W3 uudised

Otsing 'ukrain*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused "tähtsuse" järgi

11.08.2020 22:15 (3.26) Põllumehed võivad Ukraina tööliste kojusaatmise asjus kohtusse pöörduda [ERR Uudised]

Juulis erilennuga Eestisse saabunud üheksal ukrainlasel tuleb politsei otsusel koduriiki naasta, kuna tegid karantiini ajal terviseameti hinnangul keelatud tööd. Põllumehed taotlevad töölistele õigusabi, sest nende sõnul ei rikkunud ukrainlased isolatsioonireegleid.

11.08.2020 20:51 (3.26) Tamm ja Desna panid kontrollmängus Kiievi Dünamo selili [ERR Sport]

Ukraina jalgpalli kõrgliigas lõppenud hooajal neljanda koha saanud Joonas Tamm ja Desna valmistuvad juba uueks hooajaks, ettevalmistuse käigus saadi 2:1 jagu Kiievi Dünamost.

11.08.2020 18:51 (3.26) Põllumehed on vastu isolatsioonireegleid rikkunud Ukraina abitööliste väljasaatmisele [ERR Uudised]

Politsei- ja piirivalveamet soovib Eestist välja saata Ukrainast erilennuga saabunud hooajatöölisi, kes on küll andnud kaks negatiivset viiruseproovi, kuid on rikkunud eneseisolatsiooni reegleid.

11.08.2020 16:55 (3.26) Reinsalu Riias: pidime minevikus ja peame täna ühiste väärtuste hoidmise nimel tegutsema [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna Läti välisministeeriumis ja presidendi residentsis Riia rahulepingu 100. aastapäeva sündmustel. Kohtumisel Läti, Poola ja Soome ministriga arutati olukorda Valgevenes, regionaalse julgeoleku ja transatlantiliste suhete ning Venemaa ja Euroopa Liidu suhete üle. „Valgevene presidendivalimiste valguses näeme, kui suures ohus on püüdlused demokraatia suunas ja seda isegi meile väga lähedal,“ ütles minister Reinsalu. „Euroopa Liidu ja kogu vaba maailma ülesanne on täna Valgevene võime survestada vägivalla lõpetamisele ja poliitilistel põhjustel vahistatud inimeste vabastamisele. Teeme koos Läti, Soome ja Poola välisministriga ettepaneku kutsuda sel nädalal kokku erakorraline Euroopa Liidu välisasjade nõukogu.“ Reinsalu sõnul on valeinformatsiooni levik ja Venemaa mõju Euroopa Liidu jagatud mure. „Kriisi ajal oli idast tulev desinformatsioon kasvutrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu ühtsed seisukohad Venemaa suunal üliolulised. Eriti peame toetama Ukrainat – koroonakriisi ajal vajab Ukraina majanduslikku ja poliitilist abi ning tugevat seljatagust,” lisas Reinsalu. Riia lossis toimunud kõrgetasemelisel rahuleppe üritusel rõhutas Reinsalu, et vastastikune tugi on võtmetähtsusega. „Sada aastat tagasi saavutas Läti Venemaaga kokkuleppe, millel oli teedrajav tähendus Läti riikluse tekkel. Pärast seda on Lätil sarnaselt Eestiga tulnud rinda pista Venemaa agressiooniga ning muutustega regioonis. Me peame suutma kohaneda muutustega maailmas, järgides põhimõtteid, mille nimel oleme võidelnud. Sama tõdesin ka veebruaris, kui tähistasime Eestis Tartu rahulepingu 100. aastapäeva,“ sõnas Reinsalu. Pressikonverentsi saab järele vaadata siit. Arutelu rahuleppe teemal saab järele vaadata siit. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmPXuPRL Lisainfo: Pia Kuusik Välisministeerium Meedianõunik Avalike suhete osakond +372 5635 7866 www.vm.ee Kõik uudised

11.08.2020 15:41 (9.78) Ukraina saatkond kirjas Elmar Vaherile: ärge saatke meie töölisi välja [Postimees]

Ukraina suursaatkond Eestis läkitas eile politseiameti juhile Elmar Vaherile ja siseministeeriumile kirja, kus palub erilennuga saabunud Ukraina hooajatöölisi mitte riigist välja saata, kirjutab Äripäev.

11.08.2020 14:03 (3.26) Egiptuse turismi hetkeseis: 1000 turisti päevas [trip.ee]

Alates 1. juulist, kui rahvusvahelised lennud Egiptusesse on taas lubatud, on Egiptusesse saabunud keskmiselt 1000 turisti päevas, vahendab DailyNewsEgypt. Nelja nädala jooksul juulis reisis Egiptusesse 22 000 turisti. Ega riikide ring, kust praegu tšarterlennud Egiptusesse toimuvad, ülemäära lai pole. Umbes 40% turistidest saabus Ukrainast, ülejäänud olid peamiselt Valgevenest, Ungarist ja Šveitsist. Ukrainlaste huvi on mõistetav, sest Egiptusest naastes neil karantiininõuet pole. Kokkuvõttes on turistide arv siiski päris kaugel eelmise aasta numbrist ja sel aastal oodatust. 2019. aastal külastas Egiptust 13,6 miljonit turisti, selleks aastaks prognoositi turistide arvuks 15 miljonit. Selliselt 1000 kaupa jätkates oleks miljongi kena saavutus. Egiptlaste lootus on sellel, et neil õnnestuks pääseda Euroopa Liitu lubatud riikide nimekirja. Argumendiks oleks nakatumiste puudumine kuurortpiirkondades ja hotellides kasutusele võetud ohutusmeetmed. Iseasi, kui palju EL ametnikud Egiptuse ametlikke numbreid usuvad. Alates 15. augustist nõutakse Egiptusesse reisijatelt negatiivset koroonatesti, mis on tehtud 72 tunni jooksul enne saabumist. Nõue ei kehti neile, kes lendavad Sharm el-Sheikhi, Taba, Hurghada, Marsa Alami ja Marsa Matruhi lennujaamadesse ega lahku Lõuna-Siinai, Punase mere ja Matruhi provintsist. Kui plaan on mainitud provintsidest mujale reisida, on vajalik koroonatest. Egiptuse viisa on kuni 31. oktoobrini tasuta, kuid saabudes peab olema ette näidata tervisekindlustus.

11.08.2020 13:10 (9.78) Ukraina saatkond kirjas Elmar Vaherile: ärge saatke meie töölisi välja [Põllumajandus.ee]

Ukraina suursaatkond Eestis läkitas eile politseiameti juhile Elmar Vaherile ja siseministeeriumile kirja, kus palub erilennuga saabunud Ukraina hooajatöölisi mitte riigist välja saata.

11.08.2020 12:59 (3.26) Saaremaaga liitub ukrainlased EM-il suurüllatuseni aidanud mees [ERR Sport]

Saaremaa Võrkpalliklubis asub füüsilise ettevalmistuse treenerina tööle lätlane Artur Tinte, kes võtab töö üle itaallaselt Mirko Fasinilt.

11.08.2020 11:57 (9.78) Ukraina saatkond kirjas Elmar Vaherile: ärge saatke meie töölisi välja [Äripäev Online]

Ukraina suursaatkond Eestis läkitas eile politseiameti juhile Elmar Vaherile ja siseministeeriumile kirja, kus palub erilennuga saabunud Ukraina hooajatöölisi mitte riigist välja saata.

11.08.2020 00:29 (3.26) Gruusia saadik: Ilvese visiit oli esimene lootuskiir augustisõjas [Postimees]

Kaheteist aasta taguse augustisõja esimene lootuskiir oli see, kui president Toomas Hendrik Ilves ning tema Läti, Leedu, Ukraina ja Poola kolleegid lendasid Thbilisisse, et seista oma kohalolekuga vastu Vene invasioonile, ütleb Artšil Karaulašvili, Gruusia suursaadik Eestis.

10.08.2020 20:38 (6.52) Reporter: Lõuna-Eesti põllumehed on vastu politsei otsusele saata riigist välja üheksa Ukraina töölist [ELU24]

Lõuna-Eesti põllumehed on vastu Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisele saata riigist välja üheksa Ukraina hooajatöölist, kes politsei andmetel rikkusid Eestisse saabudes karantiininõudeid.

10.08.2020 15:20 (3.26) Ekspertkogu soovitab leida kriisis võimalusi teha kiiremini majanduses vajalikke struktuurimuudatusi [Valitsus]

Stenbocki maja, 10. august 2020 – Valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu kogunes pärast peaminister Jüri Ratasega peetud individuaalseid kohtumisi ja vaatas üheskoos üle tehtud ettepanekuid majanduse ergutamiseks, et need esitada valitsuse majandusarengu komisjonile enne sügisel algavaid eelarve arutelusid. „Olen eksperdikogu liikmetele väga tänulik sisuka ja mitmekesise, laiu teemavaldkondi puudutava arutelu eest. Eesti majandus on viimaste näitajate järgi koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisist taastunud paremini, kui lisaeelarvet koostades prognoositi. See annab meile parema stardipositsiooni teha investeeringuid sihitult just nendesse sektoritesse, mis seda enam vajavad. Ekspertide julgeid ja tulevikku suunatud ettepanekuid majanduse elavdamiseks koguneb majandusarengu valitsuskomisjon arutama augusti keskpaigas enne riigieelarve arutelusid,“ lausus peaminister Jüri Ratas. „Ekspertkogu ettepanekud on väärtuslik sisend lisaks tuleva aasta eelarve aruteludele ka Euroopa majanduse taaskäivitamise kava kontekstis, mille eesmärk on aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist välja tuua. Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise eelarve perioodi jooksul lisaks põhieelarvele üle 1,5 miljardi euro toetusi. Taaskäivitamise kava vahendid on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks kokku kuue aasta jooksul. Neid toetusi peame kasutama läbimõeldult ja tulevikku suunatult, et need kasvataksid meie majandust ja inimeste elatustaset ka aastate pärast,“ sõnas Ratas. Ekspertkogu oli ühel meelel, et majanduse elavdamise üheks keskseks eesmärgiks võiks olla leida pärast koroonaviiruse põhjustatud kriisi võimalusi saavutada lühiajaliste meetmetega ka pikaajalisi struktuurimuudatusi majanduses. Targalt tuleb ekspertide arvates ära kasutada olukorda, kus osa majanduse ressurssidest on vabanenud ning võimalusel soodustada nende liikumist kõrgemat lisandväärtust loovatesse ettevõtmistesse. Soodustada tuleks riigi toetusel loodud teadmiste levikut. Leiti, et ettevõtete toetamisel peab fookus olema tulevikku suunatud investeeringutel ehk niinimetatud digi-, rohe- ja innovatsioonipöördel. Rõhutati, et rohepööre tuleb realiseerida ärivõimalusena. Eksperdid pidasid vajalikuks praeguses olukorras eraldi tähelepanu pöörata riigi kriisikindlusele. Ekspertkogu liikmed on: Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo ja Kadri Ukrainski. Ekspertkogu tööd juhib peaminister ja korraldab riigikantselei strateegiabüroo. Kõik uudised Keel EST

10.08.2020 10:14 (3.26) Põllumehed võitlevad üheksa ukrainlase nimel [Põllumajandus.ee]

Kolm Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjat on vastu politsei- ja piirivalveameti nõudmisele saata riigist välja üheksa Ukrainast erilennuga saabunud hooajatöölist.

10.08.2020 09:54 (3.26) Põllumehed protestivad PPA otsuse vastu osa ukrainlastest koju tagasi saata [Põllumajandus.ee]

Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad on vastu PPA nõudmisele saata riigist välja üheksa Ukrainast erilennuga saabunud hooajatöölist, kes on läbinud kohustusliku karantiini ja andnud negatiivsed viiruseproovid.

10.08.2020 08:45 (3.26) Põllumehed võitlevad üheksa ukrainlase nimel [Äripäev Online]

Kolm Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjat on vastu politsei- ja piirivalveameti nõudmisele saata riigist välja üheksa Ukrainast erilennuga saabunud hooajatöölist.

10.08.2020 07:05 (3.26) Põllumehed: karantiini läbinud ukrainlasi ei tohi riigist välja saata [Postimees]

Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad on vastu politsei- ja piirivalveameti (PPA) nõudmisele saata riigist välja üheksa Ukrainast erilennuga saabunud hooajatöölist, kes on läbinud kohustusliku karantiini ja andnud negatiivsed viiruseproovid.

07.08.2020 21:12 (3.26) KOROONALÕKS: viirus paiskab reisiplaanid uperkuuti [Õhtuleht]

Augusti alguspäevil tuli ette võtta sõit Ukrainasse – külla Karpaatides elavale, ent Eestis töötavale Ukraina perele. Taamal jõudu koguvat teist koroonalainet piieldes kahtlesin oma otsuse arukuses. „Kes ei riski, see šampust ei joo,“ pomisesin endamisi ja broneerisin piletid vastavatud ja sama kiiresti suletud Wizzairi lennuliinile Lvivi.

06.08.2020 19:19 (3.26) Juhtkiri | Tööandjate vastutus pole sõnakõlks [Õhtuleht]

Teadmatusest ei saa juttugi olla, kui tegu on pandeemia ajal ohutusnõuete eiramise ja liikumispiirangute rikkumisega. Eriti kehtib see põllumeeste kohta, kelle raskustele tööjõu leidmisega, mis päädis Ukrainast erilennuga tööliste kohaletoomisega, elas kaasa kogu Eesti.

06.08.2020 15:26 (6.52) FOTOD | Ukraina telesaatejuht peksti rongis läbi, ründaja üritas naist kuueaastase poja ees vägistada [Delfi Publik]

Ukraina telenägu Anastasia Lugova reisis möödunud nädala reedel rongiga Mariupoli linnast Kiievisse, kui teda ründas 45-aastane mees, kes tekitas talle rängad näovigastused ning üritas 28-aastast ema vägistada. Rünnakut nägi pealt ka Lugova poeg.

06.08.2020 13:18 (6.52) Lukašenka kutsus Valgevenesse „33 vägilase” probleemi arutama Venemaa ja Ukraina peaprokurörid [Delfi uudised]

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka andis käsu kutsuda Minskisse Venemaa ja Ukraina peaprokurörid, et arutada olukorda vahistatud palgasõdurite ümber, teatas riiklik uudisteagentuur BelTA.

06.08.2020 12:55 (3.26) Eesti IKT-sektori palk madalaim Baltimaades. Leedus oli aastail 2018-20 väga järsk kasv [ITuudised.ee]

Mitu tuhat eurot kuus teenivad Baltimaades IKT-sektori töötajad ning kui palju makstakse sama töö eest Ukrainas ja Valgevenes, selgub värskest turuülevaatest.

06.08.2020 10:40 (6.52) Ukrainast Eestisse tulnud grusiin käis hoolimata isolatsiooninõuetest Narvas poes [Delfi uudised]

Juuni lõpus tuli Eestisse Ukrainast grusiin, kes pidi kaks nädalat viibima eneseisolatsioonis. Siiski eiras ta nõudeid ning käis väidetavalt poes toitu ostmas.

06.08.2020 09:05 (3.26) Nordecon kergitas oluliselt kasumit [Äripäev Online]

Nordeconi sõnul iseloomustab I poolaasta äritegevuse tulemusi mullusega võrreldes oluline müügitulu kasv, kasumlikkuse paranemine ning Ukraina grivna langustest põhjustatud valuutakursi kahjud.

06.08.2020 06:10 (6.52) ERSO ei sõida Ukraina suurimale klassikalise muusika festivalile [Eesti Päevaleht]

ERSO juhatus otsustas, et orkester ei sõida festivalile Odessa Classics Ukraina kõrge nakatumisnäitajate tõttu.

05.08.2020 22:52 (3.26) Lukašenko ja Zelenskõi arutasid vangistatud Donbassi võitlejaid [Postimees]

Valgevene president Aleksandr Lukašenko ütles kolmapäeval, et Minsk kavatseb teha kinnivõetud venemaalaste küsimuses Venemaa ja Ukrainaga koostööd vastavalt nendega sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele.

05.08.2020 20:28 (6.52) Donbassis hukkunud Eesti kodanik sai Ukraina teenetemärgi [Postimees]

Donbassis juuli keskel sõjategevuses hukkunud Eesti kodanik Mikola Ilini sai postuumselt Ukraina riikliku teenetemärgi.

05.08.2020 08:15 (3.26) Reid paljastas Ukraina põllutööliste halva kohtlemise [Eesti Päevaleht]

Kontrollretkel avastasid ametnikud, et osasid võõrtöölisi hoitakse ebainimlikes tingimustes.

04.08.2020 21:15 (3.26) KURIOOSUM | Tippmodell peksti Türgis läbi: naine süüdistab hotelli turvamehi, kuid neil on hoopis oma versioon [Delfi Publik]

Ukraina modell Daria Kyryliuk lisas Instagrami murettekitava foto, kus ta nägu on üleni verine. 24-aastase kaunitari sõnul viibis ta oma peika ja sõpradega Türgis asuval Momo Beachil, kus turvamehed nende seltskonda ründasid. Kuid asutuse esindajad väidavad, et modelli peksis läbi hoopis tema enda peigmees.

04.08.2020 17:52 (3.26) Miks siseminister ei ähvardanud Narva koroonajooksikut kriminaalkaristusega? [Õhtuleht]

Siseminister Mart Helme lubas, et isolatsiooninõudeid rikkunud ukrainlased ja nende tööandjad võetakse vastutusele ja õhus on ka potentsiaalne kriminaalkaristus. Kas kriminaalkaristus võib tulla ka Narva koroonajooksikule, kes väisas 300 külalisega e-spordiüritust?

04.08.2020 16:11 (3.26) Tükeldatud räpistaari surma saladus - mängu tuleb noor armuke! [Õhtuleht]

Ukraina päritolu Vene räppari võigas surmalugu on võtnud Scottish Suni teatel ootamatu pöörde. Selgub, et abikaasa tükeldas Alexander Yushko laiba, kui oli avastanud, et mehel on noor armuke.

04.08.2020 13:55 (3.26) Politsei algatas eneseisolatsiooni rikkunud ukrainlaste suhtes menetluse [Postimees]

Eelmisel nädalal teatas politsei- ja piirivalveamet, et 21. juulil Ukrainast saabunud töölised on eneseisolatsiooni reegleid rikkunud ja algatas nüüd rikkujate suhtes haldusmenetluse. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja sõnul ei ole selles loos veel kõik selge.

04.08.2020 11:06 (3.26) EBAINIMLIK! Reid paljastas Ukraina põllutööliste šokeeriva kohtlemise: elukohas polnud elektrit ega kütet [Õhtuleht]

Koroonakarantiinist kinnipidamist kontrollinud politseinikud avastasid peale karantiinireeglite rikkumise ka selle, et nii mõnigi põllumees hoiab oma võõrtöölisi ebainimlikes tingimustes.

04.08.2020 10:21 (3.26) Pole orjatöö? Reid paljastas Ukraina põllutööliste šokeeriva kohtlemise: elukohas polnud elektrit ega kütet [Delfi uudised]

Koroonakarantiinist kinnipidamist kontrollinud politseinikud avastasid peale karantiinireeglite rikkumise ka selle, et nii mõnigi põllumees hoiab oma võõrtöölisi ebainimlikes tingimustes.

04.08.2020 10:12 (3.26) Politseinikud ja terviseamet käisid ukrainlasi kontrollimas [Põllumajandus.ee]

Erilennuga Eestisse toodud ukraina töölised ja nende tööandjad on rikkunud mitmeid nõudeid ja neid võib oodata suur trahv, hoiatas siseminister Mart Helme.

04.08.2020 01:47 (3.26) Wizz Air sai Ukrainasse lennata vaid ühe päeva [trip.ee]

Ungari lennufirma Wizzair jõudis Tallinna ja Ukraina linnade vahel lennata kõigest ühe päeva, kui kõrge nakatumise suhtarvu tõttu lennud Ukrainast taas tühistati, kirjutab ERR. Neljapäeval alustas Wizzair lendudega Lvivist, Kiievist ja Harkivist. Reedel tulid Ukrainast uued andmed sealse nakatumise kohta ning nende kohaselt on nakatumise suhtarv Ukrainas tõusnud 28-ni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium keelab lennud, kui nakatumiste arv 100 000 inimese kohta on suurem kui 25. Wizz Airi arvates kehtib lennukeeld vaid nädala, sest Kiievisse on piletid taas saadaval lendudele alates 10. augustist, Lvivi ja Harkivisse alates 13. augustist. Laupäevast alustas taas ka Belavia Tallinna-Minski liin. Valgevene nakatumisnäitaja on praegu 21,6.

03.08.2020 21:01 (6.52) Ukraina politsei pidas kinni panga õhku lasta ähvardanud usbeki [ERR Uudised]

Ukraina politsei pidas kinni Usbekistani kodaniku, kes nõudis ühes Kiievi pangas ajakirjanike kohalekutsumist, ähvardades vastasel korral panga õhku lasta.

03.08.2020 18:30 (6.52) Siseminister: karantiininõudeid rikkunud ukrainlased ja tööandjad peavad vastutama [ERR Uudised]

Eelmisel nädalal selgus politsei ja terviseameti ühiskontrolli käigus, et erilennukiga Eestisse saabunud ukrainlased rikkusid 46 korral riiki sisenemise tingimusi. Siseminister Mart Helme sõnul peavad nõuete rikkujad vastutama.

03.08.2020 17:54 (3.26) Politseinikud ja terviseamet käisid ukrainlasi kontrollimas [Äripäev Online]

Erilennuga Eestisse toodud ukraina töölised ja nende tööandjad on rikkunud mitmeid nõudeid ja neid võib oodata suur trahv, hoiatas siseminister Mart Helme.

03.08.2020 17:26 (3.26) Mart Helme piiranguid eiranud ukrainlastest: ootan terviseametilt jõulisi samme [Postimees]

21. juulil erilennukiga Eestisse saabunud ukrainlased rikkusid 46 korral riiki sisenemise tingimusi, selgus 31. juulil politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning terviseameti ühiskontrollis.

03.08.2020 17:18 (9.78) Mart Helme ähvardab: isolatsiooninõudeid rikkunud ukrainlased ja nende tööandjad võetakse vastutusele [Õhtuleht]

Juuli lõpus korraldas politsei- ja piirivalveamet ning terviseamet ühiskontrolli, mille tulemusel selgus, et 21. juulil erilennukiga Eestisse saabunud ukrainlased rikkusid 46-l korral riiki sisenemise tingimusi. Siseminister Mart Helme lubab nõudeid rikkunud ukrainlased ja nende tööandjad vastutusele võtta.

03.08.2020 17:01 (6.52) Siseminister: eneseisolatsiooninõudeid rikkunud ukrainlased ja nende tööandjad peavad rikkumiste eest vastutama [Delfi uudised]

31. juulil korraldasid politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning terviseamet ühiskontrolli, mille tulemusel selgus, et 21. juulil erilennukiga Eestisse saabunud ukrainlased rikkusid 46 korral riiki sisenemise tingimusi.

03.08.2020 16:47 (3.26) Kas Gael Monfils on tennisemaailma kõige kõvem tantsulõvi? [ELU24]

Prantsusmaa tennisetäht Gael Monfils ja tema kallim, samuti tipptennisist, ukrainlanna Elina Svitolina veetsid eelmise nädala reedel lõbusalt aega luksuslikul jahil.

03.08.2020 15:51 (9.78) Kiievi kesklinnas pangakontorit õhku lasta ähvardanud usbekk vahistati [Delfi uudised]

Ukraina pealinnas Kiievis pangakontoris pommiga ähvardanud mees vahistati, teatasid Ukraina siseministri asetäitja Anton Geraštšenko ja Ukraina julgeolekuteenistus SBU.

02.08.2020 18:30 (6.52) Reporter: Ukraina eeluurimisvanglas saab kopsaka summa eest parema kongi rentida [ELU24]

Ukraina eeluurimisvanglates saab nüüd piisava raha olemasolul endale luksuslikuma kongi üürida. Selline asi muutub arvatavasti väga populaarseks, sest juba esimese tunni jooksul kasutas seda võimalust neli kinnipeetavat.

02.08.2020 11:32 (6.52) Kõrge nakatumiskordaja tõttu peatas riik taas Ukraina lennud [ERR Uudised]

Ungari lennufirma Wizzair jõudis Ukraina linnade ja Tallinna vahel lennata vaid ühe päeva, kui kõrge nakatumiskordaja tõttu lennud Ukrainast taas tühistati.

02.08.2020 10:05 (3.26) PJK meeskonnaga liitus Ukraina poolkaitsja [Pärnu Postimees]

Pärnu jalgpalliklubi (PJK) tegi ametlikuks varem testimisel viibinud Petro Namuilyki liitumise klubiga.

01.08.2020 17:58 (6.52) Metsatulekahjude arv Ukrainas kolmekordistus ja ala suurenes 40 korda [Postimees]

Metsatulekahjude arv Ukrainas on eelmise aastaga võrreldes kolmekordistunud ning nende ala on 2020. aasta esimesel poole kasvanud 40 korda, ütles eriolukordade teenistuse juht Mõkola Tšetšetkin juhtkonnakohtumisel.

01.08.2020 00:30 (3.26) Koroona nullib Euroopas reisiplaane [Postimees]

Kui suve alguses tundus, et hakkame koroonaviiruse esimesest suurest tormist toibuma, siis viimase kahe nädala jooksul on peaaegu terves Euroopas nakatumiste arv tõusnud. Näiteks Malta nakatumismäär oli nädal tagasi 1,2, aga eilse seisuga oli see tõusnud 28,4ni. Kui neljapäeval teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Ukrainast Eestisse on taas lubatud otselennud, siis eile tõusis Ukraina nakatumismäär üle lubatu ehk 16.

31.07.2020 20:50 (9.78) Ukraina palub Valgevenel anda välja 28 vahistatud wagnerlast [Postimees]

Ukraina esitab Valgevenele taotluse anda välja 28 Minski lähedal vahistatut, teatas Ukraina peaprokuratuur reedel.

31.07.2020 20:34 (3.26) Mihkel Tiks: „Osa võtab meie pulmast kaks isikut – pruut ja peigmees. Mu vanim tütar tähistas tänavu oma hõbepulma, eks ole isalgi aeg noorik majja tuua.“ [Õhtuleht]

Kas just kadunud, aga elumere lainetele hulpima läinud poeg on kodus tagasi. Ega siis kunagine korvpallituus teadnud isegi, et vaid korraks Musta mere tuulte kätte pereprobleemidest pead tuulutama läinud, jääb ta Krimmi 15 aastaks. Et tal lööb hinge kinni Krimmi loodus. Ja loomulikult sealsete naiste sarm, mida kas õnneks või õnnetuseks jahutasid viisarežiimist johtuvad kolmekuuliste tsüklitega sundkäigud Eestisse. Nii ei saagi tegelikult seostada Mihkel Tiksi tagasitulekut Piibli mõistulooga, sest esiteks ei oota 67aastast Maarjamaa meest kodus isa, ning teiseks on mees toonud kaasa ukrainlannast kaasa Marina, kes esimesel võimalusel Eesti seadustest lähtudes peaks tanu alla saama.

31.07.2020 20:31 (3.26) UKRAINLASED SÕITSID SEENELE! Terviseamet ja politsei ei jõudnud nädal aega isolatsiooninõude täitmist kontrollida [Õhtuleht]

Eestisse tulnud Ukraina töölised pidanuks kaks nädalat püsima eneseisolatsioonis. Terviseameti majast kuuleb jutte, et selle kontrollimiseks paluti abi politsei- ja piirivalveametilt (PPA) ning selle saamiseks kulus üle nädala, politsei vastab omaltpoolt, et nemad olid koguaeg koostööaltid. Kui sel neljapäeval lõpuks isolatsioonist kinni pidamist kontrollima mindi, avastati suisa 45 juhul rikkumine!

31.07.2020 16:31 (3.26) 32 Eestisse tööle tulnud ukrainlast ei täitnud nõuetekohaselt eneseisolatsiooni [Delfi uudised]

30. juulil kontrollis politsei koos terviseametiga erinevaid majutuskohti tuvastamaks, kas 21. juulil Eestisse saabunud võõrtöölistele kohaldatud eneseisolatsiooni piirangust peetakse kinni.

31.07.2020 14:48 (3.26) Valgevene edastas vahistatud Vene palgasõdurite nimekirja Ukrainale [ERR Uudised]

Valgevene välisministeerium edastas Ukrainale nimekirja Vene palgasõduritest, kes ööl vastu kolmapäeva terrorikahtlusega kinni võeti. Ukraina soovib Donetski separatistide pool sõdinud venelaste üle kohut mõista.

31.07.2020 12:35 (3.26) Moskva: vastuseks USA relvaabile võime hakata relvastama Donbassi [Postimees]

USA plaan eraldada Ukrainale iga aasta 300 miljonit dollarit relvaabi võib sundida Venemaa mõtlema inimestele, kelle vastu need relvad võidakse suunata, ütles Vene riigiduuma SRÜ ja Euraasia lõimumiskomisjoni esimees Leonid Kalašnikov.

31.07.2020 12:30 (3.26) 14 Eestisse saabunud ukrainlast ei täitnud eneseisolatsiooni kohustust [Postimees]

30. juulil kontrollis politsei Lõuna-Eestis koos terviseametiga erinevaid majutuskohti tuvastamaks, kas 21. juulil Eestisse saabunud võõrtöölistele kohaldatud eneseisolatsiooni piirangust peetakse kinni.

31.07.2020 12:26 (3.26) 14 Eestisse saabunud ukrainlast ei täitnud eneseisolatsiooni kohustust [Postimees]

31.07.2020 09:03 (3.26) Donetskis sõdinud Eesti kodaniku surm: narkootikumid, granaadiheitjad ja surnukeha rüvetamine vene tagalas [Delfi uudised]

Donestkis sõdinud Eesti kodaniku Mikola Ilini surma kasutasid Ukrainas sõdivad mõlemad osapooled osavalt ära valelikus sõjapropagandas.

31.07.2020 05:15 (6.52) Ukrainas sai granaadiplahvatuses surma kolm inimest [Postimees]

Ukrainas asuvas Bobrovitski rajoonis plahvatas ettevõtte puhkuseürituse ajal ühe mehe poolt kaasavõetud granaat, surma sai kolm inimest, teatasid võimuesindajad.

30.07.2020 23:05 (3.26) Eesti naiste jäähokikoondis koguneb 12-aastase pausi järel [ERR Sport]

1. ja 2. augustil koguneb Škoda jäähallis 12-aastase pausi järel Eesti naiste jäähokikoondis, et alustada ettevalmistusi järgmisel aastal 15. – 21. märtsil Leedus Kaunases peetavaks IIHF maailmameistrivõistluste III divisjoni turniiriks. Eestiga samas alagrupis mängivad veel Ukraina, Belgia, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Hong-Kong ning Bosnia ja Hertsegoviina.

30.07.2020 17:07 (3.26) Valgevenes vahele jäänud Wagneri palgasõdurid on Vene huvide eest võidelnud Ukrainast Kesk-Aafrika Vabariigini [Postimees]

Eile arreteeriti Valgevenes 32 palgasõdurit kurikuulsast vene erasõjaväest Wagner Group. Wagner on ennegi seisnud Vene huvide eest eri riikides, võimaldades Putinil hoida konfliktidega näilist distantsi ja vältida otsest vastutust. Samas võib Wagneri palgasõdurite kohalolek Valgevenes olla Lukašenkale kasulik.

30.07.2020 17:05 (6.52) Üledoosi teinud Ukraina räppar leiti tükeldatuna [Postimees]

Peterburis väidetavalt üledoosi tagajärjel surnud Ukraina räppari abikaasa hakkis mehe surnukeha tükkideks, lootuses varjata tema «häbiväärset surma».

30.07.2020 17:03 (6.52) Terviseamet ei hakka Ukrainast ja Valgevenest saabujaid laustestima [Postimees]

Riik lubab taas otselennud Ukrainast ja Valgevenest Eestisse, terviseamet riiki saabujaid koroonaviiruse suhtes laustestima ei hakka.

30.07.2020 13:48 (6.52) Eesti lubab otselennud Ukrainast ja Valgevenest [Postimees]

Riik lubab taas otselennud Ukrainast ja Valgevenest, mõlemas riigis on nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta langenud alla 25.

30.07.2020 13:06 (3.26) Eesti lubas taas otselennud Ukrainast [Postimees]

Kuna Ukrainas langes viimase 14 päeva kumulatiivne nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta alla 25, siis on jälle lubatud otselennud Eesti ja Ukraina vahel.

30.07.2020 12:45 (6.52) Valgevene ja Ukraina tugevdavad omavahelise piiri valvamist [ERR Uudised]

Valgevene ja Ukraina otsustasid pärast 32 Vene palgasõduri kinnivõtmist Minski lähistel tugevdada omavahelise piiri valvamist ning tõhustada koostööd piiril.

30.07.2020 11:52 (6.52) Riik lubas taas lennud Ukrainast ja Valgevenest [ERR Uudised]

Riik lubas taas otselennud Ukrainast, kuna viimase 14 päeva kumulatiivne nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta on 24,5. Laupäevast alustab taas ka Tallinna-Minski liin.

30.07.2020 10:37 (6.52) Valgevene kutsus palgasõduritega seoses välja Vene ja Ukraina suursaadiku [ERR Uudised]

Kolmapäeval 33 Vene palgasõduri kinnipidamisest teatanud Valgevene kutsus neljapäeval välisministeerumisse Venemaa ja Ukraina suursaadiku.

30.07.2020 10:37 (6.52) Valgevene kutsus palgasõduritega seoses välja Vene ja Ukraina suursaadiku [ERR Uudised]

Kolmapäeval 33 Vene palgasõduri kinnipidamisest teatanud Valgevene kutsus neljapäeval välisministeerumisse Venemaa ja Ukraina suursaadiku.

30.07.2020 10:37 (6.52) Riik lubas taas lennud Ukrainast [ERR Uudised]

Riik lubas taas otselennud Ukrainast, kuna viimase 14 päeva kumulatiivne nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta on 24,5.

29.07.2020 09:39 (3.26) Põllumees palkab ukrainlase otse ja väldib vahendusfirmat [raamatupidaja.ee]

Teisipäeval Tallinna lennujaamas oma Ukraina töötajaid tšarterlennult oodanud põllumehed ja loomakasvatajad väldivad vahendusfirmasid. Hea töötaja tuleb nende juurde korduvalt tagasi ning üks ukrainlane soovitab juba järgmist.

28.07.2020 22:08 (9.78) Poola, Leedu ja Ukraina leppisid kokku abis Vene agressiooni vastu [Postimees]

Poola, Leedu ja Ukraina leppisid teisipäeval kokku koostöö süvendamises Ukraina võitluses Venemaa agressiooniga ja samuti tegevuses koroonaviiruse taudi ohjeldamiseks.

28.07.2020 21:18 (3.26) ÕL VIDEO | EESTIS ISOLATSIOONIS: kuidas läheb Ukrainast kohale lennutatud töömesilastel? [Õhtuleht]

Kuidas läheb hiljuti erilennukiga Eestisse jõudnud ligi 170 Ukraina töömesilasel, kes peavad esimesed paar nädalat viibima eneseisolatsioonis? „Nad ei käi maskiga isegi värsket õhkugi hingamas, vaid istuvad igaks juhuks terve aja korteris,“ räägib tööandja, kes on palganud kaks Ukrainast tulijat.

28.07.2020 00:23 (3.26) Alar Laneman: Koroona sulle, raha mulle [Pärnu Postimees]

Eesti sai üsna hästi hakkama pandeemia halvima arengu tõrjumisega. Kuigi tuleb tunnistada, et kahju on maskeerunud meie ettevõtete ja inimeste sissetulekutesse, õigemini nende vähenemisse. Riigi ajutine sulgemine on valusalt löönud näiteks Pärnu turismisektorit. Nüüd on Ukraina võõrtööliste sissetoomisega loodud järgmise puhangu võimalus, mis taas tooks kaasa ühiskonna sulgemise ja kahju.

27.07.2020 19:20 (6.52) Ukraina süüdistab separatiste uue relvarahu rikkumises [ERR Uudised]

Moskva toetatavad separatistid rikkusid Ida-Ukrainas relvarahu vaid mõni tund pärast selle jõustumist, teatas Ukraina armee esmaspäeval, separatistid eitasid süüdistust.

27.07.2020 16:52 (3.26) Eestist lennuliinide avamise piirang pikeneb augusti lõpuni [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Valitsus otsustas pikendada Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse augusti lõpuni. „Viimastel nädalatel on olnud mitmes riigis uusi koroonaviiruse puhanguid. Seetõttu näeme, et tavapärase iga kahe nädala tagant piirangu ülevaatamine on hetkel liiga sage ning pikendame piirangut terve kuu jagu. See võimaldab ka lennufirmadel enda tegevusi paremini planeerida,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas. MKM lähtub sihtriikide lubamisel ja keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab MKM koostöös Terviseametiga üle regulaarselt ning avab või piirab lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule. „Euroopa Liit on andnud soovitused kolmandate riikidega lennuliikluse avamiseks. Mõned liikmesriigid võtavad neid kuulda, mõned mitte. Usun, et peaksime olema ettevaatlikud, kuna paljudes riikides on näha uusi viirusepuhanguid. Mitmes riigis, näiteks Ukrainas, on olukord järk-järgult paranemas, aga liini kohene avamine võib olla rutakas samm,“ lisas Aas. 24. juuli seisuga on keelatud Eestist otselennuliine avada Luksemburgi, Rumeenia, Bulgaaria, Rootsi, Portugali, Hispaania, Horvaatia ja Venemaa vahel. Ühtlasi sõltub liinide avamine ka sihtriigi enda reeglitest. Nagu ka Eestis, kehtivad teistesse riikidesse riiki sisenemisel piirangud, millega tuleks enda reisi planeerimisel arvestada. Piirang kehtib 18. maist kuni 31. augustini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus. Riikide viimase 14 päeva kumulatiivne nakatumiste arvu 100 000 elaniku kohta, leiad SIIT. Kõik uudised Keel EST

27.07.2020 11:05 (3.26) EKRE saadik: võõrtööjõuta me läbi ei saa [Põllumajandus.ee]

Riigikogu maaelukomisjoni liige Merry Aart, kes kuulub eelmisel nädalal Eestisse Ukraina hooajatöölisi toonud erilennu suhtes kõva kriitikat teinud EKREsse, tunnistas Äripäeva raadio saates „Kuum tool“, et võõrtööjõuta Eesti põllumajandus toime ei tule.

26.07.2020 23:22 (9.78) Kreml: Putin ja Zelenskõi arutasid telefonitsi Ukraina kriisi [Postimees]

Ukraina poole algatusel leidis pühapäeval aset Vene presidendi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenkõi telefonivestlus, teatas Kremli pressiteenistus.

26.07.2020 18:06 (6.52) Ukraina jalgpallikoondis leinab koroona tõttu siit ilmast lahkunud liiget [Postimees]

Ukraina jalgpallikoondises valitseb leinameeleolu, sest koroonaviirus viis laupäeval siit ilmast rahvusesinduse arsti Anton Hudajevi.

26.07.2020 17:06 (3.26) Sõstraistandused saavad ukrainlasteta saagi koristatud [Postimees]

Lõuna-Eesti mustsõstraistandustes algas juuli viimasel dekaadil saagikoristus, kuid erinevalt palju tööjõudu nõudvatest maasikapõldudest tehakse sõstrapõõsad marjadest puhtaks kombainidega ning lisatööjõudu aednikud palkama samahästi kui ei peagi.

26.07.2020 15:16 (3.26) EKRE saadik: võõrtööjõuta me läbi ei saa [Äripäev Online]

Riigikogu maaelukomisjoni liige Merry Aart, kes kuulub sel nädalal Eestisse Ukraina hooajatöölisi toonud erilennu suhtes kõva kriitikat teinud EKREsse, tunnistas Äripäeva raadio saates „Kuum tool“, et võõrtööjõuta Eesti põllumajandus toime ei tule.

26.07.2020 14:02 (6.52) Koroonaviirus nõudis Ukraina jalgpallikoondise arsti elu [ERR Sport]

Ukraina jalgpallikoondise arst Anton Hudajev suri koroonaviiruse tagajärjel 48 aasta vanusena, teatas riigi alaliit UAF pühapäeval.

25.07.2020 15:15 (9.78) Koroonaviirus tõstab Ukrainas pead [Äripäev Online]

Ukrainas testiti eile 1106 koroonaviirusega nakatunut, vahendas Reuters. Kõige rohkem koroonaviirusega nakatunuid on Ukrainas testitud seni 26. juunil, kui positiivseid teste oli 1109.

24.07.2020 17:44 (3.26) Padar: valitsus oleks pidanud ise tagasi astuma! [Põllumajandus.ee]

Nädala kuum teema maandus meile lennukiga Ukrainast. Kes peegeldab põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud erilendu koroonaviiruse sissetoomisena, kellele saabusid kauaoodatud töökäed.

24.07.2020 16:28 (3.26) Põllumees palkab ukrainlase otse ja väldib vahendusfirmat [Põllumajandus.ee]

24.07.2020 15:24 (3.26) Terviseamet: kindlasti vaktsineerige end gripi vastu [Postimees]

Kuigi koroonaviiruse levik on Eestis juba mõnda aega kontrolli all, pingestas sel nädalal olukorda lennukitäis Ukraina võõrtöölisi ja hipilaager Antslas. Võõrtööliste puhul olid tööandjad kõik stsenaariumid läbi mõelnud ning neil on selge ülevaade, kus inimesed karantiinis on. Antsla hipilaagri korralduse puhul terviseamet selles kindel olla ei saanud, selgitas ameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma Kuku raadio saates «Nädala tegija».

24.07.2020 12:45 (3.26) Padar: valitsus oleks pidanud ise tagasi astuma! [Äripäev Online]

Nädala kuum teema maandus meile lennukiga Ukrainast. Kes peegeldab põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud erilendu koroonaviiruse sissetoomisena, kellele saabusid kauaoodatud töökäed.

24.07.2020 11:20 (3.26) Põllumees palkab ukrainlase otse ja väldib vahendusfirmat [Äripäev Online]

23.07.2020 19:51 (3.26) Maailmameistriks tulnud kaitsja lahkus Levadiast [ERR Sport]

Premium liiga klubi FCI Levadia teatas neljapäeval, et lõpetas Ukraina kõrgliigaklubi Dnipropetrovski Dnipro-1 soovil ennetähtaegselt 21-aastaste kaitsja Oleksandr Safronovi laenulepingu ning mängija sõitis tagasi kodumaale.

23.07.2020 19:25 (6.52) "Tundsin läbisegi ärevust, rõõmu ja hirmu" Kurikuulsa Ukraina lennuga saabus Eestisse ka ilusa armastusloo vahefiniš [Delfi Publik]

Selle nädala keskel sai vahefiniši liigutav armastuslugu, kuhu on segatud endine Eesti tipp-korvpallur ja kirjanik, Ukraina iludus, koroonaviirus ning isegi näljastreigi ähvardus.

23.07.2020 19:00 (3.26) Šahtari Euroopa tippude sekka tõstnud treener hakkab juhendama Dinamot [ERR Sport]

Neljapäeval teatas Ukraina jalgpallihiid Kiievi Dinamo, et nende uueks peatreeneriks saab rumeenlane Mircea Lucescu.

23.07.2020 18:11 (3.26) Levadiast lahkub U20 maailmameister [Postimees]

FCI Levadia lõpetas Ukraina kõrgliigaklubi Dnipropetrovski Dnipro-1 soovil ennetähtaegselt 21-aastaste kaitsja Oleksandr Safronovi laenulepingu.

23.07.2020 16:27 (6.52) Ukrainas võttis autovarguses kahtlustatav pantvangi politseiülema [Postimees]

Ukrainas Poltava linnas võttis granaadiga relvastatud mees pantvangi politseiniku, teatas asesiseminister Anton Geraštšenko.

23.07.2020 14:53 (6.52) U20 maailmameister lahkus Levadiast [Õhtuleht]

Tallinna FCI Levadia jalgpalliklubi annab teada, et lõpetas Ukraina kõrgliigaklubi Dnipropetrovski Dnipro-1 soovil ennetähtaegselt 21-aastase keskkaitsja Oleksandr Safronovi laenulepingu ning mängija sõitis tagasi kodumaale. Algselt sõlmiti eelmisel suvel Ukraina noortekoondisega U20 maailmameistriks tulnud Safronovi rendileping kuni käimasoleva jalgpallihooaja lõpuni.

23.07.2020 14:07 (3.26) Ukraina bussikaaperdajale esitati süüdistus terrorismis [Postimees]

Teisipäeval Lutski linnas bussi kaaperdanud ja inimesi pantvangis hoidnud mehele esitati süüdistus terrorismis, pantvangide võtmises ja relvade ebaseaduslikus omamises.

23.07.2020 10:40 (3.26) Pompeo: Balti riikide inkorporeerimine oli kuritegu [ERR Uudised]

USA välisminister Mike Pompeo nimetas Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeva puhul tehtud avalduses Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu kriminaalseks aktiks ning avaldas samas toetust ka Venemaa agressiooni alla sattunud Ukrainale ja Gruusiale.

22.07.2020 19:12 (6.52) UKRAINA PANTVANGIDRAAMA LÕPP: püssimees lubas inimesed vabaks, kui president Joaquin Phoenixi filmi reklaamis [Õhtuleht]

Teisipäeval võttis relvastatud mees Ukrainas Lutski kesklinnas liinibussi reisijad ja juhi pantvangi. Hirmutav olukord kestis terve päeva, ehkki aja jooksul leebus mees veidi ning lubas inimestele vett tuua ja väetimatel pantvangidel lahkuda. Otsustavaks sai aga moment, mil Ukraina president mehe nõudel Facebookis tema lemmikfilmi promos.

22.07.2020 19:07 (3.26) Reporter: Erilennuga Eestisse saabunud 159-st Ukraina võõrtöölisest kolmel tuvastati koroonaviirus! [ELU24]

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ja kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits andsid ühisel pressikonverentsil ülevaate koroona leviku hetkeolukorrast Eestis.

22.07.2020 18:23 (6.52) USA maksab Ukraina häkkereid puudutava teabe eest kaks miljonit dollarit [Postimees]

USA välisministeerium teatas, et maksab kaks miljonit dollarit teabe eest, mis võimaldab vahistada või pidada kinni Ukraina kodanikud Artjom Radtšenko ja Oleksandr Jeremenko, seisis ametkonna avalduses.

22.07.2020 17:32 (3.26) KUULA | Vene meedia kujutab Donbassis tapetud Eesti kodanikku palgasõdurina. Valgevenes ja Kaug-Idas on tekkinud uut sorti protestijad [Delfi uudised]

Tänases Delfi välisuudiste saates räägitakse Venemaa, Valgevene ja Ukraina uudistest.

22.07.2020 16:56 (3.26) Ukraina ehitustööliste vahendajat kahtlustatakse seksiäris [Õhtuleht]

Jaanipäeva eel vahistati pikaajalise viisaga Eestis viibiv ukrainlane Oleksandr, keda kahtlustakse kahe neiu kupeldamises. Paberite järgi on Oleksandr ettevõtja, kes peaks tegelema ausa ametiga ehk ehitustööliste vahendamisega. Uurimine näitas aga midagi muud.

22.07.2020 16:01 (6.52) Ukraina president Zelenskõi kaitses pantvangivõtja veidra nõudmise täitmist: meil on tulemus – kõik on elus [Delfi uudised]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kaitses täna oma otsust tulla vastu Lutski pantvangivõtja kummalisele nõudmisele postitada sotsiaalmeediasse filmisoovitus.

22.07.2020 15:37 (3.26) Eilne päev tõi Eestisse kolm koroonapositiivset ja viis koroonakahtlusega inimest [Postimees]

Eile testiti Tallinna lennujaamas tellimuslennuga saabunud 159 ukrainlast, kellest kolmel oli positiivne koroonaviiruse proov. Antsla hipilaagris ei teinud viis inimest koroonaviiruse testi ning seetõttu loetakse neid positiivseteks. Teiste laagris osalenute testitulemused olid negatiivsed.

22.07.2020 15:31 (3.26) Kolme Ukraina võõrtöölise koroonatest osutus positiivseks, Vikerkaare festivali testid kõik negatiivseks [ELU24]

Eile testiti nakkushaiguse COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse suhtes kokku 159 Ukrainast lennukiga saabunud võõrtöölist, kellest kolme puhul osutus testi tulemus positiivseks.

22.07.2020 12:37 (6.52) Ukrainast saabunud võõrtööliste seast leiti kolm koroonaviiruse kandjat [ERR Uudised]

Teisipäeval erilennuga Ukrainast Tallinna saabunud 170 võõrtöölise seast leiti testimisega kolm koroonaviiruse kandjat.

22.07.2020 10:51 (3.26) Eile Eestisse jõudnud Ukraina tööjõu seas on kolm koroonapositiivset [Delfi uudised]

Eile pärastlõunal maandus Tallinnas lennuk, mis tõi Ukrainast Eestisse 170 võõrtöölist. Pärast maandumist tehti kõigile koroonaviiruse testid ning terviseamet kinnitas, et praeguse seisuga on kolm nakatunut.

22.07.2020 10:50 (3.26) Eile saabunud 170 ukrainlasest kolmel avastati koroonaviirus [Postimees]

Eile saabusid Tallinna lennujaama 170 ukrainlast, kes tulid tööle piimafarmidesse ja viljapõldudele. Eile võeti neilt kõigilt ka koroonaviiruse proov ning kolm tulemust osutusid positiivseks.

22.07.2020 10:36 (6.52) Ukraina võõrtööliste seast leiti kolm koroonapositiivset [ERR Uudised]

Teisipäeval põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud erilennuga Tallinna saabunud 170 Ukraina võõrtöölise seast leiti testimisega kolm koroonaviiruse kandjat, lisaks on üks test analüüsimisel.

22.07.2020 10:35 (6.52) Terviseamet: Eestisse tulnud ligi 170 Ukraina töötajast kolmel tuvastati koroonaviirus [Õhtuleht]

Teisipäeva pärastlõunal jõudis Eestisse ligi 170 Ukraina töötajat, kellele kõigile tehti Tallinna lennujaamas Covid-19 test. Kolmapäeva hommikul teatas terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma, et kolmel inimesel tuvastati koroonaviirus.

22.07.2020 10:27 (3.26) Eile saabusid Eestisse välistööjõuna kolm ukrainlast, kellel tuvastati koroonaviirus [Õhtuleht]

Eile saabus Tallinnasse lennuk, mis tõi riiki 170 võõrtöölist Ukrainast. Kõiki neist testiti koroonaviiruse suhtes ning tänaseks on selge, et kolm neist on nakatunud.

22.07.2020 10:16 (3.26) Eile Eestisse jõudnud Ukraina tööjõu seas on mõned koroonapositiivsed inimesed [Delfi uudised]

Eile pärastlõunal maandus Tallinnas lennuk, mis tõi Ukrainast Eestisse 170 võõrtöölist. Pärast maandumist tehti kõigile koroonaviiruse testid ning Delfi andmetel tuvastati viirus paaril inimesel.

22.07.2020 09:30 (3.26) VIDEO | Ukrainlasi tervitanud tööandjad: ootasime neid väga! Eestis ripuvad töökuulutused üleval, keegi ei reageeri [Delfi uudised]

Ukrainast töölisi tuua on kallis, ent osa ettevõtjate jaoks siiski ainus lahendus.

22.07.2020 01:08 (3.26) Tšarterlend ja kaks nädalat karantiini: need töötajad on seda väärt! [Põllumajandus.ee]

Tallinna lennujaama saabunud tšarterlend umbkaudu 170 Ukraina töötajaga pardal on paljude põllumeeste jaoks ainus võimalus hakkama saada.

22.07.2020 00:14 (3.26) Lääne-Ukrainas jäi kümmekond inimest kaaperdaja küüsi [Postimees]

Terve päeva kestnud pantvangidraama jättis eile õhtuks Ukraina lääneosas Lutski linnas tulirelvade ja laskemoonaga varustatud mehe meelevalda hulga inimesi. Võimaliku pommiplahvatuse kartuses toimetati kesklinnast ära elanikud ja tühjendati töökohad.

22.07.2020 00:12 (3.26) Töötajapõud sai kauaoodatud leevendust [Postimees]

Eile maandusid Tallinnas põllumeeste kauaoodatud ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud erilennuga 170 Eestisse tööle tulla soovinud Ukraina inimest. Päev ei olnud kellelegi lihtne, kuna lend lükati edasi ja ka lennujaamast ei lastud kohe välja – kohustuslikus korras tuli anda koroonaviiruse analüüsi jaoks proov ning kuigi eile õhtul jõudsid kõik töötajad ja juhid oma elukohta, närvikõdi jätkub, sest analüüsitulemused selguvad alles täna.

21.07.2020 22:51 (3.26) UKRAINA PANTVANGIKRIIS: pärast kolme inimese vabanemist tormas politsei ülejäänusid päästma [Õhtuleht]

Relvastatud mees võttis Lääne-Ukrainas Lutski linnas liinibussis 10 inimest pantvangi. Politsei on sulgenud kogu Lutski kesklinna, kirjutab Unian. Pantvangivõtja ähvardab, et asetas kusagile linna peale veel ühe lõhkekeha. Õhtul lubas ta kolmel inimesel bussist lahkuda.

21.07.2020 22:38 (3.26) VIDEOD ja FOTOD | Ukrainas Lutskis hõivas lõhkeainega mees bussi koos reisijatega! Ta peeti kinni õhtul [Delfi uudised]

Ukraina Volõõnia oblasti pealinnas Lutskis hõivas mees lõhkeaine ja relvadega ähvardades täna hommikul bussi koos reisijatega. Eriüksus tormas õhtul bussi ja võttis mehe kinni, pantvangid viga ei saanud.

21.07.2020 21:48 (3.26) VIDEO | Tallinna jõudnud 170 Ukraina võõrtöölist suunati kohe koroonaproovi andma [Delfi uudised]

Ukrainast töölisi tuua on kallis, ent osa ettevõtjate jaoks siiski ainus lahendus.

21.07.2020 21:36 (3.26) Taavi Rähn omaaegsest kriitikast: igasugust mula ma hinge ei võta [Postimees]

Eesti koondist 74 korral esindanud keskkaitsja Taavi Rähn (39) meenutas juulikuu ajakirjas Jalka oma kirevat klubikarjääri ehk kuidas Ukrainas sai raudvestiga joostud ja Aserbaidžaanis oma lapse sünni juures oldud. Karjäärile tagasi vaadates nendib Rähn, et võib-olla oleks pidanud karjääri lõpetama veidi varem, ja oma suurimaks kahetsuseks peab ta natuke kiirustatud otsust lahkuda tugeva Ukraina klubi Lutski Volõni juurest. Teda karjääri jooksul saatnud kriitika kohta ütleb ekskoondislane, et «igasugust mula ma ei kuula».

21.07.2020 21:16 (3.26) Tallinna jõudnud 170 Ukraina võõrtöölist suunati kohe koroonaproovi andma [Delfi uudised]

Ukrainast töölisi tuua on kallis, ent osa ettevõtjate jaoks siiski ainus lahendus.

21.07.2020 21:08 (3.26) UKRAINA PANTVANGIKRIIS: lõhkeainete ja tulirelvadega varustatud mees esitas oma nõudmised [Õhtuleht]

21.07.2020 20:56 (3.26) Tallinna jõudnud 170 Ukraina võõrtöölist suunati kohe koroonaproovi andma [Eesti Päevaleht]

Ukrainast töölisi tuua on kallis, ent osa ettevõtjate jaoks siiski ainus lahendus.

21.07.2020 19:36 (3.26) Tšarterlend ja kaks nädalat karantiini: need töötajad on seda väärt! [Äripäev Online]

Tallinna lennujaama saabunud tšarterlend umbkaudu 170 Ukraina töötajaga pardal on paljude põllumeeste jaoks ainus võimalus hakkama saada.

21.07.2020 19:11 (3.26) Ukrainast saabusid erilennuga Eestisse põllutöölised [ERR Uudised]

Tallinnasse saabus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud erilennuga 170 Ukraina võõrtöölist, kes lähevad karantiini järel tööle põllumajandussektorisse.

21.07.2020 18:48 (3.26) PANTVANGIKRIIS: lõhkeainete ja tulirelvadega varustatud mees esitas oma nõudmised [Õhtuleht]

21.07.2020 17:58 (6.52) GALERII | Erilennuga Eestisse jõudnud Ukraina töömesilased: erinevalt Lätist pole siin probleeme [Õhtuleht]

Põllumajandus-kaubanduskoja tänane tellimuslend lennutas Eestisse 170 Ukraina töötajat, et leevendada töökäte puudust lehmade lüpsmisel ja põldude harimisel. Tallinna lennujaama saabunud ukrainlased olid rõõmsameelsed hoolimata, et peavad järgmised nädalad veetma karantiinis: „Kõik on suurepärane!“

21.07.2020 17:47 (6.52) GALERII | Erilennuga Eestisse jõudnud Ukraina töömesilased: erinevalt Lätist siin probleeme pole [Õhtuleht]

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja tänane tellimuslend lennutas Eestisse 170 Ukraina töötajat, et leevendada töökäte puudust lehmade lüpsmisel ja põldude harimisel. Tallinna lennujaamas olid ukrainlased, kes veedavad järgmised nädalad karantiinis, rõõmsameelsed: „Kõik on suurepärane!“

21.07.2020 17:22 (6.52) PANTVANGIKRIIS: lõhkeainete ja tulirelvadega varustatud mees hõivas Ukrainas rahvast täis bussi [Õhtuleht]

Relvastatud mees võttis Lääne-Ukrainas Lutski linnas liinibussis ligi 20 inimest pantvangi. Politsei on sulgenud kogu Lutski kesklinna, kirjutab Unian.

21.07.2020 17:16 (3.26) Ukrainast täna Eestisse jõudnud erilennukil võõrtöölistega oli vabu kohti [ERR Uudised]

Sven Pauluse intervjuu.

21.07.2020 16:44 (6.52) Ukraina võimud: DNA test kinnitas, et Donbassis hukkus Eesti kodanik [Postimees]

Ukraina võimud andsid lõpliku kinnituse, et möödunud esmaspäeval hukkus Donbassis sõjategevuses Eesti kodanik.

21.07.2020 16:31 (6.52) Ukraina võõrtöölised jõudsid erilennuga Tallinna [Postimees]

Täna maandus Tallinna lennujaamas lennuk, mis tõi Eestisse ligi 200 Ukraina võõrtöölist.

21.07.2020 16:30 (3.26) Ukrainast saabuvatele töötajatele tehakse Tallinna lennujaamas koroonaviiruse test [Põllumajandus.ee]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tänane erilend toob Eestisse põllumajandussektoris hädavajalikud välistöötajad Ukrainast, keda tuleb vastavalt valitsuse korraldusele enne tööle asumist kaks korda testida ja kes peavad Eestisse saabumisel viibima 14 päeva karantiinis. Eesti valitsus lubab Ukraina välistöötajaid Eestisse alates 6. juulist.

21.07.2020 15:18 (6.52) Ukrainas kaaperdas püssimees reisijatega bussi [ERR Uudised]

Ukrainas Lutski kesklinnas kaaperdas relvastatud mees teisipäeva hommikul reisijatega bussi, teatas politsei.

21.07.2020 14:56 (3.26) VIDEO ja FOTOD | Ukrainas Lutskis hõivas lõhkeainega mees bussi koos reisijatega [Delfi uudised]

Ukraina Volõõnia oblasti pealinnas Lutskis hõivas mees lõhkeaine ja relvadega ähvardades täna hommikul bussi koos reisijatega.

21.07.2020 14:21 (3.26) FOTOD JA VIDEO | Ukrainas Lutskis hõivas lõhkeainega mees bussi koos reisijatega [Delfi uudised]

Ukraina Volõõnia oblasti pealinnas Lutskis hõivas mees lõhkeaine ja relvadega ähvardades täna hommikul bussi koos reisijatega.

21.07.2020 12:55 (6.52) Täna Ukrainast Eestisse saabuvale 170 võõrtööjõule tehakse lennujaamas koroonatest [Õhtuleht]

21.07.2020 12:50 (3.26) FOTOD | Ukrainas Lutskis hõivas lõhkeainega mees bussi koos reisijatega [Delfi uudised]

Ukraina Volõõnia oblasti pealinnas Lutskis hõivas mees lõhkeaine ja relvadega ähvardades täna hommikul bussi koos reisijatega.

21.07.2020 12:43 (6.52) Ukraina kinnitas Eesti kodaniku hukkumist [ERR Uudised]

Ukraina võimud andsid lõpliku kinnituse, et möödunud esmaspäeval hukkus Donbassis sõjategevuses Eesti kodanik.

21.07.2020 12:30 (3.26) Lõhkeainega relvastatud mees võttis Ukrainas 20 inimest pantvangi [Postimees]

Lõhkeainega varustatud mees võttis Lutski linnas bussis pantvangi 20 inimest. Sündmuskohal on kuulda laske.

21.07.2020 12:29 (3.26) PANTVANGIKRIIS: lõhkeainete ja tulirelvadega varustatud mees hõivas Lääne-Ukrainas liinibussi [Õhtuleht]

Relvastatud mees võttis Lääne-Ukraina linnas liinibussis ligi 20 inimest pantvangi. Politsei on sulgenud kogu Lutski kesklinna, kirjutab Unian.

21.07.2020 12:15 (6.52) Joonas Tamm jäi Ukraina kõrgliigas napilt medalita [Õhtuleht]

Joonas Tamme koduklubil Tšernigivi Desnal oli Ukraina kõrgliiga viimases voorus vaja võitu, et lõpetada hooaeg kolmanda kohaga, aga mäng Luganski Zorjaga jäi 1:1 viiki.

21.07.2020 10:35 (6.52) Ukraina töölistele tehakse Tallinna lennujaamas koroonatest [Postimees]

21.07.2020 10:24 (3.26) ÜRO juhiks kehastunud vembumees tegi Poola presidendile tünga [Postimees]

ÜRO preasekretärina esinenud Vene vembumees suutis välja mängida telefonikõne Poola presidendiga, kes jäi suu ammuli kuulama kommentaare Ukraina, Venemaa ja presidendivalimiste kohta.

21.07.2020 08:07 (9.78) Ukraina teatel on Donbassis langenud Eesti kodaniku surnukeha tuvastatud, ärasaatmine toimub Kiievis [Delfi uudised]

Ukraina ühendatud jõudude operatsiooni Facebooki kontol teatati eile, et DNA ekspertiis näitas, et Ukraina valitsuse kontrolli all olevale territooriumile toodud surnukeha kuulub Eesti kodanikust sõjaväemeedikule Nikolai Iljinile.

20.07.2020 19:08 (3.26) Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna Tallinnas Saksamaa, Läti ja Leedu välisministriga [Välisministeerium]

Täna, 20. juulil viibisid Eestis visiidil Saksamaa välisminister Heiko Maas, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Leedu välisminister Linas Linkevičius osalemaks ministrite neljapoolsel kohtumisel. Kohtumisel välisministeeriumis arutati aktuaalseid Euroopa Liidu teemasid ning regionaalseid ja globaalseid välis- ja julgeolekupoliitika küsimusi. Ühises vestluses pöörati erilist tähelepanu Saksamaa eesistumisele Euroopa Liidu Nõukogus ning arutleti Saksamaa eesistumise tähtsamate eesmärkide üle. „Kriisist väljumiseks on lähedased suhted lähiriikidega äärmiselt olulised. Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üheks peamiseks eesmärgiks on jõuda Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku ja taaskäivitamise kavas kokkuleppele. Eesti toetab selle kokkuleppe saavutamist, kuna see on oluliseks abiks kriisi mõjude leevendamisel,“ sõnas välisminister Reinsalu ning ütles, et lisaks sellele on Eestil väga hea meel näha Saksamaa eesistumisprogrammis olulisel kohal digipoliitika arendamist, ühisturu tugevdamist ning välis- ja julgeolekuvaldkonda. „Eesti peab Euroopa Liidu tõhusat välispoliitikat väga oluliseks ning toetame kindlasti Saksamaa püüdlusi Euroopa Liidu ühtsuse tõhustamiseks,“ lisas välisminister Reinsalu. Ühtlasi tõstatas välisminister Reinsalu teemaks Venemaa jätkuva sõjalise agressiooni Ukrainas ja Gruusias ning väljendas sügavat muret, et Venemaa ei ole astunud ühtegi sammu konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. „Euroopa Liit peab suhtluses Venemaaga hoidma järjepidevat joont. Venemaa püüded ajalugu võltsida ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete eiramine muudab Venemaa keeruliseks partneriks ning me peame sellega arvestama,“ ütles Reinsalu. Balti riikide ja Saksamaa välisminister arutasid ka regionaalset koostööd, atlandiüleseid suhteid ja Idapartnerluse arengut. Välisminister Reinsalu sõnas vestluses ministritega, et Idapartnerluse ambitsioonikas edendamine peaks olema Euroopa Liidu ühine huvi. „Usun, et Balti riikidel ja Saksamaal on võimalik tulevikus Idapartnerlusriike nende Euroopa Liidu integratsioonireformides tugevalt toetada,“ ütles välisminister. Samuti toonitas välisminister atlandiüleste suhete hoidmise ja edendamise strateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks. Kahepoolsel kohtumisel välisminister Reinsalu ja Saksamaa välisminister Maasi vahel arutleti Eesti ja Saksamaa liitlassuhete üle. Juttu tuli ka edasistest partnerlusvõimalusest küber- ja arengukoostöövaldkonnas ning koostööd ÜRO julgeolekunõukogus. Fotod: https://bit.ly/2OI2aEs Fotode autor: Marko Mumm Lisainfo: Leen Lindam välisministeerium avalike suhete osakond Kõik uudised

20.07.2020 18:23 (3.26) Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna Tallinnas Saksamaa, Läti ja Leedu välisministritega [Välisministeerium]

20.07.2020 14:31 (6.52) Joonas Tamm jäi Ukraina kõrgliigas napilt medalita [ERR Sport]

Joonas Tamme koduklubil Tšernigivi Desnal oli Ukraina kõrgliiga viimases voorus vaja võitu, et lõpetada hooaeg kolmanda kohaga, aga mäng Luganski Zorjaga jäi 1:1 viiki.

20.07.2020 14:28 (3.26) Ukrainlased õpetavad: nipid, kuidas valmistada ideaalne šašlõkk [Postimees]

Šašlõkk käib Eesti suvega kokku nagu juunikuised sääsed, juulikuised ritsikad ja Instagrami juba augustis ilmuvad kukeseenepildid. Kindlasti on igas peres omad nipid, kuidas saada kõige paremat šašlõkki, kuid üht-teist on meil õppida ka ukrainlastelt.

20.07.2020 13:55 (13.03) Tulistamine või miiniplahvatus? Ukraina ja Vene meedia esitavad Eesti kodaniku hukkumisest Donbassis erinevad versioonid [Delfi uudised]

13. juulil hukkus Ukrainas Donbassi sõjatsoonis Eesti kodanik Nikolai Iljin. Vene ja Ukraina meedia on seda sündmust erinevalt kajastanud. Telekanal Rossija 1 kinnitab, et Iljin langes ise püünismiini ohvriks. Ukraina kanal 1+1 kinnitab, et Ukraina relvajõudude evakuatsioonigruppi tulistati.

20.07.2020 12:21 (3.26) Märjamaa lähistel nähti tankla juures ukrainlast, kel relvataoline ese käes. Politsei reageeris suurte jõududega [Delfi uudised]

Märjamaa külje all Orgita külas tekitas eile ärevust noor ukrainlane, kel õhkrelv ühes. Politsei pidas ta sealsamas kinni.

20.07.2020 12:08 (3.26) Märjamaal nähti tankla juures ukrainlast, kel relvataoline ese käes. Politsei reageeris suurte jõududega [Delfi uudised]

Märjamaa külje all Orgita külas tekitas eile ärevust noor ukrainlane, kel õhkrelv ühes. Politsei pidas ta sealsamas kinni.

19.07.2020 18:20 (3.26) Ukrainas registreeriti ööpäevaga enam kui 730 COVID-19 nakatunut [Postimees]

Ukrainas tuvastati viimase ööpäevaga veel 731 uut COVID-19 nakatunut ning kaheksa koroonasurma ja 354 viirusest tervenenut, teatas Ukraina rahvusliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSDC) koroovaniiruse seiresüsteem.

18.07.2020 17:19 (6.52) Iraan saatis allatulistatud Ukraina reisilennuki musta kasti Prantsusmaale [Postimees]

Iraan saatis jaanuaris eksikombel alla tulistatud Ukraina reisilennuki musta kasti Prantsusmaale, teatas islamivabariigi välisministeeriumi ametnik laupäeval.

18.07.2020 15:55 (6.52) Ukraina telediktoril kukkus otse-eetris esihammas suust välja [ELU24]

Internetis on hakanud levima video selle kohta, kuidas Ukraina telediktoril kukkus uudiseid lugedes esihammas suust.

17.07.2020 12:50 (3.26) PÖÖRANE VIDEO | Ukraina telediktoril tuli keset saadet esihammas ära: inimesi paneb hämmastama tema reaktsioon! [Delfi Publik]

Ukrainas levib kulutulena videoklipp, kus kohaliku uudistesaate diktor Mariška Padalko kaotab otse-eetris esihamba ning naise stoiline rahu on pannud vaatajad imestama.

17.07.2020 12:38 (3.26) Joonas Tamm lõi Ukrainas esimese värava [Postimees]

Eesti jalgpallikoondislane Joonas Tamm lõi Ukraina kõrgliigas oma esimese värava, paraku pidi tema koduklubi Tšernigivi Desna võtma vastu kaotuse.

17.07.2020 12:38 (6.52) VIDEO | Oh õudu! Ukraina uudisteankrul kukkus keset saadet esihammas suust [Õhtuleht]

Internetis levib klipp, kus Ukraina uudisteankur Mariška Padalko kaotab otse-eetris esihamba. Hamba väljakukkumisest enam on vaatajate tähelepanu pälvinud naise reaktsioon juhtunule.

17.07.2020 12:37 (3.26) PÖÖRANE VIDEO | Ukraina telediktoril kukkus keset saadet esihammas suust: inimesi paneb hämmastama tema reaktsioon! [Delfi Publik]

Ukrainas levib kulutulena videoklipp, kus kohaliku uudistesaate diktor Mariška Padalko kaotab otse-eetris esihamba ning naise stoiline rahu on pannud vaatajad imestama.

17.07.2020 10:30 (6.52) Donbassis hukkunud Eesti kodanik soovis võtta ukrainlannat naiseks ja naasta Tallinnasse [Delfi uudised]

13. juulil hukkus Donbassis Eesti Vabariigi kodanik Nikolai Iljin. Lahingutsoonis viibis Iljin meediku rollis - ta andis esmaabi Ukraina relvastatud vägede haavatud sõduritele. Meedik hüüdnimega „Estonets“ (Eestlane) plaanis võtta naiseks ukrainlanna ja naasta tagasi kodumaale. „Ja kui ma hukkun, siis kremeerige mind ja puistage põrm laiali Ukraina, Valgevene ja Eesti kohal,“ oli ta palunud.

17.07.2020 09:21 (3.26) Tere piimatööstus: USAst võib kujuneda Merevaigu suurim ekspordi sihtriik [Põllumajandus.ee]

Tere piimatööstus hakkas Ameerika suunal Chicagosse kaupa müüma alates eelmise aasta lõpust ning sealt avastas Merevaigu teinegi kohalik ettevõtja, kellel on kauplused ka New Yorgis. Ameeriklaste lembus Eesti piimatoodete vastu võib kergitada USA ettepoole senistest suurematest Merevaiku eksportivatest riikidest nagu Ukraina ja Läti.

16.07.2020 23:33 (3.26) Reinsalu kinnitas Eesti kodaniku hukkumist Donbassis [Õhtuleht]

Esmaspäeval hukkus Donbassis sõjategevuses Eesti kodanik, kinnitas välisminister Urmas Reinsalu. Juhtunu üksikasju täpsustatakse Ukraina välisministeeriumiga.

16.07.2020 22:51 (3.26) Tamm lõi Ukrainas debüütvärava, aga Meistrite liiga koht jääb unistuseks [ERR Sport]

Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Joonas Tamm lõi Ukraina kõrgliigas küll oma debüütvärava, aga paraku sai Desna kiirest eduseisust lõpuks Oleksandria vastu kindel kaotus.

16.07.2020 20:46 (6.52) Ukrainas avaldati meelt keeleseaduse muutmise vastu [ERR Uudised]

Ukraina pealinnas Kiievis avaldas paar tuhat inimest meelt eelnõu vastu, mille kohaselt ei pea mõningaid õppeaineid enam ilmtingimata ukraina keeles õpetama.

16.07.2020 17:53 (3.26) Reinsalu: Ida-Ukrainas hukkunud Eesti kodanik sai kodakondsuse naturalisatsiooni korras [Postimees]

Välisminister Urmas Reinsalu kinnitas Eesti kodaniku hukkumist Donbassis ning lisas, et tegu ei olnud sünnipärase eestlasega.

16.07.2020 17:37 (6.52) Teisipäeval jõuab Eestisse erilend 170 Ukraina võõrtöölisega [Postimees]

Põllumajandus-kaubanduskoja toob erilennuga Kiievist Tallinnasse 170 Ukraina töölist, kes asuvad peamiselt tööle põllumajandussektorisse.

16.07.2020 17:01 (3.26) Reinsalu kinnitas Eesti kodaniku hukkumist Donbassis [ERR Uudised]

Esmaspäeval hukkus Donbassis sõjategevuses Eesti kodanik, kinnitas välisminister Urmas Reinsalu. Juhtunu üksikasju täpsustatakse Ukraina välisministeeriumiga.

16.07.2020 16:06 (3.26) Ukrainast tuleb teisipäeval erilennuga Eestisse 170 võõrtöölist [ERR Uudised]

Põllumajandus-kaubanduskoja tellitud erilennuga tuleb Kiievist Tallinnasse 170 töölist, kes asuvad peamiselt tööle põllumajandussektorisse.

16.07.2020 13:12 (13.03) Ukraina sõjas hukkunud Eesti sõdur viimases intervjuus: „Minu jaoks saab sellest osa minu eluloost, mida ma ühel päeval lastele räägin.“ [Õhtuleht]

Telekanali "2x2" korrespondent Dmitri Moroz salvestas rindele tehtud reisi ajal vestluse Ukrainas hukkunud Eesti kodaniku Nikolai Iliniga, kes töötas Ukraina riigi sõjajõududes meedikuna. Ukraina sõjategevusse sattus ta seetõttu, et soovis Ukraina sõpradele sümboolselt heastada selle, et nood tal kunagi Valgevenest põgeneda aitasid.

16.07.2020 11:51 (13.03) Ukraina sõjas hukkunud eesti sõdur viimases intervjuus enne surma: „Minu jaoks saab sellest osa minu eluloost, mida ma ühel päeval lastele räägin.“ [Õhtuleht]

16.07.2020 09:53 (6.52) Ukraina arhitektid disainisid uue põlvkonna tuumapunkri [Postimees]

Ukraina pealinnas tegutsev arhitektuuribüroo Sergey Makhno Architects on valmis saanud lummava uue generatsiooni punkri kavandiga.

15.07.2020 17:51 (3.26) Toomas Kahur | Surrogaatemaduse vaesuse ja armetuse lehk [Õhtuleht]

Olen jälginud ühe eesti rahvusest abielupaari meediarohket teekonda oma lapse saamisel Ukraina asendusvanemate kliinikust ja jõudnud järeldusele, et me ei peaks teiste riikide ja nende naiste armetust sellisel viisil ära kasutama.

15.07.2020 17:10 (3.26) Ukraina meedia andmetel hukkus Donbassis Eesti kodanik [Delfi uudised]

13. juulil hukkus Donbassis sõjategevuse käigus Valgevenes sündinud Eesti kodakondsusega Mikolai Ilin, vahendab censor.net.

15.07.2020 16:45 (3.26) Ukraina meedia andmetel hukkus Donbassis sõjarindel Eesti kodanik [Delfi uudised]

13. juulil hukkus Donbassis sõjategevuse käigus Valgevenes sündinud Eesti kodakondsusega Nikolai Ilin, vahendab censor.net.

15.07.2020 16:36 (3.26) Ida-Ukrainas hukkus Eesti kodanik [Õhtuleht]

Donbassis sai sõjategevuses surma Eesti kodanik Nikolai Ilin, kes töötas Ukraina riigi sõjajõududes meedikuna.

15.07.2020 16:26 (9.78) Ukraina meedia: Donbassi sõjategevuses hukkus Eesti kodanik [Postimees]

13. juulil hukkus sõjarindel Ukraina mereväe meedik, Valgevenes sündinud Eesti kodakondne Nikolai Ilin. Ukraina välisminister nägi sündmuses signaale Venemaa-poolsest sõjakuriteost.

15.07.2020 14:21 (3.26) Välistööjõust sõltuvad põllumajandusettevõtted jooksevad ajaga võidu [Eesti Päevaleht]

1. augustist peab koju naasma hulk võõrtöölisi, kelle tööluba valitsus koroonakriisi ajal pikendas. Põllumajandusettevõtted proovivad allesjäänud kahe ja poole nädalaga endale välisriikidest, peamiselt Ukrainast uusi töökäsi tuua, kuid selleks tuleb neil ületada mitu takistust.

14.07.2020 09:20 (3.26) Põllumehed veavad Ukrainast inimesi erilennukiga [Äripäev Online]

Kuna Ukrainaga otselende avada ei saa, siis on põllumeeste organisatsioon otsustanud tellida töötajate Eestisse transpordiks tšarterlennuki.

14.07.2020 00:03 (6.52) Põllumajanduskoda kavatseb lähiajal tuua erilennuga Eestisse Ukraina töölisi [Postimees]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab ilmselt juba järgmisel nädalal Ukraina tööliste tellimuslennu Eestisse, teatas põllumajanduskoja esimees Roomet Sõrmus.

13.07.2020 17:11 (3.26) Koda toob tšarterlennuga hooajatöölised Eestisse [Põllumajandus.ee]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab Ukraina hooajatöölistele tšarterlennu Tallinn-Kiiev-Tallinn.

13.07.2020 16:06 (3.26) INFOLAENG | Soomlased maksavad meile (seni veel) rohkem kui meie ukrainlastele [Eesti Päevaleht]

Ukrainlaste Eestis töötamise teema on sel aastal saanud palju rohkem tähelepanu kui eestlaste Soomes töötamise teema. Kas Ukraina võõrtööliste majanduslik kaal on nüüdseks juba ka rahaliselt suurem kui Eesti „kalevipoegade“ oma?

13.07.2020 11:25 (6.52) Head soovinud Ukraina tennisist astus ämbrisse [Postimees]

Ukraina tennisist Dajana Jastremska soovis võidelda rassismi vastu, kuid paraku kukkus asi halvasti välja.

13.07.2020 11:25 (3.26) Maasikasvataja: kompensatsiooni võiksid saada need, kel olid tööjõu registreeringud tehtud [Postimees]

Jõgevamaal maasikaid kasvatava Marimarta OÜ ostu- ja müügijuht Janika Lindsalu sõnul võiks kompenseerida kahjud ainult neile maasikakasvatajatele, kel olid varakult töötamise registreeringud Ukraina tööjõu osas tehtud.

13.07.2020 10:55 (6.52) Ukraina tipptennisist sattus sotsiaalmeediapostituse tõttu rassisimiskandaali [ELU24]

Ukraina tennisemängija Dajana Jastremska avaldas sotsiaalmeediakontol fotoseeria, millega soovis näidata oma toetust rassismivastasele liikumisele. Paraku kukkus kõik välja hoopis vastupidi...

12.07.2020 18:05 (6.52) Iraan: Ukraina lennuki allatulistamiseni viis õhutõrjeüksuse valesti seadistatud radar [Delfi uudised]

Iraani tsiviillennundusameti raporti kohaselt viis Ukraina reisilennuki allatulistamiseni Teherani kohal õhutõrjeüksuse radarisüsteemi valesti seadistamine.

12.07.2020 15:55 (6.52) Iraan: Ukraina lennuki kukutamiseni viis valesti seadistatud radar [ERR Uudised]

Iraanis jaanuaris Ukraina reisilennuki allatulistamise peamine inimlik eksimus oli õhutõrjeüksuse radarisüsteemi vale seadistus, teatasid Islamivabariigi võimud laupäeval.

12.07.2020 15:01 (6.52) Iraan: Ukraina lennuki kukutamiseni viis valesti seadistatud radar [Postimees]

Iraanis jaanuaris Ukraina reisilennuki allatulistamise peamiseks inimlikuks eksimuseks oli õhutõrjeüksuse radarisüsteemi vale seadistus, teatasid Islamivabariigi võimud laupäeval.

12.07.2020 09:50 (9.78) EL suursaadik Ukrainas Matti Maasikas: Ukraina on üle elanud Stalini, Holodomori, teise maailmasõja. See paneb rahva koroonast veidi teisiti mõtlema kui Lääne-Euroopas [Eesti Päevaleht]

Euroopa Liidu suursaadik Ukraina Matti Maasikas tunnistab, et alad, mida Ukraina valitsus hetkel ei kontrolli nagu Donetsk ja Lugansk, raporeerivad koroona kohta nii madalaid numbreid, et neid on raske uskuda.

10.07.2020 21:47 (3.26) Holland kaebab Venemaa Euroopa Inimõiguste Kohtusse [Õhtuleht]

Holland kaebab Venemaa Euroopa Inimõiguste Kohtusse (lüh. ECHR) seoses Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamises Ukraina kohal 2014. aastal.

10.07.2020 17:31 (3.26) Holland kaebab Venemaa MH17-ga seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse [Postimees]

Holland teatas reedel, et kaebab Venemaa Euroopa Inimõiguste Kohtusse (ECHR) seoses tema rolliga Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamises Ukraina kohal 2014. aastal.

10.07.2020 17:15 (3.26) Holland kaebab Venemaa MH17-ga seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse [ERR Uudised]

Holland teatas reedel, et kaebab Venemaa Euroopa Inimõiguste Kohtusse (ECHR) seoses tema rolliga Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamises Ukraina kohal 2014. aastal.

10.07.2020 16:20 (3.26) Saage tuttavaks: just temale kuulub kõige suurem rinnapartii Ukrainas! [ELU24]

Pluss-suuruses modell Mila Kuznetsova (32) on pärit Ukrainast Kiievist ja talle kuuluvad oma kodumaa kõige suuremad naturaalsed rinnad. Maailmas on ta oma rinnapartiiga 13. kohal.

09.07.2020 20:58 (3.26) Porošenko partei: lindistus Porošenko-Bideni vestlusest on võltsing [Postimees]

Ukraina parlamendisaadiku Andri Derkatši avaldatud lindistus, kus väidetavalt vestleb ekspresident Petro Porošenko USA endise asepresidendi Joe Bideniga, on võltsing, teatas neljapäeval erakond Euroopa Solidaarsus, mida Porošenko juhib.

09.07.2020 18:50 (9.78) Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi elu eesti maasikate ja ukraina tööjõu sõjas: "Tere tulemast rõõmus olema!" [Delfi Publik]

Kuusteist suve tagasi jättis Ruslan Trochynskyi maha oma tähelennu menukas Ukraina bändis Haydamaky vägeva armastuse tõttu eesti naise Terje vastu. Nüüd, sõjakuumas suves "maasikad versus ukraina tööjõud", sõitsime nende õuele ühe väga õnneliku pere eluvalemit uudistama.

09.07.2020 16:32 (3.26) Politsei saatis riigist välja kolm välismaalast [Postimees]

Politsei saatis riigist välja ühe Ukraina, ühe Egiptuse ja ühe Aserbaidžaani kodaniku

09.07.2020 15:30 (9.78) Ukraina parlamendiliige avaldas salvestuse väidetavast Putini ja Porošenko vestlusest, mis kulges väga soojas õhkkonnas [Delfi uudised]

Ukraina ülemraada fraktsiooniväline liige Andri Derkatš esitles pressikonverentsil Kiievis telefonikõne salvestust, milles kõlavad hääled, mis meenutavad Ukraina endise presidendi Petro Porošenko ja Venemaa riigipea Vladimir Putini omi.

09.07.2020 14:20 (6.52) Sergei Zenjovi kauaaegne koduklubi visati Ukraina kõrgliigast välja [ERR Sport]

Ukraina jalgpalliliidu distsiplinaarkomitee heitis aastatel 2008-2014 Eesti jalgpallikoondislase Sergei Zenjovi koduklubiks olnud Lvivi Karpatõ riigi kõrgliigast välja.

09.07.2020 11:15 (3.26) Ministeerium peatas Wizz Airi lennud Ukrainasse [ERR Uudised]

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) keelas juba möödunud nädalal Tallinna ja Kiievi vahet lennanud Wizz Airil edaspidi Ukraina vahet lennata. Keeld kehtib vähemalt kuu lõpuni.

09.07.2020 10:57 (6.52) Eesti kingitus Ukrainale leiab idas teravat vastukaja [Õhtuleht]

Kolmapäev tõi uudise, et Eesti saadab Ukraina armeele 2400 Makarovi püstolit. Venemaa saatkond Eestis naeruvääristas kingitust. See andis aga omakorda Ukraina kõrgele diplomaadile võimaluse tuua välja venelaste silmakirjalikkus.

09.07.2020 07:50 (3.26) Eesti meremehed tõrjuvad laevadelt tööloata ukrainlasi [ERR Uudised]

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) arvab, et riik on välismaa meremeeste suhtes liiga leebe, kuna erinevalt marjakorjajatest ja lüpsjatest ei pea kolmandatest riikidest pärit meremehed Eesti lipu all sõitmiseks tööluba taotlema.

09.07.2020 06:56 (3.26) Ukrainlaste asemel korjavad maasikaid nigeerlased ja hindud [Õhtuleht]

“Nigeerlasi on paarkümmend ja üks on Kamerunist,” räägib mitmeteistkümnel hektaril maasikaid kasvatav mees korjajatest, paludes enda ja talu nime kirja mitte panna. “Üks naisterahvas aitas neid otsida, temal on tutvusringkond nigeerlasi ja läbi tema tulid. Kõik on tudengid.” Eestlasi on tal tööl vähem kui välismaalasi vaatamata sellele, et sõbrad ja tuttavad tulid ka appi.

08.07.2020 23:13 (3.26) Trumpi kius päädis kolonelleitnanti tagasiastumisega [Postimees]

USA sõjaväe kolonelleitnant Alexander Vindman astus ametikohalt tagasi pärast seda, kui oli tunnistanud president Donald Trumpi vastu Ukrainaga seotud korruptsioonikahtluses ja sattunud tagakiusamise ja kättemaksu ohvriks, vahendas BBC.«»

08.07.2020 21:01 (3.26) UUS HÄDA: Läti saadab Eestisse tulevad Ukraina töötajad enda piirilt tagasi [Õhtuleht]

„Kuna valitsuse poliitilise otsustamatuse tõttu ei lubatud marjakorjajaid riiki sisse, siis on igati loomulik, et riik kompenseerib tekkinud kahju,“ leiab Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo, kelle sõnul jäi tänavu korjamata umbes kolmveerand Eestis valminud maasikasaagist.

08.07.2020 07:21 (6.52) Ukraina metsapõlengus on hukkunud vähemalt kuus inimest [Postimees]

Ukraina päästjad üritavad kustutada metsapõlengut, milles on hukkunud vähemalt kuus inimest, hulk inimesi on toimetatud haiglasse, ütles eile õhtul siseminister Arsen Avakov.

07.07.2020 16:50 (3.26) Üleöö suletud Versobanki omanikud nõuavad miljoneid: meiega käituti agressiivselt [Äripäev Online]

Paar aastat tagasi rahapesuprobleemide tõttu kinni pandud Versobanki ukrainlastest omanikud läksid Euroopa Keskpanga vastu kohtusse. Nad tahavad miljoneid eurosid kahjutasu, peale selle muid tulusid.

07.07.2020 07:13 (16.29) Eesti saadab Ukraina toetamiseks riigile 2400 püstolit [Õhtuleht]

Teisipäeval pani Kaitseministeerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.„Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laiemat mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta. Luik märkis, et peale poliitilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitsevõimele. „Lisaks relvade annetamisele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõjameditsiini alal ning jagab kogemusi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta.Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste reformide elluviimist, mis on märkimisväärne.Kaitseväe pearelvu

07.07.2020 07:11 (6.52) Eesti saadab Ukrainale 2400 püstolit [ERR Uudised]

Kaitseministeerium pani teisipäeval Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

07.07.2020 07:04 (9.78) Eesti saadab Ukraina toetamiseks riigile 2400 püstolit [Postimees]

Kaitseministeerium pani teisipäeval Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

07.07.2020 06:21 (9.78) Eesti saadab Ukraina toetamiseks riigile 2400 püstolit [Delfi uudised]

Täna pani Kaitseministeerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

06.07.2020 17:40 (6.52) Ukrainas on koroonaviiruse nakkuskordaja 27 [ERR Uudised]

Ukrainas on praegu koroonaviiruse nakkuskordaja 27, Euroopa Liit lubab teatavasti sisenda nende riikide kodanikel, kus nakkuskordaja on 16 või alla selle.

06.07.2020 16:16 (3.26) SUUR KOROONAKAART: ukrainlased pääsevad Eestisse, aga mitte maasikapõllule [Õhtuleht]

Valitsus teatas täna, 6. juulil, et soovib leevendada töö ja õppimisega seotud reisipiiranguid Eestisse. Plaani kohaselt saavad töötamise ja õppimise eesmärgil tulla Eestisse kõik koroonaviiruse haigustunnusteta isikud, kes seda vähegi soovivad. Ent nii Ukrainast kui veel mitmest riikidest saabujad peavad Eestis jääma 14päevasesse eneseisolatsiooni. Vaata lähemalt kaardilt, kui palju on koroonaviirusega nakatunuid riikides üle maailma.

06.07.2020 11:51 (3.26) TERE, UKRAINLASED! Opositsiooni aetava kiilu hirmus lubab valitsus võõrtöölised riiki [Õhtuleht]

Valitsus jõudis võõrtööjõu riiki lubamise osas kompromissini, sest muidu ähvardanuks riigikogu erakorralisel istungil edu opositsiooni.

06.07.2020 10:51 (3.26) Koduigatsus viib Eestist ka viimased võõrtöölised [Postimees]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoha juhatuse liige Vahur Tõnissoo sõnul oleks ainus lahendus, mis põllumajandustootjaid päriselt aitaks, otsus lubada riiki need võõrtöölised, kel lühiajalise töötamise load vormistatud ja kes ootavad Eestisse tööle tulemist. Juhul, kui pikendatakse praegu riigis olevate tööliste lubasid, ei pruugi sellest piisata, sest paljud praegu siin töötavad ukrainlased igatsevad pärast pikka pausi kodumaale.

06.07.2020 10:41 (3.26) TERE, UKRAINLASED! Opositsiooni aetava kiilu hirmus lubab valitsus peagi võõrtöölised riiki [Õhtuleht]

Valitsus jõudis võõrtööjõu riiki lubamise osas kompromissini, sest muidu ähvardanuks riigikogu erakorralisel istungil edu opositsiooni.

04.07.2020 20:00 (3.26) VIDEO | Mart Helme pühendas lahkumiskõne võõrtööjõu kartusele. „Ütlesin peaministrile jõhkralt“ [Delfi uudised]

Siseminister andis kõnes mõista, et tema erakond ei taha võitluseta alla anda Ukraina võõrtööjõu riiki lubamise või nende riigis viibimise lubade pikendamise küsimuses.

04.07.2020 12:16 (3.26) Mart Helme pühendas lahkumiskõne võõrtööjõu kartusele. „Ütlesin peaministrile jõhkralt“ [Delfi uudised]

Siseminister andis kõnes mõista, et tema erakond ei taha võitluseta alla anda Ukraina võõrtööjõu riiki lubamise või nende riigis viibimise lubade pikendamise küsimuses.

04.07.2020 09:58 (6.52) Eksministrid soovitavad Ukraina põllutöölistele piir avada [Postimees]

Endised maaeluministrid Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Ivari Padar (SDE) soovitavad valitsusel Ukraina hooajatöölised kiiremas korras Eestisse lubada, et päästa tööjõukriisis vaevlevaid põllumajandusettevõtteid.

04.07.2020 00:21 (3.26) Lugeja följeton: Siseministri uus amet [Pärnu Postimees]

“Teid ei teenin-da-ta!” kõlas tuttava näoga jäätisemüüja suust. Uku hämmeldus oli suur: kuidas nii, et ei teenindata? Alati on teenindatud, nüüd järsku enam mitte. Teisi ju teenindatakse! Olgugi müüja nägu tuttav, ei olnud Uku teda enne jäätiseputkas tööl näinud. Enne töötas seal üks tädi Ukrainast, keda alati kaunistas maasikamustriga põll. Nüüd teda enam polnud, oli ainult tuttava näoga onu, kes keeldus poisile jäätist müümast.

03.07.2020 18:22 (9.78) Eestis elavate Ukraina kodanike arv on kümne aastaga kahekordistunud [Postimees]

Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis ligi 11 000 Ukraina kodanikku, kümne aastaga on Eestis elavate Ukraina kodanike arv kahekordistunud.

02.07.2020 23:44 (3.26) Politsei saatis riigist välja viis välismaalast [Postimees]

Politsei saatis riigist välja kaks Moldova, kaks Gruusia ja ühe Ukraina kodaniku, kõik nad viibisid Eestis ebaseaduslikult.

02.07.2020 18:45 (6.52) Ukraina tühistas eurovõlakirjade müügi [Äripäev Online]

Ukraina valitsus püüdis neljapäeval veenda investoreid, et riigi reformikava püsib kursil pärast keskpanga presidendi Yakiv Smoliy ootamatut tagasiastumist, mis sundis katkestama 1,75 miljardi dollari suuruse eurovõlakirja müügi.

02.07.2020 18:15 (3.26) Iraan maksab allatulistatud reisilennuki hukkunute peredele kahjutasu [ERR Uudised]

Rootsi välisminister Ann Linde ütles neljapäeval, et Iraan on nõus maksma kahjutasu jaanuaris Teherani lähedal alla tulistatud Ukraina reisilennuki välismaalastest ohvrite peredele.

02.07.2020 08:59 (3.26) KRIIS LAIENEB PIIMATOOTMISSE: veerand Eesti lehmadest jääb lüpsmata, kui ukrainlased lahkuvad [Õhtuleht]

Piimakarjalautades töötab umbes 400 välismaalast, kellest ligikaudu 300 sunnib seadus kuu lõpus lahkuma.

01.07.2020 16:11 (3.26) Lennureisid Ukrainast Eestisse toimuvad vaatamata valitsuse piirangutele [ERR Uudised]

Vaatamata valitsuse piirangule kõrge koroonariskiga riikidest reisijatele said soovijad kolmapäeval lennata firmaga Wizz Air nii Tallinnast Kiievisse kui Kiievist Tallinnasse. Reisijatel, kellel ei ole aga eriluba riiki sisenemiseks, võidakse lähtekohta tagasi saata.

30.06.2020 21:11 (3.26) Euroopa Liit avab piiri 14 riigi kodanikele [trip.ee]

Euroopa Liit on juba mõnda aega plaaninud alates 1. juulist avada oma välispiirid valitud kolmandatest riikidest saabujatele. Kokkuleppimine riikide nimekirjas, kelle kodanikud saavad rohelise tule reisimiseks Euroopa Liitu, on tulnud siiski kõike muud, kui kergelt. Kui esialgne nimekiri koosnes 54 riigist, siis lõpuks jäi sõelale vaid 14 riiki: Alžeeria Austraalia Gruusia Jaapan Kanada Lõuna-Korea Maroko Montenegro Rwanda Serbia Tai Tuneesia Uruguay Uus-Meremaa Juhul, kui Euroopa Liidu kodanikud saavad vabalt reisida Hiinasse, lisandub sellesse nimekirja 15. riigina ka Hiina, kuid prognoositakse, et lähemal ajal seda ilmselt ei juhtu. Ühendkuningriiki vaadatakse kuni Brexiti üleminekuperioodi lõpuni 31.12.2020. kui EL riiki. Põhilisteks vaidlusküsimuseks nimekirja koostamisel oli otsustuskriteeriumites kokkuleppimine (missugune peab olema nakatumiskordaja 100 000 elaniku kohta), vaadeldi ka üldist nakatumistrendi, riigi toimetulekut viirusega, tervishoiusüsteemi taset ning nakatumisstatistika usaldusväärsust. Vaidlusküsimuseks oli ka see, kas nimekirja lisada riike, kuhu EL kodanikud praegu reisida ei saa. Nimekirja hakatakse üle vaatama iga kahe nädala tagant. Arvesse tuleb võtta, et toodud riikide nimekiri on soovituslik, sest EL liikmesriigid võivad rohelisest nimekirjast saabujatele riiki lubamisel kehtestada täiendavaid piiranguid. Ootuspäraselt pole nimekirjas USA-d, Venemaad ega Brasiiliat. Võrreldes esialgse nimekirjaga on sealt kadunud näiteks ka Ukraina, Türgi, Egiptus, Bosnia ja Hertsogoviina ning Kosovo. Reisimine hakkab muutuma omaette teaduseks Euroopa Liidu roheline nimekiri tähendab, et kokkuvõttes tekib meile reisimiseks või mittereisimiseks hulk erinevaid variante: Kolmandast riigist Euroopa Liitu reisimine on lubatud, Euroopa Liidust sinna samuti, kuid kehtida võib reisihoiatus. Näiteks Montenegro, kus Välisministeerium soovitab vaadata teiste riikide reisiinfot. Kolmandast riigist Euroopa Liitu reisimine on lubatud, kuid Euroopa Liidust sinna mitte. Näiteks Austraalia, Uus-Meremaa ja Tai. Kolmandast riigist Euroopa Liitu reisida ei saa, kuid Euroopa Liidust sinna saab. Näiteks Türgi. Kolmandast riigist Euroopa Liitu reisida ei saa, Euroopa Liidust sinna samuti mitte. Näiteks USA ja Venemaa. Kogu pilt muutub veelgi keerulisemaks, kui arvestada, et nii Euroopa riigid kui kolmandad riigid võivad kehtestada täiendavaid piiranguid. Näiteks võib Gruusiasse ja sealt Euroopa Liitu alates 1. juulist reisida, kuid rahvusvahelised lennud Gruusiasse pole lubatud kuni 1. augustini 2020.

30.06.2020 17:05 (3.26) Eesti pikendab kõrge riskiga riikidesse lennuliinide avamist 14. juulini [ERR Uudised]

Valitsus otsustas pikendada Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse kuni 14. juulini. Nende riikide hulka kuuluvad Rootsi, Portugal, Valgevene, Ukraina ja Venemaa.

30.06.2020 16:56 (6.52) Eestist lennuliinide avamise piirang pikeneb 14. juulini [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Valitsus otsustas pikendada Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse 14. juulini. „Viirus ei ole kuskile kadunud ning endiselt tuleb jälgida olukorda ka teistes riikides. Euroopas on kohti, kus nakatumiste arv on pigem tõusnud, mistõttu jätkame 18. mail jõustunud piiranguga,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas. MKM lähtub sihtriikide lubamisel ja keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab MKM koostöös Terviseametiga üle regulaarselt ning avab või piirab lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule. „Euroopa Liit on hetkel koostamas kolmandate riikide nimekirja, kust on lubatud liitu sisenemine. Paraku pole nende riikide hulgas Ukraina, Valgene ega Venemaa, kuna nendes riikides on endiselt viiruse levik murettekitav,“ lisas Aas. 26. juuni seisuga on keelatud Eestist otselennuliine avada Rootsi, Portugali, Valgevene, Ukraina ja Venemaa vahel. Ühtlasi sõltub liinide avamine ka sihtriigi enda reeglitest. Nagu ka Eestis, kehtivad teistesse riikidesse riiki sisenemisel piirangud, millega tuleks enda reisi planeerimisel arvestada. Piirang kehtib 18. maist kuni 14. juulini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus. Riikide viimase 14 päeva kumulatiivne nakatumiste arvu 100 000 elaniku kohta, leiad SIIT. Kõik uudised Keel EST

30.06.2020 13:43 (3.26) POOLED MAASIKAD RIKNEVAD PÕLLUL! Taluperenaine: vahel tunnen, et tõstan käed üles ja annan alla [Õhtuleht]

Marjakorjajaid on poole vähem, kui vaja – ja tõenäoliselt jäävadki pooled maasikad põllule. Laari talus kasvavad maasikad kuuel hektaril, millest kolm on täiesti korjamata. Ehkki Laari talu perenaine Kadri Nebokat otsib töötajaid iga päev, ei ole ta suutnud leida asendust neile 51 ukrainlasele, kes pidid tänavu põllule tulema – enne kui otsustati, et Eestisse ei lubata võõrtööjõudu.

30.06.2020 11:21 (3.26) Pea 9000 ukrainlast korjab tänavu saagi Soome põldudelt [Põllumajandus.ee]

Soome on praeguseks välja andnud 8700 töötamise luba peamiselt Ukraina päritolu põllumajanduse hooajatöötajatele, vahendab uudisteportaal 112.international.

29.06.2020 20:37 (3.26) Christopher Nolan paljastas, miks ta „Teneti“ just Tallinnas purki pistis [Õhtuleht]

Esimene Tallinnas filmitud Hollywoodi kassahitt, Christopher Nolani lavastatud märuliulmepõnevik „Tenet“ peaks kinolinadele jõudma 12. augustil. Samal päeval ilmub ka filmi väntamisest rääkiv raamat, kus Nolan selgitab, miks just Tallinn teda nõnda võttepaigana tõmbas. Värskelt avaldatud raamatukatke paljastab ka, kuidas lasti õhku Ukraina ooperiteatrit kehastanud linnahall.

29.06.2020 19:45 (3.26) Euroopa Liit pikendas Venemaa-vastaseid majandussanktsioone [Äripäev Online]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna pikendada kuue kuu võrra, kuni 31. jaanuarini 2021, piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

29.06.2020 18:55 (3.26) EL pikendas Venemaa-vastaseid sanktsioone [ERR Uudised]

Euroopa Liidu Nõukogu pikendas poole aasta võrra Venemaa vastu seoses Ukraina olukorra destabiliseerimisega kehtestatud majandussanktsioone.

29.06.2020 18:34 (6.52) Euroopa Liit pikendas Venemaa-vastaseid majandussanktsioone [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna, 29. juunil pikendada kuue kuu võrra kuni 31. jaanuarini 2021 piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Otsus järgneb 19. juunil Euroopa Ülemkogu videokohtumisel tehtud poliitilisele otsusele pikendada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, olles hinnanud Minski kokkulepete täitmise hetkeseisu. Tegemist on sektoraalsete sanktsioonidega ehk need on suunatud konkreetsete majandusvaldkondade ja mitte isikute suhtes. Majandussanktsioonid, mida otsusega pikendati, seisnevad järgmises: • piiratakse viie Venemaa riigi enamusosalusega suure finantsasutuse ja nende väljaspool ELi asutatud enamusosalusega tütarettevõtja, samuti kolme Venemaa suure energiafirma ja kolme kaitsetööstusettevõtte juurdepääsu ELi esmastele ja teisestele kapitaliturgudele; • kehtestatakse ekspordi- ja impordikeeld relvakaubandusele; • kehtestatakse ekspordikeeld kahesuguse kasutusega kaupadele sõjaliseks kasutuseks või sõjalistele lõppkasutajatele Venemaal; • piiratakse Venemaa juurdepääsu teatavatele tundlikele tehnoloogiatele ja teenustele, mida saab kasutada naftauuringute ja -tootmise eesmärgil. Euroopa Liit kehtestas 2014. aastal majanduslikud piirangud Venemaa suhtes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Euroopa Ülemkogu seostas 19. märtsil 2015 sanktsioonide kestuse Minski kokkulepete täieliku täitmisega, mis pidi toimuma 31. detsembriks 2015. Kuna seda ei juhtunud, on sanktsioonid endiselt jõus. 18. juunil pikendas Euroopa Liidu Nõukogu ka seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega kehtestatud piiravate meetmete kehtivust aasta võrra. Loe lisaks: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-venemaa-tegevuse... Lisaks kehtivad piiravad meetmed, mis kehtestati seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-ukraina-territor... Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

29.06.2020 15:41 (3.26) Ekspertkogu: majanduse toetamine peab olema hästi läbi mõeldud ja tulevikku suunatud [Valitsus]

Stenbocki maja, Tallinn, 29. juuni 2020 – Täna oma esimesele istungile kogunenud ekspertkogu, kelle eesmärk on valitsuse nõustamine majanduse taaskäivitamise küsimustes. Tõdeti, et kuigi majanduse käekäigu kohta võib leida juba positiivseid märke, pole veel lõpuni selge, mis meid aasta teises pooles ees ootab. Kõlama jäi mõte, et tuleb otsida ja edukalt ära kasutada neid võimalusi, mida pakub pandeemia käigus kiiresti muutuv maailm. Riik saab kindlasti sellele kaasa aidata, näiteks paindliku ja tõhusa ümberõppe, aga ka investeeringute soodustamise kaudu. Täpsemad ettepanekud majanduse elavdamiseks lepitakse kokku suve jooksul. „Majanduse taastumise juures on väga tähtis ühiskonna kindlustunne, samuti ekspordi areng, mis sõltub paljuski meie partnerriikides toimuvast“ ütles peaminister Jüri Ratas. Tema sõnul viitavad mõned näitajad üllatavalt kiirele taastumisele. „Näiteks on tasapisi kasvamas tarbimisaktiivsus ning vähenemas huvi laenu maksepuhkuste järgi, Eesti inimesed on valmis toetama siseturismi.“ „Tänasel kohtumisel kõlas julgeid ja mõtlemapanevaid ettepanekuid, mida soovin veel eksperdikogu liikmetega individuaalselt arutada. Eksperdikogu on valmis andma oma sisendi valitsuse majandusarengu komisjonile augusti keskpaigaks ja siis on õige aeg läbi arutada majanduse toetamise meetmed ka valitsuses, sest algavad tulevase aasta eelarve läbirääkimised,“ lisas peaminister. Ekspertkogu koosseisu kuuluvad ärijuhid ja majandusasjatundjad täheldasid muu hulgas, et koroonaviirusest tingitud kriis on kiirendanud paljusid olulisi protsesse, mis toimusid Eesti majanduses juba varem. Näiteks puudutab see kaugtööd ja e-teenuseid. Lisaks peab mõtlema tööstuse digitaliseerimisele, robotiseerimisele ja automatiseerimisele ning haridusele ja ümberõppele, et inimesed oleksid võimelised tegema nutikamat ja tasuvamat tööd. Kohtumisel toonitati ka rohepöörde tähtsust ja vajadust pingutada selle nimel, et Eesti oleks ka edaspidi digiriigi lipulaev maailmas. Meil on kogemusi ja lahendusi, millest oleks kasu neis riikides, kus on pandeemia ajal jõuliselt edasi arenenud arusaam digilahenduste tähtsusest. Ekspertkogu liikmed on: Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo ja Kadri Ukrainski. Ekspertkogu tööd juhib peaminister ja korraldab riigikantselei strateegiabüroo. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmP8ogFi Kõik uudised Keel EST

29.06.2020 11:03 (6.52) Kruuse küsib Rataselt, kas 1. juulist pääseb välistööjõud Ukrainast Eestisse [Põllumajandus.ee]

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse saatis Jüri Ratasele kirjaliku küsimuse, kus soovib teada, kas alates 1. juulist pääseb välistööjõud Ukrainast Eestisse nagu on öelnud siseminister Mart Helme.

29.06.2020 11:00 (3.26) Tamm ja Desna alistasid lisaminuti väravast kuulsa Kiievi Dinamo [ERR Sport]

Eesti jalgpallikoondislane Joonas Tamm naasis Tšernigivi Desna algkoosseisu ning aitas leivaisal Ukraina kõrgliigas 3:2 alistada Kiievi Dinamo.

27.06.2020 00:23 (3.26) Hoiatus: kui piirid ei avane, jääb enamik Eesti maasikaid põllule [Postimees]

Tartumaal asuva Laari talu perenaine Kadri Nebokat seletab, miks eestlased on ukrainlastega võrreldes maasikapõllul ebausaldusväärne tööjõud ning miks linnast pärit malevlastele ei saa peaaegu üldse loota.

26.06.2020 20:36 (6.52) Iraan saadab allalastud Ukraina lennuki mustad kastid Prantsusmaale [ERR Uudised]

Iraan saadab järgmisel kuul Prantsusmaale mustad kastid Ukraina reisilennukist, mille Teherani relvajõud jaanuaris eksikombel alla tulistasid, tappes kõik 176 pardal olnud inimest.

26.06.2020 17:04 (6.52) Kellele Euroopa Liidu piirid avanevad? Esialgne nimekiri [trip.ee]

Euroopa Liidu koridorides peetakse intensiivseid kõnelusi, mis riikide kodanikke lubada reisida Euroopa Liitu alates 1. juulist, kui EL välispiirid plaanitakse avada. Seni pole veel kokkeleppele jõutud ja reedel, 26. juunil läbirääkimised jätkuvad. Euronewsi käsutuses on esialgne nimekiri riikidest, mille kodanikud võidakse alates juulist Euroopa Liitu lubada. Võib eeldada, et siin tehakse mõned korrektuurid, kuid teatava üldpildi saab kätte. Lubatud riikide hulka kuuluvad: Albaania Serbia Montenegro Bosnia ja Hertsogoviina Kosovo Vatikan Monaco Andorra Ukraina Türgi Gruusia Lõuna-Korea Põhja-Korea Turkmenistan Vietnam Hiina Tai Myanmar Mongoolia Japaan Bhutan Liibanon Indoneesia Usbekistan India Tadžikistan Kasahstan Uus-Meremaa Austraalia Palau Dominica Bahama Saint Lucia Uruguay Jamaika Kuuba Guyana Paraguay Venezuela Nicaragua Costa Rica Kanada Angoola Tuneesia Namiibia Uganda Mosambiik Mauritius Sambia Rwanda Etioopia Maroko Alžeeria Egiptus Suurim probleem Euroopa riikide vahel seisneb selles, missugust kriteeriumi otsustamiseks kasutada ning osade riikide nakatumiskordaja usaldusväärsus. Plaanide järgi hakatakse nimekirja üle vaatama iga kahe nädala tagant. Samas tuleb arvesse võtta, et EL liikmesriigid võivad riiki lubamisel kehtestada erinevaid piiranguid. Näiteks on lätlased märku andnud, et Ukraina kodanikele nad praegu veel piire avada ei plaani. Ka EL riikide kodanike naasmisel reisilt "rohelise nimekirja" riikidesse võib ees oodata karantiin. Ka ei tähenda piiride avamine, et lennud kohe toimuma hakkaksid (näiteks Gruusia ei võta rahvusvahelisi lende vastu kuni 1. augustini). Üks Euroopa riik ei kuulu ei rohelisse ega punasesse nimekirja. See on Ühendkuningriik, mida kuni Brexiti üleminekuperioodi lõpuni 31.12.2020 vaadatakse kui EL riiki.

26.06.2020 13:13 (9.78) Ungari ja Ukraina tegutsevad keeletüli lahendamiseks [ERR Uudised]

Ungari ja Ukraina välisminister kohtusid neljapäeval juba teist korda vähem kui kuu jooksul. Budapesti ja Kiievi vahelises diplomaatilise aktiivsuse kasvus nähakse märki püüdlustest võtta maha kahe riigi suhteid ja Ukraina läänesuunalisi püüdlusi takistav vastasseis, mille ajendiks on Ukrainas elavate ungarlaste olukord.

25.06.2020 15:08 (3.26) Ukrainas tegutsev Eesti portaal kahekordistas kasumi 6,2 miljoni euroni [ITuudised.ee]

Ukraina internetikuulutuste turul tegutseva RIA.com Marketplaces OÜ mullune tegevuskasum oli 6,2 miljonit eurot, mis kasvas võrreldes aasta varasemaga üle kahe korra.

25.06.2020 12:18 (3.26) Majanduse elavdamise ekspertkogu koosseis on kinnitatud [Valitsus]

Stenbocki maja, Tallinn, 25. juuni 2020 – Valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu, kelle eesmärk on nõustada valitsust majanduse ergutamise, inimeste toimetuleku parandamise ja ettevõtete konkurentsivõime kasvatamise küsimustes, koguneb esimesele istungile esmaspäeval, 29. juunil. Ekspertkogu liikmed on: Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo ja Kadri Ukrainski. Ärijuhid, majandusteadlased ja -eksperdid toetavad majandusarengu komisjoni ja valitsust majandusuuenduste paketi koostamisel. Selle eesmärk on välja töötada terviklik ja tulevikku suunatud lähenemine koroonaviirusest tingitud majanduslangusest väljumiseks, fookusega inimressursside väärtustamisele, ettevõttete teadus- ja arendustegevusele, investeeringutele, bürokraatia vähendamisele ning kliimaeesmärkide saavutamisele. Eesti Panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti, kuid järgmisel aastal madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini. Ekspertkogu koosseisu kinnitas valitsuse majandusarengu komisjon ja seda hakkab juhtima peaminister. Ekspertkogu tööd korraldab Riigikantselei strateegiabüroo. Kõik uudised Keel EST

25.06.2020 09:12 (3.26) Ukrainas tegutsev Eesti veebipood kahekordistas kasumi 6,2 miljoni euroni [ITuudised.ee]

Ukraina internetikuulutuste turul tegutseva RIA.com Marketplaces OÜ mullune tegevuskasum oli 6,2 miljonit eurot, mis kasvas võrreldes aasta varasemaga üle kahe korra.

24.06.2020 14:20 (3.26) Ukrainale Eurovisioni võidu toonud lauljanna teatas beebiuudist [Õhtuleht]

Ukraina lauljanna Jamala, kes võitis 2016. aastal Eurovisioni lauluvõistluse, sai teise lapse.

23.06.2020 16:35 (6.52) Ukrainale eurovõidu toonud lauljatar sai teist korda emaks [ELU24]

Ukrainale 2016. aastal Eurovisioni võidu toonud lauljatar Jamala andis sotsiaalmeedia vahendusel teada, et tema ja Bekir Suleymanovi perekonda sündis teine laps.

21.06.2020 23:02 (3.26) Europääset püüdvad Tamm ja Desna said valusa kaotuse [ERR Sport]

Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Joonas Tamme koduklubi Tšernigivi Desna sai Ukraina kõrgliigas valusa kaotuse otseselt konkurendilt.

21.06.2020 19:26 (3.26) Reporter: Jaanieelne nädalavahetus tõi neli liiklussurma ja 25 vigastatut [ELU24]

Jaanieelne nädalavahetus on toonud neli liiklussurma ja 25 vigastatut. Võrtsjärvel kukkusid paadist välja 2 meest, üks neist uppus. Pirital hukkus liiklusõnnetuses mootorrattur. Harjumaal, Saku viadukti juures, hukkus 43aastane Ukraina kodanik, keskealine mees, kes paiskus autoga vastu silla kandeposte. Tallinnas Laagna teel lõppes arutu kiirustamine aga mitme auto kokkupõrkega. Sündmuskohal sai surma bussi oodanud naine, kellele üks sõidukitest otsa paiskus.

21.06.2020 15:31 (9.78) Helme: Ukraina renditööjõudu, nagu seni on olnud, ei ole ega tule [Postimees]

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul ei hakka Ukraina renditööjõudu sellisel kujul Eestisse enam tulema, nagu seni on olnud. Tema sõnul tegi sellele lõpu koroona, vahepeal jõuti ka seaduseid muuta ning lisaks sellele on Ukraina oma karantiini pikendanud ega lase inimesi välja.

21.06.2020 09:04 (3.26) Saku viaduktil hukkus autoga teelt välja sõitnud Ukraina kodanik [Postimees]

Täna veidi enne kella 4 sai häirekeskus teate Saku vallas sõiduautoga Mercedes-Benz teelt välja sõitnud mehest, kes hukkus õnnetuse tagajärjel sündmuskohal.

21.06.2020 08:17 (3.26) Tallinnas ja Harjumaal hukkus kolmes liiklusõnnetuses kolm inimest [ERR Uudised]

Tallinnas Laagna teel juhtus laupäeva õhtul raske liiklusõnnetus, milles hukkus jalakäija ning kuus inimest said kannatada. Pool tundi hiljem hukkus mootorrattur Tallinnas Randvere teel. Pühapäeva hommikul sai Saku vallas surma Ukraina kodanik.

20.06.2020 15:42 (6.52) Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega [Õhtuleht]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 18. juunil pikendada kuni 23. juunini 2021 piiravaid meetmeid, mis on kehtestatud seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega. „Antud otsus näitab Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja et rahvusvahelise õiguse rikkumistel on agressorile tagajärjed. See on eriti oluline arvestades, et Venemaa püüab COVID-19 pandeemia varjus oma agressiooni Ukraina suunal veelgi süvendada,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

20.06.2020 06:06 (3.26) Kindral Martin Herem: „Eestit on palju parem kaitsta kui Lätit!“ [Õhtuleht]

„Kui Eesti ei oleks NATOs ja Euroopa Liidus, oleks ilmselt ka meie praegu olukorras, kus meilt on mingi territoorium ajutiselt ära lõigatud või okupeeritud – nagu on tehtud Ukrainas, Moldovas, Gruusias. Lihtsas keeles öeldes: meid peedistataks samamoodi,“ ütleb kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

19.06.2020 18:25 (6.52) Merkel: EL pikendab Venemaale Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone [ERR Uudised]

Euroopa Liit otsustas pikendada Venemaale Ukraina konflikti tõttu kehtestatud sanktsioone veel kuue kuu võrra, ütles Saksa kantsler Angela Merkel reedel.

19.06.2020 18:12 (6.52) Merkel: EL pikendab Venemaale Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone [Postimees]

Euroopa Liit otsustas pikendada Venemaale Ukraina konflikti tõttu kehtestatud sanktsioone veel kuue kuu võrra, ütles Saksa kantsler Angela Merkel reedel.

19.06.2020 17:17 (3.26) Ratas Euroopa Ülemkogul: kiire kokkulepe on ELi majanduse taaskäivitamiseks vajalik [Valitsus]

Stenbocki maja, 19. juuni 2020 – Peaminister Jüri Ratas arutas Euroopa Ülemkogu videokonverentsil koos ELi liikmesriikide ametikaaslastega esimest korda Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ja järgmise mitmeaastase eelarve kohta. ELi riikide juhid kohtuvad läbirääkimisteks juuli keskel Brüsselis. Peaminister Ratase sõnul on kõigil liikmesriikidel läbirääkimistel sama eesmärk: jõuda võimalikult kiiresti järgmise ELi seitsmeaastase eelarves ja majanduse elavdamise kavas parima kokkuleppeni. „Mul on hea meel, et põhimõtteline toetus on taaskäivitamise kavale olemas. Nüüd tuleb jätkata tööd detailidega, et saaksime võimalikult kiiresti jõuda tulemuseni. Kiire kokkulepe on majanduse taaskäivitamiseks vajalik,“ sõnas peaminister Ratas. „Euroopa Liit vajab sellele enneolematule kriisile erakorralist reageerimist, mis oleks samas suurusjärgus probleemide ulatusega. Meie inimeste heaolu sõltub Euroopa käekäigust. Et meil läheks hästi, peab ka Euroopal minema hästi. Peame vältima tervisekriisi muutumist pikaajaliseks majanduskriisiks,“ sõnas peaminister. Ratase sõnul peavad majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud olema suunatud ka tulevikku ning toetama pikaajalist majanduskasvu. Meie jaoks oluline, et Euroopa Komisjoni majanduse taaskäivitamise investeeringud läheksid taristusse, energeetikasse ja digimajandusse,“ sõnas Ratas. „Selleks on Eesti valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks ELi eelarve kaudu,“ lausus peaminister. Tulevasest pikaajalisest ELi eelarvest kõneldes märkis peaminister Ratas, et hindab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastut piiriüleseid transpordiühendusi, sealhulgas Rail Balticut silmas pidades. „Eesti jaoks on oluline, et seda lisarahastust oleks võimalik kasutada Rail Balticu rajamisel senise kaasrahastamise määraga,“ lausus peaminister. Samuti rõhutas Ratas ühisest põllumajanduspoliitika kõneldes vajadust tagada Balti riikide põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused ülejäänud liikmesriikidega. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ülemkogu eesistuja Charles Michel andsid ELi riikide juhtidele ülevaate tulevikusuhete kõneluste seisust Ühendkuningriigiga ning esmaspäeval toimunud kohtumisest. ELi juhid andsid ülemkogul heakskiidu majandussanktsioonide pikendamiseks Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks. EL kehtestas 2014. aastal majanduslikud piirangud Venemaa suhtes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Taustainfo: Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava kogumaht 750 miljardit eurot, sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele. Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel ELi eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaksid toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. Sel aastal kujuneb Euroopa Komisjoni hinnangul Eesti majanduse languseks 6,9 protsenti, mis jääb riikide keskmisele alla. Eesti Panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti ning järgmisel aastal madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmNWuzGi Kõik uudised Keel EST

19.06.2020 16:05 (3.26) Politsei tabas Raplast kümme usbekki, kes töötasid ebaseaduslikult. Lisaks kästi riigist lahkuda seitsmel ukrainlasel, grusiinil ja venelasel. [Delfi uudised]

Politseinikud tuvastasid Raplamaal ettevõtte kontrolli käigus kümme Eestis seadusliku aluseta töötanud välismaalast.

19.06.2020 12:56 (3.26) Eesti U-17 jalgpallikoondis võõrustab sügisel EM-valikturniiri [ERR Sport]

Tüdrukute U-17 jalgpallikoondist ootab sügisel Tallinnas ees kodune EM-valikturniir, kus minnakse 28. septembrist kuni 4. oktoobrini vastamisi Prantsusmaa, Islandi ja Ukraina eakaaslastega.

19.06.2020 09:32 (6.52) Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas eile, 18. juunil pikendada kuni 23. juunini 2021 piiravaid meetmeid, mis on kehtestatud seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega. Pikendamine jõustub homme, 20. juunil. „Antud otsus näitab Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja et rahvusvahelise õiguse rikkumistel on agressorile tagajärjed. See on eriti oluline arvestades, et Venemaa püüab COVID-19 pandeemia varjus oma agressiooni Ukraina suunal veelgi süvendada,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et kuigi Venemaa on üritanud kasutada COVID-19 kriisi ettekäändena sanktsioonipoliitikat õõnestada, näevad EL ja ÜRO sanktsioonid üldjuhul ette humanitaarerandite taotlemise võimalust ja ei takista riikidel pandeemiaga võitlust. Meetmeid kohaldatakse ELi isikute ja ettevõtete suhtes. Piiravad meetmed on osa mittetunnustamise poliitikast ja hõlmavad erinevaid finants- ja investeerimisteenuste osutamise keelde Krimmis ning Sevastopolis. Keelatud on ka piirkonnast pärit kaupade sissevedu ELi territooriumile ning transpordi-, telekommunikatsiooni-, energia- ja nafta, gaasi ning maavarade sektorist pärinevate kaupade eksport Krimmi ja Sevastopolisse ning nende infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevuste osutamine. Samuti on keelatud osutada turismiteenuseid. Loe lisaks Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega seotud sanktsioonidest: https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tottu-kehtestatud-piiravad-meetmed. Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja EL sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

19.06.2020 07:35 (6.52) Ukrainas peetud ultramaratonil suri 33-aastane jooksja [ELU24]

Ukrainas Odessas eelmisel laupäeval joostud ultramaraton päädis tragöödiaga. 67 kilomeetrisel distantsil kadus Katerina Katjuštševa umbes 10 kilomeetrit enne finišijoont.

18.06.2020 18:17 (6.52) Ratas: idapartnerlus toetab julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu kasvu Euroopa naabruses [Valitsus]

Stenbocki maja, 18. juuni 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide juhtide videokohtumisel idapartnerluse tähtsust, mis toetab Euroopa naabruse julgeoleku, stabiilsuse ning heaolu kasvu. „Neil keerulistel aegadel oleme näinud, et tõhusaks võitluseks pandeemia vastu vajame Euroopa koostööd. Mul on hea meel, et oleme suutnud aidata idapartnereid võitluses COVID-19-ga. Siiski saab veel rohkem teha. Näiteks peaksime pandeemia mõju leevendamiseks kaaluma digitaalsete lahenduste väljatöötamist,“ sõnas Ratas. Peaminister tõi esile, et vastupanuvõime kriisidele on oluline nii väliste kui sisemiste ohtude puhul. „See suurendaks laiemalt kogu piirkonna turvalisust. Ilma turvalisuseta ei saa olla stabiilsust ja heaolu,“ lausus Ratas. Peaminister rõhutas oma sõnavõtus veel võitlust desinformatsiooni vastu. „Pandeemia ajal oleme näinud, et see muutub veelgi olulisemaks,“ sõnas peaminister. Samuti ei tohi Ratase sõnul unustada külmutatud konflikte, näiteks Gruusia alade jätkuvat okupeerimist ning agressiooni Ukraina vastu. Idapartnerite toetamiseks on peaminister Ratase sõnul mitmeid võimalusi, eeskätt koostöö majanduse ja IT vallas. „Meie vastastikune kaubandus kasvab üsna kiiresti, kuid partnerite lõimumisel Euroopa siseturuga, sealhulgas digitaalse ühtse turuga, on meil veel pikk tee minna,“ lausus Ratas ning julgustas idapartnereid jätkama reformikursil. Idapartneritele individuaalne lähenemine pakuks Ratase sõnul edukamalt reforme ellu viivatele riikidele rohkem koostöövõimalusi, kuid kaasata tuleks kõiki partnereid. Peaminister Ratase sõnul on idapartnerid teinud edusamme, et viia ellu Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal 2020. aastaks seatud 20 eesmärki. Need eesmärgid jagunevad valdkondade vahel, milleks on majandusareng ja turuvõimalused, institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, ühendatavus, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused ning liikuvus ja inimestevahelised kontaktid. „Nendel tulemustel on positiivne mõju idapartnerluse riikide inimeste igapäevaelule. Nüüd peame edasi liikuma ja leppima kokku konkreetsetes tegevustes tulevateks aastateks,“ sõnas Ratas ning kinnitas Eesti valmisolekut idapartnerluse riikide inimeste elujärje parandamisse panustada. Idapartnerluse riigid on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmNVvf6s Kõik uudised Keel EST

18.06.2020 15:56 (3.26) Mart Helme: imestan, miks Siim Kallas Isamaa kaevikusse granaadi heitis. Reformil pole enam kellegagi valitsust teha [Delfi uudised]

• EKRE esimees ei anna grammigi maasikakasvatajatele järele. Asendage ukrainlased masinatega või leidke uus tegevusala!• Müts maha! Mart Helmet panid Lihula operatsioonist nähtud videokaadrid politsei ees suurt aukartust tundma.• Koalitsioon otsib presidendikandidaati. Igal osapoolel on praegu ülesanne panna kokku oma kandidaatide nimekiri, seletab Helme.

18.06.2020 15:10 (3.26) Mart Helme: imestan, miks Siim Kallas Isamaa kaevikusse granaadi heitis. Reformil pole enam kellegagi valitsust teha [Eesti Päevaleht]

18.06.2020 09:16 (3.26) Made Laanpere: kommertslik asendusemadus seab ohtu vaesemate riikide naised [ERR Uudised]

Nüüd, mil koroona põhjustatud reisikeeld ja tarneahelate katkemine tõi kaasa Ukraina surrogaatbeebide "lattu kuhjumise" ei tohiks jääda enam mingit kahtlust – kommertslik asendusemadus on puhtakujuline inimkaubandus. Seejuures on lapsed ainult võrrandi üks pool, tehingu teises otsas on naised, kes raha eest lapsi ilmale kannavad, kirjutab naistearst Made Laanpere.

18.06.2020 05:03 (6.52) Ukraina sai Ühendriikidelt 60 miljoni väärtuses sõjalist abi [ERR Uudised]

Ukraina sai Ühendriikidelt enam kui 60 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi, ütlesid kolmapäeval diplomaadid.

17.06.2020 19:11 (6.52) Ukraina sai Ühendriikidelt 60 miljoni väärtuses sõjalist abi [Postimees]

Ukraina sai Ühendriikidelt enam kui 60 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi, ütlesid kolmapäeval diplomaadid.

17.06.2020 18:25 (3.26) Suursaadik: Ukrainas nakatunute arv kasvab [ERR Uudised]

Endiselt ootavad aga paljud Euroopa Liidu riikide, nende hulgas ka Eesti ettevõtjad appi hooajatöölisi kolmandatest riikidest.

17.06.2020 13:24 (3.26) Eestist tuule tiibadesse saanud võrkpallur sai Venemaa passi [Postimees]

Kümne aasta eest Eestis Pärnu VK ja Tallinna Selveri eest tegusid teinud ning siit laia maailma läinud ukrainlasest temporündaja Dmitri Pašitski võib Tokyo olümpial esindada juba Venemaa koondist.

17.06.2020 11:53 (3.26) Porošenkot ähvardab homme vahistamine [Delfi uudised]

Ukraina eksriigipeale Petro Porošenkole pannakse süüks võimuliialdust.

17.06.2020 11:18 (6.52) Ukraina endist presidenti ähvardab homme vahistamine [Delfi uudised]

Ukraina eksriigipeale Petro Porošenkole pannakse süüks võimuliialdust.

16.06.2020 20:03 (6.52) Trudeau: Iraan lubas saata Ukraina lennuki mustad kastid varsti [Postimees]

Iraan lubas saata jaanuaris eksikombel alla tulistatud Ukraina reisilennuki mustad kastid varsti Prantsusmaale, ütles Kanada peaminister Justin Trudeau teisipäeval.

15.06.2020 20:27 (3.26) Moskva: NATO riikide otsused toetavad Kiievi «sõjaerakonda» [Postimees]

Moskva peab NATO otsust anda Ukrainale laiendatud võimalustega partneri staatus toetuseks Kiievi «sõjaerakonnale», mille eesmärk on kasutada geopoliitilisel eesmärgil ära müütilise Vene ohu teemat, ütles esmaspäeval Vene asevälisminister Aleksandr Gruško.

15.06.2020 18:28 (3.26) Reinsalu: partnerlus USAga on oluline säilitamaks Euroopa Liidu stabiilsust [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul videokonverentsil, kus vahetati mõtteid USA välisministri Mike Pompeoga. Videokõne sissejuhatuse tegi Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell. „USA on meie lähim partner ja liitlane,“ kinnitas minister Reinsalu. „Meie üleatlandiline partnerlus on strateegiliselt oluline säilitamaks stabiilsust ja läänelikku eluviisil. Koroonakriis on seda arusaamist ainult kinnitanud.“ Reinsalu rääkis, et Balti regioon ja ülejäänud Ida-Euroopa piirkond on olnud tunnistajaks Venemaa kasvavale agressiivsusele. „See, mis toimub Ukrainas ei ole vaid kohaliku olulisusega, vaid defineerib selle, kas rahvusvaheline õigus ja austus riikide iseseisvusele on püsiv,“ sõnas Reinsalu. „Vajame Euroopas rohkem USA kohalolu,“ ütles Reinsalu ja rõhutas Kolme mere algatuse olulisust atlandiüleses koostöös. Minister avaldas lootust, et järgmisel Kolme mere konverentsil, mis toimub oktoobris Tallinnas, on kõrgetasemeline esindus. Reinsalu tegi ettepaneku, et dialoogi USA ja Euroopa välisministrite vahel võiks pidada vähemalt kaks korda aastas. Lisainfo: Pia Kuusik Välisministeerium Meedianõunik Avalike suhete osakond +372 5635 7866 www.vm.ee Kõik uudised

15.06.2020 17:42 (3.26) SÜDAMLIK VIDEO | Ukraina asendusemad ulatasid üle oma lapsed [Õhtuleht]

Koroonakriisi süül jäid Ukrainasse kaheks kuuks lõksu vastsündinud, kelle sealsed asendusemad argentiinlastest paaride jaoks ilmale tõid. Lõpuks said nad kokku oma bioloogiliste vanematega.

15.06.2020 15:54 (3.26) Välisminister Reinsalu Vilniuses: COVID-19 kriisist väljumisel on tähtis regionaalne koostöö [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna, 15. juunil Vilniuses neljapoolsel nõupidamisel Läti, Leedu ja Poola ministriga. Kohtumisel arutati muu hulgas Euroopa Liidu piiride avamise tingimusi kolmandatele riikidele. Samuti räägiti kriisijärgsest majanduse taastamisest, regionaalsetest suhetest ja julgeolekust. „Peame Euroopa Liidus panema paika konkreetsed tingimused, mille alusel kolmandate riikide elanikke siia taas reisima lubama,“ ütles minister Reinsalu. „Silmas tuleb pidada nii epidemioloogilist olukorda lähteriigis kui ka konkreetse reisija tervislikku olukorda.“ „Majanduslikku koostööd piirkondlikul ja ELi tasandil tuleb jätkata ja edendada erinevates töösuundades, sealhulgas eesmärgiga toetada ühtset turgu,“ rõhutas Reinsalu ja lisas, et ülemaailmselt tuleb jätkata koostööd selle nimel, et hoida rahvusvaheline kaubandus ja transporditeed avatuna ja paindlikena, et minimeerida niigi tohutut tagasilööki meie riikide majandusele. „Tihe regionaalne koostöö on oluline ka julgeoleku aspektidest. Ühised seisukohad NATOs on vajalikud kogu piirkonna turvalisusele,“ lisas Reinsalu. Minister Reinsalu sõnas, et on Eestis näinud, kuidas digitaalne ühiskond ja platvormid on neil aegadel eluliselt tähtsad. „E-teenused on võimaldanud paljude tegevuste jätkamist ja tihedat infovahetust. Ka Euroopa Liidu tasandil peame tegema palju rohkem – meil peavad olema e-allkirjad, mis tõesti töötaksid kogu Euroopa Liidus, et kodanikud ja ettevõtted saaksid sellest kasu.“ Minister kutsus huvitatud riike osalema 1. juunil Eesti ja Singapuri poolt korraldataval videokonverentsil, kus arutatakse digitaalse ümberkujundamise olulisust kõigis aspektides. „Erilist tähelepanu tuleks pöörata rahvusvahelise arengukoostööpoliitika digitaalsete aspektide tugevdamisele. COVID-19 kriisi pikaajalise mõjuga tegelemine nõuab rahvusvahelise koostöö fookuse suunamist digitaalse muundamise ja digitaalteenuste rakendamise juurutamisele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige haavatavamatele ühiskondadele, et vältida digitaalse lõhe edasist laienemist,“ sõnas Reinsalu. Kohtumise järel asetasid ministrid pärjad juuniküüditamise ohvrite mälestamiseks Nõukogude okupatsiooni ohvrite monumendi juurde. Fotod (Leedu Välisministeerium): https://flic.kr/s/aHsmNQYZsp Kell 15 osalevad ministrid Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul videokonverentsil, mis keskendub mõttevahetusele USA välisministri Mike Pompeoga välispoliitika võtmeteemadel, näiteks COVID-19 ja desinformatsioon (fookusega Hiina ja Venemaa tegevusel), Hiina, Lähis-Ida rahuprotsess ja Ukraina. Videokõne sissejuhatuse teeb Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell. Lisainfo: Pia Kuusik Välisministeerium Meedianõunik Avalike suhete osakond +372 5635 7866 www.vm.ee Kõik uudised

14.06.2020 23:17 (3.26) Tamm jäi Ukrainas pingile, aga Desna võttis suureskoorilise võidu [ERR Sport]

Eesti jalgpallikoondislane Joonas Tamm jäi Ukraina kõrgliigas esimest korda Tšernigivi Desna pingile, kuid tiimikaaslased alistasid Oleksandrija koguni 5:1 ja tõusid kolmandale tabelireale.

12.06.2020 21:27 (6.52) Ukrainast sai ametlikult NATO täiustatud võimalustega partner [Postimees]

Ukraina on saanud NATO täiustatud võimalustega partneri (EOP) staatuse, ütles reedel Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

12.06.2020 20:56 (6.52) Ukrainast sai ametlikult NATO täiustatud võimalustega partner [ERR Uudised]

Ukraina on saanud NATO täiustatud võimalustega partneri (EOP) staatuse, ütles reedel Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

12.06.2020 13:51 (6.52) USA vabastas Ukrainale mõeldud sõjalise abi [Postimees]

Ameerika Ühendriigid vabastasid Ukrainale mõeldud 250 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi pärast seda, kui see eelmisel aastal külmutati.

12.06.2020 08:44 (3.26) Moskva annab umbes miljonile idaukrainlasele Venemaa passi [Delfi uudised]

Venemaa kavatseb aasta lõpuks jaotada passid vähemalt miljonile inimesele, kes elavad Ida-Ukraina mässuliste kontrolli all olevates piirkondades.

12.06.2020 00:14 (3.26) Uskumatu seadusepraak tõi ehitusärimehele riigikohtus võidu [Postimees]

Nelja Ukraina ehitaja palkamise eest mitu aastat kohtukoridorides väntsutatud väikeettevõtja Einar Velpler mõisteti lõppastmes õigeks. Mehe päästis uskumatu seaduseaps, mille lappimisega hakkab ministeerium nüüd tegelema.

11.06.2020 11:48 (6.52) Iraan saadab allatulistatud Ukraina lennuki mustad kastid Pariisi [Õhtuleht]

Iraan teatas kolmapäeval ÜRO lennundusagentuurile, et saadab jaanuaris allatulistatud Ukraina lennuki mustad kastid analüüsimiseks Pariisi, vahendab Reuters.

11.06.2020 00:18 (6.52) Teder palub Zelenskõil lahendada poolemiljardilist äritüli [Postimees]

Suurärimees Hillar Teder palub Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskõil lahendada pea kümne aasta pikkuseks veninud äritüli Kiievis asuva Sky Malli kaubanduskekuse ümber, vastasel juhul nõuab ta Washingtoni arbitraaži kaudu Ukraina riigilt poole miljardi dollarini ulatuva kahju hüvitamist.

09.06.2020 11:40 (3.26) Ebaseaduslikku lastehoidu pidanud naine lämmatas beebi padjaga [ELU24]

Traagilisest surmajuhtumist avaldati uskumatu videokaader, mida süüdistatav üritas ise enne politsei saabumist kustutada, kirjutas Ukraina meedia.

09.06.2020 00:09 (3.26) Kalev Stoicescu: sõda Liibüas kuumeneb [Postimees]

Ukraina ning Süüria sündmuste varju jäänud Liibüa kodusõda on arenemas rahvusvaheliseks konfliktiks, mis hakkab üha enam meenutama Süürias toimuvat, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu.

08.06.2020 22:01 (3.26) Riigikohus mõistis Ukraina ehitajatele tööd pakkunud ehitusfirma õigeks [Õhtuleht]

Riigikohus mõistis õigeks Eesti ehitusettevõtte ja selle juhi Einar Velpleri, keda prokuratuur oli süüdistanud ilma seadusliku aluseta Eestis viibivale välismaalasele töötamise võimaldamises.

08.06.2020 16:43 (3.26) Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 4. juuni 2020 [Valitsus]

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Martin Helme. Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=rKspDTpKFZM Juhataja Urmas Seaver Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ning peatselt liitub meiega ka rahandusminister Martin Helme. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun! Jüri Ratas Suur tänu! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Kõigepealt lubage soovida head Eesti lipu aastapäeva! Eesti lipp on 136 aastat vana ja täna hommikul oli tõesti väga ilus lipuheiskamine Pika Hermanni torni jalamil. Meil oli just kabinetinõupidamine, mis äsja lõppes. Kaitseminister andis ülevaate Kaitseväe ja Kaitseloodu kaasamise kohta, mis on seotud COVID-19 kriisiga. Ma tahan ka omalt poolt öelda, et see on ikkagi esmakordne, kui militaarpool, sõjaline pool nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu raames tuleb tsiviilkriisile appi seda lahendama ja veel nii pikaajaliselt. See koostöö on kindlasti olnud väga hea, seda sai tõdetud ka täna arutelul, olgu see siis Kaitseliidu koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga. Nii et aitäh kogu südamest Kaitseväele ja Kaitseliidule! Või näiteks seesama, mis on seotud välihaiglaga. Oli ka täna arutelu all, et arvestades Eesti selliste geograafiat, meie suurt rikkust, mis meie saared on, siis ikkagi tuleks ka tulevikus tõsiselt kaaluda, meil on üks selline välihaigla praegu, et kui kriis oleks laialdasem, ja siin kõrval on veel muud ohud, siis see kaks välihaiglat kindlasti kuluks marjaks ära. Nii et seda peab siis vaatama, millised on eelarvelised võimalused tulevikku silmas pidades. Kaitseministri ülevaatest. Ta ütles, et tema hinnangul kehtiv õigusruum on selleks piisavalt paindlik, et selliseid tsiviilkriise lahendada. Samuti ütles ta ka seda, et kaitseväelaste ja kaitseliitlaste motivatsioon oli kõrge. Kohtudes nendega ka ise, ma kindlasti kinnitan seda. Samuti Kaitseministeeriumi valitsemisala on valmis andma ka edaspidi oma panuse tsiviilkriiside lahendamiseks ja nende toetamiseks. Nüüd edasi, rahandusminister ja tema meeskond on teinud väga head tööd, kui pidada silmas riigi võlakirjade emissiooni. Kindlasti see näitab Eesti tugevust. Riigi 1,5 miljardi euro suurune võlakirjaemissioon kujunes meile edukaks. Investorite huvi valitsuse 10-aastase tähtajaga võlakirjade vastu oli väga suur. Ja seepärast otsustasime suurendada ka võlakirjade mahtu 1,5 miljardi euroni. Võlakirjade intressimääraks kujunes 0,125% aastas, mis on meile väga soodne. Võlakirjade tootlus tähtajani on 0,235% aastas. Edukas emissioon on kindlasti kvaliteedimärk Eesti riigile, meie majandusele, meie rahandusele ja – nii nagu ma alustasin, nii ma ka lõpetan – loomulikult ka Rahandusministeeriumi professionaalsele tööle. Nüüd Euroopa majanduse taaskäivitamine. Ütlen ausalt, et meil oli täna esimene arutelu selle üle ja minu meelest see oli väga sisuline, väga asjalik, väga tõsine arutelu. 750 miljardit on igatpidi väga suur maht, aga küsimus ei ole minu meelest nendes eurosentides ja eurodes, see ei ole esmane küsimus. Küsimus on tegelikult see, mida see siis tähendab, mida see sellele 27 liikmesriigile tähendab, kuidas toimub tagasimakse, mille arvel toimub tagasimakse, mis on õiguslikud alused. Nii et need teemad kõik olid täna arutelu all. Samuti õiguskantsleri küsimused selle arutelu kohta, ja sellega me lähem edasi. Üks on selge: kui ülemkogu, mis tähendab siis, et riigid ühel hetkel on mingisuguse paketiga nõus, ja ütleme, et tahab midagi ligilähedaselt täna välja pakutule ja siis eeldame, et 27 riiki on sellega nõus – seda me muidugi ei tea –, siis minu arvates ta peab igal juhul olema riigikogu täiskogu tasandi otsus. Aga täna me võime öelda ka nii, et tegelikult ei ole ju midagi laual. Ei ole olemas MFF-i, ei ole veel olemas ka sedasama taaskäivitamisrahastut või -fondi. See on lihtsalt teoreetiliselt üks pakkumine ja nii tulebki seda täna käsitleda. Eks selle üle hakkavad taas arutelud pihta 18. juunil meil ülemkogus. Martinil on enne seda rahandusministrite nõukogu, sealt saab juba sellise esmase tunnetuse kätte. Ja nüüd eile tuli ka uudis, et me ei saa mitte kokku 18. juunil, vaid see toimub taas videosilla teel. Nii et jah, täna me seda arutasime, Euroopa Komisjoni esitatud majanduse taaskäivitamise fondi Euroopa Liidu uuendatud pikaajalise eelarve, 2020–2027 ettepanekut. Nagu ma ütlesin, aruteludega on kavas jätkata. Eesti positsioonilt järgmisel nädalal peavad tulema taas valitsuskabinetti ja valitsuse istungile. Eks peale seda tuleb loomulikult saada nii nagu kord ja kohus ka see mandaat Euroopa Liidu asjade komisjonilt. Ma arvan, et ka siin on vaja veel tihedamat koostööd riigikogu täiskoguga. Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7–16% ja Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5–12%. Ja komisjon prognoosib Eesti tänavuseks majanduslanguseks natuke alla 7% – 6,9%. Nüüd, kui hetkel rääkida sellest ettepanekust, sellest taaskäivitamiskavast, siis mina olen öelnud, et see on samm õiges suunas. Et siit startida, et siit hakata arutama, kindlasti see on hea lähtekoht. Aga veel kord: siin on kindlasti ka päris palju selliseid vastamata küsimusi, kus me neid vastuseid soovime. Kindlasti ka meie enda põhimõtted, mis on Eesti jaoks olulised, millest me ei saa loobuda. See ettepanek, mis hetkel on laual, rahanumbrites, kindlasti pakub huvi kuulajatele ja lehelugejatele, selle kohta võib siis öelda nii – aga veel kord ma rõhutan, et see on ettepanek –, et see tähendab siis Eestile 3,3 miljardit eurot lisaks sellele MMF-ile või Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele. Sellest siis enamik oleks toetused, täpsemalt seal üks 1,85 miljardit, ja ülejäänu on võimalus – ülejäänu on võimalus – võtta headel või veel ka väga soodsatel tingimustel laenu. Ja ees ootavad kindlasti, ma ütlen, väga keerukad läbirääkimised. Läbirääkimised ka näiteks selle üle, kuidas seda tegelikult statistikas kajastatakse jne. Nii et need küsimused kõik olid meil täna samuti arutelu all. Istungil oli kokku 17 päevakorrapunkti. Majandus- ja taristuminister andis täna valitsusele ülevaate ka Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest. Jutt on siis 213 kilomeetrist raudteest Eestis, olgu see siis projekteerimine ja ka reisiterminalid, mis on seotud Tallinna ja Pärnuga. Nüüd, peale kella kahte on meil tõsine arutelu. Olen ka öelnud siin pressikonverentsil välja, et 4. juuni on see päev, kui me hakkame arutama riigivarude tagamist ja selle parandamist. Minu hinnangul ei ole riigivarudega või selle varustuskindlusega täna asjad hästi, seda on vaja kindlasti parandada, kui me tahame, et sellistel keerulistel kriisidel me oleme paremini valmis. Aga see lause, mis ma teile nüüd ütlesin, loomulikult see tähendab rahalisi vahendeid, neid varusid me ilma rahaliste vahenditeta parandada ei saa. Olgu see toiduvaru, olgu see … No üks, millega me täna võime kindlasti rahul olla, on kütuse- ja küttevaru, jah, see kütusevaru on meil tõesti hea. Aga kui me räägime näiteks isikukaitsevahenditest, toiduvarust, esmatarbekaupadest, isikukaitsevahenditest, siis on siin võimalus kindlasti astuda väga suur ja oluline samm edasi. Ja ma arvan, et ka see õppetund, mis on olnud kindlasti meie jaoks valus, koroonaviirus, annab hea sisendi siia. Siit on tarkust õppida. Nüüd üleskutse puhata Eestimaal. Mul on hea meel, et siin erinevad ametkonnad järjest rohkem ja rohkem pööravad sellele tähelepanu. Kindlasti algav suvi möödub siis tervisekriisist taastumise tähe all ja selleks tuleb Eestimaal, ma arvan, käia mõnusalt ringi, oma kodumaad armastada, ja meil on väga palju selliseid kohti, mida taas avastada või uuesti uuesti külastada, olgu need meie kaunid metsamassiivid, meie ilusad saared või teised Eestimaa paigad. Ja sama mõtet kannab ka kampaania „Armasta Eestit“, mille Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus täna käivitab. Selle eesmärk on kutsuda inimesi avastama enda jaoks uusi kohti ja kogume erilisi hetki just meie kaunil kodumaal. Armastame siis meie Eestit samuti. Aitäh! Juhataja Rahandusminister Martin Helme, palun! Martin Helme Tervist! Ma kõigepealt tahaks ära õiendada ühe libauudise, millega Delfi on jälle hakkama saanud. Kirjutas siin pealkirjas, et ma olen bluffinud numbritega ja olen aastakümneid Eestis elanud inimesed ajutiste töötajate hulka võtnud. Ei ole. Meil on pikaajalised elamisload – need on neid aastakümneid Eestis elanud inimesed, no põhimõtteliselt siis Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel siia jäänud –, neid on 156 000. On lühiajalised – no need on need hooajatöötajad samuti ja igasugused renditöötajad, neid on 16 000. Ja siis meil on tähtajalised elamisload, millega käib kaasas ka töötamise õigus, need on saadud viimase viie aasta jooksul. Neid tavaliselt ajutiseks töötajaks ei loeta, sest nad ei tule siia peamiselt mitte töö eesmärgil, aga neil on töötamise õigus. 16 000 + 31 000 on kokku 48 000. Lisaks elab Eestis alaliselt 25 000 Euroopa Liidu kodanikku. See tähendab siis kõige rohkem muidugi naaberriikidest, aga üllatavalt suur kogukond ka näiteks Suurbritanniast või Itaaliast. Ja siis muu maailma kodanikud on ka veel selle sees. Nii et meil on kokku Eestis siis võõrpäritolu rahvastikku suurusjärgus 230 000. Kust maalt alates hakkab see muutuma probleemiks rahvusriigi kontseptsioonile, see on kindlasti kahtlemata tunnetuse küsimus, aga ei ole mingil moel võimalik öelda, et arv 50 000, mis on ka ümardus, on vale. Nüüd ma räägin oma tööasjadest ka. Kõige parem uudis kahtlemata on väga hea vastuvõtt, mis Eesti sai rahvusvahelistel finantsturgudel oma pikaajalise võlakirja emissiooniga. See mitmetpidi hea. Esiteks meil on väga soodne intressimäär. See intressimäär tuleneb siis investorite suurest huvist. Kui me läksime välja sihikuga 1–1,5 miljardit laenu võtta, siis see vahemik oligi tekitatud selleks, et meil oleks suurem paindlikkus otsustada vastavalt pakkumiste hulgale, mida me siis teeme. Pakkumisi tuli kokku 7,7 miljardi eest ja see muidugi surus siis selle raha hinda alla. Otsustasime võtta maksimummahus ehk 1,5 miljardi ulatuses. Siin loogika on selles, et esiteks praeguse emissiooni soodne hind kahtlemata on üks põhjus. Kui me niikuinii teame, et meil see ei jää viimaseks rahavõtmiseks turgudelt, siis kasutame seda praegust soodsat hinda ära ja võtame siis selle suurema portsu praegu. Võib olla näiteks poole aasta või aasta pärast see hind ei pruugi enam nii soodne olla, see sõltub väga palju rahvusvahelistest finantsturgudest. Ja teiseks, mida suurem see summa on, seda rohkem me kaasame erinevaid investoreid, kelle jaoks Eesti ei ole siis enam tundmatu maa, kes on harjunud siis meie olemisega selles nende kauplemissüsteemis ja nende jälgitavates nimekirjades. Ehk siis teisisõnu või nii-öelda söödame turgu sisse. Lõpuks sai siis 10-aastase võlakirja kupongimääraks 0,125% aastas. Ja see lunastamistähtaeg on meil siis 10. juuni 2030 ja tootlus tähtajani – aastane tootlus – on 0,235% aastas. Nii et selline see hind on ja see on väga soodne hind – parem kui Lätis ja Leedus. Investorite huvi kinnitas, et rahvusvahelistel finantsturgudel on suur usaldus Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vastu ja meie majanduse tugevus. Aga mis on võib-olla isegi oluline, mida siinjuures tahaks ka veel eraldi välja tuua, on, et see emissioon, mida me nüüd üle 18 aasta esimest korda tegime, annab väga olulise ja suure ja positiivse tõuke Eesti kapitaliturgude arenguks, sest see tekitab siis, ütleme, selle, et riigi 10-aastase võlakirja riskimarginaal, mis nüüd muutub ka turgudel kaubeldavaks, on võrdluse alus. Ehk siis ingliskeelses žargoonis benchmark, mida võetakse siis lähtekohaks kõikide Eesti suuremate ettevõtete ja pankade edasistel võlakirjade emiteerimistel. Ja see teeb siis ka ettevõtetel turgudelt, kapitaliturgudelt raha kaasamise lihtsamaks ja tõenäoliselt ka odavamaks. Nagu öeldud, me viimati võtsime raha niimoodi turult aastal 2002 ja sõltuvalt sellest, missugune on majanduse edasine areng Eestis ja mujal, tõenäoliselt ei jää see meie viimaseks võlakirja tõstmiseks, aga millal see täpselt on ja mis mahus, seda täna on liiga vara hinnata. Siis riigikassa võla maht kasvas võlakirjade emiteerimisega praeguseks 2 miljardilt 3,5 miljardile. Ja koos eurofondiemissiooniga on riigikassa käesoleval aastal võlakohustusi siis kaasanud 2,82 miljardit eurot. Valitsus arutas ka ja kiitis heaks Riigikogule saatmiseks riigigarantii andmise töötusriski leevendamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Liidu eelarve ja liikmesriikide garantiide toel on kavas luua ajutine ja tähtajaline ühine rahastus, et tulla paremini toime koroonapuhangust põhjustatud tööpuuduse järsu kasvuga. See on see, mida me nimetame siis SURE-ks või eestikeelne akronüüm on TERA ehk Tööturu Erakorraline Meede. Euroopa Liidu peale kokku on selle meetme maht 100 miljardit eurot, liikmesriigid saavad sealt küsida laenu soodsatel tingimustel, et rahastada siis juba tehtud või ka veel plaanitavaid ajutisi tööturumeetmeid. No meie puhul see ajutine tööturumeede teatavasti oli see Töötukassa palgatoetus, mille maht tänase päeva seisuga, õigemini mitte tänase päeva seisuga, vaid, ütleme, viimase kokkuvõtte järgi on see, et me oleme sellest 250 miljonist ära kulutanud suurusjärgus 140 miljonit praeguseks. Laenu saamiseks tuleb siis ära näidata, et alates veebruarist on need kulutused lühiajaliselt tööturumeetmetele järsult kasvanud. Laenu siis võtab Euroopa Komisjon, kaasates raha finantsturgudelt. Ja sellele laenule on liikmesriikide, Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu Euroopa Liidu eelarvegarantii. Eesti garantii osa sellest on 0,195% kogu sellest mahust ehk siis 48,7 miljonit eurot. Garantii sissenõudmise risk muidugi on äärmiselt madal meie kõigi hinnangul. Kogu see rahastamisskeem käivitub selliselt siis, kui kõik liikmesriigid on omad protseduurid lõpetanud selle garantiileppe andmiseks. Meie puhul tähendab see siis parlamendi suure saali heakskiitmist. Ja Eestil on pärast seda siis võimalik sealt omakorda laenu taotleda. Maksimaalselt saame me lihtsalt küsida 350 miljonit. Kuid konkreetseid laenusummasid me ei ole tänaseks kindlasti ära otsustanud või isegi mitte seda, kas me tahame sealt laenu küsida. Ja viimane punkt siis. Läbirääkimistel Riigimetsa Majandamise Keskusega siin mõned nädalad tagasi vaatasime me üle nende dividendi aastaks 2020. Võib-olla sissejuhatuseks ütleksin niimoodi, et kõikide Eesti riigile kuuluvate äriühingute – aga Riigimetsa Majandamise Keskus on muidugi veidi teine juriidiline kehand – puhul me oleme pidanud üle vaatama nende dividendiootused 2020. aastaks ja osade puhul on paratamatu, et see dividend väheneb. Aga osade puhul me oleme dividendi ka suurendanud sellest teadmisest või selle loogikast lähtudes, et ajal, kui Eesti riik peab turult raha juurde laenama, ei ole mõistlik, et lihtsalt seisab meie ettevõtete, riigile kuuluvate ühingute arvel suur hunnik raha. RMK on väga likviidne asutus. Me põhimõtteliselt näpistasime tema arvelt – no hästi kirvega öeldes – siis pool ära. Selles mõttes neid kindlasti nagu tühjaks pigistanud. Ja riigieelarvesse kantav summa on 65,9 miljonit eurot. Me suurendasime seda summat algsega võrreldes ka selle tõttu, et eelmine aasta oli RMK-le äärmiselt tulus aasta ja nad ületasid oma tulu. Nüüd, Tootsi tuulepargi kinnistute müügitulu tuleb meile järgmisel aastal, sest see tehing on tehtud käesoleval aastal. Ja nii ta on. Aitäh! Juhataja Välisminister Urmas Reinsalu, palun! Urmas Reinsalu Jah, aitäh! Siin Martin oli rahul võlakirjaemissiooniga, et Eesti on usaldusväärne, hinnatakse, ettevõtjad ja investorid on huvitatud raha paigutamisest ja üle märkimisest. Ja eks ta ole ka ju nii, et Eesti rahandussüsteemile on selles sedavõrd tunnustus. On väga ulatuslik ka see tunnustus, mida me oleme saanud, mida meie diplomaadid on saanud siis töös me ÜRO eesistumise lõpu üle maikuus. Samuti, mul oli eile Põhjala, Balti ja Visegrádi riikide välisministrite koosolek. Ja tõepoolest, kolleegid eranditult tunnustasid Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumist ja rõhutasid just nimelt seda, et riikide uuesti selle kriisi ajal kokku tulemisel oli kindlasti kesksel kohal meie diplomaatide tegevus. Omalt poolt olen tänulik selle eest, et nemad olid andunud toetajaid meile sellel eesistumisel. Nüüd, valitsus otsustas kiita heaks Eesti positsioonid järgmisel nädalal toimuval arenguministrite koosolekul. Siin on oluline, et jutuks tuleb arenguministrite koosolekul siis tegelikult koroonaviiruse vastane võitlus, kuidas Euroopa Liit siis aitab ülejäänud maailmas koroonaviirusega teistes riikides hakkama saada, ennekõike siis arengukoostöö sihtriikidel. Minu jaoks on tähtis, et üks prioriteetne riikide grupp on ka idapartnerluse riigid. Ja me oleme, Eesti on pakkunud välja omaalgatuse, mida lõviosa Euroopa Liidu liikmesriik on toetanud. Ma kuulutan selle idee ka välja siis järgmisel esmaspäeval sellel arenguministrite koosolekul, et luua üleeuroopaline koroonaviiruse lahenduste niisugune digitaalne platvorm, kuhu kõik riigid kannavad oma arengukoostööprojektid või digitaalselt projektid, kuidas koroonaviirusega hakkama saada, seda tõkestada. Siis on omakorda huvitatud riikidel ja ka ettevõtjatel võimalik seal n-ö turuna koostöövõimalusi otsida. Rääkisin just ka Euroopa Liidu arengukoostöö volinikuga ja ka Euroopa Komisjon on huvitatud olemast sellele Eesti algatusele strateegiline partner. Ning kui me kõneleme nüüd praktiliselt olukorrast, mis puudutab piiride järkjärgulist avamist, siis võib öelda nõnda, et Schengeni sees valitseb pehmelt öeldes olukorra paljusus, dünaamika. (Näitab kaarti.) Kui me vaatame seda kaarti, siis ma olen selle kaardi üles ehitanud nüüd sellel põhimõttel, millised on Eesti kodanike liikumisvõimalused tänase päeva seisuga teistesse Schengeni riikidesse. Rohelised on need riigid, kuhu inimestel, Eesti inimestel on võimalus tänase päeva seisuga minna piiranguteta, see tähendab, et inimesed lubatakse meile laekunud informatsiooni alusel nendest riikidest sisse ja nad ei pea esitama ei tervisetõendit ega läbima karantiini. Punased on need riigid, mille puhul riiki ei lubata Eesti kodanikke, praeguse seisuga. Sinised on nüüd riigid, kuhu lubatakse sisse teatud gruppi inimesi. Need määratlused võivad olla erinevad, näiteks Prantsusmaale lubatakse põhjendusega – see põhjenduste kataloog siis on, et inimene peab määratlema piltlikult öeldes –, sest Prantsusmaa eesmärk on vältida tavaturismi, põhjendusega tuleb tulla. Samamoodi tegelikult ju ka Soome lubab põhjendatud kaalutlustel, isiklikel kaalutlustel meie kodanikke sisse, aga tavaturiste ei ei luba. Ühesõnaga, sinine grupp on selline. Kollane grupp on selline, et riiki lubatakse, aga peab jääma karantiini kaheks nädalaks. Nüüd on küsimus selles, et kahtlemata meie huvides oleks, et see pilt ja selgus oleks võimalikult ühetaoline. Siin me oleme üle Euroopa saanud tunnustust, et esimesena on teatud süstemaatilise käsitluse ikkagi Balti riigid oma koostöös loonud selle Balti mulliga. See tähendab seda, et meil on selged reeglid, et me lubame selle nädala algusest sisse teisest Schengeni riikidest ja me ütleme, et kõiki sisse, ja teiseks, teatud riikidest naasjad või tulijad, nemad peavad jääma karantiini. Ja see on selgelt objektiivne määratletud kriteerium: 15 inimest viimase kahe nädala jooksul 100 000 nende riikide elaniku kohta haigestunut. Ja me oleksime loomulikult huvitatud, et võimalikult kiiresti meie inimeste liikumisvõimalused paraneksid. Ma kahepoolselt suhtlen oma kolleegidega, kutsun üles andma sama õigust, nagu me oleme andnud nendele Schengeni riikidele, et ka Eesti kodanikele seda anda. Loomulikult oleme huvitatud sellest, et venitusteta meie inimesed on õigused saaksid. Me eeldame, et 15. juuni võiks olla üks laiem otsustamise hetk. Saksamaa on juba lubanud, ka mitmed teised riigid on lubanud, et 15. juunist nad kõrvaldavad siis piirangud teiste Schengeni riigi elanikele sisenemiseks. Võib eeldada, et mingisuguseid piiranguid, mis puudutab siis nt karantiininõuet, need võivad ka teatud riikide suhtes või teatud riikide enda kaitsemeetmetele kindlasti ka pärast seda säilida. Tähtis on see, et me saavutaksime selle, et kogu Schengeni ruumis oleks võimalik inimestel jälle liikuda, et sisenemise keelde ei oleks. See, et rakendatakse ka rahvatervise piiranguid, karantiini ja muid asju, oleks siis järgmine samm. Aga see peab olema ka objektiivselt mõõdetud. Teine probleem, tõsine probleem on sellega, kuidas ja millisel asjaolul kontekstis avada Schengeni ruumi väljapoole, kolmandatest riikidest tulevatele inimestele. Täna kehtib selge ja kõigi Euroopa riikide kokkulepe, et Schengeni ruum on suletud kuni 15. juunini. Välja arvatud siis, ütleme, hädajuhtumid, kus riigid on teinud erandeid, kasvõi, aga üldine põhimõte on see, et Schengeni ruum on suletud. Ja nüüd on väga keeruline. Töörühm kogunes teisipäeval, mis puudutas piiride avamist. Tervisegrupp, üleeuroopaline kogunes kolmapäeval. Homme kogunevad siseministrid, et püüda leida ühetaoline lahendus, kuidas seda avama hakata. Sest milline on olukord? Kui Schengeni sees kontrolli ei ole ja üks riik ütleb, et ta tõmbab piirangud maha täiesti kolmandatest riikidest tulijatele, siis tegelikult see tähendab nende inimestega, kes on potentsiaalsed kõrgematest viirusepiirkondadest, kandumist üle Schengeni. Ja see sunniks otsekohe peale ka teisi Schengeni riike hakkama siiski taastama piirikontroll. Järelikult on oht, et me astume selles mõttes jälle tegelikkuses sammu tagasi. Eesti vaade on siin selge: me ei tohi kiirustada, me peame saavutama ühetaolised põhimõtted. Arvan, et see, et hinnata lähteriikidest nakatumise arvu, on kindlasti kõige mõistlikum. Kolmandaks on oluline ka usaldusmeetmeid rakendada, st karantiini ja muid usaldusmeetmeid. Aga tähtis on, et need oleksid üle Schengeni ühetaolised. See võimaldab vältida Schengeni sulgemist viilude kaupa. Siin võimaldab vältida ka seda, mis on kahtlemata oluline seda, et viirus ei hakkaks mingitel põhjustel kiirelt levima. Võib juhtuda – Prantsusmaa on praegu teinud selle ettepaneku ja me arutame täna ka seda, kas asuda toetama Prantsusmaa ettepanekut –, et kui 15. juuniks ei ole ühetaolisuse põhimõtted saavutatud – praeguse seisuga tundub, et igal päeval neid ei ole saavutatud, need seisukohad on väga erinevad –, siis tuleb lükata Schengeni avamine edasi. Praegu on juttu olnud kaheks nädalaks, st vähemasti kaheks nädalaks Schengeni ruum hoida hoida lukus. Ja nüüd homme peaks tulema uus nimekiri nendest riikidest, kus meie Balti ruumis siis karantiini kohandame. Praeguse seisuga on siin seitse riiki: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Ühendkuningriik, Portugal, Malta, Rootsi. On võimalik, et siis kas ühes või teises suunas kahe nädala perspektiivis tuleb muudatusi. Nii et me siis homme anname teada, et need inimesed siis, kes nendest riikidest naasevad, st lähevad või tulevad nendest riikidest Eestisse, peaksid olema karantiinis. Ühesõnaga, lähemate nädalate puhul on see kõige kesksem Euroopa Liidu sisene niisugune välissuhtlemise ülesanne number 1, kuidas saavutada ühine arusaam Schengeni ruumi seest ja kuidas saavutada ühine arusaam ülejäänud maailmaga seose taastamisel. Ja kahtlemata meie rakendame praegu kahte usaldusmeedet: üks on karantiin ja teine on samm-sammult samuti objektiivsete kriteeriumide alusel lennuliinide rahvusvaheliste ühenduste taastamine. Siin me säilitame selle põhimõtte otse rahvusvahelisi ühendusi ei ühenda ära, Balti riikides oleme kokku leppinud, siis kui meil ei ole teatud objektiivset arusaama, et nendest lähtekohtadest ei ole saadud viirust kontrolli, seal on vastav referentsnumber 25 inimest viimase kahe nädala jooksul nakatunud 100 000 inimese kohta nendes sihtkoha riikides. Aitäh minu poolt! Juhataja Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida esindate, ja kellele küsimus on suunatud. Küsime läbi mikrofoni. Loora-Elisabet Lomp, Postimees Minu küsimus oleks rahandusministrile. Me laename 1,5 miljardit eurot, plaanis on vist veel laenata – mida me kogu selle rahaga peale hakkame? Ja teine küsimus: kuhu on kinni jäänud Nordica rahad? Martin Helme Jah. Mis me sellega peale hakkame? Mäletatavasti me võtsime vastu aprillikuus lisaeelarve ja lisaeelarve oli defitsiidis. Osaliselt see katab meie lisaeelarve defitsiiti. Meil on ka plaanis – valitsus on mitu korda arutanud, aga see on pisut pikemaajalisem protsess, mis vajab suuremat ettevalmistust – ikkagi majandamise majanduse elavdamise järgmine pakett, kus me ikkagi terve hulga mingeid infrastruktuuri investeeringuid ära otsustada. Aga osa sellest rahast on selgelt n-ö varu või likviidsuspuhver. Olukorras, kus meil ei ole tegelikult jätkuvalt väga head ettekujutust, mis suunas majandus liikuma hakkab ja kui pikaks see kriis kujuneb, peame me olema võimelised tagama seda, et meil ka suurema maksulaekumise ärakukkumise korral on olemas Eestis likviidsuspuhver. Nii et, ütleme, lühike vastus on see, et mitmeks erinevaks asjaks. Nüüd, Nordicaga on lugu selline, et valitsus langetas Nordicale raha andmise otsuse tingimuslikult seal olid, ütleme, need kaks põhitingimust. Esiteks, nendest kolmest lennundusega seotud ettevõttest tuleb reorganiseerida üks korralik ja tugev. See oli reorganiseerimisplaan on vaja ära täpsustada. Teine oli, et Nordica esitab meile selge plaani, kuidas jätkuvad lennud Tallinnast või taastuvad lennud Tallinnast. Ka sellega on tegemist. Aga kolmas oluline põhjus veel, miks see praegu ei ole veel toimunud, on selles, et lähemal uurimisel on saanud selgeks, et Nordica rahasüsti puhul on meil vaja kõigepealt saada teada, kas see on riigiabi või ei ole riigiabi. Ma kindlasti ei ole nõus sellega, et me enne selle teadmise saamist eraldame raha ja siis oleme kahe aasta pärast täpselt samas punktis, kus me olime Eesti Õhuga. Seda riski meil pole küll kuidagi mõtet võtta. Sven Soiver, TV3 Küsimus peaministrile ja välisministrile Venemaa uue kodakondsusseaduse kohta. Nüüd, kui nad lubavad topeltkodakondsust eesmärgiga, et endise Nõukogude Liidu vabariikide seas tekiks rohkem Venemaa kodanikke, siis kas see on Eestile murekoht? Kuidas Eesti kavatseb sellele vaadata? Mis on teie seisukoht? Urmas Reinsalu Venemaa Föderatsioon, loomulikult, iga riik ise määratleb oma kodanikkonda. Aga me peame kahtlemata pidama silmas oma rahvuslikke huvisid, oma riigi kodakondsuspõhimõtted. Ja ma arvan, et see on see asjaolu, mille eest ma olen korduvalt hoiatanud ka neid entusiaste, kes on Eestis kõnelenud ulatuslikud topeltkodakondsuse põhimõtte sisseviimise eest. Naturaliseeritud kodanikel Eesti Vabariik seda ei võimalda, see on meie selge riigiõiguslik valik olnud. Ma arvan, et see on õigustatud valik ja see on kümnekordselt õigustatud valik, vaadates seda Venemaa Föderatsiooni tegevust topeltkodanike loomisel. Küsimus sellest, et Vene Föderatsioonis on olnud need käsitlused erinevad, mis puutub topeltkodakondsuse lubamist või mitte. Tegelikult on olnud ka konservatiivne periood. Praegune periood või need otsused, et seda siin hiljuti vastu võetud kodakondsuse seadust liberaliseerida, ma kahtlemata asetan need konteksti, mida tuleb lisaks oma kodakondsuse sisemiste korralduste küsimusele kindlasti vaadata ka Kremli administratsiooni ühena n-ö Russkii Mir või Vene Maailma kontseptsioonist, seoses sellega välismaailmas mõju suurendamise initsiatiivina. Selles kontekstis. Kindlasti on sellel ka oma poliitiline motivaator, miks seda tehakse. Üks asi, mida ma ei maininud, on see, et oli valitsus eraldas ka täna reservfondist vahendeid üheks erakorraliseks evakuatsioonilennuks. Me saadame siis, toimetame ühe Eesti kodaniku evakuatsioonilennuga Türkmenistanist Eestisse tagasi, kuna on tegemist ka sellega, et on vajalik kasutada meditsiinilist transporti. See olukord on tõesti selline, et alternatiive tavaolukorras evakuatsioonilendudeks seal ei ole. Ning olukorra muudab keerulisemaks, et Türkmenistan on oma kogu õhuruumi sulgenud. See oli see põhjus. See on erakorraline, ühe kodaniku puhul, aga valitsuses me arutasime seda ja leidsime, et see on põhjendatud, arvestades neid tõesti vägagi-vägagi erakorralisi asjaolusid. Jaa, see summa, selle lennu evakuatsioonilennu maksumus on siis 43 000 eurot, Tallinna kiirabi viib selle lennu läbi. Mart Linnart, ERR Küsimus Urmas Reinsalule. Kuidas on korraldatud see, kui inimene tuleb kõrge nakkuskordajaga riigist, kuid teeb vahemaandumise turvalises riigis? Kas ta peab sel juhul jääma Eestisse sisenedes karantiini ja kas ta peab siis ise seda lennujaamas kellelegi ütlema, kui ta on tulnud, või kuidas see riiki sisenedes käib? Urmas Reinsalu Me oleme selle süsteemi ülesse ehitanud nõnda, et meil niisugust piirikontrolli Schengeni siseruumis ei ole. Küsimus sellest, et kui inimene naaseb, siis inimene peab ise sinna vabatahtlikult, kui ta nüüd viimase 14 päeva jooksul on olnud selles riigis, siis ta peab jääma tegelikult ise karantiini. Kahtlemata, kui see tuleb ilmsiks, et inimene karantiinikohustust ei ole täitnud, siis see on sanktsioneeritav, see on karistatav. Aga arvestades seda – meil oli sellel teemal ka põhjalik arutelu politseiekspertidega –, et kuna meil niisuguseid andmebaase, superandmebaase, kui me kujutame ette, et inimene on läbi mitme teise Euroopa riigi liikunud, tegelikult selles mõttes kõigi riikide trajektooride läbimise kohta ei ole ja nii või teisti tugineks see inimeste ütlustele, siis meie üldine eeldus rajaneb sellele, et inimesed on vastutustundlikud ja järgivad seda põhimõtet, et nad nendest kõrgema viirusetasemega riikidest jäävad karantiini. Ja loomulikult on olemas ka teisi meetmeid, mida politsei kasutab oma töötaktikate mõttes, aga üldkontrolli või seda, et inimesed peaksid kuskil deklareerima, ennast üles andma – ei, niisugust üldpõhimõtet meil ei ole. Ja seda öelduna ja kirjeldas ka seda, et me praegu seisame selle eest, et inimeste liikumisvõimalusi avardada, ja loomulikult meie huvi on ka rahvusvahelisi lende ohututesse kohtadesse kasvatada, siis see tegelikult ei tähendanud seda, et me õhutaks inimesi liikuma suurel kiirusel, hulgakaupa. Ei. Tegelikkuses see Välisministeeriumi üldine seisukoht ja hoiatus, vältida rahvusvahelist reisimist, see on endiselt maksev. Viljar Voog, Õhtuleht Küsimus põhiliselt rahandusministrile, aga teised vastused on ka alati oodatud. Ühelt poolt on tore, et raha tuleb väljast juurde, aga millised on plaanid avaliku sektori kärbetega? Näiteks, välisminister siin peale lisaeelarve vastuvõtmist ütles, et need arutelud peaksid kohe hakkama, teised on aga öelnud, et ootaks selle asjaga kuhugi sinna sügiseni. Mis plaanid praegu on? Martin Helme No põhimõtteliselt on need plaanid samad, mis me, kui ma õigesti mäletan, nädal tagasi siin rääkisime, et meil on olemas mingisugune summa tuvastatud, mis on selle aasta kuludest, riigieelarvelistest kuludest jäänud tegemata seoses siis koroonaepideemiaga. Me räägime praegu lähetuskuludest ja mingitest transpordikuludest ja koolituskuludest jne, mida me soovime, et ministeeriumid ei kulutaks oma diskretsiooni järgi kuhugi mujale, kus nad peavad mõistlikuks raha kulutada, vaid et see tuleks tagasi valitsuse reservi ja valitsuse reserv jääks kulutamata siis selle võrra. Ja teine osa on siis järgmise aasta eelarve eelarveläbirääkimised, mis hakkavad peale augusti lõpus või septembri alguses. Selle ajani teeme me just nimelt seda tööd, et teha enda jaoks selgeks ja vaielda võib-olla ka enda jaoks läbi juba, mis võiksid olla need suured taristu projektid või mingid muud majanduse elavdamise või siis, ütleme, meie majanduse moderniseerimise projektid, mida me võiksime tahta järgmise aasta eelarvesse panna. Meil on ühest küljest avaliku sektori jooksvate kulude kärbe, see on nii-öelda üks rada, millega me läheme, ja paralleelne rada on siis majanduse elavdamine läbi investeeringute. Need ei ole üksteist välistavad. Urmas Jaagant, Äripäev Küsimus rahandusministrile. Ütlesite, et osa sellest laenurahast läheb ka selle lisaeelarve kulude katteks, aga praeguse seisuga on olukord selline, et sealt eelarvest on väljamakseid tehtud kuskil 216 miljonit eurot. Suurim osa, 140 miljonit on läinud siis Töötukassa palgatoetuse peale. Teadupärast on seal ka need suured KredExi laenu- ja käendusmeetmed. Miks need pole käima läinud, kuigi neid on saanud juba hea mõnda aega taotleda? Martin Helme Jaa, seda me teadsime ette, et nende laenumeetmete käivitumine, no näiteks EAS-i asjad on juba praktiliselt kõik toimima saanud, KredExi laenumeetmete käivitumine võtab pisut kauem aega. Kõige lihtsam on vastata käenduses. Käendusega on selline lugu, et kui laenu ennast ei tehta, kui pangad laenu ei anna, pole ka midagi käendada. See on nagu üks koht. Teine nüüd on see, et ka täna tuleb pärastlõunal valitsusse KredExi tingimuste muutmine. Sellises mahus, sellistel tingimustel ja nende eesmärkidega, nagu me KredExile raha andsime, oli meie jaoks ju selgelt uus kogemus. On oluliselt suurem maht, kui KredEx kunagi on teinud. Eks me timmime neid tingimusi, et ta paremini käima läheks. Me oleme vaadanud peale, mis siin tõrked on, mis on tagasiside turult. Mul oli näiteks – kas oli üleeile – kohtumine hotellide ja restoranide liiduga, kes andsid väga praktilist tagasisidet KredExi meetmetele, mis sealjuures on see, mis ei toimi, või mis asjad on need, mis neile väga hästi tunduvad, et peaks toimima. Nii et seda timmimist on vaja. Aga ma siinjuures ütlen ka, meil oli täna hommikul valitsusele ülevaade, siis Rahandusministeerium teeb regulaarselt ülevaadet nii nendest meetmetest kui ka üldisest majandusolukorrast. Ja selline üldine hinnang on, et me oleme teinud asju õigel viisil ja õiges järjekorras. Need kõik kiired kiired meetmed, mida me tahtsime, siin tööturu stabiliseerimiseks ja esimese šoki vältimiseks, tegime ära, need on hästi käivitunud ja oma oma eesmärgi, ma ei tea, kas kümnesse, aga sinna lähedale saavutanud. Järgmised asjad, mis on siis majanduses ettevõtluse likviidsuse tagamine, ettevõtluse investeerimisvõimekuse tagamine, võtabki kauem aega. Ma toon lihtsa näite sellesama Tallinki laenuga. Ainuüksi selleks, et neid tagatisi seada, on vaja mitmest eri riigist mitmed erinevad juriidilised protseduurid läbida, see võtabki kõik aega. Ja üldiselt enamikul puhkudel, ütleme, kui ettevõte on vähegi elujõuline ettevõte, siis kas tal on või tal ei ole mingeid puhvreid, mõnedel ettevõtetel on neid natuke rohkem, teistel võib-olla vähem – meil on ka terve hulk ju selliseid, Eestis on väga palju selliseid ettevõtteid, kes sisuliselt elavad käibest ehk n-ö peost suhu –, ka sellisel juhul, ütleme, mõnekuise viitega on võimalik ajatada oma erinevaid kohustusi, et saada uued plaanid peale. See, et siin nädalate või kuudega ei ole kogu see poolteist miljardit huugama pandud, on täiesti normaalne. Oleks päris hirmus, kui oleks pandud huugama. Juhataja Võtame vahele veebi teel laekunud küsimuse. Aleksander Krjukov, Rahvusringhääling, küsimus rahandusministrile. Kuidas on Eesti emiteeritavate pikaajaliste võlakirjade intressimäär võrreldav teiste riikide pikaajaliste võlakirjade emissioonidega? Martin Helme Jaa. Hästi, ma ütleks lühidalt. Lühike vastus on see, et on meie seis on väga hea. Eks see sõltub nüüd muidugi, keda me endale võrdluseks võtame. Ma juba mainisin siin Lätit ja Leedut. Lätist ja Leedust me oleme mõlema puhul selgelt soodsama intressiga. Tõsi küll, Lätil ei olegi 10-aastaseid võlakirju, vaid on 8-aastased. Euroopas on põhimõtteliselt kolm riiki, kellel on negatiivsed 10-aastaseid intressid, need on Saksamaa, Hollandi ja Austria. Ja siis see järgmine seltskond, kelle intressimäärad jäävad sinna 0,1 ja 1,5 vahele, neid on juba terve trobikond, aga seal juba n-ö paremik, ja selles selles seltskonnas me oleme sees. Nii et me oleme võrdluses teiste Euroopa riikidega ja spetsiifiliselt ka teiste euroala riikidega heas selles n-ö vahemikus. Sven Soiver, TV3 Küsimus välisministrile. Piiride avamise kohta, aga siis lähinaabritega. Ehk siis, millega soomlased põhjendavad, et nad meie turiste ei taha? Ja kuidas te suhtute Tallinki soovi hakata sõitma Gotlandile, kus on koroonaolukord isegi parem kui Eestis? Urmas Reinsalu No vot, praegu vähemalt … Me arutasime valitsuses ka seda Tallinki soovi. Tallinki lähtekoht oli – ja nüüd ma pean ütlema, et ma tuginen valitsuse või Riigikantselei eksperdi numbritele –, et seal on kaks inimest nii-öelda per capita 100 000 nakatunu kohta viimase kahe nädala puhul, aga Riigikantselei eksperdid tuvastasid selle, et seal on 30 kolmkümmend inimest. Tegelikult siis 15-kordne vahe. Ja 30 inimest teatavasti jääb ka üle selle tingliku piiri, mis me Balti riikide vahel rahvusväe transpordi korral oleme osundanud, reisitranspordi puhul, et see peaks olema mõõtaste 25. Nii et me leppisime kokku valitsuses, et me seda koroonakomisjonis järgmine nädal vaatame uuesti üle, et kuidas saab olla nii suur segadus või erinevus nendes numbrites. Kindlasti, ma usun, meie lähtekoht on selline, et kui meil on kindlus, et ei teki ülemäärast riski viiruse levikule, siis meie rahvusvahelisi ühistranspordi ühenduse lubame, võimaldame. Meie otsus ei ole kuidagi selektiivne, ühestki konkreetsest kohast sõltuv. Nii et, ütleme, täna valitsuse seisukoht oli selline, et me jaatavat otsust ei pidanud võimalikuks langetada, vaid me vaatame uuesti sellele otsa järgmisel nädalal. Tallinna taotlus oli seal vist juuli algusest, midagi 5. juuli või nii. Nüüd see, mis puudutab seda põhjust, et miks Soome turiste ei tervita Eestist, õige on see, et ma olen Soome välisministrit kutsunud ka Balti mulliga ühinema. Need piirangud, mis puudutavad siis, eks suur osa piirangutest on maas ja see kontroll on ka ju praegu pisteline kummaski selles osas. Nii et see puudutab tegelikult siis turistide tulemist, sest Soome oma kodanikke lubab välja, ainult küsimus on naasmise karantiinis. Ja loomulikult see pelutab turiste, Soome turiste ja Eesti nii-öelda ilma põhjuseta liikuvaid inimesi Soome oma reeglite järgi ei luba riiki siseneda. Nad on tuginenud oma rahvatervise seisukohtadele. Neil ei ole, kuidagi võrra nad ei käsitle Eestit või teisi maakera riike või Euroopa, Schengeni riike siin erinevad. Siin ei saa öelda, et nad on kuidagi vastu ütlevad meile seda. Meie neid julgustame, ütleme, et meie need sammud on näidanud, et me suudame tagada viiruse leviku kontrolli all. Järelikult, kui epidemioloogilise olukorda mõlemal pool lahte sarnane, siis võiks selle sammu astuda. See on asjakohane. Aga kindlasti on see kontekst seotud sellega, et kui vaadata, kuidas otsuse tegi Soome töörände lubamise osas, siis Soome tegi tegelikult selle otsuse nõnda, et ta tegi kogu Schengenile. Ja ma arvan, et on võimalik, et nad kaaluvad ka erinevaid kaalutlusi, kindlasti hindavad ka viiruse olukorda ja neid otsuseid, mida ühel või teisel moel lubamine Eestiga, võib-olla nad käsitlevad ka teiste Põhjamaadega ja sellega on see kuidagipidi seotud. Nii et ma ütlen, et rahvatervise hinnangult minu vaates Soome võiks otsused langetada. Ma olen Soome kolleegi sellele üles kutsunud. Vähemalt nii, nagu ma olen nende poolt tagasisidet saanud, on see nende jaoks päevade ja nädalate küsimus, nende otsuste läbivaatamine. Ja ma loodan, et need otsused langetatakse. Juhataja Võtame viimased kaks küsimust, kõigepealt Elo ja siis Viljar. Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 Küsimus rahandusminister Martin Helmele. Palun selgitage EKRE poolt tulevat veidi vastukäivat informatsiooni. Ühelt poolt kõlab sõnum, et ukrainlastele ja teistele kolmandatest riikidest tulevad tööjõule sellist aega nagu varem oli, enam ei taastu, ehk nüüd tuleb keskenduda siis oma inimestele ja töötutele. Teiselt poolt ütleb teie maaeluminister Arvo Aller, et niipea, kui vähegi võimalik, taastub kõik kolmandatest riikidest tuleva töö osas, nii nagu varem oli. Kes ja kus siis õigust räägib? Martin Helme Aga äkki mõlemad räägivad õigust. No näiteks eile võeti riigikogus vastu välismaalaste seaduse muudatus – kui ma õigesti mäletan, oli välismaalaste seadus –, kus pandi lisakohustused ettevõtjatele, kui nad välismaist lühiajalist tööjõudu kasutavad. Rahandusministeerium pani sinna samuti oma punktid sisse ja see peaks oluliselt vähendama ettevõtete apetiitsust kasutada renditööjõudu, sest neil tekivad samasugused sotsiaalsed kohustused ja palga maksmise kohustused, nagu on siinsel tööjõule. Sest küsimus ei ole ju ainult tööjõu hinnas, ehk siis selles, ütleme siis niimoodi, et meist madalama elatustasemega riikidest tulevatele inimestele on võimalik vähem raha maksta, mis on ju asja põhiuba olnud ettevõtjate jaoks, vaid küsimus on lisaks sellele ka töötingimustes – selles, et neid on kergem vallandada ja neile peab pakkuma vähem erinevaid sotsiaalseid hüvesid või ka töötingimuste osas on neile oluliselt väiksemad nõuded. Neid nõudeid peaks ikkagi tegema võrdseks Eesti tööjõuga, et Eesti tööjõud, meie inimesed ei oleks sellel tööturult välja surutud. Ja see on laiem pakett. Ega siin ainul ühe seaduseelnõuga seda ära ei lahenda. Aga küsimus ongi ju põhimõtteliselt selles, et me oleme täna olukorras, kus Eestis tööpuudust liigub ülesmäge, meil on oma inimesed, 50 000 oma inimest, kellest suurusjärgus pooled või natukene vähem kui pooled on töötuks jäänud viimastel kuudel. Ja samaaegselt meil on üks selline mõõdutundetu nõudmine, et tööjõudu tuleb sisse tuua. Ma siiski jään selle … Siin on nagu intelligentset arutelu vähe olnud kogu selle tööturu ja tööjõu sissevedamise teemal. See on väga emotsionaalne teema, loomulikult. Aga ühel pool on emotsioonid, ütleme siis, selliseid väärtuspõhised, ja teisel pool on muidugi rahapõhised. Mõlemalt poolt on need kirglikud. Aga ma arvan, et meil on vaja … See on kasuks tulnud, Eesti ühiskondlikus diskussioonis on kindlasti vaja küsida endalt, missugust majandusmudelit me siis tahame. Kas me tahame sellist majandusmudelit, kus need inimesed, kes ei ole nõus Eestis töötama palgaga, millega peret üleval ei ole võimalik pidada, läheksidki ära kuhugi mujale, ja nende asemele tuleksid siis inimesed oma kodumaalt, kes oleks nõus odavat tööd tegema, või me tahame sellist ühiskonda, kus meie oma inimesed elavad siin saadud palgast hästi ära ja me ei pea tooma Eestisse sisse lõputu karussellina võõrtööjõudu? Selles arutelus, ma arvan, no ma julgen väita, et tänane valitsus siiski seisab seisab põhimõtteliselt oma inimeste eest. Kuidas me sinna jõuame – kui sujuvalt või kui paindlikult ja missuguseid nüansse arvestades –, see on kahtlemata arutelu all. Aga see arusaamine, et Eestis peab olema võimalik normaalset palka saada, sa ei pea selleks välismaale minema, ja see arusaamine, et me peame oma majandust viimast suunda, kus ta on nii arenenud, et me ei ole mingisugune odavtööjõu maa – ma arvan, et siin meil vaidlust valitsuses ei ole ega kindlasti ka mitte erakonna sees. Viljar Voog, Õhtuleht Küsimus. Härra peaminister, te ütlesite, et seoses selle Euroopa Liidu taaskäivitumismehhanismiga oli küsimusi ka õiguskantsleril. Kas saad neid küsimusi natukene avada? Jüri Ratas Ma ütlesin, et õiguskantsler ka osales selles arutelus. No üks küsimus, mis on, on see, eks ju, kuidas seda kajastada. Kuidas seda Euroopa Liit näeb? Sest see 750 miljardit, kõik on tegelikult laen. Jah, toetused ja laen, kuidas neid toetusi kajastada, kuidas tagasimakseid kajastada. Nii et eks nendele küsimustele tuleb siin lähinädalatel vastused saada. See oli üks arutelukoht, kus oli ka tema sees. Urmas Reinsalu Jah, sellele eelmisele küsimusele, mis puudutas neid töötajaid ja hooajatöötajaid ja nõnda, ütlen vastuseks: ma arvan, et siin kahte asja tuleb selgelt eristada. Üks asi on praegu see olukord, et kogu Schengeni ruum on suletud, välja arvatud erandid. Riikidel, jah, on võimalik teha erandeid töörände osas või sõlmida ka ka eraldi riikidevahelisi kokkuleppeid, aga fakt on see: üldpõhimõte on, et Schengeni ruum on suletud. See otsus, mida me oleme langetanud oma nii-öelda ruumi sulgemise kohta, on seotud puhtal kujul selle koroonaviirusega. Nii. Schengeni sees oleme astunud sammu, Schengenist väljas püüame saavutada üleeuroopalist ühtset arusaama. Kindlasti see ei tohi muutuda selleks ja mitte mingil juhul ei muutu selleks, et me kasutame nii-öelda rahvatervise argumenti kuidagi tööjõupoliitika kujundamisel. Ei, need on erinevad asjad. See ei tähenda seda, et tööjõupoliitikas, mis puudutab hooajatöötajaid, lühiajalisi töötajaid, ütleme, ka sellest tulenevatelt madala sissetuleku nõudega töötajaid, et nende poliitika puhul me ei lepi kokku valitsuses mingisuguseid muutusi, kui meil selleks valmidus on olemas, arvestades seda olukorda, et meie tööjõuvajaduse struktuur, nõudluse-pakkumise vahe, me näeme, paraku muutub see dünaamika kahjuks väga negatiivses olukorras, tööjõupakkumise, noh, nii-öelda ülepakkumise tõttu, nädalate jooksul see olukord muutub. See, mis puudutab nüüd seda üleeuroopalist Euroopa pikaajalise finantsraamistiku kõrval ka seda Euroopa koroonakriisi paketti, siis kuulates täna neid arutelusid, eksperdid väga põhjalikult kõnelesid sellest, et siin on rahaliselt asjaolud, siin on põhimõtteliselt asjaolud, mis on riigiõiguslikud, siin on põhimõttelised küsimused, mis on seotud ka sellega, mis on täiesti lahus sellest, kui suured numbrid üks või teine riik saab nende toetustena. Minu meelest see arutelu, mis kõlama jäi – see on minu hinnangul –, on see, et Eesti positsioon peaks olema ühemõtteliselt selge: mingeid ühetaolisi üleeuroopalisi makse Eesti ei peaks selles paketi osana küll nägema. Euroopa maksudele Eesti peaks ütlema selge ja jäiga ei. Juhataja Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile! Kõik uudised Keel EST

08.06.2020 15:21 (3.26) Eesti soovib luua Euroopa Liidu arengukoostöö tõhustamiseks digiplatvormi [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite mitteametlikul videokohtumisel, kus arutati Euroopa Liidu koordineeritud toetust partnerriikidele COVID-19 vastases võitluses. Tegemist on Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühiselt koordineeritud nn Team Europe lähenemisega. Eesti peab oluliseks COVID-19 vastases võitlusest partnerriikide koordineeritud toetamist ja eelkõige lisaväärtuse loomist. Team Europe raames on Eesti võtnud eesmärgiks kiirendada innovatsiooni ning suuremat digitaalsete lahenduste kasutusele võtmist pandeemiast põhjustatud tagajärgede leevendamiseks. Selleks on teinud Eesti ettepaneku luua ühtne Euroopa Liidu digitaalne ühisplatvorm, mis aitab kriisiga toimetulekuks omavahel kokku viia innovaatilised lahendused partnerriikide abivajadustega. Koostöös Eesti IKT klastriga on välja töötatud platvormi testversioon, mis on jagatud tutvumiseks ka Euroopa Komisjonile ning kõigile liikmesriikidele, kes toetavad Eesti ettepanekut. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul toetab portaal Team Europe väärtuseid, sest tõhustab koostööd liikmesriikide vahel. „Ühtses portaalis kajastuvad lahendused toetavad akuutsete tervishoiu alaste probleemide ja negatiivsete sotsiaalmajanduslike tagajärgede leevendamist. Näeme selles olulist võimalust Eesti erasektori toetamiseks ja ekspordivõimaluste laiendamiseks,“ ütles Reinsalu. Eesti toetab Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühist koordineeritud lähenemist ning on sellesse panustanud 1,6 miljonit eurot. Arengukoostöö raames on Eesti toetanud koroonaviiruse tagajärgede leevendamist tervise ja hariduse valdkonnas Ukrainas, Gruusias, Moldovas, Afganistanis, Ghanas ja Keenias. Lisaks saadeti humanitaarabi korras Eesti ettevõtete tooteid Ukrainasse, Gruusiasse, Montenegrosse ja Põhja-Makedooniasse. Samuti oleme rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide kaudu toetanud COVID-19 vastases võitluses Liibüa, Süüria ja Venetsueela kriiside leevendamist, Hiina Rahvavabariiki, Moldovat ning vastasime ÜRO globaalsele humanitaarabi palvele. Videokohtumisel andsid Euroopa Komisjon ja välisteenistus ülevaate uue Euroopa Liidu eelarve läbirääkimiste kohta ning Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna vahelise uue (nö Cotonou lepingu järgse) partnerluslepingu läbirääkimiste seisu kohta. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmNGEJEG Lisainfo: Mari Krusten Välisministeerium Meedianõunik Avalike suhete osakond +372 637 7618; +372 524 0742 www.vm.ee Kõik uudised

07.06.2020 13:50 (3.26) Sulgpalli EM Kiievis lükati 2021. aastasse [ERR Uudised]

Sulgpalli Euroopa meistrivõistlused lükkusid koroonaviiruse pandeemia tõttu järgmisesse aastasse. Võistluste uuteks kuupäevadeks on 27. aprill - 2. mai ning võõrustajaks on endiselt Ukraina pealinn kiiev.

07.06.2020 13:50 (3.26) Kiievis toimuv sulgpalli EM lükati 2021. aastasse [ERR Sport]

07.06.2020 13:10 (3.26) VENE MEEDIA PÄEVIK | ETV+ kinnistab venelaste vaimset pagendust [Eesti Päevaleht]

Ukrainas saab ka venemeelse telejaama puhul aru, et tegu on ikkagi kohaliku, ukraina jaamaga. ETV+ meenutab pigem Vene kanalite paroodiat.

07.06.2020 08:25 (3.26) Iraan on valmis andma üle Ukraina reisilennuki mustad kastid [ERR Uudised]

Iraanis Teherani lennujaama lähistel alla tulistatud reisilennuki mustad kastid ei aita kaasa ühelegi juurdlusele, kuid Iraan on valmis need teistele riikidele üle andma, teatas Islamivabariik laupäeval.

07.06.2020 03:46 (3.26) Iraan teatas valmidusest anda üle Ukraina reisilennuki mustad kastid [Postimees]

05.06.2020 22:15 (3.26) Riina Solman surrogaatemadusest: lapsed ei tohiks kunagi ega kusagil olla kaup letil [Eesti Päevaleht]

Eesti Päevalehes ilmus 18. mail Kaarel Kressa artikkel „Kriis ei lase Ukraina „beebitehastes” sündinud lapsi riigist välja". Sealmail pakub asendusemade teenust põhiliselt välismaalastele umbes 40 kliinikut, kus paistis, et ei hoolita asendusemade tervisest ja võidakse neid ka tüssata. „Meid koheldi nagu kariloomi,” kurtis asendusema Alina.

05.06.2020 17:11 (3.26) Minister Reinsalu sõnavõtt aukonsulite veebikonverentsil „Digital Estonia Going Global“ [Välisministeerium]

Dear Honorary Consuls, dear colleagues, good afternoon! Tere tulemast, sõbrad üle kogu maailma! For those of you who do not speak Estonian yet – my last sentence meant „welcome to our friends from all corners of the world!” It is indeed a great pleasure and honour to greet you all from Tallinn and thank you very much for joining us today! As you see from the format of today’s meeting, the world has changed this year and will probably not be the same ever again. Estonia, as a digitally advanced country, has had an advantage in dealing with the crisis – we were digital before and have become even more digital during the recent months. It has not been easy to adapt to the new situation, especially considering Estonia’s current important role in the international community – in May, Estonia was holding the Presidency of the United Nations Security Council. As it has happened before, our small size and limited resources motivated us to be innovative – Estonia was the first country in the history of the United Nations to organise virtual meetings for discussing and deciding on globally crucial issues. Actually, I presided the UN Security Council virtual meeting from this very room. Today, we have invited to this virtual meeting room our good friends and Estonia’s representatives from across the globe. Our Honorary Consuls are at the forefront of Estonian diplomacy and this is particularly obvious during the times of crisis. During the last months, you have all experienced increased workload due to increased number of consular cases, requests to help us in finding personal protective equipment and representing the interests of Estonian companies suffering from the crisis or trying to find new markets for their products that could help other countries during the crisis. On behalf of my colleagues and myself, I would like to say you a big and warm thank you! I really appreciate the help you provided and continue to provide to Estonia during these difficult times, especially taking into account that at the same time you had to deal with your personal problems caused by the crisis. In May this year took place another significant event influencing the course of Estonia’s foreign policy – Estonian parliament, the Riigikogu, discussed the Foreign Policy Development Programme 2030, which is the underlying document determining the course of our foreign policy for the next decade. In addition to the political objectives related to guaranteeing Estonia’s security and position in the world, this strategy document sets priorities in the field of economy, namely promoting our economic interests, improving our visibility, and enhancing Estonia’s international image as a business partner, investment and tourism destination. In order to achieve these targets we look for effective and more active involvement of our honorary consuls and the Estonian community abroad. We see our Honorary Consuls as active members of their local business community with a broad spectrum of contacts. You are Estonia’s valuable representatives introducing Estonia´s business and investment opportunities, helping to find business partners and facilitating contacts with local authorities. The current crisis has already emphasised the role of our Honorary Consuls in achieving our economic objectives. I hope that you are ready to continue helping our companies in the same very efficient way that you have already done during the past months. On our behalf, we provide you tools making representing our business interests smooth and efficient. Later, our Business Diplomacy Division will discuss what we have done to help you and how you could help the Estonian economy. Together we can contribute to Estonia’s economy overcoming the crisis and I am sure that Estonia comes out of this crisis even stronger than before. In fact, the crisis has already emphasized Estonia’s strength as an experienced digital society especially in the fields of governance, e-health and e-education. In the situation where practically the whole society is forced into self-isolation, the well-being of people depends largely on digital infrastructure. Estonian e-governance system, backed by secure data exchange layer X-road, guaranteed that the state continues to function and public services are not interrupted even during the crisis. The key element of Estonian digital success has been the collaboration between private and public sector in finding innovative solutions to difficult problems. This cooperation continued perfectly during the crisis. On the day that government declared the state of emergency, a public-private initiative emerged to organize the very first online crisis hackathon “Hack the Crisis”. It turned out being so successful, that Estonian team supervised more than 50 nations to help them organize their own online crisis hackathons. Many of you helped to spread the word about the hackathons as well and we are very thankful to your contribution. Another aspect that Estonia was well-prepared for crisis was our advanced e-health infrastructure. In situation where human contact had to be brought to minimum, consequently the doctor visits were reduced. Regardless of these difficulties, patients still received high quality medical help thanks to digital prescriptions, online sick leave possibility in national health portal and multiple telemedicine solutions. Some of these solutions have been helpful in other countries as well, for example telemedicine platform Viveo Health which made their service free for all the doctors around the world or CoNurse voice-guided tool for nurses which will be soon used in Ukrainian and Kenyan hospitals, helping to improve the quality of healthcare and reduce avoidable errors. The current crisis has hit children especially hard because of the schools closing. In many countries, the pandemic completely cut children’s access to education. Transition to online home-schooling was easier in Estonia because already for years most of our schools and kindergartens use edTech solutions like eKool, Eliis and Opik on a daily basis. Knowing that e-schooling is not that smooth elsewhere, several Estonian edTech startups came together and offered their service for free globally until the end of the crisis. All the Scandinavian and Baltic countries eventually joined with this initiative and offered their solutions free as well. As an Education Nation, Estonia has a lot to offer in helping to digitalize schools also in other countries. The crisis like this forces everybody to adapt quickly and learn how to turn challenges into opportunities. We have seen in these last months that Estonia has many innovative digital solutions from which the whole world could benefit. Our Business Diplomacy Division will continue to share the information about these innovative solutions with you and we would kindly like to ask for your help in finding opportunities for them in your countries. Today’s programme continues with presentations about Estonian digital solutions that are unique in world and could be interesting for your home countries. We will also hear presentations from some of your colleagues sharing their experience in promoting Estonia and our businesses. I hope you will get some new ideas and see that helping Estonian companies is actually fun and rewarding. Last but not least, I am still hopeful that our Honorary Consul Conference will take place next summer in Estonia. I hope to meet you all there and give you a warm handshake, this time not virtual but a real one. Once again, thank you for your continuing efforts in representing and helping Estonia, its people and companies. I wish you and your families good health and a wonderful summer. Kõik uudised

05.06.2020 14:32 (3.26) Joint Statement of the Foreign Ministers of the Visegrad Group and Nordic-Baltic Eight co-presidency's [Välisministeerium]

The 8th annual meeting of the Foreign Ministers of the Visegrad Group and Nordic-Baltic Eight was held on June 3rd 2020 in the videoconference format, upon the joint invitation of the Czech Republic and Estonia as coordinators of respective groups. The agenda of the V4 and NB8 Foreign Ministers’ meeting focused on current European and security as well as foreign policy issues. The V4 and NB8 Foreign Ministers emphasised the importance of cooperation between governments in different levels and formats, which has been essential during the ongoing global COVID-19 crisis and plays the key role also when discussing exit strategies and recovery. Ministers welcomed improvement of the epidemiological situation and expressed hope for gradual return to normality. Ministers expressed their wish and readiness for coordination when lifting restrictions and reopening borders. Participating states confirmed that the measures adopted at national level are strictly temporary and not aimed at distorting fundamental democratic principles and rule of law the modern European societies are built on. Ongoing COVID 19 pandemic has also revealed the need to improve the European resilience. Ministers discussed ways to foster and diversify supply chains in order to decrease dependence on deliveries of some equipment vital to ensuring public healthcare. It was also agreed to continue joint efforts to strengthen cooperation in the areas related to cyber security and strategic communication. Ministers also agreed that the COVID-19 crisis could also provide opportunities for Europe to carry out necessary structural reforms and boost economic recovery and competitiveness based on large investments, fighting climate change, introducing new digital and greener technologies. The meeting took place only few weeks after Europe had marked the 75th anniversary of the end of WWII and the establishment of the United Nations. Ministers paid tribute to the victims of the WW II and to all soldiers who fought to defeat the Nazi regime and put an end to the Holocaust, and recognised that while May 1945 brought the end of the Second World War in Europe, it did not bring freedom to all of Europe as the central and eastern part of the continent remained under the rule of communist regimes for almost 50 years. Ministers stressed that lasting international security, stability and peace requires genuine and continuous adherence to international law and norms, including the sovereignty and territorial integrity of all states. Ministers also underlined the importance of continuing to work together to strengthen Europe strong and free, where human rights, democracy and the rule of law prevail. In this context, Ministers reconfirmed their support to Eastern Partnership countries, including for independence and territorial integrity of Georgia and Ukraine, and reiterated the necessity of carrying out deep and comprehensive reforms with a view of enhancing stability and resilience of EaP countries. The countries of Visegrad Group and Nordic Baltic Eight also reaffirmed their unequivocal support for clear European perspective of the Western Balkan countries. Credible EU enlargement process based on fundamental values and fair conditionality has a positive transformative power in the Western Balkans and further enhances regional security, economic prosperity and stability in whole Europe. The Ministers emphasised the dire economic and social situation, further worsened by COVID-19, in several countries in the world. Ministers encouraged EU to play active role in the process of alleviation of negative impacts, with special attention on African region. The next V4 and NB8 Foreign Ministers’ meeting will take place in 2021, under the guidance of Poland and Finland, as the coordinators of V4 and NB8 respectively. Kõik uudised

05.06.2020 12:00 (3.26) Ukrainas nõutakse siseministri tagandamist [Postimees]

Reede hommikul algas Kiievis ülemraada esisel Põhiseaduse väljakul meeleavaldus, kus nõutakse siseminister Arsen Avakovi tagasiastumist.

05.06.2020 00:07 (3.26) Tartumaa maasikakasvatajate tööjõumure pole lahendust leidnud [Postimees]

Vaidlused Eesti maasikate ja Ukraina tööjõu üle on olnud tulised ega paista lõppevat ka pärast korje lõppu. Ent milline on Tartumaa maasikakasvatajate olukord praegu, kuidas nad oma probleemid lahendavad ja kes marjad põllult ära korjavad?

05.06.2020 00:07 (3.26) Eesti haridusnipid pandi müüki [Postimees]

Eesti õpilaste PISA testide head tulemused on osutunud Eesti haridusele nii heaks reklaamiks, et Eesti osaleb koos Saksamaa, Poola ja Soomega 60 miljoni euro suuruses programmis, millega Ukraina ostab sisse haridussüsteemi teenust, et õppida meie ja kolme teise riigi kogemusest.

03.06.2020 16:36 (3.26) Reinsalu Põhja-Balti ja Visegrád grupi välisministrite kohtumisel: idapartnerlusriigid vajavad Euroopa Liidu tuge [Välisministeerium]

Täna, 3. juunil toimus videokohtumine Põhja-Balti koostööformaadi (Nordic-Baltic 8, NB8) ja Visegrádi grupi (Visegrád 4, V4) välisministrite vahel. Tegemist on iga-aastase, järjekorras kaheksanda NB8+V4 ühise kohtumisega, mida korraldasid ühiselt Tšehhi kui praegune V4 grupi eesistuja ning Eesti kui NB8 koostöö käesoleva aasta koordinaator. Kohtumisel arutasid ministrid COVID-19 kriisi ja selle geopoliitilisi mõjusid, samuti aktuaalseid teemasid Euroopa Liidus ning rahvusvahelises koostöös. Nõustuti, et kriis on veel kord tõestanud koostöö ja infovahetuse olulisust, eriti kriisist väljumise tegevuste kavandamisel. Euroopa Liidu teemadest rõhutati vajadust leida lahendus pikaajalise finantsraamistiku, sealhulgas taaskäivitamisinstrumendi läbirääkimistes, pidades silmas ka kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke. Minister Reinsalu tõi siin välja Eestile olulised suured taristuprojektid nagu Rail Baltic, sünkroniseerimine, ning ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa liidu digiagenda olulisuse. Minister Reinsalu rõhutas oma avalduses, et COVID-19 pandeemia valguses vajavad idapartnerid Euroopa Liidult tuge. „Praeguses olukorras on veelgi olulisem keskenduda meie partnerriikide vastupidavusele ja strateegilise kommunikatsiooni võimekuse tugevdamisele,“ sõnas Reinsalu. „Toetades idapartnerluse riike koroonaviiruse kriisist ülesaamiseks, peaksime keskenduma rohkem digitaalsete lahenduste kasutamisele ning kooskõlastatud tegevustele, et saavutada parimaid tulemusi.“ „Püsiv rahvusvaheline julgeolek, stabiilsus ja rahu eeldab rahvusvahelise õiguse ja normide, sealhulgas kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tõelist ja pidevat järgimist,“ rõhutas Reinsalu. „Kinnitasime kohtumisel veel kord oma toetust idapartnerluse riikidele, sealhulgas Gruusia ja Ukraina iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Peame läbi viima põhjalikud reformid idapartnerluse riikide stabiilsuse ja vastupanuvõime suurendamiseks.“ Välisministrid arutasid kõrgetasemelise tippkohtumise pidamist selle aasta juunis. „Regulaarne kõrgetasemeline dialoog on oluline, et hoida idapartnereid kursis Euroopa Liidu reformidega,“ ütles Reinsalu. „Kui aga idapartnerluse tippkohtumist pole sel aastal võimalik füüsilise kohtumise vormis pidada, peaks see toimuma 2021. aasta alguses.“ Kohtumisel kiitsid Eesti ja Tsehhi välisministrid NB8 ja V4 koostööformaatide koordinaatoritena heaks ühise avalduse: https://vm.ee/et/uudised/joint-statement-foreign-ministers-visegrad-grou... Fotod: https://flic.kr/s/aHsmNBgAzK Põhja-Balti koostöö, ehk NB8 on piirkondlik koostööformaat, mis alates 1992. aastast on toonud ühe laua taha kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad (Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu), et mitteametlikus õhkkonnas arutada nii regionaalselt kui rahvusvaheliselt olulistel aktuaalsetel teemadel. Eesti on 2020. aastal NB8 koostöö koordinaator. Visegrádi grupi, ehk V4 moodustavad Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. V4 eesistuja on kuni 30.06 Tšehhi ning juulist võtab teatepulga aastaks üle Poola. Lisainfo: Pia Kuusik Välisministeerium Meedianõunik Avalike suhete osakond +372 637 7628; +372 5635 7866 www.vm.ee Kõik uudised

03.06.2020 15:06 (3.26) Joint Statement of the Foreign Ministers of the Visegrad Group and Nordic-Baltic Eight [Välisministeerium]

03.06.2020 10:31 (3.26) TAGASILÖÖK: Eesti koondislase endises koduklubis anti 25 positiivset koroonaproovi [Õhtuleht]

Ukraina jalgpalli kõrgliigas mängiv Lvivi Karpati paigutati karantiini, sest klubi liikmed andsid 25 postiivset koroonaproovi.

Tweets by @w3uudised