust saama.

16.12.2018 12:15 (1) VIDEO JA FOTOD | Ukraina asutas venelaste pahameelest hoolimata iseseisva õigeusukiriku [Delfi uudised]

Ukraina asutas laupäeval iseseisva õigeusukiriku, rebides lahti sõltuvusest Venemaaga, valides avakongressil omale ka kirikupea, kelleks sai piiskop Epifanius.

16.12.2018 12:00 (1) VIDEO JA FOTOD | Ukraina asutas Venemaa pahameelest hoolimata iseseisva õigeusukiriku [Delfi uudised]

Ukraina asutas laupäeval iseseisva õigeusukiriku, rebides lahti sõltuvusest Venemaaga, valides avakongressil omale ka kirikupea, kelleks sai piiskop Epifanius.

16.12.2018 11:30 (1) FOTOD | Ukraina asutas Venemaa pahameelest hoolimata iseseisva õigeusukiriku [Delfi uudised]

Ukraina asutas laupäeval iseseisva õigeusukiriku, rebides lahti sõltuvusest Venemaaga, valides avakongressil omale ka kirikupea, kelleks sai piiskop Epifanius.

15.12.2018 18:22 (1) Ukraina sai iseseisva õigeusukiriku [Õhtuleht]

Kiievis laupäeval toimunud uue iseseisva Ukraina õigeusukiriku asutamise kongressil valiti kirikupeaks piiskop Epifanius, vahendab ERRi uudisteportaal.

15.12.2018 18:08 (1) Ukrainas asutati Moskvast sõltumatu Ukraina autokefaalne õigeusu kirik [Postimees]

Kiievis laupäeval kokku tulnud kirikukogu asutas Ukraina autokefaalse õigeusu kiriku, mis on Venemaast sõltumatu, teatas Ukraina president laupäeval.

15.12.2018 18:06 (1) Ukraina sai iseseisva õigeusukiriku, mille peaks valiti piiskop Epifanius [ERR Uudised]

Kiievis laupäeval toimunud uue iseseisva Ukraina õigeusukiriku asutamise kongressil valiti kirikupeaks piiskop Epifanius.

15.12.2018 17:20 (1) Ukrainas kukkus alla hävituslennuk Su-27, piloot hukkus [ERR Uudised]

Ukraina põhjaosas kukkus laupäeval maandumisel alla sõjalennuk Suhhoi Su-27 ja selle piloot sai surma, teatasid relvajõud.

15.12.2018 16:37 (1) Ukrainas kukkus alla hävituslennuk Su-27, piloot hukkus [Postimees]

Ukrainas kukkus maandumisel alla sõjalennuk Suhhoi Su-27 ja selle piloot sai surma, teatasid Ukraina relvajõud.

15.12.2018 13:02 (1) Ukrainlased ootavad iseseisva õigeusukiriku loomist [Postimees]

Mitu tuhat inimest kogunes Kiievi Püha Sofia peakiriku ette, oodates ajaloolist sinodit, mis paneb aluse Venemaast sõltumatule Ukraina õigeusukirikule.

15.12.2018 11:05 (1) USA ei saa venelasi ignoreerida ukrainlastest meremeeste tõttu, nuriseb Kreml [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov leidis reedel, et ameeriklastel tuleks nendega dialoogi asuda hoolimata sellest, mis juhtus ukrainlastega Mustal merel.

15.12.2018 10:50 (1) USA ei saa venelasi ignoreerida ukrainlastest meremeeste tõttu, kaebab Kreml [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov leidis reedel, et ameeriklastel tuleks nendega dialoogi asuda hoolimata sellest, mis juhtus ukrainlastega Mustal merel.

15.12.2018 10:22 (1) VIDEO | Ukraina naiskomandör juhib rindel oma üksust [Õhtuleht]

Pärast konflikti puhkemist Venemaaga on naiste arv Ukraina sõjaväes olnud ainult tõusuteel – üks neist on Donbassi regioonis mortiiriüksust juhtiv Olena Belska.

14.12.2018 20:07 (1) Idaslaavlaste mustad ööd [Postimees]

PÖFFi maraton on otsa saanud ja ühes sellega ka minu tagasihoidlik panus festivalil, milleks oli Venemaa, Ukraina ja Valgevene uute filmide läbivaatamine. Filmid olid väga erinevad: mängufilmid ja dokumentaalfilmid, ajaloolised filmid ja nüüdisaegsed, žanrifilmid ja art-house, nii et ühtset loogilist pilti ei õnnestunud mul kuidagi kokku panna. Seepärast esitan allpool ülevaate, mille aluseks võtsin lihtsa, aga tõhusa asja, nimelt reitingu. Niisiis, kümme filmi halvimast parimani.

14.12.2018 19:08 (1) ERR Moskvas: Vene preestrid peavad uut Ukraina õigeusukirikut vaenulikuks [ERR Uudised]

Kiievis toimub laupäeval uue iseseisva Ukraina õigeusukiriku asutamise kongress. Moskva patriarhaadi preestrid on veendunud, et uus kirik on Venemaa suhtes vaenulik, ilmalikud eksperdid arvavad, et poliitika on siin tähtsam kui usk.

14.12.2018 13:15 (1) Kreml: USA peaks mõistma, et tippkohtumine on Ukraina laevadest tähtsam [ERR Uudised]

Kreml on seisukohal, et Ukrainale selle meremeeste ja laevade tagastamine ei ole võrreldav küsimuste tähtsusega, mida Vene ja USA president Vladimir Putin ja Donald Trump saaksid tippkohtumisel arutada, ja arvestatakse, et ka Washingtonis tullakse samale järeldusele, ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov reedel.

14.12.2018 08:16 (1) EL-i liidrid leppisid kokku Vene-sanktsioonide pikendamise ning arutasid Brexitit [Valitsus]

Brüssel, Belgia, 14. detsember 2018 - ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid otsustasid eile õhtul ülemkogul välissuhete arutelul pikendada Minski kokkulepete jätkuva mittetäitmise tõttu piiravaid meetmeid Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks. Ülemkogu arutas ka Venemaa poolt Kertši väinas 25. novembril toimunud sõjalise jõu kasutamist Ukraina laevade ja meeskondade vastu ning pidas seda äärmiselt murettekitavaks. Lisaks rõhutasid riigijuhid, et jõu kasutamisel ei ole mingit õigustust ning see on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. „Ukraina mereväelased ja laevad tuleb viivitamatult vabastada. Lisaks tuleb tagada Kertši väinas ja Aasovi merel meresõiduvabadus,“ lausus Ratas. „Euroopa Liidu järgmised sammud peavad sõltuma sellest, kui kiiresti meremehed ja laevad vabastatakse. Oleme valmis peagi täiendama ELi piiravaid meetmeid Venemaa suhtes,“ ütles peaminister. Liikmesriikide juhid kinnitasid vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Ülemkogu rõhutas, et ELi majanduslik toetus Ukrainale praeguses olukorras on väga oluline. „Peame toetama Ukraina Aasovi-äärseid piirkondi,“ lausus peaminister Ratas. ELi riikide juhid arutasid ettevalmistusi eelseisvaks, järgmisel aastal 24.–25. veebruarini toimuvaks tippkohtumiseks Araabia Riikide Liigaga. Samuti tervitas Euroopa Ülemkogu ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu heakskiitmist Euroopa Parlamendi poolt, mis avas tee lepingu jõustumisele 2019. aasta veebruaris. Ühendkuningriigi peaminister Theresa May andis liikmesriikide juhtidele ülevaate Euroopa Liidust lahkumise olukorra kohta ning edastas oma vaate toimuvast. Seejärel jätkasid ELi 27 liikmesriigi juhid omavahelist arutelu Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud küsimuste üle. 27 liikmesriiki kinnitasid üle toetuse 25. novembril heaks kiidetud lepingule Ühendkuningriigi EList lahkumise kohta ning kavatsust liikuda edasi selle ratifitseerimisega. „Meie ühine seisukoht on, et kokkulepitud väljaastumislepingut enam ei avata. See leping on parim kompromiss, mis sellises keerulises olukorras oli võimalik saavutada,“ ütles peaminister Ratas. Ülemkogu kinnitas oma järeldustes, et väljaastumislepingus ette nähtud tagavaralahendus piirikontrolli vältimiseks Iiri saarel on mõeldud toimima ajutisena ja ainult juhul kui alalist lahendust ei jõuta õigeaegselt kokku leppida. Täiendavaid juriidilisi garantiisid, mis muudaksid tagavaralahendust või piiraksid selle rakendumist, ei saa EL pakkuda. Riigi- ja valitsusjuhid märkisid, et EL soovib ka tulevikus võimalikult lähedast koostööd Ühendkuningriigiga ning pärast väljaastumiselepingu ratifitseerimist liikuda edasi tulevasi suhteid puudutavate lepingute läbirääkimistega. Nende kõneluste käigus otsitakse alalist lahendust ka Iiri piiriga seotud küsimusele. Peaminister Ratas sõnas, et igal juhul jätkatakse ka ettevalmistusi selleks, kui Ühendkuningriik peaks otsustama lahkuda liidust lepinguta. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/1mtxdmcikgxanr3/AABnVi671RG059JVwBJafBE0a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

14.12.2018 00:06 (1) Brüsseli toetus Ukrainale tuli oodatust tugevam [Postimees]

Need olid valdavalt Kiievist presidendi lennukis kaasa lennanud Ukraina ajakirjanikud, kes ootasid eile ennelõunal NATO peakorteri võlvide all Jens Stoltenbergi ja Petro Porošenko pressietteastet. Eile argirutiinis olnud NATO peakorter jääb Brüsseli lennujaama ja südalinna vahelisele teele. Suur osa ELi liidrite korteežidest, kes olid oodatud õhtuks südalinna ülemkogule, polnud tolleks hetkeks sealt veel mööda tuhisenud. Ja õhus rippus küsimus, kas seal ikka püsib üksmeel Vene sanktsioonide pikendamise osas.

14.12.2018 00:06 (1) Venemaa kuulsaimat vangi hoitakse polaarjoonel [Postimees]

Venemaa praegune kõige kuulsam vang, ukraina režissöör Oleg Sentsov kannab talle mõistetud 20-aastast vangistust Lähis-Põhjas neenetsite maal, polaarjoonel asuvas Labõtnangi koloonias.

14.12.2018 00:06 (1) Oleg Sentsov on 145-päevalisest näljastreigist pisut taastunud [Postimees]

Strasbourgi jõuluturul teisipäeval aset leidnud õõvastava rünnaku varjus anti samas Kirde-Prantsusmaa linnas päev hiljem üle tänavune Sahharovi mõttevabaduse auhind, mille tänavu pälvis Venemaal vanglakaristust kandev Ukraina filmirežissöör Oleg Sentsov.

13.12.2018 21:28 (1) Poltorak: Venemaa paigutas Ukraina piirile raketikompleksid Iskander [Postimees]

Venemaa paigutas Ukraina piiri lähistele operatiivtaktikalised raketikompleksid Iskander, mis võivad kanda tuumalõhkepead, teatas Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak kohtumisel välisriikide sõjaväeatašeedega ning sotsiaalmeedias.

13.12.2018 21:07 (1) Tusk: EL pikendas majandussanktsioone Venemaa vastu [Postimees]

Euroopa Liidu liidrid pikendasid neljapäeval kuue kuu võrra Venemaa vastu seoses Ukraina konfliktiga kehtestatud majandussanktsioone.

13.12.2018 21:05 (1) Tusk: EL pikendas majandussanktsioone Venemaa vastu [ERR Uudised]

Euroopa Liidu liidrid pikendasid neljapäeval kuue kuu võrra Venemaa vastu seoses Ukraina konfliktiga kehtestatud majandussanktsioone.

13.12.2018 20:40 (1) Nordecon ostab Ukraina kinnisvarafirma [Äripäev Online]

Nordecon ostab Ukraina sidusfirmas poole osalusest, mille järel saab Nordecon ettevõtte ainuomanikuks, selgub börsiteatest.

13.12.2018 16:55 (1) 44 aastat vanema filmitähega abiellunud vene kaunitari alastipilte näidati televisioonis [ELU24]

Ukrainas sündinud kaunitar Vitalina Tsõmbaljuk-Romanovskaja on peamiselt meedia tähelepanu alla sattunud, kuna abiellus 44 aastat vanema filmitähega. Nüüd on naine kistud aga järjekordsesse skandaali, kuna tema alastipilte näidati populaarses Vene telesaates.

13.12.2018 16:51 (1) Eesti ehitusfirma Nordecon ostab Ukraina ettevõtte [Postimees]

Nordecon AS-i nõukogu otsustas omandada täisosalus Ukrainas registreeritud sidusettevõttes Technopolis-2 TOV, milles seni omati 50 protsendi suurust osalust.

13.12.2018 15:25 (1) Venemaa teavitas „õige pea aset leidvast ukrainlaste pealetungist” Donbassi [Delfi uudised]

Venemaa valitsus teatas neljapäeval, et Ukraina valmistub Donbassi sõjaliselt sisse tungima, süvendades ukrainlaste seas aga hirme, et see võib olla hoopis venelaste põhjendus oma kohaloleku suurendamiseks piiri- ja Ida-Ukraina aladel.

13.12.2018 13:15 (1) Venemaa teatas Ukraina „peatsest pealetungist” Donbassi [Delfi uudised]

13.12.2018 00:25 (1) Meistrite liigas pääses viimasena edasi Lyon, Juventus ja ManU kaotasid [ERR Sport]

Jalgpalli Meistrite liigas pääsesid F-alagrupist edasi Manchester City ja Lyon. Prantsuse klubiga lumisel koduväljakul Ukrainas 1:1 viiki mänginud Donetski Šahtar jätkab Euroopa liigas koos Hoffenheimiga.

13.12.2018 00:25 (1) Ukraina režissööri vangistamine pööras tema sugulase elu pea peale [Delfi uudised]

Oleg Sentsovi eest võttis eile europarlamendis Sahharovi mõttevabaduse auhinna vastu tema nõbu Natalja Kaplan.

13.12.2018 00:10 (1) Ukraina režissööri vangistamine pööras tema sugulase elu pea peale [Eesti Päevaleht]

12.12.2018 20:12 (1) Kiiev: sissetungiohu kadumisel tühistatakse sõjaseisukord [Postimees]

Ukraina 10 oblastis 26. novembril kehtestatud ühekuulist sõjaseisukorda ei pikendata, kui kaob Venemaa sõjalise sissetungi oht, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov kolmapäeval.

12.12.2018 19:50 (1) Selgusid Lätis toimuva naiste korvpalli EM-turniiri alagrupid [ERR Sport]

Serbias Belgradis toimunud galal loositi Lätis ja Serbias peetava naiste korvpalli EM-turniiri alagrupid. Lõunanaabrid kohtuvad A-grupis Ukraina, Suurbritannia ja Hispaaniaga.

12.12.2018 16:32 (1) Luik arutas Türgis olukorda Mustal merel [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik kohtus eile Ankaras Türgi kaitseminister Hulusi Akari ja parlamendi spiikri Binali Yldirimiga, et arutada julgeolekuolukorda Mustal merel, Süürias ja teistes piirkonna riikides. Samuti käsitleti kaitsekoostööd, Türgi suhteid NATO, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga. „Venemaa tegevus Kertši väinas on julgeolekolukorda piirkonnas oluliselt halvendanud ning on tähtis, et lääneriigid ei kaotaks toimuva osas valvsust,“ ütles Luik, kelle sõnul on Venemaa selgeks eesmärgiks pingeid kruvida ja luua olukord, mis võib viia eskalatsioonini. „Türgil on seejuures NATO liitlasena oluline roll stabiilsuse tagamisel ning unikaalne ülevaade Mustal merel toimuva kohta,“ lisas Luik. Kohtumisel parlamendi spiiker Yldirimi ja riigikaitsekomisjoni esimehe Ismet Yilmazi ning komisjoni liikmetega tõdeti, et Venemaa on oma viimaste sammudega olukorda regioonis pingestanud ja Türgi eesmärgiks on praeguses olukorras eelkõige Ukraina ja Venemaa vahelisi suhteid de-eskaleerida, et vältida suurema kokkupõrke ohtu. Türgi ise on situatsioonis, kus mitmes naaberriigis valitsev olukord mõjutab oluliselt riigi julgeolekut. Süüria konflikti tagajärjel viibib Türgis üle kolme miljoni põgeniku, kellel on mõju nii Türgile kui kogu Euroopale. Eile asetas kaitseminister Luik pärja Türgi vabariigi rajaja Kemal Atatürki mausoleumile. Viisidi raames kohtus Luik ka Türgi kaitseväe juhataja kindral Yasar Güleriga ja külastas Ankaras asuvat eriüksuste baasi, kus sai ülevaate Türgi eriüksuste rollist NATO juhitavatel operatsioonidel ja õppustel. Eestit seob Türgiga tihe kaitsealane koostöö, üle 100 kaitseväelase on viibinud Türgis erinevatel kursustel ja väljaõppel, Türgi ohvitser on õppinud Tartus asuvas Balti kaitsekolledžis. Samuti teenib üks Türgi ohvitser Tallinnas NATO küberkaitsekoostöö keskuses. Kõik uudised Keel EST

12.12.2018 14:31 (1) Prantsusmaal anti üle Sahharovi mõttevabaduse auhind [Postimees]

Ukraina filmirežissöör Oleg Sentsovi eest võtsid täna Euroopa Parlamendi poolt määratud Sahharovi mõttevabaduse auhinna vastu režissööri nõbu ja advokaat.

12.12.2018 12:30 (1) USA esindajatekoda avaldas Ukrainale Kertši intsidendi asjus toetust [ERR Uudised]

USA kongressi esindajatekoda võttis teisipäeval ühehäälselt vastu Kertši väina intsidenti puudutava resolutsiooni, milles kinnitas taas toetust Ukrainale ning kutsus USA presidenti ja USA liitlasi üles nii sõna kui ka teoga Venemaa agressioonile vastu astuma.

12.12.2018 04:55 (1) USA kongressi esindajatekoda tunnistas holodomori genotsiidiks [ERR Uudised]

USA kongressi esindajatekoda tunnistas 1932.-1933. aasta Ukraina näljahäda holodomori ukraina rahva genotsiidiks.

12.12.2018 04:21 (1) USA kongressi esindajatekoda tunnistas holodomori genotsiidiks [Postimees]

USA kongressi esindajatekoda tunnistas 1932.-33. aasta näljahäda holodomori ukraina rahva genotsiidiks, teatas kolmapäeval Ukraina president Petro Porošenko.

12.12.2018 00:20 (1) Ukrainavastasuse mõistmise õpik [Delfi uudised]

Ajaloolane David Vseviov luges Anne Applebaumi raamatut „Punane näljahäda. Stalini sõda Ukrainas“ ja leidis sealt paralleele ka täna Ukrainas toimuvaga.

12.12.2018 00:08 (1) Ukraina ärimehe miljonid ajasid ujumisrahva valitsejatega tülli [Postimees]

Eile algas Hiinas Zhanghous lühirajaujumise MM, kuid peomeeleolu asemel luusib ümber basseini must kass, trügides sportlaste ja ametnike vahele. Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) on tülis maailma tippudega, õigemini vastupidi – olümpiavõitjad ja maailmarekordiomanikud andsid alaliidu kohtusse.

11.12.2018 17:41 (1) Ruutmeetrihinna kasv jätkub vähemalt 2020. aasta lõpuni [Postimees]

Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina kinnisvaraturgudel puhuvad peagi uued tuuled.

11.12.2018 12:39 (1) Peaminister Ratas Riigikogus: EL on suutnud ja suudab ka tulevikus hoida ühtsust [Valitsus]

Stenbocki maja, 11. detsember 2018 – Peaminister Jüri Ratase sõnul on viimased aastad pakkunud Euroopale väga palju tõsiseid väljakutseid, kuid ühiste pingutuste toel on suudetud leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peaminister Ratas ütles täna Riigikogus Euroopa Liidu poliitikast ülevaadet andes, et viimastel aastatel on Euroopat pannud proovile muu hulgas majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid, rändekriis ja Ühendkuningriigi otsus lahkuda. „Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel, saavutada konkreetseid tulemusi majanduskasvu loomiseks aga ka rände kontrollimiseks ning säilitada Euroopa Liidu ühtsuse,“ ütles Ratas ning rõhutas, et koostööd ja ühtsust on vaja rohkem. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks on peaministri sõnul olnud julgustavad nii operatsioonivõimekuse, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni kui ka muudes valdkondades. „Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste vahel ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsitluse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja heaolusse,“ märkis Ratas ning tõi esile ka väärinformatsiooni tõkestamise olulisust Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisel. Ratase sõnul on tugevam siseturg Eesti huvides ning loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. „Oleme koos teiste liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt, et siseturg toimiks võimalikult hõlpsalt nii kodanikele kui ka ettevõtetele, sest tervelt kolm neljandikku meie ettevõtete ekspordist läheb Euroopasse ja omakorda enam kui iga viies töökoht Eestis on otse seotud Euroopa kaubanduspoliitikaga,“ sõnas peaminister. Kõige enam on peaministri sõnul Eesti näpujälgi Euroopa Liidu digitaalsel siseturul. „See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ning mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on inimesele kõige kiirem ja nähtavam muutus,“ lausus Ratas. „Loodetavasti on kevadeks kaante vahel enamus esitatud algatusi – mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud,“ rääkis peaminister. Ratas pidas kõige olulisemaks mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avalik sektor. Peaminister kõneles veel Eesti ühendamisest Euroopaga. Ta tõi esile nii gaasi- kui ka elektrituru integreerimist ning transpordiühenduste loomist, sealhulgas Rail Balticu rajamist, mis aitaks tihendada riiklikke, majanduslikke suhteid Euroopaga ning inimestevahelisi kontakte lähiriikide Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Puhta elukeskkonna tagamine on Ratase sõnul kohustus järeltulevate põlvede ees. „Eestis tunneme kõik põhjusega rõõmu erakordselt suure loodusliku mitmekesisuse, metsarohkuse, puha õhu ja vee üle,“ ütles Ratas. „Me oleme loonud hästi toimiva pandipakendite süsteemi. Samas, Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama,“ rääkis peaminister. Ratas avaldas heameelt, et sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega on saavutatud kontroll massiliste rändevoogude üle. „Eesti peab jätkuvalt oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks paljudest võimalikest meetmetest kriisiolukorras,“ lausus Ratas. Peaminister rääkis sõnavõtus Ühendkuningriigi ELi lahkumisleppest ning tulevikusuhtest. „Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab lähiajal esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. See on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veelkord ümber pööratav,“ sõnas Ratas. Ratas rääkis sõnavõtus ka agressioonist Ukraina vastu. „Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega,“ ütles Ratas ning avaldas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-ulevaade-valitsuse-tegevusest-euroopa-liidu-poliitikas-riigikogus Fotod: https://www.dropbox.com/sh/gsorh2fzf8ettwj/AAAmCcG6ylKYYxh85E8-b-0ma?dl=0 Kõik uudised Keel EST

11.12.2018 12:35 (1) Värskes Rõhus leidub ukraina poliitilist luulet ja Mudlumi soovitusi [ERR Uudised]

Tutvustame Värsket Rõhku nr 56.

11.12.2018 11:53 (1) Peaminister Jüri Ratase ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitikas Riigikogus, 11.12.18 [Valitsus]

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud suursaadikud! Mul on au teha Riigikogule iga-aastane kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest. Terviklik ülevaade aastatest 2015–2019 on parlamendile kirjalikult esitatud ning täiendab tänast ettekannet. Viimased viis aastat on Euroopale kaasa toonud palju keerulisi väljakutseid: majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Nii pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline Lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes ning ei ole vist palju öelda, et riskisime korduvalt iseend neisse kriisidesse ära kaotada. On olnud kahtlemata hetki, kui miski ei tundunud enam püha, ning oht lõhestuda, kapselduda ja nii ka tegevusvõime minetada ei ole kindlasti vaibunud. Sestap võikski neid aastaid ilmestada praeguse eesistuja Austria kuulsa poeedi Rainer Maria Rilke sõnadega: „Kes meil siin üldse võidust räägib? Vastu pidamine on kõik.“ Nagu ütleb politoloog Ivan Krastev, siis kriisid näitasid meile märksa paremini kätte kui ükskõik, milline poliitika, et meie, eurooplased, oleme kõik sama poliitilise ühenduse osad ja me sõltume üksteisest. Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peamine edasiviiv järeldus on, et oleme seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Isekus, vitsa võim, vähene kompromissivalmidus ning minevikku põgenemine oleks vaid – Leedu-Poola päritolu nobelisti Czeslaw Miloszi sõnu kasutades – „mineviku omastamine, selle muutmine endale meeldivamaks“. Ent me ju teame, et taevas ei olnud enne sinisem ega ka rohi rohelisem. Koostöö edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine. Meie arenemis-, õppimis- ja kohanemisvõime, aga ka sihikindel valmisoleku loomine järgmiseks ja mitte eelmiseks kriisiks. Seetõttu lubage, et ma siin saalis kordan meie poliitika põhialuste esimest raampõhimõtet, mis on täna sama adekvaatne kui pea neli aastat tagasi: „Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele ning eelistab poliitika arendamisel edasiminekut aluslepingute raames, haarates sellesse võimalikult suure osa liikmesriike.“ Väga austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt, algusest peale poliitiline ettevõtmine ja jääb selleks ka tulevikus. Sel aastal meenutasime verise Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva. Selle tuules lagunesid impeeriumid, aga sündisid nii Eesti kui ka paljud teised väikerahvaste riigid, mille omakorda pühkisid kaardilt veel suuremate kannatuste hinnaga võrsunud inimvaenulikud totalitaarsed režiimid. Seda aega meenutab sel aastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Mul ei lähe meelest, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk selle sama luuletuse 2017. aasta juulis Eesti eesistumise alguses Vabaduse väljakul selges, kõlavas ja ilusas eesti keeles ette kandis. Meie ja poolakad teame väga hästi, mida tähendab, kui ühtehoid ja koostöö kaovad. Olen päri nii Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kui ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et oma elanike kaitse on iga poliitilise liidu esmane ja üks olulisemaid eeldusi ning Euroopa väärib kaitsmist. Teemapüstitus Euroopa kaitsest ja liikmesriikide olulisest panusest on täiesti omal kohal. Mul on erakordselt hea meel, et Eesti panustas sellesse ka eesistumisel ühe prioriteedina ning Eesti kaitsekoostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga on märkimisväärselt tugevnenud. Siiski, praegu peab Euroopa esmalt ära tegema oma rehkenduse ja muu hulgas täitma oma liitlaskohustustena võetud lubadused. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning tuleb ka lõpule viia. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste pingutustega ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsituse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja kodanike heaolusse. Ka värskelt Euroopa Komisjoni esitatud ja loodetavasti eelseisval ülemkogu kohtumisel tugevalt toetatav väärinformatsiooni tõkestamise tegevuskava on oluline kild Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisse, sest vaba meedia on demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala. Viimastel aastatel võimendunud valetamis-, vihkamis- ja hirmutamiskampaaniad saevad vaba ja avatud ühiskonna oksa, millel me ühiselt istume. 2019. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sealhulgas võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga. Ent Euroopa Liidu tegevus on lähiaastatel liitlaste jõupingutusi vaid täiendav. Euroopa julgeolek püsib endiselt tugevatel transatlantilistel liitlassuhetel ning liitlasriikide kaitsevõimel, mille hoidmisse ja arendamisse tuleb järjepidevalt panustada. Austatud Riigikogu! 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958, jõustusid Rooma lepingud ja sellega loodi ühisturg. Neljale Euroopa Liidu põhivabadusele tuginev ja Rooma lepingutest välja kasvanud ühtne turg on selle loomisest saati olnud kõige mõjusam kontinendi poliitilise ja majandusliku integratsiooni ja ka inimestevaheliste suhete toetaja. Ka Eesti inimesed tunnevad neid positiivseid muutusi, ennekõike muidugi avardunud ja piirideta liikumisvõimaluste kaudu, aga ka iga päev oma taskus. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80%-le Euroopa Liidu keskmisest ning Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Ka selle aasta esimese 9 kuuga kasvas Eesti eksport Euroopa Liitu 7,3%. Euroopa ühine väliskaubanduspoliitika on aidanud Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa ka väljaspool majandusliitu. Eesti kaubaeksport kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast kasvanud miljardilt eurolt ligi 3,5 miljardini. Euroopa Komisjoni värske hinnangu põhjal on tervelt 22% Eesti töökohtadest otse seotud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika loodud võimalustega. On tore tõdeda, et sel aastal on jõuliselt kasvanud meie eksport USA-sse, või et oluliseks kaubanduspartneriks on kujunenud Singapur, kellega Euroopa Liit äsja sõlmis kaubandus- ja investeerimislepingu. Ennekõike on nende konkreetsete arvude taga tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja ka töötajate suurepärane töö, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Euroopa Liidu ühine siseturu- ja kaubanduspoliitika on see, mis on loonud võimalused uutele turgudele sisenemiseks ja seal kindluse andmiseks. Seetõttu on reeglitepõhine ja avatud maailmamajandus Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Euroopa Liidu ühine väliskaubanduspoliitika peab ka edaspidi seisma nii selle hoidmise kui ka uute võimaluste loomise eest. Näiteks peavad uue põlvkonna vabakaubanduslepingud looma Euroopa ettevõtetele mittediskrimineeriva ligipääsu kolmandate riikide nii isiku- kui ka isikustamata andmetele, tagades samas võimaluse isikul andmekasutust kontrollida ja kaitstes eraelu. Lugupeetud saadikud! Tugevam ja sügavam siseturg on Eesti huvides ja loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Seetõttu oleme koos teiste siseturumeelsete liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt poliitilist energiat, et siseturg toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kahtlemata on kõige enam meie näpujälgi Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ja mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on sellest kõige kiirem ja nähtavam muutus. Aga ka geoblokeeringu lõpetamine ja infosisu kaasaskantavus, digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus piiriüleselt ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks teises liikmesriigis puudutavad väga suurt osa inimestest ja ettevõtetest. Loodetavasti on kevadeks saanud kaante vahel enamik esitatud algatusi– mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud. Lihtsalt korrutage see reeglite ja turgude arv nüüd omakorda 28-ga ja te saate tulemuseks niinimetatud digitaalse Galapagose efekti, mille mõju digitaliseeruva majanduse ja ühiskonna arengu potentsiaalile Euroopas oleks olnud ilmselt laastav. Lisaks turgu loovatele algatustele on Euroopa Komisjon digitaalse arengu seadnud uues eelarveettepanekus läbivalt oluliseks teemaks. Seda mitte ainult uues 9,2 miljardi euro suuruses digitaalse Euroopa programmis, aga kõikjal eelarves, sealhulgas eraldades 1,5 miljardit eurot ühise tehisintellekti tegevuskava elluviimiseks. Sellist suunda otsustasid digiarengule näidata septembris 2017. aastal Tallinnas kogunenud riigipead ja valitsusjuhid. Usun, et oleme jõudnud arenguga nüüd selleni, et vähemalt Euroopas ei peaks me alates 2019. aastast enam siseturust ja digitaalsest siseturust eraldi rääkima. Tegemist on sünonüümidega: näiteks ühtse Euroopa andmeruumi loomine kosmose- ja transpordiandmetest terviseandmeteni on kriitiline eeldus teenuste turu kvalitatiivsele hüppele. Kõige olulisemaks möödunud aastatest pean siiski saavutatud mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avalik sektor. Tehnoloogiline mahajäämus võrreldes muu maailmaga ei ohustaks ainult meie heaolu, aga muutuks õige kiiresti ka oluliseks julgeolekuprobleemiks. Ma soovin tänada Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, asepresident Andrus Ansipit ning kõiki ametnikke Eestis ja Euroopas, kes on Euroopa Liidu digiarengusse panustanud. Lugupeetud Riigikogu! Siseturust on võimatu rääkida ilma inimeste heaolu ja ka väärtuseid otseselt puudutava sotsiaal- ja keskkonnapoliitikata, aga ka oluliste võimaldajateta nagu andmed, teadmus ja innovatsioon, pangandus ja kapitaliturg ning energeetika ja ühendused. Senised valitsused on järjepidevalt arendanud Eesti ühendamist Euroopaga infrastruktuuri abil. Mul on hea meel, et piltlikult öeldes on kopp maha löödud nii gaasi- kui ka elektrituru täielikuks õiguslikuks ja füüsiliseks integreerimiseks. Veel hiljuti saatsin kirja komisjoni presidendile, et oluline on lasta turujõududel ja erasektoril ka gaasiturul teha oma osa, nii nagu see praegu elektriturul juba toimib. Euroopa Komisjoni ja Balti riikide juhtide ning süsteemioperaatorite otsuste alusel on sisuliselt kõik võimalused loodud, et järgmise kümnendi keskpaigaks oleksime energeetikas minevikuga lõpparve teinud. Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltica muutmiseks isejuhtivale tehnoloogiale sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks. Isejuhtivus ja elektromobiilsus on üpris kindlasti juba lähiaja küsimus, toetatuna nii digi- kui ka roherevolutsiooni poolt. Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset selle nimel, et Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus. Rahastuse põhialuste suhtes tahaksin juba Euroopa Komisjoni ettepaneku pinnalt olla mõõdukalt optimistlik, kuid loomulikult sõltub rahastus ka projekti arenemise kvaliteedist aga ka kiirusest. Kindlasti peame pingutusi jätkama nii ühisettevõtte kui ka kohalikul tasandil, et püsida projekti ja hangetega ajakavas. Eriti paneb mind selle juures rõõmustama, et aastaid püütud ja sümboolse tähtsusega Soome aktiivne osalus Rail Balticu projektis on muutunud käegakatsutavaks. Sellega koos on elavnenud arutelu Soome põhjasuunalise raudteeühenduse kandmiseks meid ühendavale TEN-T trassikoridorile ning samuti Eesti-Soome raudteetunneli idee. Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Balticu rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja see tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada. Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja saja aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Austatud Riigikogu liikmed! Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees. Möödunud aastate kahtlemata üks peamisi põhimõttelisemaid muutusi oli kokkulepete sõlmimine kliimamuutuste ohjamiseks 2030. aasta perspektiivis. Meenutan, et meie praegune eesmärk on hoida ära maakera kliima soojenemine üle 2 kraadi aastaks 2050. Samas näitas rahvusvahelise kliimamuutuste kolleegiumi äsjane aruanne, et inimkonda ootavad ees suured negatiivsed muutused juba 1,5 kraadi soojenemise korral. Eestis on keskkonna kontekstis väga palju asju, mille üle me kõik põhjusega rõõmu tunneme, nagu erakordselt suur looduslik mitmekesisus, metsarohkus, puhas õhk ja vesi, aga ka loodud pandipakendite süsteem. Paraku on ka suuri „agasid“, mis veenvalt näitavad, et järgnevatel aastatel tuleb muutuda keskkonnasõbralikumaks ning astuda julgeid samme uute võimaluste loomiseks. Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Eelseisval kümnendil peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama. Olen tihti kuulnud küsimust, kas rahvusvahelistest jõupingutustest on siin abi? Ma kindlasti usun, et on, ega näe ka muud võimalust kui Euroopa tugevat eest vedavat rolli, et lahendada kogu inimkonda puudutav teema. Meenutan, et tänu 191 riigi poolt 1987. aasta Montreali protokollis kokku lepitud kontrollimeetmetele on osoonikiht Antarktika kohal aeglaselt taastumas. Eelduslikult peaks keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus taastuma 2050. aastaks ning Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Inimkond peab suutma end kokku võtta ka Pariisi leppe jõustamiseks. Väga austatud Riigikogu! Kuivõrd aasta viimane ülemkogu kohtumine on ukse ees, peatuksin lühidalt ka rände, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse teemal, mis on päevakorras. Mis puudutab rännet, siis mul on hea meel, et oleme sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutanud kontrolli massiliste rändevoogude üle. Kui me räägime niinimetatud varjupaigapaketi läbirääkimistest, siis on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Ma toetan Euroopa Komisjoni pakutud mõtet, et parem varblane peos kui tuvi katusel, ning edasi peaksime minema seda teed, et võtma vastu need ettepanekud, mis on praegu hädavajalikud ja teostatavad. Eesti peab endist viisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras. Teiseks oluliseks teemaks võib ülemkogu kohtumisel kujuneda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepe ning meie tulevikusuhe. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab loodetavasti peagi esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et kellelgi ei ole sellest protsessist võita ning rõõmustada on vaid selle üle, et kokkulepe on loodetavasti olemas. Ja see on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab, ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga, ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veel kord ümber pööratav. Usun, et paljudel on meelel ka küsimus, et mis juhtub, kui lahkumiskokkulepet ei peaks sündima? Ma jätan Ühendkuningriigi sisepoliitika selgitamise selle poliitikutele, kuid rõhutan, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti on paralleelselt valmistunud ka kokkuleppeta lõpptulemuseks. Loodetavasti jäävad need varuplaanid siiski alumisse lauasahtlisse. Kolmandaks, ka seda aastat lõpetades ei saa kahjuks mööda agressioonist Ukraina vastu. Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega. Tegemist oli Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Toetan vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasisi samme Ukraina toetuseks. Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes. Austatud Riigikogu! Kuivõrd tegemist on selle valitsuse viimase ülevaatega, avaldan tänu nii Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile kui ka väliskomisjonile ja nende töökale meeskondadele viljaka koostöö ning koosmeele eest. Eesti seisukohad sünnivad valitsuse ja Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ma tean, et olete teinud pikalt analüüse ja ettevalmistusi, kuidas Riigikogus tehtavat tööd Euroopa Liidu asjadega viia paremini Eesti inimesteni, ja tänan ka Riigikantselei kaasamise eest. Loodan, et värske rahva mandaadiga Riigikogu saab nende ettepanekutega põhjalikumalt tegeleda. Rõhutan aga, et olen ise valmis ja usun, et ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema auväärt Riigikogu või ka komisjonide ette, et arutada Euroopa Liidu poliitika või põletavate teemade üle. Loodan, et Eesti poliitikud selgitavad ka edaspidi aktiivselt nii meie ühiskonnas kui ka laiemalt vajadust Euroopa Liidu ühtsuse, üksteisemõistmise ja kompromisside järele. Tsiteerin lõpetuseks Iiri muusiku ja ansambel U2 solisti Bono kauneid sõnu: „Euroopa väärtused ja püüdlused on märksa enam kui lihtsalt geograafia. Need väärtused ja püüdlused lähevad otse tuumani, kes me oleme inimestena ja kelleks me tahaksime saada. Euroopa idee väärib seda, et kirjutaksime temast laule ja lehvitaksime lippe. Et neil keerulistel aegadel peale jääda, peab Euroopa mõte muutuma ka tundeks.“ Soovin meile kõigile edu selleks tundeküllaseks teekonnaks. Soovin siiralt jõudu Euroopale! Ja jõudu armsale Eestile! Kõik uudised Keel EST

11.12.2018 11:48 (1) Peaminister Jüri Ratase ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitikast, 11.12.18 [Valitsus]

11.12.2018 11:06 (1) Peaminister Jüri Ratase ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, 11.12.18 [Valitsus]

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud suursaadikud! Mul on au teha Riigikogule iga-aastane kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest. Terviklik ülevaade aastatest 2015–2019 on parlamendile kirjalikult esitatud ning täiendab tänast ettekannet. Viimased viis aastat on Euroopale kaasa toonud palju keerulisi väljakutseid: majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Nii pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline Lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes ning ei ole vist palju öelda, et riskisime korduvalt iseend neisse kriisidesse ära kaotada. On olnud kahtlemata hetki, kui miski ei tundunud enam püha, ning oht lõhestuda, kapselduda ja nii ka tegevusvõime minetada ei ole kindlasti vaibunud. Sestap võikski neid aastaid ilmestada praeguse eesistuja Austria kuulsa poeedi Rainer Maria Rilke sõnadega: „Kes meil siin üldse võidust räägib? Vastu pidamine on kõik.“ Nagu ütleb politoloog Ivan Krastev, siis kriisid näitasid meile märksa paremini kätte kui ükskõik, milline poliitika, et meie, eurooplased, oleme kõik sama poliitilise ühenduse osad ja me sõltume üksteisest. Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peamine edasiviiv järeldus on, et oleme seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Isekus, vitsa võim, vähene kompromissivalmidus ning minevikku põgenemine oleks vaid – Leedu-Poola päritolu nobelisti Czeslaw Miloszi sõnu kasutades – „mineviku omastamine, selle muutmine endale meeldivamaks“. Ent me ju teame, et taevas ei olnud enne sinisem ega ka rohi rohelisem. Koostöö edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine. Meie arenemis-, õppimis- ja kohanemisvõime, aga ka sihikindel valmisoleku loomine järgmiseks ja mitte eelmiseks kriisiks. Seetõttu lubage, et ma siin saalis kordan meie poliitika põhialuste esimest raampõhimõtet, mis on täna sama adekvaatne kui pea neli aastat tagasi: „Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele ning eelistab poliitika arendamisel edasiminekut aluslepingute raames, haarates sellesse võimalikult suure osa liikmesriike.“ Väga austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt, algusest peale poliitiline ettevõtmine ja jääb selleks ka tulevikus. Sel aastal meenutasime verise Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva. Selle tuules lagunesid impeeriumid, aga sündisid nii Eesti kui ka paljud teised väikerahvaste riigid, mille omakorda pühkisid kaardilt veel suuremate kannatuste hinnaga võrsunud inimvaenulikud totalitaarsed režiimid. Seda aega meenutab sel aastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Mul ei lähe meelest, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk selle sama luuletuse 2017. aasta juulis Eesti eesistumise alguses Vabaduse väljakul selges, kõlavas ja ilusas eesti keeles ette kandis. Meie ja poolakad teame väga hästi, mida tähendab, kui ühtehoid ja koostöö kaovad. Olen päri nii Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kui ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et oma elanike kaitse on iga poliitilise liidu esmane ja üks olulisemaid eeldusi ning Euroopa väärib kaitsmist. Teemapüstitus Euroopa kaitsest ja liikmesriikide olulisest panusest on täiesti omal kohal. Mul on erakordselt hea meel, et Eesti panustas sellesse ka eesistumisel ühe prioriteedina ning Eesti kaitsekoostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga on märkimisväärselt tugevnenud. Siiski, praegu peab Euroopa esmalt ära tegema oma rehkenduse ja muu hulgas täitma oma liitlaskohustustena võetud lubadused. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning tuleb ka lõpule viia. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste pingutustega ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsituse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja kodanike heaolusse. Ka värskelt Euroopa Komisjoni esitatud ja loodetavasti eelseisval ülemkogu kohtumisel tugevalt toetatav väärinformatsiooni tõkestamise tegevuskava on oluline kild Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisse, sest vaba meedia on demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala. Viimastel aastatel võimendunud valetamis-, vihkamis- ja hirmutamiskampaaniad saevad vaba ja avatud ühiskonna oksa, millel me ühiselt istume. 2019. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sealhulgas võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga. Ent Euroopa Liidu tegevus on lähiaastatel liitlaste jõupingutusi vaid täiendav. Euroopa julgeolek püsib endiselt tugevatel transatlantilistel liitlassuhetel ning liitlasriikide kaitsevõimel, mille hoidmisse ja arendamisse tuleb järjepidevalt panustada. Austatud Riigikogu! 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958, jõustusid Rooma lepingud ja sellega loodi ühisturg. Neljale Euroopa Liidu põhivabadusele tuginev ja Rooma lepingutest välja kasvanud ühtne turg on selle loomisest saati olnud kõige mõjusam kontinendi poliitilise ja majandusliku integratsiooni ja ka inimestevaheliste suhete toetaja. Ka Eesti inimesed tunnevad neid positiivseid muutusi, ennekõike muidugi avardunud ja piirideta liikumisvõimaluste kaudu, aga ka iga päev oma taskus. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80%-le Euroopa Liidu keskmisest ning Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Ka selle aasta esimese 9 kuuga kasvas Eesti eksport Euroopa Liitu 7,3%. Euroopa ühine väliskaubanduspoliitika on aidanud Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa ka väljaspool majandusliitu. Eesti kaubaeksport kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast kasvanud miljardilt eurolt ligi 3,5 miljardini. Euroopa Komisjoni värske hinnangu põhjal on tervelt 22% Eesti töökohtadest otse seotud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika loodud võimalustega. On tore tõdeda, et sel aastal on jõuliselt kasvanud meie eksport USA-sse, või et oluliseks kaubanduspartneriks on kujunenud Singapur, kellega Euroopa Liit äsja sõlmis kaubandus- ja investeerimislepingu. Ennekõike on nende konkreetsete arvude taga tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja ka töötajate suurepärane töö, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Euroopa Liidu ühine siseturu- ja kaubanduspoliitika on see, mis on loonud võimalused uutele turgudele sisenemiseks ja seal kindluse andmiseks. Seetõttu on reeglitepõhine ja avatud maailmamajandus Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Euroopa Liidu ühine väliskaubanduspoliitika peab ka edaspidi seisma nii selle hoidmise kui ka uute võimaluste loomise eest. Näiteks peavad uue põlvkonna vabakaubanduslepingud looma Euroopa ettevõtetele mittediskrimineeriva ligipääsu kolmandate riikide nii isiku- kui ka isikustamata andmetele, tagades samas võimaluse isikul andmekasutust kontrollida ja kaitstes eraelu. Lugupeetud saadikud! Tugevam ja sügavam siseturg on Eesti huvides ja loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Seetõttu oleme koos teiste siseturumeelsete liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt poliitilist energiat, et siseturg toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kahtlemata on kõige enam meie näpujälgi Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ja mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on sellest kõige kiirem ja nähtavam muutus. Aga ka geoblokeeringu lõpetamine ja infosisu kaasaskantavus, digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus piiriüleselt ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks teises liikmesriigis puudutavad väga suurt osa inimestest ja ettevõtetest. Loodetavasti on kevadeks saanud kaante vahel enamik esitatud algatusi– mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud. Lihtsalt korrutage see reeglite ja turgude arv nüüd omakorda 28-ga ja te saate tulemuseks niinimetatud digitaalse Galapagose efekti, mille mõju digitaliseeruva majanduse ja ühiskonna arengu potentsiaalile Euroopas oleks olnud ilmselt laastav. Lisaks turgu loovatele algatustele on Euroopa Komisjon digitaalse arengu seadnud uues eelarveettepanekus läbivalt oluliseks teemaks. Seda mitte ainult uues 9,2 miljardi euro suuruses digitaalse Euroopa programmis, aga kõikjal eelarves, sealhulgas eraldades 1,5 miljardit eurot ühise tehisintellekti tegevuskava elluviimiseks. Sellist suunda otsustasid digiarengule näidata septembris 2017. aastal Tallinnas kogunenud riigipead ja valitsusjuhid. Usun, et oleme jõudnud arenguga nüüd selleni, et vähemalt Euroopas ei peaks me alates 2019. aastast enam siseturust ja digitaalsest siseturust eraldi rääkima. Tegemist on sünonüümidega: näiteks ühtse Euroopa andmeruumi loomine kosmose- ja transpordiandmetest terviseandmeteni on kriitiline eeldus teenuste turu kvalitatiivsele hüppele. Kõige olulisemaks möödunud aastatest pean siiski saavutatud mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avasektor. Tehnoloogiline mahajäämus võrreldes muu maailmaga ei ohustaks ainult meie heaolu, aga muutuks õige kiiresti ka oluliseks julgeolekuprobleemiks. Ma soovin tänada Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, asepresident Andrus Ansipit ning kõiki ametnikke Eestis ja Euroopas, kes on Euroopa Liidu digiarengusse panustanud. Lugupeetud Riigikogu! Siseturust on võimatu rääkida ilma inimeste heaolu ja ka väärtuseid otseselt puudutava sotsiaal- ja keskkonnapoliitikata, aga ka oluliste võimaldajateta nagu andmed, teadmus ja innovatsioon, pangandus ja kapitaliturg ning energeetika ja ühendused. Senised valitsused on järjepidevalt arendanud Eesti ühendamist Euroopaga infrastruktuuri abil. Mul on hea meel, et piltlikult öeldes on kopp maha löödud nii gaasi- kui ka elektrituru täielikuks õiguslikuks ja füüsiliseks integreerimiseks. Veel hiljuti saatsin kirja komisjoni presidendile, et oluline on lasta turujõududel ja erasektoril ka gaasiturul teha oma osa, nii nagu see praegu elektriturul juba toimib. Euroopa Komisjoni ja Balti riikide juhtide ning süsteemioperaatorite otsuste alusel on sisuliselt kõik võimalused loodud, et järgmise kümnendi keskpaigaks oleksime energeetikas minevikuga lõpparve teinud. Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltica muutmiseks isejuhtivale tehnoloogiale sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks. Isejuhtivus ja elektromobiilsus on üpris kindlasti juba lähiaja küsimus, toetatuna nii digi- kui ka roherevolutsiooni poolt. Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset selle nimel, et Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus. Rahastuse põhialuste suhtes tahaksin juba Euroopa Komisjoni ettepaneku pinnalt olla mõõdukalt optimistlik, kuid loomulikult sõltub rahastus ka projekti arenemise kvaliteedist aga ka kiirusest. Kindlasti peame pingutusi jätkama nii ühisettevõtte kui ka kohalikul tasandil, et püsida projekti ja hangetega ajakavas. Eriti paneb mind selle juures rõõmustama, et aastaid püütud ja sümboolse tähtsusega Soome aktiivne osalus Rail Balticu projektis on muutunud käegakatsutavaks. Sellega koos on elavnenud arutelu Soome põhjasuunalise raudteeühenduse kandmiseks meid ühendavale TEN-T trassikoridorile ning samuti Eesti-Soome raudteetunneli idee. Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Balticu rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja see tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada. Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja saja aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Austatud Riigikogu liikmed! Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees. Möödunud aastate kahtlemata üks peamisi põhimõttelisemaid muutusi oli kokkulepete sõlmimine kliimamuutuste ohjamiseks 2030. aasta perspektiivis. Meenutan, et meie praegune eesmärk on hoida ära maakera kliima soojenemine üle 2 kraadi aastaks 2050. Samas näitas rahvusvahelise kliimamuutuste kolleegiumi äsjane aruanne, et inimkonda ootavad ees suured negatiivsed muutused juba 1,5 kraadi soojenemise korral. Eestis on keskkonna kontekstis väga palju asju, mille üle me kõik põhjusega rõõmu tunneme, nagu erakordselt suur looduslik mitmekesisus, metsarohkus, puhas õhk ja vesi, aga ka loodud pandipakendite süsteem. Paraku on ka suuri „agasid“, mis veenvalt näitavad, et järgnevatel aastatel tuleb muutuda keskkonnasõbralikumaks ning astuda julgeid samme uute võimaluste loomiseks. Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Eelseisval kümnendil peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama. Olen tihti kuulnud küsimust, kas rahvusvahelistest jõupingutustest on siin abi? Ma kindlasti usun, et on, ega näe ka muud võimalust kui Euroopa tugevat eest vedavat rolli, et lahendada kogu inimkonda puudutav teema. Meenutan, et tänu 191 riigi poolt 1987. aasta Montreali protokollis kokku lepitud kontrollimeetmetele on osoonikiht Antarktika kohal aeglaselt taastumas. Eelduslikult peaks keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus taastuma 2050. aastaks ning Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Inimkond peab suutma end kokku võtta ka Pariisi leppe jõustamiseks. Väga austatud Riigikogu! Kuivõrd aasta viimane ülemkogu kohtumine on ukse ees, peatuksin lühidalt ka rände, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse teemal, mis on päevakorras. Mis puudutab rännet, siis mul on hea meel, et oleme sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutanud kontrolli massiliste rändevoogude üle. Kui me räägime niinimetatud varjupaigapaketi läbirääkimistest, siis on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Ma toetan Euroopa Komisjoni pakutud mõtet, et parem varblane peos kui tuvi katusel, ning edasi peaksime minema seda teed, et võtma vastu need ettepanekud, mis on praegu hädavajalikud ja teostatavad. Eesti peab endist viisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras. Teiseks oluliseks teemaks võib ülemkogu kohtumisel kujuneda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepe ning meie tulevikusuhe. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab loodetavasti peagi esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et kellelgi ei ole sellest protsessist võita ning rõõmustada on vaid selle üle, et kokkulepe on loodetavasti olemas. Ja see on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab, ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga, ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veel kord ümber pööratav. Usun, et paljudel on meelel ka küsimus, et mis juhtub, kui lahkumiskokkulepet ei peaks sündima? Ma jätan Ühendkuningriigi sisepoliitika selgitamise selle poliitikutele, kuid rõhutan, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti on paralleelselt valmistunud ka kokkuleppeta lõpptulemuseks. Loodetavasti jäävad need varuplaanid siiski alumisse lauasahtlisse. Kolmandaks, ka seda aastat lõpetades ei saa kahjuks mööda agressioonist Ukraina vastu. Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega. Tegemist oli Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Toetan vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasisi samme Ukraina toetuseks. Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes. Austatud Riigikogu! Kuivõrd tegemist on selle valitsuse viimase ülevaatega, avaldan tänu nii Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile kui ka väliskomisjonile ja nende töökale meeskondadele viljaka koostöö ning koosmeele eest. Eesti seisukohad sünnivad valitsuse ja Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ma tean, et olete teinud pikalt analüüse ja ettevalmistusi, kuidas Riigikogus tehtavat tööd Euroopa Liidu asjadega viia paremini Eesti inimesteni, ja tänan ka Riigikantselei kaasamise eest. Loodan, et värske rahva mandaadiga Riigikogu saab nende ettepanekutega põhjalikumalt tegeleda. Rõhutan aga, et olen ise valmis ja usun, et ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema auväärt Riigikogu või ka komisjonide ette, et arutada Euroopa Liidu poliitika või põletavate teemade üle. Loodan, et Eesti poliitikud selgitavad ka edaspidi aktiivselt nii meie ühiskonnas kui ka laiemalt vajadust Euroopa Liidu ühtsuse, üksteisemõistmise ja kompromisside järele. Tsiteerin lõpetuseks Iiri muusiku ja ansambel U2 solisti Bono kauneid sõnu: „Euroopa väärtused ja püüdlused on märksa enam kui lihtsalt geograafia. Need väärtused ja püüdlused lähevad otse tuumani, kes me oleme inimestena ja kelleks me tahaksime saada. Euroopa idee väärib seda, et kirjutaksime temast laule ja lehvitaksime lippe. Et neil keerulistel aegadel peale jääda, peab Euroopa mõte muutuma ka tundeks.“ Soovin meile kõigile edu selleks tundeküllaseks teekonnaks. Soovin siiralt jõudu Euroopale! Ja jõudu armsale Eestile! Kõik uudised Keel EST

10.12.2018 23:56 (1) Lihtne Eesti mees kogub Ukrainale annetusi [Postimees]

Lapseootel naine seisab kehvas interjööris. Ta võib olla mingis trepikojas, kus remont pooleli, või korteris. Naine ütleb, et ta nimi on Darja ja et ta elab Marjinkas. Marjinka on Ukraina üks rindelinnu, Donetskist paarkümmend kilomeetrit edelas. Linnas varitsevad snaiprid, kostab automaadivalanguid.

10.12.2018 22:33 (1) Merkel ja Putin arutasid Kertši väina sündmusi ja olukorda Süürias [Postimees]

Saksa kantsler Angela Merkel ja Vene president Vladimir Putin arutasid esmaspäeval telefonivestluses muu hulgas Kertši väina sündmusi, gaasitransiiti läbi Ukraina ja olukorda Süürias, teatas Saksa valitsuse kõneisik Steffen Seibert.

10.12.2018 22:15 (1) Merkel arutas Putiniga Kertši väina sündmusi ja olukorda Süürias [ERR Uudised]

10.12.2018 21:35 (1) EL lisas Ida-Ukraina valimistega seoses üheksa inimest musta nimekirja [ERR Uudised]

Euroopa Liit lisas üheksa inimest musta nimekirja seoses valimistega niinimetatud Luganski ja Donetski rahvavabariikides Ukrainas.

10.12.2018 16:37 (1) Välisminister Mikser: EL peab reageerima Venemaa tegevusele konkreetsete sammudega [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtus täna Brüsselis Euroopa Liidu välisministritega, kellega võeti vaatluse alla Ukrainas toimuv ning kohtuti ka Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga. Välisministrid arutasid lisaks olukorda Lääne-Balkani riikides, ELi ja Aafrika Liidu vahelist koostööd, Iraani küsimust ja olukorda Venezuelas. Välisministrid mõistsid hukka Venemaa tegevuse Aasovi merel, kutsusid üles Venemaad üles viivitamatult vabastama Ukraina laevad ja nende meeskonnaliikmed ning tagama vaba läbipääsu Ukraina ja teiste riikide laevadele Kertši väinas ja Aasovi merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele. „Me oleme täheldanud viimaste aastate jooksul Venemaa käitumises ohtlikku mustrit, mille tulemusena on Venemaa enda kontrollile allutanud uusi alasid,“ sõnas välisminister Mikser. „Euroopa Liit ei saa piirduda siinkohal vaid ühiste avaldustega, peame võtma ette konkreetsed sammud,“ rõhutas ta. Mikser tõi välja, et Eesti toetab täiendavatele isikutele piiravate meetmete kehtestamist ja sektoripõhiste sanktsioonide tähtaja pikendamist ühe aasta võrra senise kuue kuu asemel. Euroopa Liidu välispoliitika ja julgeolekupoliitika kõrge eriesindaja Federica Mogherini kinnitas, et Ukraina toetamine on Euroopa Liidu jaoks prioriteet ning toimuva rahvusvahelise õiguse rikkumise valguses otsitakse täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks nii arengukoostöö kaudu kui ka poliitilises võtmes. Välisminister Mikser tõi välja, et Eesti on olnud Ukraina toetamises aktiivne juba aastaid, sealhulgas Mariupoli piirkonnas. „Me peame ühiselt leidma veelgi rohkem võimalusi toetada Ukrainat sellises keerulises ja ohtlikus olukorras,“ rõhutas ta. Euroopa Liidu välisministrid võtsid täna vastu otsuse lisada sanktsioneeritute nimekirja 9 inimest, kes olid seotud niinimetatud Donetski ja Luganski Rahvavabariikide „valimiste“ korraldamisega. Rääkides olukorrast Lääne Balkanil sõnas Mikser, et Eesti huvi on regiooni riikide euroatlantilise integratsiooniprotsessi toetamine, mille üheks eesmärgiks on Euroopa Liidu naabruse stabiliseerimine. „Loodame, et saame avada liitumisläbirääkimised Makedoonia* ja Albaaniaga juba järgmise aasta suvel,“ sõnas välisminister. Välisministrid arutasid ka EL-Aafrika suhteid 21.-22. jaanuaril 2019. aastal Brüsselis toimuva ELi ja Aafrika Liidu välisministrite kohtumise valguses. Mikser kinnitas, et Eesti toetab ühistel väärtustel ja huvidel põhinevat tugevat EL-Aafrika koostööd. * endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia Lisainfo uute nimede lisamise kohta sanktsioneeritute nimekirja: goo.gl/9bYsH2 Fotod: flic.kr/s/aHsmxf1H4W Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

10.12.2018 15:48 (1) Isikuküsitluse tulemused: eestlased eelistavad kellakeeramise lõpetamise korral pigem püsivat suveaega [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et kui tuleb teha valik suve- või talveaja kasuks, siis eelistab enamik küsitletud eestlastest suveaega. „Eesti on teinud Euroopa Komisjoni ettepanekule reageerides põhimõttelise otsuse, et kellakeeramisest oleks mõistlik tulevikus loobuda. See otsus oli aga protsessi lihtsam osa,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „Nüüd tuleb meil koostöös naabritega selgusele jõuda, kas mõistlik oleks valida suve- või talveaeg,“ lisas minister. Veidi üle poole uuringus osalenutest ehk 56 protsenti peab kellakeeramise teemat enda jaoks väga või pigem oluliseks, üle 40 protsendi elanikkonna jaoks on aga tegemist pigem ebaolulise teemaga. Kui tuleb teha valik suve- või talveaja kasuks, siis eelistab üle poole küsitletutest suveaega, talveaja soovijaid on 28 protsenti. Ainult 2 protsenti vastanutest sooviks kellakeeramise jätkamist, ülejäänutel eelistus puudub või ei oska nad seda öelda. Enamik suveaega eelistanutest nimetas põhjusena asjaolu, et siis on õhtuti väljas kauem valge ja see soodustab erinevaid vaba aja tegevusi. Talveaega eelistanud inimesed nimetasid kõige populaarsemate põhjustena nö õigesse vööndiaega kuulumist ja valgemaid hommikuid. „Eesti jaoks on oluline olla lähimate naabritega samas ajavööndis ja seda kinnitavad ka uuringu tulemused,“ ütles Simson. Kõige olulisemaks peetakse küsitluse kohaselt ühte ajavööndisse kuulumist Balti riikidega ja teiste samasse vööndiaega kuuluvate riikidega nagu Ukraina, Moldova, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Küpros (63 protsenti). Järgmine oluline kriteerium on Soomega samasse ajavööndisse kuulumine (45 protsenti). Hiljutisel transpordiministrite nõukogul esitleti kellakeeramise lõpetamise direktiivi eduaruannet. Hetkel ei ole selget Euroopa Liidu liikmesriikide enamust, kes toetaksid kellakeeramise lõpetamist. Liikmesriigid on väljendanud arvamust, et vajatakse enam aega uuringute ja konsultatsioonide tegemiseks ning rõhutasid ministrite nõukogul ajalise „lapiteki“ vältimise vajadust. „Brüsseli transpordiministrite nõukogu näitas, et enamus liikmesriike pole valmis kellakeeramisest loobuma enne 2021. aastat. Seega on meil piisavalt aega, et naaberriikidega läbi rääkida. On selge, et uus lahendus ei saa olla ajalise „lapiteki“ näol senisest lahendusest kehvem,“ ütles Simson. MKM tellis uuringu elanike eelistuste kohta, kus uuriti püsiva ajavaliku eelistust ning naaberriikidega harmoneerimise olulisust. Uuringusse kaasati proportsionaalselt erineva soo, vanusgruppide, rahvuse, ja elukohaga Eesti elanikke. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Kõik uudised Keel EST

10.12.2018 15:16 (1) Piiramislahingud läbi ajaloo: trend jätkub ka tänapäeval [Delfi Forte]

Kaasaegses sõjapidamises omandab võitlus linnastatud alal üha suuremat tähtsust, kuid Stalingradi sarnaste tänavalahingute asemel on relvakonfliktid Ukraina ja Lähis-Ida näiteil omandamas piiravat iseloomu, mistõttu USA maaväe staabiülema kindral Mark Milley hinnangul on piiramislahingud tulnud, et jääda.

10.12.2018 12:35 (1) Prantsuse võimud uurivad massirahutuste õhutamist Venemaa poolt [ERR Uudised]

Venemaaga seotud sotsiaalmeediakontod on viimasel ajal teinud aktiivselt postitusi, milles on näha eesmärki võimendada massirahutusi ning protestimeeleolusid Prantsusmaal. Seda on lisaks Prantsuse võimudele endile pannud tähele nii mitmed sotsiaalmeedia analüüsiga tegelevad asutused kui ka näiteks Ukraina julgeolekuteenistus SBU.

09.12.2018 14:36 (1) Eesti 200-ga liitub Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi [Postimees]

Erakonnaga Eesti 200 liitub tuntud folkmuusik ja Ukraina toetusliikumise eestkõneleja Ruslan Trochynskyi, kes kandideerib ka 2019. aasta riigikogu valimistel.

09.12.2018 14:16 (1) Pariisi meeleavaldustele toodi Donetski Rahvavabariigi lipp [Postimees]

Kaks Prantsuse kodanikku, kes toetavad separatistide tegevust Ida-Ukrainas, tõid eilsete meeleavalduste raames Pariisis tänavale Donetski Rahvavabariigi lipu.

09.12.2018 13:38 (1) Välisminister Mikser kohtub Brüsselis oma ELi kolleegidega [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtub 9.-10. detsembril Brüsselis oma Euroopa Liidu kolleegidega. Täna, 9. detsembril toimub ELi välisministrite mitte-ametlik kohtumine idapartnerluse teemal. Esmaspäeval, 10. detsembril toimub ELi välisasjade nõukogu, mille raames arutavad välisministrid olukorra üle Lääne-Balkani riikides, sealhulgas viimaseid arenguid Bosnias ja Hertsegoviinas, Iraani küsimust, olukorda Venezuelas ning ELi ja Aafrika Liidu vahelist koostööd. Kohtumisel võetakse vaatluse alla viimased arengud Ukrainas ning toimub lõunasöök Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga. Välisasjade nõukogu raames toimub ka mitteametlik kohtumine Rahvusvahelise Punase Risti komitee (ICRC) presidendi Peter Maureriga, kellega arutatakse Eesti ja Euroopa Liidu koostööd ICRC-ga ning olukorda Süüria ja Jeemeni kriisikolletes. Info välisasjade nõukogu kohta: https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/fac/2018/12/10/ Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

09.12.2018 10:46 (1) Südi naine päästis suure tüki Eestimaast [Postimees]

«Ukraina praegune kirikutüli meenutab nii väga seda, mis meil 1992. aastal toimus,» rääkis toona siseministeeriumis vanemjuristina töötanud Mari-Ann Heljas. Just tema juhuslik avastus arhiivist ja südi võitlus ühe kohtuotsuse tühistamise nimel aitas Eesti riigil säilitada kontrolli õigeusukirikutele kunagi kuulunud maade üle. Sama võitlust pidasid toona ka lätlased, kuid naise teada tulutult.

08.12.2018 19:05 (1) ERR Moskvas: FSB sõnul olid Ukraina sõjalaevad Kertši väinas ise lahinguvalmiduses [ERR Uudised]

Intsident Ketši väinas, kus Vene piirivalvurid avasid tule Ukraina sõjaväe suurtükikaatrite pihta, oli Ukraina povokatsioon, ütlesid laupäeval kaks Venemaa julgeolekuteenistuse FSB kõrget ametnikku. Nende väitel olid ukrainlased ise lahinguvalmiduses ja venelastel ei jäänud muud üle kui kasutada suurtükke.

08.12.2018 17:10 (1) FSB: Ukraina meremehi ei saa pidada sõjavangideks, sest me ei pea sõda [Delfi uudised]

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juurdlusosakonna direktor Mihhail Šišov ütles täna ajakirjanikele, et ukrainlastest sõjaväelasi, kes peeti pärast tulevahetust Kertši väina lähedal kinni, ei saa käsitleda sõjavangidena.

08.12.2018 16:20 (1) Porošenko nõuab NATO kohalolekut Mustal merel [ERR Uudised]

Pärast Venemaa agressiooni Kertši väinas on vaja NATO tuntavat kohalolekut Mustal merel, sanktsioonipaketti Venemaa vastu ja Ukraina sõjaväe tehnilise taseme tõsmist ning relvastuse tõhustamist, seisab president Petro Porošenko kodulehel.

07.12.2018 16:16 (1) VIDEO. Sularasva ja salaviina seiklused Ukrainas [Postimees]

Ukraina on täis üllatusi. Tellid kõrtsis imehea kohaliku napsi ning hind ehmatab kaameks – 48 senti. Või mugid krõbedat kalapirukat ja see osutub hoopis juustuks. Kuid ukrainlaste ülevoolavale külalislahkusele ei leidu võrdset terves Euroopas.

07.12.2018 16:11 (1) Ukraina täna – varjatud värvid sõja foonil [Postimees]

Ukrainas käib sõda. Kuid seal riigis on ka palju muud, mis ärevate uudiste kõrval varju jääb. Korjasime kokku mõned Ukrainat iseloomustavad värvikad detailid, et seal toimuvat inimlikul tasandil lihtsam mõista oleks. Kuidas mõjutab sõjaseisukord tavainimese elu?

07.12.2018 15:51 (1) Börs: piimahinnad tõusid esmakordselt kuue kuu jooksul [Põllumajandus.ee]

Nädala börsiuudised: toidunisu hinnad püsivad kitsas kauplemisvahemikus; Ukraina teraviljatoodang saab tänavu olema rekordiline; piimahinnad tõusid esmakordselt kuue kuu jooksul; nafta taastus tagasihoidlikult.

07.12.2018 15:01 (1) EL kehtestab 9 inimesele Luganski ja Donetski valimiste eest sanktsioonid [Postimees]

Euroopa Liidu riigid otsustasid kehtestada üheksale inimesele sanktsioonid seoses hiljutiste ebaseaduslike valimistega Ida-Ukrainas.

07.12.2018 15:00 (1) Ukraina ei kavatse loobuda Kertši väina sõjalaevadega läbimisest [Delfi uudised]

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak ütles usutluses telekanalile Prjamii, et Ukraina ei lõpeta sõjalaevadega liiklumist Aasovi ja Musta mere vahel läbi Kertši väina.

07.12.2018 13:45 (1) Ukraina lubas jätkata sõjalaevade liigutamist läbi Kertši väina [ERR Uudised]

Ukraina jätkab sõjalaevade saatmisest läbi Kertši väina, teatas Ukraina kaitseminister.

07.12.2018 12:55 (1) Ruslan Trochynskyi liitub parteiga Eesti 200 [Delfi uudised]

Tuntud Ukraina päritolu folkmuusik Ruslan Trochynskyi liitub suure tõenäosusega parteiga Eesti 200 ja kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel erakonna Järva- ja Viljandimaa esinumbrina.

07.12.2018 10:50 (1) Ruslan Trochynskyi plaanib liitumist erakonnaga Eesti 200 [Õhtuleht]

Tuntud Ukraina päritolu folkmuusik Ruslan Trochynskyi liitub suure tõenäosusega parteiga Eesti 200 ja kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel erakonna Järva- ja Viljandimaa esinumbrina.

07.12.2018 10:41 (1) Lavrov ründas OSCE kohtumisel Eestit ja Lätit [Postimees]

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründas eile Milanos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisel Ukrainat ja mitmeid lääneriike väga erinevates valdkondades, kritiseerides muuhulgas ka Eestit ja Lätit.

07.12.2018 10:40 (1) Lavrov kritiseeris OSCE kohtumisel Eestit ja Lätit [ERR Uudised]

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründas neljapäeval Milanos toimuval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisel Ukrainat ja mitmeid lääneriike väga erinevates valdkondades, kritiseerides muuhulgas ka Eestit ja Lätit.

07.12.2018 10:25 (1) Ruslan Trochynskyi liitub parteiga Eesti 200 [ERR Uudised]

Tuntud Ukraina päritolu folkmuusik Ruslan Trochynskyi liitub suure tõenäosusega parteiga Eesti 200 ja kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel erakonna Järva- ja Viljandimaa esinumbrina.

06.12.2018 22:46 (1) Mogherini lubas Ukrainale rohkem abi [Postimees]

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini lubas neljapäeval Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga kohtudes Ukraina kaguosale rohkem abi, kuna seda piirkonda mõjutavad majanduslikult kõige rohkem Venemaa sammud Kertši väina piirkonnas.

06.12.2018 22:06 (1) USA õhujõudude lennuk tegi vaatluslennu Ukraina kohal [Postimees]

Relvastamata USA õhujõudude lennuk, pardal Ühendriikide ja rahvusvahelised vaatlejad, tegi neljapäeval erilennu üle Ukraina, et avaldada Ukrainale solidaarsust vastasseisus Venemaaga, teatas Pentagon.

06.12.2018 20:35 (1) USA õhujõudude lennuk tegi vaatluslennu Ukraina kohal [ERR Uudised]

06.12.2018 19:20 (1) FOTOD | Mikser OSCE väliministrite kohtumisel: me kõik soovime, et Ukrainas saabuks rahu [Delfi uudised]

06.12.2018 18:45 (1) Mikser OSCE väliministrite kohtumisel: me kõik soovime, et Ukrainas saabuks rahu [Delfi uudised]

06.12.2018 18:11 (1) Mikser OSCE väliministrite kohtumisel: me kõik soovime, et Ukrainas saabuks rahu [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kinnitas täna Milanos toimuval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 25. välisministrite kohtumisel, et julgeolekuolukord regioonis on jätkuvalt murettekitav ning rahvusvaheline kogukond peab püüdlema konfliktide lahendamise poole. „Kahjuks oleme täna tunnistajateks sellele, et pühendumus meie ühistele väärtustele on hakanud kahanema ning mõned riigid hoiavad kõrvale endale võetud kohustuste täitmisest. See õõnestab julgeolekuolukorda tervikuna,“ sõnas välisminister Mikser. „Regiooni suurimas julgeolekuorganisatsioonis nagu OSCE peame me rääkima nendest probleemidest ausalt ja avatult,“ rõhutas ta. Mikser väljendas oma sõnavõtus muret Ukrainas toimuva üle. „Pingete eskaleerimisega Aasovi merel jätkab Venemaa Krimmi illegaalse annekteerimise põlistamist ja agressiivse käitumise laiendamist, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust ning Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,“ sõnas Mikser. „Kutsume Venemaad üles viivitamatult vabastama laevad ning nende meeskonnaliikmed ja tagama vaba läbipääsu Ukraina ja teiste riikide laevadele Kertši väinas ja Aasovi merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Me kõik soovime, et Ukrainas saabuks rahu,“ ütles välisminister. Välisminister viitas ka Mägi-Karabahhis, Moldovas ja Gruusias toimuvale, rõhutades, et rahvusvaheline kogukond peab püüdlema rahumeelsete lahenduste poole nende kestvate konfliktide osas. Mikser rõhutas lisaks ka inimõiguste ja fundamentaalsete vabaduste austamist, mis on turvaliste ja rahumeelsete ühiskondade eelduseks. Ürituse äärel kohtus välisminister Mikser Moldova, Armeenia, Tšehhi, Kasahstani, Kanada ja Kirgiisi Vabariigi välisministriga ning OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Lamberto Zannieriga. Info ürituse kohta: https://www.osce.org/event/mc_2018 Fotod: https://flic.kr/s/aHskKcyQtv Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

06.12.2018 17:34 (1) Seisukoht | Hakkame eksima [Õhtuleht]

Riigikogu liikme Madis Millingu puudumine oluliselt hääletuselt – parlament võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga –, et osaleda komöödiaetenduses „Kas hakkame seksima?“ illustreerib hästi, mis hakkaks saama, kui jõustuks erakond Eesti200 idee, et rahvasaadikud jätkaksid parlamenditöö kõrvalt senistel ametikohtadel.

06.12.2018 17:34 (1) Seisukoht | Hakkame eksima [Õhtuleht]

06.12.2018 17:13 (1) Ukraina ülemraada toetas sõpruslepingu lõpetamist Venemaaga [ERR Uudised]

Ukraina ülemraada kiitis neljapäeval heaks president Petro Porošenko eelnõu tunnistada kehtetuks Ukraina sõpruslepingu Venemaaga.

06.12.2018 17:05 (1) Hooaja avaetapil triumfeeris ukrainlanna, Eesti neiud punktikohtadest kaugel [Õhtuleht]

Täna peeti Sloveenias Pokljukas laskesuusatamise MK-sarja esimesed individuaalvõistlused. Kui meeste seas läks võit Prantsusmaale, siis naiste 15 km tavadistantsil triumfeeris ukrainlanna Julia Džima.

06.12.2018 17:05 (1) Hooaja avaetapil triumfeeris ukrainlanna, Eesti neiud punktikohtadest kaugel [Õhtuleht]

06.12.2018 16:59 (1) Ukrainlanna teenis karjääri esimese etapivõidu, eestlannad tagasihoidlikud [ERR Sport]

Laskesuusatamise MK-sarja hooaja avaetapil Pokljukas võidutses naiste 15 km tavadistantsil ukrainlanna Julia Džõma, kellele see oli karjääri esimene etapivõit. Eestlannadest oli parim 72. koha saanud Regina Oja.

06.12.2018 12:57 (1) U-19 jalgpallikoondis loositi tugevasse valikgruppi [ERR Sport]

Eesti U-19 jalgpallikoondis sai neljapäeval Šveitsis toimunud loosimisel teada oma vastased 2020. aasta EM-valiksarjas. 2019. aastal sügisel peetaval valikturniiril on meie vastasteks Ukraina, Rootsi ja Sloveenia.

06.12.2018 06:41 (1) Välisminister Mikser osaleb täna Milanos OSCE väliministrite kohtumisel [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser osaleb täna Milanos toimuval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 25. välisministrite kohtumisel. Ministrid arutavad julgeoleku olukorda regioonis, eelkõige arenguid Ukrainas, ning OSCE rolli piirkonna kriisidele lahenduste leidmisel ja julgeoleku tugevdamisel. Ürituse äärel on välisminister Mikseril kavas pidada ka mitu kahepoolset kohtumist, sealhulgas Moldova, Armeenia, Tšehhi, Kasahstani ja Kirgiisi Vabariigi välisministriga. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asutati 1. augustil 1975. aastal. 57 liikmesriigiga Euroopast, Põhja-Ameerikast, Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast on OSCE suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon. OSCE tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. Info ürituse kohta: https://www.osce.org/event/mc_2018 Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

06.12.2018 00:20 (1) Rusikapoliitika, siseminister, Ukraina, peasekretär. Erakonnad libastuvad jäetava muljega [Delfi uudised]

Erakonnad püüavad kõigest väest õiget asja ajada, aga komistavad järjest lihtsatele vigadele.

06.12.2018 00:11 (1) Rusikapoliitika, siseminister, Ukraina, peasekretär. Erakonnad libastuvad jäetava muljega [Eesti Päevaleht]

06.12.2018 00:10 (1) Ukraina vaimulik: kiriku iseseisvus on Ukraina rahvuse ja riigi säilimise küsimus! [Postimees]

Otsus lõpetada Ukraina õigeusu kiriku allumine Moskva patriarhaadile tähendab Ukraina riikluse tegelikku kehtestamist, sest vähendab tunduvalt Kremli võimalusi mõjutada Ukraina ühiskonda, selgitas Ukraina õigeusu kiriku iseseisvuse tähtsust ülempiiskop Evstrati. 41-aastane Ukraina õigeusu kiriku Kiievi patriarhaadi püha sinodi (kirikuvalitsuse) sekretär Evstrati (kodanikunimega Ivan Zorja) on Ukrainas üks menukaimaid vaimulikke.

05.12.2018 18:15 (1) Prantsusmaa jalgpallijuht võrdles olukorda riigis sõjaseisukorraga Ukrainas [Õhtuleht]

Prantsusmaal juba mitu nädalat toimuvad ulatuslikud "kollaste vestide" protestimeeleavaldused kõrgete kütusehindade ja üldise elukalliduse tõusu vastu võivad jalgpalliliiga 17. vooru mängud edasi lükata.

05.12.2018 13:11 (1) Andrei Kuzitškin: «kummaline sõda» Venemaaga Ukraina elanike silme läbi [Postimees]

Tänane seis Ukrainas meenutab Teises maailmasõjas läänerindel 1939–1940 valitsenud Kummalist sõda. Kolumnist Andrei Kuzitškin toob oma tuttavate abil välja, kuidas see kohalike silmis välja näeb.

05.12.2018 13:01 (1) Otseblogi: peaminister annab viimase nädala põletavatel teemadel aru [Postimees]

Täna kell 13 räägib peaminister Jüri Ratas riigikogu infotunnis Eesti poliitilisest kultuurist, munitsipaalmeediast, Vabariigi Valitsuse otsustusprotsessidest, Ukraina toetusest, pensionipoliitikast, koalitsioonilepingu täitmisest ja viha õhutamisest Eestis.

05.12.2018 10:10 (1) Kaja Kallas: Keskerakond, Eesti julgeolekus ei ole ruumi teie võbelusteks [ERR Uudised]

Julgeolek on meie riigi püsimajäämisele eluliselt oluline. See ei ole teema, kus on ruumi mingiteks võbelusteks, kommenteerib Reformierakonna esimees Kaja Kallas riigikogus toimunud hääletust Ukrainat toetava resolutsiooni üle.

05.12.2018 08:10 (1) Kaja Kallas: Keskerakond, Eestis julgeolekus ei ole ruumi teie võbelusteks [ERR Uudised]

05.12.2018 00:45 (1) Teekond Odes(s)asse [Delfi uudised]

Ukrainas leidub sularahaautomaate, kust üle 6 euro korraga välja võtta ei saa, kirjutab Kristjan Klauks.

04.12.2018 22:18 (1) Stoltenberg: NATO suurendab kollektiivkaitset Venemaa agressiooni tõttu [ERR Uudised]

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et allianns on suurendamas oma kollektiivkaitset Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas. NATO on suurendanud ka kohalolekut Mustal merel.

04.12.2018 21:55 (1) Välisminister Sven Mikser: NATO liitlased on ühtsed toetuses Ukrainale ja Gruusiale [Delfi uudised]

04.12.2018 21:45 (1) Marianne Mikko: Ukraina vajab meie abi. Eestlane pole lapsemeelne, et pidada provokatsiooni muuks kui provokatsiooniks [Eesti Päevaleht]

04.12.2018 19:46 (1) Riigikogulane ja näitleja Madis Milling: etendusi planeeritakse minu töö järgi [ELU24]

Enne poliitikasse siirdumist end Eesti teatrilavadel näitlejana tõestanud Madis Milling pidi sotsiaalmeedias selgitama, miks ta ei avaldanud viimasel riigikogus toimunud hääletusel Ukrainale toetust.

04.12.2018 19:25 (1) Jens Stoltenberg: me tunnistame Ukraina püüdlusi liituda alliansiga [Postimees]

NATO kaitseministrid otsustasid jätkata tööd Gruusia ettevalmistamiseks alliansiga liitumiseks, ütles peasekretär Jens Stoltenberg.

04.12.2018 19:11 (1) Venemaa saatkond kritiseeris riigikogu toetusavaldust Ukrainale [Postimees]

Venemaa saatkond Eestis kritiseeris riigikogus esmaspäeval vastu võetud avaldust, milles riigikogu avaldas toetust Ukrainale.

04.12.2018 18:45 (1) Venemaa saatkond kritiseeris riigikogu toetusavaldust Ukrainale [ERR Uudised]

Venemaa saatkond Eestis kritiseeris riigikogus esmaspäeval vastu võetud avaldust, milles riigikogu avaldas toetust Ukrainale.

04.12.2018 18:31 (1) Sven Mikser: taolisel käitumisel on ka tagajärjed [Postimees]

Välisminister Sven Mikseri sõnul kinnitasid NATO liikmed kinnitasid toetust Ukraina ja Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

04.12.2018 17:58 (1) Välisminister Sven Mikser: NATO liitlased on ühtsed toetuses Ukrainale ja Gruusiale [Välisministeerium]

Tänasel NATO välisministrite kohtumise esimesel päeval Brüsselis räägiti alliansi koostööst Gruusia ja Ukrainaga ning poliitilisest olukorrast Musta mere regioonis. Samuti oli teemaks transatlantiline julgeolek. NATO liikmed kinnitasid toetust Ukraina ja Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, samuti on allianss valmis jätkama toetust partneritele julgeoleku võimete arendamisel. Välisminister Sven Mikseri sõnul olid NATO partnerid ühtsed arusaamas, et Venemaa on Krimmi ebaseadusliku anneksiooniga ning sõjategevusega nii Ukraina kui Gruusia vastu rikkunud rahvusvahelist õigust, sealhulgas Euroopa julgeoleku aluspõhimõtteid. Taoline Venemaa agressiivne käitumine on ohuks kogu Musta mere piirkonnale. Oma sõnavõtus rõhutas minister, et NATO poliitiline reaktsioon Venemaa käitumise osas Aasovi merel on olnud kiire, kuid on vajalik mõelda järgmistele sammudele. Seejuures on oluline mõista, et Venemaa on olukorda eskaleerides järginud teatud mustrit. „Kertši väinas toimunud rünnaku näol ei ole tegemist üksiku intsidendiga, vaid osaga pikaajalisest tegevusest, mille eesmärgiks on mõjuala laiendamine,“ osundas ta. Rääkides transatlantilisest julgeolekust rõhutas Mikser, et NATO peab jääma kindlaks enda võetud kohustuste täitmisele, põhimõtetele ja väärtustele. „Kaitsekulude tõstmise lubaduste täitmine on üks olulisemaid samme tugeva transatlantilise sideme hoidmisel,“ ütles minister. NATO ministrite kohtumisel võeti vastu ühisavaldus keskmaa-tuumajõudude piiramise (INF) lepingu osas. NATO partnerid jagasid Ameerika Ühendriikide hinnangut, et Venemaa on INF-lepingut rikkunud ning on viimastel aastatel arendanud leppega keelatud relvasüsteeme. „Rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse huvides on eriti oluline, et kokkulepetest peetaks kinni. Venemaa on seda ilmselgelt aga rikkunud ja ühepoolne lepingu täitmine ainult Ameerika Ühendriikide poolt ei saa olla jätkusuutlik,“ sõnas minister. „Pikaaegne INF-lepingu rikkumine on vaid üks näide, kuidas Venemaa soovib võetud rahvusvahelistest kohustustest taganeda. Meie kui liitlaste ülesanne on jätkuvalt teha selgeks, et nende reeglite rikkumine ei tee reegleid olematuks, vaid et taolisel käitumisel on ka tagajärjed,“ ütles Mikser. NATO ministrite kohtumise tänane päev lõpeb ministrite õhtusöögiga NATO lõunanaabruse teemadel – kinnitatakse lõunanaabruses stabiilsuse tugevdamise raport ja NATO terrorismivastase tegevuskava uuendamine. Teemaks on veel NATO toetus Liibüa kaitse- ja julgeolekuvõime arendamisel. Samuti arutatakse arenguid Iraagis. Fotod: https://www.nato.int/cps/en/natohq/photos_161130.htm Lisainfo: Inga Bowden välisministeerium avalike suhete osakonna peadirektoringa.bowden@mfa.ee +372 528 1467 Teate edastas: Britta Tarvis välisministeerium meedianõunik, avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

04.12.2018 17:11 (1) Seisukoht | Kertšist Eesti piirileppeni [Õhtuleht]

Kodumaiste klounaadide kõrval on Venemaa väljaütlemised Ukraina sõja taustal märksa verisem tsirkus. Nõnda nentis Putin, et kolme Ukraina laeva tulistamine ja arestimine on tühine piiritüli. Ja kuna Venemaal mõistab õigust maailma kõige õiglasem kohus, siis pole ka midagi imestada, kui sõsarrahva madruseid vanglaga karistataks.

04.12.2018 16:40 (1) Kreml: Putin ja Trump vestlesid G20 kohtumisel 10-15 minutit [ERR Uudised]

Vene presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumine G20 veerel Buenos Aireses kestis 10-15 minutit, peamiselt olid kõne all Kertši vahejuhtum ja Ukraina olukord, teatas Kreml teisipäeval.

04.12.2018 12:15 (1) Viis saadikut jätsid Ukraina toetusavalduse üle hääletamata, 17 puudus [ERR Uudised]

Riigikogu esmaspäeval toimunud istungil jätsid Ukraina toetuseks avalduse poolt protokolli kohaselt hääletamata viis saadikut, kes olid end kohalolijaks registreerinud. 17 riigikogu liiget puudus istungilt.

04.12.2018 11:58 (1) Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertši väina agressiooniga [Riigikogu]

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu 89 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga“. Link uudisele: Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertši väina agressiooniga

04.12.2018 11:55 (1) Keskerakonna saadikud muutusid võimule saades Ukraina suhtes sõbralikumaks [Delfi uudised]

Riigikogu keskerakondlased on muutusid peale võimule saamist Ukraina suhtes sõbralikumaks, näitavad hääletustulemused.

04.12.2018 11:41 (1) Ukraina teatel lõpetas Venemaa Aasovi mere sadamate blokeerimise [Delfi uudised]

Ukraina taristuminister Volodõmõr Omeljan ütles täna, et laevaliiklus Berdjanski ja Mariupoli sadamates on osaliselt taastunud.

04.12.2018 11:36 (1) Madis Milling läks riigikogus hääletamise asemel teatrietendust andma [Õhtuleht]

Riigikogus oli eile hääletusel Ukraina toetuseks tehtud avaldus seoses hiljutiste Kertši väinas toimunud sündmustega. Riigikogu liige Madis Milling oli küll ise eelnõu üks algatajaid, kuid pidi hääletamise asemel tõttama Tamsallu etendust andma.

04.12.2018 11:15 (1) Kiiev: Venemaa eirab ECHR-i korraldust anda infot Ukraina madrustest [ERR Uudised]

Venemaa pole täitnud Euroopa Inimõiguste Kohtu (ECHR) korraldust anda Ukrainale teavet kinni peetud 24 Ukraina mereväelase asukoha ja tervise kohta, ütles Ukraina president.

04.12.2018 09:50 (1) "Välisilm" tegi vahekokkuvõtte vastasseisust Kertši väinas [ERR Uudised]

Ukraina 24 meremeest on endiselt Venemaa käes vangis või haiglas ning Moskva neid välja anda ei kavatse. Pingeid Aasovi merel analüüsis esmaspäevane "Välisilm".

04.12.2018 09:20 (1) Ukraina politsei korraldas Moskva patriarhaadi kirikutes ja preestrite kodudes läbiotsimisi [Delfi uudised]

Kiievis ja Žõtomõri oblastis otsiti eile läbi mitu Moskva patriarhaadile alluvat kirikut, teatas Ukraina julgeolekuteenistus SBU. Läbiotsimisi korraldati ka preestrite kodudes ja ühes Kiievi trükikojas.

04.12.2018 06:13 (1) Välisminister Sven Mikser osaleb täna ja homme NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis [Välisministeerium]

Kohtumise teemadeks on transatlantilised suhted ja julgeolek, sealhulgas keskmaa tuumajõudude lepinguga (INF) seonduv, NATO lõunanaabruses toimuv ja olukord Lääne-Balkanil. Ministrite kohtumise avab arutelu Ukraina ja Gruusiaga partneritega regionaalse julgeoleku üle. Eesti mõistab hukka Venemaa sõjalise rünnaku Ukraina mereväealuste vastu Kertši väinas. „Tegemist on järjekordse Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse jõhkra rikkumisega ning ründega Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu,“ sõnas minister Sven Mikser tänase kohtumise eel. Tema sõnul on oluline, et Venemaa vabastaks viivitamatult laevade meeskonnaliikmed ja tagastaks laevad ning tagaks meresõiduvabaduse Ukraina ja teiste riikide laevadele Kertši väinas ja Aasovi merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Kohtumisel arutatakse veel NATO juhitava väljaõppe- ja nõustamismissiooni (Resolute Support Mission) partneritega julgeoleku olukorda Afganistanis. Eesti jätkab panustamist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissiooni. Mais saatis Eesti missioonile täiendava jalaväerühma, mis tegutseb Kabulis Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus ning vastutab missiooni baasi kaitse eest, lisaks on Afganistanis mitmed Eesti tsiviileksperdid ja demineerimisinstruktorid. Eesti osaluse pikendamise otsuse eelnõu on arutlusel Riigikogus. Lisainfo: Inga Bowden välisministeerium avalike suhete osakonna peadirektoringa.bowden@mfa.ee +372 528 1467 Teate edastas: Britta Tarvis välisministeerium meedianõunik, avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

04.12.2018 00:06 (1) Ukraina internetileht kirjutab Rakvere kortermajadest [Postimees]

Ukraina internetilehekülg fakty.com.ua avaldas kirjutise ning nelja ja poole minuti pikkuse videolõigu Eesti renoveeritavatest kortermajadest. Pikalt on pildis Rakvere.

03.12.2018 23:15 (1) "Välisilm" tegi vahekokkuvõtte vastaseisust Kertši väinas [ERR Uudised]

Ukraina 24 meremeest on endiselt Venemaa käes vangis või haiglas ning Moskva neid välja anda ei kavatse. Pingeid Aasovi merel analüüsis esmaspäevane "Välisilm".

03.12.2018 19:15 (1) Riigikogu mõistis Venemaa agressiooni Ukrainas hukka, ent mitte üksmeelselt. Vaata, kes jätsid hääletamata [Delfi uudised]

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga. Mitmed saadikud aga jätsid hääletamata, paljud puudusid.

03.12.2018 19:00 (1) Riigikogu mõistis Vene agressiooni Ukrainas hukka, ent mitte üksmeelselt. Vaata, kes jätsid hääletamata [Delfi uudised]

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga. Mitmed saadikud aga jätsid hääletamata, paljud puudusid.

03.12.2018 18:58 (1) Riigikogu mõistis hukka Venemaa rünnaku Ukraina laevadele [Õhtuleht]

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu 89 riigikogu liikme esitatud riigikogu avalduse „Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga“. Avaldusega väljendab riigikogu Eesti toetust Ukraina vääramatule õigusele kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

03.12.2018 18:11 (1) Riigikogu mõistis hukka Venemaa tegevuse Kertši väinas [ERR Uudised]

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu avalduse Ukraina toetuseks, milles taunivad Venemaa tegevust Musta ja Aasovi merd ühendavas Kertši väinas.

03.12.2018 17:25 (1) Vene riigiduuma plaanib Ukraina laevu rünnanud piirivalvurite autasustamist [ERR Uudised]

Venemaa riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin teatas esmaspäeval, et riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase võitluse komitee on saanud ülesande teha ettepanekuid, kuidas autasustada neid piirivalvureid, kes hoidsid ära "Vene riigipiiri rikkumise Ukraina sõjalaevade poolt".

03.12.2018 16:50 (1) Kreml: Venemaa ei takista Ukraina laevadel Kertši väina läbimist [ERR Uudised]

Venemaa ei ole takistanud Ukraina laevadel Kertši väina läbimist, kuid liiklus peatatakse aeg-ajalt peamiselt ilmaolude tõttu, ütles esmaspäeval Vene presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.

03.12.2018 16:45 (1) NATO Ukrainale Kertši asjus täiendavat toetust ei paku [ERR Uudised]

NATO peasekretär Jens Stoltenberg nõudis esmaspäeval, et Venemaa lõpetaks vastasseisu Ukrainaga Kertši väinas, kuid keeldus lubamast Kiievile täiendavat toetust.

03.12.2018 15:45 (1) Riigikogu hääletab täna avaldust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks [Delfi uudised]

Riigikogu hääletab täna õhtul avaldust Ukraina toetuseks seoses Kertši väinas toimunud sündmustega, mille käigus Venemaa ründas kolme Ukraina laeva ja kaaperdas need.

03.12.2018 15:12 (1) Ukrainat toetavale avaldusele andis allkirja 89 riigikogu liiget [ERR Uudised]

Ukraina toetuseks koostatud avalduse algatamiseks andsid oma allkirja 89 riigikogu liiget parlament loodab avalduse vastu võtta õhtul toimuval täiendaval istungil.

03.12.2018 14:53 (1) Sõjandusanalüütik Pavel Felgengauer: konflikt Kertši väinas oli võimaliku talvesõja eelmäng [Postimees]

Kertši väinas Venemaa ja Ukraina vahel eskaleerunud erakordselt ohtliku konflikti taga on Ukraina hiljutine otsus rajada mereväebaas Aasovi mere äärde, kirjutab kirjutab Vene sõjandusekspert Pavel Felgengauer Novaja Gazetas.

03.12.2018 14:53 (1) Ukraina laevadel ei lubata Kertši väina läbida pelgalt „halva ilma tõttu“ [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles täna, et ukrainlastel on võimalik laevadega Kertši väina vabalt läbida, va juhtudel, kui see ei ole võimalik ilma tõttu.

03.12.2018 11:43 (1) Riigikogu plaanib täna Ukrainat toetava avalduse vastu võtta [Postimees]

Esmaspäeva hommikuse seisuga oli Ukraina toetuseks koostatud avalduse algatamiseks oma allkirja andnud üle 60 riigikogu liikme, parlament loodab avalduse vastu võtta õhtul toimuval täiendaval istungil, kirjutab ERR uudisteportaal.

03.12.2018 11:43 (1) Riigikogu plaanib täna Ukrainat toetava avalduse vastu võtta [Postimees]

03.12.2018 11:11 (1) Meelis Kubits: aidata saab seda, kes end ise aitab. Ülestunnistus #6 [Saarte Hääl]

Ülestunnistuse artikliseeria eelmine lugu lõppes Eesti delegatsiooni maandumisega 2011. aasta 10. juuni ennelõunal Odessa lennujaamas. Praeguseks on Odessa üks neist Ukraina oblastitest, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord. Uudiseid ei too […] The post Meelis Kubits: aidata saab seda, kes end ise aitab. Ülestunnistus #6 appeared first on Saarte Hääl.

03.12.2018 10:45 (1) Riigikogu loodab Ukrainat toetava avalduse esmaspäeval vastu võtta [ERR Uudised]

03.12.2018 10:03 (1) Ukraina peaminister: Nord Stream 2 on salasõda Euroopa vastu [Postimees]

Vene gaasiprojekt Nord Stream 2 on salasõda Euroopa tarbijate vastu, ütles Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman.

03.12.2018 09:00 (1) Vladimir Putin kirjeldas G20 kohtumisel kätega vehkides ukrainlaste „provokatsiooni“ [Delfi uudised]

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles pühapäeval usutluses telekanalile Rossija 1, et president Vladimir Putin tegi nädalavahetusel G20 tippkohtumisel eurooplastele puust ja punaseks, mis juhtus ukrainlastega Kertši väinas.

02.12.2018 13:40 (1) Vladimir Putin avameelselt: sõda Ukraina aladel kestab, kuni ametist lahkub tänane valitsus [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putin ütles G20 tippkohtumisel ajakirjanikele, et ta ei näe konflikti lõppu Ida-Ukraina aladel seni, kuni riik saab uue valitsuse.

02.12.2018 11:30 (1) Analüüs: Euroopa vastus Kertši väina konfliktile näitab täielikku saamatust, olukorda kontrollib Putin [Delfi uudised]

Ajaks, mil Lääne ametnikud suutsid selgeks teha, mis ja kus on Kertši väin, tähistas Vene riigipea Vladimir Putin juba edukat mereväeoperatsiooni, mis päädis tosina Ukraina sõjaväelase vangistamise (tulistades ja haavates neist vähemalt kolme) ja nende laevade ülevõtmisega, kirjutab Politico.eu lehel Matthew Karnitschnig.

02.12.2018 11:15 (1) Ekspert: Euroopa näitas Kertši väina konflikti teemal täielikku saamatust, olukorda kontrollib Putin [Delfi uudised]

02.12.2018 10:53 (1) Putin: sõda Ukrainas jätkub seni, kuni praegune valitsus püsib võimul [Õhtuleht]

Venemaa president Vladimir Putin ütles laupäeval, et seni kuni Ukraina eesotsas on praegused võimud, ei näe ta konfliktile Ida-Ukrainas lõppu, vahendab AFP.

02.12.2018 08:45 (1) Putin: sõda Ukrainas jätkub seni kuni, kuni praegune valitsus püsib võimul [Õhtuleht]

Venemaa president Vladimir Putin ütles laupäeval, et seni kuni Ukraina eesotsas on praegused võimud, ei näe ta konfliktile Ida-Ukrainas lõppu, vahendab AFP.

02.12.2018 07:20 (1) Putin: sõda Ida-Ukrainas jätkub seni, kuni praegune valitsus on võimul [ERR Uudised]

Vene president Vladimir Putin ütles laupäeval, et ta ei näe konflikti lõppu Ida-Ukrainas seni, kuni praegused võimud on riiki juhtimas.

01.12.2018 22:01 (1) Mattis kritiseeris Venemaa «häbematut põlgust» Ukraina vastu [Postimees]

USA kaitseminister James Mattis kritiseeris laupäeval Moskvat Kertši väinas juhtunu tõttu.

01.12.2018 21:35 (1) Juškin: Venemaa eesmärk Aasovi mere konfliktis võib olla Berdjansk [ERR Uudised]

Venemaa-Ukraina Aasovi mere konfliktist rääkides on seni puudutatud Mariupoli sadamat kui Ukraina olulist kaubaveoakent maailma. Vähem on räägitud Berdjanskist, kuhu Ukraina ehitab mereväebaasi.

01.12.2018 15:00 (1) Trump: ma ei kohtu Putiniga Ukraina pärast [Delfi uudised]

USA president Donald Trump ütles G20 tippkohtumisel, et jättis kohtumise Venemaa riigipea Vladimir Putiniga ära puhtalt seoses sündmustega Mustal merel Ukraina ja Venemaa vahel.

01.12.2018 00:06 (1) Mis tal teha on? [Postimees]

Pole kahtlustki, et Kreml väetab meelsasti narratiivi, mille kohaselt olid Kertši väina sündmused Kiievi provokatsioon Petro Porošenko (53) valimiskampaania toetuseks. Unustades mainida, et ega Vladimir Putinigi populaarsusele tee kurja, kui vene rahvas pensionireformi asemel ukrainlasi siunab.

30.11.2018 23:46 (1) VIDEO | Tsahkna: Putin on teinud Ukraina konfliktiga poliitgeograafilise vea [Õhtuleht]

Riigikogu kaitsekomisjoni liige, endine kaitseminister Margus Tsahkna (E200) ütles, et Venemaa president Vladimir Putin on teinud Ukraina konfliktiga poliitgeograafilise vea.

30.11.2018 21:40 (1) G20 kohtumine keskendub USA-Hiina kaubandussõjale, aga ka Ukrainale [ERR Uudised]

Argentinas kogunesid suurriikide ja Euroopa Liidu juhid G20 tippkohtumisele, et arutada maailma majanduse hetkeseisu. Tippkohtumisel arutatakse nii Hiina-USA kaubandussõda, saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrvamist kui ka Venemaa ja Ukraina konflikti.

30.11.2018 20:40 (1) Tsahkna: Putin on teinud Ukraina konfliktiga poliitgeograafilise vea [ERR Uudised]

Riigikogu kaitsekomisjoni liige, endine kaitseminister Margus Tsahkna (E200) ütles, et Venemaa president Vladimir Putin on teinud Ukraina konfliktiga poliitgeograafilise vea.

30.11.2018 20:16 (1) Trump: jätsin kohtumise Putiniga ära ainult Ukraina pärast [Postimees]

USA president Donald Trump kinnitas reedel, et otsustas jätta kohtumise Vene riigipea Vladimir Putiniga ära ainult Kertši väinas Ukraina mereväe alustega aset leidnud vahejuhtumi tõttu.

Tweets by @w3uudised