W3 uudised

Otsing 'krimm*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused "tähtsuse" järgi

16.05.2022 10:41 (8.16) Oleg Samorodni | Paljud Vene alad ootavad Ukraina koosseisu naasmist [Õhtuleht]

Enne ulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril nõudis Venemaa juhtkond Ukraina „föderaliseerimist“. Nii lootsid Kremli strateegid nende nukkude kaudu nn „rahvavabariikides“ täielikult kontrollida Ukraina sise- ja välispoliitikat. Ettenägelikumad Ukraina poliitikud vastasid, et tulevikus võib Ukraina koosseisus tõepoolest olla kolm autonoomset üksust: Krimmi Vabariik, Doni Vabariik ja Kubani Vabariik.

16.05.2022 08:50 (8.16) Venemaa varastab Ukraina teravilja ja üritab seda teistele riikidele müüa [Delfi uudised]

Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul on pärast Venemaa sissetungi Ukrainast varastatud ja välja veetud vähemalt 400 000 tonni teravilja. Ukraina põllumajandusminister Mykola Solsky ütles eelmisel nädalal, et vili saadetakse militaarvalve all Krimmi suunas.

16.05.2022 00:11 (8.16) Kiievlased sooviksid Eurovisiooni lõppvõistlust näha nii kodulinnas, Mariupolis kui ka Krimmis [Postimees]

Eurovisiooni laulukonkursil Torinos esikoha saavutanud Kalush Orchestra lugu «Stefania» jättis vähesed kiievlased ükskõikseks, veendus Postimees Ukraina pealinnas inimesi küsitledes.

13.05.2022 16:41 (16.31) Zelenskõi: Ukraina ei tunnusta iial Krimmi Venemaa osana [Postimees]

Venemaa ei tunnusta mitte kunagi Krimmi Venemaa osana ega Donbassi nn vabariikide iseseisvust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reedel usutluses Itaalia telekanalile.

12.05.2022 09:06 (8.16) Vene okupandid püüdsid jätkata pealetungi Severodonetski piirkonnas [Postimees]

UKRAINA PÄEVIK 11.05: Vene okupandid püüdsid jätkata pealetungi Severodonetski piirkonnas ning proovisid arvatavasti ka luuretegevust Izjumi operatiivsuunal. Mujal käib paigaltammumine ning kaudtulega üks-teise mõjutamine. Paar sõna lisaks sellest, kuidas läheb Mariupoli kaitsjatel ja kui kaua püsib Krimmi sild.

12.05.2022 08:16 (8.16) Maa peal on kitsas käes - ukrainlased lähevad Kuule [Postimees]

Ukraina ja Venemaa suhetes olid tüliõunteks ka raketid. Ukrainas töötas sõjalisse ja tsiviilkasutusse minevate rakettide tootmises kümneid tuhandeid inimesi. Suhete järsk jahenemine Krimmi annekteerimise järgselt on kiduma pannud nii Ukraina kuid veelgi rphkem Venemaa raketitööstuse.

11.05.2022 11:51 (8.16) «Teda võeti igal pool meeleldi vastu: ta oli aupaklik, kus vaja, ning jultunud, kus tohtis» [Postimees]

Postimehe kirjastuse romaanisarjas ilmus Ivan Turgenevi «Aadlipesa», mille tõlkis eesti keelde Virve Krimm. Loe raamatust katkendit!

08.05.2022 19:50 (16.31) OTSEBLOGI | Ukraina siseministri nõunik: Krimmi silla hävitamine on aja küsimus [Delfi uudised]

Ukraina siseministri nõunik Viktor Andrusiv ütles intervjuus 24. Kanalile, et annekteeritud Krimmi poolsaart ja Venemaad ühendava Kertši väina silla saatus on juba otsustatud ning on aja küsimus, millal Ukraina sellele löögi annab.

03.05.2022 16:20 (8.16) Boris Johnson: lääs tegi vea, et 2014. aastal Ukrainat ei aidanud [ERR Uudised]

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles videopöördumises Ukraina parlamendile, et Ukraina aitamata jätmine 2014. aastal, mil Venemaa Krimmi annekteeris, oli viga.

03.05.2022 05:35 (8.16) Hodges: Ukraina surub Venemaa 24. veebruari joonele aasta lõpuks [ERR Uudised]

On mõistlik eeldada, et Ukraina surub Venemaa tagasi 24. veebruari eelsele joonele aasta lõpuks, prognoosis USA Euroopa vägede endine juht kindral Ben Hodges intervjuus ERR-ile. Täielik Ukraina kontrolli taastamine Krimmi ja Donbassi üle võtab kauem aega, kuid lääs peaks näitama, et see on suund ja soovitud tulemus.

02.05.2022 12:51 (8.16) Ukraina jalgpallur meenutas uskumatut seika: peatreener õnnitles meid Krimmi annekteerimise puhul [Postimees]

Ukraina jalgpallikoondislane Tetjana Romanenko rääkis ebameeldivast kogemusest, mille sai Venemaal mängides.

01.05.2022 10:51 (8.16) «Pildis, nagu eluski, on esimene asi kergus ja julgus» [Postimees]

Postimehe kirjastuse romaanisarjas ilmus Ivan Turgenevi «Aadlipesa», mille tõlkis eesti keelde Virve Krimm. Loe raamatust katkendit!

29.04.2022 07:55 (8.16) OTSEBLOGI | Vene väed jätkavad rünnakut Donbassis ja Harkivi oblastis, Zaporižžja oblastis varastati 60 tonni nisu [Delfi uudised]

Vene okupandid jätkavad pealetungi, eesmärgiga saavutada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblasti üle ning saada maismaakoridor ajutiselt okupeeritud Krimmi, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap.

28.04.2022 19:35 (8.16) Venemaa kasutab Krimmi mereväebaasi kaitsmiseks väljaõppinud delfiine [Delfi uudised]

Kremli mereväebaasi Mustal merel kaitsevad väljaõppinud sõjaväedelfiinid, paistab Maxar Technologies´i avaldatud satelliidipiltidelt.

28.04.2022 12:55 (16.31) Vene suusaässad lähevad okupeeritud Krimmi laagrisse. Treener: poliitika ei puutu asjasse [Õhtuleht]

Osa Venemaa murdmaasuusakoondisest alustab hooaja ettevalmistust Krimmi poolsaarel, mis on Ukrainalt okupeeritud territoorium.

27.04.2022 16:11 (8.16) Venelasest olümpiavõitja on hämmingus: miks tehakse suusatajate treeninglaager Krimmis? [Postimees]

1988. aasta Calgary olümpiamängude murdmaasuusatamise kuldmedalist Anfisa Reztsova ei mõista, miks Venemaa murdmaasuusatajad Krimmi laagrisse lähevad.

27.04.2022 12:41 (8.16) Venemaa eesmärk oli destabiliseerida nii reljeefselt ja veriselt kui võimalik [Postimees]

2007. aasta aprillis, veel enne Gruusiat, Krimmi ning ülejäänud Ukrainat, jõudsid Kremli verised hoovad otsapidi Tallinna. Julgeolekujõud said küll 15 aasta tagused pronksiöö sündmused paari päevaga kontrolli alla, kuid Postimees uuris toona sündmuste keerises olnud Andrus Ansipilt (RE), Jaak Aaviksoolt ning Marina Kaljurannalt (SDE), millist ampsu meie suur idanaaber sündmustest ihaldas.

27.04.2022 09:55 (8.16) OTSEBLOGI | Vene okupandid hõivasid Harkivi oblastis ja Donbassis asulaid, Azovstalis on 2000 tsiviilisikut kohutavas olukorras [Delfi uudised]

Jätkub vastase pealetung ida operatsioonitsoonis, eesmärgiga saavutada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblasti üle ning tekitada maismaakoridor okupeeritud Krimmiga. Olukord Azovstali tehases muutub üha hullemaks.

26.04.2022 20:40 (8.16) OTSEBLOGI | Putin: me ei sõlmi Ukrainaga rahulepingut, kui see ei loobu Krimmist ja Donbassist. Venemaa katkestab kõik gaasitarned Poolasse, sest see keeldus gaasi eest rublades maksmast [Õhtuleht]

Käes on sõja 62. päev. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hurjutas lääneriike Ukrainasse tarnitavate relvasaadetiste eest ning hoiatas, et eksisteerib märkimisväärne oht tuumakonfliktiks. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba nimetas Lavrovi ähvardust tühipaljaks hirmutustaktikaks, mille eesmärk on sundida muud maailma Ukraina toetamist lõpetama.

25.04.2022 21:56 (8.16) Poliitiline samm? Venemaa suusakoondis alustab hooaja ettevalmistust Ukrainalt okupeeritud Krimmis [Postimees]

Kuigi Ukrainas on hetkel käimas sõda, siis Venemaa suusakoondis on planeerinud oma ettevalmistuse okupeeritud Krimmi.

25.04.2022 20:05 (8.16) OTSEBLOGI | Mariupoli lähistelt avastati kolmas hiiglaslik massihaud [Delfi uudised]

Okupantide hingel olevate Mariupoli tsiviilelanike ühishaud asub venelaste poolt okupeeritud Vana-Krimmi küla kalmistul, linnast 5 kilomeetri kaugusel. Haua kogupikkus on üle 200 meetri.

24.04.2022 08:41 (8.16) Ukrainas võidakse tapatöid teha Euroopa liidust müüdud relvade ja tehnoloogia toel [Postimees]

Deutsche Welle refereeib Briti ajalehte, kus väideti, et Euroopa liidu liikmesriigid on müünud alates Krimmi annekteerimiseks venemaale sadade miljonite eurode eest relvastust ja selle ehitamiseks vajalikku tehnoloogiat. Suurimad surmakaupmehed on olnud Saksamaa ja Prantsusmaa ettevõtted.

23.04.2022 10:20 (8.16) OTSEBLOGI | Venemaa valmistub ulatuslikuks pealetungiks. Eesmärk: luua maismaaühendus Krimmiga [Delfi uudised]

Ukraina luureinfo kohaselt on Vene väed lõpule jõudmas ümbergrupeeringuga ning valmistumas ulatuslikuks pealetungiks. Varem Ukraina põhjapiiril paiknenud väed on viidud itta, et saavutada täielik kontroll Donetskis ja Luhanskis.

22.04.2022 13:50 (16.31) OTSEBLOGI | Vene kindral: "erioperatsiooni" teise faasi eesmärk on kontroll Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle, maismaaühendus Krimmi ja Transnistriaga [Delfi uudised]

Vene armee kavatseb sel nädalal alanud „erioperatsiooni” teise faasi käigus saavutada täieliku kontrolli Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle ning tagada maismaakoridori Krimmi, teatas Venemaa kesksõjaväeringkonna ülema kohusetäitja, kindralmajor Rustam Minnekajev, vahendab Interfax.

21.04.2022 12:05 (8.16) Kadunud teose otsingud sütitasid Ukraina rahvuskultuuri [ERR Teadus ja haridus]

Krimmi annekteerimise järel tõusis Ukrainas suurema tähelepanu alla kohaliku rahvuskultuuri arengusse olulise panuse andnud luuletaja ja kirjanik Mõkola Hvõljovõi. Tema sulest pärit, kuid Nõukogude repressioonide käigus kaduma läinud teose otsingud kehastavad Ukraina iseolemist ja vastandumist Venemaale.

20.04.2022 10:01 (8.16) Jaak Juske selgitab uues raamatus lastele Ukraina ajalugu ja Venemaa agressiooni [Postimees]

Ajaloolane Jaak Juske jätkab oma värskes raamatus «Ukraina – palju kannatanud vapper maa» Venemaa ja tema naabrite keeruliste suhete selgitamist lastele. Juske laste ajalooraamatute sarjas «Isa põnevad unejutud ajaloost» ilmunud raamatu eellugu ulatub aastasse 2014, mil Venemaa okupeeris Krimmi.

18.04.2022 23:01 (8.16) Selgus, miks põikles poksitšempion Ussõk Krimmi küsimustest eemale [Postimees]

Ukraina poksija Oleksandr Ussõki perekond elas viis aastat tagasi Krimmis ning sattus pidevalt rünnakute alla, et on Venemaa võimu pooldaja, sest keeldus okupeerimist otsesõnu hukka mõistmast. Nüüd selgus, miks ta pidi aastate jooksul otsestest vastustest eemale põiklema.

17.04.2022 19:50 (8.16) Mille pärast Putin sõdib? [Meie Maa]

Homme on Venemaal sündmus, mida kindlasti Kremlis ja välisministeeriumis tähistatakse. Nimelt nägi 19. aprillil 1783 ilmavalgust tsarinna Katariina II ukaas Krimmi ühendamisest Venemaaga. Seda Vene-Türgi sõja tulemusena, milles tugevam oli esimene. Tähtpäev pole ümmargune, ent praegu täitub ka 30 aastat endiste liiduvabariikide iseseisvumisest ning nende ja Venemaa vahel diplomaatiliste suhete sisseseadmisest. Sestap lüüakse kaks kärbest […] The post Mille pärast Putin sõdib? appeared first on Meie Maa.

14.04.2022 09:02 (8.16) Kuni püsivad Azovstali kaitsjad, jääb Venemaa jaoks suletuks maismaavärav Krimmi [Postimees]

Mariupolis on ukrainlased taandunud sadama piirkonnast ning 36. brigaadi merejalaväelased arvatavasti murdsid läbi Azovi polgu kaitsekeskuse juurde Azovstali tehases, kirjutab Igor Taro oma igapäevaselt sotsiaalmeedias ilmuvas Ukraina päevikus.

10.04.2022 18:30 (8.16) Prantsusmaal toimuvad presidendivalimised [ERR Uudised]

Arvamusküsitluste põhjal ennustatakse, et teise vooru pääsevad praegune president Emmanuel Macron ja sisserändevastase Rahvusrinde liider Marine Le Pen, kes on saanud Venemaalt raha ja kiitnud Krimmi annekteerimist.

09.04.2022 19:25 (8.16) Reporter: Vene väed peidavad Mariupolis sõjakuritegusid [ELU24]

Vene väed pommitavad jätkuvalt tsiviilelanikke. Selge näide sellest on 52 hukkunuga raketirünnak Kramatorski raudteejaamale. Okupandid keskenduvad endiselt Donbassile, Mõkolajivile ja Mariupolile. Rünnakuid toetavad ka Vene mereväe tiibraketirünnakud. Ukraina suudab aga jätkuvalt takistada maismaakoridori loomist Krimmi ja Donbassi vahele. Mariupolis tegelevad aga Vene väed ka sõjakuritegude peitmisega.

09.04.2022 13:00 (8.16) ERR Pariisis: sõda pole kahandanud Prantsusmaa Vene-sõbralike poliitikute toetust [ERR Uudised]

Prantsusmaa valmistub pühapäevasteks presidendivalimisteks. Sõda Ukrainas pole kahandanud Prantsusmaa Venemaa-sõbralike poliitikute toetust, pigem on Krimmi annekteerimist toetanud Marine Le Pen tõusnud praegusele presidendile Emmanuel Macronile tõsiseks rivaaliks.

08.04.2022 00:06 (8.16) Kristi Raik: kui palju šokke me veel vajame? Lääne Venemaa-poliitika on muutunud järsult, kuid mitte veel piisavalt [Postimees]

Krimm, Donbass, MH17, Skripali mürgitamine, Navalnõi mürgitamine, Kiievi pommitamine, Mariupoli hävitamine, tapatalgud Butšas – Venemaa on lääneriike viimase kaheksa aasta jooksul korduvalt šokeerinud.

07.04.2022 18:15 (16.31) Putini sõda on Krimmi sõja kordus, mis lõppeb peagi kaotusega [ELU24]

On hämmastav, kuidas mustrid korduvad nii ajaloos kui taevaseisudes ning need võimaldavad meil olukordi mõista ja lugeda. Praegusel Venemaa-Ukraina sõjal on otsesed seosed Krimmi sõja ning selle lõppemisega.

06.04.2022 09:46 (8.16) Ukraina valmistub Venemaa pealetungiks riigi ida- ja kaguosas [Postimees]

Vene vägede tagasitõmbumine Kiievi ümbrusest ja Ukraina põhjaosast koondab tähelepanu Ukraina kaguosale, kus Vene vägede tõenäoline eesmärk on luua maismaaühendus annekteeritud Krimmi ja Donbassi isehakanud vabariikide vahel.

06.04.2022 06:06 (8.16) Eesti energiasõltumatuks väikereaktoriga [Pärnu Postimees]

Euroopa, eriti Saksamaa sõltuvus Venemaa tarnitavast energiast oli Putini Ukraina vastu vallandatud sõja peamine rahastaja ja toetav asjaolu. Nähes, kuidas Saksamaa juhid kaitsesid järjepidevalt Nord Stream 2 projekti hoolimata Krimmi ja Donbassi okupeerimisest, oli Putin põhjusega veendunud, et seekordsegi rünnaku puhul tunneb Euroopa vaid sügavat muret ja lepib sündiva vägivallaga odava energia nimel.

05.04.2022 22:00 (8.16) Zelenskõi avab maailma silmi [Meie Maa]

Ukrainal on tõeliselt imeline president. Selge see, et ta valiti sellele kohale ladviku vastase protestikandidaadina ja seisus, kus paistis, et riigil pole midagi head ees. Veebruaris 2014 alanud Venemaa agressioon Ukraina vastu oli ju pooleli. Kaotatud Krimmi ja Donbassi kõrval kammitsesid riiki Berliini ja Pariisi osalusel sündinud nn Minski kokkulepped. Lepete aluseks oli kõige seni […] The post Zelenskõi avab maailma silmi appeared first on Meie Maa.

03.04.2022 22:00 (8.16) Eesti energiasõltumatuks väikereaktoriga [Meie Maa]

Euroopa, eriti Saksamaa sõltuvus Venemaa tarnitavast energiast oli Putini poolt Ukraina vastu vallandatud sõja peamiseks rahastajaks ja toetavaks asjaoluks. Nähes, kuidas Saksamaa juhid kaitsesid järjepidevalt NordStream2 projekti vaatamata Krimmi ja Donbassi okupeerimisele, oli Putin põhjendusega veendunud, et ka seekordse rünnaku puhul tunneb Euroopa vaid sügavat muret ning lepib sündiva vägivallaga odava energia nimel. Nordstream2 rahastajad […] The post Eesti energiasõltumatuks väikereaktoriga appeared first on Meie Maa.

03.04.2022 20:30 (8.16) EPL Ukrainas | Zelenskõi sünnilinna juht: võidame vaenlase maal, vabastame nii Donbassi kui Krimmi. Aga lääs, palun sulgege taevas! [Delfi uudised]

Maailma vapustavad hetkel ilmsiks tulnud massimõrvad Venemaa käest vabastatud Butšas. Kuhu satub Vene soldati samm, toimuvad sõjakuriteod. Äsja sai massiivse raketilöögi president Volodõmõr Zelenskõi sünnilinn Krivõi Rihi. Linnapea, Viktor Janukovõtši aegne Ukraina asepeaminister Oleksandr Vilkul räägib, kuidas Vene relvajõud sihivad ennekõike lapsi.

31.03.2022 12:16 (16.31) Ukraina presidendipere korter Krimmis kavatsetakse natsionaliseerida [Postimees]

Krimmis kavatsetakse riigistada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi varad, vahendas Vene uudisteagentuur RIA Novosti regiooni valitsuse allikatelt saadud teavet.

31.03.2022 00:11 (8.16) Riigirahandus vajab ühiskondlikku lepet [Postimees]

Meile on antud kolm hoiatust Gruusia, Krimmi ja Ukraina näol. Kui me ei suuda praegu jõuliselt tegutseda, võime süüdistada vaid iseend. Kaitsekulutuste suurendamine on vältimatu ja me vajame ühiskondlikku lepet selle rahastamiseks.

30.03.2022 13:15 (8.16) Kremli riiklik maksesüsteem suudab vältida Moskva-vastaseid sanktsioone [ERR Uudised]

Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu lahkusid Venemaalt suured USA krediitkaardifirmad. Kreml lõi aga pärast Krimmi annekteerimist iseseisva riikliku süsteemi ja Venemaa maksesüsteem jätkab töötamist.

29.03.2022 20:20 (8.16) Reporter: Ukraina lahingute tulipunktiks on Mariupol [ELU24]

Vene väed on linna lakkamatult rünnanud. Hukkunud pn vähemalt 5000 elanikku. Linna langemine ühendaks maismaal Donbassi ja Krimmi. Ukraina president lubas Mariupoli kaitsjatel linnast lahkuda. Sõjaväelased ei kavatse seda võimalust kasutada.

28.03.2022 19:40 (8.16) Politoloog Zelenskõi kompromissi ideest: Krimmi ja Donbassi üle kontrolli taastamine oleks liiga suur pingutus [Delfi uudised]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles eile intervjuus Venemaa sõltumatule meediale, et on võimatu panna Venemaa täielikult Ukraina territooriumilt lahkuma.

28.03.2022 18:15 (8.16) Septembris Tallinnas esinev Vene lauljatar sattus Läti välisministeeriumi musta nimekirja [ELU24]

2015. aastal Venemaa Eurovisioonil teiseks lõõritanud Polina Gagarina, kes peaks septembris üles astuma Tondiraba jäähallis, pole Lätti enam oodatud. Hiljaaegu Krimmi annekteerimise pidustustel esinenud naise kontserdile on piletimüük praegu peatatud.

28.03.2022 14:21 (8.16) Ekspert annab nõu, kuidas ära tunda süvavõltsingut ja kuidas end selleks treenida [Postimees]

«Meil õnnestus saavutada rahu Ukrainaga ning taastame Krimmi kui Ukraina-sisese vabariigi iseseisvuse,» kuulutas Venemaa president Vladimir Putin reedeses videosõnumis. Ukraina president Zelenskõi aga olevat päev varem ilmunud klipis öelnud, et Ukraina kapituleerub ning president «võtab vastu järjekordse raske otsuse teiega hüvasti jätta. Soovitan teil relvad maha panna ja perede juurde tagasi pöörduda. Keegi ei tohiks selles sõjas surra». Mõlemad sõnumid tunduvad uskumatud ja ebarealistlikud, kuid ometi levisid kulutulena sotsiaalmeedias ning leidsid isegi kajastust mõnes telekanalis.

27.03.2022 22:10 (8.16) OTSEBLOGI | Zelenskõi: Ukraina Krimmi jõuga tagasi võtma ei lähe [Delfi uudised]

Ukraina hõivas laupäeval Sumõ-Poltava maanteel asuva Trostjanetsi linna, mille hoidmine lubaks murda Sumõ piiramisrõnga. Teistes rindelõikudes on edasi liikunud ka Vene väed.

27.03.2022 08:41 (8.16) Venelaste fookuses on Donbassi rinne [Postimees]

Vene okupatsioonivägede fookuses on nüüd selgelt Donbassi rinne ja sellega seonduvad olulised sihtkohad - Izjumi linn otsetee tõttu Slovjanskisse, Severodonetsk Luganski oblasti praeguse administratiivkeskusena ning Mariupol Krimmi suunalise maismaakoridori lõiguna, kirjutab Igor Taro 31. sõjapäeva kohta oma blogis.

26.03.2022 00:11 (16.31) Tõnu Tannberg : 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda lõppes Venemaa kaotusega ja puudutas otseselt ka Eestit [Postimees]

Nikolai I oli veendunud, et teised riigid ei sekku, kui Venemaa alustab sõda Türgi vastu. Tegemist oli saatusliku valearvestusega. Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõjast kirjutab akadeemik, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg.

25.03.2022 00:11 (8.16) Autokraatsed riigid on kehv investeerimiskoht [Postimees]

Alates eelmise sajandi üheksakümnendate teisest poolest kuni eelmise kümnendi keskpaigani, mil Venemaa annekteeris Krimmi, soovitas enamik meie investeerimisnõustajaist investeerida Venemaa aktsiatesse ja investeerimisfondidesse.Soovituse põhjus oli Venemaa aktsiate odavus. Eesti investeerimisspetsialistid olid niigi arenevate turgude lembesed, kuid eriti soovitati Venemaa turge ning sealsete aktsiate hinnad olidki teistest arenevatest turgudest kuni kolmandiku võrra odavamad.

24.03.2022 14:06 (8.16) Bolšunoviga lepingu lahti öelnud sponsor: mul pole sõnu, sellist asja on kurb vaadata [Õhtuleht]

Läinud nädalal läks Venemaa murdmaasuusataja Aleksandr Bolšunov koos paljude venelastega Moskva Lužniki staadionile, kus avaldati toetust Vladimir Putinile ja tähistati Krimmi annekteerimise kaheksandat aastapäeva. Suusaringkonnale ei mahu asi siiani pähe.

23.03.2022 13:06 (8.16) Uus turismiidee Venemaal – tšarterrongiga Türki puhkama [trip.ee]

Venemaa sõjategevusele Ukrainas vastukaaluks kehtestatud sanktsioonid on Venemaa turismisektori harjumuspärase tegevuse pea peale pööranud. Ühtäkki ollakse olukorras, kus rahvusvaheliste lendude teostamine on muutunud lennukite puuduliku dokumentatsiooni ja võimaliku arestimisohu tõttu kas riskantseks või võimatuks ning Venemaal enda toodetud lennukeid napib. See sunnib Venemaa reisikorraldajaid mõtlema kõikvõimalikele alternatiividele. Turismiportaali TourDom.ru andmetel on ühe sellise alternatiivideena välja käidud ettepanek toimetada puhkajaid Lõuna-Venemaalt Türki tšarterrongidega Dagestani ja Aserbaidžaani kaudu. Rong võiks väljuda näiteks Doni-äärsest Rostovist ja sõita läbi Krasnodari, Mineralnõje Vodõ ja Mahhatškala Bakuusse, kust edasi suundutaks Türgis kas Izmiri või Istanbuli. Marsruut näeks välja umbes selline: Asjast huvitatud reisibürood ostaksid rongides teatava arvu istekohti edasimüügiks, reisijad saaksid Venemaal peale tulla kõikides peatustes. Esimene tagasiside reisifirmadelt on positiivne, sest rong oleks suhteliselt odav, kuid mis veelgi tähtsam – usaldusväärne. Erinevalt lennukitest ei pea keegi ronge kinni. Projekti elluviimisel on siiski üks tõsine takistus - praegu on Venemaal raudteeühendus võimalik vaid ühe naaberriigiga, milleks on Valgevene. Teiste riikidega on maapiirid suletud. Sellest piirangust loodetakse lähiajal üle saada. Tšarterrongide käikupanek nõuab kooskõlastamist ka Türgi ametiasutustega, kuid arvestades Türgi huvi Vene turistide vastu ei tohiks see keeruline olla. Muidugi tuleb taolise rongireisi puhul arvestada ajafaktoriga. Umbes 2500 km pikkune rongireis võtab aega vähemalt 2 päeva, tagasisõit teist samapalju lisaks. Idee autorid aga arvavad, et olukorda arvestades ei tohiks pirtsutamiseks olla põhjust. Pealegi sõidavad inimesed rongiga Novosibirskist Sotši või Krimmi, mis pole samuti ühe päeva reis. Venemaal suhtutakse rongisõitu ka üldiselt veidi teistmoodi. Kokkuvõtteks Vast polegi küsimus taolise tšarterrongi ühes või teises nüansis. Märkimisväärne on juba see, et midagi taolist tõsiselt üldse arutama hakatakse. See näitab, et Venemaale kehtestatud sanktsioonidel on sealsele turismisektorile ja paljudele reisimisega harjunud inimestele tohutu mõju. Pole raske prognoosida, et turismireisist kujuneb paljudele ühtlasi ka kaubareis ja rong on selleks otstarbeks just sobiv transpordivahend.

23.03.2022 11:31 (8.16) Kuhu kadusid Putini spordipropagandistide Z-tähed? [Postimees]

Eelmisel nädalal osalesid mitmed Venemaa spordisangarid Moskvas Lužnikii staadionil toimunud propagadaüritusel, millega president Vladimir Putin tähistas Krimmi annekteerimise kaheksandat aastapäeva.

22.03.2022 16:51 (8.16) Rootsi suusastaar Putini propagandaüritusel osalenud Vene sportlastest: nad on kas idioodid või neid sunnitakse [Õhtuleht]

Rootsi laskesuusataja Sebastian Samuelsson kritiseeris teravalt Venemaa sportlasi, kes osalesid eelmisel reedel Krimmi poolsaare annekteerimise kaheksanda aastapäeva tähistamisel.

22.03.2022 15:20 (8.16) Lužniki staadioni miitingul osalenud olümpiavõitja jäi sponsorist ilma [ERR Uudised]

Ujumistarvete tootja Speedo lõpetas sponsorlepingu kahekordse olümpiavõitja Jevgeni Rõloviga, kes osales reedel Lužniki staadionil toimunud Krimmi annekteerimise aastapäeva tähistanud ja käimasolevat sõda pooldaval miitingul.

21.03.2022 10:41 (8.16) Biatlonitäht Venemaa propagandas osalenud sportlastest: kas neid sunniti või on nad lollid? [Postimees]

Rootsi laskesuusataja Sebastian Samuelsson kritiseeris spordikommentaatorit Dmitri Gubernievit, kes juhtis Venemaal toimunud Krimmi annekteerimise kaheksanda aastapäeva üritust. Samuti võttis ta sõnas sportlaste kohta, kes seal osalesid.

21.03.2022 04:40 (8.16) WSJ: Kremli plaan ehitada üles isemajandav Venemaa ebaõnnestus täielikult [ERR Uudised]

Kreml proovis pärast Krimmi vallutamist vähendada sõltuvust impordist ja ehitada üles iseseiseva majanduse. Ajaleht The Wall Street Journal kirjeldab, kuidas Venemaa sõltuvus lääne kaupadest hoopis suurenes.

21.03.2022 01:30 (8.16) WSJ: Kremli plaan ehitada üles isemajandav majandus ebaõnnestus täielikult [ERR Uudised]

Kreml proovis pärast Krimmi vallutamist vähendada riigi sõltuvust impordist ja ehitada üles isemajandav majandus. Ajaleht The Wall Street Journal kirjeldab, kuidas Venemaa majanduse sõltuvus lääne kaupadest hoopis suurenes.

20.03.2022 18:36 (8.16) Taavi Libe | Kuidas vältida sõjaga liigset harjumist? [Õhtuleht]

Kõigi suuremate Eesti meediaportaalide esikülgedelt saab sekundiga teada info selle kohta, et Ukrainas käib juba mitmendat nädalat sõda. Tuleb igati kasuks, sest erinevalt esimesest paarist nädalast on vähemalt minul päevade lugemine sassi läinud. Kui võtta arvesse aga seda kuupäeva, millal rohelised mehikesed saabusid Krimmi poolsaarele, hakkab varsti täis tiksuma 3000 päeva. See arv on ühest küljest õõvastav, kuid teisest küljest tuletab meelde, et sõda ei pruugi kesta kuu-kaks, vaid võib sumbuda aastatepikkuseks tüütuks konfliktiks, mis halvab põhjalikult kogu piirkonna, aga laiemalt kogu maailmagi toimimist.

20.03.2022 11:35 (8.16) OTSEBLOGI | Venemaa tulistas Ukrainasse rakette Mustalt merelt, Kaspia merelt ja Krimmist. Zelenskõi: terror Mariupolis läheb sõjakuritegude ajalukku [Delfi uudised]

Venemaa väitel tulistasid selle väed täna taas välja ülehelikiirusel liikuvaid ballistilisi rakette. Ukraina kaitseministeeriumi teatel on nende väed samal ajal sundinud okupandid Kiievi lähistelt taganema, mõnes kohas lausa 70 kilomeetri kaugusele pealinnast.

20.03.2022 08:41 (8.16) 25. sõjapäev. Zelenskõi: Mariupoli piiramine läheb ajalukku sõjakuriteona [Postimees]

Ukraina sadamalinna Mariupoli piiramine läheb ajalukku Vene vägede sõjakuritegudena, ütles pühapäeval president Volodõmõr Zelenskõi. Vene väed on Mariupoli juba Aasovi merest ära lõiganud ja selle langemine ühendaks 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi separatistlike aladega Ukraina idaosas.window.addEventListener("message", function msg(event) {if (event.data != "" && event.data.indexOf("px") > -1) {var height = event.data.split(":"); var iframe = document.getElementById(height[0]);if(iframe){iframe.style.height = height[1]; iframe.style.width = "100%"; iframe.style.border = 0; iframe.style.overflow = "hidden"; iframe.parentElement.parentElement.style.maxWidth = "100%";}}}, false); #bookmark { border: 0; overflow: hidden;} .device-desktop .superarticle #bookmark { padding-left: 30px !important; max-width: 750px !important;}

19.03.2022 12:01 (8.16) ELU KUI LILL! Vladimir Putin hullutas Vene rahvast 12 000eurose Itaalia jopega [Õhtuleht]

Venemaa diktaator Vladimir Putin tähistas reedel rahva ovatsioonide ja lippude lehvimise saatel Krimmi annekteerimise kaheksandat aastapäeva. Seejuures on välja tulnud, et Putin kaitses end Moskvas külma eest kalli Itaalia jopega, millest Venemaa keskmise palgasaaja võib vaid unistada.

19.03.2022 00:46 (16.31) Putin tähistas Krimmi annekteerimise aastapäeva [Õhtuleht]

Venemaa diktaator tähistas reedel rahva ovatsioonide ja lippude lehvimise saatel Krimmi annekteerimise kaheksandat aastapäeva. „Erioperatsioon“ olevat Putini sõnul ainus viis peatada Donbassi rahva kannatused ja genotsiid. Lähemalt viimastest olulisematest sündmustest:

19.03.2022 00:11 (24.47) Moskvas tähistati Krimmi annekteerimise kaheksandat aastapäeva [Postimees]

Eile, 18. märtsil, täitus kaheksa aastat Krimmi annekteerimisest. Kui ukrainlastele tuletas see aastapäev valusalt meelde 2014. aastal toimunud sündmusi, ja seda, et Krimmi poolsaar on endiselt Venemaa kontrolli all, siis Moskvas andis see inimestele põhjuse tähistamiseks.

18.03.2022 17:11 (8.16) OTSEBLOGI | Lahingud Ukrainas jätkuvad, Putin pidas Krimmi annekteerimise aastapäeva puhul kõne [Õhtuleht]

Käes on 23. sõjapäev. Sõda, mis oleks venelaste algsel hinnangul pidanud kiirelt lõppema, kestab jätkuvalt ja Ukrainal pole kavatsustki alistuda. Ööl vastu reedet ründasid Vene väed aktiivsemalt ka Lääne-Ukraina linnu.

18.03.2022 16:35 (16.31) Putin esines Moskva staadionil kihutusüritusel: meie eesmärk on päästa inimesi genotsiidist [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putin saabus täna Moskva Lužniki staadionil toimuvale kihutusüritusele „Krimmi kevad”, mis on pühendatud Krimmi annekteerimise kaheksandale aastapäevale. Venemaa siseministeeriumi andmetel osaleb üle 200 000 inimese.

18.03.2022 16:15 (8.16) Putini kõne teleülekande katkestas tehniline rike [ERR Uudised]

Vene presidendi Vladimir Putini kõne teleülekanne Moskvas Krimmi annekteerimise aastapäeva puhul peetud miitingul katkes tehnilise rikke tõttu.

18.03.2022 11:06 (8.16) Mida Putin nõuab Ukrainalt sõja lõpetamiseks? [Postimees]

Eile õhtul Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga peetud telefonikõnes selgitas Venemaa liider Vladimir Putin detailselt, mida ta nõuab Ukrainalt võimalikus rahulepingus: BBC andmeil on Kremli nimekirjas kesksed Ukraina neutraalsus ning Donbassi ja Krimmi tulevane staatus.

17.03.2022 11:11 (8.16) Toomas Alatalu | Kes lõpetab Putini sõja Ukrainaga? [Õhtuleht]

Läheb sõja kolmas nädal. Täpsemalt öeldes on sõda kestnud 8 aastat ja kolm nädalat, sest kui mainida selle lõpetamise tingimusi, siis nõuab Moskva Kiievilt Krimmi Venemaa koosseisu krahmamise tunnustamist ja see toimus veebruaris-märtsis 2014. Ehk siis Kreml ise peab praegu toimuvat 8 aasta eest alanu lõpuleviimiseks ja loodab vormistada toonase vallutuse võimalikus rahulepingus. Nagu teada, on tänaseks vallutusi lisandunud Donetski ja Luhanski „vabariikide„ näol, keda Moskva on juba Ukraina koosseisust välja arvanud ja tulemas on uuemadki „vabariigid“.

16.03.2022 12:56 (8.16) Aastaid Eestis elanud ukrainlanna Darja: see on õudne, mida mõned venekeelsed kohalikud mulle kirjutavad! [Õhtuleht]

Üle kümne aasta tagasi Eestist armastuse leidnud ja siia kolinud Darja sõitis koos abikaasa ja kahe lapsega veebruaris Mauritiusele pikale perepuhkusele. 24. veebruari hommikul Aafrika paradiisisaarel üles ärgates varises aga tema maailm kokku. „See on väga valus. Kõik algas sellega, kui Venemaa varastas Krimmi. Mina olen sealt pärit. Sündisin ja elasin seal kuni 24. eluaastani. Minult võeti kodumaa ära juba kaheksa aastat tagasi. Ja nüüd jälle. Aga palju valusamal viisil.“

16.03.2022 12:16 (8.16) Aastaid Eestis elanud ukrainlanna Darja: „Minult võeti kodumaa ära juba kaheksa aastat tagasi. Ja nüüd jälle!“ [Õhtuleht]

14.03.2022 10:41 (8.16) Dostojevski oli ettenägelik, nendesamade kurjade vaimudega võitleb inimkond meiegi ajal [Postimees]

Kuku raadio möödunud nädala järjejutuks olid katkendid Fjodor Dostojevski romaanist «Kurjad vaimud» Postimehe kirjastuselt. Raamatu on tõlkinud Virve Krimm, järjejuttu loeb Priit Rand.

11.03.2022 11:35 (8.16) VÄRSKE KAART | 11. märtsil jätkub Kiievi, Sumõ, Harkivi, Mariupoli, Mõkolajivi ja Tšernihivi piiramine [Delfi uudised]

Mitmed Kiievile lähenevad tankikolonnid on ukrainlastel õnnestunud peatada ja hävitada; nn suur tankikolonn on end aga ümberpositsioneerinud, otsitakse varju näiteks metsatukkadest. Ukraina relvajõudude teatel pommitas Venemaa viimase ööpäeva jooksul eemalt erinevaid tsiviilpiirkondi: käimas on endiselt Kiievi, Sumõ, Harkivi, Mariupoli, Mõkolajivi ja Tšernihivi piiramine. Samuti tahavad Vene väed teha maakoridori Krimmi ja Venemaa mandriosa vahele. Loe värskeid arenguid Delfi otseblogist!

10.03.2022 00:11 (8.16) Mari Klein: maailma armastatuim riik [Postimees]

Mul ei ole kunagi olnud tuttavaid Ukrainas. Ma ei ole kunagi käinud Kiievis, Odessas või Krimmis. Ja mul ei ole selle riigi vastu olnud suurt huvi, nagu teistegi omaaegsete liiduvabariikide vastu.

09.03.2022 12:20 (8.16) VÄRSKE KAART | 9. märtsi hommikul on edasitung pealinnale ootel, väed on Kiievi all [Delfi uudised]

Rünnakuid jätkatakse endiselt Kiievi, Sumõ, Harkivi, Mariupoli, Mõkolajivi ja Tšernihivi piiramiseks ja vallutamiseks. Maakoridori loomine Krimmi ja Venemaa mandriosa vahel on samuti endiselt päevakorras.Loe värskeid arenguid Delfi tänasest otseblogist!

09.03.2022 12:10 (8.16) VÄRSKE KAART: 9.märtsi hommikul on edasitung pealinnale ootel, väed on Kiivi all [Delfi uudised]

08.03.2022 05:20 (8.16) Vene väed keskenduvad Kiievi, Harkivi ja Mariupoli piiramisele [ERR Uudised]

Vene väed viimasel ööpäeval oluliselt edasi liikunud pole, kuid püüavad jätkuvalt luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele. Ukraina relvajõudude kinnitusel on Vene vägede peamised jõupingutused suunatud Kiievile, Mariupolile ja Harkivile.

07.03.2022 15:40 (8.16) OTSEBLOGI | Putin nõuab endiselt Krimmi tunnustamist Venemaa osana ja neutraalsuse fikseerimist põhiseaduses, Ukraina on tagasi vallutanud linna Harkivi oblastis [Delfi uudised]

Mitmed Ukraina linnad on humanitaarkatastroofi äärel. Kokku on lepitud relvarahus inimeste evakueerumiseks, ent Venemaa tõestab lakkamatu pommitamisega järjekordselt, et antud lubadused ei pea.

04.03.2022 18:05 (8.16) KÕNE UKRAINASSE | Maria okupeeritud Hersonist: „Mulle tundub, justkui viibiksin õudusfilmis” [Delfi uudised]

Vene vägede poolt vallutatud Lõuna-Ukraina linnas Hersonis plaanitakse korraldada näidisdemonstratsioone Vene armee tervituseks. Selleks tuuakse sisse rahvast Krimmist.

04.03.2022 11:20 (16.31) Märgiline muutus: Apple Maps näitab Krimmi taas Ukraina osana [Delfi Forte]

Apple'i rakendused Maps ja Weather tähistavad Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaart alates eilsest taas Ukraina osana.

04.03.2022 07:35 (16.31) Märgiline muutus: Apple Maps näitab taas Krimmi Ukraina osana [Delfi Forte]

Apple'i rakendused Maps ja Weather tähistavad Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaart alates eilsest taas Ukraina osana.

04.03.2022 00:11 (8.16) Vene vägede lähenemine Ukraina tuumajaamadele tekitab ärevust [Postimees]

Krimmist poolesaja kilomeetri kaugusel Kahhovka veehoidla kaldal asuva Zaporižžja tuumaenergiajaama kaitsele kogunesid Ukraina lippudega inimesed ja sõjaväelased rajasid barrikaade, lubades Enerhodari linna lähistele jõudnud Vene vägedele vastupanu avaldada, samas kui asjatundjad muretsevad ohu pärast, mida võib kujutada lahingutegevus tuumarajatise külje all.

03.03.2022 20:35 (8.16) Reporter: Sõja kaheksas päev: Ukrainast põgenenud üle miljoni inimese [ELU24]

Ukrainas jätkub sõja kaheksas päev! Öösel kõlasid pealinnas Kiievis taas plahvatused! Krimmi lähedal Mustal merel ootab Vene dessantvägi. Musta Mere äärne Hersoni linn langes Vene vägede kätte! Vene president Vladimir Putin tõotas täna jätkata võitlust Ukraina "natsionalistidega" ja ütles, et Kreml võib esitada läbirääkimistel lisanõudeid, kui Kiiev hakkab kõnelustega viivitama.

03.03.2022 19:10 (8.16) Rahvas langes Ukraina sõjakangelase ärasaatmisel põlvili [ELU24]

Krimmi Henišeski silla õhku lasknud ning ise missiooni käigus surma saanud noor Ukraina mereväe insener Vitali Skakun saadeti austusavalduste saatel viimsele teele.

03.03.2022 00:12 (8.16) Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Krimmi vallutamine piisavalt häiret ei andnud [Õhtuleht]

„Ukrainas toimuv on venelaste läbimõeldud plaan, kuid läänele tuli see invasioon tervikuna üllatusena. Lääs mõtles, et Venemaa ei julge, aga Putin julges,“ ütles intervjuus erukindral Ants Laaneots. Eesti Päevaleht pani esikülje ülanurka suurelt teate „Lihunik Putin“.

02.03.2022 22:45 (8.16) Venemaa on valmis Ukrainaga julgeolekugarantiide üle arutama, ent Krimmi osas kompromisse ei tehta [Delfi uudised]

Ukraina demilitariseerimisest ja "denatsifitseerimisest" kui kinnisideedest pole samas siiani lahti lastud.

01.03.2022 00:16 (8.16) Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas kehtis sõjaseisukord, aga vaenlane linnale pihta ei saanud [Õhtuleht]

Krimmi sõja puhkedes 1853. aasta sügisel tuli kohe kõne alla ka Läänemeri. Briti välisminister Lord Clarendon ütles, et üks löök Baltikumis võrdub kahe löögiga Mustal merel. Ta oli mures ka selle pärast, et Vene sõjalaevad võivad tulla Põhjamerele ning ohustada Suurbritannia ning Prantsusmaa rannikut.

28.02.2022 12:45 (8.16) Ukraina armee teatel lasi noor Vitali end õhku ja takistas Vene vägede edasi liikumist [ELU24]

Hersoni piirkond on strateegiliselt tähtis nii Ukrainale kui Vene armeele, kuna asetseb Venemaa poolt 2014 okupeeritud Krimmi poolsaare põhjaosas ja läbi selle saavad Vene väeüksused liikuda edasi Ukraina siseosadesse.

28.02.2022 09:21 (8.16) Igor Taro neljandast sõjapäevast: Ukraina kaitsevõime on pöördvõrdeline Vene sõdurite võitlusmoraaliga [Postimees]

Kokkuvõttes võib pärast neljandat sõjapäeva öelda, et kõike arvestades on Ukraina kaitsevägi üsna korralikult toime tulnud: vastane laiab pisut ainult Krimmi poolsaare juures, kõikjal mujal on ukrainlased suutnud tõhusalt vastu panna, kirjutab Igor Taro Ukraina päevikus, mida ta peab oma Facebooki lehel.

26.02.2022 19:35 (8.16) OTSEBLOGI | Saksamaa lõpetas Ukrainasse relva-abi saatmise blokeerimise, Vene armee sai käsu pealetungi suurendamiseks [Delfi uudised]

Vene väed on tunginud Ukrainasse lisaks juba okupeeritud Donbassile ja annekteeritud Krimmile ka Lõuna-Valgevenest ning Edela-Venemaalt. Seni suurim pealetung Kiievile löödi laupäeva hommikuks tagasi, kuid õhtutundidel olid väed juba linna pääsenud ja tsiviilelanikele kuulutas Kiiev välja komandanditunni kuni esmaspäevani.

26.02.2022 13:15 (8.16) OTSEBLOGI | Poola piiri on ületanud 100 000 Ukraina põgenikku, häkkerid võtsid maha Kremli kodulehe [Delfi uudised]

26.02.2022 12:25 (8.16) OTSEBLOGI | Kiievi kortermaja tabas raketirünnak, Poola piiri on ületanud 100 000 Ukraina põgenikku [Delfi uudised]

26.02.2022 10:25 (8.16) VÄRSKE KAART: Vaata Ukraina sõja hetkeolukorda tänahommikuse seisuga [Delfi uudised]

Tänaõine pealetung Kiievile löödi laupäeva hommikuks tagasi.Vene väed on tunginud Ukrainasse lisaks juba okupeeritud Donbassile ja annekteeritud Krimmile ka Lõuna-Valgevenest ning Edela-Venemaalt.

26.02.2022 09:40 (8.16) OTSEBLOGI | Kiievi kortermaja tabas raketirünnak, Vene väed pole pealinna hõivata suutnud [Delfi uudised]

26.02.2022 07:55 (8.16) OTSEBLOGI | Kiiev väljus süngest ööst võidukalt ja vabana. Vene vägesid pole Ukrainas seni suurem edu saatnud [Delfi uudised]

26.02.2022 01:05 (8.16) OTSEBLOGI | Kiievit rünnatakse. Ukrainlasi ootab ees raske öö [Delfi uudised]

Vene väed on tunginud Ukrainasse lisaks juba okupeeritud Donbassile ja annekteeritud Krimmile ka Lõuna-Valgevenest ning Edela-Venemaalt. Kiievi külje all käivad lahingud.

26.02.2022 00:25 (8.16) OTSEBLOGI | Ukraina pealinn Kiiev on Vene vägede tule all [Delfi uudised]

Vene väed on tunginud Ukrainasse lisaks juba okupeeritud Donbassile ja annekteeritud Krimmile ka Lõuna-Valgevenest ning Edela-Venemaalt. Kiievi külje all käivad lahingud.

25.02.2022 21:36 (8.16) OECD lõpetas lõplikult ühinemisläbirääkimised Venemaaga [Postimees]

Tööstusriikide organisatsioon OECD on pärast Ukraina vastu suunatud rünnakut ametlikult lõpetanud Venemaa vastuvõtuprotsessi. Läbirääkimised olid peatatud juba alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal.

25.02.2022 15:51 (8.16) WSJ: Mida tähendab Venemaa Ukraina-invasioon investoritele? [Postimees]

Legendaarne pankur Nathan Mayer Rothschild andnud Napoleoni sõdade päevil nõu «osta, kui veri tänavatel». Korrektseks osutus see, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi võttis – rublades said Vene aktsiad tiivad ligi kaheksaks aastaks.

25.02.2022 15:11 (8.16) Kariņš: Putinil tuleb varem või hiljem oma veretööde eest vastutada [Postimees]

Vene president Vladimir Putin võetakse varem või hiljem vastusele verevalamise eest Tšetšeenias, Gruusias, Krimmis, Donbassis ja Ukrainas, ütles Läti peaminister Krišjānis Kariņš reedel usutluses BNS-ile.

25.02.2022 10:51 (8.16) Igor Taro esimesest sõjapäevast: alguse vapustuse järel annab lootust sissetungi pidurdumine [Postimees]

Eilehommikusele vapustusele on järgemööda tulnud Ukrainast rida lootustandvaid uudiseid: venelased teatasid küll, et hävitasid Ukrainas 83 sõjalise taristu objekti – õhutõrjeradareid, lennuvälju, moonaladusid –, kuid hoogne sissemarss maismaal pole neil seni õnnestunud, väljaarvatud lõunast Krimmi poolsaarelt, kirjutab Igor Taro Ukraina sõja esimese päeva ülevaates.

23.02.2022 17:11 (8.16) Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisminister arutavad Kiievis Venemaa sõjalise survega seonduvaid riske ja kinnitavad toetust Ukrainale [Välisministeerium]

24.–25. veebruaril kohtuvad Eesti välisminister Eva-Maria Liimets, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Kiievis, et arutada Balti riikide toetust Ukrainale kasvava Venemaa sõjalise surve taustal. „Ühisvisiidi põhieesmärk on Balti riikide toetusavaldus Ukrainale seoses Venemaa sõjalise survega,“ selgitas visiidile suunduv välisminister Liimets. „Me ei väsi kordamast, et Eesti tunnustab ja toetab igal võimalikul moel Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt kokkulepitud piirides ning Venemaa otsus tunnustada kahe Ukraina regiooni nn iseseisvust on ränk rahvusvahelise õiguse ja Minski lepete rikkumine. Eesti ei tunnusta seda otsust, nagu me ei tunnusta okupeeritud Krimmi inkorporeerimist Venemaa koosseisu.“ Eesti, Läti, Leedu välisministril on Ukraina visiidi ajal plaanis kohtuda ka Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki, peaminister Denõs Šmõhali ja kaitseminister Oleksi Reznikoviga. Pärast kohtumist, 25. veebruaril, toimub Kiievis ka Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisministri pressikonverents. Lisateave on leitav siit. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

23.02.2022 11:12 (8.16) «Naisesüdame sügavused on tänapäevani ikka veel avastamata maa!» [Postimees]

Loe katkendit Fjodor Dostojevski romaanist «Kurjad vaimud». Postimehe kirjastuses ilmunud teose on tõlkinud Virve Krimm, värsid tõlkis Harald Rajamets.

22.02.2022 21:20 (8.16) Eesti poliitikud leiavad, et ohuolukord Euroopas kasvab jätkuvalt [ERR Uudised]

Endine välisminister Maria Kaljurand leiab, et Ukraina sündmused said võimalikuks, kuna Venemaa lubati peale Krimmi okupeerimist otsustajate laua taha liiga vara. Lääs peaks sellest kogemusest järeldused tegema, ütles Kaljurand AK-le.

22.02.2022 16:10 (8.16) Ukraina saadab Alina Pashi asemel Eurovisioonile Kalush Orchestra [ERR Uudised]

Algselt Ukraina euroloo konkursi Vidbir võitnud Alina Pash loobus Eurovisioonil esinemast pärast kriitikalainet tema 2015. aastal toimunud reisile Krimmi. Ukraina valis nüüd Eurovisioonile koosluse Kalush Orchestra looga "Stefania".

21.02.2022 11:20 (8.16) Ajaloolase prohvetlik ennustus Putini käitumise kohta Ukrainaga hakkab täituma [Äripäev Online]

Iisraeli ajaloolase ja mitme menuki autor Yuval Noah Harari kirjutas ajal, kui veel tohutuid Vene vägesid Ukraina piiridele polnud kokku koondatud, oma raamatus "21 õppetundi 21. sajandiks", et ainus suurriikide algatatud edukas sõda 21. sajandil on olnud Krimmi vallutamine Venemaa poolt ning see võib vallandada põrguväravad.

21.02.2022 00:16 (16.31) Toomas Alatalu: võimaliku sõja märksõnad ja küsitavused [Postimees]

Teist kuud käivas Moskva-Washingtoni kirjavahetuses tekitasid 17. veebruaril avaldatud Moskva uued vastused Vene diplomaatia tundjates suurt äratundmisrõõmu – Smolenski väljak (Vene välisministeeriumi asupaik) toimib endiselt kindlate kaanonite järgi. Nimelt tõdetakse pärast väiteid, et 2014. aastal toimus Kiievis riigipööre ja loodi natsionalistlik riik, mis on pannud Krimmi hääletama Venemaaga liitumise poolt, ja et Krimmi ja Sevastopoli elanike otsused olnud vabad ja seaduspärased – kokkuvõtvalt, et «jõudu ja jõuga ähvardamist polnud» (there was no use of force or threat of force).

17.02.2022 12:11 (8.16) WSJ: USA nuhid näevad küll Vene vägesid, kuid Putini plaane välja ei peili [Postimees]

Pärast Krimmi krabamist Kremli poolt aastal 2014 on CIA ja teised USA luureagentuurid Vene saladusi küll jõulisemalt jahtinud, kuid president Vladimir Putini siseringi imbumine ning tegevuskava tuvastamine käib neil tänaseni üle jõu, ütlevad endised agendid.

17.02.2022 11:25 (16.31) Venemaa teatas „järjekordse” sõjatehnika ešeloni lahkumisest Krimmist [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Krimmist lahkus pärast õppusi uus ešelon lõuna sõjaväeringkonna sõjatehnikaga.

17.02.2022 09:40 (16.31) Miks Venemaa võimalik invasioon Ukrainasse on Google Mapsi jaoks suur probleem? [ELU24]

Kui Venemaa annekteeris 2014. aasta kevadel Ukrainale kuuluva Krimmi, siis kuus nädalat pärast okupeerimist astus kaardirakendus Google Maps samme, mis pahandasid USA-d, ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO-d ja rahvusvahelist üldsust. Põhjus selles, et Google Maps hakkas näitama Krimmi Venemaa osana, kuid mitte kõikidel kaartidel.

16.02.2022 13:56 (8.16) Ukraina eurolauliku saatus on Krimmi külastamise tõttu lahtine [Õhtuleht]

Laupäeval võitis Ukraina Eurovisioni eelvooru „Vidbir“ 28aastane lauljanna Alina Pash, kuid kohalik ringhääling uurib tema minevikku.

16.02.2022 10:51 (8.16) Venemaa teatas Krimmi sõjaväeõppuse lõpetamisest ja sõdurite lahkumisest [Postimees]

Venemaa teatas kolmapäeval, et Krimmis toimunud sõjaväeõppused on läbi ning sõdurid pöörduvad tagasi oma garnisonidesse.

16.02.2022 09:45 (8.16) VIDEO | Venemaa kaitseministeerium: õppustelt naasev sõjatehnika ületas Krimmi silla [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium teatas, et lõuna sõjaväeringkonna üksused naasevad pärast õppusi Krimmis oma garnisonidesse.

11.02.2022 12:36 (8.16) Satelliidipildid näitavad Vene vägede kasvu Ukraina kolmel küljel [Postimees]

USA-s asuva tehnoloogiaettevõtte Maxar poolt avaldatud uued satelliidipildid näitavad, et Venemaa sõjavägi jätkab oma vägede koondamist Krimmi, Lääne-Venemaale ja Valgevenesse.

08.02.2022 11:30 (8.16) VIDEO | Putin Ukrainale: no meeldib või ei meeldi, kannata ära, mu kaunitar [Delfi uudised]

Venemaa president Vladimir Putin võttis eilsel ühiselt pressikonverentsil Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macroniga sõna mitmetel teemadel. Ta kurtis, et Ukraina ei täida Minski kokkuleppeid, pakkus Venemaal varjupaika Ukraina endisele presidendile, kritiseeris NATO poliitikat ja hoiatas sõjaohu eest, kui Ukraina püüab Krimmi jõuga tagasi võtta, vahendab RIA Novosti.

08.02.2022 11:00 (8.16) Putin Ukrainale: no meeldib või ei meeldi, kannata ära, mu kaunitar [Delfi uudised]

05.02.2022 17:50 (8.16) Ukraina sõjavägi: Vene väed piiri taga on suurenenud, rünnak on jätkuvalt tõenäoline [Delfi uudised]

Venemaa on koondanud annekteeritud Krimmi kahe nädalaga 10 000 sõdurit, viies Ukraina piiri taga paiknevate vägede arvu 130 000. Ukraina sõjavägi seisab lahinguvalmis, vahendab NYT.

05.02.2022 00:16 (8.16) Kaarel Piirimäe: Jalta. «Stalin ei petnud läänt, lääs pettis end ise» [Postimees]

Veebruaris 1945 toimus Krimmis kolme suurriigi tippkohtumine, millest on saanud küünilise jõupoliitika sünonüüm. Eriti Ida-Euroopas seostatakse seda väikeriikide mahamüümisega. Ajaloolisest Jalta konverentsist ja selle erinevatest tähendustest kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe.

03.02.2022 09:20 (8.16) FOTOD | Värsked satelliidipildid näitavad Vene vägede koondumist Ukraina ümber [Delfi uudised]

Venemaa vägede koondamise kohta Ukraina ümber on ilmnenud uusi tõendeid. Värsked satelliidifotod paljastavad Venemaa sõjalise kohaloleku laienemise mitmes kohas Valgevenes, Krimmis ja Lääne-Venemaal.

03.02.2022 06:20 (8.16) Värsked satelliidipildid näitavad lisavägesid Ukraina piiri taga [ERR Uudised]

Kosmosetehnoloogiafirma Maxari avaldatud uued satelliidipildid näitavad, et sõjaline kohalolek Ukraina piiri taga on laienenud mitmel pool Valgevenes, Krimmis ja Lääne-Venemaal.

02.02.2022 07:31 (16.31) Putin: Ukraina NATO-liikmesus võiks viia konfliktini Krimmi pärast [Postimees]

Ukraina astumine NATO-sse tekitaks Venemaa ja alliansi vahel sõjalise konflikti ohu Krimmi pärast, ütles teisipäeval Vene president Vladimir Putin.

31.01.2022 22:05 (8.16) "Välisilm": Vene agressioon on kasvatanud ukrainlaste rahvustunnet [ERR Uudised]

Kellena tunnevad end ukrainlased nüüd, kui on oht, et vennasrahvas Venemaalt tahab neile kallale kippuda? Fakt on see, et Venemaa agressioon Ukraina idaosas ja Krimmi annekteerimine on jõudsalt kasvatanud ukrainlaste rahvus- ja ühtekuuluvustunnet.

28.01.2022 19:56 (8.16) Juhtkiri | Millal algab sõda? [Õhtuleht]

Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ütleb intervjuus Õhtulehele, et Venemaale meeldib alustada sõda vastu hommikut, kõige magusamal uneajal. Sõda Ukrainas, Krimmis, algas juba veebruaris 2014. Kuid viimased nädalad on olnud eriti pingelised ‒ Venemaa nõudmised panevad liitlaste ühtsuse proovile, kuid muretsemiseks pole põhjust ‒ lääneriikide liit püsib ühtne.

27.01.2022 17:06 (8.16) WSJ: Venemaa on sanktsioonideks valmistunud. Näha on nõrk koht [Postimees]

Pärast Krimmi annekteerimist tümitas Lääs Venemaad sanktsioonidega. Seejärel asus president Putin ehitama kindlus-Venemaad – polsterdades valuutareserve, ostes kokku kulda ning pöörates osa ekspordist Hiina suunas.

23.01.2022 11:10 (8.16) "Ilmselt väärib Putin austust." Vastuoluline sõnavõtt viis Saksa mereväe ülema päevapealt ametist [Delfi uudised]

Saksamaa mereväe ülem astus laupäeval ametist tagasi sõnavõtu eest, milles leidis, et Venemaa president Vladimir Putin väärib austust ja Kiiev ei saa annekteeritud Krimmi eales Moskvalt tagasi.

23.01.2022 10:10 (8.16) "Ilmselt väärib Putin austust." Vastuoluline sõnavõtt viis Saksa mereväe ülema päeva pealt ametist [Delfi uudised]

Saksamaa mereväe ülem astus laupäeval kiiresti tagasi, kui langes kriitika alla jutu eest, et Venemaa president Vladimir Putin väärib austust ja et Kiiev ei võta Moskvalt kunagi tagasi annekteeritud Krimmi.

23.01.2022 08:45 (16.31) Saksamaa mereväe ülem astus Krimmi-teemalise kommentaari tõttu tagasi [ERR Uudised]

Saksamaa mereväe viitseadmiral Kay-Achim Schönbach astus tagasi peale vastuolulisi kommentaare, et Vladimir Putin vajab austust ja Venemaa ei anna Krimmi kunagi Ukrainale tagasi.

23.01.2022 03:45 (8.16) "Ilmselt väärib Putin austust." Vastuoluline sõnavõtt viis Saksa mereväe ülema kibekiirelt ametist [Delfi uudised]

22.01.2022 23:01 (16.31) «Krimmi ei saa kunagi tagasi.» Saksa mereväepealik sai venesõbraliku soolo tõttu ametist priiks [Postimees]

Saksamaa mereväepealik Kay-Achim Schönbach tekitas Indias visiidil olles diplomaatilise pahameeletormi, kui pidas oma sõnavõtus Krimmi poolsaart «Venemaale kaotatud territooriumiks», vahendas Deutsche Welle.

20.01.2022 13:20 (8.16) ERISAADE | Indrek Kannik: Vene operatsioon Ukraina vastu peaks algama nädala-paari jooksul, kui nad ei jää maikuuni ootama [Delfi uudised]

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktori sõnul võib Venemaa plaanida Krimmi ühendamist maismaal või hoopis rinde nihutamist otse Kiievi lähedale.

14.01.2022 10:05 (16.31) Krimmis algasid Vene laevade vastaste raketikomplekside õppused [Delfi uudised]

Venemaa okupeeritud Krimmis liikusid laevade vastaste raketikomplekside Bal ja Bastion meeskonnad Opuki polügoonile, kus toimuvad õppused, teatas täna Venemaa Musta mere laevastik.

13.01.2022 00:11 (8.16) Iverson Ng: Hongkongi õppetunnid ja Ukraina [Postimees]

Hiina tegevusele Hongkongi autonoomia lammutamisel ja Taiwani ähvardamisel tuleks sama palju tähelepanu juhtida, kui Venemaa sõjalisele agressioonile Donbassis ja Krimmi okupeerimisele, kirjutab kolumnist Iverson Ng.

07.01.2022 18:26 (8.16) NATO välisministrite kohtumine kinnitas Venemaa nõudmiste vastuvõetamatust [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets arutas täna, 7. jaanuaril toimunud alliansi välisministrite videokohtumisel Euroopa julgeolekuolukorda ja liitlaste ühist hoiakut NATO-Venemaa nõukogu eel. „NATO liikmesriigid on ka tänase kohtumise järel silmapaistvalt ühel meelel, et rahvusvahelise korra põhiprintsiipides on võimatu teha järeleandmisi ja Euroopa julgeoleku aluste juures ei ole välise jõu ähvardusel mingiteks läbirääkimisteks ruumi. Meie jaoks oleks mõeldamatu vanamoodsa mõjusfääride poliitika juurde naasmine ning peame oluliseks iga riigi õigust ise oma julgeoleku lähtekohtade üle otsustada,“ ütles välisminister Liimets. „Allianss on konsensusel põhinev organisatsioon, mis on loodud meie ühise demokraatliku väärtusruumi kaitseks ning mille otsused sünnivad kõigi liikmete ühisel nõul. Liitlaste jaoks on väga oluline tugevdada ühiselt oma heidutus- ja kaitsevõimet, et see vastaks kõigile senistele ja uutele vajadustele.“ Ministrid arutasid kohtumisel ka ühiseid seisukohti ja hinnanguid järgmisel nädalal toimuvaks NATO-Venemaa nõukogu istungiks. „Peame NATO ja Venemaa dialoogi oluliseks ning tahame selle raames näha Venemaa Föderatsiooni sisulist soovi Euroopa julgeolekut parandada. Eriti pidades silmas nende enda senist tegevust selle kahjustamisel, näiteks Krimmi annekteerimine, sõjategevus Ukraina idaosas ning Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhestamine,“ ütles välisminister. NATO välisministrite kohtumisel kuulati ära üksikasjalik teave nendelt riikidelt, kellel on viimastel nädalatel olnud Venemaaga diplomaatilisi kontakte, ning saadi värske ülevaade Venemaa sõjalisest tegevusest Ukraina piiridel. Allianss on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ettepanekud Euroopa julgeolekuarhitektuuri põhimõtteliseks muutmiseks on vastuvõetamatud, kuid samas kinnitanud valmisolekut dialoogiks. Viimane NATO-Vene nõukogu toimus 2019. aastal ning pärast seda ei ole Venemaa NATO kutseid mõttevahetuseks vastu võtnud. NATO-Vene nõukogu koguneb 12. jaanuaril. Enne seda – 10. jaanuaril – koguneb NATO-Ukraina nõukogu. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

04.01.2022 23:25 (16.31) Kaja Kallas: lääs ei alahinda enam Venemaad. Krimmi okupeerimisest on õpitud [Delfi uudised]

Peaminister Kaja Kallase sõnul on olukord Ukrainas murettekitav ning Venemaa nõudmistega NATO-le ei tohi kaasa minna. Liitlased näevad erinevalt Krimmi okupeerimise ajast seda selgemalt ja ei alahinda olukorda, rääkis Kallas ETV pikas intervjuus Andres Kuusele.

04.01.2022 23:00 (8.16) Kallas: liitlased ei alahinda Venemaad [ERR Uudised]

31.12.2021 13:05 (8.16) Riigikogu liige Kravtšenko Krimmist: kaarte on erinevaid [ERR Uudised]

Kui riigikogu selle aasta viimane istung lõppes, läksid saadikud lõbusa sumina saatel jõulukingiks saadud mett proovima. Aga keskerakondlane Igor Kravtšenko peatus 15 minutiks ja andis rahvusringhäälingule ühe oma harvadest intervjuudest. Kravtšenko ei tõtta sõnadega, pigem mõtleb enne ütlemist hoolega järgi.

27.12.2021 12:35 (8.16) NATO-Vene Nõukogu uus kohtumine tuleks pärast kaheaastast pausi [ERR Uudised]

Uue aasta 12. jaanuariks Brüsselisse kokku kutsutud NATO-Vene Nõukogu (NRC) kohtumine oleks esimene pärast 2019. aasta juulis toimunud istungit, kuid Venemaa ei ole alliansi kutsele veel ametlikult vastanud. Sisuliselt on NATO-Vene Nõukogu varjusurmas olnud 2014. aasta kevadest saadik, kui Venemaa okupeeris Ukrainalt Krimmi poolsaare, misjärel NATO teatas, et peatab praktilise koostöö Moskvaga.

27.12.2021 09:40 (8.16) Kaitseminister Šoigu: Venemaa päästis Krimmi Ukraina neofašistide ning Euroopa ja USA palgasõdurite käest [Delfi uudised]

Rahu Krimmis õnnestus säilitada tänu Venemaale, sinna oleksid võinud tulvata Ukraina ultranatsionalistid, teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu.

26.12.2021 09:05 (8.16) Venemaa uus välivorm - näeb hea välja, aga millised on selle saladused? [ERR Uudised]

Üks Venemaa ajakirjanik meenutas, et kui Ukrainale kuuluvasse Krimmi ilmusid hästi varustatud ja relvastatud "rohelised mehikesed", oli see esimene kord tema elus, kui ta Vene sõdureid nähes võis nende välimuse üle uhke olla. Ajakiri Sõdur vaatas, milline Venemaa sõdurite uus välivorm täpselt on.

23.12.2021 19:56 (8.16) London mõistab hukka Kremli sõjaka retoorika Ukraina aadressil [Postimees]

Briti välisminister taunis neljapäeval Kremli sõjakat sõnakasutust Ukraina aadressil ja Vene vägede koondamist selle piirile. «Ma mõistan hukka Kremli agressiivse ja õhutava retoorika Ukraina ja NATO vastu,» ütles välisminister Liz Truss oma avalduses, nimetades vägede suurendamist Ukraina piiril ja Venemaa annekteeritud Krimmis «vastuvõetamatuks».

23.12.2021 10:25 (16.31) Krimmis ja Krasnodari krais toimuvad Vene dessantväelaste õppused [Delfi uudised]

Krimmis ja Venemaa Krasnodari krais osaleb õppustel koos lahinglaskmistega üle 1200 Vene dessantväelase ja üle 250 ühiku tehnikat, teatas Venemaa kaitseministeerium täna.

11.12.2021 11:05 (16.31) Zelenskõi ei välista referendumit Donbassi ja Krimmi saatuse üle [Delfi uudised]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles reedel telekanalile “1+1”, et ei välista rahvahääletuse korraldamist 2014. aastal okupeeritud Donbassi ja Krimmi poolsaare saatuse üle.

10.12.2021 14:55 (8.16) Karm hinnang: Venemaa hävitaks Ukraina kaitseväe 30–40 minutiga [ELU24]

Ukraina kaitseväe sõdurite oskused ja lahingutehnika on märgatavalt parem kui 2014, kui Venemaa anastas Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, kuid militaarekspertide arvamuse kohaselt ei suudaks ukrainlased panna vastu idanaabri väele.

04.12.2021 23:41 (16.31) Nazarbajev ei tunnista Krimmi Venemaa osana, kuid ei toeta ka Ukrainat [Postimees]

Kasahstan ei tunnista Krimmi Venemaa osana, kuid ei toeta ka Ukrainat, ütles riigi esimene president Nursultan Nazarbajev.

02.12.2021 20:46 (8.16) Välisminister Liimets: OSCE mõju sõltub liikmesriikide vastastikusest usaldusest [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite aastakohtumisel Stockholmis, kus arutleti OSCE võimaluste ja mõju üle rahu ja julgeoleku hoidmisel, demokraatlike väärtuste edendamisel ning rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra toetamisel. Eesti jaoks on keskne küsimus OSCE aluspõhimõtete tugevdamine. „Arutasime, kuidas kasutada OSCE platvormi riikide vahel suurema mõistmise loomiseks, konfliktide lahendamiseks, inimõiguste edendamiseks ja kõikehõlmava julgeolekukäsitluse toetamiseks,“ ütles minister Liimets. Välisminister rõhutas oma sõnavõtus, et OSCE piirkonnas seni jätkuvad üleastumised rahvusvahelisest õigusest ning okupeeritud aladel toimuvad inimõiguste rikkumised on suureks julgeolekuohuks tervele meie naabruskonnale. „Eesti soovib, et meie omavahel kokkulepitud põhimõtted oleksid kaitstud ning usaldus, ennustatavas ja läbipaistvus rahvusvahelises suhtluses tagatud,“ sõnas Liimets ja avaldas kahetsust, et mitmed olulised kokkulepped jäid seekord sündimata. „Siiski tuleb esile tuua ministrite avaldus Transnistria konflikti lahendusprotsessi toetuseks 5+2 formaadis.“ Liimets tõdes, et OSCE mõju sõltub just sellest, kui palju on liikmesriikidel poliitilist tahet, dialoogivalmidust ja vastastikust usaldust küsimuste lahendamisega tegelemisel. Minister Liimets võttis sõna ka Taani, Saksamaa ja Ühendkuningriigi korraldatud Valgevene teemalisel kõrvalüritusel, kus käsitleti riigis möödunud suvel toimunud presidendivalimiste järel oluliselt halvenenud inimõiguste olukorda. „Rahvusvaheline üldsus peab hoidma Valgevenes toimuvat terava tähelepanu all. OSCE pakutud, kuid Valgevene poolt seni tagasi lükatud dialoogi ellu kutsumine olukorra lahendamiseks on väga oluline,“ sõnas välisminister. „Valgevene rahvas peab saama võimaluse ise avatult ja demokraatlikult oma tuleviku üle otsustada.“ Liimets sai OSCE välisministrite aastakohtumise raames eraldi kokku ka Armeenia, Aserbaidžaani, Kanada ja Moldova ametikaaslastega. Lisaks osales minister Ukraina-teemalisel kõrvalüritusel, kus rõhutati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja Krimmi annekteerimise mittetunnustamist. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

02.12.2021 13:46 (8.16) Krimm mattus lume alla: Venemaa andis välja hoiatuse [Postimees]

Ukrainale kuuluvat, kuid Venemaa kontrolli all olevat Krimmi poolsaart tabas külmalaine. Lähistroopilise ja parasvöötmelise kliimavööndi vahel asuval poolsaarel ei ole lumi midagi ennenägematut, kuid siiski harv külaline.

30.11.2021 18:51 (8.16) Lukašenka tunnistas Krimmi Venemaa osaks, väljendas valmisolekut tuumarelvad riiki tuua [Postimees]

Krimm on Venemaa seaduslik osa, ütles täna Valgevene autoritaarne president Aljaksandr Lukašenka, lisades, et kavatseb koos Vene riigipea Vladimir Putiniga poolsaart külastada.

22.11.2021 15:51 (8.16) USA luure: Putin valmistub Ukrainat ründama korraga Krimmist, Venemaalt ja Valgevenest [Postimees]

Ameerika Ühendriigid on väidetavalt oma Euroopa liitlastele edastanud luureandmed, sealhulgas kaardid, mis kinnitavad Venemaa sõdurite ja suurtükkide koondamist ettevalmistusena kiireks ja ulatuslikuks rünnakuks Ukrainale mitmest eri suunast.

16.11.2021 10:10 (8.16) Johnson: EL peab valima Ukraina ja Nord Stream 2 vahel [ERR Uudised]

Suurbritannia peaminister Boris Johnson hoiatas esmaspäeval, et Euroopa Liit (EL) peab valima Ukraina ja Nord Stream 2 torujuhtme vahel. USA hoiatas eelmisel nädalal, et Venemaa võib üritada Ida-Ukrainas korrata 2014. aasta Krimmi annekteerimist.

15.11.2021 22:05 (8.16) "Välisilm" uuris Venemaa osaluse kohta migrandikriisis [ERR Uudised]

Venemaa on meister igat liiki hübriidrünnakuid korraldama. Kord saadab ta Krimmi rohelised mehikesed ja seletab süütü näoga, et Venemaa ei ole siin milleski süüdi. Nüüd on ta pannud kahvlisse oma tülika vasalli Lukašenko, kelle kätega ta püüab lääneriikidele, eriti aga oma vaenlasele Poolale kohta kätte käidata.

12.11.2021 14:15 (8.16) USA kardab Vene sissetungi Ukrainasse [ERR Uudised]

USA hoiatas, et Venemaa võib üritada Ida-Ukrainas korrata 2014. aasta Krimmi annekteerimist. USA välisministri Antony Blinkeni sõnul on Washington mures Venemaa ebatavalise sõjalise tegevuse pärast Ukraina piiri lähedal.

12.11.2021 12:01 (8.16) Times: USA kardab Vene sissetungi Ukrainasse [ERR Uudised]

27.10.2021 13:26 (16.31) WSJ: Ukraina võitis Venemaad vaidluses Krimmi aarete üle [Postimees]

Hollandi apellatsioonikohus andis hindamatu Krimmi kullakollektsiooni kaasuses õiguse Ukrainale, kuigi nii Ukraina kui ka Venemaa aardeid enda omaks pidasid. Tegemist on uue arenguga riikidevahelises vaidluses, millest on kujunenud poolsaare keeruka ja poleemilise ajaloo kehastus.

27.10.2021 12:06 (16.31) Venemaa uurib Hollandi otsust tagastada Krimmi kulla näitus Ukrainale [Postimees]

Vene juurdluskomitee teatas kolmapäeal, et uurib Hollandi kohtu otsust tagastada hindamatu väärtusega Krimmi sküütide kulla kollektsioon Ukrainale, mida Kiiev peab võiduks Moskva üle.

27.10.2021 10:46 (8.16) Vihatud naabri eeskuju järginud ukrainlased manipuleerisid dopinguga [Postimees]

Ukraina suhted suure naabri Venemaaga on viimased seitse aastat olnud Krimmi ja Donbassi konflikti tõttu olnud halvad, kuid see ei ole ukrainlasi seganud mõnes teises asjas vihatud naabrist eeskuju võtmast. Näiteks dopinguga manipuleerimise osas. Teatavasti on dopingureeglite rikkumine toonud Venemaa spordile rea sanktsioone.

26.10.2021 16:35 (8.16) Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale [Äripäev Online]

Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.

26.10.2021 16:20 (16.31) Hollandi kohus: Krimmi kullanäitus tuleb tagastada Ukrainale [ERR Uudised]

Hollandi apellatsioonikohus langetas teisipäeval otsuse, mille järgi tuleb Amsterdami muuseumile laenatud sküütide kullakogu tagasi anda Ukrainale, mitte Krimmi.

26.10.2021 14:46 (16.31) Hollandi kohus otsustas tagastada Krimmi kullanäituse Ukrainale [Postimees]

Hollandi apellatsioonikohus langetas täna otsuse, mille kohaselt saadetakse Amsterdami muuseumile laenatud sküüdi kullakogu tagasi Ukrainale, mitte Krimmi.

22.10.2021 00:16 (8.16) Iverson Ng: kas Hiina ründab Taiwani? [Postimees]

Kui Peking peaks Taiwani saarel saavutama sõjalise võidu, oleks see märk USA juhitud rahvusvahelise korra suurimast lüüasaamisest pärast Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal, kirjutab kolumnist Iverson Ng.

08.10.2021 10:00 (8.16) Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler: partnerlussuhted Ukrainaga on meile olulised [Haridus- ja Teadusministeerium]

03.10.2021 19:25 (8.16) Saksamaa magab, Moskva torgib [Meie Maa]

Muust maailmast saab veel aru, kuid neilt, kes olid otseselt või kaudselt tunnetanud Brežnevi 18-aastast võimuaega, oodanuks küll teistsugust reageeringut nn Merkeli ajastu lõpule. Tõesti tore, et üks naine võis nii kaua võimul püsida ja Saksamaa kõrval ka Euroopat suunata, ent mitmel viimasel aastal olid paljud asjad kiivas ja kontinendi julgeolek (Gruusia, Krimm ja Ukraina) […] The post Saksamaa magab, Moskva torgib appeared first on Meie Maa.

03.10.2021 15:31 (8.16) Ajaleht: Euroopa Liit kaalub Ukrainas sõjaväelise väljaõppemissiooni loomist [Postimees]

Ajalehe Welt am Sonntag teatel kaalub Euroopa Liit Ukrainas sõjalise nõustamis- ja väljaõppemissiooni korraldamist. Missiooniga soovitakse avaldada Ukrainale toetust seoses Venemaa jätkuva sõjategevusega kahe riigi piirialadel ning ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis.

30.09.2021 14:10 (8.16) Isamaalased on seitse aastat iga nädal Vene saatkonna ees meelt avaldanud [Delfi uudised]

Täna möödub seitse aastat esimesest korrast, mil koguneti Venemaa saatkonna ette, et protestida Krimmi annekteerimise vastu. Kell 16 avatakse saatkonna ees "ohvrite sein", et mälestada Venemaa agressiooni tõttu hukkunuid.

27.09.2021 16:56 (16.31) Krimmi loomaaias hammustas tiiger aastaselt lapselt sõrme [Postimees]

Krimmi tervishoiuministeeriumi avaldas, et nädalavahetusel juhtus kohalikus loomaaias väikelapse sõrme amputatsiooniga lõppenud õnnetus.

24.09.2021 10:40 (8.16) Ahto Muld: Tantsud tähtedega surnukuuri esikus [ELU24]

BALALAIKARÜTMIS MÜTTAVAD TALUMEHED OTSIVAD HINGE: KesKus' i raamatukriitik Ahto Muld otsib vene hinge, kuna tema saabus postkasti hüva teose kordustrükk, kus üritatakse asjatult aru saada sellest, misasi on "vene hing". Orlando Figes "Nataša tants" Varrak 2021. Inglise keelest Virve Krimm. Teadustoimetaja David Vsevjov, 712 lk. Žanr: Kollektiivi lolliks ajamise õpik

23.09.2021 23:16 (16.31) Valimistest Venemaal, Krimmis ja mujal [Meie Maa]

Valimistulemus Venemaal oli küll ette teada, aga jagus ka huvitavaid üllatusi stiilis „tegijal juhtub”. Delfi tellis minult pühapäeva, 19. septembri õhtuks kommentaari, panin sinna kirja ka Venemaa telekanalil olnud osalusprotsendi – 41,6%. Tekstis mainisin, et 2011. aastal oli osalus 60% ja 2016. aastal 48%. Valimised lõppesid kolme tunni pärast, ent järgmisel hommikul anti osaluseks 51,7%. […] The post Valimistest Venemaal, Krimmis ja mujal appeared first on Meie Maa.

22.09.2021 08:45 (16.31) Erdoğan ütles ÜRO peaassambleel, et Türgi ei tunnusta Krimmi kuulumist Venemaa koosseisu [Delfi uudised]

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles eile ÜRO peaassambleel esinedes, et Ankara toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ega pea Krimmi Venemaa koosseisu kuuluvaks.

13.09.2021 11:50 (16.31) Prahas vahistati Ukraina taotlusel Krimmi annekteerimises osalenud Venemaa kodanik [Delfi uudised]

Tšehhi politsei vahistas Praha lennujaamas Ukraina taotlusel Venemaa kodaniku Aleksandr Frantšetti, kes osales 2014. aastal Krimmi annekteerimises.

05.09.2021 15:50 (8.16) VIDEO | Sotsioloog Lennart Meri konverentsil: Vene välispoliitika piirdub vaid ühe asjaga: "Krimm on meie" [Delfi uudised]

Lennart Meri konverentsil oli täna kell 16.15 kavas paneeldiskussioon Venemaa võimalikest edasistest teedest. Vähem kui kahe nädala pärast toimuvad riigis duumavalimised.

05.09.2021 01:01 (16.31) USA mõistis krimmitatarlaste vahistamised hukka [Postimees]

USA mõistis laupäeval krimmitatarlaste vahistamised, teatas Ukrainas asuva Ühendriikide saatkonna pressiteenistus.

04.09.2021 17:30 (8.16) OTSE | Sotsioloog Lennart Meri konverentsil: Vene välispoliitika piirdub vaid ühe asjaga: "Krimm on meie" [Delfi uudised]

Lennart Meri konverentsil on täna kell 16.15 kavas paneeldiskussioon Venemaa võimalikest edasistest teedest. Vähem kui kahe nädala pärast toimuvad riigis duumavalimised.

01.09.2021 17:12 (8.16) Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kohtus Soomes Põhja- ja Baltimaade ametikaaslastega [Välisministeerium]

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov viibis 31.08–1.09 Soomes, kus toimus Põhja- ja Baltimaade välisministeeriumide kantslerite kohtumine. Kohtumisel arutati päevakajalisi regionaalseid ja ülemaailmseid välispoliitilisi teemasid. Traditsioonilisel Põhja- ja Baltimaade (NB8) välisministeeriumide kantslerite kohtumisel räägiti olukorrast Afganistanis, Eesti liikmelisusest ja koostööst Norraga ÜRO Julgeolekunõukogus, koostööst OSCE-s ning Arktika Nõukogu tegevustest. „Oli hea meel tõdeda, et NB8 koostöö meile olulistes valdkondades on jätkuvalt tihe ja tõhus ning edaspidi jätkame ühiste eesmärkide poole liikumist sama kindlal kursil. Rääkisin kolleegidega meie õnnestumistest Julgeolekunõukogus – oleme toonud küberjulgeoleku nõukogu päevakorda ja hoidnud fookust meie regiooni julgeolekut puudutavatel teemadel, nagu näiteks olukord Valgevenes ja Krimmis. Teise NB8 riigi Norraga on koostöö väga hästi sujunud nii laiemalt kui ka teemahoidjatena Afganistani küsimustes, mis praegu eriti teravalt tähelepanu vajavad,“ ütles Vseviov. Kantslerid arutasid lisaks idanaabrust, olukorda Valgevenes ja Ukrainas, samuti käsitleti Hiinat ning tehnoloogia ja julgeoleku küsimusi. „Jälgime olukorda ja arenguid Valgevenes tähelepanelikult, sest Lukašenka režiimi hübriidrünnakud Euroopa Liidu liikmesriikide vastu peavad lõppema. Eestil on teema fookuses hoidmiseks kavas oktoobris korralda ÜRO Julgeolekunõukogus ka Valgevene-teemaline Arria kohtumine,“ sõnas Vseviov. Kantslerid külastasid kohtumise lõpetuseks ka Soome hübriidohtude oivakeskust. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

24.08.2021 17:36 (8.16) Jelena Kovalskaja: «Meil on kõverdunud kael ja piiratud vaade» [Postimees]

Postimees intervjueeris Vaba Lava Narva esimese Vabaduse teatrifestivali viimastel tundidel teatrikriitikut ja -ideoloogi Jelena Kovalskajat, kes oli ka festivali üks kuraatoreid. Praegu põhikohaga Meierholdi nimelises teatrikeskuses ametis olev naine on armunud Narvasse, mille kohta ta leiab, et sealsed inimesed on sageli lõhestunud nagu ta ise. Nimelt on Kovalskaja sündinud Kertšis, st praegu annekteeritud Krimmis. Kovalskaja toonitab, et priius on niivõrd habras aare, et keegi ei tohiks selle püsimises liiga kindel olla.

24.08.2021 12:46 (16.31) Laanet: Eestil tuleb hoida Krimmi okupatsiooni küsimust päevakorras [Postimees]

Ukraina 30. iseseisvuspäeva pidustusi väisav kaitseminister Kalle Laanet rõhutas, et Eestil tuleb hoida Krimmi okupatsiooni küsimust jätkuvalt rahvusvahelises päevakorras.

24.08.2021 12:05 (16.31) Kaitseminister Kalle Laanet: Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ei tohi unustusse vajuda [Delfi uudised]

Ukraina 30. iseseisvuspäeva valguses rõhutas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond), et Eestil tuleb hoida Krimmi okupatsiooni küsimust jätkuvalt rahvusvahelises päevakorras.

23.08.2021 22:00 (24.47) ERR Kiievis: Ukraina loodab uue platvormiga Krimmi tagasi saada [ERR Uudised]

Kiievis toimus "Krimmi platvorm", mis on uus rahvusvahelise tippkohtumise formaat, mille abil loodab Ukraina saada Krimmi tagasi oma kontrolli alla. Kohtumine kujunes kõige suuremaks rahvusvaheliseks ürituseks iseseisvas Ukrainas.

23.08.2021 07:31 (16.31) Riigikogu delegatsioon osaleb Krimmi platvormi avaüritustel [Postimees]

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ning ENPA delegatsiooni liige Raivo Tamm on kolmapäevani visiidil Ukrainas, et võtta osa Krimmi platvormi avaüritustest, osaleda Ukraina iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise aastapäeva tähistamisel ning külastada merepiiri Mariupoli lähistel.

23.08.2021 06:10 (8.16) Riigikogu liikmed külastavad Ukraina merepiiri [Delfi uudised]

Riigikogu delegatsioon sõitis Kiievisse, et avaldada toetust Krimmi okupeerimise lõpetamisele ning külastada ka Ukraina merepiiri.

23.08.2021 06:06 (24.47) Riigikogu delegatsioon osaleb Krimmi platvormi avaüritustel ning külastab Ukraina merepiiri Mariupoli lähistel [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ning ENPA delegatsiooni liige Raivo Tamm on kolmapäevani visiidil Ukrainas, et võtta osa Krimmi platvormi avaüritustest, osaleda Ukraina iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise 30. aastapäeva tähistamisel ning külastada Ukraina merepiiri Mariupoli lähistel. Link uudisele: Riigikogu delegatsioon osaleb Krimmi platvormi avaüritustel ning külastab Ukraina merepiiri Mariupoli lähistel

22.08.2021 18:35 (16.31) Krimmi platvormi tippkohtumisel on peateemaks krimmitatarlaste saatus [ERR Uudised]

Kiievis toimub esmaspäeval Krimmi platvormi tippkohtumine, millest võtavad osa enam kui 40 riigi delegatsioonid. Tippkohtumise peateemaks on krimmitatarlaste saatus.

22.08.2021 17:41 (16.31) President Kaljulaid Krimmi kontrolljoonel: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [Presidendi kantselei]

„Eesti pole unustanud, et Ukraina on endiselt osaliselt okupeeritud ja Ukraina idaosas käib sõda,“ lausus president Kaljulaid täna Krimmi kontrolljoont külastades. „Me ei tohi seda unustada ega praeguse olukorraga leppida. Üksikud piiriületajad, jala või autoga, teevad seda täna Ukrainast Ukrainasse, läbi relvastatud kontrollpunkti,“ lisas Vabariigi President.

22.08.2021 15:30 (16.31) President Kersti Kaljulaid Krimmi kontrolljoonel: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [Delfi uudised]

„Eesti pole unustanud, et Ukraina on endiselt osaliselt okupeeritud ja Ukraina idaosas käib sõda,“ lausus president Kaljulaid täna Krimmi kontrolljoont külastades.

22.08.2021 15:25 (16.31) President Kaljulaid Krimmis: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [ERR Uudised]

President Kaljulaid külastas pühapäeval esimese riigipeana Ukrainas Krimmi kontrolljoont ja tutvus sealse olukorraga. "Eesti pole unustanud, et Ukraina on endiselt osaliselt okupeeritud ja Ukraina idaosas käib sõda," lausus president Kaljulaid Krimmi kontrolljoont külastades.

22.08.2021 15:21 (16.31) President Kaljulaid Krimmi kontrolljoonel: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [Postimees]

Ukrainas visiidil viibiv president Kersti Kaljulaid käis täna tutvumas okupeeritud Krimmi kontrolljoonega, kus ta kutsus üles olukorraga mitte leppima ja Ukraina idaosas käivat sõda mitte unustama.

22.08.2021 15:20 (16.31) President Kaljulaid Krimmis: Ukraina terviklikkus tuleb taast [ERR Uudised]

22.08.2021 13:06 (16.31) President Kaljulaid on töövisiidil Ukrainas [Presidendi kantselei]

President Kersti Kaljulaid on tänasest teisipäevani töövisiidil Ukrainas, kus ta osaleb Krimmi platvormi tippkohtumisel, Ukraina iseseisvuse 30. aastapäeva tähistamisel ning kohtub Ukraina ja Moldova riigipeadega ning oma Balti ja Poola kolleegidega. „Osaliselt okupeeritud Ukraina toetamine on Eesti ja terve Euroopa Liidu julgeoleku huvides. Krimmi Platvorm võimaldab hoida rahvusvahelise tähelepanu all ebaseaduslikku annekteerimist, Venemaa sõjalise kohaloleku suurenemist ja põhivabaduste puudumist,“ ütles riigipea välisnõunik Lauri Kuusing ja lisas, et peame omama strateegilist kannatlikkust nagu 50 aasta vältel seda hoidsid Eesti puhul paljud lääneriigid.

22.08.2021 08:36 (8.16) President Kaljulaid sõidab töövisiidile Ukrainasse [Postimees]

President Kersti Kaljulaid sõidab täna kuni teisipäevani kestvale töövisiidile Ukrainasse, kus ta osaleb Krimmi platvormi tippkohtumisel, Ukraina iseseisvuse 30. aastapäeva tähistamisel.

21.08.2021 18:40 (24.47) Ukraina algatatud Krimmi platvormiga on liitunud üle 40 riigi [ERR Uudised]

Ukraina tähistab oma iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva 24. augustil. Pidupäeva tumestavad sõda riigi idaosas ja eriti Krimmi kaotamine. Ukraina on välja tulnud uue algatusega – Krimmi platvormiga –, millega on ühinenud üle 40 riigi. Paraku ei ole nende riikide seas peasüüdlast Venemaad.

21.08.2021 17:31 (16.31) NATO asepeasekretär osaleb Ukrainas Krimmi platvormil [Postimees]

NATO peasekretäri asetäitja Mircea Geoană külastab 23.–24. augustil Ukraina pealinna Kiievit, kus osaleb Krimmi platvormi kohtumisel, teatas allianssi esindaja Oana Lungescu Twitteris.

28.07.2021 15:01 (8.16) Mihkel Tiks ei pääse koos naisega Krimmist Eestisse: olen siin otsekui vangis [Õhtuleht]

„Mind ootab ees rahatrahv ja riigist välja saatmine,“ teab juunis vutifänni passiga Krimmi põrutanud kirjanik Mihkel Tiks.

24.07.2021 08:55 (16.31) Venemaa nõuab olümpial Krimmi näitamist endale kuuluvana [ERR Sport]

Vene saatkond Jaapanis nõuab Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt (ROK) ning Tokyo suveolümpia korraldajatelt mängudel kasutatava maailmakaardi korrigeerimist selliselt, et Ukrainalt annekteeritud Krimmi näidataks Venemaa koosseisu kuuluvana.

22.07.2021 11:55 (16.31) Venemaa kaebas Ukraina Euroopa inimõiguste kohtusse, süüdistades Kiievit kõiges alates Krimmi veeblokaadist kuni MH17-ni [Delfi uudised]

Venemaa kaebas Ukraina Euroopa Inimõiguste Kohtusse, süüdistades viimast muu hulgas tsiviilelanikkonna hukkumises, sõnavabaduse piiramises ja Krimmi veeblokaadis.

14.07.2021 16:06 (8.16) Venemaa olümpiasportlased on valmistunud dopinguskandaalide, Krimmi ja Donbassi osas [Postimees]

Ilmselt on igal olümpiakomiteel oma meedianõunik ning selles pole midagi imelikku, kui sportlasi õpetatakse, kuidas ajakirjandusega suhelda. Venemaa Olümpiakomitee on kahel teemal andnud oma atleetidele selged juhised.

14.07.2021 00:16 (8.16) Peeter Krimm: Kas linnud kahjustavad keskkonda? [Pärnu Postimees]

Selline kentsakas mõte on mul juba paar aastat vana. Samas olen tihti mõelnud olustikule 100 aastat tagasi, mil inimene elas koos lindudega looduslähedaselt, harides põldu, kasvatades karja ja kasutades vaid puiduenergiat. Tõsi, fossiilkütus oli juba avastatud ning seda põletavad elekter ja sisepõlemismootor leiutatud, aga nende kasutamine alles lapsekingades. Siiski, fossiilenergiat kasutati ja laialdaselt – petrooleumilambis.

07.07.2021 12:46 (8.16) President Kaljulaid kohtus Hispaania peaministriga [Presidendi kantselei]

Kohtumisel Kadriorus peatusid Eesti riigipea ja peaminister Pedro Sánchez pikemalt julgeolekuolukorral nii meie regioonis kui Aafrikas. Eesti riigipea hinnangul ei ole pärast seitsme aasta möödumist Venemaa agressiooni algusest Donbassis ja Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest midagi muutunud. Juulis-augustis toimub Ukraina piiride lähedal massiline sõjaväeõppus Zapad ja seega on president Kaljulaid sõnul meil igati põhjust valvsaks jääda. Peatuti ka Sahara-taguses Aafrikas toimuval, kus kroonviirus on tugevasti kohalikke majandusi mõjutanud ning kus Eesti väed Malis ja Sahelis koos Hispaaniaga toimetavad.

02.07.2021 00:11 (8.16) Edward Lucas: rohkem laevastikudistsipliini! [Postimees]

Hooletu lobisemine uputab laevu – «Loose lips sink ships». See võimas teise maailmasõja aegne propagandaplakat väärib kordustrükki pärast eelmise nädala vusserdamist Venemaa okupeeritud Krimmi ranniku lähistel, kirjutab Briti kolumnist Edward Lucas.

02.07.2021 00:02 (8.16) Väikerahva võimalustest suures poliitikas [Meie Maa]

Aeg on jälle kuri väikeste vastu, sest suurriikide suhted on pärast Krimmi kaaperdamist halvad ja Bideni-Putini 16. juuni kohtumine ei tõota mingit peatset paranemist. Elada aga tuleb ja tuleb edasi minna ning nii sünnivadki väikeriikide pealinnades otsused, mida tahes-tahtmatult võtad muigega.

29.06.2021 11:11 (8.16) Pärast Krimmi sõda tegi Jannsen suuri ponnistusi, et Tallinnas saaks maha peetud esimene baltisaksa laulupidu [Postimees]

Koorilauluseltside loomisel võtsid baltisakslased 19. sajandi teisel kolmandikul eeskuju Saksamaalt ja Šveitsist. Just sealtkaudu jõudsid Läänemere kaldale teated mitmete kooride korraldatud kooslaulmistest, mida õhutas takka etniline ühtekuuluvustunne. See oli sakslaste rahvusteadvuse ärkamise aeg, mil käibele tuli sõna «baltlane» senise «eestimaalase«, «liivimaalase» ja «kuramaalase» kõrval.

25.06.2021 17:01 (8.16) Juhtkiri | Flirt Kremliga ei tasu ära [Õhtuleht]

Saksa kantsleri ja Prantsuse presidendi ootamatust soovist kaasata ELi tippkohtumisele ka Venemaa president võiks järeldada, et keskmise läänlase mälu on nagu särjel – ei kesta kauem kui viis sekundit. Tipppoliitikuid selles siiski kahtlustada ei saa, järelikult on olukord veel hullem – nii Merkel kui Macron mäletavad kindlasti Krimmi annekteerimist, kuid soovivad sellest hoolimata suhelda Venemaaga edasi nagu midagi poleks juhtunud. Mõlema argumendid kohtumiseks on küll sisepoliitilised, kuid kas peab EL seetõttu loobuma oma ühtsetest väärtustest?

24.06.2021 10:50 (16.31) VIDEO | Vene kaitseministeerium avaldas video, mis näitavat Briti sõjalaeva välja ajamist Krimmi vetest [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium väljastas video, mis Moskva väitel näitab, kuidas selle sõjalennukid ja -alused "ajavad Krimmi vetest välja" Suurbritannia sõjalaeva HMS Defender.

23.06.2021 16:36 (8.16) Venemaa teatel tulistati hoiatuslaske Briti sõjalaeva suunas, Suurbritannia lükkab väited ümber [Õhtuleht]

Venemaa kaitseministeeriumi sõnul pidid nende kaitsejõud tulistama hoiatuslaske Briti miinilaeva suunas kui viimane sisenes Krimmi lähedal Vene territoriaalvetesse.

17.06.2021 13:35 (8.16) Metsik tulvavesi ujutas Krimmi üle, torm lükkas lennuki maandumisrajalt maha [ELU24]

Äärmuslikud ilmastikuolud rahest tulvani on elu okupeeritud Krimmis pea peale pööranud.

10.06.2021 17:11 (8.16) Täna ÜRO Julgeolekunõukogus: ÜRO ja Euroopa Liidu koostöö julgeolekuküsimustes on võtmetähtsusega [Välisministeerium]

Täna, 10. juunil juhib Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson julgeolekunõukogu avalikku istungit ÜRO koostööst Euroopa Liiduga. Eesti kutsel teavitab nõukogu liikmeid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Kohtumisel keskendutakse ELi ja ÜRO koostööle rahvusvahelise rahu ja julgeoleku küsimustes. „On hea meel tõdeda, et kahe samu väärtusi ja huvisid jagava organisatsiooni koostöö on pidevalt ja kindlalt tihenenud,“ sõnas suursaadik Jürgenson. „Praeguste mitmetahuliste väljakutsetega tegelemisel on Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö konfliktide ohjeldamisel kahtlemata olulisem kui kunagi varem.“ „Kindlasti ei saa me vaikida, kui näeme põhivabaduste ja inimõiguste rikkumist meie regioonis. Mõistame hukka Valgevene ametivõimude katsed vahendeid valimata vaigistada opositsiooni ning taunime Venemaa agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ja Gruusia territooriumide okupeerimist. Eesti on tõsiselt mures ka vägivalla kasvu pärast Afganistanis. Sellel on negatiivne mõju afgaanide rahupüüdlustele,“ lisas suursaadik. Jürgenson tõstab kohtumisel esile ELi ja ÜRO sanktsioonide tähtsust ning Euroopa Liidu humanitaarrolli, seda nii humanitaarabi andmisel mitmetes kriisikolletes kui ka inimõiguste kaitsmisel ja õigusriigi põhimõtete toetamisel konfliktidest taastuvates riikides. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

10.06.2021 13:45 (8.16) UEFA palus Ukrainal poliitiline loosung mänguvormilt eemaldada [ERR Sport]

Euroopa jalgpalli juhtorgan UEFA lubas Venemaa vastasseisust hoolimata Ukrainal säilitada Krimmi poolsaare kujutis oma võistlusvormil, kuid peab sõjalise varjundi tõttu eemaldama särgilt fraasi "au sõdalastele".

10.06.2021 11:56 (8.16) Putinil pole Ukraina uuest mänguvormist sooja ega külma [Postimees]

Ukraina jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril särgis, millel on kujutatud Ukraina kaart annekteeritud Krimmiga. Venemaa president Vladimir Putin andis intervjuus mõista, et teda Ukraina uus mänguvorm eriti ei häiri.

09.06.2021 00:17 (8.16) Poliitikavaatlejad peavad Kremli Aasovi mere plaani idiootseks [Postimees]

Moskva otsus hakata juulis Aasovi mere põhjast magevett pumpama ei tee ekspertide sõnul Krimmi elanike elu kergemaks, vaid selle taga on eelkõige Kremli soov kasvatada regioonis mõjuvõimu.

08.06.2021 16:21 (8.16) Klõtško kiitis venelasi ärritava jalgpallisärgi heaks [Postimees]

Ukraina jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril särgis, millel on kujutatud Ukraina kaart annekteeritud Krimmiga. Venelastes tekitas see pahameelt, ent Ukraina üks suurim sporditäht Vitali Klõtško valas veel ka omaltpoolt õli tulle.

07.06.2021 20:46 (8.16) Ukraina koondise uus särk ajas venelased raevu, kuid Putini hääletoru tõmbas tuure maha [Õhtuleht]

Ukraina jalgpallikoondis mängib reedel algaval EMil särkides, millel kujutatud Ukraina kontuurkaart koos 2014. aastal Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarega. Samuti on särgile tikitud kuulus hüüdlause „Au Ukrainale! Au kangelastele!“, mis venelaste arvates viitab Ukraina natsionalistidele, kellest osad võitlesid Teises maailmasõjas koos Natsi-Saksamaaga Nõukogude Liidu vastu.

07.06.2021 14:20 (8.16) Ukraina jalgpalli EMi särk vihastas Venemaad [ELU24]

Ukraina Euroopa jalgpallimeistrivõistluste meeskonnasärk vihastas venelasi, kuna sellel on Ukraina kaart, millel on ka Venemaa poolt annekteeritud Krimm.

07.06.2021 13:41 (8.16) Ukraina jalgpallikoondise särk ajas venelased vihale [Postimees]

Ukraina jalgpalliliidu juhataja tekitas Venemaal suurt pahameelt, esitledes rahvuskoondise EM-särki, millel on kujutatud Ukraina kaart annekteeritud Krimmiga.

05.06.2021 15:31 (8.16) Bolšunov elas enne Otepää treeninglaagrit üle kerge ehmatuse [Postimees]

Venemaa murdmaasuusataja Aleksandr Bolšunov sai Krimmi treeninglaagris vigastada, kuid õnneks mitte nii tõsiselt, et ei saaks järgmisel nädalal Otepääle tulla.

01.06.2021 13:25 (8.16) Vene kohus mõistis krimmitatarlaste esinduskogu juhi tagaselja kuueks aastaks kolooniasse [Delfi uudised]

Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ülemkohus mõistis krimmitatari rahva esindusorgani medžlise juhi Refat Tšubarovi tagaselja kuueks aastaks vangi massirahutuste korraldamise eest 2014. aastal. Tšubarov viibib ise Ukrainas.

28.05.2021 10:20 (8.16) Moskva haare – laiem, kui tunnistatakse. Ukraina on vaid üks käik suuremas mängus [Delfi Forte]

Krimmi hõivamine, sõda Ida-Ukrainas ja sealsete nukuriikide loomine 2014. aastal jagab Euroopa kaasaja ajaloo kaheks – enne ja pärast seda. Ent see on vaid üks käik Venemaa mängitavas suuremas mängus.

27.05.2021 19:01 (8.16) Välisminister Liimets: lahendamata konfliktid idanaabruses nõuavad EL-ilt konkreetsemaid samme [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 27. mail Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) Lissabonis. Ministrid arutasid muuhulgas võimalusi EL idanaabruses - Ukrainas, Gruusias, Mägi-Karabahhis ja Moldovas – jätkuvate konfliktide lahendamiseks. Päevakajalise teemana käsitleti EL sanktsioone vastuseks Valgevene lubamatule käitumisele reisilennuki maanduma sundimisel Minskis 23. mail. „Jätkuv ebastabiilsus regioonis häirib riikide rahumeelset arengut ja koostööd. Sel on negatiivne mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles välisminister Liimets. „Paraku tuleb nentida, et kõnealuste konfliktide puhul on võtmeroll Venemaal, kellelt ootame poliitilist tahet ja valmisolekut rahvusvahelise õiguse rikkumised regioonis lõpetada.“ Välisminister jagas oma ametikaaslastega Eesti ettepanekuid ELi konkreetseteks sammudeks Idapartnerluse riikide suunal, seades esikohale Euroopa Liidu suurema aktiivsuse ja nähtavuse regioonis ja tihedama koostöö OSCEga. „Eesti jaoks on oluline, et meie regioonis oleks tagatud rahu ja stabiilsus. Näen selgelt, et Euroopa Liidu ja OSCE koostöös saaksime võtta konkreetseid samme, mis aitaksid liikuda konfliktide lahendamise poole,“ ütles minister. Minister tegi ettepaneku Ukraina ja Gruusia kaitsevõime tugevdamiseks Euroopa Rahurahastu vahenditest ning julgeolekukoostöö tugevdamiseks läbi loodava EL Strateegilise kompassi. Ukraina puhul kutsus välisminister üles toetama ühiselt Krimmi Platvormi. Gruusiast rääkides tõi minister murettekitavana välja Venemaa sõjalise kohaoleku piirkonnas, mis survestab riiki ja tekitab ebastabiilsust. „Euroopa Liidul tuleks leida veel võimalusi Gruusia sisuliseks toetamiseks, et parandada ühiskonna kerksust ning riigi kaitsevõimet,“ selgitas Liimets. „Asjakohane oleks EL-Gruusia julgeolekudialoogi taaskäivitamine.“ Mägi-Karabahhi konflikti puhul märkis välisminister, et võti konflikti lahendamiseks peitub suuresti väliste osapoolte tahtes. „Märgi-Karabahhis võiks Euroopa Liit senisest enam toetada piiriülest ja kogukondade vahelist koostööd, näiteks veevarude ja niisutussüsteemide haldamise osas,“ ütles välisminister. Moldova puhul soovitas välisminister pöörata senisest suuremat tähelepanu Transnistriast lähtuva varimajanduse ja korruptsiooni vastasele võitlusele, kaaludes ka naaberriigi Ukraina kaasamist. Lisaks näeb Eesti võimalust ELi kaasarääkimiseks Moldova energeetikasektori sõltumatuse suurendamisel. Välisminister märkis ära ka vajaduse liikuda edasi Transnistrias asuvate Cobasna relvahoidlate ära viimisega, mida Venemaa kaitseminister on lubanud juba alates 2019. aastast – ka siin võiks ELil olla abistav roll. Lisaks idanaabruse lahendamata konfliktide problemaatikale käsitlesid EL välisministrid kohtumisel ka Euroopa Liidu ja Aafrika koostööd ning Euroopa Liidu ühtse India ja Vaikse ookeani strateegia loomist. Ühisel lõunasöögil Jordaania välisministri Ayman Safadiga saadi ülevaade olukorrast Iisraelis ja Gazas ning võeti jutuks Lähis-Ida rahuprotsessi taaskäivitamise võimalused. 26.-27. mail Lissabonis toimuv Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub kaks korda aastas EL Nõukogu eesistujariigis. Praegu on eesistujaks Portugal, teisel poolaastal Sloveenia. Kohtumise ametlikud fotod on leitavad Välisministeeriumi fotogaleriis: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577192... Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

27.05.2021 08:55 (16.31) Vene piirivalve juht rääkis Briti sõjalaeva väljaajamisest Venemaa vetest Krimmi piirkonnas [Delfi uudised]

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirivalveteenistus, merevägi ning õhu- ja kosmosejõud ajasid 2020. aasta oktoobris Krimmi piirkonnas Venemaa territoriaalvetest välja Suurbritannia sõjalaeva D35 Dragon, teatas intervjuus RIA Novostile FSB direktori esimene asetäitja ja piirivalveteenistuse juht Vladimir Kulišov.

22.05.2021 17:46 (16.31) Krimmis katapulteerus lennuväljal seisvast sõjalennukist kaks pilooti [Postimees]

Okupeeritud Krimmis katapulteerus sõjaväelennuväljal seisvast hävituslennukist Su-30SM kaks pilooti, teatas asjaga kursis olev allikas laupäeval Interfaxile.

13.05.2021 11:37 (16.31) Kantsler Jonatan Vseviov käis okupeeritud Krimmi piiril [Postimees]

Ukrainas visiidil olev välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov käis kolmapäeval okupeeritud Krimmi piiril, et avaldada toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

13.05.2021 11:12 (16.31) Välisministeeriumi kantsler viibib töövisiidil Ukrainas [Välisministeerium]

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov viibib sel nädalal neljapäevasel töövisiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk on avaldada Eesti tugevat toetust Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja Euro-Atlandi lõimumisele ning arutada praegust julgeolekuolukorda Ukrainas ja selle vahetus naabruses. Kantsler kohtub visiidil Ukraina välispoliitika juhtidega, sealhulgas välisminister Dmõtro Kulebaga, Rada saadiku Halõna Jantšenkoga, asevälisminister Vasõl Bodnariga, presidendi välisnõuniku Ihor Žovkaga ja julgeolekuasutuste juhtidega ning külastab Ukraina küberkaitsekeskust. Kolmapäeval külastas kantsler Vseviov Kalantšaki halduspiiripunkti okupeeritud Krimmiga. „Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek. Eesti ei tunnusta iialgi Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. On oluline siin kohapeal käia ning oma silmaga tunnistada, kuidas Krimmi eraldab vabast maailmast asfaldile tõmmatud punane joon ja selle taga olev okastraat,“ ütles Vseviov. Kolmapäeval toimusid kohtumised ka Zaporižžja oblasti tööstusjuhtidega ning Eesti tulevase aukonsuli Juri Kunajeviga. Kantsler Vseviov rõhutas: „Ukraina majanduslik potentsiaal on tohutu, seda on kõikjal silmaga näha. Julgustan ukrainlasi jätkama reformidega ja korruptsioonivastase võitlusega ukrainlaste endi heaolu kindlustamiseks.“ Lisainfo: Kristina Ots meedianõunik välisministeerium avalike suhete osakond kristina.ots@mfa.ee www.vm.ee Kõik uudised

06.05.2021 14:05 (8.16) Zelenskõi sõnul on Ukraina piiridel endiselt 75 000 Vene sõjaväelast [Delfi uudised]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Vene väekontingent Ukraina piiridel, sealhulgas Krimmis, kahaneb äärmiselt aeglaselt ja sõjalise eskalatsiooni oht Venemaa poolt on alles.

23.04.2021 00:02 (8.16) Ukrainast ja USA-st rääkides [Meie Maa]

Selge see, et Moskva oleks jälle otsapidi Ukrainas sees, kui poleks Kiievi valitsusele USA ja NATO toetust. Samas ei maksa unustada, et Ameerikas on võimu juures tagasi partei ja isegi 2014. aasta võimumees number kaks, kui tänane seis – jõuga äravõetud Krimm ja Kremli nukurežiimid Donbassis – Ukrainaga tekkis.

22.04.2021 13:30 (16.31) VIDEO | Krimmis osaleb õppustel 10 000 Vene sõjaväelast ja 40 sõjalaeva [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium teatas täna, et õppustel Krimmis osaleb üle 10 000 Vene sõjaväelase ja 40 sõjalaeva.

22.04.2021 13:15 (16.31) Krimmis osaleb õppustel 10 000 Vene sõjaväelast ja 40 sõjalaeva [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium teatas täna, et õppustel Krimmis osaleb üle 10 000 Vene sõjaväelase ja 40 sõjalaeva.

20.04.2021 18:16 (8.16) Juhtkiri | Lääne selge signaal Venemaale [Õhtuleht]

100 000 Venemaa sõjaväelase koondamine Ukraina piiride lähedusse teeb mõistagi ärevaks mitte ainult Ukrainat ja lääneriike, vaid kõiki neid, kes vähegi ajalugu tunnevad, sest mustrid kipuvad korduma: Gruusia sõda, Krimmi annekteerimine ning varasemast kasvõi Eesti okupeerimine teise maailmasõja hakul. Pole üllatav, et pandeemia ja sanktsioonidega kaasunud vaesumist võib Kreml tahta varjata patriootliku vahu üleskloppimise ja sõjalise malakaga vehkimise taha.

20.04.2021 13:55 (16.31) Venemaa kehtestas Krimmi ja Musta mere kohal lennupiiranguid, 20 laeva osales õppustel koos ründelennukitega [Delfi uudised]

Venemaa kehtestas tänasest kuni 24. aprillini ajutised piirangud lendudele mõnede Krimmi ja Musta mere osade kohal, selgub rahvusvahelisest teatest pilootidele (NOTAM). 20 Musta mere laevastiku laeva pidasid aga õppusi koos ründelennukitega.

20.04.2021 10:25 (8.16) USA teatel on Venemaa koondanud Ukraina piirile rohkem vägesid kui 2014. aastal [Delfi uudised]

Moskva Ukraina piirile koondatud vägede arv on suurem kui 2014. aastal, kui Venemaa hõivas Krimmi, teatas Pentagoni pressiesindaja John Kirby eile, nimetades seda „väga tõsiselt murettekitavaks”.

20.04.2021 07:31 (8.16) USA väljendas muret Venemaa vägede arvu pärast Ukraina piiril [Postimees]

Venemaal on Ukraina piiril rohkem vägesid, kui 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi, ütles esmaspäeval USA kaitseministeeriumi kõneisik John Kirby.

19.04.2021 16:26 (8.16) President Kaljulaid tõstatas ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel arutelul inimõiguste ja Ukraina julgeoleku küsimused [Presidendi kantselei]

President Kersti Kaljulaid osales täna ÜRO julgeolekunõukogu virtuaalsel arutelul, kus mõistis hukka Vene vägede koondamise Ukraina piiri äärde ning sündmused Myanmaris. Riigipea rõhutas, et territoriaalse terviklikkuse austamine ja jõu kasutamise keelamine on rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted, mis on ka ÜRO, EL, ASEANi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide alustalad. „Ja sellegipoolest jälgime tõsise murega ka Euroopas ähvardusi kasutada sõjalist jõudu. Näeme kasvavat Venemaa sõjaliste jõudude kogunemist Ukraina piiri äärde ja okupeeritud Krimmi. Alles äsja teatas Venemaa, et sõjaliste õppuste ettekäändel kavatsetakse sulgeda oktoobrini Kertši väin välismaistele sõja- ja riigilaevadele. Olukorra muudab veelgi murettekitavamaks, et Venemaa ei tegele OSCE-s riskide maandamise ja usalduse suurendamisega,“ lausus president Kaljulaid.

19.04.2021 08:31 (8.16) President Ilves: paneme Venemaa kodanike visiidid pausile. Kaalul on Euroopa julgeolek [Õhtuleht]

„Võib-olla tuleks „pausile panna“ iga, ja ma mõtlen iga, visiit Venemaalt. Kaalul on Euroopa julgeolek. Kuni Krimmi invasioonini nõudsid need inimesed arrogantselt viisavaba reisimist Euroopa Liidus. Lihtsalt külmutage viisad, välja arvatud perekondlike eriolukordade puhul. Kaalul on Euroopa julgeolek. Aitab,“ säutsus president Toomas Hendrik Ilves.

18.04.2021 20:46 (8.16) President Ilves: paneme Venemaa kodanike visiidid pausile. Kaalul on Euroopa julgeolek. [Õhtuleht]

18.04.2021 20:36 (8.16) President Ilves: „Võib-olla tuleks „pausile panna“ iga, ja ma mõtlen iga, visiit Venemaalt. Kaalul on Euroopa julgeolek.“ [Õhtuleht]

„Kuni Krimmi invasioonini nõudsid need inimesed arrogantselt viisavaba reisimist Euroopa Liidus. Lihtsalt külmutage viisad, välja arvatud perekondlike eriolukordade puhul. Kaalul on Euroopa julgeolek. Aitab,“ säutsus president Toomas Hendrik Ilves.

16.04.2021 18:36 (8.16) Venemaa sulgeb õppuste tõttu pooleks aastaks osa Mustast merest [Postimees]

Venemaa sulgeb Krimmi ümbritsevad merealad teiste riikide laevadele seoses Musta mere laevastiku õppustega kuni 31. oktoobrini, teatas kaitseministeerium reedel.

16.04.2021 14:25 (8.16) Herem Ukraina relvajõudude ülemale: Eesti tunnustab Ukrainat [Kaitsevägi]

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem helistas täna Ukraina relvajõudude ülemale kindral Ruslan Khomchakile näitamaks üles Eesti solidaarsust Ukraina riigile. „Kõne eesmärk oli kinnitada, et Eesti tunnustab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning on jätkuvalt pühendunud Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamispoliitikale,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kinnitades, et Eesti kaitseväe Ukraina …

15.04.2021 17:00 (8.16) Laaneots Venemaa tegevusest Ukraina piiril: Putin on meeleheitel, psüühiliselt ära nihkunud [Delfi uudised]

Nii palju Venemaa jõude oli Ukraina piiri ääres viimati 2014. aastal, kui suurriik annekteeris Krimmi ning Ukraina kaotas kontrolli Donbassi üle. Kaitseminister ja kaks endist kaitseväe juhatajat leiavad, et Eestil tuleb olla tähelepanelik.

15.04.2021 16:16 (16.31) Välisminister Liimets Kiievis: Balti riigid seisavad ühiselt Ukraina iseseisvuse ja suveräänsuse eest [Välisministeerium]

Täna, 14. aprillil on välisminister Eva-Maria Liimets koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega ühisel visiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk on väljendada solidaarsust ja kinnitada toetust Ukrainale pingestunud olukorras, kus Venemaa on koondanud vägesid Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmi poolsaarel. „Seisame ühiselt Ukraina selja taga: rahvusvahelise kogukonna tahe ja panus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel püsib kindel. Ukraina julgeolek on Euroopa julgeoleku seisukohast elulise tähtsusega,“ ütles välisminister. Tihe päev sisaldas delegatsioonide kohtumisi Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba, Ülemraada spiikri Dmõtro Razumkovi, peaminister Denõss Šmõhali, Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaministri Olga Stefanõšina ja kaitseminister Andrii Taraniga. Kohtumistel arutati Venemaa käitumisest tulenevat pingete kasvu Ukrainas ja Ukraina ümber. Kolme Balti riigi välisministrid kinnitasid vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Ministrid mõistsid hukka Venemaa juba kaheksandat aastat kestva destabiliseeriva tegevuse Ukraina idaosas. Tauniti desinformatsiooni levitamist ning OSCE vaatlejate ja humanitaarorganisatsioonide tegevuse piiramist Ukraina territooriumi okupeeritud aladel. Kohtumisel rõhutati, et Venemaa peab täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Minski kokkuleppeid, ja lõpetama Krimmi okupeerimise. Ministrid tunnustasid Ukrainat reformide jätkamise eest, mis toimub sisuliselt sõjatingimustes. „Ukraina edusammud õigusriigi ja majanduse edendamisel väärivad tunnustamist ja peavad jätkuma, et Ukraina inimesed saaksid elada stabiilses ja demokraatlikus ühiskonnas. Edukad reformid suurendavad ühiskonna sidusust, parandavad inimeste elujärge, tugevdavad riiki ning aitavad kaasa stabiilsuse tekkele,“ sõnas välisminister. Nelja riigi välisministrid allkirjastasid Kiievis ühisavalduse, milles kinnitavad Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu tiheda koostöö jätkumist ja valmisolekut seista üheskoos vastu Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele, mis ohustab kogu Euroopa julgeolekut. Avalduses märgitakse, et Ukraina Euro-Atlandi integratsioon tugevdab oluliselt Euroopa stabiilsust ja julgeolekut ning tuuakse esile koostöö tihendamise vajadus kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Eesti ja Ukraina teevad tihedat koostööd mitmesugustes eluvaldkondades. Alates 2006. aastast on Ukraina Eesti arengukoostöö üks prioriteetriikidest. Möödunud aastal toetas Eesti Ukrainat arengu- ja humanitaarabiga 1,2 miljoni euroga ning tänavu on plaanis seda suurendada kokku 2,35 miljoni euroni. Kokku on Eesti Ukraina arengut toetanud rohkem kui 17 miljoni euroga. Aastateks 2020–2023 on välisministeeriumi eelarves Eesti ja Ukraina arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusteks planeeritud 11,6 miljonit eurot. Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisministri ühisavalduse tekst. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

15.04.2021 09:05 (8.16) ERISAADE | Eesti saadik Kiievis: suurt sõda Moskva praegu Ukraina vastu korraldada ei suuda, aga luuakse valikuvariante [Delfi uudised]

Venemaa koondab Ukraina idapiiri lähedusse ja Krimmi suuri vägesid, olukord paistab tõsine. Delfi „Erisaates“ räägib Eesti saadik Ukrainas Kaimo Kuusk, kuidas asjad Kiievist vaadates paistavad.

14.04.2021 15:05 (16.31) Vene julgeolekunõukogu sekretäri sõnul on USA, NATO, EL-i ja Ukraina pärast Krimmis terrorioht [Delfi uudised]

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev teatas, et Krimmis on USA, NATO, mitmete Euroopa Liidu riikide ja Ukraina Venemaa-vastase tegevuse tõttu terroriaktide oht.

13.04.2021 18:20 (8.16) Geograaf Toomas Kümmel: Soomusrong haruteel ehk närvide sõda [ELU24]

Venemaa koondab Ukraina piirile vägesid, käib tõeline närvide sõda, kas Venemaa ründab Ukrainat või on see Putini režiimi järjekordne jõudemonstratsioon Ukrainalt ja läänemaailmalt soodsate välispoliitiliste otsuste väljakauplemiseks. Viimastel andmetel on Venemaa koondanud Ukraina piiridele 80 000 sõdurit, sinna hulka kuuluvad ka Krimmi juurde toodud väed. See on maksimaalne vägede koondamine selles piirkonnas alates 2014. aastast. Aken Ukraina rünnakuks võib avaneda aprilli lõpul.

13.04.2021 13:35 (16.31) Moskva: USA peaks Krimmist ja Venemaa rannikust eemale hoidma. See on talle endale kasulik [Delfi uudised]

Venemaa hoiatas USA-d, et viimasel oleks parem hoiduda Venemaast ja Krimmist kaugemale, sest intsidentide risk on väga suur, teatas Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov täna.

13.04.2021 12:35 (8.16) USA välisminister ja kaitseminister saabusid Brüsselisse arutama olukorda Vene-Ukraina piiril [ERR Uudised]

Seoses Vene vägede koondumisega Ukraina piiri äärde ja Krimmi, maandusid täna hommikul Brüsselis USA välisminister ja kaitseminister.

11.04.2021 18:45 (16.31) Erdogan: Türgi ei tunnusta kunagi Krimmi Venemaa osana [ERR Uudised]

Türgi president Reccep Tayyip Erdogan rõhutas kohtumisel Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga Ukraina territoriaalse terviklikkuse tähtsust. Erdogan väljendas lootust, et pinged Ukraina piirialadel lõdvenevad peagi. Türgi president ütles sedagi, et Ankara ei kavatse Krimmi Venemaa osana kunagi tunnustada.

06.04.2021 01:46 (8.16) Suurbritannia väljendas muret seoses Venemaa tegevusega [Postimees]

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles esmaspäeval, et Ühendkuningriigil on märkimisväärne mure Venemaa tegevuse pärast Krimmis ja Ukraina piiril.

04.04.2021 19:40 (8.16) Piiri taga liikuvad Vene väed teevad ukrainlasi valvsaks [Delfi uudised]

Krimmi ja Ukraina piirile on toodud Vene lisaüksusi, tihenenud on ka tulevahetus Donbassis.

30.03.2021 07:01 (16.31) Austraalia kehtestas Venemaale sanktsioone seoses Krimmi sillaga [Postimees]

Austraalia välisministeerium teatas teisipäeval sanktsioonide kehtestamisest ühele Venemaalt pärit isikule ja neljale ettevõttele seoses niinimetatud Krimmi sillaga.

26.03.2021 17:31 (8.16) Välisminister Liimets: Põhja-Balti riikide ühine hääl kõlab tugevalt [Välisministeerium]

Täna, 26. märtsil osales välisminister Eva-Maria Liimets Põhja-Balti (NB8) välisministrite videokohtumisel. Ministrid arutasid COVID-19 viirusest tulenevat olukorda, pandeemiajärgset taastumist ning piirkondlikke ja globaalseid küsimusi. Välisminister Liimets avaldas heameelt jätkuvalt tiheda NB8 koostöö ja koordinatsiooni üle aktuaalsetel teemadel ning rõhutas taas koostööformaadi elujõulisust ja tähtsust Eesti jaoks. „COVID-19 kriisiga silmitsi seistes on NB8 formaat taas mitmeti oma silmapaistvat väärtust tõestanud,“ märkis minister. „See puudutab nii praktilist koostööd pandeemia alguses kui ka kasulikku seisukohtade koordineerimist piirkondliku ja ülemaailmse tähtsusega küsimustes.“ Välisminister avaldas veendumust, et tihedat koostööd jätkatakse ka pandeemiast taastumise ajal. Välisminister Liimets andis kolleegidele ülevaate Eesti senisest tööst ja tulevikuplaanidest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena. „On tähelepanuväärne, et 2021. aastal osaleb julgeolekunõukogu töös valitud liikmena koguni kaks NB8 formaadi riiki – Eesti ja Norra,“ sõnas välisminister. „See annab meile võimaluse pöörata tähelepanu just meie regiooni jaoks olulistele küsimustele ja meie ühised väärtused kõlavad maailmaareenil selgemini.“ ÜRO Julgeolekunõukogu raames toimuva suurpärase koostöö näitena tõi välisminister esile Norraga jagatud rolli Afganistani teemajuhtidena ning NB8 riikide ühise hukkamõistva lähenemise Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumistele, Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Valgevenes toimuvale. Samuti rõhutas välisminister soovi liikuda edasi küberjulgeoleku tähtsustamisega ÜRO Julgeolekunõukogus. Venemaa-teemalisel arutelul rõhutasid NB8 riikide välisministrid Euroopa ja Atlandi-ülese ühtsuse tähtsust. Välisminister Liimets kinnitas ka jätkuvat tähelepanu ja pühendumust idapartnerlusele. 2021. aastal koordineerib Põhja-Balti koostööd Soome, 2020. aastal oli koordinaatoriks Eesti. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmUDLGug Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

18.03.2021 12:11 (16.31) G7 ei tunnusta Krimmi poolsaare annekteerimist [Postimees]

Riikide ühendus G7 hoiatas neljapäeval Venemaad, et ei tunnusta Krimmi poolsaare annekteerimist Ukrainalt.

18.03.2021 06:15 (16.31) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega Krimmi teemal [Delfi uudised]

Eile, 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mitteametlik kohtumine Krimmi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edastamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteerimise kohta.

17.03.2021 22:45 (16.31) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega Krimmi teemal [ERR Uudised]

Eesti liitus kolmapäeval 19 riigi ühisavaldusega taunides propaganda ja valeinfo levitamist Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal, teatas välisministeerium.

17.03.2021 21:06 (89.73) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega taunides propaganda ja valeinfo levitamist Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal [Välisministeerium]

Täna, 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mitteametlik kohtumine Krimmi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edastamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteerimise kohta. Pärast kohtumist tegi Eesti koos samameelsete ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikidega avalduse pressile, milles juhiti tähelepanu istungi propagandistlikule sisule ja lükati ümber Venemaa valeinfo. Liitlased osundasid Krimmi okupeerimisele Venemaa poolt ning mõistsid hukka nii rahvusvahelise õiguse kui ka inimõiguste rikkumised ja poolsaare militariseerimise Krimmis, Ukrainas. Avalduses toodi välja, et 12. märtsil Eesti korraldatud kõrgetasemeline informaalne ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumine Krimmi teemal, kus kaas-vaderiteks oli rekordilised 23 riiki, näitas selgelt rahvusvahelise kogukonna tugevat toetust Ukrainale. Krimmi annekteerimist tauniva ühise pressiavaldusega tegid üheskoos Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Riikide ühine pressiavaldus täies mahus: 17. märtsil 2021 Venemaa Föderatsiooni korraldatud Krimmi olukorda käsitleva ÜRO mitteametliku Arria-formaadis kohtumise järgne ühisavaldus Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik teevad järgneva ühisavalduse: Täna korraldas Venemaa ÜROs mitteametliku kohtumise, et levitada valeinfot oma okupatsiooni kohta Krimmis, mille Venemaa rahvusvahelist õigust rikkudes 2014. aastal annekteeris. Mõistame hukka Venemaa toime pandud inimõiguste rikkumised ja militariseerimise poolsaarel. Oleme jõuliselt vastu Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna annekteerimisele Venemaa poolt. Venemaa tegevus on mureküsimus kogu maailmale ning vastuolus rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud ÜRO põhikirjaga, ja Helsingi lõppaktiga. Tänasel üritusel esitati Krimmi kohapealsest tegelikkusest moonutatud pilt ning üritus teenis üksnes Vene okupatsiooni huve. Kui Venemaa oleks päriselt huvitatud sellest, et Krimmi olukorda mõistetakse paremini, lubaks Venemaa ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu saadikutel ning humanitaartöötajatel, rahvusvahelistel inimõiguste vaatlusmissioonidel ja humanitaarabiga tegelevatel vabaühendustel viivitamata ja takistamatult Krimmi pääseda. Nagu nägime 12. märtsil toimunud kõrgetasemelisel Krimmi-teemalisel Arria-formaadis kohtumisel, mille korraldas Eesti koos 23 teise riigiga, ning 23. veebruaril toimunud Peaassamblee arutelul, toetab rahvusvaheline kogukond Ukrainat riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kutsume Venemaad viivitamata lõpetama okupatsiooni ja inimõiguste rikkumised, vabastama kõik ukrainlastest vangid, kes on ülekohtuselt kinni peetud, lõpetama agressiivsed sammud Ukrainas ning täitma oma rahvusvahelisi ja Minski lepetega ette nähtud kohustusi. Kinnitame taas, et toetame Normandia formaadis tehtavaid jõupingutusi, ja oleme kindlalt pühendunud Ida-Ukraina konflikti rahumeelsele lahendamisele viisil, mis on kooskõlas Minski lepetega ning austab täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

16.03.2021 19:20 (8.16) Pruun vesi paar tundi päevas. Krimmi elanikke vaevab tõsine veekriis [Delfi uudised]

Vene võimudel on lahendus olemas: poolsaarele tuleb ehitada merevee magestamise tehas.

13.03.2021 08:16 (48.94) Eesti kutsus ÜRO Julgeolekunõukogus teist aastat järjest kokku istungi Krimmi teemal [Välisministeerium]

Reedel, 12. märtsil kutsus Eesti kokku ÜRO Julgeolekunõukogu kõrgetasemelise virtuaalistungi Krimmi teemal. Arutelu avas ja juhtis Eesti välisminister Eva-Maria Liimets. Istung märkis seitsme aasta möödumist Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna õigusvastasest annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt ja oli jätkuks aasta tagasi Eesti korraldatud samateemalisele kohtumisele ÜRO Julgeolekunõukogus. „Kui eelmisel aastal oli meil seitse kaaskorraldajat, siis tänavu toetas istungit 23 riiki – see on ajalooline arv, mis saadab selge hukkamõistva sõnumi Venemaale. Krimmis toimuv läheb korda paljudele riikidele,“ ütles minister Liimets. Inimõiguste olukord Krimmis halveneb pidevalt. „Okupatsioonivõimude surve krimmitatarlastele ja poolsaarel elavatele ukrainlastele on muutunud aina rõhuvamaks,“ lausus Liimets. „Tagakiusamise eesmärk on ühelt poolt murda igasugune kodanikualgatus ja teisalt survestada põlisasukaid poolsaarelt lahkuma.“ Vene Föderatsioon tegutseb sihipäraselt selle nimel, et muuta Krimmi demograafiline koosseis enda kasuks. Hinnanguliselt on Krimmi toodud sadu tuhandeid ümberasujaid Venemaalt. „On ütlematagi selge, et selline tegevus on vastuolus nii Genfi konventsiooni kui ka ÜRO põhikirjaga,“ lisas minister. „Vene Föderatsiooni kasvav sõjaline kohalolek Krimmis kujutab ohtu Euroopa julgeolekule laiemalt ja me ei saa antud olukorras jääda kõrvaltvaatajateks. Kutsume Venemaad üles viima oma sõjaväe ja varustuse poolsaarelt välja, vabastama kõik poliitvangid ning järgima endale võetud rahvusvahelisi kohustusi,“ sõnas Liimets. Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson märkis omalt poolt, et poolsaare mastaapne militariseerimine Vene Föderatsiooni poolt on mõjunud laastavalt sealsele loodusele ja kohalikule kultuuripärandile. Kaubaveo takistamine Mustal ja Aasovi merel on põhjustanud Ukraina rannikuregioonidele ulatuslikku majanduslikku kahju. Istungi kaaskorraldajaid oli rekordiline arv – 23 riiki nii Euroopast kui ka kaugemalt. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed Prantsusmaa, Iirimaa, Norra, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, samuti ÜRO liikmesriigid Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Costa Rica, Tšehhi, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Honduras, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Türgi ja Ukraina. Istungi peakõneleja oli ÜRO abipeasekretär ja inimõiguste kõrge voliniku New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Veel võtsid sõna USA Potomaci Fondi president ja sõltumatu vaatleja dr Phillip Karber ning Krimmi inimõiguste rikkumistele keskenduva Ukraina kodanikuühenduse Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak, lisaks ajakirjanik Nariman Memedeminov Krimmist. Kokku võttis sõna üle 30 ÜRO liikmesriigi esindaja, sh 12 riiki välisministri või aseministri tasemel. Istungit juhiti Tallinna stuudiost ja seda aitas tehniliselt korraldada Eesti firma Global Virtual Solutions. Üritust on võimalik järele vaadata välisministeeriumi YouTube’i kanalil. Eesti sõnavõtt täismahus (inglise keeles): https://vm.ee/en/news/opening-words-minister-foreign-affairs-republic-es... Fotod (Marko Mumm): https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577185... Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

12.03.2021 18:30 (8.16) OTSEPILT | ÜRO julgeolekunõukogu arutab Eesti eestvedamisel halvenevat olukorda Krimmis [Delfi uudised]

Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel toimub reedel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale.

12.03.2021 16:31 (8.16) ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Eesti eestvedamisel olukorda Krimmis [Postimees]

Täna toimub Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale.

12.03.2021 16:30 (8.16) OTSEPILT | ÜRO julgeolekunõukogu arutab Eesti eestvedamisel halvenevat olukorra Krimmis [Delfi uudised]

12.03.2021 11:45 (8.16) Otse kell 16: ÜRO Julgeolekunõukogu olukorrast Krimmis [ERR Uudised]

Reedel toimub Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale. Istungit saab algusega kell 16 jälgida ERR-i portaalis.

11.03.2021 21:41 (8.16) ÜRO: 2020. aastal küüditati Krimmist kohtuga 105 Ukraina kodanikku [Postimees]

Okupeeritud Krimmi kohtud üllitasid 2020. aastal määrused vähemalt 178 isiku, sealhulgas 105 Ukraina kodaniku küüditamise kohta, osutab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ametkonna uus ettekanne.

11.03.2021 15:40 (24.47) VIDEO | Krimmi valitsuse istungil kõlas kultuuriministri ropp sõim videoühenduse aadressil [Delfi uudised]

Venemaa annekteeritud Krimmi kultuuriministril Arina Novoselskajal ununes valitsuse videoistungil mikrofon välja lülitamata ja tema ropendamine kostus valjuhäälselt Krimmi juhi Sergei Aksjonovi sõnavõtu vahele.

10.03.2021 18:46 (16.31) Eesti korraldab julgeolekunõukogus istungi Krimmi olukorra teemal [Postimees]

Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel leiab reedel aset ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale.

10.03.2021 17:06 (40.78) Eesti korraldab ÜRO Julgeolekunõukogus istungi Krimmi olukorra teemal [Välisministeerium]

Reedel, 12. märtsil toimub Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale. Istungi peakõneleja on ÜRO abipeasekretär ja inimõiguste kõrge voliniku New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Veel võtavad sõna USA Potomaci Fondi president ja sõltumatu vaatleja dr Phillip Karber ning Krimmi inimõiguste rikkumistele keskenduva Ukraina kodanikuühenduse Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak. Lisaks annab kohapealse tunnetuse ajakirjanik Ukrainast. „Juhime istungiga ÜRO liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Vene Föderatsiooni juba seitse aastat kestnud rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele Ukrainas, Krimmi poolsaare ulatuslikule militariseerimisele ning krimmitatarlaste ja Ukraina aktivistide tagakiusamisele,“ ütles minister Liimets. Ürituse algataja on Eesti, kaaskorraldajaid on sel korral rohkem kui kunagi varem – 20 riiki, sealhulgas mitmed Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO riigid nii Euroopast kui ka kaugematest regioonidest. „Märkimisväärne kaaskorraldajate hulk nii Euroopast kui ka kaugemalt näitab, et oleme Julgeolekunõukogus oma seisukohti meile väga olulisel teemal edukalt esitanud ning leidnud mõistmist ja liitlasi tervest rahvusvahelisest kogukonnast,“ sõnas minister. Krimmi annekteerimise aastapäeva üritusi on ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud alates 2016. aastast. Eesti korraldas Julgeolekunõukogus sarnase mitteametliku istungi möödunud aasta märtsis ja hoiab järjepidevust ka tänavu. Kohtumist on võimalik jälgida reedel kell 16 välisministeeriumi YouTube’i ja Facebooki kanalites ning ÜRO TV vahendusel. Istungit aitab tehniliselt korraldada Eesti firma Global Virtual Solutions. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.03.2021 16:57 (16.31) Välisministeeriumi eelinfo [Välisministeerium]

8.–14. märts 2021 Esmaspäev, 8. märts • Kell 14–15 toimub Eesti ja Soome koostööraporti tutvustusüritus, kus kõnelevad Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ja Soome välisminister Pekka Haavisto ning raporti kaasautorid – Jaak Aaviksoo ja Anne-Mari Virolainen. Üritus on avalik ning seda kantakse üle Facebookis ja Youtube’is. Esinejatele saab küsimusi esitada ürituse Facebooki kommentaarides. Lisainfo: pia.kuusik@mfa.ee • Küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar juhib 8.–12. märtsil Eesti delegatsiooni ÜRO avatud kübertöörühma (OEWG) lõpusessioonil, mis toimub hübriidkujul. Arutatakse, kuidas tagada riikide vastutustundlik käitumine küberruumis rahvusvahelise õiguse ja olemasolevate normide alusel. Lisaks ÜRO küberekspertide töörühmale, kuhu kuulub ka Eesti, on OEWG praegu üks peamisi küberjulgeolekule keskenduvaid ÜRO formaate. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee • Küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar osaleb virtuaalsel naistepäeva eriüritusel „Women’s Day Cyber Talk“, kus tutvustatakse küberdiplomaatia alustalasid ja selle rolli ühiskonnas ning otsitakse vastuseid viimasel ajal esile kerkinud teemakohastele küsimustele. Lisaks Tiirmaa-Klaarile liituvad aruteluga erasektori, Euroopa Liidu ja mõttekodade esindajad. Vestlusõhtut korraldab ja viib läbi mittetulundusühing Women4Cyber koos Belgia küberturvalisuse keskuse (Center for CyberSecurity Belgium) ja küberturvalisuse liiduga (Cyber Security Coalition). Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee Teisipäev, 9. märts • Poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo juhatab Eesti poolt arutelu konsultatsioonidel Eesti ja India vahel, mille keskmes on ÜRO Julgeolekunõukogu teemad. India on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige perioodil 2021–2022. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee Kolmapäev, 10. märts • Poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo osaleb Eesti ja Ungari poliitilistel konsultatsioonidel. Arutelteemadeks on Euroopa julgeolek, transatlantilised suhted, idapartnerlus, Venemaa ja Hiina. Lisainfo: pia.kuusik@mfa.ee Neljapäev, 11. märts • Välisminister Eva-Maria Liimets osaleb ÜRO Julgeolekunõukogus USA korraldatud kõrgetasemelisel avatud arutelul, kus keskendutakse konflikti ja toidujulgeoleku seostele. 2018. aastal tunnistas ÜRO Julgeolekunõukogu esmakordselt nälja kasutamist sõjapidamise vahendina ning alustas põhjalikumat tööd selle lõpetamiseks. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee • Virtuaalsed kahepoolsed konsultatsioonid Eesti ja Soome vahel. Eesti poolt juhib neid välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Marika Linntam ja Soome poolt välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Pilvi-Sisko Vierros-Villeneuve. Arutlusele tulevad aktuaalsed kahepoolsed, regionaalsed ja ELi teemad. Lisainfo: pia.kuusik@mfa.ee Reede, 12. märts • Kell 16.00 (Eesti aja järgi) juhib välisminister Eva-Maria Liimets ÜRO Julgeolekunõukogus Eesti korraldatavat mitteametlikku kõrgetasemelist Arria-formaadi virtuaalistungit, mis tähistab Krimmi annekteerimise 7. aastapäeva. Istung keskendub olukorra halvenemisele Krimmis, Vene Föderatsiooni poolsele inimõiguste rikkumistele ning massilisele militariseerimisele. Istungi eesmärk on hoida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumisel Ukrainas ja Krimmis. Krimmi annekteerimise aastapäeva märkivaid kohtumisi on ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud regulaarselt alates 2016. aastast. Eesti korraldas istungi möödunud aasta märtsis ja hoiab järjepidevust ka tänavu. Peakõneleja on ÜRO inimõiguste peasekretäri abi ja inimõiguste kõrge volinik (OHCHR) New Yorgis Ilze Brands Kehris. Üritusel kõnelevad Potomaci Fondi juhataja dr Phillip Karber ja Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak. Videoteavitusega esineb tsiviilajakirjanik Ukrainast. Eesti kutsel on istungi kaaskorraldajad 16 riiki: Prantsusmaa, Iirimaa, Norra, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Belgia, Kanada, Costa Rica, Tšehhi, Saksamaa, Gruusia, Leedu, Honduras, Poola, Türgi ning Ukraina. Kohtumist on võimalik jälgida YouTube’i, Facebooki ning Eesti välisministeeriumi ja Eesti ÜRO esinduse kodulehtede kaudu. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee Kultuuriüritused välismaal • Eesti saatkonnas Pariisis avatakse näitus „Conversions dans l’architecture contemporaine estonienne“. Näituse on koostanud KOKO arhitektid, kuraator on Andres Kõresaar ning see esitleb 15 avalikku hoonet, mis on ehitatud aastatel 2005–2019 Tallinnas, Narvas ja Pärnus. Hooneid iseloomustab uute ehitiste kombineerimine vanaga ja kaasaegsete hoonete õnnestunud sobitamine ajaloolisse keskkonda. Näitus jääb saatkonda vähemalt aasta lõpuni, huvilised saavad sellega tutvuda eelneval kokkuleppel. • Esmaspäeval, 8. märtsil avatakse Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistamise raames Madridis vabas õhus Paseo de Recoletos tänaval Coloni väljaku vahetuses läheduses Eesti dokumentaalfotode näitus „Väljavaade – 100 aastat tänavafotograafiat Eestis“. Näitus kujutab Eesti dokumentaalfotograafia arengut läbi aastasaja, alates Eesti esimesest iseseisvusajast kuni tänapäevani. Näituse avamisel osalevad ka Eesti president Kersti Kaljulaid ja Madridi linnapea José Luis Martínez-Almeida. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

04.03.2021 19:46 (16.31) Eesti hoiab oma regiooni julgeolekuküsimused ÜRO Julgeolekunõukogu fookuses [Välisministeerium]

Täna, 4. märtsil andis välisminister Eva-Maria Liimets valitsuskabineti nõupidamisel ülevaate Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse senise tegevuse tulemustest ja eesmärkidest 2021. aastaks. Ministri sõnul on Eesti aastaga tõestanud, et ka väikeriigil võib olla ÜRO Julgeolekunõukogus arvestatav mõju. „Eesti esimene aasta Julgeolekunõukogu valitud liikmena oli edukas. Meie rahvusvaheline tuntus on kasvanud ning oleme näidanud end usaldusväärse liitlase ja partnerina. Lisaks andis COVID-19 pandeemia meile võimaluse teha Tallinnast juhitud kõrge kvaliteediga virtuaalsete istungite korraldamisega ajalugu, mille kaudu kasvatasime oma digiriigi kuulsust ning avasime uusi uksi oma tehnoloogiaettevõtetele,“ sõnas minister Liimets. Eesti eestvedamisel arutas ÜRO Julgeolekunõukogu kahel korral ränki inimõiguste rikkumisi nii Valgevenes kui ka Krimmis. Samuti on Eesti seisnud selle eest, et Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumised Ukrainas ja Gruusias oleksid ÜRO liikmesriikide ja maailma avalikkuse tähelepanu all ning toetaks praeguse olukorra paranemist. Minister lisas, et oleme aidanud julgeolekupoliitika aruteludesse tuua kliimamuutuste mõju: „Olime möödunud aastal sellel teemal toimunud istungi kokku kutsujate seas ning toetame ÜRO peasekretäri eriesindaja nimetamist kliima ja julgeoleku küsimustes.“ 2021. aastal Eesti eesmärgid ja prioriteedid Julgeolekunõukogus ei muutu. „Ka sel aastal on Eesti tegevuse keskmes kõik, mis puudutab meie regiooni vahetut julgeolekut. Seepärast kutsun 12. märtsil Julgeolekunõukogus kokku kõrgetasemelise mitteametliku istungi Krimmi teemal. Ühtlasi märgime sellega ära seitsme aasta möödumise Krimmi annekteerimisest,“ ütles Liimets. Eduka töö tulemusena sai Eesti 2021. aastaks pealäbirääkija rolli Afganistani ja Euroopa Liidu operatsiooni Irini teemal – koostöös vastavalt Norra ja Prantsusmaaga. Sellel aastal lasub Eestil ÜRO Julgeolekunõukogus suurim vastutus juunis, kui Eesti juhib taas eesistujana nõukogu tegevust. „Soovime jätkata küberjulgeoleku küsimuste tõstatamist Julgeolekunõukogu istungi korraldamise kaudu ja kavandame kõrgetasemelist laste õiguste teemalist arutelu,“ ütles minister. Lisaks kiitis Vabariigi Valitsus heaks välisministri ettepaneku esitada Eesti uus ÜRO Julgeolekunõukogu kandidatuur valitud liikme kohale perioodiks 2050–2051. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

04.03.2021 00:07 (8.16) Erkki Koort: Tiraspoli sasipundar [Postimees]

Kuigi 2014. aastal sai palju tähelepanu Krimmi hõivamine Venemaa poolt, oli Transnistria loomine 1992. aastal märksa varasem sedalaadi konflikt, kirjutab toimetaja Erkki Koort.

02.03.2021 12:26 (8.16) Mihkel Tiks võitis kohtus endist elukaaslast: kui otsust edasi ei kaevata, olen aprillis kodus tagasi [Õhtuleht]

"Valus oli muidugi, kui tütar kohtus minu vastu tunnistusi andis," tunnistab Mihkel Tiks. Suvel Krimmist tagasi Eestisse kolinud endine tippkorvpallur ja kirjanik võitis kohtus oma kunagist elukaaslast, kes ei olnud nõus välja kolima tema isatalust, kirjutab Kroonika.

26.02.2021 17:56 (16.31) Biden: USA ei aktsepteeri kunagi agressiivse Venemaa Krimmi-hõivamist [Postimees]

USA president Joe Biden kinnitas reedel, et Ühendriigid ei aktsepteeri kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist Venemaa poolt seitse aastat tagasi.

26.02.2021 16:40 (16.31) Biden: USA ei aktsepteeri kunagi agressiivse Venemaa Krimmi-hõivamist [ERR Uudised]

USA president Joe Biden kinnitas reedel, et Ameerika Ühendriigid ei aktsepteeri kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist.

25.02.2021 23:40 (24.47) VIDEO | Kuidas Putini lapsepõlvesõbrast sai okupeeritud Krimmi mitteametlik peremees [Delfi uudised]

Venemaa presidendi Vladimir Putini lapsepõlvesõber Arkadi Rotenberg sai ligi veerandi kogu rahast, mis oli riigieelarvest eraldatud Krimmi arendamiseks - niisugusele järeldusele on jõudnud riiklikke lepinguid uurinud väljaanne Projekt. Lisaks on miljardäriga seotud ettevõtted aktiivselt panustanud Krimmi sanatooriumidesse ja ostnud lademetes kokku riigistatud vara.

25.02.2021 22:55 (24.47) VIDEO | Kuidas Putini lapsepõlvesõbrast sai Krimmi mitteametlik peremees [Delfi uudised]

18.02.2021 00:11 (16.31) Tederiga seotud firma ajab Krimmis rahvusvahelisi sanktsioone eirates äri [Postimees]

Ukraina Ülemraada eelmise koosseisu Eesti sõprusrühma esimehe Borõslav Bereza käsutuses on kirjavahetus, mis näitab, kuidas Hillar Tederi firma tegutseb rahvusvaheliste sanktsioonide vastaselt annekteeritud Krimmis.

16.02.2021 11:06 (8.16) Välisminister Eva-Maria Liimetsa ettekanne välispoliitika arutelul Riigikogus [Välisministeerium]

Austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad! Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud, julgeolek kindel ning meie inimeste elujärg paraneks. Tänavu tähistame meie iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva ja täitub sada aastat diplomaatiliste suhete sõlmimisest paljude meie liitlaste ja partneritega, kes on seisnud meie kõrval heas, aga toetanud meid ka rasketel hetkedel. Kuulume koos väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuride, identiteedi ja tavade mitmekesisusest, sõnavabadusest ning inimõiguste järgimisest. Viimasel kümnendil oleme näinud selle väärtusruumi mõjukuse ja ühtsuse murenemist. Reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ja Lääne ühise väärtusruumi püsimajäämiseks peame tegelema nende probleemide juurtega meie ühiskondades ning edendama ja tihendama koostööd demokraatlike riikide vahel. Muutuvas maailmas on meie jaoks eluliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid üksteisest aru ning samuti ei seisaks me riigina enam iial üksi geopoliitika tõmbetuultes. Selleks peame oma välispoliitikas pingutama, et läänemaailm säiliks ühise ja teovõimelisena ning et meie kuuluksime mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse. Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud. Juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on COVID-19 pandeemia tekitanud ka ülemaailmse tervishoiu- ja majanduskriisi. Autoritaarsed režiimid tegutsevad jõuliselt rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja selle toimimise aluste vastu, eirates nii põhivabadusi kui ka inimõigusi. Maailmas, kus suuriikide vaheline konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista. Austatud Riigikogu! Eesti diplomaatia töötab iga päev selle nimel, et Eesti julgeolek oleks hoitud ja kindel ning eesti rahvas, keel ja kultuur kestaks läbi aegade. Rahvusvahelistest kokkulepetest ja demokraatlikest väärtustest lähtumine kaitseb Eesti rahvuslikke ja riiklikke huvisid ning moodustab osa vundamendist, millele toetub nii meie riigisisene areng kui ka stabiilsed ja rahumeelsed suhted teiste riikidega. Eesti julgeolek sõltub meie enda diplomaatide heast tööst ja oskustest, meie kaitsetahtest ja meie mainest ning meie liitlassuhete tugevusest. Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ning seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse. Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord. Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s, kus osaleme kõigi kolme tuumikülesande täitmises: kollektiivkaitses, kriisiohjes ja koostöises julgeolekus. Koroonapandeemia näitas, et NATO on võimeline kiiresti reageerima ainukordsetele kriisidele ning et liitlassuhted on tugevad ka siis, kui omavahelised suhted on keerulised. Allianss on hea tervise juures. Sellel aastal vaatab NATO tulevikku, toimub tippkohtumine, kus arutatakse järgmise kümnendi tegevusplaani ning tõenäoliselt hakatakse uuendama NATO strateegilist kontseptsiooni. Eesti huvides on, et NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine jätkuks, ka meie piirkonnas. Allianss peab jätkuvalt tulema toime nii otseste sõjaliste kui ka ebakonventsionaalsete ja uute ohtudega. On mõistetav, et NATO tegeleb lisaks otsesele Atlandi-ülese ruumi kaitsele ka globaalpoliitiliste küsimustega, koordineerides liitlaste julgeolekupoliitikat. Julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus. Sellest sõltub liitlassuhte usaldusväärsus. Eesti kaitsekulutused ületavad juba pikka aega kahte protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust SKP-st. Transatlantilised suhted ei saa aga põhineda ainult rahalisel osalusel, vaid on alati lähtunud huvist kaitsta ühiseid väärtusi, hoida rahu ja säilitada vabadus. USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel on asendamatu, USA pühendumisel liitlassuhetele on praktiline ja sümboolne väärtus. Sellepärast töötame jätkuvalt edasi ka Ameerika Ühendriikidega usaldusliku liitlassuhte kinnistamise nimel nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises, sealjuures sõjalise kohaloleku kaudu. USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine, kuid see ei ole alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle. Vastupidi – Atlandi-ülese sideme tihendamine nii NATO raamistikus kui Euroopa Liit-USA koostöö teljel peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Eesti toetab üheselt Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamist. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestav liit ja seda mitte ainult lihtsates, vaid ka sellistes keerulistes küsimustes nagu seda on suhted Venemaa ja Hiinaga. Me toetame algatusi, mis arendavad Euroopa Liidu kaitsevõimet, kuid rõhutan veel kord üle Eesti seisukoha – NATO-le ja tihedale Atlandi-ülesele koostööle USA-ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi. Euroopa Liit suudab globaalses konkurentsis end kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu. Seepärast peame veelgi enam keskenduma vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sealhulgas vaba-kaubanduslepingute sõlmimisele. Et hoida tihenevas globaalses konkurentsis initsiatiivi, tuleks taasalustada läbirääkimised vabakaubanduse ja investeeringute lepingu üle Euroopa Liidu ja USA vahel. See peab olema geopoliitilise Euroopa Komisjoni üks suur eesmärk. Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitikate kujundamises. Meie enesekehtestamise strateegia Euroopa Liidus on tabavalt sõnastanud Lennart Meri, kes oli veendunud, et selleks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna. Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama. Eesti aktiivsel osalusel tehtud ühised otsused ja poliitikameetmed Euroopa Liidus võimendavad meie poliitikat ja ka Eesti majanduse arengut. 2020. aastal Euroopa Liidu pikaajalises eelarve ja taaskäivitamise kava küsimuses saavutatud kokkulepe oli Eesti jaoks oluline saavutus – tagasime vahendid Rail Baltica ehitamiseks ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks Ida-Virumaast Hiiumaani. Käesoleval aastal algab Euroopa tuleviku teemaline konverents, mille arutelud peavad Eesti hinnangul keskenduma majanduse arendamisele, Euroopa Liidu globaalse rolli mõtestamisele ning digi- ja rohepöörde kujundamisele selliselt, et me ei jätaks ühtegi oma inimest sellest maha. Liikmesriikide parlamentidel peab neis tulevikuaruteludes olema kandev roll. Lugupeetud Riigikogu! Eesti väiksus ei tähenda, et peaksime maailmapoliitikat kõrvalt vaatama. Vastupidi, Eesti peab kehtivat maailmakorda aktiivselt kaitsma. Meie huvide edendamine sõltub tihedast koostööst ja headest suhetest liitlastega, nii rahvusvahelistes organisatsioonides, regionaalses koostöös kui ka kahepoolsetes suhetes. ÜRO Julgeolekunõukogus jätkame nii oma regiooni julgeolekuküsimuste tõstatamist – Ukraina, Valgevene, Venemaa – kui ka aktiivset tegevust kaugemate kriisikolletega. Sellel aastal veame Julgeolekunõukogu tööd ühe pealäbirääkijana Afganistani rahuprotsessi ja Liibüa relvaembargo teemal. Samuti peame oluliseks rääkida kaasa aruteludel, kus käsitletakse kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Et meie pingutus ei jääks ühekordseks, oleme juba otsustanud ka kandideerida uuesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastaks 2050. Mitmepoolses diplomaatias oleme lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistuja kohta, osalemaks aktiivselt konfliktide lahendamises Euroopa Liidu naabruses ning edendamaks inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke norme, mis kõik ju meile siin Eestis on olulised. Meie jaoks oluline on ka Euroopa Nõukogu, kus kaitseme koos samameelsete riikidega inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. Daamid ja härrad! Ka inimõiguste kaitse on julgeolekupoliitika osa. Eesti lähtub oma poliitikas sellest, et riigid peavad austama inimõigusi ja põhivabadusi, mis on üheks oluliseks eelduseks stabiilsele riikidevahelisele suhtele ja edukale konfliktiennetusele. Eesti inimõigusdiplomaatia eesmärk on nende, meie põhiseaduseski sätestatud põhimõtete kaitsmine rahvusvahelisel areenil. Sellest lähtuvalt on Eesti taas esitanud oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kohale aastateks 2026–2028. Esitan õige pea Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eestile omaselt põhjamaisele mõtte- ja väärtusruumile toetuva inimõigusdiplomaatia tegevuskava. Aina tähtsamaks välispoliitika teemaks on kujunemas kliimadiplomaatia, mille keskmes Eesti jaoks on energiapoliitika, kus oleme läbi tegemas rohepööret. Üleminek taastuvenergeetikale on Pariisi kliimaleppe keskne element. Eesti peab haarama võimalusest selle kaudu energiamajandust kriisi taandudes edendada. Seda võimaldavad uued tehnoloogiad on juba olemas ja arenevad kiiresti edasi. Muutuv energiapoliitika mõjutab üldist geopoliitilist olukorda, millega tuleb ka Eestil julgeolekupoliitika kujundamisel arvestada. Esitan lähiajal Vabariigi Valitsusele Eesti kliimadiplomaatia tegevuskava, mille üks komponent on Eesti pürgimine Arktika Nõukogusse. Arktika Nõukogu välisministrite kohtumisel mais arutatakse Eesti taotlust saada organisatsiooni aktiivseks vaatlejaks. Vaatlejastaatus võimaldab süvendada regionaalset koostööd teiste Arktika Nõukogu riikidega ning annab Eesti teadlastele võimaluse selle kasvava tähtsusega piirkonna kliimamuutuste ja keskkonna teemadel kaasa rääkida. Eesti julgeolek sõltub ka turvalisest küberruumist. Oleme aastaid olnud rahvusvahelisel areenil aktiivsed küberturvalisuse eestkõnelejad ja teeme seda ka edaspidi. Eesti jätkab osalemist USA ja Ühendkuningriigi juhitud küberheidutuse koalitsioonis, et tugevdada meie kõigi küberjulgeolekut. Rõhutan siinkohal, et küberruumis edukalt agressiooni tõrjumisel on demokraatlike riikide tihe koostöö määrava tähtsusega. Arenenud digitaalsete teenuste riigina saame elutähtsa taristu ja uute 5G võrkude ülesehitamisel toetuda ainult turvalisele tehnoloogiale. Lugupeetud Riigikogu! Mitmepoolse diplomaatia kõrval on meile kriitilise tähtsusega aktiivsed kahepoolsed suhted liitlastega. USA olulisusest kõnelesin eespool, aga nende kõrval on meile väga olulised meie liitlased ja partnerid Euroopas. Kuigi Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, on ta endiselt tähtis osa Euroopa koostööst ja jääb meile oluliseks liitlaseks. Meie suhted on olnud tihedad erinevates valdkondades. Soovime, et Briti väed osalevad kollektiivkaitses Eesti pinnal ka edaspidi. Meie huvides on, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted oleks võimalikult lähedased. 2021. aastal tähistame diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva paljude meie liitlaste ja partneritega, mis annab meie kahepoolsetele suhetele kindlasti positiivse lisatõuke. Eriti südamelähedased partnerid on meile muidugi Balti riigid ja Põhjamaad – meil on ühised väärtused, ühisosa ajaloos ja kultuuris ning suurepärane pikaajalise koostöö kogemus. Just nendega on koroonapandeemiast taastumisel eriti oluline läbikäimine nii majanduse, kaubavahetuse, investeeringute, keskkonna kui ka piirkonna julgeoleku tugevdamise seisukohast. Regionaalne koostöö aitab suurendada Eesti ja kogu piirkonna konkurentsivõimet, sealhulgas arendada transpordi-, energia- ja digiühendusi. Üheskoos Läti ja Leeduga viime edasi Rail Balticu ning Balti riikide elektrivõrkude Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise, mida on tänuväärselt toetanud Euroopa Liit. Kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi arendamist. Soome ja Rootsiga on aastatel 2021–2022 kavas panna kokku kahepoolsete suhete raportid, mis aitaksid kaardistada lähituleviku koostöövõimalusi, näiteks tuuleenergia ja ühise gaasituru kujundamise vallas. Eestile on oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav Kolme mere algatus, mis vajab meie jätkuvat ja igakülgset tähelepanu. 2020. aastal koordineeris Eesti formaadi tööd ning võõrustas selle tippkohtumist. Samuti sai Eestist ametlikult Kolme mere algatuse investeerimisfondi liige ja investor. Initsiatiiv on meile tähtis, sest annab võimaluse parandada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ühendust ning arendada suhteid oluliste liitlastega nagu USA ja Saksamaa. Soovin tunnustada siinkohal nii Vabariigi Presidenti kui eelmist valitsust Kolme mere algatuse edendamise eest. Lugupeetud Riigikogu! Eesti jaoks on Euroopa vahetus naabruses toimuv esmajärgulise julgeolekupoliitilise tähtsusega. Venemaa agressiivne välispoliitika, vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike väärtuste hülgamine ning Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise katsed mõjutavad otseselt meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda. Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ei saa vaadelda eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil, ega ka Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikast. Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma. Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma. Daamid ja härrad! Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Krimm on endiselt okupeeritud, sõjategevus Ida-Ukrainas jätkub ja osa sellest on Venemaa käes – see määrab ka meie välispoliitilise tegevuse piirkonnas. Eesti on Ukraina ja Gruusiaga süvendanud kahepoolseid suhteid, hoidnud nende territoriaalse terviklikkuse küsimuse järjekindlalt fookuses rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus ja NATOs. Eesti jätkab ka Valgevene rahva demokraatiapüüdluste toetamist. Vägivald peab lõppema, poliitvangid tuleb vabastada ning alustada tuleb poliitilise dialoogiga, mille tulemuseks oleksid vabad ja demokraatlikud valimised. Oluline on hoida kõrgel ka idapartnerluse poliitika laiemat ambitsiooni. Eesti huvides on tuua Euroopale majanduslikult, poliitiliselt ja väärtuspõhiselt lähemale need idapartnerid, kes seda soovivad. Eesti töötab selle nimel, et tänavu toimuks idapartnerluse tippkohtumine, kus soovime kinnitada selle järgmise kümnendi pikaajalised eesmärgid ja tegevused. Austatud Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et valitsus pühendub välispoliitikas Eesti majandusliku arengu toetamisele aktiivse äridiplomaatiaga, mille eesmärk on ekspordi, investeeringute ja turismi edendamine. Avatud ja ekspordist sõltuva Eesti majanduse areng on parimal võimalikul viisil tagatud rahvusvahelistel kokkulepetel ja reeglitel põhineva vaba kaubandusega. Majandusarengu üheks eelduseks on välisinvesteeringute ligitõmbamine. Peame oluliseks sõlmida kahepoolseid investeeringute kaitse lepinguid ja aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevusele välismaal. Kavas on kujundada investeeringute kaitse tegevuskava, mille eesmärk on kokku leppida põhilised töösuunad nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimisel. Oleme oluliselt suurendanud meie äridiplomaatia haaret. Sel eesmärgil oleme avanud uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas, suurendame tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning kiitnud heaks Aafrika strateegia. Tegelikult on iga Eesti saatkond meie äridiplomaatia esindus, kelle ülesannete hulgas on Eesti ettevõtete toetamine ning meile välisinvesteeringute meelitamine. Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eesti särav kuvand – et meid mitte ainult ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovaatilise ja tegusa ühiskonnana. Ka arengukoostöö ja humanitaarabiga seotud tegevused toetavad Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tugevdavad meie positiivset mainet. Meie prioriteetseteks koostöö-partneriteks on ka siin idapartnerlusriigid – Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, aga laiendame tegevusi ka Aafrikas. Eesti on Euroopa Liidu üks juhtriike digipöörde toetamisel arenguriikides. Meie kogemuse järele on väga suur nõudlus ning just selle raames on avarad võimalused arengukoostöö ja äridiplomaatia sidumiseks, kaasates projektidesse Eesti erasektori asjatundmist. Head kuulajad! Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis. Sellest juhindume ka konsulaarvaldkonnas ja hoides head sidet üleilmse eestlaskonnaga. Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi (tuleviku)eesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele. Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. Selle elluviimiseks on vajalikud uued eesmärgipärased ja Eesti tulevikku toetavad tegevused. Oleme mõned sammud selle eesmärgi suunas juba astunud. Diasporaapoliitika väljatöötamiseks ja konkreetsete (arendus)tegevuste algatamiseks viisime sügisel läbi küsitlusuuringu. Selle tulemused annavad meile teadmise, milline on välismaal elavate eestlaste häälestatus, millisel määral nad soovivad Eesti elus kaasa lüüa ning mida nemad Eesti riigilt ootavad. Diasporaa senisest tõhusamaks kaasamiseks loome välisministeeriumis ka diasporaa küsimuste erisaadiku koha. Head Riigikogu liikmed! Väikeriigi eduka toimimise jaoks on oluline tulemuslik ja järjekindel välispoliitika. Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud. Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja ellu viia ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Kinnitan, et Eesti diplomaatia on täielikult pühendunud meie julgeolekule, meie kodanike kaitsele ja meie inimeste heaolu kasvatamisele. Tugev välisteenistus ja ühiskondlik toetus, sealhulgas muidugi teie abi, head Riigikogu liikmed, aitavad neid reaalseid eesmärke ellu viia. Tänan tähelepanu eest! Kõik uudised

08.02.2021 21:21 (8.16) Kõik pole kuld, mis hiilgab, ka Krimmis [Postimees]

Kui keegi arvab, et ta saab Tänapäeva romaanivõistluse teise koha pälvinud teose näol lugeda üht harjumuspärast romaani, siis peab ta kurvastama. Romaani tunnuseid on «Krimmi vangil» vähe. Ei oleks abi ka sellest, kui mahukas kirjatöö oleks alapealkirjastatud «mälestusromaanina», nagu tegi kunagi Olev Remsu oma Supilinna-seeriaga. Ehkki ka Remsu raamatutes oli mälestuslikku osa üsna ohtralt, olid tema romaanid siiski väljaarendatud süžeega ning kompositsioonilised tervikud, mida ei saa öelda Tiksi teose kohta.

01.02.2021 14:40 (16.31) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg V: pandeemia ennetamine [ERR Teadus ja haridus]

19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone, väljendeid ja nähtusi. Sõdurite seas möllanud koolera vastu võitlemine oli kriitiline teema, mis küttis kirgi mitmel pool. Mõningaid toona välja käidud ideid rakendatakse epideemiate ohjamispüüetes tänaseni.

29.01.2021 13:41 (8.16) Kas lääs toetab vale meest? Navalnõi on paremäärmuslane, kelle arvates Krimm kuulub Venemaale [Postimees]

Lääs toetab Venemaa opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõid, kes sai möödunud aastal närvimürgi Novitšok mürgituse ja oli pikalt Sakamaal ravil enne, kui 17. jaanuaril Venemaale tagasi tuli.

29.01.2021 11:10 (24.47) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg IV: Florence Nightingale ja Pirogov [ERR Teadus ja haridus]

19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime mitte sõja vägivaldset, vaid vägivalla tagajärgi minimeerida püüdvat poolt, ehk rindemeditsiini. Just selles vallas astusid Krimmi sõja päevil maailma kultuuriloo areenile tõelised legendid.

28.01.2021 10:25 (16.31) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg I: Tallinna pargid [ERR Teadus ja haridus]

28.01.2021 10:20 (16.31) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg III: kardigan, raglaan ja balaclava [ERR Teadus ja haridus]

28.01.2021 08:45 (16.31) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg II: "peenike punane joon" [ERR Teadus ja haridus]

28.01.2021 00:17 (8.16) ÜLEVAADE. Venemaa militariseerib Krimmis koolieelikuid [Postimees]

Venemaa kasvatab Krimmi poolsaarel propaganda toel uut põlvkonda venemeelseid sõjaks valmis kodanikke, kadettideks sobivad kõik noored lasteaiast keskkoolini välja.

27.01.2021 08:55 (16.31) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg II: "õhuke punane joon" [ERR Teadus ja haridus]

26.01.2021 10:25 (16.31) Krimmi sõja kultuurilised jalajäljed I: Tallinna pargid [ERR Teadus ja haridus]

19.01.2021 19:45 (8.16) Vene megastaar Filipp Kirkorov ei tohi viis aastat Leetu minna [ELU24]

Popstaar sai viieks aastaks sissesõidukeelu, sest toetab Leedu võimude sõnul Kremli poliitikat Krimmi poolsaarel.

14.01.2021 14:11 (8.16) Inimõiguskohus võttis Ukraina Krimmi hagi osalisse menetlusse [Postimees]

Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas häälteenamusega Ukraina hagi Venemaa vastu, mis puudutab inimõiguste rikkumist Krimmis, «osaliselt vastuvõetavaks» sisuliseks arutamiseks.

12.01.2021 00:12 (8.16) Vene võimude ultimaatum jätab Krimmi ukrainlased koduta [Postimees]

Vähem kui kolme kuu pärast ähvardab Krimmis elavaid ukrainlasi ja teisi Vene passita kohalikke kodudest väljatõstmine.

31.12.2020 00:31 (24.47) Ukraina veeblokaad läheb Krimmi okupeerijatele kalliks maksma [Postimees]

Vene anneksiooni tõttu sulges Ukraina kuus aastat tagasi Põhja-Krimmi kanali, mis on endaga kaasa toonud keskkonnakatastroofi ja oluliselt raskendanud Krimmi elanike veega varustamist.

15.12.2020 00:21 (8.16) Peeter Krimm: Püsimetsandus kui võluvits või jalgatulistamine? [Pärnu Postimees]

Tänapäevane inimühiskond seisab püsti ühel sambal – energial. Taastuvatest vormidest on kõige triviaalsem ja kättesaadavam puit.(vt ka “Raul Rosenvald: Vähem raiudes tehtaks keskkonnale head”, PP 8.12.)

08.12.2020 04:27 (16.31) ÜRO kutsub Venemaad üles lõpetama Krimmi «ajutist okupeerimist» [Postimees]

ÜRO Peaassamblee kiitis eile heaks resolutsiooni, milles kutsutakse Venemaad viivitamatult lõpetama 2014. aastal Ukrainalt hõivatud Krimmi «ajutist okupatsiooni».

29.11.2020 12:46 (8.16) VENELASTE KUMMASTAV VAIKIMINE: miks kritiseeritakse USA armee kõmmutamist Eestis, aga mitte Krimmi „ründamist“? [Õhtuleht]

Venelastel on viimasel ajal pinnuks silmas üks USA sõjaväeüksus: Saksamaal baseeruv 41. välisuurtükiväe brigaad (FAB), kes on viimaste kuude jooksul käinud kõmmutamas nii Eestis kui ka äsja Rumeenias. Õppustest Tapal keerutasid venelased üles suure skandaali, sootuks suurema provokatsiooni Mustal merel vaikisid aga maha. Miks?

27.11.2020 17:01 (8.16) Eesti ja Ukraina peaminister allkirjastasid kahepoolset koostööd lihtsustava leppe [Valitsus]

Stenbocki maja, 27. november 2020 – Täna toimus peaminister Jüri Ratase videokohtumine Ukraina ametikaaslase Denõs Šmõhaliga, mille käigus allkirjastati ka Eesti ja Ukraina vahelise tehnilise ja finantskoostöö kokkuleppe. See tagab maksuvabastuse Ukrainas ellu viidavatele Eesti-Ukraina tehnilistele koostööprojektidele. „Ukraina peaministri visiit Eestisse pidi toimuma novembris, kuid lükkus koroonaviiruse leviku tõttu edasi. Meie suhted vajavad aga arendamist ka pandeemia ajal,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Eesti teeb Ukrainaga ligi 40 koostööprojekti aastas, mille fookuses on eelkõige demokraatia tugevdamine, sealhulgas e-valitsemise arendamise kaudu, ettevõtluskeskkonna toetamine ja hariduse kvaliteeti tõstmine. Seoses koroonaviiruse levikuga pöörame senisest rohkem tähelepanu ka tervishoiu valdkonnale". Esimese konkreetse projektina hakkame Ukrainas ellu viima piirijärjekordade haldamist kahes Ukraina piiripunktis. See annab võimaluse rakendada Ukrainas Eesti kogemust sarnaste probleemidega toimetulemisel ning edendab nii piiriülest liikumist- kui kaubandust. Eesti ja Ukraina valitsuse juhid arutasid kahepoolseid suhteid ja ühiseid väljakutseid koroonaviiruse vastases võitluses. Eesti on Ukrainat pandeemia ajal aidanud nii maskide, desinfitseerimisvahendite, tekkide kui ka muude vahenditega, mis aitavad kaitsta inimesi viiruse eest ja kiirendada haigete paranemist. Mõlemad riigid proovivad leida tasakaalu tervishoiu ja majanduse vajaduste vahel ning valmistuvad ette hetkeks, millal avaneb võimalus alustada elanikkonna ja eelkõige riskirühmade vaktsineerimisega. Euroopa Liit lubas toetada 500 miljoni euro ulatuses rahvusvahelist riskide maandamise mehhanismi COVAX, mis aitab tagada juurdepääsu vaktsiinidele väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, sealhulgas Ukrainas. Ratas kinnitas Šmõhalile, et Eesti toetab tugevalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Valitud ÜRO Julgeoleku Nõukogu liikmena hoiame relvastatud konflikti Ida-Ukrainas ja ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist rahvusvahelise kogukonna pideva tähelepanu all“. Ratase sõnul on Eesti alati valmis jagama Ukrainaga oma kogemusi, mis aitavad Ukrainal reformidega edasi liikuda ja toetavad riigi püüdlusi Euroopa Liidu suunas. Rahvusvahelistest teemadest puudutasid peaministrid veel kolme mere algatust ning üleminekut taastuvale energiale. Fotod: Henri-Kristian Kirsip https://flic.kr/s/aHsmSqjmtg Kõik uudised Keel EST

27.11.2020 16:41 (8.16) Eesti ja Ukraina peaministrid allkirjastasid kahepoolset koostööd lihtsustava leppe [Valitsus]

21.11.2020 09:25 (8.16) Raskuste kiuste Hispaanias särava luksuskinnisvaraäri püsti pannud eestlanna räägib, kuidas ta seda tegi [ELU24]

Merlin Krimm on Hispaania päikeserannikul, Costa del Solil, püsti pannud eduka luksuskinnisvaraäri Merlin Marbella. Eestlanna räägib meile, kuidas ta karmi konkurentsiga piirkonnas eksklusiivkinnisvara vahendamisega algust tegi ning kuidas erineb äri Eestiga.

17.11.2020 00:20 (8.16) Robert Krimmer ja Mihkel Solvak: ärge mängige valimisseadusega! Praegu oleks see otsene rünnak demokraatia vastu [Eesti Päevaleht]

Lühikese etteteatamisajaga katse muuta valimisseadust tähendab, et sisuliste küsimuste asemel saab põhiteemaks valimiste legitiimsus.

04.11.2020 13:46 (8.16) Välisminister Reinsalu mõistis Euroopa Nõukogu kohtumisel hukka inimõiguste ulatusliku rikkumise Valgevenes ja Venemaal [Välisministeerium]

Välisminister Reinsalu mõistis Euroopa Nõukogu kohtumisel hukka inimõiguste ulatusliku rikkumise Valgevenes ja Venemaal Täna, 4. novembril väljendas välisminister Urmas Reinsalu Euroopa Nõukogu ministrite videokohtumisel muret ulatuslike inimõiguste rikkumise üle Valgevenes ja Venemaal. Välisminister tõi Valgevene näitel välja, et kahjuks on tsiviilelanike kannatused meie piirkonnas viimasel ajal suurenenud. „Olukord Valgevenes ei ole liikumas paremuse suunas. Vastupidi, võimud räägivad oma rahvaga repressioonide ja arreteerimiste keeles. Kuigi Valgevene ei ole Euroopa Nõukogu liige, on nõukogul asjakohased vahendid, et valgevenelasi rahumeelsel üleminekul abistada. Kutsun Euroopa Nõukogu peasekretäri üles võtma veelgi aktiivsemat hoiakut,“ sõnas välisminister. Ta lisas, et Euroopa Nõukogu on üks olulisemaid inimõiguste kaitsjaid Euroopas. Reinsalu sõnul on taunitavad Euroopa Nõukogu liikme Venemaa süstemaatilised inimõiguste rikkumised. „Venemaa tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid jätkuvalt valikuliselt. Hiljuti vastu võetud muudatused Venemaa põhiseaduses viitavad murettekitavale suunale, millega riiklik poliitika seatakse kõrgemale rahvusvahelistest kohustustest.” Välisministri sõnul näitavad Venemaa hiljutised sammud, et Venemaa hääleõiguse taastamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees oli ennatlik ja saatis vale sõnumi. Sõnavõtus mõistis minister hukka ukrainlaste ja krimmitatarlaste tagakiusamise ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis. Pidevad rikkumised toimuvad ka Gruusias okupeeritud aladel Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ühtlasi kutsus Reinsalu Armeeniat ja Aserbaidžaani üles leidma OSCE Minski grupi raames rahumeelne lahendus käimasolevale relvakonfliktile. Minister rõhutas, et tsiviilelanike kannatused peavad lõppema. Praegused katsumused ajendavad meid pöörama senisest enam tähelepanu põhiväärtuste ja inimõiguste kaitsele digiühiskonnas, millele Eesti aitab kaasa muu hulgas Euroopa Nõukogu informatsioonipoliitika koordinaatorina. Euroopa Nõukogu loodi 5. mail 1949. aastal eesmärgiga kaitsta ja edendada inimõigusi, õigusriiki ja demokraatiat. Praegu kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki ja pakub ligi 830 miljonile inimesele nende õiguste kaitset. Euroopa Nõukogu kaks kehamit on Ministrite Komitee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus otsustab 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanike konventsioonis sätestatud õiguste väidetavate rikkumiste ja riikidevaheliste vaidluste üle. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

22.10.2020 21:10 (8.16) Uhke Vene militaarkatedraal annab Krimmi okupeerimisele jumaliku mõõtme [Delfi uudised]

Uue katedraali metallpõrandad on valatud muu hulgas Wehrmachti tankidest ja relvadest.

22.10.2020 20:55 (8.16) Uhke Vene militaarkatedraal annab Krimmi okupeerimisele jumaliku mõõtme [Eesti Päevaleht]

Uue katedraali metallpõrandad on valatud muu hulgas Wehrmachti tankidest ja relvadest.

20.10.2020 13:11 (16.31) Zelenskõi: Krimmi loovutajad peavad kandma vastutust [Postimees]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles oma aastakõnes ülemraadale, et need Ukraina riigitegelased, kes 2014. aastal Krimmi Venemaale "lahinguta loovutasid", tuleb vastutusele võtta.

15.10.2020 00:11 (8.16) Erkki Koort: Kaliningradist Krimmi [Postimees]

Venemaa peab nii Läänemerd kui ka Musta merd oma eksklusiivsete huvide piirkonnaks. Sellele aitavad kaasa strateegiliselt tähtsad territooriumid. Kumbagi ei vaja riik tegelikult niivõrd majanduslikult, kui just sõjaliselt, kirjutab toimetaja Erkki Koort.

07.10.2020 19:21 (8.16) Mihkel Tiks abiellus kallimaga: see on ainuke garantii, et Marinat uuesti Eestist välja ei aeta! [Õhtuleht]

Krimmist kodumaale naasnud endine tippkorvpallur Mihkel Tiks kosis oma ukrainlannast kallima Marina, ületades selle nimel hulga takistusi – pruut pääses Eestisse alles Ukraina põllutööliste erilennuga ja luba abiellumiseks tuli taotleda kohtult.

02.10.2020 10:26 (32.63) Euroopa Liit lisas sanktsioonide loetellu Kertši raudteesilla ehitamise ja kasutamisega seotud isikud ja üksused [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu lisas eile, 1. oktoobril seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega sanktsioonide loetellu 2 isikut ja 4 üksust, kes on osalenud Venemaad ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaart ühendava Kertši väina raudteesilla rajamises või kasutamises. „Tervitan Euroopa Liidu sanktsioonide loetelu täiendamist. Ühtne ja selge ELi poliitika Ukraina suunal kinnitab veelkord seda, et me ei tagane Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest seismisest,“ rõhutas välisminister Reinsalu. „Sanktsioonipoliitika on meie selgeks vastuseks Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele.“ Lisatud isikute ja üksuste suhtes tuleb kohaldada sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning külmutamise kohustust. Lisatud isikute ja üksuste nimed on kättesaadavad 1. oktoobri 2020. a Euroopa Liidu Teatajas: https://bit.ly/3l4bi4g Ukraina-vastasele agressioonile reageerimiseks on EL kehtestanud piiravad meetmed, mis kehtivad praeguse seisuga 177 isiku ja 48 üksuse suhtes 15. märtsini 2021. Samuti kehtivad kuni 31. jaanuarini 2021 konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud majandussanktsioonid. Vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele kehtestatud piiravad meetmed, mis piirduvad Krimmi ja Sevastopoli territooriumiga, kehtivad praeguse seisuga kuni 23. juunini 2021. Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab välisministeeriumi lehelt: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

02.10.2020 08:46 (8.16) Euroopa Liit lisas sanktsioonide loetellu Kertši taristuga seotud isikud [Postimees]

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu lisas neljapäeval seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega sanktsioonide loetellu kaks isikut ja neli üksust, kes on osalenud Venemaad ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaart ühendava Kertši väina raudteesilla rajamises või kasutamises.

27.09.2020 16:21 (8.16) Välisminister Reinsalu osales ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu raames multilateralismi alliansi ja usuvabaduse üritustel [Välisministeerium]

Välisminister Reinsalu osales ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu raames multilateralismi alliansi ja usuvabaduse üritustel Eile, 25. septembril rõhutas välisminister Urmas Reinsalu Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel toimunud multilateralismi alliansi videokohtumisel, et ühiskondade vastupidavuse suurendamiseks on vaja kiiremas korras kaotada digilõhed. Kohtumine toimus ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu kõrgetasemelise nädala servaüritusena ja keskendus sel korral tervisekriisist taastumisele, eriti digitaliseerimise, tervishoiu, kliimamuutuste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele. Kohtumisel osales 74 riiki kogu maailmast. Digi- ja küberküsimuste teemaploki ühe peakõnelejana kutsus välisminister Reinsalu riike üles liituma Eesti ja Singapuri algatatud üleilmse digideklaratsiooniga, millega on tänaseks ühinenud ligi 70 riiki. Ühtlasi rõhutas välisminister Reinsalu, et digideklaratsiooniga alustatud tee jätkamiseks korraldavad Eesti ja Araabia Ühendemiraadid detsembris üleilmse ärifoorumi, mille eesmärk on tuua kokku avaliku ja erasektori esindajad ning pakkuda neile võimalust tutvustada uuenduslikke digilahendusi. Välisministri sõnul ei tohi digitaliseerimise taustal unustada ka küberstabiilsust. „Juba 2013. aastal leppisid ÜRO liikmesriigid kokku, et küberruumis kohaldatakse kehtivat rahvusvahelist õigust,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et kiiremas korras on vaja tagada tervishoiuasutuste elutähtsa taristu parim võimalik kaitse. Ühtlasi osales välisminister usu- ja veendumusvabadusele keskenduval üritusel. Eesti näeb usuvabaduse kaitsmist inimõiguste tagamise küsimusena, mis käib käsikäes mõtte- ja väljendusvabadusega. Reinsalu tõi välja, et USA eestvedamisel loodud rahvusvahelise usu- ja veendumusvabaduse alliansi raames on Eesti mõistnud hukka selle, et Valgevene keeldus riiki sisse laskmast Valgevene kodanikku ja Valgevene Rooma-Katoliku Kiriku kirikupead, Minski ja Magiljovi peapiiskoppi Tadeusz Kondrusiewiczi. Valgevene ametivõimud survestavad ka neid religioosseid asutusi, keda kahtlustatakse opositsiooni toetamises. Samuti avaldas välisminister sügavat muret rohingade, uiguuride ja krimmitatarlaste olukorra üle. Multilateralismi alliansi avaüritus toimus eelmisel aastal ÜRO Peaassamblee 74. istungjärgu kõrgetasemelisel nädalal New Yorgis. Allianssi kuulub üle poolesaja ÜRO liikmesriigi. Usu- ja veendumusvabaduse alliansis osaleb praegu 31 riiki, sealhulgas Eesti. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmQZ3XzE Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

10.09.2020 16:46 (24.47) Euroopa Liit pikendas Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustava tegevuse eest kehtestatud sanktsioone [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna, 10. septembril pikendada kuni 15. märtsini 2021 sanktsioone, mis kehtestati 2014. aastal seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Nõukogu otsustas korralise ülevaatuse tulemusena ajakohastada kandeid 41 isiku ja 28 üksuse kohta, uusi isikuid ega üksusi ei lisatud. Kokku on sanktsioonide nimekirja kantud 175 isikut ja 44 üksust, kelle suhtes tuleb kohaldada sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning külmutamise kohustust. Ukraina-vastasele agressioonile reageerimiseks on EL kehtestanud meetmetena: • konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud majandussanktsioonid, mis praegu kehtivad kuni 31. jaanuarini 2021; • vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele kehtestatud piiravad meetmed, mis piirduvad Krimmi ja Sevastopoli territooriumiga ning kehtivad praegu kuni 23. juunini 2021. Piiravad meetmed on oluline osa mittetunnustamise poliitikast. Loe lisaks: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-ukraina-territor... https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-venemaa-tegevuse... https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tott... Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab välisministeeriumi lehelt: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

09.09.2020 17:46 (8.16) Saksamaa võib Nord Stream 2 ehitusele pidurit tõmmata [Postimees]

Uskumatul kombel tundub, et Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamisega on läinud asjad nii kaugele, et me kuuleme Saksamaal väljaütlemisi, mida ei kutsunud esile ei Krimmi annekteerimine, Skripalide mürgitamine Inglismaal ega eelmisel aastal Berliini pargis Tšetšeenia dissidendi mõrvamine, ütles Postimehe välistoimetaja Bretty Sarapuu Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

Tweets by @w3uudised